lasesääni, moin tiäduttiđ; 17. lii om. kuusâst

Mottoom tábáhtume marilii kylást (Kove: Tomi Koivunen)

Vuossâmui peivij mij ferttijm tiäđustuv porgâđ puohlágán byrokratiaašijgijn. Kyevtis mii juávhust láin tuutorin teikkâ “ovdâlijnen”, tego syemmiliih taid táválávt koččoh. Suoi láin páiháliih uáppeeh. Ruošâst lii ain tehálâš, et tagarij kuursâi ääigi uáppeeh iä peesâ porgâđ maid halijdeh, aainâskin ovdil eehid. Vuossâmuu peeivi mij meiddei juohhuim täsijuávhoid, moh lijjii talle kulmâ. Mii kulmâs lasseen Moskovast poođij vala ohtâ almai, kote ij vala máttám marikielâ ollágin. Návt sunjin rahtii jieijâs täsijuávhu, munjin já jaapaanlii almai koskâtääsi juávhu já uŋgarlii nieidân jieijâs ollâ tääsi juávhu. Muu juávhust lâi tulkkâuv fáárust. Sun jurgâlij eŋgâlâškielân puoh, maid máttáátteijee eeđâi, mut ain koolgâi ettâđ maidnii tagarijd, et “vuoi vuoi, marikielâ lii vissásávt maailm lussâdumos kielâ, ij lah kale mongin eres kielâst tággáár kielâoppâ” já nuuvt ain. Sun jieš maatij ruošâkielâ já eŋgâlâškielâ ige tiäđustkin lamaš mihheen kielâtotkeid. Sun sáárnui mijjân tuše eŋgâlâškielâ, já jis kiinii eeđâi eŋgâlâškielân maidnii puástud, te sun ain tivostij. Ko sij koijâdii, te mun ettim, et jiem jiešalnees taarbâš tuulhâ, mut jaapaanlâš almai lâi ton mielâst, et ij addii ruošâkielâ tuárvi pyereest.

Ain ko mana Ruošâ algâaalmugij kooskân oppâđ sii kielâ, te páiháliih ucceeblohomediah láá

Uŋgarlâš roskelitte iätá: “Takkâââ!” (Kove: Tomi Koivunen)

kiäsuttum, et kii tot lii já mondiet tot lohá taggaar kielâ, maid maaŋgâs iä ibbeerd ollágin. Iloliih toh tiäđustuv láá, ko kielâ já kulttuur kiäsutteh olgoeennâmlijd, mut mediaitäsnin orroom lii motomin váhá myekkejeijee. Mun lijjim monnii verd jo hárjánâm toos, mut taan kuursâ ääigi mij ferttijm adeliđ veikkâ mon ennuv sahhiittâlmijd. Tot lâi ton peeleest hyeni, ko muoi jaapaanlijn vuájoim puoh enâmustáá kielâoopân, tondiet ko jaapaanlâš halijdij nuuvt. Mun tiettim masa puoh kielâopâlijd aašijd uáli pyereest, mut ko jiem máttám saanijd, te lâi kale lussâd sárnuđ marikielâlii television teikkâ radion. Jyehi iiđeed koolgâi smiettâđ, et ijhân mist oppeet lah sahhiittâllâm, mon ääigi taarbâš riemmâđ kielâttes pellen.

Kalga ettâđ, et taat ij lamaš uáli šiev kurssâ. Muu mielâst oro, et jiem oppâm masa maiden uđđâ aašijd, mut amahân kielâopâliih ääših pottii pyerebeht mielân. Mun meiddei verdidim kuursâ ubâ ääigi udmurtkielâ kesikuursân, mast masa puoh lâi pyerebeht. Máttááttâs lâi tobbeen pyereeb, rijjâääigi puđâldâsah lijjii pyerebeh. Puoh mielâkiddiivumos tábáhtume marikielâ kuursâ ääigi lâi tot ko peessim keččâđ marilii päähinlii uhretoimâttâs monnii kylást. Tot ij kuittâg lamaš kuursâ ohjelmist, pic tot uŋgarlâš nieidâ lâi finnim povdim, já sun lâi koijâdâm, et pesâččimuv munuv fáárun.

Kuursâ loopâst munjin pajanij kumeštâs, nuuvt et loppâiskos lâi váhá lussâd. Meiddei puoh loppâuhleh monnii enâmustáá lappâd, mut tot ij muu hettim. Forgâ peessim vyelgiđ Kazan kaavpug peht junáin maasâd Piättár kulij já tast Suomân.

