Anarâš porgemáánu 2021

Porgemáánu 2021 34. Ihekerdi

Luámáneh Kove: Johanna Alatorvinen

Taan loostâst (3)

Uáivičaalâ: Nubástusâi čohčâ

(4–5) Seervi uđđâseh

Evangeliumeh almostuveh anarâškielân syeinimáánu 25. peeivi 2021 Anarâškielâ kandi-, gradu- já náguskirječälleeh eenâb ko kuássin ovdil Oulu Ollâopâttuvâst

Anarâš-kalender ihán 2022: livđekalender

Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian?

(6–10) Fabrizio Brecciaroli: Anarâškielâ seervist lii sponsor: Peerâ Hotels & Cottages (11)

Fabrizio Brecciaroli: Anarâškielâlâš Wikipedia lâi fáárust maailmvijđosii Wikimedia-konferensist

(12)

Kikke Klaver: Ruossâhâš

(13–20) Tomi Koivunen: Kesikuursah (21–22) Jasmina Schreck: Ko ohtâ (tâi kyehti tâi kulmâ...) kielâ ij pijsáá (23–29) Taarna Valtonen: Laapi nyeskis päikkinoomah

Päikkinommâtotkee hundârušmeh

(30–35) Matti Valle: Ovdâskulij, škoovlah nuhhii, maid tiegâs kalga?

(36–37) Henna Aikio: Muu säänih

Palsta, mast muštaluvvojeh hitruus, vaigâdis já mučis säänih

(38)

Petter Morottaja: Kielâčukke: Mielâ kara

Palsta juátkoo

(39)

Kikke Klaver: Ruossâháá čuávdus

ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván!

ISSN 0788-0561

Nubástusâi čohčâ Taam čälidijn kielâpiervâleh láá eidu sirduumin Anarâškielâ seervist Aanaar kieldân. Taat puddâ lii kuhháá valmâštâllum, mut liijká kuhesáigásii tooimâ sirdemist lii nostalgisâš já ahevis tobdo. Mondiet taat näävt koolgâi moonnâđ? Lam čielgim olssân, et kielâpiervâlijn lii pyeri já torvolâš leđe kieldâ vyelni. Tobbeen láá virgeulmuuh, kiäh pasteh pargoääigi ovdediđ kielâpiervâlijd. Seervi stivrâ lii porgâm stivrim rijjâtátulávt, jieškote-uv jieijâs táválij pargoi lasseen. Seervi stiivrâ máhđulâš molsom tiätá meid tállân tiätutááiđu kulgâm olgos, mii lasseet syele pargoid.

Kielâpiervâlij haldâttâh lii lasanâm, ige taam innig rijjâääigi pastam jođettiđ. Kieldâ juátká kielâpiervâltooimâ siämmáánáál ko tot ovdiluv lii toimâm. Servi lii lopedâm pissoođ kieldâ ohtsâšpargokyeimin já ain tuárjuđ piervâlijd kielâlávt. Anarâškielâ seervi peeleest halijdâm-uv lieggâsávt kijtteđ Aanaar kieldâ puorijn ráđádâlmijn já njyebžilis ohtsâšpargoost servijn. Tuáivuttâm-uv seervi peeleest ennuv luho kielâpiervâláid uđđâ toimâsaajeest. Kielâ máttááttem párnáid juátkoo ain.

Seervist lii äigi, aggâ já máhđulâšvuotâ algâttiđ čuávuváá äigimudo anarâškielâ kielâiäláskitmist.

Tääl aalgâst – ton kooskâst ko kielâpiervâlij sirdemân lii kuullâm ennuv äigi – servi lii kuástidmin nuorâikirjálâšvuođâ já algâttâm nuorâi tuáivum Wikipedia-proojeekt, mast nuorah jiejah čäälih Wikipedia-artikkâlijd sämikielân. Nuorâi vuáru tääl kuuloold lii-uv, tastko sijjân ij lah ovdil lamaš mihheen sämikielân. Juurdân lii finniđ kirjij almostittem juátkojeijee toimân, nuuvt et almostittem ij orostiččii taan oovtâ proojeekt maŋa. Nuorah tarbâšeh jyehi ive jiäráskittee já hävskis luhâmuš. Taan ive peln almostuveh seervist kulmâ kirje já sämitiggeest tuáivu mield aainâs-uv ohtâ. Taađeest ko toimâttempargo ovdán, puáttee ive peln-uv kolgâččii almostuđ aainâs-uv kulmâ nuorâikirje. Tiäđustuv vuorâsulmuuh-uv tarbâšiččii eenâb luhâmuš.

Tiäđust-uv seervist piso meid lostâtoimâ. Taan ive Anarâš-kalender fáddán láá šoddâmin livđeh, já taan tove ärbivuáválii kalender lasseen servi almostit meid liivđijd kalender ohtâvuođâst. Taat lostâärbi ij lah muttuumin, mut servi tuáivu kale, et tot pastaččij almostittiđ okkouđđâsijd-uv aldemui aigij.

Anarâš ehideh kalgeh meid jotkuđ. Tääl pandemia lii tiäđust-uv čuuvtij raijim máhđulâšvuođâid, mut ij-uvsun tile puárrán taađeest ko puáhuttâsah ovdáneh.

Jis kiästnii láá pyereh jurduuh, maid servi kolgâččij teikâ puávtáččij olášuttiđ, kannat ruokkâdávt iävtuttiđ. Oovtâst mij finnip eenâb ááigán jieččân kielâ pyerrin.

Evangeliumeh almostuvvii anarâškielân syeinimáánu 25. peeivi 2021 Čällee: Fabrizio Brecciaroli

S

uomâ Pipliaservi (Suomen Pipliaseura) lii almos­

lute­rilâš kirkko. Márjá-Liisá Olthuis já Ilmari Mattus

tittám evangeliumijd anarâškielân. Jurgâlem­

lává jurgâlâm teevstâid suomâkielâst anarâškielân, já

pargo lii pištám suulân 3 – 4 ive. Almostittemjuhle

teologlâš äššitobden láá toimâm Christine Klaver,

tollui 25.7. anarâš kirkkopase ääigi. Taat lii vuossâmuš

Mervi Sistonen já Tuomo Huusko. Sii lasseen Hannu

uási stuorrâ proojeekt, mon ulmen lii jurgâliđ ubâ

Kangasniemi lii toimân kommentaattorin. Pargo­

Uđđâ testament. Proojeekt ruttâd Suomâ evangellâš-

juávhu lii stivrim Márjá-Liisá Olthuis.

Evangeliumeh anarâškielân (Kove: Suomâ Pipliaservi - Suomen Pipliaseura)

Anarâškielâ kandi-, gradu- já náguskirječälleeh eenâb ko kuássin ovdil Oulu ollâopâttuvâst Čällee: Fabrizio Brecciaroli

O

ulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist láá tääl 4

vuod lii kuhheeb proosees, mast lii vaigâd adeliđ

kandičällee, 9 gradučälled já 4 náguskirječällee

tärhis äigitaavlu. Jyehi tááhust muádi ive siste mij

anarâškielâ linjáást. Tot lii čuuvtij eenâb ko kuássin

finnip ennuv uđđâ tutkâmušâid maaŋgâlágánijn

ovdil. Muáddi kandi- já gradučällee láá jo peessâm

fáádáin.

uáli kuhás, já sij valmâštuveh taan ive peln. Loopah

anarâškielâ sujâttemoppâ, suomâkielâ interferens,

láá eidu aalgâtmin. Vuávám mield sij valmâštuveh

jurgâlemčuolmah já pedagogiik. Anarâškielâ ovdán

majemustáá puáttee ive loopâst. Náguskirje čäällim

korrâ liävttoin!

Fáárust

láá eres

lasseen

kielâtekno,

Anarâš-kalender ihán 2022: livđekalender Čällee: Fabrizio Brecciaroli

I

ve 2022 Anarâš-kalender lii livđekalender, mon

Maŋeláá toh almos­­tuveh máhđulávt skiärrun teikâ

ulmen lii iäláskittiđ anarâšâi livđumäärbi. Kalen­

veikkâ Spotifyst. Livđojeijeeh láá maaŋgâs, já fáárust

der tekstâuásán puátih sehe tekstâ ete koveh. Teevtâst

lává meiddei päärnikyevtis. Ohtâ máánu lii arkkâ­

láá eđâlduvah, tiäđuh livđeest já livđojeijest. Kove­

dâhlivđe, ađai tot lii Ánná Priijtá Mattus máánu.

uásán puátih koveh livđojeijein. Taanihásii ka­

Mudoi lii ohtâ tááláš livđojeijee jyehi mánuppajan.

lenderist eromâš lii tot, et toos puátá meid jienâ.

Livđeh päddejuvvojeh Anarist já Helsigist. Projektist

Livđe­päädih iä puáđi kalender fáárun, mut toh piäi­

västideh Fabrizio Brecciaroli, Ánná Morottaja já

jojeh digitaallávt seervi nettisijđoid kuldâlemnáál.

Mikkâl Morottaja.

Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Čällee: Fabrizio Brecciaroli

M

eiddei

anarâškielâlii

Wikipediast

(smn.

anarâškielâlâš Wikipedia ovdán já vijđán jotelávt já

wikipedia.org) láá čälleeh eenâb ko kuássin

siskeeld jo paijeel 3 200 artikkâlid. Tast lii meiddei

ovdil – ige tuše Giellagas-instituutist! Anarâškielâ

uđđâ ovdâsijđo, mii lii pyereeb já informatiivlub ko

servi lii pálkkááttâm nelji kesipargee, kiäh áiguh

oovdiš ovdâsijđo. Tääl tot siskeeld ovdâmerkkân

porgâđ ohtsis 648 tijmed. Ennuv artikkâleh láá jo

njuol­gâ liiŋkâid jieškote-uvlágán sijđoid já luokkaid

šoddâm: happi, vety, voodoo, hurečuhčá, čuhčá, kiä­

sehe listo uuraallij kielâi Wikipediain já toi artikkâl­

run (lodde), riävská jna. Uđđâ pargovyeimi áánsust

meerijd.

Wikipedia uđđâ ovdâsijđo (Kove: smn.wikipedia.org)

Anarâškielâ seervist lii sponsor: Peerâ Hotels & Cottages Čällee: Fabrizio Brecciaroli

P

eerâ Hotels & Cottages (oovdiš Oy Rova-Rest Ab)

hiittâlâi toimâttâshoovdâ Hilla-Rina Palokari Suáđi­

lii meridâm sponsoristiđ Anarâškielâ seervi.

kylást cuáŋuimáánust 6. peeivi 2021. Siämmást sun

Sponsoristem pištá kyehti ive: 2021 já 2022. Anarâš­

skeŋkkij

toimâttâshoovdân

kielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli sah­

almostittem kiirjijd.

Hilla-Rina já Fabrizio Suáđikylást (Kove: Fabrizio Brecciaroli)

Anarâškielâ

seervi

– Maggaar irâttâs lii Peerâ Hotels & Cottages?

kiinakielâ. Mun luuhim meiddei almugijkoskâsii käävpi. Uápui maŋa mun meridim maccâđ Suomân

Muu peerâ lii lamaš hooteel- já raavâdviäsusyergist

juátkiđ já ovdediđ peerâirâttâs. Must láá kyehti

jo paijeel 50 ihheed. Muu vaanhimeh lává huksiittâm

stuorrâuábi, mut suoi lává pargoost eres suorgijn.

ennuv hotellijd, já sunnust lâi Suomâ stuárráámus

Nubbe lii haldâttâhtiettui maister, já nubbe lii filo­

ovtâskâs hooteelirâttâs 1980- já 1990-lovoin. Talle

sofia maister. Ive 2017 mun värrejim Ruávinjaargân.

toimâ lâi meiddei Ruotâst já Belgiast. Onnáá peeivi

Mun poorgâm tobbeen jyehi peeivi, já mun iälám

Peerâ Hotels & Cottages oomâst jieškote-uvlágánijd

jyehi toimâsaajeest aainâs-uv ohtii mánuppaajeest.

mađhâšemsoojijd pirrâ Suomâ: Hotelli Sodankylä Suáđikylá markkânist, Kartanohotelli Karolineburg

– Mondiet tij haalijdvetteđ sponsoristiđ Anarâškielâ

Kajaanist, Budget Hotel Raahe Raahest, Tietotunturi

seervi?

