Fotod: Tauri Roosipuu
Merejulgeolek
Politsei- ja Piirivalveameti mereseiresüsteemi radaripositsioon Osmussaarel. Ümberkorralduse jõustudes antakse seiresüsteem üle Kaitseväele ning vajadusel tuleb Kaitseväel täita nii Osmusaarel kui ka teistel väikesaartel korrakaitseülesandeid.
Julgeolekulaevastike ühendamisest Tauri Roosipuu
E
esti merejulgeoleku probleeme, sh laevastike ühendamise vajadust, on arutatud ja neist kirjutatud üheksakümnendatest alates. Olulisemaid teemasid on varem tutvustatud ka Meremehes. Paraku ei toonud need probleemipüstitused eri põhjustel aastakümneid kaasa sisulisi muudatusi ega lahendusi. Paljudelegi üllatusena saabus reformiks soodne ajaaken, kui valitsuse moodustasid Reformierakond ja Keskerakond – eelnenud valitsusse kuulunud EKRE on olnud ümberkorralduse kindel vastane. Koalitsioonileppesse pandi kirja järgmine punkt: „Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetust.“ Valitsuse tegevusprogrammi jõudis see alapunktiga „Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmiseks vajalike seaduste muudatuste eelnõud“. Valitsuskabineti nõupidamisel 3. juunil 2021 tehti otsus alustada merejulgeoleku tervikliku ja jätkusuutliku lahenduse väljatöötamist. Riigikantselei kutsus Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo juhtimisel kokku riiklike laevastike eksperdirühma, mis
koostas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevade Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmise õigus-, finants- ja mõjuanalüüsi, üleandmisjärgse juhtimismudeli ja teekaardi. Analüüside alusel otsustas valitsus 25. novembril 2021 kabinetiistungil PPA laevad üle anda Kaitseministeeriumi valitsemisalasse ja käsitleda valdkonna kohta koostatud analüüse väljatöötamiskavatsusena. Valitsus algatas ja saatis kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse – 572 SE) Riigikokku 31. märtsil 2022. Eelnõu läbis riigikogus kaks lugemist. Kuna EKRE esitas eelnõule kolm sisulist ja 264 obstruktsioonilist muudatusettepanekut, mis ei olnud seotud eelnõu eesmärgiga (nt Peeter Ernits pakkus, et „Teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe üle teostab kitseminister“), seoti eelnõu vastuvõtmine valitsuse usaldusküsimusega. See võeti vastu 30. mail ja saadeti järgmisel päeval presidendile. Eelnõuga muudetakse kümmet seadust.
Muudatuste vajadus Eelnõu on Riigikogu menetluse läbinud, mistõttu peaksid kavandatavad muudatused olema saanud üsna selge kuju, et neid Meremehe lugejale üksikasjalikumalt kirjeldada. Alustuseks meenutame Eesti merejulgeoleMEREMEES NR 2 2022 (316)
ku põhilisi probleeme ja kitsaskohti, mida reformiga lahendatakse või mille lahendamiseks eeldused luuakse (vt lisainfot). Esmalt seadusandlik ehk korralduslik pool. Näiteks on praeguse seadusandluse järgi kohmakas ja üsna ebaselge PPA merepiiri valvamise funktsiooni muutumine mereväe merekaitse funktsiooniks erinevates eskalatsiooniastmetes (PPA ei või peatada sõjalaeva, vaid üksnes fikseerib rikkumise ja nõuab rikkuja viivitamatut lahkumist territoriaalmerest). Selline korraldus on ohtlik, eriti hübriidoperatsioonide korral. Teiseks pole ühelegi riigiasutusele määratud mereolukorrateadlikkuse loomise ülesannet, kesksest vastutajast rääkimata. PPA mereseire peamine fookus on riigipiiril, kuid loodav merepilt ei vasta mereväe ja laiemalt ka sõjaaja nõuetele (näiteks ei tuvasta PPA kõiki radaril olevaid sihtmärke visuaalselt, vaid võib seda infot küsida ka teistelt läheduses olevailt laevadelt raadio teel) ning Kaitsevägi vajab eelhoiatuse mõttes palju kaugeleulatuvamat pilti. Lisaks on PPA radarisüsteem oma eluea lõpus ning vajab uuendamist ehk olulist investeeringut. Kolmandaks saab käesoleval kümnendil läbi kõigi nelja mereväelaeva ja neljast PPA laevast kahe eluiga. Olemasolevatel laevastikel on seejuures ka olulised võimelüngad. Uute laeva9
