22
nuuvt ete lii čielgâ riggodâh uápásmiđ kieláid, moiguin aalmugeh kovvejeh taam maailm. Muu mielâst lii meiddei mielâkiddiivâš verdidiđ kielâid koskânis já smiettâđ, mii ubânâsân puávtáččij leđe máhđulâš kielâi siste, ovdâ merkkân kielâopâlávt, já magareh čuávduseh jieškote-uv kielâst láá. Jeđe loppâloopâst lii tiäđust-uv meiddei ennuv älkkeb máttáđ uđđâ kielâid, jis lii jo máttááttâllâm kielâid ovdil, já jyehi kielâ sáttá išediđ iberdiđ monnii nube-uv kielâ. Ko lii saahâ kielâin, itá távjá meid nubbe koččâmuš: Maid kielâid tun sáárnuh? Tot oro lemin nuuvt älkkees koččâmuš, mut ko tom smiättá tärkkilubbooht, lii-uv jiešalnees uáli vaigâd västidiđ toos. Ličij vala viehâ älkkee ettâđ, maid kielâid mun lam máttááttâllâm, mut ete maid kielâid mun tuođânálásávt sáár num? Kuás te olmooš máttá monnii kielâ? Ađai mon pyereest kalga mättiđ monnii kielâ, vâi puáhtá ettâđ, et sárnu tom? Mun aainâskin jiem tieđe, já kielâoppâm lii-uv ain proosees. Tot ij lah kuássin vaalmâš. Ij lah mihheen on/offpuáluid, teikkâ “sárnu – ij sáárnu”. Ennuv lii kiddâ meid tiileest. Jis piergee akateemisii maailmist monnii kielân, te tot ij meerhâš, et piergee meid kähviviäsust tâi tyejipirrâduvvâst, já nubenáál. Uáli jo vaigâd lii meid paijeen toollâđ kielâmáátu, jis ij lah máhđulâš kevttiđ kielâ távjá. Jeđe loopân vala munjin váhá suámálâš äšši. Jis lii maaŋgâkielâlâš olmooš, te ulmuuh halijdeh masa ain tiettiđ, mon kielân niävdá. Mun lam maŋgii smiettâm, et aaibâs siämmáá pyereest puávtáččij koijâdiđ, ete mon kielân iälá
kaččâmin, teikkâ mon kielân pasa paanijd. Munjin lii vaigâd iberdiđ ubâ koččâmuš. Maid tot meerhâš? Jiem mun pyevti tiettiđ, magarijd naharijd ulmuuh nievdih já ušom tot lii meid persovnlâš äšši, mut táválávt mun jieš nievdâm visuaallâš naharijd, main ij lah kielâ ollágin. Motomin muu naharijn kiinii sárnu-uv, mut talle sun sáttá kevttiđ siämmáid kielâid tego mudoi-uv. Maaŋgâs oroh oskomin, et naharijn puáhtá itteeđ tuše monniilágán váimukielâ, já amahân te sij koijâdeh tom koččâmuš tondiet. Tom mun váhá imâštâlâm – kalle vááimu oovtâ ulmust pyehtih talle leđe? Mun muštám, et naharijdân ulmuuh láá sárnum veikkâ mon maaŋgâid kielâid, veikkâ sij sárnuh uáli harvii. Táválávt sij kevttih eidu taid kielâid, maid mun ton ääigi jieš kiävtám teikkâ kuulâm enâmustáá, ađai jieččân pirrâs váldukielâ teikkâ kielâ, mii lii mudoi ennuv mielâst (olâttâsah-uv tiäđust-uv šaddeh). Siämmáánáál mun-uv sárnoom sierâ kielâiguin naharijnân. Mun jurdám, et tot lii aaibâs luándulâš. Jis elimist láá ennuv kielah, te tiäđust-uv toh sättih itteeđ meid naharijn. Já talle láá vala toh kielâoppânahareh. Vuoiŋâšeh kieđâvušeh iho aašijd, moh peeivi ääigi tábáhtuveh. Ko olmooš peiviv lohá kielâ já smiättá kielâoppâaašijd, te iho tast šaddeh motomin viehâ mielâkiddiivááh mainâseh. Oovtâ iijâ jieččân saksalâš skippáár, kote áásá Suomâst, meridij varriđ meddâl ton maŋa, ko sun kaavnâi uđđâ imperativhäämi suomâkielâst, mii lâi nuuvt muálkkáá, et ij lamaš tuáivugin oppâđ tom. Nube iijâ mun jiem peessâm hiisist olgos ovdilgo mattim sujâttiđ tiätu veerbâ uŋgarkielâst. Luhhoost tuođâlâš maailm ij lah aaibâs nuuvt äŋgir!
