anarâš voorâst rahtum purrâmuš; 8. abbâsiđ

Kokkolast. Muu mielâst lii hirmâd pyeri, et párnááh pasteh luuhâđ anarâškielâ, veikkâ sij ääsih Aanaar kuávlu ulguubeln. Must lii kuhháá lamaš ulmen oppâđ anarâškielâ. Mun lam jo jottáám algâkuursâ, já tuáivu mield čohčuv mun peesâm Oulu ollâopâttâhân luuhâđ anarâškielâ. Mun halijdiččim mottoom peeivi savâstâllâđ anarâškielân jieččân obijguin já sunnuu párnáiguin.

– Maht tii hotelleh láá piergim pandemia ääigi?

Stuárráámus uási äššigâsâin ijâstâlleh mii hotellijn pargo keežild. Almugijkoskâsâš rijjâäigimađhâšem lii lamaš smavvâ uási mii tooimâst. Koronapandemia ääigi mii kyesih láá lamaš syemmiliih pargomađhâšeijeeh – já mottoom verd meiddei almugijkoskâsiih pargomađhâšeijeeh. Ovdâmerkkân Suáđikylást lii kuáivuttâh, mon pargeeh ijâstâlleh távjá mii hotellist. Korona lii tiäđustuv vaiguttâm. Ive 2020 mii vyebdimeh láá lamaš čuuvtij ucebeh ko ive 2019, mut tot kale lii išedâm, et mii toimâ ij lah vuáđudum tuše almugijkoskâsii luámumaađhâšmân. Já tot še lii išedâm, et mist láá láiguvisteh maaŋgâ saajeest já et toh láá uáli jieškoteuvlágáneh. Ovdâmerkkân keesi lâi hirmâd pyeri päikkieennâmlii rijjâäigimađhâšem tááhust, já tot lii oinum eromâšávt Kartanohotelli Karolineburgist Kajaanist. Tuáivu mield tile muttuuškuát puáttee keesi maŋa, ko maŋgâseh láá finnim puáhuttâs. Mun jiem osko, et mij maccâp aaibâs normaallii tooimân vala čohčuv. Mun kuittâg tuáivum, et korona kuuloold josijduuččij já et ulmuuh uážuččii oppeet mađhâšiđ, já et tárbu já teedâ toos šodâččii ubâ ääigi. Mist láá meiddei ennuv ovdánemvuáváámeh, já mij halijdiččijm peessâđ ovdâskulij. Moonnâm ihe lii lamaš uáli hyenes ihe tooimâ tááhust, mut nube tááhust tot lii lamaš pyeri äigi ovdedempargoi tááhust. Kesimáánu aalgâst mij almostittep uđđâ toimânoomâ, ennuv uđđâ pyevtittâsâid já uđđâ nettisiijđoid – ovttáin saanijn uđđâ brändi. Korona lii adelâm mijjân máhđulâšvuođâ ovdániđ, ko toos lii lamaš eenâb asto já mij lep puáhtám kevttiđ eenâb resursijd. Ađai loppâloopâst ihe lâi pyeri puátteevuođâ huksim tááhust.

Taat sahhiittâllâm tábáhtui cuáŋuimáánu aalgâst. Talle uđđâ toimânommâ lâi jo väljejum, mut HillaRina ij vala puáhtám almottiđ tom. Sun kuittâg eeđâi, et ulmen lâi tiäduttiđ omâsteijeeperruu sämmilâš madduid uđđâ toimânoomâ peht. Tot lii luhostum uáli pyereest. Kesimáánu aalgâst čielgâi, et uđđâ toimânommâ lii “Peerâ Hotels & Cottages”.

Anarâškielâlâš Wikipedia lâi fáárust maailmvijđosii Wikimediakonferensist

Čällee: Fabrizio Brecciaroli / Kove: Wikimedia Commons

Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli toolâi sahâvuáru anarâškielâlii Wikipediast Wikimediakonferensist, mii uárnejui kesimáánu 24.–25. peeivi 2021 neeti peht. Tot lâi vuossâmuš kerdi, ko anarâškielâlâš Wikipedia lâi fáárust tággáár konferensist. Sahâvuárustis Fabrizio muštâlij anarâškielâlii Wikipediast sehe tast, maht tot lii šoddâm, maht tot ovdán já vijđán já maht Anarâškielâ servi lii finnim tom toimâđ taggaar uccâ siärváduvâst ko anarâš siärvádâh. Sun muštâlij uánihávt meiddei anarâšâin sehe sii kulttuurist, kielâst já seervist.

Anarâškielâ servi lii porgâm ennuv anarâškielâ pyerrin majemui luvij ivij ääigi, já ton áánsust onnáá peeivi láá ennuv párnááh, kiäh sárnuh anarâškielâ eenikiellân. Tääl ko sárnoomeeri lii paijaanmin, te Anarâškielâ servi lii algâttâm iäláskittemproosees kuálmád uási – ađai kirjekielâ nanosmittem. Taan muddoost anarâškielâlii Wikipediast lii tehálâš roolâ, tastko tot fáálá nuorâ sárnoid máhđulâšvuođâ čäälliđ já luuhâđ puohlágánijd teevstâid. Ulmen lii meid adeliđ škovlâláid máhđulâšvuođâ kevttiđ Wikipedia jieijâs kielân škovlâpargoi várás – aaibâs tego eresuv párnááh pirrâ maailm.

Anarâškielâlâš Wikipedia lii šoddâmin tobdosin, tastko tääl artikkâleh láá ennuv eenâb ko sárnooh. Suulân 450 sárnoo siärvádâh lii kal hirmâd ucce Wikipedia maailmist. Konferensist meid čielgâi, ete anarâškielâlâš Wikipedia lii ohtâ pyeremuin Wikipediain, ko saahâ lii uccâ kielâin. Ovdâmerkkân onnáá peeivi 20 arktisii kielâst lii jieijâs Wikipedia (Suomâst: anarâškielâ, kärjilkielâ já orjâlâškielâ). Vyesimáánust 2021 kuittâg tuše kuulmâst tain lijjii aktivliih čälleeh, kiäh mättih kielâ: sakhakielâ (15 čälled), färkielâ (9 čälled) já anarâškielâ (8 čälled). Neelji Wikipediast lâi tuše ohtâ čällee, já eres Wikipediain ij lamaš ohtâgin aktivlâš čällee.

Konferens lâi puohnâssân mielâkiddiivâš já faalâi máhđulâšvuođâ uápásmiđ eres Wikipediaaktivistáid pirrâ maailm. Pyeri äšši lâi meiddei tot, ete eres ulmuuh pessii kuullâđ vuossâmuu tove anarâškielâ, ko sahâvuáru mii Wikipediast tollui anarâškielân. Anarâškielâ servi áigu juátkiđ viärmádâttâm Wikipediasiärváduv siste já áigu uásálistiđ konferensân puátteevuođâstuv.