11 minute read
Vormita vormide keskele
Politseis on üle saja töö, neist mitmed sellised, milleks politseiharidus inimest ette ei valmista. Oma kogemusi nendele töödele inimeste leidmisel ja värbamisel jagavad töötajad neljast üksusest: analüüsibüroost, küberkuritegude büroost, lennusalgast ja majanduskuritegude büroost.
Laura* on politseis töötanud viimased poolteist aastat. Ta õppis ülikoolis esmalt raamatupidamist ning hiljem magistriõppes ärirahandust ja majandusarvestust. Laura töötas pikalt ühes väikeses raamatupidamisbüroos. Huvi politseikarjääri vastu tekkis temas siis, kui ta kuulis ülikoolis toonase keskkriminaalpolitsei juhi Krista Aasa loengut. „Ma ei uskunud, et saan politseisse tööle tulla, sest ma ei ole politseinikuks õppinud,“ ütleb nüüd politseis analüütiku tööd tegev Laura.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo analüüsigrupi juht Jaagup Toompuu, kelle rühmas Laura töötab, tuli samuti politseisse erasektorist. „Politsei tundus mulle kinnine organisatsioon ja politseihariduseta tööletulek liiga keeruline. Nüüd tean, et see ei vasta tõele. Näiteks töötab meie meeskonnas kaks raamatupidajat, maastikuarhitekt, kaks endist maksu- ja tolliameti töötajat, ent ka endine müügimees ja majanduse valdkonnas töötanud inimesed. Politseiharidus ei ole kriteerium, mida me uutelt töötajatelt ootame, selle saab ka töö kõrvalt omandada. Me otsime inimest, kellel on spetsiifilised teadmised majandusest,“ kummutab Jaagup müüdi. Kui uurijad on pigem politseikooli lõpetanud, siis analüütikuid sisekaitseakadeemiast ei tule. Majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri väitel peab politsei väliskeskkonna muutustega kaasas käima: „Mida spetsiifilisemaid valdkondi uurime, seda rohkem erioskustega inimesi vajame. Politseiniku või isegi maksu- ja tolliameti eksperdi pilguga mõne ettevõtte paberimajandusse sisse vaadates ei reeda miski, et seal võib probleeme olla. Samas näeb kogenud raamatupidaja kohe ära võimalikud varikäigud ja skeemid, kuidas ettevõttest raha välja on viidud ja tulu peidetud.“
Boltist politseisse
Laura kandideeris lõpuks politseisse tööle, kui ülikooli meililisti saadeti töökuulutus: keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo otsib analüütikut. „Minu jaoks oli see justkui märk, rohkem ma ei kahelnud ning saatsin elulookirjelduse teele,“ ütleb karjääripöörde teinud naine. See mõte oli tema peas juba mõne aasta idanenud.
Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Ago Ambur teatab, et kavalalt läbimõeldud kuulutusega võib politseisse tööle tulemise mõtte panna ka sellise inimese pähe, kes on oma senise ametiga täiesti rahul ja kellele ei ole politseikarjäär pähegi tulnud. Nii leidis temagi tee küberkuritegusid lahendama.
„Õppisin Tallinna tehnikaülikoolis arvutisüsteemide erialal ja esimesel kursusel tuli ülikooli meililisti šifreeritud mõistatus. Selle lahendamisele järgnes kutse kandideerida keskkriminaalpolitsei C3 (küberkuritegude büroo) arvutieksperdi kohale. Mõistatus mõjus intrigeerivalt ning jättis mulje, et otsitakse kastist välja mõtlevat inimest. Mul oli null ootust intervjuu ja hilisema töö asjus, aga vestlus läks hästi ja mulle meeldis mõte, et saan olla millegi loomise juures, sest C3 oli siis alles lapsekingades,“ nendib Ago.
Nüüd vastutab Ago ise büroos värbamise eest. 2023. aasta lõpus seisis ta ülesande ees leida korraga tööle neli IT-eksperti. „Tööturu olukorda arvestades hindasid PPA värbajad meie šansse pehmelt öeldes võimatuks, aga võtsime väljakutse vastu,“ muigab Ago. Oma meeskonnaga lõid nad veebilehe nelja profiiliga: FS-DEV (full stack tarkvaraarendaja), E-T-L (extract-transform-load ehk andmevalmendaja), INTEL (analüütik) ja NETWORK (võrguadministraator). Iga profiili taga oli mõistatus, mida veebilehe lugejad kokku rohkem kui 6000 korral alla laadisid. Tehniliselt tugevaid kandidaate oli ligi 40 ja kõik kohad said täidetud. „Mõistatused tekitasid ka veidi elevust ja diskussiooni IT-ringkonnas. Minu silmis on võit juba see, et inimesed arutlevad lahenduskäikude üle. Need mõistatused on büroo endise juhi Oskar Grossi pärand, mida me nüüd edasi kanname. Meil on nendega õnne olnud ja oleme leidnud inimesi, kes tahavad meie juures töötada,“ ütleb Ago.
