cojâdâttâđ; 23. kähvipeevdi hersku; 24. tast

nuuvt ete lii čielgâ riggodâh uápásmiđ kieláid, moiguin aalmugeh kovvejeh taam maailm. Muu mielâst lii meiddei mielâkiddiivâš verdidiđ kielâid koskânis já smiettâđ, mii ubânâsân puávtáččij leđe máhđulâš kielâi siste, ovdâmerkkân kielâopâlávt, já magareh čuávduseh jieškoteuv kielâst láá. Jeđe loppâloopâst lii tiäđustuv meiddei ennuv älkkeb máttáđ uđđâ kielâid, jis lii jo máttááttâllâm kielâid ovdil, já jyehi kielâ sáttá išediđ iberdiđ monnii nubeuv kielâ.

Ko lii saahâ kielâin, itá távjá meid nubbe koččâmuš: Maid kielâid tun sáárnuh? Tot oro lemin nuuvt älkkees koččâmuš, mut ko tom smiättá tärkkilubbooht, liiuv jiešalnees uáli vaigâd västidiđ toos. Ličij vala viehâ älkkee ettâđ, maid kielâid mun lam máttááttâllâm, mut ete maid kielâid mun tuođânálásávt sáárnum? Kuás te olmooš máttá monnii kielâ? Ađai mon pyereest kalga mättiđ monnii kielâ, vâi puáhtá ettâđ, et sárnu tom? Mun aainâskin jiem tieđe, já kielâoppâm liiuv ain proosees. Tot ij lah kuássin vaalmâš. Ij lah mihheen on/offpuáluid, teikkâ “sárnu – ij sáárnu”. Ennuv lii kiddâ meid tiileest. Jis piergee akateemisii maailmist monnii kielân, te tot ij meerhâš, et piergee meid kähviviäsust tâi tyejipirrâduvvâst, já nubenáál. Uáli jo vaigâd lii meid paijeentoollâđ kielâmáátu, jis ij lah máhđulâš kevttiđ kielâ távjá.

Jeđe loopân vala munjin váhá suámálâš äšši. Jis lii maaŋgâkielâlâš olmooš, te ulmuuh halijdeh masa ain tiettiđ, mon kielân niävdá. Mun lam maŋgii smiettâm, et aaibâs siämmáá pyereest puávtáččij koijâdiđ, ete mon kielân iälá kaččâmin, teikkâ mon kielân pasa paanijd. Munjin lii vaigâd iberdiđ ubâ koččâmuš. Maid tot meerhâš? Jiem mun pyevti tiettiđ, magarijd naharijd ulmuuh nievdih já ušom tot lii meid persovnlâš äšši, mut táválávt mun jieš nievdâm visuaallâš naharijd, main ij lah kielâ ollágin. Motomin muu naharijn kiinii sárnuuv, mut talle sun sáttá kevttiđ siämmáid kielâid tego mudoiuv. Maaŋgâs oroh oskomin, et naharijn puáhtá itteeđ tuše monniilágán váimukielâ, já amahân te sij koijâdeh tom koččâmuš tondiet. Tom mun váhá imâštâlâm – kalle vááimu oovtâ ulmust pyehtih talle leđe? Mun muštám, et naharijdân ulmuuh láá sárnum veikkâ mon maaŋgâid kielâid, veikkâ sij sárnuh uáli harvii. Táválávt sij kevttih eidu taid kielâid, maid mun ton ääigi jieš kiävtám teikkâ kuulâm enâmustáá, ađai jieččân pirrâs váldukielâ teikkâ kielâ, mii lii mudoi ennuv mielâst (olâttâsahuv tiäđustuv šaddeh). Siämmáánáál munuv sárnoom sierâ kielâiguin naharijnân. Mun jurdám, et tot lii aaibâs luándulâš. Jis elimist láá ennuv kielah, te tiäđustuv toh sättih itteeđ meid naharijn.

Já talle láá vala toh kielâoppânahareh. Vuoiŋâšeh kieđâvušeh iho aašijd, moh peeivi ääigi tábáhtuveh. Ko olmooš peiviv lohá kielâ já smiättá kielâoppâaašijd, te iho tast šaddeh motomin viehâ mielâkiddiivááh mainâseh. Oovtâ iijâ jieččân saksalâš skippáár, kote áásá Suomâst, meridij varriđ meddâl ton maŋa, ko sun kaavnâi uđđâ imperativhäämi suomâkielâst, mii lâi nuuvt muálkkáá, et ij lamaš tuáivugin oppâđ tom. Nube iijâ mun jiem peessâm hiisist olgos ovdilgo mattim sujâttiđ tiätu veerbâ uŋgarkielâst. Luhhoost tuođâlâš maailm ij lah aaibâs nuuvt äŋgir!

Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Laapi nyeskis päikkinoomah

Čällee: Taarna Valtonen

Ain muádi ive kooskâi kiinii mediatoimâtteijeid lii iällám Laapist já huámmášâm káártást tagarijd noomâid ko Paskauitto, Kusijärvi, Tissikivi teikâ Persekuoppa. Jieijâs huámmášumij vuáđuld sun te moovtásk čäälliđ loostân Laapi “nyeskis” päikkinoomâin. Juonân kulá vala tot, et sun suáittá suomâkielâ päikkinommâtotkei já pivdá kommentistiđ ääši. Nyeskis päikkinoomâi omâttâllâm lii nuuvt táválâš almoon, et tast lii rahtum pro gradu -pargo-uv. Mut mii lii tuotâvuotâ: láá-uv Laapi päikkinoomah mahtnii eromâš nyeskih?

“Mondiet TaveSuomâst láá čuuvtij eenâb nyeskis päikkinoomah ko mäddin?” koijâd toimâtteijee MikkoPekka Heikkinen Helsingin Sanomat loostâst (12.2.2019). Nyeskis päikkinomâigijn Heikkinen já eresuv toimâtteijeeh uáivildeh tagarijd päikkinoomâid, main lii miinii saanijd, mii lii ovdâmerkkân ulmuu lasanemorgaanij teikâ roopâ pyevtittem amnâsij “ij nuuvt mučis nomâttâs”, távjá karosääni.

Heikkisii uáinu Laapi päikkinoomâi luándust lii uáli táválâš, já vala suomâkielâ päikkinommâtotkeehuv oroh lemin siämmáá uáivilist. Toimâtteijein já totkein láá motomeh fastâ čielgiittâsah, maid sij kiärduh artikkâlist nuubán. Taid lii gradučällee Outi Törmälä nuurrâm ive 2020, já toh láá älkkeht kavnâmist nettiloostâinuv.

Táválumos čielgiittâsah vyelgih joton tast, et Laapist láá ennuv tuárispele kuávluh já luándupääihih, main lii mahtnii “nyeskis häämi”. Toh häämih láá te motivistám nyeskis noomâid. Tuárispele čielgiittâsân kulá meiddei juurdâ tuárispele ulmuin, pivdo teikâ puásuiulmuin, kiäh láá adelâm noomâid. Sij láá tátulis suotâstâllâm kárttárähteigijn já totkeigijn nuuvt, et láá muštâlâm sijjân nyeskis (epituotâ) päikkinoomâid iäge lah iberdâm, et noomah šaddeh káártán. Sij láá jurdám, et tavekuávlu meecijn tagareh noomah láá “čiähusist”.

Paarah “tavekuávluh já maadâkuávluh”, “luándupääihih já kulttuurpääihih” sehe “tuárispeln já kuávdášpääihih” láá vyestikeejih, moh puátih tain čielgiittâsâin távjá oovdân. Tavveen, meecist, vildáás luándust láá nyeskis noomah, mut mäddin, kulttuurkuávluin, siijdâin já kaavpugijn iä lah. Tast ij lah kuhes lävkki tulkkuumân, et meiddei tavekuávlui ulmuuh láá mahtnii nyeskih teikâ primitiivluboh ko maadâkuávlui ulmuuh. Lep peessâm uápis Lappistereotypiai váimusân.

Peerrumämmir ävđintupe Peccikkost lii finnim noomâs Peerrum-nommâsii eennâmhäldest. Ohtâ tuve epivirgálijn suomâkielâg noomâin lii sämikiel noomâ ađđiistâllee Pieruämpäri. Kove: Martti Linkola 1978, Museovirasto CC BY 4.0.

Maadâulmui stereotypiah

Čielgiittâsâin puátá oovdân, et toimâtteijeeh já suomâkielâ päikkinommâtotkeeh láá luáttám eenâb jieijâs munekáddoid ko tieđâlâš metodáid. Tom uáiná älkkeht, ko päikkinoomâid ocá ovdâmerkkân Eennâmmittedemlájádâs Karttapaikkanommâsii internetkárttápalvâlâsâst puoh táválumosijn nyeskis suomâkiel sanijgijn. Talle huámmáš jotelávt, et Laapist iä lah ollágin nuuvt ennuv nyeskis noomah ko eres kuávluin Suomâst. Siämmáálágán puátuseh lijjii meiddei Törmäläst, kote tuuđhâi jieijâs gradust meiddei päikkinoomâid, main lii suomâkielâ sääni perse.

