vyelnisääni vyestikeeči; 7. ärbivuáválâš

Anarâškielâ seervist lii sponsor: Peerâ Hotels & Cottages

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Peerâ Hotels & Cottages (oovdiš Oy RovaRest Ab) lii meridâm sponsoristiđ Anarâškielâ seervi. Sponsoristem pištá kyehti ive: 2021 já 2022. Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli sahhiittâlâi toimâttâshoovdâ HillaRina Palokari Suáđikylást cuáŋuimáánust 6. peeivi 2021. Siämmást sun skeŋkkij toimâttâshoovdân Anarâškielâ seervi almostittem kiirjijd.

– Maggaar irâttâs lii Peerâ Hotels & Cottages?

Muu peerâ lii lamaš hooteel já raavâdviäsusyergist jo paijeel 50 ihheed. Muu vaanhimeh lává huksiittâm ennuv hotellijd, já sunnust lâi Suomâ stuárráámus ovtâskâs hooteelirâttâs 1980 já 1990lovoin. Talle toimâ lâi meiddei Ruotâst já Belgiast. Onnáá peeivi Peerâ Hotels & Cottages oomâst jieškoteuvlágánijd mađhâšemsoojijd pirrâ Suomâ: Hotelli Sodankylä Suáđikylá markkânist, Kartanohotelli Karolineburg Kajaanist, Budget Hotel Raahe Raahest, Tietotunturi Kelovilla Pyhätunturist já Peurasuvanto Mökit & Camping Suáđikylá kieldâst.

– Mii lii tuu roolâ irâttâsâst?

Must láá lamaš hovdâpargoh irâttâsâst ive 2016 rääjist, ko mun värrejim maasâd Suomân. Peerâ Hotels & Cottages toimâttâshovdân mun algâttim virgálávt ive 2018. Ovdil tom mun aassim Ranskaast já luuhim kielâid tobbeen ranskakielâlii ollâopâttuvâst. Mun lam ain lijkkum kieláid. Ranskakielâ lasseen mun luuhim eŋgâlâskielâ, ruošâkielâ já kiinakielâ. Mun luuhim meiddei almugijkoskâsii käävpi. Uápui maŋa mun meridim maccâđ Suomân juátkiđ já ovdediđ peerâirâttâs. Must láá kyehti stuorrâuábi, mut suoi lává pargoost eres suorgijn. Nubbe lii haldâttâhtiettui maister, já nubbe lii filosofia maister. Ive 2017 mun värrejim Ruávinjaargân. Mun poorgâm tobbeen jyehi peeivi, já mun iälám jyehi toimâsaajeest aainâsuv ohtii mánuppaajeest.

– Mondiet tij haalijdvetteđ sponsoristiđ Anarâškielâ seervi?

Talle ko koronapandemia aalgij, te lâi pyeri äigi orostiđ já smiettâđ puátteevuođâ – maid mij halijdep, maht mij halijdep ovdániđ sehe maht mij pyehtip tiäduttiđ jieččân perruu sämmilâš madduid hooteeltoimâstân. Muu enni lii vuálgus Aanaarjäävri riddoost, Avveel aldasijn. Peerâ lâi styeres: vaanhimeh já 10 pärnid. Sist lijjii meiddei elleeh, tegu kuusah, muáddi poccuu já hiäppušeh, maid perruu enni tipšoi jyehi peeivi. Perruu eeči lâi kuálásteijee, já sust lijjii mottoom verd meccipargohuv. Pääihist sist ij lamaš šleđgâ, ige čääcigin puáttám siisâ. Muu

enni varrij Kokkolan pargo keežild, já mun lam rávásmâm tobbeen. Lappi lii kuittâg ain lamaš tehálâš saje muu elimist. Párnážin mun eellim távjá vaanhimijdânguin eeni päikkituuveest Avelist kuáláástmin, já mij eelijm mudoiuv tyellittälli perruu hotellijn pirrâ Laapi. Sämmilâšvuotâ lii ain oinum muu perruu aargâst smavvâ aašijn.

Tääl ko mun lam smiettâm mii irâttâs uđđâ strategia, te oovdân lii puáttám koččâmâš, et maht mij pyehtip tuárjuđ já išediđ kielâiäláskittem já kulttuur. Juurdân lii tot, et jyehi ive mij skeŋkkip miäruštâllum sume taggaar siärván teikâ ornijdumán, mii oovded sämmilii kulttuur já kielâ. Vuossâmužžân mij tuárjup jieččân vááimu já perruu kulttuur alda leijee anarâškielâ já seervi mii parga kieláin já kulttuuráin. Ulmen lii skeŋkkiđ 10 senttid jyehi hooteelijâstâlmist puoh mii hotellijn. Mij skeŋkkip ive ääigi čoggâšum sume oohtânrekinistum hooteelijâstâlmij vuáđuld. Koronapandemia keežild taat ihe ij lamaš táválâš toimâihe, já tondiet mij sponsoristep Anarâškielâ seervi meiddei puáttee ive. Tastoo mij valjip mottoom eres seervi tâi ornijdume. Mij halijdep tuárjuđ täsipiälásávt ubâ sämisiärváduv. – Máttáuv tuu enni anarâškielâ? Nabai eres perruujesâneh?

Enni kulá tagaráid sämmiláid, kiäh láá monâttâm kielâs lädijduttempolitiik keežild. Sun muštá pärnivuođâstis tuše muáddi ovtâskâs sääni. Talle ko enni lâi nuorâ, te tile lâi taggaar, ete lâi pággu leđe syemmilâš. Já tondiet vaanhimeh šoddâdii párnáid eenâb syemmilâžžân ko sämmilâžžân. Tot lâi pyereeb párnáid. Lii sorolâš, et enni koolgâi assimilistuđ váldukulttuurân já luoppâđ jieijâs kulttuurist já kielâst.

Muu eeni lii ain väividâm tot, et lädijduttem keežild sun ij puáhtám sirdeđ kielâ munjin já obijdân. Muu uábih lává jo luuhâm mottoom verd anarâškielâ. Nubbe uábbi lii čođâldittám anarâškielâ vuáđuuápuid Oulu ollâopâttuvâst. Já puárásumos uábbi lii luuhâm anarâškielâ pääihist párnáidiskuin. Muu uábi párnáin lii tääl máhđulâšvuotâ oppâđ sämikielâ vuáđuškoovlâst, já sij puohah uáppih anarâškielâ káidustiijmijn. Mijjân lii uáli tehálâš, et mij finnip kielâ maasâd mii perrust já et párnááh peesih tääl luuhâđ tom. Nubbe uábbi áásá Tamperest já nubbe