Kelovilla Pyhätunturist já Peurasuvanto Mökit & Camping Suáđikylá kieldâst.

Talle ko koronapandemia aalgij, te lâi pyeri äigi oros­ tiđ já smiettâđ puátteevuođâ – maid mij halijdep,

– Mii lii tuu roolâ irâttâsâst?

maht mij halijdep ovdániđ sehe maht mij pyehtip tiäduttiđ jieččân perruu sämmilâš madduid hooteel­

Must láá lamaš hovdâpargoh irâttâsâst ive 2016

toimâstân. Muu enni lii vuálgus Aanaarjäävri rid­

rääjist, ko mun värrejim maasâd Suomân. Peerâ

doost, Avveel aldasijn. Peerâ lâi styeres: vaanhimeh

Hotels & Cottages toimâttâshovdân mun algâttim

já 10 pärnid. Sist lijjii meiddei elleeh, tegu kuusah,

virgálávt ive 2018. Ovdil tom mun aassim Ranskaast

muáddi poccuu já hiäppušeh, maid perruu enni

já luuhim kielâid tobbeen ranskakielâlii ollâ­opât­

tipšoi jyehi peeivi. Perruu eeči lâi kuálásteijee, já

tuvâst. Mun lam ain lijkkum kieláid. Ranskakielâ

sust lijjii mottoom verd meccipargoh-uv. Pääihist

lasseen mun luuhim eŋgâlâskielâ, ruošâkielâ já

sist ij lamaš šleđgâ, ige čääcigin puáttám siisâ. Muu

Peurasuvanto Mökit & Camping (Kove: Hilla-Rina Palokari)

enni varrij Kokkolan pargo keežild, já mun lam

– Máttá-uv tuu enni anarâškielâ? Nabai eres

rávásmâm tobbeen. Lappi lii kuittâg ain lamaš

perruujesâneh?

tehálâš saje muu elimist. Párnážin mun eellim távjá vaanhimijdânguin eeni päikkituuveest Avelist

Enni kulá tagaráid sämmiláid, kiäh láá monâttâm

kuáláástmin, já mij eelijm mudoi-uv tyellittälli

kielâs lädijduttempolitiik keežild. Sun muštá

perruu hotellijn pirrâ Laapi. Sämmilâšvuotâ lii ain

pärnivuođâstis tuše muáddi ovtâskâs sääni. Talle ko

oinum muu perruu aargâst smavvâ aašijn.

enni lâi nuorâ, te tile lâi taggaar, ete lâi pággu leđe syemmilâš. Já tondiet vaanhimeh šoddâdii párnáid

Tääl ko mun lam smiettâm mii irâttâs uđđâ strategia,

eenâb syemmilâžžân ko sämmilâžžân. Tot lâi

te oovdân lii puáttám koččâmâš, et maht mij pyehtip

pyereeb párnáid. Lii sorolâš, et enni koolgâi assimi­

tuárjuđ já išediđ kielâiäláskittem já kulttuur. Juurdân

listuđ váldukulttuurân já luoppâđ jieijâs kulttuurist

lii tot, et jyehi ive mij skeŋkkip miäruštâllum sume

já kielâst.

taggaar siärván teikâ ornijdumán, mii oovded sämmilii kulttuur já kielâ. Vuossâmužžân mij tuár­

Muu eeni lii ain väividâm tot, et lädijduttem keežild

jup jieččân vááimu já perruu kulttuur alda leijee

sun ij puáhtám sirdeđ kielâ munjin já obijdân. Muu

anarâškielâ já seervi mii parga kieláin já kulttuuráin.

uábih lává jo luuhâm mottoom verd anarâškielâ.

Ulmen lii skeŋkkiđ 10 senttid jyehi hooteelijâstâlmist

Nubbe uábbi lii čođâldittám anarâškielâ vuáđu-

puoh mii hotellijn. Mij skeŋkkip ive ääigi čoggâšum

uápuid Oulu ollâopâttuvâst. Já puárásumos uábbi lii

sume oohtânrekinistum hooteelijâstâlmij vuáđuld.

luuhâm anarâškielâ pääihist párnáidiskuin. Muu

Koronapandemia keežild taat ihe ij lamaš táválâš

uábi párnáin lii tääl máhđulâšvuotâ oppâđ sämikielâ

toimâihe, já tondiet mij sponsoristep Anarâškielâ

vuáđuškoovlâst, já sij puohah uáppih anarâškielâ

seervi meiddei puáttee ive. Tastoo mij valjip mot­

káidustiijmijn. Mijjân lii uáli tehálâš, et mij finnip

toom eres seervi tâi ornijdume. Mij halijdep tuárjuđ

kielâ maasâd mii perrust já et párnááh peesih tääl

täsipiälásávt ubâ sämisiärváduv.

luuhâđ tom. Nubbe uábbi áásá Tamperest já nubbe

Kartanohotelli Karolineburg pargoviehâ (Kove: Hilla-Rina Palokari)

Kokkolast. Muu mielâst lii hirmâd pyeri, et párnááh

Karolineburgist Kajaanist. Tuáivu mield tile

pasteh luuhâđ anarâškielâ, veikkâ sij ääsih Aanaar

muttuuškuát puáttee keesi maŋa, ko maŋgâseh láá

kuávlu ulguubeln. Must lii kuhháá lamaš ulmen

finnim puáhuttâs. Mun jiem osko, et mij maccâp

oppâđ anarâškielâ. Mun lam jo jottáám algâkuursâ,

aaibâs normaallii tooimân vala čohčuv. Mun kuittâg

já tuáivu mield čohčuv mun peesâm Oulu ollâ­

tuáivum, et korona kuuloold josijduuččij já et

opâttâhân luuhâđ anarâškielâ. Mun halijdiččim

ulmuuh uážuččii oppeet mađhâšiđ, já et tárbu já

mottoom peeivi savâstâllâđ anarâškielân jieččân

teedâ toos šodâččii ubâ ääigi. Mist láá meiddei ennuv

obijguin já sunnuu párnáiguin.

ovdánemvuáváámeh, já mij halijdiččijm peessâđ ovdâskulij. Moonnâm ihe lii lamaš uáli hyenes ihe

– Maht tii hotelleh láá piergim pandemia ääigi?

tooimâ tááhust, mut nube tááhust tot lii lamaš pyeri äigi ovdedempargoi tááhust. Kesimáánu aalgâst mij

Stuárráámus uási äššigâsâin ijâstâlleh mii hotellijn

almostittep uđđâ toimânoomâ, ennuv uđđâ

pargo keežild. Almugijkoskâsâš rijjâäigimađhâšem

pyevtittâsâid já uđđâ nettisiijđoid – ovttáin saanijn

lii lamaš smavvâ uási mii tooimâst. Koronapandemia

uđđâ brändi. Korona lii adelâm mijjân máhđulâš­

ääigi mii kyesih láá lamaš syemmiliih pargo­mađhâ­

vuođâ ovdániđ, ko toos lii lamaš eenâb asto já mij

šeijeeh – já mottoom verd meiddei almugijkoskâsiih

lep puáhtám kevttiđ eenâb resursijd. Ađai loppâ­

pargomađhâšeijeeh. Ovdâmerkkân Suáđikylást lii

loopâst ihe lâi pyeri puátteevuođâ huksim tááhust.

kuáivuttâh, mon pargeeh ijâstâlleh távjá mii hotellist. Korona lii tiäđust-uv vaiguttâm. Ive 2020

Taat sahhiittâllâm tábáhtui cuáŋuimáánu aalgâst.

mii vyebdimeh láá lamaš čuuvtij ucebeh ko ive 2019,

Talle uđđâ toimânommâ lâi jo väljejum, mut Hilla-

mut tot kale lii išedâm, et mii toimâ ij lah vuáđudum

Rina ij vala puáhtám almottiđ tom. Sun kuittâg

tuše almugijkoskâsii luámumaađhâšmân. Já tot še lii

eeđâi, et ulmen lâi tiäduttiđ omâsteijeeperruu

išedâm, et mist láá láiguvisteh maaŋgâ saajeest já et

sämmilâš madduid uđđâ toimânoomâ peht. Tot lii

toh láá uáli jieškote-uvlágáneh. Ovdâmerkkân keesi

luhostum uáli pyereest. Kesimáánu aalgâst čielgâi, et

lâi hirmâd pyeri päikkieennâmlii rijjâäigimađhâšem

uđđâ toimânommâ lii “Peerâ Hotels & Cottages”.

tááhust, já tot lii oinum eromâšávt Kartanohotelli

10

Anarâškielâlâš Wikipedia lâi fáárust maailmvijđosii Wikimedia-konferensist Čällee: Fabrizio Brecciaroli / Kove: Wikimedia Commons

A

narâškielâ

seervi

Brecciaroli

toolâi

mediapargee

Fabrizio

eenikiellân. Tääl ko sárnoomeeri lii paijaanmin, te

anarâškielâlii

Anarâškielâ servi lii algâttâm iäláskittemproosees

Wikipediast Wikimedia-konferensist, mii uárnejui

kuálmád uási – ađai kirjekielâ nanosmittem. Taan

kesimáánu 24.–25. peeivi 2021 neeti peht. Tot lâi

muddoost anarâškielâlii Wikipediast lii tehálâš

vuossâmuš kerdi, ko anarâškielâlâš Wikipedia lâi

roolâ, tastko tot fáálá nuorâ sárnoid máhđulâšvuođâ

fáárust tággáár konferensist. Sahâvuárustis Fabrizio

čäälliđ já luuhâđ puohlágánijd teevstâid. Ulmen lii

muštâlij anarâškielâlii Wikipediast sehe tast, maht

meid adeliđ škovlâláid máhđulâšvuođâ kevttiđ

tot lii šoddâm, maht tot ovdán já vijđán já maht

Wikipedia jieijâs kielân škovlâpargoi várás – aaibâs

Anarâškielâ servi lii finnim tom toimâđ taggaar uccâ

tego eres-uv párnááh pirrâ maailm.

sahâvuáru

siärváduvâst ko anarâš siärvádâh. Sun muštâlij uánihávt meiddei anarâšâin sehe sii kulttuurist,

Anarâškielâlâš Wikipedia lii šoddâmin tobdosin,

kielâst já seervist.

tastko tääl artikkâleh láá ennuv eenâb ko sárnooh.

Suulân 450 sárnoo siärvádâh lii kal hirmâd ucce Wikipedia maailmist. Konferensist meid čielgâi, ete anarâškielâlâš Wikipedia lii ohtâ pyeremuin Wikipediain, ko saahâ lii uccâ kielâin. Ovdâmerkkân onnáá peeivi 20 arktisii kielâst lii jieijâs Wikipedia (Suomâst: anarâškielâ, kärjilkielâ já orjâlâškielâ).

Vyesimáánust 2021 kuittâg tuše kuulmâst tain lijjii aktivliih čälleeh, kiäh mättih kielâ: sakhakielâ (15 čälled), färkielâ (9 čälled) já anarâškielâ (8 čälled).

