eenâs; 19. aalgât uálgicelkkuu; 20. Puola (uánádâs autost); 21. haammânkaavpugâš taveviestârSaksaast; 23. kuávlu; 25. tievvâđ purrâmušâst; 29. nuuvt kočodum (uán

čuopâškyeteh já toos nohá poccuiguin rosâdem. Talle mun puoh iberdim, mane eeči lâi muu oolâ nuuvt suttâm, veikâ jiem mun lamaš mahten áášán uásálâš. Nube peeivi mun eijijn savâstâllim ete: – Esken meccihaldâttâs suunâttâl luodâ ja toos sáttá moonnâđ veikâ mon maŋgâ ive ovdilgo älgih luodâ rähtiđ.

Já nuuvthân tot keevâi, ete esken 1965 porgemáánu loopâst algii luodâ rähtiđ já ruuđah nuhhii Keđgijäävri kirkkosaje puotâ já toos luoddârähtim ton tove orostij. Luoddâvuáđu kale rahtii Kondosiijäävri uáivušân. Esken 1972 Keđgijäävri väre savotestii já čuoppii puoh. Talle kale eeči esken hirmástui: – Puoh čuoppii päljisin, vääri lii mahte tuodâr.

Tast tot keesi, čohčâ já tälvi moonâi maht moonâi. Puásuituojijn munuv lijjim. Jis jiem muide, te puásuisirden. Eeji mielâst maiden mun jiem olmânáál porgâm. 1959 keesi lâi rippâškovlâ Avelist kyehti oho. Pappân lâi Aittokallio. Muái Maati Arvoin láin Palokankaa Saamu pääihist. Munnust lâi ennuv jyevdilâs äigi já muoi išedáin tálo tuojijn nuuvt ennuv, ete Sammu ij váldám maiden munnuu rippâškoovlâ asâmist. Muštám, ko Yrjö Aittokallio ovdebáá keesi eelij Keđgijäävrist já mun suu tolvum taavaakeš jävrid kárbáin. Sun lâi aaibâs táválâš

almai. Ij sust kale paajeeld uáinám, ete ličij pappâ.

Ij lamaš muu eellim raappâd eijijn. Eeni mun šalligâššim enâmus, ko kalga puoh kierdâđ. Mun lijjim ennuv meddâl. Puohah Njellimist tiettii maggaar eeči lâi já tiettii tomuv, ete suáđeest suu jiermi melgâdávt moonâi.

Nuuvt poođij mottoom ive kiđđâ, já alda 40 áldud lijjii lääbžist. Te eeči väidiškuođij, maht čuávji nuuvt lii raše. Nuuvt enni vuolgij suu sättiđ tuáhtár luus já suu tolvuu Ruávinjaargân. Enni poođij maassâd já vuosijd vittádáim. Ko eeči poođij pááikán, lijjii melgâdávt puoh áálduh kuáddám.

Ko tevdim 19, eellim suátipalvâlusân koččomist. Juovlâmánudist poođij miärádâs vyelgiđ suátipalvâlusân Tikkakuoškân Häme lennoston 15.6.1963. Jiem lamaš kuássin Avveel olgoláá iällám nuuvt et mielâkiddiivávt vuordim, kuás tohon vuálgám já moonâmuv ohtuu vâi liiuv must skippáár. Ton äigin áálduid vuossiittii laabžijn. Lâi tiäđustuv väivi, ko ááldu koolgâi vistig tälviv veddiđ ete puáhtá kiđđuv čoonnâđ láábžán. Puoh lojemuid päikkiáálduid ep čoonnâm, ko toh ain puohtii vyesi. Tot lâi oomâs, ko kuobžah lijjii vääni mutâ nube kiiđâ ko ehidâs sirdemäigin kuullim ko kiiváár paacâi, tállán ervidim, ete kiinii jaamij já ko čonâdim áálduid, te vuolgim keččâđ, te nuuvt eeči lii kuobžâ paaldâst. Eejist lâi šiev jaapaanlâš suátikiiváár, kost lâš finnim. Tot lâi keppis kyeddiđ, te eeči iätá muin: – Tääl lii kiđđâ já pakkâ šoŋŋâ, ige lah äigi täin älgiđ rosâdiđ. Vyelgi eelliđ pääihist já pyevti ryevdikuáivu. Muoi kuáivoon kyepi já tađemield ko tuálu suddá, te kuáivoon ain lase já loopâst vierâlitteen kuobžâ kuápán. Iän sáárnu kiässán kuássin maiden. Taat lii munnuu syeligâsäšši.