C3 personal on variatiivne: on väga noori uusi inimesi, kel on ülikooliõpingud alles pooleli, ja väga kogenud kolleege. Praegu peetakse läbirääkimisi ühe võimaliku liitujaga, kes on oma karjääris paari start-up’i loomise juures osalenud. Üks IT-ekspert värvati otse Boltist, teine tuli tööle bakalaureuseõpingute kõrvalt ja on end juba lühikese nelja kuuga tõestanud. „Ta võiks sama hästi olla nelja-aastase staažiga, sest lahendab iseseisvalt keerulisi juhtumeid, programmeerib uut tarkvara uurijatele ning veab üht projektimeeskonda, kusjuures ta on kõigest 23aastane,“ kirjeldab Ago viimase värbamiskampaania edu.
Väline pilk on kasulik
PPA analüüsibüroo juht Helina Uku on politseis töötanud viis aastat. „Minu esimestest vestlustest meeskonnaga kumas läbi, et midagi on üksuses puudu. Inimesed tegelesid dokumentide vormistamisega rohkem kui sisulise analüüsiga ja nii võtsin oma esimeseks ülesandeks korrastada metoodika. Kiirelt sai selgeks, et vajame disainerit, kes teeks analüüsitooted visuaalselt ühtseks. Et teada, mis metoodikat kasutada keerulisemate analüüside korral, võtsime tööle sotsioloogi. Siis leidsin tootejuhi, kes hoiab meie portfelli korras, jälgib suurt pilti ja loob süsteemi. Hiljem sain prefektidega vesteldes aru, et meil on küll analüüsid, aga puudub sissevaade inimloomusesse. Miks keegi tapab või peksab? Sellele meil vastust ei olnud ja nii tuli meile tööle antropoloog,“ räägib Helina.
Kuigi analüüsibüroosse on kandideerinud ka PPA töötajaid, on enamik värvatud siiski väljast. „Need oskused ja kogemused, mida on vaja selles töös edu saavutamiseks, on lihtsalt teistsugused. Ma ise tunnen, et politseisüsteemile võõras inimene toob meeskonda uusi ideid ja mõjub kui sõõm värsket õhku. See teeb meid tugevamaks ja efektiivsemaks, sest välise pilguga inimene tunneb ära kohad, kus end parandada saame. Ainuke koht, kus ma järeleandmisi ei tee – inimene peab jagama meie väärtusi,“ nendib Helina.
Sama mõttega nõustub Ago: „Kui kõik tuleksid meile tööle sisekaitseakadeemiast, kus nad on läbinud sama õppekava, oleks meil ideede vaegus.“ Tema ise oli keskkriminaalpolitseiga liitudes 19aastane esmakursuslane ehk ette oli tal näidata vaid keskkooli lõputunnistus. „Veetsin teismelisena tunde arvutis, õppisin iseseisvalt ära programmeerimise ja ülikoolis õppimise asemel tahtsin päriselt tööd teha,“ sõnab ta. Ka praegu lähtub Ago inimest tööle võttes kogemusest, mitte diplomist. „Ma ei otsi seda, et inimesel oleks kolm aastat kõrgharidust läbitud. Programmeerijate kohta saab palju parema pildi nende GitHubi konto ja sealsete projektide järgi. Kui inimene on viis aastat omal käel IT-d õppinud, siis väärib see tunnustust.“
Diplomita ei värba aga inimest piloodiks. „Tööturg lennunduses on väga keeruline ja töötajaid on raske leida mitte ainult politsei lennusalka, vaid lennunduse valdkonnas laiemalt. Lennunduse kvalifitseerimisnõuded seavad ranged piirid, keda saame tööle võtta, ning litsentseeritud piloote ostetakse turul üle. Piltlikult öeldes visatakse rahapatakas lihtsalt lauale. See on miski, millega me konkureerida ei saa,“ tõdeb PPA lennusalga juht Rain Jõeveer.