Lii meid tehelâš huámmášiđ, et lostâčalluin muštâleh távjá, mon kalle nyeskis päikkinoomâ jieškoteuv kundáást láá. Laapist numereh láá stuárráh. Talle toimâtteijeeh já totkeeh iä lah kuittâg muštám, et Laapi kundáh láá čuuvtij stuárráábeh ko MaadâSuomâst: nyeskis noomâi mere kolgâččijuv árvuštâllâđ neljihâškilomeetterij mield ige tuš ton vuáđuld, kalle noomâ monuv kundáást láá. Lii meid pyeri mušteđ, et puoh noomah iä lah peessâm kárttáid: ko

Inari-väärist Japanist láá suulân tuhháát torii-nommâsâš ruopsis uksâd, maid láá huksim, ko ulmuuh láá táttum kijtteđ teikâ áánnuđ maidnii Inari-imelist. Kove: Sonja Moshnikoff.

nyeskis noomâi mere iälá täärhistmin Internet Nimisampoarkkâdâhpalvâlusâst, te eskin huámmášuv, mon epinyeski Lappi lii ko verdid ovdâmerkkân MaadâSuomân.

Stereotypiai tááhust eromâš mielâkiddiivâš lii, et jis totká sämikielâi päikkinoomâid taan perspektiivist, te huámmáš jotelávt, et sämikielâi päikkinoomâin nyeskis säneh láá eromâš härvinâsah. Tohuv, moh láá, láá nánnááh, aainâsuv jis taid verdid suomâkielâg noomáid. Ohtâ taggaar lii ovdâmerkkân äävži nommâ Bahtasáhcu (Pottâkurrâ) Ucjuuvâst.

Puáhtá tiäđustuv jurdâččiđ, et sämmiliih iä lah halijdâm muštâliđ puoh nyeskimus nomâidis kárttárähteid, mut talleuv puáhtá nabdeđ, et mottoomlágán mušto tain ličij iällám ulmui kooskâst. Tagareh lááuv, mut iä ennuv já tohuv láá távjá uccâ páihái koskâpuddâsiih noomah, maid tuš uccâ juávhuš lii kiävttám koskânis mottoom paje. Távjá taid čielgejeh huumoráin.

Lii vaigâd tiettiđ, mondiet sämikiel päikkinoomah iä lah siämmáá távjá nyeskih ko suomâkiel päikkinoomah. Čielgâs lii kuittâg tot, et sämikielâi já suomâkielâ päikkinommâvuáháduvah láá jieškoteuvlágáneh: toh ovdâsteh jieškoteuvlágán nommâkulttuurijd. Nommâkulttuurij tyehin láá kieŋâlis kulttuuráárvuh.

Ovdâmerkkân sämikulttuurijn enâmeh, eromâšávt uámi suhâenâmeh, láá kulttuur já eellimvyevi vuáđu. Talle oro luándulâžžân, et taid iä nabde epikunnijâttee päikkinommân. Siämmáánáál motomeh suomâkielâ päikkinommâtotkeeh láá čielgim, et piälduid iä noomât nyeskis nomâigijn, tastko toh kunnijâttojeh: syemmiláid piälduh láá lamaš ärbivuáválii eellimvyevi vuáđu, já tondiet toh láá lamaš moinnii naalijn paseh. Taatuv uáinu lii kale mottoomlágán myytti tondiet ko maaŋgâin MaadâSuomâ uccâ piälduin lii uáli jo nyeskis nommâ.

Nyeskis suomâkielâ

Laapist kuittâg láá mottoom verd suomâkiel päikkinoomah, main lii nyeskis sääni já tagareh láá meiddei Säämist. Maht tot lii máhđulâš, jis tagareh säneh iä lah sämikiel päikkinoomâin?

Távjá lii nuuvt, et sämikiel päikkinoomah láá “muttum” nyeskin talle ko taid láá heiviittâm teikâ jurgâlâm suomâkielân. Ovdâmerkkân sämikielâ sääni poskis já pajekielâ sääni baski muštotteh suomâkielâ sääni paska. Tondiet ovdâmerkkân nommâ Posk[is]luáddumááh lii heiviittum suomâkielân háámán Paskaluottumat. Suomâkielâg nommâ lii nyeski, veik sämikielâg nommâ lii aaibâs neutraal. Meiddei tagarijn kuávluin, main sämikiel päikkinoomah iä lah siäilum, puáhtá ervidiđ, et motomij nyeskis saanij tyehin láá sämikielâ säneh. Ovdâmerkkân Savukoskikundá Paskalomavaaranommâ ij nuuvtkin váárut, et ton pääihist luámu puáhtá moonnâđ aaibâs endurân, mut et ton väärist lii poskis luámi nuuvt ko liiuv. Tiärmáá Mulkuvaara vuod illá lohtâs almai lasanemorgaanáid, mut ton ohtâvuođâst lii eenâb oskottettee smiettâđ saanijd tegu muálkki teikâ muálkkud. Aanaar máddáápele Pilhupää ~ Pillupää vuod lohtâs uáli vissásávt sämikielâ sáánán piälhu (piälkku sääni oovtâlovo genetiiv).