2 minute read
juuhâ Euroopâst; 32. Eduard Steinberg
čuoigim pááikán. Vuosmužžân eeči iätá: – Jieh iällám luámust ohtiigin? – Ij mottoom peeivi tet kyeddit vyelgiđ. Ij kiergân ko tuše punjâlâttâđ já vyelgiđ maassâd, mun västidim.
Oinim muu iänuiSaamu, já sun iävtuttij uuccâđ Imatra Vyeimi tuáján, ko maašinsalin väldih tuáján almaid YläTuuloman. Nuuvt mun tállán čaallim tyejiucâmuš, já oho keččin ko eellim Njellim TakaLaapist, te Tuomela Onni iätá ete: – Imatra Vyeimist kirje.
Advertisement
Já nuuvt vuolgim ton sajeest Avelân já Ruošân tuáján. Kiässán jiem sárnum. Iänán čälistim kirje, kuus lam vuálgám. Eeči ko tom lâi kuullâm, te lâi korottâm já ettâm ennijn, ete ijuv kavnum Suomâbeln tyeji, koolgâi toho vyelgiđ.
Ton čoovčâ lijjii luámáneh ennuv, puoh jiegih lijjii ruopsâdin. Kale taid nurrii já Kkävppi Salonen taid oostij já Suomân tolvuu. Lijjii tobbeen kale šiev kyelijäävrihuv. Iänui lâi ráhtám puárree. Jävri lâi Lotomaađij taavaabeln, kuus ij lámáš lope moonnâđgin. Ucánjáhháá poollim, ko vuosmuu keerdi moonáim. Kessijn puárree riidon, já Sammu suápui kyehti viermi miäldáluvâi. Ko sun vuolgij miälluđ maassâd riidon, te kyeleh lijjii eidu čaaŋŋâm veikâ mon ennuv. Tast ko muái čokkáástâláim tijmepele, te nuuvt kessijn viermijd riidon. Lijjii stuorrâ vuáskuneh já kyermis šaapšah. Kessijn oppeet puárree čiähusân já kuolijguin auto luus, já kyeleh lijjii mottoom ááigán. Ohtii ohhoost muoi eelijm kuáláástmin. Viermijn lijjii ennuv rääigih, mutâ ij tot maiden häittidâm.
Čohčâ ko aalgij, te maašinsalistuv algii kepidiđ almaid. Čohčâmáánu aalgâst lijjii álgám rähtiđ Kondosiijäävri luodâ, já toos peessim tuáján. Pälkki lâi 2,25 märkkid tiijmest, ko Ruošâst finnejim 5,75 tiijmest. Jiem kiergânâm leđe ko muáddi mánuppaje tyejeest, ko must aalgij leđe kumestâs 38 já uáđđiđ jiem puáhtám ko erttipiälán uálgiskieđâbel ain čuoggij mahte aimijn. Nuuvt miäštár iätá muin motomin: – Tun koolgah vyelgiđ tuáhtár luus. Uáinám, ete jieh lah tiervâs. Avelist pyecceeviäsust vistig röntgen kooveest eellim, já tast maŋa tuáhtár Forström iätá: – Röntgenkooveest uáinoo, maht uálgispele kiäppá vyeleeb peeli lii tievâ. Lam suáittám Muurolan, já onne koolgah vyelgiđ. Talle kale masa šlundum. Ijhân muu eellim návt kolgâm moonnâđ.
Ko mun ehidist ijjâauto vuárdám, te oppeet čálám iänán kirje, kuus mun täälges juovdâm vyelgiđ. Nube iiđeed lijjim Ruávinjaargâst já iđedispeeivi lijjim Muurolast. Muu pieijii niäljád kiärdán. Riššoost koolgâi eelliđ, já pyecceeviäsu pihtâsijd koolgâi pieijâđ pajalân. Iđedâspurrâmuš puohtii. Mottoom ääigi keččin pottii tuáhtáreh já pyecceetipšooh, smiettii muu tile. Loopâst mun koijâdâm: – Kalle peeivi mun koolgâm tääbbin leđe?
Toos tuáhtár västidij: – Kiđđuv peesah pááikán, jis pyereest mana – Mutâ šiev huolâ tust tääbbin aneh.
Uážžu ettâđ, ete ijhân must innig lamaš nuuvt huáppugin meddâl vyelgiđ. Litter muu kiäppást kulgâttii čääsi leetku mield puttâlân. Tállán kumestâs luoštij, já kyehti oho koolgâi leđe tuše seeŋgâst, ijge eenâb čääci puáttám kiäppást.
Nuuvt keevâi, ete lâi cuáŋuimáánu, ovdilgo peessim pááikán. Autoin peesâi Keđgijäävri riidon. Pááikán ko peesâm, te enni iätá: – Eeči vuolgij jieht Muurolan. Tääl sun lii ton mielâst, ete poccuuh juovdâččii vyebdiđ. Ij tot maađij lah ko Kirkkosaje puotâ, toos nohá. Luoddâvuáđu lii nurvum, mut Kirkkojuvvii já Kondosiijuuvâ šaldeh paccii rähtihánnáá.
Tääl láim ennijn kuávttáá pääihist. Lâi äigi smiettâđ, maht täst ovdâskulij. Suátivievâ lijjim iällám. Tuulomast lijjim lamaš tyejeest, mut moonnâm čoovčâ maađijtyejeest illávaješkuottim já juovdim maaŋgâ mánuppajan kepisvaheviäsun, veikâ ij kepisvahe lamaškin. Návt hyeniuvks muu tiervâsvuotâ lii.