Neelji Wikipediast lâi tuše ohtâ čällee, já eres Wikipediain ij lamaš ohtâgin aktivlâš čällee.

Konferens lâi puohnâssân mielâkiddiivâš já faalâi máhđulâšvuođâ uápásmiđ eres Wikipediaaktivistáid pirrâ maailm. Pyeri äšši lâi meiddei tot, ete eres ulmuuh pessii kuullâđ vuossâmuu tove anarâškielâ, ko sahâvuáru mii Wikipediast tollui

Anarâškielâ servi lii porgâm ennuv anarâškielâ

anarâškielân. Anarâškielâ servi áigu juátkiđ

pyerrin majemui luvij ivij ääigi, já ton áánsust onnáá

viärmádâttâm Wikipedia-siärváduv siste já áigu

peeivi láá ennuv párnááh, kiäh sárnuh anarâškielâ

uásálistiđ konferensân puátteevuođâst-uv.

11

1

2

3

11

4

12

17

5

13

6

14

10 16 19

8 21

22

24 9 25

34

9

15 4

20

29

8

18

1

23

7

26

27

30

28

31 7 35

32

36

37

38

39

43

40

44

46

47

51

52

41

42 45

48

49 53

60

54

55

61

Láskud: 1. ovdâmerkkân (uán.); 2. meid; 5. liäibuđ kááhu; 12. om. fiskâd; 15. kuuvl; 16. lasesääni, moin tiäduttiđ; 17. lii om. kuusâst; 18. eenâs; 19. aalgât uálgicelkkuu; 20. Puola (uánádâs autost); 21. haammânkaavpugâš taveviestâr-Saksaast; 23. kuávlu; 25. tievvâđ purrâmušâst; 29. nuuvt kočodum (uán.); 31. juuhâ Euroopâst; 32. Eduard Steinberg; 34. unohâs; 37. siijđost; 38. korrâ pargoh; 39. tipteđ tuoldâđ váhá kuhebiššáá; 43. keejâ (uán.); 44. vielgis juhâmušah; 45. Tukholma ollâopâttâh (uán.); 46. mast lii tuše ohtâ; 49. vala-uv; 51. kilolitter (uán.); 52. puánnjuđ ohtii; 56. ego, superego já...; 57. mut; 58. kolgos; 60. peeivi tábáhtusah; 61. sierânâs.

3

50 10 56 58

2

2

6

5

57

1

33

4

5

59

3

Ciäggud: 1. jieŋâskiärruspellee; 3. mälistempiergâs; 4. ij haalijd muštâliđ noomâs; 6. vyelni-sääni vyestikeeči; 7. ärbivuáválâš anarâš voorâst rahtum purrâmuš; 8. abbâsiđ; 9. terroristornijdume; 10. smiäru purrâmuš; 11. kiävttoo om. salatist teikâ poossâlmist; 13. mineraalčääci; 14. ruopsis heeđâlm; 16. nuuvt; 22. cojâdâttâđ; 23. kähvipeevdi hersku; 24. tast kulloo meid YLE Säämi; 26. uces piätuellee; 27. ko; 28. pyeccee ferttee puurrâđ; 30. kuávlu Suomâst já Ruošâst; 32. ...loogilâš; 33. iärásij lasseen (uán.); 35. uánádâs postâmeerhâst; 36. uánádâs linjâšautoäigitaavlust; 40. ereslasseen (uán.); 41. algâaamnâs; 42. aasialâš kielâ; 45. moos šluoggâst teikâ vieggâs; 47. haajâ; 48. ranskakielân “teikâ”; 50. šado algâ; 53. härvinâš vuoiŋâštavdâ; 54. uuccâm; 55. ij taat, váá...; 59. škoovlâst-uv.

6

7

8

9

10

12

Kesikuursah Čällee: Tomi Koivunen

M

un lijjim pajetääsist monnii luokkaast, ko kuullim kyevti skipárist, et suoi lává ái­gu­ min moonnâđ eŋgâlâškielâ kesikuursân Eng­ landân. Smiet­tim talle, et tuoh toh kale lává eel­ lim­stis luhos­tuvvee ulmuuh já et mun-uv halij­ dâm mut jiem kuássin pesâččii jiemge veltihán­ náá halijdiččiigin, ko liihân tot polâttettee juur­ dâ. Čohčuv toh muštâláin fiärá­nijnis já tast, et magarijd uđđâ já uáli “aalmugijkos­kâsijd” ulmuid suoi tobbeen teivâdáin – amahân toh láá aalmu­ gijkoskâsiih, ko sárnuh eŋgâlâškielân – já tast, et magarijn eres soojijn suoi kolgáin sárnuđ eŋgâlâš­ kielâ já maht tot ij lamaš čuolmâ ige mihheen.

Mun jiem lamaš kuássin kiävttám eŋgâlâškielâ njálmálávt mudoi ko luokkavisteest. Passiivlávt kale lijjim kiävttám, ko konsolspeelah liččii lamaš muu ubâ rijjâääigi eellim, jis lijjim jieš uážžuđ meridiđ, mut luhhoost jiem uážžum.

Tääl ko mun lam suullân vittânubáloh ihheed puárásub, te jiem kuittâggin lah kuássin iällám Englandist. Puoh aldemus lii vaarâ lamaš Gibral­ tar, ko tot-uv lii Stuorrâ-Britannia uási. Párnážin mun-uv jurdim, et eŋgâlâškielâ tot kale lii tehálâš já ij lah jiermi opâttâllâđ eres kielâid, veikkâ halijdim jyehi tááhust luuhâđ ain eenâb kielâid. Lâi ruossâlâs tobdo. Mottoom kooskâst äddejim, et láá mielâ­kiddiivub kielah ko eŋgâlâškielâ. Ij innig väividâm nuuvt ennuv, et jiem peessâm nuorâbin mottoom eŋgâlâškielâ kuursân, pic kevtiškuottim eŋgâlâškielâ nuuvt uccáá ko máhđulâš. Tääl mun jiem lah innig aaibâs nuuvt tärkki tast ko love ihheed tassaaš, mut jurduuh láá uáli siämmáálágáneh.

Mut kale mun tääl lam iällám kesikuursâin,

neljii, vittii teikkâ kuttii, mii lii kiddâ tast, et maid kesikurssân rekinisteh. Tääl mun ááigum váhá muštâliđ tain. Šadda saahâ ovtâskâs kuursâin. Ovdánâm äigioornigist, aainâs-uv aalgâst.

Udmurtkielâ kesikurssâ Vuossâmustáá mun lijjim udmurtkielâ kesi­ kuursâst Udmurteennâm staatâollâ­opâttuvâst Iževsk kaavpugist Ruošâst ive 2014. Mahtsun mun tohogis keksejim moonnâđ. Tot lâi eenâb oovtâ uáppeeskippáár ánsu já tađe mield sätitábáhtus. Sätitábáhtus lâi tot-uv, et mun lijjim iällám Udmurtenâmist jo kuohtii, já tondiet juurdâ moonnâđ toho kesikuursân ij lamaš nuuvt polâttettee ko veikkâba Englandân moonnâm ličij lamaš. Mun lijjim luuhâm uccáá udmurtkielâ Tuurku ollâopâttuvâst jo ovdeláá já nuuvt lâi skipárâm-uv. Te ohtii sun eeđâi munjin, et sun aainâs-uv áigu uuccâđ ruuđâ udmurtkielâ kesikuursâ várás, nuuvt et uážžu puáttiđ fáárun mut ij lah pággu. Mun lijjim talle kievhi tegu kirhorottá, mut tiätu tast, et kuursâ várás sáttá finniđ ruuđâ, lâi ilolâš uuđâs.

Syeinimáánust vuolgii kulmâ turkulii uáppee junáin Udmurteennâm kulij. Viisumhomáh-uv algii moonnâđ jo rutiináin, veikkâ motomin toh lijjii lamaš mijjân uáli váddáseh.

Vistig mist lâi algâiskos: kii máttá kielâ já mon ennuv. Mii kooskâst lijjii suullân käävci uápped Suomâst, Ruošâst, Uŋgarist já Puolast. Iskos maŋa mii várás rahtii kulmâ juávhu. Vyelemuu já alemuu juávhust lâi tuše ohtâ uáppee, já mij iärráseh lâim siämmáá koskâjuávhust. Must lâi

13

Fiijnâ maašin Udmurtenâmist (Kove: Tomi Koivunen)

vistig taggaar tobdo, et jiem määti maiden, já mun vaarâ lijjim-uv mii juávhust tot uáppee, kote maatij puoh ucemustáá. Ijba tast talle mihheen, kolgim tuše pissoođ iärrásij fáárust.

Liähtu lâi tijmij ääigi uáli koorâs. Kielâtijmij maŋa lâi kulttuurtijme já tastmaŋa vala ain miinii eres ohjelmijd ollâopâttuv ulguubeln.

Iževskist lâi siämmáá ääigi meiddei suomâkielâ kurssâ, mii lii Máttááttâshaldâttâs ornim nuuvt kočodum “sukukansakurssi”. Tot uárnejuvvoo jyehi ive vuáruluvâi Udmurtenâmist, Marie­ nâmist, Mordvaenâmist já Komienâmist, já tobbeen láá syemmiliih máttáátteijeeh. Maje­ muu oholoopâ ääigi lâi asto uápásmuđ meiddei

toi uáppeiguin, kiäh lijjii puáttám eres suhâ­ aalmugkuávluin Ruošâst. Talle must lijjii jo nuuvt ennuv aalmugijkoskâsiih veerdih, et jiem ušom liččii uážžum tagarijd Englandist!

Kesikuursâ uáppeeh assii ollâopâttuv asât­tuvâst, mii lâi tievâ torakkain. Mađe olgoláá asâttuv vuoššâmpääihist jieijâs viste lâi, te tađe ucceeb tobbeen lijjii torakkah, mut vuoššâm­pääihist toh talle lijjii-uv. Luhhoost asâttuvâst ij tarbâšâm leđe ennuv, tastko peeivih lijjii kuheh já oholoopâi-uv lâi távjá ohjelm uáivikaavpug ulguubeln. Ohtii mij kuulmâs moonâim oho­ loopân kylán, kost mij aasâim oovtâ perruu

14

Udmurteennâm staatâollâopâttâh (Kove: Wikimedia Commons)

lunne. Vaahâg lâi, et perruu enni lâi alkoholist já eeči tiäđust-uv jáámmám tego távjá udmurtlii kylá perrust. Na tot enni aldanškuođij muu unohávt talle ko nieidah láin säävnist já perruu párnááh eres visteest, mut maid tast puáhtá porgâđ? Mij lâim kukken kaavpugist alkoholist­ nissoon lunne, mij uáivildij tom, et ij vaarâ kannat älgiđ väivin. Te čaittâlim, et jiem addiigin udmurt- jiemge ruošâkielâ ollágin, já nággá­ ruššim ton räi, et iärráseh pottii säävnist. Mijjân ain fallii vijne iđedist eehid räi. Taat lâi pyehtiđ tábáhtuđ vaarâ Englandist-uv.

Mij lâim Udmurtenâmist kulmâ oho. Muuneeld liččim jurdám, et kuulmâ ohhoost ij ennuv oopâ, mut aainâs-uv mun ožžum šiev vuáđu, mon oolâ puohtim älkkeebeht huksiđ vijđásub kielâtááiđu. Čuávuváá kiiđâ mun moonnim Iževskân máttááttâshárjuttâlmân já oppim vala lase. Tastmaŋa lijjim pargoost, kost rahtim udmurtkielâ šleđgâlii sänilisto. Pargo maŋa

mattim uáli pyereest udmurtkielâ sánáduv, ko luuhim ohtsis suullân kulmii sehe udmurtlâšsyemmilii já syemmilâš-udmurtlii sänikirje, mut tääl lam jo vájáldittám ennuv. Udmurtkielâst šoodâi luándulávt muu uáivikielâ ollâopâttuvâst: čaallim gradun udmurtkielâst já tääl mottoom verd tastko čálám náguskirje permilijn kielâin, moid kulá udmurtkielâ lasseen komikielâ.

