liäibuđ kááhu; 12. om. fiskâd; 15. kuuvl

moonnâm. Toh puohtii sárnuđ veikkâ mast. Ohtii máttáátteijee eeđâi, et syemmilijn taat mana masa ain nuuvt, et toh tietih kielâoopâ mut iä sánáduv, ko toh ain loheh uŋgarkielâ suomâugrilii kielâtutkâmuš ohtâvuođâst ađai eresnáál ko veikkâ škoovlâst, aalmuglâšopâttuvâst teikkâ kielâkuávdáást.

Oppâtijmij maŋa lâi távjá monniilágán kulttuurohjelm, ovdâmerkkân aalmugmuusikkonserteh teikkâ čaitâlmeh. Ehidist uáppeeh monnii kampuskuávlu Galéria kávézó nommâsii kähviviistán, teikkâ baari tot eenâb lâi. Jiem tieđe, et kihheen ličij juuhâm tobbeen käähvi, lâšuv tobbeen käähvi vyebdimnáál lamaškin. Tot lâi áávus ain muu mušto mield koskâiijâ räi, mut jis tastmaŋa lâi vala koško, te saatij eelliđ aldasii käävpist. Uŋgarist iä lah alkoholvyebdimraijiittâsah. Tubbáák tuše ferttij uástiđ peiviv, ko Uŋgarist tom ij pyevti uástiđ ko sierânâs Nemzeti dohánybolt nommâsijn kaavpijn, moh láá hyeneeht áávus. Monnii suujâst Galéria kávézó ij lamaš oholoopâi ääigi áávus, te ferttij moonnâđ mottoom eres sajan.

Maaŋgâs eteh, et Debrecen ij lah eromâš mučis kaavpug, mut ton ollâopâttuv kampuskuávlu tuođâi lii. Kampus lii viijđes já uáli ruánáá. Baari lasseen tobbeen láá ovdâmerkkân riššokäldee já kirkko já kirhoost meid olmâ kähviviste. Ollâopâttâh še lii muččâd, taggaar ärbivuáválii nálásâš ige taggaar ko veikkâ Tuurku ollâopâttâh. Debrecenist joteh kyehti rađevávnukiäinu še, mut taid tarbâšij kevttiđ viehâ harvii.

Kyevti oho keččin kesikuursân poođij nubbe uáppee, kote lâi lamaš fáárust Tuurku ollâopâttuv uŋgarkielâ kuursâin. Tot kesikurssâ lâi taggaar, et tobbeen puovtij leđe kyehti vuossâmuu oho teikkâ kyehti majemuu oho, jis ij halijdâm leđe nelji oho. Siämmáá ääigi tot vuossâmuš turkulâš skippáár vuolgij jo meddâl. Mist syemmilijn lâi išeruttâ kesikuursâ várás, já toos kuulâi máttááttâs lasseen aassâm já purrâmuš hadde. Tobbeen lijjii kuittâg tagareh ulmuuh še, kiäh jiejah maksii ubâ homá, teikkâ sii vanhimeh maksii, mut jyehi tááhust uáppeeh lijjii išeruđâttáá. Já tot kulloo lâi tiivrâs. Jiem mušte tárkká, mon ennuv tot maavsij, mut čielgâsávt paijeel tuhháát eurod tot lâi, lâšuv lamaš joba kyehttuhháát, jis tobbeen luuvâi nelji oho. Must lâi älkkee leđe pääihi alne nelji oho, ko kiinii eres maavsij.

Vaidâlitteht uáppeeh sarnuu enâmustáá eŋgâlâškielâ koskânis. Nuuvt lâi tondiet, et kuursâin lijjii ulmuuh veikkâ mon ennuv, aainâsuv paijeel čyeti, já táiđutääsihuv lijjii ton mield: kiinii maatij jo aalgâst uŋgarkielâ masa tievâslávt já kiinii eres ij máttám vala ollágin. Saksaliih já nuorttâriijkâliih lijjii ennuv, nuuvt et uŋgarkielâ lasseen muu eŋgâlâš já saksakielâ táiđuuv puáránij. Vala tonuv keežild ko muu visteskipáreh láin Sveeicist já Amerikast. Puohlágán draamauv tobbeen kuursâ ääigi kale lâi, ko lijjii nuuvt ennuv ulmuuh jieškoteuvlágánijn enâmijn, já enâmustáá toh lijjii nuorah. Veikkâ lâi mii luuhâmjuávhust meiddei ohtâ 75ihásâš nuorttâriijkâlâš äijih, kiäs uŋgarkielâ lâi ääigiájánâs. Pyereest tot sáárnui.

Nijttomarikielâ kesikurssâ

Kiđđuv 2017 mun ožžum tiettiđ, et must álgá čohčuv pargo, mast mun rááhtám šleđgâlii korpus marikielâ várás, teikkâ marikielâi várás; toh láá kuittâg kyehti kirjekielâ. Mun lijjim oppeet luuhâm monnii verd nijttomarikielâ ollâopâttuvâst, mut kuittâg poođij mielân, et mađe pyerebeht tom máttá, tađe älkkeebin pargo vaarâ šadda. Uuccim išeruuđâ marikielâ kesikuursâ várás já ožžum tom. Ton ive kurssâ

Kylá Marienâmist (Kove: Tomi Koivunen)

piištij kyehti oho, ko táválávt tot lâi lamaš kuulmâ oho kukkosâš, tego udmurtkielâ kuursahuv.

Mun moonnim junáin Piättárist Moskovan já tobbeen JoškarOlan, mii lii Marieennâm uáivikaavpug. Mun lijjim jo iällám tobbeen kuohtii, nuuvt et tot ij lamaš munjin aaibâs omâs saje. Ollâopâttuv ulmuuh lijjii tobbeen já valdii muu vuástá. Siämmást ožžum tiettiđ, et siämmáá junást muin lâi meiddei ohtâ uŋgarlâš nieidâ teikkâ nissoon, kote sáárnui uáli pyereest suomâkielâ. Lijjim kuullâm sust ovdiluv, mut mahtnii muoi iän lam teivâm leđe siämmáin tilálâšvuođâin. Ollâopâttuv asâttuvâst, kost mij puohah aasâim kuursâ ääigi, mun ožžum tiettiđ, et must ličij visteskipárin ohtâ jaapaanlâš almai, kote ij lamaš vala puáttám Marienâmân. Návt keessiv masa ubâ asâttâh lâi kuárus, jiemge iberdâm, et mondiet muoi kolgáim aassâđ siämmáá visteest. Tot škorijdij tego pergâlâh, já čielgâsávt suu mielâäigiájánâs lâi uáđđim. Mudoi sun kale lâi aaibâs hitruu já jiešalnees turkologi ađai turkkilâš kielâi totkee. Sun sáárnui pyereest taataarkielâ, mii sárnoo marikielâi naaburist.