Meremajandus 14
tegelda. Näiteks automatiseeritud või isejuhtivad laevad toovad kaasa tehnoloogia arengut ning automatiseerimise ja digiteerimise valdkondi, kuid suurendavad ka nõudlust uute lahenduste järele seoses küberturvalisuse ja laevade arvutisüsteemide kaitsega; lisaks tekib nõudlus selliste süsteemide sertifitseerimis- ja auditeerimisteenuste järele. See võiks olla paljulubav valdkond kahe riigi tehnoloogilise innovatsiooni alaseks koostööks. Aruandes on välja toodud mitu meedet. Eriti on rõhutatud soovi: „Muuta Soome laht jätkusuutlikuks transpordikoridoriks, muutes Eesti-Soome liikluse süsinikuneutraalseks 2035. a-ks. Selleks kutsume üles looma ühiseid majandusstiimuleid. Valitsustel on oluline roll arengu edendamisel sellistes valdkondades, nagu akude arendamine ja vesinikkütusega masinad.“ Aruande koostajad usuvad, et parem on olla rohelisest üleminekukõverast ees ja seada eesmärgiks turustada proovitud ja testitud lahendusi hilinevatele turgudele. See võib luua majanduslikke võimalusi Soome ja Eesti meretehnoloogia ettevõtteile ning laevandusele laiemalt. Tähelepanu tuleks pöörata kõrgtehnoloogia- ja idufirmadele. Nii Soome kui ka Eesti on viimastel aastatel olnud väga edukad idufirmade ökosüsteemide loomisel ja rahastuse kaasamisel. Üheskoos suudavad nad piirkonda meelitada nii kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu kui ka rahvusvahelisi ettevõtteid ja rahastajaid. Seetõttu soovitan Soomel ja Eestil ühiselt luua riiklike merendusklastri uuringute asemel riikidevaheline merendusklaster ja alustada aktiivset koostööd meetmete kavandamiseks. Üks selliseid ettepanekuid oleks seada eesmärgiks Helsingi-Tallinna laevaliini arendamine maailma kõige keskkonnasõbralikumaks laevaliiniks. Meil on selleks oskusteave ja see võimaldab tõsta meie merendusklastri nii maine kui ka tehnoloogilise arengu poolest maailmas tipptasemele, luues samal ajal oskusteavet ja üleilmset ekspordipotentsiaali mõlemale riigile.
Spioon üheks ö Rein Albri
10. jaanuar 1976, reisi 31. päev Saabusime öösel Douala välisreidile, kust sadamani piki Wouri jõge oli veel kümmekond miili. Ümberringi kuupaistes sädelev meri, maalt kandus ninna läppunud niiskust – Guinea laht on kliima poolest tuntud kui „Valge mehe haud“. Teekond jõesuhu algas 11. jaanuari varahommikul. Laeva ümbrus kihas piroogidest, kust pakuti bananat, ananat, cocot ning muud eksootikat. Mitmes piroogis tegeldi ka algelise kalapüügiga. Jõesuus tuli meil oodata õhtust tõusuvett. Kahju! Põnev olnuks päevavalgel sõita troopikajõel – näinuks ehk krokodille või jõehobusid! Koos õhtuse tõusuveega tuli pardale loots ning alustasime teed sadama poole. Ööpimeduses võis jõge vaid hoomata, siin-seal vilkusid üksikud tuled. Ennastunustavalt saagisid tsikaadid, need Aafrika väsimatud viiuldajad, kes teab mis kombel laeva sattunud. Kai äärde saime otsad kinni alles pärast keskööd. Pühapäeva tõttu valitses kaipealsel vaikus, see-eest laeva merepoolsel küljel käis varavalgest saadik aktiivne sagimine. Kohal oli terve
laevastik pirooge, käis elav Kolumbuse ajast tuntud vahetuskaubandus. Kaubaks kõlbasid nii seep kui ka riideesemed ja jalanõud, samuti muud eluks vajalikud esemed. Varsti oli pea igas kajutis lademeis banaane, ananasse, kookospähkleid, aga ka pudeleid „African Gin’iga“ – kohaliku puskariga. Esmaspäev, 12. jaanuar Tundub, et selles sadamas magati püstijalu, sest ettevalmistused trümmide tühjendamiseks, mis algasid hommikul, polnud lõunaks kuigivõrra edasi jõudnud. Käisime päeval linna uudistamas. Palavuse tõttu veetsime enamiku ajast meremisjonis, mis oli üsna korralik paik, kus palmipuude vilus võis jalgu puhata ja jahedat õlut rüübata. Soovi korral võis end ka basseinis märjaks kasta. Nagu teisteski Aafrika sadamalinnade misjonimajades, leidus siingi laevadelt pärit päästerõngaid – üks oli ka meie „Ineilt“, jäetud eelmisest korrast. Sellel paigal oli üks omapära, mille pärast tasus uudistama tulla. Sinna oli palgatud jooke laiali kandma noor ja kaunis mulatitüdruk, kes laudade vahel suure osavusega ringi loovis. Teda pilguga seirates valas Piroogilaevastik piirab. Fotod: erakogu
MEREMEES NR 2 2022 (316)