Nuuvt et taat kesikurssâ ij lamaš ollágin tušše.

Vuossâmuš uŋgarkielâ kesikurssâ Mun jiem lamaš iällám Uŋgarist ohtiigin ovdil ive 2016, mut ton ive ääigi mun eellim tobbeen kulmii. Syeinimáánust mun opâttâllim uŋgarkielâ neelji oho kesikuursâst Debrecen kaavpugist Nuorttâ-Uŋgarist. Mun lijjim kale luuhâm uŋgarkielâ jo ovdil, eromâšávt tondiet, et tot lii págulâš aamnâs Tuurku ollâopâttuv uralistáid. Págulij kuursâi maŋa jiem ostâm uásálistiđ uŋgarkielâ kuursân, ige tot lamaš

15

muu mielâst puoh mielâkiddiivumos mudoigin.

Huámmášim kuittâg, et jyehi saajeest láá ain uŋgarliih, já lii hepâšittee, et jiem pyevti sárnuđ siigijn uŋgarkielân ko muáddi säne. Ko lijjim talle vala-uv luuhâm váhá čekki-, puola-, ro­ mania- já ukrainakielâ já tiäđust-uv saksakielâ, te oroi, et maid mun lam porgâmin, ko jiem määti keevâtlávt ollágin tom kielâ, mii lii puohâi kooskâst, já luuvâm maka suomâ-ugrilii kielâ­ tutkâmuš. Moonnim oppeet Tuurku ollâ­opâttuv uŋgarkielâ kuursân, já tobbeen máttáátteijee eeđâi, et uusâba išeruuđâ kesikuursâ várás.

Te mun moonnim Uŋgarân, vistig kirdem­ mašináin Budapestân já talle junáin Deb­

recenân. Mut tobbeen mun jiem lamaškin áinoo syemmilâš: fáárun poođij ohtâ uáppee mii turkulii uŋgarkielâ kuursâst še! Šievhân tot lâi, eromâšávt ton nube syemmilâžân, ko sun lâi váhá ärgi. Muoi kuohtuuh kuittâg uápásmáim jotelávt eres kurssâlijguin. Mun aassim siämmáá visteest kuovttijn almain: nubbe lâi sveiccilâš já nubbe lâi ameriklâš. Hiivsig já rišo mun ferttejim jyehiđ viiđáin eres ulmuin.

Kielâmáttááttâs ääigi must oroi ain, et máátám masa pyereest kielâopâlijd aašijd mut liijkás uccáá sánáduv. Iärásijn tot moonâi nubijkulij: toh tiettii veikkâ mon ennuv saanijd, mut kielâoppâ moonâi ain váhá toho kulij teikkâ ij

Debrecen ollâopâttâh (Kove: Wikimedia Commons)

16

moonnâm. Toh puohtii sárnuđ veikkâ mast.

Ohtii máttáátteijee eeđâi, et syemmilijn taat mana masa ain nuuvt, et toh tietih kielâoopâ mut iä sánáduv, ko toh ain loheh uŋgarkielâ suomâ-ugrilii kielâtutkâmuš ohtâvuođâst ađai eresnáál ko veikkâ škoovlâst, aalmuglâš­opât­ tuvâst teikkâ kielâkuávdáást.

Oppâtijmij maŋa lâi távjá monniilágán kult­tuur­ ohjelm, ovdâmerkkân aalmugmuusikkonserteh teikkâ čaitâlmeh. Ehidist uáppeeh monnii kam­ pus­­kuávlu Galéria kávézó -nommâsii kähvi­ viistán, teikkâ baari tot eenâb lâi. Jiem tieđe, et kihheen ličij juuhâm tobbeen käähvi, lâš-uv tobbeen käähvi vyebdimnáál lamaškin. Tot lâi áávus ain muu mušto mield koskâiijâ räi, mut jis tastmaŋa lâi vala koško, te saatij eelliđ aldasii käävpist. Uŋgarist iä lah alkohol­vyebdim­ raijiittâsah. Tubbáák tuše ferttij uástiđ peiviv, ko Uŋgarist tom ij pyevti uástiđ ko sierânâs Nemzeti dohánybolt -nommâsijn kaavpijn, moh láá hyeneeht áávus. Monnii suujâst Galéria kávézó ij lamaš oholoopâi ääigi áávus, te ferttij moonnâđ mottoom eres sajan.

Maaŋgâs eteh, et Debrecen ij lah eromâš mučis kaavpug, mut ton ollâopâttuv kampuskuávlu tuođâi lii. Kampus lii viijđes já uáli ruánáá. Baari lasseen tobbeen láá ovdâmerkkân riššokäldee já kirkko já kirhoost meid olmâ kähviviste.

Ollâopâttâh še lii muččâd, taggaar ärbivuáválii nálásâš ige taggaar ko veikkâ Tuurku ollâ­ opâttâh. Debrecenist joteh kyehti rađevávnu­ kiäinu še, mut taid tarbâšij kevttiđ viehâ harvii.

Kyevti oho keččin kesikuursân poođij nubbe uáppee, kote lâi lamaš fáárust Tuurku ollâ­opât­ tuv uŋgarkielâ kuursâin. Tot kesikurssâ lâi tag­ gaar, et tobbeen puovtij leđe kyehti vuossâmuu oho teikkâ kyehti majemuu oho, jis ij halijdâm leđe nelji oho. Siämmáá ääigi tot vuossâmuš

turkulâš skippáár vuolgij jo meddâl. Mist syemmilijn lâi išeruttâ kesikuursâ várás, já toos kuulâi máttááttâs lasseen aassâm já purrâmuš hadde. Tobbeen lijjii kuittâg tagareh ulmuuh še, kiäh jiejah maksii ubâ homá, teikkâ sii vanhimeh maksii, mut jyehi tááhust uáppeeh lijjii išeruđâttáá. Já tot kulloo lâi tiivrâs. Jiem mušte tárkká, mon ennuv tot maavsij, mut čielgâsávt paijeel tuhháát eurod tot lâi, lâš-uv lamaš joba kyehttuhháát, jis tobbeen luuvâi nelji oho. Must lâi älkkee leđe pääihi alne nelji oho, ko kiinii eres maavsij.

Vaidâlitteht uáppeeh sarnuu enâmustáá eŋgâlâš­ kielâ koskânis. Nuuvt lâi tondiet, et kuursâin lijjii ulmuuh veikkâ mon ennuv, aainâs-uv paijeel čyeti, já táiđutääsih-uv lijjii ton mield: kiinii maatij jo aalgâst uŋgarkielâ masa tievâslávt já kiinii eres ij máttám vala ollágin.

Saksaliih já nuorttâriijkâliih lijjii ennuv, nuuvt et uŋgarkielâ lasseen muu eŋgâlâš- já saksakielâ táiđu-uv puáránij. Vala ton-uv keežild ko muu visteskipáreh láin Sveeicist já Amerikast.

Puohlágán draama-uv tobbeen kuursâ ääigi kale lâi, ko lijjii nuuvt ennuv ulmuuh jieškoteuvlágánijn enâmijn, já enâmustáá toh lijjii nuorah. Veikkâ lâi mii luuhâmjuávhust meiddei ohtâ 75-ihásâš nuorttâriijkâlâš äijih, kiäs uŋgarkielâ lâi ääigiájánâs. Pyereest tot sáárnui.

Nijttomarikielâ kesikurssâ Kiđđuv 2017 mun ožžum tiettiđ, et must álgá čohčuv pargo, mast mun rááhtám šleđgâlii korpus marikielâ várás, teikkâ marikielâi várás; toh láá kuittâg kyehti kirjekielâ. Mun lijjim oppeet luuhâm monnii verd nijttomarikielâ ollâ­ opât­tuvâst, mut kuittâg poođij mielân, et mađe pyerebeht tom máttá, tađe älkkeebin pargo vaarâ šadda. Uuccim išeruuđâ marikielâ kesikuursâ várás já ožžum tom. Ton ive kurssâ

17

Kylá Marienâmist (Kove: Tomi Koivunen)

piištij kyehti oho, ko táválávt tot lâi lamaš kuulmâ oho kukkosâš, tego udmurtkielâ kuursah-uv.

Mun moonnim junáin Piättárist Moskovan já tobbeen Joškar-Olan, mii lii Marieennâm uáivikaavpug. Mun lijjim jo iällám tobbeen kuohtii, nuuvt et tot ij lamaš mun­jin aaibâs omâs saje. Ollâopâttuv ulmuuh lijjii tobbeen já valdii muu vuástá. Siämmást ožžum tiettiđ, et siämmáá junást muin lâi meiddei ohtâ uŋgarlâš nieidâ teikkâ nissoon, kote sáárnui uáli pyereest suomâkielâ. Lijjim kuul­lâm sust ovdil-uv, mut

maht­nii muoi iän lam teivâm leđe siäm­máin tilálâšvuođâin. Ollâ­opât­tuv asâttuvâst, kost mij puohah aasâim kuursâ ääigi, mun ožžum tiettiđ, et must ličij visteskipárin ohtâ jaapaanlâš almai, kote ij lamaš vala puáttám Marienâmân. Návt keessiv masa ubâ asâttâh lâi kuárus, jiemge iberdâm, et mondiet muoi kolgáim aassâđ siämmáá visteest. Tot škorijdij tego pergâlâh, já čielgâsávt suu mielâäigiájánâs lâi uáđđim.

Mudoi sun kale lâi aaibâs hitruu já jiešalnees turkologi ađai turkkilâš kielâi totkee. Sun sáárnui pyereest taataarkielâ, mii sárnoo marikielâi naaburist.

18

Mottoom tábáhtume marilii kylást (Kove: Tomi Koivunen)

Vuossâmui peivij mij ferttijm tiäđust-uv porgâđ puohlágán byrokratia-ašijgijn. Kyevtis mii juávhust láin tuutorin teikkâ “ovdâlijnen”, tego syemmiliih taid táválávt koččoh. Suoi láin páiháliih uáppeeh. Ruošâst lii ain tehálâš, et tagarij kuursâi ääigi uáppeeh iä peesâ porgâđ maid halijdeh, aainâskin ovdil eehid.

Vuossâmuu peeivi mij meiddei juohhuim täsijuávhoid, moh lijjii talle kulmâ. Mii kulmâs lasseen Moskovast poođij vala ohtâ almai, kote ij vala máttám marikielâ ollágin. Návt sunjin rahtii jieijâs täsijuávhu, munjin já jaapaanlii almai koskâtääsi juávhu já uŋgarlii nieidân jieijâs ollâ tääsi juávhu. Muu juávhust lâi tulkkâuv fáárust. Sun jurgâlij eŋgâlâškielân puoh,

maid máttáátteijee eeđâi, mut ain koolgâi ettâđ maidnii tagarijd, et “vuoi vuoi, marikielâ lii vissásávt maailm lussâdumos kielâ, ij lah kale mongin eres kielâst tággáár kielâoppâ” já nuuvt ain. Sun jieš maatij ruošâkielâ já eŋgâlâškielâ ige tiäđustkin lamaš mihheen kielâtotkeid. Sun sáárnui mijjân tuše eŋgâlâškielâ, já jis kiinii eeđâi eŋgâlâškielân maidnii puástud, te sun ain tivostij. Ko sij koijâdii, te mun ettim, et jiem jiešalnees taarbâš tuulhâ, mut jaapaanlâš almai lâi ton mielâst, et ij addii ruošâkielâ tuárvi pyereest.

