Foto: Indrek Adler
Teadus ja arendus
Läänemere rannakarp.
Läänemere rannakarp on uskumatult valgu- ja vitamiinirikas Indrek Adler
L
äänemere karbikasvatusel on potentsiaali saada 100% roheliseks vesiviljeluseks, samuti võiks kasvatus olla suhteliselt madalate kuludega üles seatav ja vajada vähest hooldust, seega võiks kasvatus olla rannarahva lisasissetuleku allikas. Kuigi eeldused on head, siis põhiküsimus on ikkagi, mida nende rannakarpidega üldse peale hakata? Oma magistritöös uurisingi karpide väärindamise võimalusi.
Miks just rannakarpide uurimine? Valisin teema peamiselt sellepärast, et elan Viinistul, mere ääres, ja olen muuhulgas neljandat põlve kutseline kalur. Olen näinud, kuidas kalavarud on aastakümnete vältel muutunud, peamiselt kahanenud. Läänemeri on üks eutrofeerunumaid veekogusid maailmas ning mul tekkis huvi, mida saaks mere tervise jaoks ära teha. Hakkasin omal käel uurima rohelise vesiviljeluse eri võimalusi ja leidsin rannakarbid kui ühe vähestest organismidest, mida on võimalik Läänemeres, sh ka Soome lahes kasvatada.
Potentsiaalselt 100% roheline vesiviljelus Rannakarpide kasvatusel puudub igasugune negatiivne keskkonnamõju, kui kasvusubstraat ehk köis või võrk, millele karp kinnitub, välja arvata. Nimelt on selleks naftapõhisest plastmaterjalist karvane köis. Töös uurisin muuhulgas jätkusuutlike materjalide kasutust ja tuvastasin ka meie vetesse sobiva substraadi – kookoskiududest valmistatud köie –, mida soolases vees kasutatakse karpide noorjärkude kasvatamiseks. Läänemere karbi suhtelise väiksuse tõttu sobib aga see materjal meie vetesse ideaalselt. Parasjagu on pooleli katse Tagalahes, mida alustasime juba möödunud kevadel, kuid erakordse loodusliku kiiksu tõttu mullu karpide vastsed kasvusubstraatidele ei kinnitunudki, seega ootame käesolevat kevadet. Loodetavasti saame sügiseks teada, kui hästi kookoskiudest köis karpidele sobib. Sel juhul oleks eemaldatud viimanegi keskkonnakahjulik mõju ning karbikasvatust võib pidada 100% roheliseks vesiviljeluseks. Veelgi enam, karbikasvatus parandab ka veekogude tervist, kuna kasvatatud karbid eemaldavad veest suures koguses lämmastikku ja fosforit. MEREMEES NR 2 2022 (316)
Eestis on rannakarbi kasvatamise võimalusi viimastel aastatel põhjalikult uuritud ning tõestatud on ka nende positiivne ja veekogude seisundit parandav toime. Millegipärast Eestis rannakarbikasvatusega siiski ei tegelda, välja arvatud üks kasvatus, mille peamiseks eesmärgiks on kompenseerida meres paikneva kalakasvatuse tekitatud saastet. Lisaks võiks karbikasvatus mitmekesistada rannakalurite tööpõldu – kasvatus võiks teoreetiliselt olla suhteliselt madalate kuludega üles seatav ja vajada vähest hooldust.
Mida rannakarpidest üldse teha? Lähemal uurimisel selgus, et väikeste rannakarpidega ei osata meil veel midagi peale hakata. Hakkasin uurima, milliseid tooteid on Läänemere karbist tehtud, aga selles osas erilisi valmislahendusi ei olnud – siinne karp on pisike ja seetõttu otse inimtoiduks ei sobi. Lisaks on karbi liha eraldamine kestast küllalt tülikas. Võrdluseks saab välja tuua, et soolases vees kasvatatud karpi pole põhjust väärindada, sest see sobib otse toidulauale ja piisab jaemüügikanaleist, et tekitada piisav lisandväärtus. 27
