Tõnu Vaher, tulihingeline spordimees

Kuressaare abipolitseinik Tõnu Vaher tähistas tänavu 17. aprillil 23 aasta täitumist vabatahtlikuna. Politseiga liituma kutsusid teda omal ajal liikluses märgatud ebakõlad ja soov lüüa kaasa liiklusjärelevalves.

Eelmise riigikorra ajal oli Tõnu ligi 13 aastat niinimetatud ühiskondlik autoinspektor. Ta meenutab, et tol ajal olid neil küllaltki suured volitused ja vahvaks kujunesid alati ka vabariiklikud kokkutulekud.

Väärikale staažile tagasi vaadates kirjeldab mees, et kui võrdleb olukorda liikluses toona ja praegu, siis oli nn vene ajal jäärapäid rohkem. „Tol ajal oli patrulli eest ärasõitmisi ja põldudel müttamisi ikka hulgem – meie patrullauto oli hajameelne Volga.“

Liiklusjärelevalve jäigi Tõnule südamelähedaseks ja abipolitseinikuna on ta turvalisusse panustanud üksjagu tunde. Vaikselt hakkab ta aga oma aktiivset abipolitseinikuperioodi kokku tõmbama: „Viimased paar aastat olen osalenud tegevustes koos piirkonnapolitseinikega ning vahel käin abiks ka puhumisreididel.“

Kasuks rahulikkus ja distsipliin

Aja jooksul on Tõnu hinnangul abipolitseinikud muutunud asjalikumaks. „Algusaastail oli neile ju koolitusi vähe. Nüüd antakse koolituste ja õppustega tarkust rohkem. Praegused abipolitseinikud teavad oma õigusi.“

Mehe sõnul tuleb abipolitseinikuametis kindlasti kasuks rahulikkus ja oskus inimese riiukust maandada. „Mõistagi ei sobi enda õigusi ülearu väljendada,“ nimetab ta omadusi, mis töös kasuks või kahjuks tulevad. „Noortele soovitaksin kindlasti ühineda abipolitseinike toreda seltskonnaga. Tänapäeva noored on vahel kärsitud, ei ole püsivust. Abipolitseinikuna toimetamine distsiplineerib ja seda on elus hakkamasaamiseks väga vaja. Tulge julgesti abipolitseinikeks, koolitused pole rasked!“ lisab meie tubli raudvara julgustuseks.

Spordientusiastist kultuuripärl

Kuigi põhiaur läheb Tõnul spordiharrastusele, siis köidab abipolitseiniku töö juures teda suhtlemine inimestega. „Samuti on olulised suunamine ja aitamine ning rahulolu, kui saan aidata kaasa liiklusohutusele,“ loetleb mees plusse.

Argitegemiste kirjelduses jääb Tõnu äärmiselt tagasihoidlikuks. „Praegu teen pea iga päev vabatahtlikku sporditööd ehk korraldan jooksuvõistlusi; aastas tuleb 15 võistlust. Suvel töötan natuke ka bussifirmas.“

Teadmiseks, et napi kirjelduse taga on tegelikkuses tõeline spordientusiast, Eesti spordihing ja kultuuripärl, Kuressaare linna teenetemärgi kandja – need on vaid mõned mehele antud tunnustustest. Krapsaka mehe vedada on näiteks Saaremaa kolmepäevajooksud, pööripäevajooksud ja Sarma seeriajooksud. Iseseisvuse taastamise järel lõi ta oma ettevõtte Tõnu Reisid. Mees lisab, et spordivõistluste korraldamine ongi tema hobi, peale selle igasugune statistika.

Tema sõnul on hobiga mõnus tegeleda, kui enda lähedastest keegi kaasa tuleb. „Seepärast olengi väga õnnelik, et tütar Helen Jürjo on oma vaba aja täielikult pühendanud spordile, jätkab spordivõistluste korraldamist ja teeb ka ise sporti,“ rõõmustab Tõnu.

Mehe toimetamisi kõrvalt vaadates teeb ta silmad ette nii mõnelegi nooremale kolleegile ükskõik milliselt tema tegevusalalt. 71aastane mees ütleb isegi, et selleks tuleb muidugi aeg leida, et teha kõike pühendumisega. „Endine põhitöö ehk bussindus (Tõnu on töötanud aastaid bussijuhina ja on nüüd oma bussiettevõtte juhatuses – H. T.) on muutunud nüüd rohkem hobiks ja põhiaur läheb spordiharrastusele,“ annab tubli abipolitseinik aimu prioriteetide muutusest oma elus.

Spordist rääkimine paneb mehe silmad alati särama. Kui küsida, kuidas tekkis idee hakata ise üritusi korraldama, meenutab Tõnu, et mõte sündis ühiselt tema esimeses paaripäevases treeninglaagris Sõrves, kuhu ta sattus mõne jooksututtava kaudu. Kolmepäevajooksu korraldati algusaastail kahekesi, aga mõni aasta hiljem võttis ta kogu juhtimise üle. „Hiljuti pidasime seda võistlust 50. korda ja arvatavasti läheb see edaspidigi hästi. Sama saab öelda meie pööripäevajooksude kohta. Rõõmude ja murede kõrval teeb heameelt kahel viimasel aastal Eesti Spordiveteranide Liidu spordimängudelt saadud kaks hõbemedalit 1500 meetri jooksus M70 vanuserühmas,“ lisab ta.

Kui tahad enda kodukandis panustada abipolitseinike tegemistesse, võta ühendust Lääne prefektuuri abipolitseinike koordinaatori Malle Leetsariga (malle.leetsar@politsei.ee)

Hedy Tammeleht, PPA pressiesindaja