Nubbe uŋgarkielâ kesikurssâ

Lijjim lamaš oppeet uŋgarkielâ kuursâst ollâopâttuvâst kiđđuv 2017. Tobbeen máttáátteijee lâi koijâdâm must, et jiemuv mun ááigu uuccâđ oppeet kesikuursân. Västidim toos, et jiem mun taan ive oostâ, ko lam monâmin

marikielâ kuursân, já siämmást edirvâššim, et ij tot kale ubâ keesi pište. Te uuccim kuulmâ uŋgarkielâ kuursân kuulmâ kaavpugân já peessim oppeet Debrecenân. Taan tove lijjim tobbeen tuše kyehti oho. Moonnim Uŋgarân Puola peht, tastko kirdemmaašinliipuh Budapestân lijjii jo uáli tivrâseh. Kirdim Tuurkust Gdańskân tondiet ko tohon lâi njuolgâ linjá, já jotkim tastoo tobbeen linjâšautoin vistig Krakovân já tobbeen Budapestân, kost lâi jo älkkee peessâđ Debrecenân.

Aalgâst lâi oppeet monniilágán algâiskos, já mun peessim oovtâ tääsi ollâgub juávkun ko ovdebáá tove. Ij lamaš älkkee: kuursâ ääigi saahâ lâi ovdâmerkkân auto oosijn já sierâlágán muorâin, já mun jiem tiättám oovtâgin muorâ noomâ uŋgarkielân peic suávi ađai nyírfa tondiet ko tot lii muu suhânoomâst. Kielâoppâ lâi oppeet älkkeb.

Taanuv tove lâi veikkâ maggaar draama uáppei kooskâst, mut äddejim taan ive leđe uásálisthánnáá toos jieš. Galéria kávézó lâi oppeet pivnohis saje. Motomeh uáppásehuv lijjii, tondiet ko maaŋgâs lijjii lamaš tobbeen meiddei ovdebáá ive.

Uŋgarist lii tot ain väädis, et Tomi lii tobbeen tuše Tamás kočodemnommâ. Tiäđustuv muu juávhust lâi ohtâ Tamás, kote lâi uŋgarlâš mut sun lâi šoddâm já aassâm ubâ elimis Kanadast. Ain ko máttáátteijee eeđâi, et Tomi västidus, te Tamás västidij. Ko iärásijn koijâdii, et liiuv sist kočodemnommâ, te must koijâdii, et liiuv must virgálâš nommâ.

Mun eellim kuursâ ääigi maŋgii Budapestist já ohtii Pécs kaavpugistuv tondiet ko muu nieidâskippáár lâi tobbeen luhâmin uŋgarkielâ. Muoi irâttáim moonnâđ kuursân siämmáá kaavpugân, mut muu pieijii Debrecenân vaarâ tondiet ko lijjim lamaš tobbeen ovdiluv. Mut kurssâ lâi kale anolâš. Oroi, et mattim jo aaibâs pyereest uŋgarkielâ, mut lam tastmaŋa vájáldittâm tom pehtilávt. Amahân tot kielâtáiđu puátá maasâd talle, ko tom taarbâš já lohá tom váháš ääigi.

Eres kesikuursah

Valauv toh láá motomeh. Ive 2017 mun lijjim nieidâskipárijnân vadjakielâ oholoppâkuursâst Eestienâmist. Ij tast tiäđustkin ennuv oppâm, mut aainâsuv tääl lii mottoomlágán juurdâ tast, et maht tot kielâ tuáimá. Šiev lavluuhuv paccii mielân. Muoi láim keessiv moonnâm udmurtkielâ káiduskesikuursân talle ko láim monâmin Udmurtenâmân paargon já hárjuttâlmân. Iän muoi liijkágin moonnâm, mut tot lâi kuittâg šiev kurssâ, veikkâ Udmurtenâmist iä lah hárjánâm káidusohtâvuođáid. Toh ain mahtnii tietih, maid pargeh.

Čuákánkiäsu

Taan teevstâ ulme lii enâmustáá nonniđ lohhei tom, et jis miinii kielâid lii lohhee mielâst mielâkiddiivâš mut oro, et ton várás lii liijkás uccáá asto, te kannat máhđulávt kevttiđ uási keesist eresnáál ko táválávt. Tain kuursâin, main mun jieš lam lamaš, láá ain lamaš maŋgâ táiđutääsi (peic vadjakielâ oholoppâkuursâst), nuuvt et tobbeen láá lamaš sehe toh, kiäh iä máttám tom kielâ vala ollágin, já toh, kiäh jo mattii eenâb teikkâ ucceeb.