Megazone’i ei paku
Tehnikutele ja lendavale meeskonnale ehk pilootidele maksab riik praegu ligi pool keskmisest turupalgast. „Maailmapraktikas lendavad päästekopteritega kogenud piloodid. Vastutus on suur ja tingimused, milles lendama peab, on keerulised. Eestis lendame aasta ringi, olgu õues udu, madalad pilved, tugev tuul, jää või tormine meri. Töökogemus ja lennutunnid on need, mis õhus loevad. Meie kogenud piloodid on meie juures töötanud aastaid ning on oma ala professionaalid, aga uued inimesed tulevad tavaliselt koolipingist. Siis pingutame, et nad välja koolitada ning neile kogenud piloodi kõrval oskusi ja teadmisi anda,“ tunnistab Rain. Noored piloodid kipuvad lennusalka, sest sealne tehnika ja AgustaWestland AW139 kopterid on maailmatasemel. „Lennunduses peavad piloodid oma litsentsi säilitamiseks tegema teatud arvu lende teatud sorti kopteritel ja lennukitel. Meie juures nad seda saavad, aga meie asi on teha nii, et inimene ei tuleks lennusalka ainult templeid koguma, et siit edasi Abu Dhabi naftaplatvormidele lendama minna,“ ütleb Rain. Kaadri voolavus lennusalgas on väike, seega jäävad inimesed püsima. „Ma pooldan ka seda, kui inimesed vahepeal ära käivad, näevad maailma, kogevad, mis tingimustes mujal töötatakse, ning tulevad siis tagasi. On ka tuldud,“ lisab Rain.
Tehnikutele ja lendavale meeskonnale ehk pilootidele maksab riik praegu ligi pool keskmisest turupalgast. „Maailmapraktikas lendavad päästekopteritega kogenud piloodid. Vastutus on suur ja tingimused, milles lendama peab, on keerulised. Eestis lendame aasta ringi, olgu õues udu, madalad pilved, tugev tuul, jää või tormine meri. Töökogemus ja lennutunnid on need, mis õhus loevad. Meie kogenud piloodid on meie juures töötanud aastaid ning on oma ala professionaalid, aga uued inimesed tulevad tavaliselt koolipingist. Siis pingutame, et nad välja koolitada ning neile kogenud piloodi kõrval oskusi ja teadmisi anda,“ tunnistab Rain.
Noored piloodid kipuvad lennusalka, sest sealne tehnika ja AgustaWestland AW139 kopterid on maailmatasemel. „Lennunduses peavad piloodid oma litsentsi säilitamiseks tegema teatud arvu lende teatud sorti kopteritel ja lennukitel. Meie juures nad seda saavad, aga meie asi on teha nii, et inimene ei tuleks lennusalka ainult templeid koguma, et siit edasi Abu Dhabi naftaplatvormidele lendama minna,“ ütleb Rain. Kaadri voolavus lennusalgas on väike, seega jäävad inimesed püsima. „Ma pooldan ka seda, kui inimesed vahepeal ära käivad, näevad maailma, kogevad, mis tingimustes mujal töötatakse, ning tulevad siis tagasi. On ka tuldud,“ lisab Rain.
Helina on teinud tööpakkumise ühele inimesele, kes sellest palga tõttu loobus. „Tegelikult pakume inimestele head palka ja ainuke kord, kui inimene mulle ütles, et ta palga tõttu ei tule, oli tegemist tugeva erasektori taustaga töötajaga. Samas konkureerimegi pigem eraettevõtete kui riigiasutustega. Eraettevõtted pakuvad inimestele suuremat paindlikkust – kaugtöövõimalust, kindlaid tööaegu 9–17ni. Kokkuleppel meeskonnaga töötame meie kodus ühe päeva nädalas ja alati peame olema valmis ka selleks, et pastakas ei kuku kell 17, vaid tööd võib jaguda hilisõhtuni. Meil lihtsalt on kiireid olukordi ja kriise, kus ei ole luksust ülesannet edasi lükata,“ lausub Helina, kes kandidaatidele politseis töötamist kunagi ei ilusta.
Keskkriminaalpolitseisse analüütikuid otsides on suurimad konkurendid tööturul finants- ja makseasutused, pangad, ent ka rahapesu andmebüroo ja EMTA. „Ma ütleks, et mõni aasta tagasi oli meil lausa pangajooks. Meie inimesed on tööturul väga hinnatud, sest neil on tipptasemel teadmised majanduskuritegudest ja moraalikompass õiges suunas. Mindud on näiteks pankadesse rahapesu tõkestama või finantsjuhiks. Seal on suuremad palgad ja teatud mugavused, mida me politseis pakkuda ei saa,“ räägib Jaagup Toompuu keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroost.
Lennusalga juht tõdeb, et tihti on inimestel tööst vale arusaam. „Arvatakse, et meil on pidev märul, et tuleme iga päev tööle, aina päästame ja lammutame. See kõlab kindlasti paljudele põnevalt ja nähakse võimalust tööl adrenaliini kogeda, aga tegelikult on meie peamine töö hoida üleval reageerimisvalmidust. Inimene peab oskama ka puhata, et kiireks väljakutseks valmis olla, tulgu see hommikul kell 9 või öösel kell 2.“ Kodused valved tähendavad, et inimene peab telefoni pidevalt kõrval hoidma ja olema valmis iga hetk startima, et lennujaama angaari jõuda. „See on miski, mis vajab harjumist, sest säärane pidev valvesolek piirab eraelu ja inimesed ei ole selleks valmis,“ selgitab Rain.
