kiävttoo om. salatist teikâ poossâlmist mineraalčääci; 14. ruopsis heeđâlm; 16. nuuvt;

Fiijnâ maašin Udmurtenâmist (Kove: Tomi Koivunen)

vistig taggaar tobdo, et jiem määti maiden, já mun vaarâ lijjimuv mii juávhust tot uáppee, kote maatij puoh ucemustáá. Ijba tast talle mihheen, kolgim tuše pissoođ iärrásij fáárust. Liähtu lâi tijmij ääigi uáli koorâs. Kielâtijmij maŋa lâi kulttuurtijme já tastmaŋa vala ain miinii eres ohjelmijd ollâopâttuv ulguubeln. Iževskist lâi siämmáá ääigi meiddei suomâkielâ kurssâ, mii lii Máttááttâshaldâttâs ornim nuuvt kočodum “sukukansakurssi”. Tot uárnejuvvoo jyehi ive vuáruluvâi Udmurtenâmist, Marienâmist, Mordvaenâmist já Komienâmist, já tobbeen láá syemmiliih máttáátteijeeh. Majemuu oholoopâ ääigi lâi asto uápásmuđ meiddei toi uáppeiguin, kiäh lijjii puáttám eres suhâaalmugkuávluin Ruošâst. Talle must lijjii jo nuuvt ennuv aalmugijkoskâsiih veerdih, et jiem ušom liččii uážžum tagarijd Englandist!

Kesikuursâ uáppeeh assii ollâopâttuv asâttuvâst, mii lâi tievâ torakkain. Mađe olgoláá asâttuv vuoššâmpääihist jieijâs viste lâi, te tađe ucceeb tobbeen lijjii torakkah, mut vuoššâmpääihist toh talle lijjiiuv. Luhhoost asâttuvâst ij tarbâšâm leđe ennuv, tastko peeivih lijjii kuheh já oholoopâiuv lâi távjá ohjelm uáivikaavpug ulguubeln. Ohtii mij kuulmâs moonâim oholoopân kylán, kost mij aasâim oovtâ perruu

Udmurteennâm staatâollâopâttâh (Kove: Wikimedia Commons)

lunne. Vaahâg lâi, et perruu enni lâi alkoholist já eeči tiäđustuv jáámmám tego távjá udmurtlii kylá perrust. Na tot enni aldanškuođij muu unohávt talle ko nieidah láin säävnist já perruu párnááh eres visteest, mut maid tast puáhtá porgâđ? Mij lâim kukken kaavpugist alkoholistnissoon lunne, mij uáivildij tom, et ij vaarâ kannat älgiđ väivin. Te čaittâlim, et jiem addiigin udmurt jiemge ruošâkielâ ollágin, já nággáruššim ton räi, et iärráseh pottii säävnist. Mijjân ain fallii vijne iđedist eehid räi. Taat lâi pyehtiđ tábáhtuđ vaarâ Englandistuv.

Mij lâim Udmurtenâmist kulmâ oho. Muuneeld liččim jurdám, et kuulmâ ohhoost ij ennuv oopâ, mut aainâsuv mun ožžum šiev vuáđu, mon oolâ puohtim älkkeebeht huksiđ vijđásub kielâtááiđu. Čuávuváá kiiđâ mun moonnim Iževskân máttááttâshárjuttâlmân já oppim vala lase. Tastmaŋa lijjim pargoost, kost rahtim udmurtkielâ šleđgâlii sänilisto. Pargo maŋa mattim uáli pyereest udmurtkielâ sánáduv, ko luuhim ohtsis suullân kulmii sehe udmurtlâšsyemmilii já syemmilâšudmurtlii sänikirje, mut tääl lam jo vájáldittám ennuv. Udmurtkielâst šoodâi luándulávt muu uáivikielâ ollâopâttuvâst: čaallim gradun udmurtkielâst já tääl mottoom verd tastko čálám náguskirje permilijn kielâin, moid kulá udmurtkielâ lasseen komikielâ. Nuuvt et taat kesikurssâ ij lamaš ollágin tušše.

Vuossâmuš uŋgarkielâ kesikurssâ

Mun jiem lamaš iällám Uŋgarist ohtiigin ovdil ive 2016, mut ton ive ääigi mun eellim tobbeen kulmii. Syeinimáánust mun opâttâllim uŋgarkielâ neelji oho kesikuursâst Debrecen kaavpugist NuorttâUŋgarist. Mun lijjim kale luuhâm uŋgarkielâ jo ovdil, eromâšávt tondiet, et tot lii págulâš aamnâs Tuurku ollâopâttuv uralistáid. Págulij kuursâi maŋa jiem ostâm uásálistiđ uŋgarkielâ kuursân, ige tot lamaš

muu mielâst puoh mielâkiddiivumos mudoigin. Huámmášim kuittâg, et jyehi saajeest láá ain uŋgarliih, já lii hepâšittee, et jiem pyevti sárnuđ siigijn uŋgarkielân ko muáddi säne. Ko lijjim talle valauv luuhâm váhá čekki, puola, romania já ukrainakielâ já tiäđustuv saksakielâ, te oroi, et maid mun lam porgâmin, ko jiem määti keevâtlávt ollágin tom kielâ, mii lii puohâi kooskâst, já luuvâm maka suomâugrilii kielâtutkâmuš. Moonnim oppeet Tuurku ollâopâttuv uŋgarkielâ kuursân, já tobbeen máttáátteijee eeđâi, et uusâba išeruuđâ kesikuursâ várás.

Te mun moonnim Uŋgarân, vistig kirdemmašináin Budapestân já talle junáin Debrecenân. Mut tobbeen mun jiem lamaškin áinoo syemmilâš: fáárun poođij ohtâ uáppee mii turkulii uŋgarkielâ kuursâst še! Šievhân tot lâi, eromâšávt ton nube syemmilâžân, ko sun lâi váhá ärgi. Muoi kuohtuuh kuittâg uápásmáim jotelávt eres kurssâlijguin. Mun aassim siämmáá visteest kuovttijn almain: nubbe lâi sveiccilâš já nubbe lâi ameriklâš. Hiivsig já rišo mun ferttejim jyehiđ viiđáin eres ulmuin.

Kielâmáttááttâs ääigi must oroi ain, et máátám masa pyereest kielâopâlijd aašijd mut liijkás uccáá sánáduv. Iärásijn tot moonâi nubijkulij: toh tiettii veikkâ mon ennuv saanijd, mut kielâoppâ moonâi ain váhá toho kulij teikkâ ij

Debrecen ollâopâttâh (Kove: Wikimedia Commons)