Ain ko mana Ruošâ algâaalmugij kooskân oppâđ sii kielâ, te páiháliih ucceeblohomediah láá

19

lussâd sárnuđ marikielâlii tele­ vision teikkâ radion. Jyehi iiđeed koolgâi smiettâđ, et ijhân mist oppeet lah sahhiittâllâm, mon ääigi taarbâš riemmâđ kielâttes pellen.

Kalga ettâđ, et taat ij lamaš uáli šiev kurssâ. Muu mielâst oro, et jiem oppâm masa maiden uđđâ aašijd, mut amahân kielâopâliih ääših pottii pyerebeht mielân.

Mun meiddei verdidim kuursâ ubâ ääi­­gi udmurtkielâ kesikuursân, mast masa puoh lâi pyerebeht.

Mát­tááttâs lâi tobbeen pyereeb, rijjâääigi puđâldâsah lijjii pyere­ beh. Puoh mielâkiddiivumos tá­ báh­tume marikielâ kuursâ ääigi lâi tot ko peessim keččâđ marilii pää­hinlii uhretoimâttâs monnii kylást. Tot ij kuittâg lamaš kuursâ ohjel­mist, pic tot uŋgarlâš nieidâ lâi finnim povdim, já sun lâi koijâ­ dâm, et pesâččim-uv mun-uv fáá­ run.

Uŋgarlâš roskelitte iätá: “Takkâââ!” (Kove: Tomi Koivunen)

kiäsuttum, et kii tot lii já mondiet tot lohá tag­ gaar kielâ, maid maaŋgâs iä ibbeerd ollágin. Ilo­ liih toh tiäđust-uv láá, ko kielâ já kulttuur kiä­ sutteh olgoeennâmlijd, mut mediaitäsnin or­ room lii motomin váhá myekkejeijee. Mun lij­jim monnii verd jo hárjánâm toos, mut taan kuursâ ääigi mij ferttijm adeliđ veikkâ mon ennuv sahhiittâlmijd. Tot lâi ton peeleest hyeni, ko muoi jaapaanlijn vuájoim puoh enâmustáá kielâoopân, tondiet ko jaapaanlâš halijdij nuuvt.

Mun tiettim masa puoh kielâopâlijd aašijd uáli pye­reest, mut ko jiem máttám saanijd, te lâi kale

Kuursâ loopâst munjin pajanij kumeštâs, nuuvt et loppâiskos lâi váhá lussâd. Meiddei puoh loppâ­uhleh monnii enâmustáá lappâd, mut tot ij muu hettim. Forgâ peessim vyelgiđ Kazan kaavpug peht junáin maasâd Piättár kulij já tast Suomân.

Nubbe uŋgarkielâ kesikurssâ Lijjim lamaš oppeet uŋgarkielâ kuursâst ollâopâttuvâst kiđđuv 2017. Tobbeen máttáát­ teijee lâi koijâdâm must, et jiem-uv mun ááigu uuccâđ oppeet kesikuursân. Västidim toos, et jiem mun taan ive oostâ, ko lam monâmin

20

marikielâ kuursân, já siämmást edirvâššim, et ij tot kale ubâ keesi pište. Te uuccim kuulmâ uŋgarkielâ kuursân kuulmâ kaavpugân já peessim oppeet Debrecenân. Taan tove lijjim tobbeen tuše kyehti oho. Moonnim Uŋgarân Puola peht, tastko kirdemmaašinliipuh Buda­ pestân lijjii jo uáli tivrâseh. Kirdim Tuurkust Gdańskân tondiet ko tohon lâi njuolgâ linjá, já jotkim tastoo tobbeen linjâšautoin vistig Krakovân já tobbeen Budapestân, kost lâi jo älkkee peessâđ Debrecenân.

Aalgâst lâi oppeet monniilágán algâiskos, já mun peessim oovtâ tääsi ollâgub juávkun ko ovdebáá tove. Ij lamaš älkkee: kuursâ ääigi saahâ lâi ovdâmerkkân auto oosijn já sierâlágán muorâin, já mun jiem tiättám oovtâgin muorâ noomâ uŋgarkielân peic suávi ađai nyírfa tondiet ko tot lii muu suhânoomâst. Kielâoppâ lâi oppeet älkkeb.

Taan-uv tove lâi veikkâ maggaar draama uáppei kooskâst, mut äddejim taan ive leđe uásá­ listhánnáá toos jieš. Galéria kávézó lâi oppeet pivnohis saje. Motomeh uáppáseh-uv lijjii, tondiet ko maaŋgâs lijjii lamaš tobbeen meiddei ovdebáá ive.

Uŋgarist lii tot ain väädis, et Tomi lii tobbeen tuše Tamás kočodemnommâ. Tiäđust-uv muu juávhust lâi ohtâ Tamás, kote lâi uŋgarlâš mut sun lâi šoddâm já aassâm ubâ elimis Kanadast.

Ain ko máttáátteijee eeđâi, et Tomi västidus, te Tamás västidij. Ko iärásijn koijâdii, et lii-uv sist kočodemnommâ, te must koijâdii, et lii-uv must virgálâš nommâ.

Mun eellim kuursâ ääigi maŋgii Budapestist já ohtii Pécs kaavpugist-uv tondiet ko muu nieidâskippáár lâi tobbeen luhâmin uŋgarkielâ.

Muoi irâttáim moonnâđ kuursân siämmáá kaavpugân, mut muu pieijii Debrecenân vaarâ

tondiet ko lijjim lamaš tobbeen ovdil-uv. Mut kurssâ lâi kale anolâš. Oroi, et mattim jo aaibâs pyereest uŋgarkielâ, mut lam tastmaŋa vájál­ dittâm tom pehtilávt. Amahân tot kielâ­táiđu puátá maasâd talle, ko tom taarbâš já lohá tom váháš ääigi.

Eres kesikuursah Vala-uv toh láá motomeh. Ive 2017 mun lijjim nieidâskipárijnân vadjakielâ oholoppâkuursâst Eestienâmist. Ij tast tiäđustkin ennuv oppâm, mut aainâs-uv tääl lii mottoomlágán juurdâ tast, et maht tot kielâ tuáimá. Šiev lavluuh-uv paccii mielân. Muoi láim keessiv moonnâm udmurt­ kielâ káidus­kesikuursân talle ko láim monâmin Udmurtenâmân paargon já hárjuttâlmân. Iän muoi liijkágin moonnâm, mut tot lâi kuittâg šiev kurssâ, veikkâ Udmurt­enâmist iä lah hárjánâm káidusohtâvuođáid. Toh ain mahtnii tietih, maid pargeh.

Čuákánkiäsu Taan teevstâ ulme lii enâmustáá nonniđ lohhei tom, et jis miinii kielâid lii lohhee mielâst mielâkiddiivâš mut oro, et ton várás lii liijkás uccáá asto, te kannat máhđulávt kevttiđ uási keesist eresnáál ko táválávt. Tain kuursâin, main mun jieš lam lamaš, láá ain lamaš maŋgâ táiđutääsi (peic vadjakielâ oholoppâkuursâst), nuuvt et tobbeen láá lamaš sehe toh, kiäh iä máttám tom kielâ vala ollágin, já toh, kiäh jo mattii eenâb teikkâ ucceeb.

England räi jiem lah vala peessâm, mut vaarâ toho-uv kiergân motomin. Láá kuittâg vaarâ maŋgâ eres-uv saje, kuus kolgâččij moonnâđ ovdilgo vuálgá toho Euroop periferiallii suálui­ kuávlun. Jiem tuođâi innig lah nuuvt počis mieláin tast ko vittnubáloh ihheed tassaaš.

21

Ko ohtâ (tâi kyehti tâi kulmâ...) kielâ ij pijsáá Čällee: Jasmina Schreck

M

oonnâm ive mun algim oppeet mát­táát­ tâllâđ uđđâ kielâ, udmurtkielâ. Kielâkurs­ sâ uárnejui Oulu ollâopâttuv Giellagas-insti­ tuutist kiđđâluuhâmpaje 2020. Kielâ lâi muu kyevtlovváádnubbe, jis muštám olmânáál. Esken kiđđuv 2019 mun puohčâlim marikielâ imâšlii maailmân Wien ollâopâttuv káiduskuursâst. Lij­ jim-uv ilolâš, et mun mattim jo kyrillâš pusta­vijd talle ko udmurtkielâ kurssâ aalgij, veik moonnâm tove tiegárij puustavij luuhâm oroi-uv vala aaibâs máhđuttemes táiđun oppâđ. Uđđâ kielâi oppâm váátá kuittâg ennuv ääigi já meid saje vuoiŋâšijn.

Motomin mun lam smiettâm, nohá-uv tot saje kuássin, já páácá-uv mottoom peeivi äigi eres aššijd. Mut toos jiem osko. Ain ko lekkâs oppeet máhđulâšvuotâ oppâđ uđđâ mielâkiddiiváá kielâ, te mun lam jo almottâtmin.

Mun jiem ubâ tieđe, mast munjin šoodâi taggaar kielâmohtâ. Muu vuossâmuš viereskielâ lâi eŋgâlâskielâ škoovlâst, já ton ääigi kielâi oppâm lâi munjin tuođâlâš peinijâš. Mun jiem halijdâm sárnuđ viereskielâ. Säänih já jienâduvah lijjii muu mielâst komáliih. Vuossâmuu ive mun hepânâššim aaibâs jyehi oppâtiijme ääigi. Maht te keevâigin, muáddi ive maŋeláá luvâttuvvâst mun máttááttellim jo neelji viereskielâ, veikkâ ton muddoost tuše ohtâ ličij lamaš págulâš.

Tiäđust-uv ollâopâttuvvâst kielâfalâldâh vijđánij vala tast-uv, já mun uápásmim meid vuossâmuu syemmilâš-ugrâlii kielâsân, suomâkielân. Eskin

ton maŋa mun addiiškuottim, et prepositioh já eromâšávt kielâopâlâš suuhâ tego germaanlâš teikkâ roomaanlâš kielâin láá aaibâs hirmos já tušes hutkoseh. Eidu syemmilâš-ugrâliih kielah láá pááccám nanosávt muu elimân. Ličij vissásávt meid mielâkiddiivâš máttááttâllâđ eenâb-uv tagarijd kielâid, moh kuleh aaibâs eres kielâjuávhoid. Tast ličij vala maailm tievâ hástusijn.

Mut mondiet mun máttááttâlâm puohlágánijd kielâid? Lii-uv tast mihheen jiermijd? Taam koččâmuš mun lam kuullâm távjá. Ulmuuh koijâ­deh, lii-uv tast miinii aavhijd, et tun mát­ tááttâlah kielâ x? Njuolgist eeđân, mun jiem smietâ tom, ko máttááttâlâm kielâid, jiemge tallegin, ko mun oopâm maidnii muide. Mun uáinám ääši návt: máátuh láá tego tiiŋgah vuárhást. Ij pyevti kuássin tiettiđ, kuás te taid taarbâš. Tot lii kiddâ tast, maht eellim mana, já tomhân lii máhđuttem ennustiđ. Nube tááhust motomin taid ij taarbâš ubâ pieijâđgin vuárkán.

Ij pyevti kuássin tomgin tiettiđ, kuus luoddâ tuálvu. Kannat-uv tuođâi-uv velttiđ jyehi luodâ tuše tondiet ko ij tieđe, lii-uv eidu tien luodâ jotemist miinii hiäđuid? Talle sättih maŋgâ šiev ääši pääcciđ feeriihánnáá.

Kielah lekkih aaibâs uđđâ maailmijd já jur­ dâččemvuovijd, já toh pyehtih ennuv ilo elimân.