England räi jiem lah vala peessâm, mut vaarâ tohouv kiergân motomin. Láá kuittâg vaarâ maŋgâ eresuv saje, kuus kolgâččij moonnâđ ovdilgo vuálgá toho Euroop periferiallii suáluikuávlun. Jiem tuođâi innig lah nuuvt počis mieláin tast ko vittnubáloh ihheed tassaaš.

Ko ohtâ (tâi kyehti tâi kulmâ...) kielâ ij pijsáá

Čällee: Jasmina Schreck

Moonnâm ive mun algim oppeet máttááttâllâđ uđđâ kielâ, udmurtkielâ. Kielâkurssâ uárnejui Oulu ollâopâttuv Giellagasinstituutist kiđđâluuhâmpaje 2020. Kielâ lâi muu kyevtlovváádnubbe, jis muštám olmânáál. Esken kiđđuv 2019 mun puohčâlim marikielâ imâšlii maailmân Wien ollâopâttuv káiduskuursâst. Lijjimuv ilolâš, et mun mattim jo kyrillâš pustavijd talle ko udmurtkielâ kurssâ aalgij, veik moonnâm tove tiegárij puustavij luuhâm oroiuv vala aaibâs máhđuttemes táiđun oppâđ. Uđđâ kielâi oppâm váátá kuittâg ennuv ääigi já meid saje vuoiŋâšijn. Motomin mun lam smiettâm, noháuv tot saje kuássin, já páácáuv mottoom peeivi äigi eres aššijd. Mut toos jiem osko. Ain ko lekkâs oppeet máhđulâšvuotâ oppâđ uđđâ mielâkiddiiváá kielâ, te mun lam jo almottâtmin.

Mun jiem ubâ tieđe, mast munjin šoodâi taggaar kielâmohtâ. Muu vuossâmuš viereskielâ lâi eŋgâlâskielâ škoovlâst, já ton ääigi kielâi oppâm lâi munjin tuođâlâš peinijâš. Mun jiem halijdâm sárnuđ viereskielâ. Säänih já jienâduvah lijjii muu mielâst komáliih. Vuossâmuu ive mun hepânâššim aaibâs jyehi oppâtiijme ääigi. Maht te keevâigin, muáddi ive maŋeláá luvâttuvvâst mun máttááttellim jo neelji viereskielâ, veikkâ ton muddoost tuše ohtâ ličij lamaš págulâš. Tiäđustuv ollâopâttuvvâst kielâfalâldâh vijđánij vala tastuv, já mun uápásmim meid vuossâmuu syemmilâšugrâlii kielâsân, suomâkielân. Eskin ton maŋa mun addiiškuottim, et prepositioh já eromâšávt kielâopâlâš suuhâ tego germaanlâš teikkâ roomaanlâš kielâin láá aaibâs hirmos já tušes hutkoseh. Eidu syemmilâšugrâliih kielah láá pááccám nanosávt muu elimân. Ličij vissásávt meid mielâkiddiivâš máttááttâllâđ eenâbuv tagarijd kielâid, moh kuleh aaibâs eres kielâjuávhoid. Tast ličij vala maailm tievâ hástusijn.

Mut mondiet mun máttááttâlâm puohlágánijd kielâid? Liiuv tast mihheen jiermijd? Taam koččâmuš mun lam kuullâm távjá. Ulmuuh koijâdeh, liiuv tast miinii aavhijd, et tun máttááttâlah kielâ x? Njuolgist eeđân, mun jiem smietâ tom, ko máttááttâlâm kielâid, jiemge tallegin, ko mun oopâm maidnii muide. Mun uáinám ääši návt: máátuh láá tego tiiŋgah vuárhást. Ij pyevti kuássin tiettiđ, kuás te taid taarbâš. Tot lii kiddâ tast, maht eellim mana, já tomhân lii máhđuttem ennustiđ. Nube tááhust motomin taid ij taarbâš ubâ pieijâđgin vuárkán. Ij pyevti kuássin tomgin tiettiđ, kuus luoddâ tuálvu. Kannatuv tuođâiuv velttiđ jyehi luodâ tuše tondiet ko ij tieđe, liiuv eidu tien luodâ jotemist miinii hiäđuid? Talle sättih maŋgâ šiev ääši pääcciđ feeriihánnáá.

Kielah lekkih aaibâs uđđâ maailmijd já jurdâččemvuovijd, já toh pyehtih ennuv ilo elimân. Maailmân láá ain maaŋgâlágán uáinimčievah,