Já nuuvt lâi. Kiđđâ lâi liegâs, mut ko poođij kesimáánu 14. peivi, te lâi čuáskim ko mun väzzilim Njellimân, ehidispeeivi postâauton pajanim já moonnim Avelân. Autosajattâh lâi Heinos tálo šiljoost. Toos pottii kale uápis kaandah, mut ij ohtâgin lah Tikkakuoškân jotemin. Nuuvt poođij Veikko Sarre Pärttihist, te sun lâi Tikkakuoškân jotemin. Aalgij šlettiđ já eehid ko maŋanij te myetiškuođij tavepiegâst já lâi čuáskim. Nuuvt kočodum “ijjâauto” ko vuolgij, te Suáluičielgi paijeel masa ep peesâ. Iđedist ko láim Ruávinjaargâst, lâi čuáskim. Nuuvt pajanáim junán já konduktöör niävui, et kolgâvettee Haapamäkist lonottiđ junán, mii mana Jyväskylän. Ehidispeeivi ko peesáin Jyväskylä rađesajattâhân, te tobbeen lijjii kyehti suátiauto vyerdimin já motomeh vyelikersanteh já korpraal. Mij lâim alda lovmat kandâd ko auto vuolgij tuálvuđ Luonnetjäävri alda. Tupe, kuus muoi Veikkoin juovdáim, lâi Onttola. Pihtâsijd koolgâi eelliđ riäiduvuárhást viežžâmin, já toh lijjii manttel siste stuorrâ

nuáđi. Mij lâim 12 kandâd, kersant Rantanen já korpraal Toriseva uáiváámussân. Onttola tuuveest lijjii tagareh kaandah, kiäi suhânommâ lâi SÖ kooskâst, Turpeinen, Sarre, Seppänen, Talonen jna. Nuuvt tot suáldáttin máttááttâllâm aalgij já piištijuv kuhháá.

Porgemáánnud aalgâst munjin pajanij korrâ kumestâs já almottettim jieččân ehidâstuáhtár vuástáväldimân, mii lâi Luonnetjäävri nube keččin. Tuáhtár keejâi muu čudduu, te iätá: – Tust lii angiina, tipšooviäsun kyevti ookon. Munjin tot kale soovâi, nuuvt muu tolvuu viestâpataljoon pyecceeviäsun. Talle must lâi älkkee. Lijjii pakkâšooŋah, jiemge mun tarbâšâm olgon pivâstuvvâst kaččâđ. Ko poottim maassâd lennoston, te lâi olgoškovliittâsäigi nuuhâm. Tast maŋa algii hiälpubeh áimukocceemohoh, ige tarbâšâm innig olgos vyelgiđ. Čohčâmáánnud aalgâst vuámášim, et mii juávkku lâi ennuv kiäppánâm, epke mij lamaš ko nubáloves. Te ehidist vääbel Myöhänen kočoi mii “vázáttâhân” já sun luuvâi love nommâd – om. muu suhânoomâ – já iätá: – Tij vyelgivetteđ Tamperen onne ehidist maŋŋeed. Luovâtvetteđ piso, manttel já stevilijd. Tij uážžuvetteđ listo, maid tävirijd addelvetteđ riäiduvuárkán maassâd. Loopâid tävirijd piejâvetteđ reepun já väldivetteđ mieldi.

Juná ehidist maŋŋeed vuolgij Tamperen. Tobbeen mii autost vala mađhâšijm alda Pirkkala, kost lâi talle Valmet fabrik. Auto vuojij mottoom haali siisâ já vyeijee iätá: – Täst vyerdivetteđ. Itten pesâvetteđ tuuvijd, ko ovdiih vyelgih meddâl.

Mottoom tiijme keččin ko iiđeed poođij, te vuámášim Paltto Miko. Sun lâi täst lamaš paijeel nelji mánuppaje já forgâ piäsá meddâl suátipalvâlusâst. Mijjân kullui meiddei vahtiđ Pirkkala kirdemkieddireevnist. Tobbeen lijjii kyehti haali já siste motomeh Fouga Magister kirdemmašineh. Kyehti suáldát tobbeen ain láin eehidkuuđâst iiđeedkuutân. Kuohtii ohhoost taggaar vuáru lâi. Vahtâalmast lâi vijlâsijn maašinpisso já vala tijme. Kuulmâ saajeest lâi čoovdâ, moin koolgâi tiijme keessiđ. Tiijme siste lâi tijmekortti, mast oinii tom, láváuv vaavtah vahtim ubâ ääigi. Jyehi kyevti tiijme keččin koolgâi motomáin čovduin tiijme keessiđ. Kiäh lijjii iijâ vahtim, te ožžuu peeivi uáđđiđ kohân muuštij puurrâmääigi Valmet purâdemvisteest eelliđ puurâdmin. Lávárduv já pasepeeivi eelijm Pirkkala kiedi nuurrâmsaajeest puurâdmin.

Nuuvt monnii juovlah. Lâi muottuuttes tälvi, poođij kiđđâ já kolgim kyevti oho loppâškovliittâsân vala Tikkakuoškân. Esken tast maŋa lâi loppâjuhle, já juáháš finnij suáldátpaasâ.

Njellimân ko poottim, lâi vala tälvi. NjellimMaatist finnejim savehijd luoihâsin, te ehidist