Maailmân láá ain maaŋgâlágán uáinimčievah,

22

nuuvt ete lii čielgâ riggodâh uápásmiđ kieláid, moiguin aalmugeh kovvejeh taam maailm. Muu mielâst lii meiddei mielâkiddiivâš verdidiđ kielâid koskânis já smiettâđ, mii ubânâsân puávtáččij leđe máhđulâš kielâi siste, ovdâ­ merkkân kielâopâlávt, já magareh čuávduseh jieškote-uv kielâst láá. Jeđe loppâloopâst lii tiäđust-uv meiddei ennuv älkkeb máttáđ uđđâ kielâid, jis lii jo máttááttâllâm kielâid ovdil, já jyehi kielâ sáttá išediđ iberdiđ monnii nube-uv kielâ.

Ko lii saahâ kielâin, itá távjá meid nubbe koččâmuš: Maid kielâid tun sáárnuh? Tot oro lemin nuuvt älkkees koččâmuš, mut ko tom smiättá tärkkilubbooht, lii-uv jiešalnees uáli vaigâd västidiđ toos. Ličij vala viehâ älkkee ettâđ, maid kielâid mun lam máttááttâllâm, mut ete maid kielâid mun tuođânálásávt sáár­ num? Kuás te olmooš máttá monnii kielâ? Ađai mon pyereest kalga mättiđ monnii kielâ, vâi puáhtá ettâđ, et sárnu tom? Mun aainâskin jiem tieđe, já kielâoppâm lii-uv ain proosees. Tot ij lah kuássin vaalmâš. Ij lah mihheen on/offpuáluid, teikkâ “sárnu – ij sáárnu”. Ennuv lii kiddâ meid tiileest. Jis piergee akateemisii maailmist monnii kielân, te tot ij meerhâš, et piergee meid kähviviäsust tâi tyejipirrâduvvâst, já nubenáál. Uáli jo vaigâd lii meid pai­jeen­ toollâđ kielâmáátu, jis ij lah máhđulâš kevttiđ kielâ távjá.

Jeđe loopân vala munjin váhá suámálâš äšši. Jis lii maaŋgâkielâlâš olmooš, te ulmuuh halijdeh masa ain tiettiđ, mon kielân niävdá. Mun lam maŋgii smiettâm, et aaibâs siämmáá pyereest puávtáččij koijâdiđ, ete mon kielân iälá

kaččâmin, teikkâ mon kielân pasa paanijd.

Munjin lii vaigâd iberdiđ ubâ koččâmuš. Maid tot meerhâš? Jiem mun pyevti tiettiđ, magarijd naharijd ulmuuh nievdih já ušom tot lii meid persovnlâš äšši, mut táválávt mun jieš nievdâm visuaallâš naharijd, main ij lah kielâ ollágin.

Motomin muu naharijn kiinii sárnu-uv, mut talle sun sáttá kevttiđ siämmáid kielâid tego mudoi-uv. Maaŋgâs oroh oskomin, et naharijn puáhtá itteeđ tuše monniilágán váimukielâ, já amahân te sij koijâdeh tom koččâmuš tondiet.

Tom mun váhá imâštâlâm – kalle vááimu oovtâ ulmust pyehtih talle leđe? Mun muštám, et naharijdân ulmuuh láá sárnum veikkâ mon maaŋgâid kielâid, veikkâ sij sárnuh uáli harvii.

Táválávt sij kevttih eidu taid kielâid, maid mun ton ääigi jieš kiävtám teikkâ kuulâm enâmustáá, ađai jieččân pirrâs váldukielâ teikkâ kielâ, mii lii mudoi ennuv mielâst (olâttâsah-uv tiäđust-uv šaddeh). Siämmáánáál mun-uv sárnoom sierâ kielâiguin naharijnân. Mun jurdám, et tot lii aaibâs luándulâš. Jis elimist láá ennuv kielah, te tiäđust-uv toh sättih itteeđ meid naharijn.

Já talle láá vala toh kielâoppânahareh. Vuoiŋâšeh kieđâvušeh iho aašijd, moh peeivi ääigi tábáhtuveh. Ko olmooš peiviv lohá kielâ já smiättá kielâoppâaašijd, te iho tast šaddeh motomin viehâ mielâkiddiivááh mainâseh.

Oovtâ iijâ jieččân saksalâš skippáár, kote áásá Suomâst, meridij varriđ meddâl ton maŋa, ko sun kaavnâi uđđâ imperativhäämi suomâkielâst, mii lâi nuuvt muálkkáá, et ij lamaš tuáivugin oppâđ tom. Nube iijâ mun jiem peessâm hiisist olgos ovdilgo mattim sujâttiđ tiätu veerbâ uŋgarkielâst. Luhhoost tuođâlâš maailm ij lah aaibâs nuuvt äŋgir!

23

Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Laapi nyeskis päikkinoomah Čällee: Taarna Valtonen

Ain muádi ive kooskâi kiinii mediatoimâtteijeid lii iällám Laapist já huámmášâm káártást tagarijd noomâid ko Paskauitto, Kusijärvi, Tissikivi teikâ Persekuoppa. Jieijâs huámmášumij vuáđuld sun te moovtásk čäälliđ loostân Laapi “nyeskis” päikkinoomâin. Juonân kulá vala tot, et sun suáittá suomâkielâ päikkinommâtotkei já pivdá kommentistiđ ääši. Nyeskis päikkinoomâi omâttâllâm lii nuuvt táválâš almoon, et tast lii rahtum pro gradu -pargo-uv.

Mut mii lii tuotâvuotâ: láá-uv Laapi päikkinoomah mahtnii eromâš nyeskih?

“Mondiet Tave-Suomâst láá čuuvtij eenâb nyeskis päikkinoomah ko mäddin?” koijâd toimâtteijee Mikko-Pekka Heikkinen Helsingin Sanomat -loos­tâst (12.2.2019). Nyeskis päik­ kinomâigijn Heikkinen já eres-uv toimâtteijeeh uáivildeh tagarijd päikki­noomâid, main lii miinii saanijd, mii lii ovdâ­merk­kân ulmuu lasanemorgaanij teikâ roopâ pyevtittem amnâsij “ij nuuvt mučis nomâttâs”, távjá karosääni.

häämi”. Toh häämih láá te motivistám nyeskis noomâid. Tuárispele čielgiittâsân kulá meiddei juurdâ tuárispele ulmuin, pivdo- teikâ puásuiulmuin, kiäh láá adelâm noomâid. Sij láá tátulis suotâstâllâm kárttárähteigijn já totkeigijn nuuvt, et láá muštâlâm sijjân nyeskis (epituotâ) päikkinoomâid iäge lah iberdâm, et noomah šaddeh káártán. Sij láá jurdám, et tavekuávlu meecijn tagareh noomah láá “čiähusist”.

Heikkisii uáinu Laapi päikkinoomâi luándust lii uáli táválâš, já vala suomâkielâ päikki­ nommâtotkeeh-uv oroh lemin siämmáá uáivilist. Toimâtteijein já totkein láá motomeh fastâ čielgiittâsah, maid sij kiärduh artikkâlist nuubán. Taid lii gradučällee Outi Törmälä nuurrâm ive 2020, já toh láá älkkeht kavnâmist nettiloostâin-uv.

Paarah “tavekuávluh já maadâkuávluh”, “luándu­ pääihih já kulttuurpääihih” sehe “tuárispeln já kuávdášpääihih” láá vyestikeejih, moh puátih tain čielgiittâsâin távjá oovdân. Tavveen, meecist, vildáás luándust láá nyeskis noomah, mut mäddin, kulttuurkuávluin, siijdâin já kaavpugijn iä lah. Tast ij lah kuhes lävkki tulkkuumân, et meiddei tavekuávlui ulmuuh láá mahtnii nyeskih teikâ primitiivluboh ko maadâkuávlui ulmuuh. Lep peessâm uápis Lappi-stereotypiai váimusân.

Táválumos čielgiittâsah vyelgih joton tast, et Laapist láá ennuv tuárispele kuávluh já luándupääihih, main lii mahtnii “nyeskis

24

Peerrumämmir ävđintupe Peccikkost lii finnim noomâs Peerrum-nommâsii eennâmhäldest. Ohtâ tuve epivirgálijn suomâkielâg noomâin lii sämikiel noomâ ađđiistâllee Pieruämpäri. Kove: Martti Linkola 1978, Museovirasto CC BY 4.0.

Maadâulmui stereotypiah Čielgiittâsâin puátá oovdân, et toimâtteijeeh já suomâkielâ päikkinommâtotkeeh láá luáttám eenâb jieijâs munekáddoid ko tieđâlâš metodáid. Tom uáiná älkkeht, ko päikkinoomâid ocá ovdâmerkkân Eennâmmittedemlájádâs Karttapaikka-nommâsii internetkárttá­palvâ­ lâsâst puoh táválumosijn nyeskis suom­â­kiel

sanijgijn. Talle huámmáš jotelávt, et Laa­pist iä lah ollágin nuuvt ennuv nyeskis noomah ko eres kuávluin Suomâst. Siämmáá­lágán puátuseh lijjii meiddei Törmäläst, kote tuuđhâi jieijâs gradust meiddei päikkinoomâid, main lii suomâkielâ sääni perse.

25

Lii meid tehelâš huámmášiđ, et lostâčalluin muštâ­leh távjá, mon kalle nyeskis päikkinoomâ jieškote-uv kundáást láá. Laapist numereh láá stuárráh. Talle toimâtteijeeh já totkeeh iä lah kuittâg muštám, et Laapi kundáh láá čuuvtij

stuárráábeh ko Maadâ-Suomâst: nyeskis noomâi mere kolgâččij-uv árvuš­tâllâđ neljihâš­kilo­ meetterij mield ige tuš ton vuáđuld, kalle noo­ mâ mon-uv kundáást láá. Lii meid pyeri mušteđ, et puoh noomah iä lah peessâm kárttáid: ko

Inari-väärist Japanist láá suulân tuhháát torii-nommâsâš ruopsis uksâd, maid láá huksim, ko ulmuuh láá táttum kijtteđ teikâ áánnuđ maidnii Inari-imelist. Kove: Sonja Moshnikoff.

26

nyeskis noomâi mere iälá täärhistmin Internet Nimisampo-arkkâdâhpalvâlusâst, te eskin huámmáš-uv, mon epinyeski Lappi lii ko verdid ovdâmerkkân Maadâ-Suomân.

Stereotypiai tááhust eromâš mielâkiddiivâš lii, et jis totká sämikielâi päikkinoomâid taan perspektiivist, te huámmáš jotelávt, et sämikielâi päikkinoomâin nyeskis säneh láá eromâš härvinâsah. Toh-uv, moh láá, láá nánnááh, aainâs-uv jis taid verdid suo­mâkielâg noomáid. Ohtâ taggaar lii ovdâmerkkân äävži nommâ Bahtasáhcu (Pottâkurrâ) Ucjuuvâst.

Puáhtá tiäđust-uv jurdâččiđ, et sämmiliih iä lah halijdâm muštâliđ puoh nyeskimus no­mâi­dis kárttárähteid, mut talle-uv puáhtá nabdeđ, et mottoomlágán mušto tain ličij iällám ulmui kooskâst. Tagareh láá-uv, mut iä ennuv já toh-uv láá távjá uccâ páihái koskâpuddâsiih noomah, maid tuš uccâ juávhuš lii kiävttám koskânis

mottoom paje. Távjá taid čielgejeh huumoráin.

Lii vaigâd tiettiđ, mondiet sämikiel päikki­noo­ mah iä lah siämmáá távjá nyeskih ko suomâkiel päikki­noomah. Čielgâs lii kuittâg tot, et sämi­ kielâi já suomâkielâ päikki­nommâ­vuáháduvah láá jieškote-uvlágáneh: toh ovdâsteh jieškoteuvlágán nommâ­kulttuurijd. Nommâkulttuurij tyehin láá kieŋâlis kulttuur­áárvuh.