Küberkuritegude büroo pakub võrdväärset palka erasektoriga ega jää inimesele tööpakkumist tehes häbisse.
„Kui võtame IT-valdkonna näite, siis ei ole meil külmkapitäit kohukesi, pingpongilauda, reedeseid pitsaõhtuid ega väljasõite Megazone’i. See-eest on meil loetlemata hulk ainulaadseid probleeme, mida lahendada,“ teatab Ago.
Politseis töötamine ei ole meelakkumine. Politseinikud töötavad ööpäeva ringi, riigipühal, lapse sünnipäeval, tormiga, kriisis ja kuumal suvepäeval.
Kui mitte palk, siis mis neid politseiteenistusse ikkagi toob?
Nagu Ameerika mäed
Ago sõnul saab politseis iga päev töötada IT-vallas ainulaadsete andmetega. Ühel päeval paugutatakse laskeinstruktori käe all tiirus püssi ja järgmisel ollakse koos narkouurijatega läbiotsimisel kurjategijalt krüptovaluutat otsimas. Siis aetakse teisel pool maakera asuva häkkeri jälgi või aidatakse tapmist lahendada. „Päris ainulaadne koht, kus kõike seda teha saab. See on nagu hüpata ühel päeval langevarjuga, kihutada ringrajal mootorrattaga, sukelduda sügavas ookeanis ja siis võib-olla viimasel päeval veidi paberitööd teha – kõike seda ühe nädala jooksul,“ kirjeldab Ago politseitööd.
„Umbes kaks nädalat pärast seda, kui ma politseisse tulin, istusin ühel menetlusnõupidamisel, kus sain kaasa rääkida kriminaalmenetluse läbiotsimiste ja kahtlustuste esitamise plaanides. Istusin laua taga uurimismeeskonna, prokuröri ja eriüksuslastega. Kananahk tuli ihule, kui mõtlesin, et päriselus toimubki kõik nagu filmides,“ räägib Ago. Tööintervjuudel ei saa kandidaatidele isegi avada, millega täpselt üksus tegeleb. Tekib küsimus, kuidas leida õiged inimesed töökohale, kui nendega ei saa isegi tööülesannete üle arutada. „Nad peavad meid usaldama ja pea ees vette hüppama. Need, kes seda julgevad, avastavad, et see töö on väga põnev,“ lisab Ago, kelle hinnangul töötab teatud müstifitseerimine värbamisel nende kasuks. „Kellele siis ei meeldiks spioonimaailm.“
Lennundusmaailmas on politsei lennusalk samuti ainulaadne koht, kus töötada. „On vahe, kas lennata liinilendu või minna inimest päästma. Meie meeskonda kannab edasi teadmine, et nad saavad midagi päriselt ära teha ja kellegi elu muuta,“ ütleb Rain. „Töökeskkond on kahtlemata eriline, õhkkond on lausa elektriline, kui näiteks majas on eriüksus ja koos minnakse operatsioonile või kui kopter meditsiinilennult naastes arstide tehnikat täis on. Ainult inimesed, kes on seda kogenud, teavad, mis emotsioon neid valdab edukalt päästelennult tagasi jõudes.“
Lennusalga pinnaltpäästjate grupi juht Deniss Pervunin ütleb, et sellised olukorrad jäävad meelde kopterimeeskonnale, aga veel enam inimestele, kellele appi minnakse. „Pinnaltpäästja on esimene, kes abivajajaga kokku puutub, olgu selleks eksinud seeneline või merehädaline. Inimene, kes seda tööd teeb, peab olema empaatiline, toetav ja rahulik ning kontrollima oma käitumist. See ei ole lihtne, kui pinnaltpäästja on just kopterilt alla vintsitud või ujunud mitusada meetrit kõrgete lainetega meres. Nende värbamisel on tööturg veidi laiem kui pilootide puhul. Ei diplom ega litsents pole tähtis; me õpetame inimese töökohal välja, aga iseloomu ei muuda,“ lausub Deniss. Nõnda on lennusalka pinnaltpäästjaks tulnud nii politseinikke, päästjaid kui ka täiesti teise valdkonna inimesi, näiteks professionaalne ujuja.
„Nii palju, kui mina olen viimastel aastatel värvanud, siis tunnen, et inimesed tahavad politseisse tööle tulla. Siin saab teha mõttega tööd, midagi päriselt ära teha ja paremaks muuta. Meil ei ole rutiini, ülesanded ja teemad on põnevad ning see ongi tõelise tundega töö,“ teab Helina Uku.
Leana Loide, PPA pressiesindaja