Ovdâmerkkân sämikulttuurijn enâmeh, eromâ­šávt uámi suhâenâmeh, láá kulttuur já eellim­vyevi vuáđu. Talle oro luándulâžžân, et taid iä nabde epikunni­jâttee päikkinommân.

Siämmáá­náál motomeh suomâkielâ päikki­ nommâtotkeeh láá čielgim, et piälduid iä noo­ mât nyeskis nomâigijn, tastko toh kunnijâttojeh: syemmiláid piälduh láá lamaš ärbivuáválii eel­ limvyevi vuáđu, já tondiet toh láá lamaš moinnii naalijn paseh. Taat-uv uáinu lii kale mot­ toomlágán myytti tondiet ko maaŋgâin MaadâSuomâ uccâ piälduin lii uáli jo nyeskis nommâ.

Nyeskis suomâkielâ Laapist kuittâg láá mottoom verd suomâkiel päikkinoomah, main lii nyeskis sääni já tagareh láá meiddei Säämist. Maht tot lii máhđulâš, jis tagareh säneh iä lah sämikiel päikki­noomâin?

Távjá lii nuuvt, et sämikiel päikkinoomah láá “muttum” nyeskin talle ko taid láá heiviit­tâm teikâ jurgâlâm suomâkielân. Ovdâ­merkkân sämikielâ sääni poskis já pajekielâ sääni baski muštotteh suomâ­kielâ sääni paska. Ton­diet ovdâmerkkân nommâ Posk[is]­luáddu­mááh lii heiviittum suomâkielân háámán Paska­ luottumat. Suomâkielâg nommâ lii nyeski, veik sämikielâg nommâ lii aaibâs neutraal.

Meiddei tagarijn kuávluin, main sämikiel päikki­ noomah iä lah siäilum, puáhtá ervidiđ, et motomij nyeskis saanij tyehin láá sämikielâ säneh. Ovdâ­merkkân Savukoski-kundá Paska­ lomavaara-nommâ ij nuuvtkin váárut, et ton pääi­hist luámu puáhtá moonnâđ aaibâs endurân, mut et ton väärist lii poskis luámi nuuvt ko lii-uv. Tiärmáá Mulkuvaara vuod illá lohtâs almai lasanemorgaanáid, mut ton ohtâvuođâst lii eenâb oskottettee smiettâđ saanijd tegu muálkki teikâ muálkkud. Aanaar máddáápele Pilhupää ~ Pillupää vuod lohtâs uáli vissásávt sämikielâ sáánán piälhu (piälkku sääni oovtâlovo genetiiv).

27

Suomâkiel päikkinoomah, main lii sääni pillu teikâ paska Nimisampo-arkkâdâhpalvâlus mield.

Mađe lieggâsub ivne káártást lii, te tađe eenâb toh säneh vuáttojeh ton kuávlu päikkinoomâin.

Káártáin uáiná pyereest, et Lappi ij lahkin nuuvt nyeski ko syemmiliih vavjeh. CC BY 4.0.

Nyeskis noomah šaddeh meiddei talle, ko sämikiel noomah jurgâluvvojeh suomâkielân.

Tagarijn jurgâlum noomâin láá kyehti tiijpâ: noomah, maid láá jurgâlâm puástud teikâ hyeneeht já noomah, moi jurgâlusâst sämi- já suomâkielâi säneh iä (innig) västid nubijdis.

säne láá kiävttám njižže-säne vaastân, veik tissisääni čuujoot nissoonulmuu njaaman já njižže niŋálâs ellee västideijee uásán. Motomin vuod sääni pottâ lii jurgâlum puástud saanijn perse talle ko uáivilduvvoo luovtâ pottâ, mut táválávt kuittâg olmânáál saanijn perä.

Vuosmuu juávkun kuleh ovdâmerkkân tagareh noomah, main lii sääni tissi. Suomâkielâ tissi-

Nube juávkun kuleh ovdâmerkkân noomah, main láá kiävttám saanijd poškâ ~ paska teikâ

28

kužžâ ~ kusi. Taah sämikielâ roopâ pyevtittâsâi neutraal nomâttâsah láá jurgâlum tagarij suomâkiel sanijgijn, moh västideh taid etymologlávt. Suomâkielâst sanij merhâšume lii kuittâg muttum nuuvt, et toh láá onnáá peeivi aldemustáá karosäneh teikâ toh iä lah innig

neutraaleh. Toi sajan láá puáttám lovnâsäneh tego kakka já pissa teikâ rahtum uđđâ säneh tego uloste já erite. Siämmáá suujâst kale motomeh suomâkiel päikkinoomah-uv láá lamaš aalgâaalgâst neutraalluboh ko tääl.

Maailm kielâi perspektiiv Tot, et kielâi säneh sulâstiteh nubij kielâi saanijd, ij lah mihheen immâšijd ko juurdâš váhá vijđásub perspektiivist: maailmist láá maŋgâ tuhháát kiellâd já tain maaŋgah tuhátteh

säneh. Ličij viehâ imâšlâš, jis toi juávhust iä liččii aaibâs oovtâlágán säneh, main lii kuittâg eres, motomin vala nyeskis-uv, merhâšume.

Japanist Inari-vääri luándu lii aaibâs ereslágán ko Säämi Inarist: tobbeen šaddeh ovdâ­­merk­kân stuorrâ bambuh já japanliih kuácceemuorah. Kove: Sonja Moshnikoff.

29

Nuuvt lii meid suomâkiel päikkinomâigijn. Jis ranskalâš iälá Tamperest, te sun kale tiätá, maid ij ááigu porgâđ Pispala-kaavpuguásist: ranskakielân “pisse pas lá” (eteh: pis-pa-la) meerhâš “ele kuužâ tobbeen”. Italialâš vuod tiätá jo noomâst magarijd tuojijd sun puáhtá kavnâđ Torniost: tornio meerhâš italiakielân “sorvi”.

Saksalâš vissásávt omâttâl, mondiet Kainuust iä lah u-pustaveh: saksakielân “kein u” (eteh: kainuu) meerhâš “ij ollágin u”. Já ruátálâš smiättá viehâ kuhháá, et maggaarsun mohe fáálá “tur ko” (eteh: tuur-kuu): tot meerhâš “mätki kussâ” teikâ “lukko kussâ”.

Já jis lah omâttâllâm, mondiet nuuvt maaŋgah japanliih eelih Anarist, te kannat mušteđ, et Inari lii ohtâ Jaapaan šintolii já buddhalii osko jiellâhimmeel. Inari Ōkami ađai Inari-immeel láá palvâlâm Inari-nommâsii väärist juo 700lovo rääjist. Inari-vääri lii Japanist Ōsakakaavpug aldasijn, já tobbeen lii stuorrâ temppâl,

kost palvâleh Inari-immeel. Inari-váárán piäsá páihálijn junáin, mii pissáán Inari-nommâsii sajattuvvâst. Nuuvt et kannat leđe tärkki, ko čuávuváá keerdi tiiláá mätkiliipuid.

Japanlâš herskupurrâmâš inarizuši (suomâkielân čäälih: inari sushi) lii mudoi finnim noomâs Inari-immeel ige Aanaar mield. Riämnjáh, Inariimmeel sänisätteeh, lijkkojeh hirmâd ennuv friteerajum tofun, mast inarizuši asekerdi lii rahtum. Tondiet inarizušist láá távjá ciägunurheh, moh sulâstiteh riämnjá peeljijd.

Tast puávtáččii tuuriistsyergi ulmuuh Anarist-uv ideistiđ veik maid.

Mut kale suomâkielâg päikkinoomah-uv láá moto­min váhá hitruuh ko taid smiättá sämikielâ perspektiivist. Kuldâlba sämikielâg peljijgijn veik noomâid Muurame (muu rame), Tampere (taam pere), Kiiminki (kii miiŋki[id]) já Mustiala (must iä lah).

Luuvâ, keejâ já uusâ lasetiäđuid: Karttapaikka. Internetkárttápalvâlus, mast puáhtá uuccâđ já keččâđ Suomâst virgálávt tuhhiittum kárttánoomâid, meiddei sämikiel päikkinoomâid. https://asiointi.maanmittauslaitos.fi/ karttapaikka/ Nimisampo. Internetarkkâdâh- já kárttápalvâlus, mast puáhtá uuccâđ já keččâđ suomâkielâg päikkinoomâid, meiddei taid, moh iä lah tuhhiittum kárttáid. Tobbeen iä lah sämikiel noomah. https://nimisampo.fi/fi/app Mikko-Pekka Heikkinen: Miksi Pohjois-Suomessa on paljon enemmän rivoja paikannimiä kuin etelässä? https://www.hs.fi/kulttuuri/art-2000005997516.html Outi Törmälä 2020: Perseen paikka. Hävyttömät paikannimet nimistössä ja 2010-luvun mediassa.

Pro gradu, suomen kieli, Helsingin yliopisto. https://core.ac.uk/download/pdf/328854153.pdf

30

Ovdâskulij, škoovlah nuhhii, maid tiegâs kalga? Čällee: Matti Valle

K

eđgijáávrán mun moonnim, mutâ ko eeči

uv já ko moonnim suu kuvl, te iätá:

hoksái, ete mun jiem taarbâškin innig

– Tágárin tot eeči lii iivij ääigi moonnâm, ige

čohčuv kuussân vyelgiđ, te iätá:

mun toos vaje maiden. Muu piälkká maŋgii

– Täst-uvks tun ááiguh älgiđ aassâđ já muoi

peeivist. Mihheen ij lah pyeri. Käähvi lii hyeni,

ennijn kalgeen tuu piemmâđ? Amahân tun ko

purâmuš lii hyeni, mun lam hyeni já jieh kulloo

lah návt ennuv luuhâm, te peesah veikkâ kuus.

lah tungin maggaargin. Tääbbin ellii mecci­

– Na mut jiemhân mun lah esken ko 15-ihásâš.

haldâttâs hiäráh já mainâstii, ete suunâtteleh

Iä párnáid vääldi kuussân tuáján. Taggaar lii

rähtiđ Njellimist maadij, mii monâččij

lavâttem.

Keđgijävri paaldâ nubebele jäävri kost taat tupe

Talle eeči suutâi, korottij já čirgoi, et suin ij

lii aaibâs Kondosiijäävri kiäčán. Talle eeči

taarbâš älgiđ vijsástâllâđ. Kale tom kuulâi enni-

iberdij, ete luodâ ko rähtih, te meecijd

Keđgijäävri kirkkosaje (Kove: Johanna Alatorvinen)

31

čuopâškyeteh já toos nohá poccuiguin rosâdem.

kale eeči esken hirmástui:

Talle mun puoh iberdim, mane eeči lâi muu

– Puoh čuoppii päljisin, vääri lii mahte tuodâr.

oolâ nuuvt suttâm, veikâ jiem mun lamaš mahten áášán uásálâš. Nube peeivi mun eijijn

Tast tot keesi, čohčâ já tälvi moonâi maht

savâstâllim ete:

moonâi. Puásuituojijn mun-uv lijjim. Jis jiem

– Esken meccihaldâttâs suunâttâl luodâ ja toos

muide, te puásuisirden. Eeji mielâst maiden

sáttá moonnâđ veikâ mon maŋgâ ive ovdilgo

mun jiem olmânáál porgâm. 1959 keesi lâi

älgih luodâ rähtiđ.

rippâškovlâ Avelist kyehti oho. Pappân lâi Aittokallio. Muái Maati Arvoin láin Palokankaa

Já nuuvthân tot keevâi, ete esken 1965 porge­

Saamu pääihist. Munnust lâi ennuv jyevdilâs

máánu loopâst algii luodâ rähtiđ já ruuđah

äigi já muoi išedáin tálo tuojijn nuuvt ennuv, ete

nuhhii Keđgijäävri kirkkosaje puotâ já toos

Sammu ij váldám maiden munnuu rippâškoovlâ

luoddârähtim ton tove orostij. Luoddâvuáđu

asâmist. Muštám, ko Yrjö Aittokallio ovdebáá

kale rahtii Kondosiijäävri uáivušân. Esken 1972

keesi eelij Keđgijäävrist já mun suu tolvum

Keđgijäävri väre savotestii já čuoppii puoh. Talle

taavaakeš jävrid kárbáin. Sun lâi aaibâs táválâš

Kondosiijäävri luoddâ, Keđgijävri čižetpeln (Kove: Johanna Alatorvinen)

32

almai. Ij sust kale paajeeld uáinám, ete ličij

kuobžâ paaldâst. Eejist lâi šiev jaapaanlâš

pappâ.

suátikiiváár, kost lâš finnim. Tot lâi keppis kyeddiđ, te eeči iätá muin:

Ij lamaš muu eellim raappâd eijijn. Eeni mun

– Tääl lii kiđđâ já pakkâ šoŋŋâ, ige lah äigi täin

šalligâššim enâmus, ko kalga puoh kierdâđ.

älgiđ rosâdiđ. Vyelgi eelliđ pääihist já pyevti

Mun lijjim ennuv meddâl. Puohah Njellimist

ryevdikuáivu. Muoi kuáivoon kyepi já tađemield

tiettii maggaar eeči lâi já tiettii tom-uv, ete

ko tuálu suddá, te kuáivoon ain lase já loopâst

suáđeest suu jiermi melgâdávt moonâi.

vierâlitteen kuobžâ kuápán. Iän sáárnu kiässán kuássin maiden. Taat lii munnuu syeligâsäšši.

Nuuvt poođij mottoom ive kiđđâ, já alda 40 áldud lijjii lääbžist. Te eeči väidiškuođij, maht

Já nuuvt lâi. Kiđđâ lâi liegâs, mut ko poođij

čuávji nuuvt lii raše. Nuuvt enni vuolgij suu

kesimáánu 14. peivi, te lâi čuáskim ko mun

sättiđ tuáhtár luus já suu tolvuu Ruávinjaargân.

väzzilim Njellimân, ehidispeeivi postâauton

Enni poođij maassâd já vuosijd vittádáim. Ko

pajanim já moonnim Avelân. Autosajattâh lâi

eeči poođij pááikán, lijjii melgâdávt puoh áálduh

Heinos tálo šiljoost. Toos pottii kale uápis

kuáddám.

kaandah, mut ij ohtâgin lah Tikkakuoškân jotemin. Nuuvt poođij Veikko Sarre Pärttihist, te

Ko tevdim 19, eellim suátipalvâlusân koččomist.

sun lâi Tikkakuoškân jotemin. Aalgij šlettiđ já

Juovlâmánudist poođij miärádâs vyelgiđ

eehid ko maŋanij te myetiškuođij tavepiegâst já

suátipalvâlusân Tikkakuoškân Häme lennoston

lâi čuáskim. Nuuvt kočodum “ijjâauto” ko

15.6.1963. Jiem lamaš kuássin Avveel olgoláá

vuolgij, te Suáluičielgi paijeel masa ep peesâ.

iällám nuuvt et mielâkiddiivávt vuordim, kuás

Iđedist ko láim Ruávinjaargâst, lâi čuáskim.

tohon vuálgám já moonâm-uv ohtuu vâi lii-uv

Nuuvt pajanáim junán já konduktöör niävui, et

must skippáár. Ton äigin áálduid vuossiittii

kolgâvettee Haapamäkist lonottiđ junán, mii

laabžijn. Lâi tiäđust-uv väivi, ko ááldu koolgâi

mana Jyväskylän. Ehidispeeivi ko peesáin

vistig tälviv veddiđ ete puáhtá kiđđuv čoonnâđ

Jyväskylä rađesajattâhân, te tobbeen lijjii kyehti

láábžán. Puoh lojemuid päikkiáálduid ep

suátiauto vyerdimin já motomeh vyelikersanteh

čoonnâm, ko toh ain puohtii vyesi. Tot lâi

já korpraal. Mij lâim alda lovmat kandâd ko

oomâs, ko kuobžah lijjii vääni mutâ nube kiiđâ

auto vuolgij tuálvuđ Luonnetjäävri alda. Tupe,

ko ehidâs sirdemäigin kuullim ko kiiváár paacâi,

kuus muoi Veikkoin juovdáim, lâi Onttola.

tállán ervidim, ete kiinii jaamij já ko čonâdim

Pihtâsijd koolgâi eelliđ riäiduvuárhást

áálduid, te vuolgim keččâđ, te nuuvt eeči lii

viežžâmin, já toh lijjii manttel siste stuorrâ

33

nuáđi. Mij lâim 12 kandâd, kersant Rantanen já

Pirkkala, kost lâi talle Valmet fabrik. Auto vuojij

korpraal Toriseva uáiváámussân. Onttola

mottoom haali siisâ já vyeijee iätá:

tuuveest lijjii tagareh kaandah, kiäi suhânommâ

– Täst vyerdivetteđ. Itten pesâvetteđ tuuvijd, ko

lâi S-Ö kooskâst, Turpeinen, Sarre, Seppänen,

ovdiih vyelgih meddâl.

Talonen jna. Nuuvt tot suáldáttin máttááttâllâm aalgij já piištij-uv kuhháá.

Mottoom tiijme keččin ko iiđeed poođij, te vuámášim Paltto Miko. Sun lâi täst lamaš paijeel

Porgemáánnud aalgâst munjin pajanij korrâ

nelji mánuppaje já forgâ piäsá meddâl

kumestâs já almottettim jieččân ehidâstuáhtár

suátipalvâlusâst. Mijjân kullui meiddei vahtiđ

vuástáväldimân, mii lâi Luonnetjäävri nube

Pirkkala kirdemkieddireevnist. Tobbeen lijjii

keččin. Tuáhtár keejâi muu čudduu, te iätá:

kyehti haali já siste motomeh Fouga Magister -

– Tust lii angiina, tipšooviäsun kyevti ookon.

kirdemmašineh. Kyehti suáldát tobbeen ain láin

Munjin tot kale soovâi, nuuvt muu tolvuu viestâ­

eehid-kuuđâst iiđeed-kuutân. Kuohtii ohhoost

pataljoon pyecceeviäsun. Talle must lâi älkkee.

taggaar vuáru lâi. Vahtâalmast lâi vijlâsijn

Lijjii pakkâšooŋah, jiemge mun tarbâšâm olgon

maašinpisso já vala tijme. Kuulmâ saajeest lâi

pivâstuvvâst kaččâđ. Ko poottim maassâd

čoovdâ, moin koolgâi tiijme keessiđ. Tiijme siste

lennoston, te lâi olgoškovliittâsäigi nuuhâm.

lâi tijmekortti, mast oinii tom, lává-uv vaavtah

Tast maŋa algii hiälpubeh áimu­kocceemohoh,

vahtim ubâ ääigi. Jyehi kyevti tiijme keččin

ige tarbâšâm innig olgos vyelgiđ. Čohčâmáánnud

koolgâi motomáin čovduin tiijme keessiđ. Kiäh

aalgâst vuámášim, et mii juávkku lâi ennuv

lijjii iijâ vahtim, te ožžuu peeivi uáđđiđ kohân

kiäppánâm, epke mij lamaš ko nubáloves. Te

muuštij puurrâmääigi Valmet purâdemvisteest

ehidist vääbel Myöhänen kočoi mii “vázáttâhân”

eelliđ puurâdmin. Lávárduv já pasepeeivi eelijm

já sun luuvâi love nommâd – om. muu suhâ­

Pirkkala kiedi nuurrâmsaajeest puurâdmin.

noomâ – já iätá: – Tij vyelgivetteđ Tamperen onne ehidist

Nuuvt monnii juovlah. Lâi muottuuttes tälvi,

maŋŋeed. Luovâtvetteđ piso, manttel já stevilijd.

poođij kiđđâ já kolgim kyevti oho loppâ­

Tij uážžuvetteđ listo, maid tävirijd addelvetteđ

škovliittâsân vala Tikkakuoškân. Esken tast

riäiduvuárkán maassâd. Loopâid tävirijd

maŋa lâi loppâjuhle, já juáháš finnij suáldát­

piejâvetteđ reepun já väldivetteđ mieldi.

paasâ.

Juná ehidist maŋŋeed vuolgij Tamperen.

Njellimân ko poottim, lâi vala tälvi. Njellim-

Tobbeen mii autost vala mađhâšijm alda

Maatist finnejim savehijd luoihâsin, te ehidist

34

čuoigim pááikán. Vuosmužžân eeči iätá:

kyeleh lijjii mottoom ááigán. Ohtii ohhoost

– Jieh iällám luámust ohtiigin?

muoi eelijm kuáláástmin. Viermijn lijjii ennuv

– Ij mottoom peeivi tet kyeddit vyelgiđ. Ij kier­

rääigih, mutâ ij tot maiden häittidâm.

gân ko tuše punjâlâttâđ já vyelgiđ maassâd, mun västidim.

Čohčâ ko aalgij, te maašinsalist-uv algii kepidiđ almaid. Čohčâmáánu aalgâst lijjii álgám rähtiđ

Oinim muu iänui-Saamu, já sun iävtuttij uucc­âđ

Kondosiijäävri luodâ, já toos peessim tuáján.

Imatra Vyeimi tuáján, ko maašinsalin väl­dih

Pälkki lâi 2,25 märkkid tiijmest, ko Ruošâst

tuáján almaid Ylä-Tuuloman. Nuuvt mun tál­lán

finnejim 5,75 tiijmest. Jiem kiergânâm leđe ko

čaallim tyejiucâmuš, já oho keččin ko eellim

muáddi mánuppaje tyejeest, ko must aalgij leđe

Njellim Taka-Laapist, te Tuomela Onni iätá ete:

kumestâs 38 já uáđđiđ jiem puáhtám ko

– Imatra Vyeimist kirje.

erttipiälán uálgiskieđâbel ain čuoggij mahte aimijn. Nuuvt miäštár iätá muin motomin:

Já nuuvt vuolgim ton sajeest Avelân já Ruošân

– Tun koolgah vyelgiđ tuáhtár luus. Uáinám, ete

tuáján. Kiässán jiem sárnum. Iänán čälistim

jieh lah tiervâs.

kirje, kuus lam vuálgám. Eeči ko tom lâi kuul­

Avelist pyecceeviäsust vistig röntgen kooveest

lâm, te lâi korottâm já ettâm ennijn, ete ij-uv

eellim, já tast maŋa tuáhtár Forström iätá:

kavnum Suomâbeln tyeji, koolgâi toho vyelgiđ.

– Röntgenkooveest uáinoo, maht uálgispele kiäppá vyeleeb peeli lii tievâ. Lam suáittám

Ton čoovčâ lijjii luámáneh ennuv, puoh jiegih

Muurolan, já onne koolgah vyelgiđ.

lijjii ruopsâdin. Kale taid nurrii já K-kävppi

Talle kale masa šlundum. Ijhân muu eellim návt

Salonen taid oostij já Suomân tolvuu. Lijjii

kolgâm moonnâđ.

tobbeen kale šiev kyelijäävrih-uv. Iänui lâi ráhtám puárree. Jävri lâi Lotomaađij taavaabeln,

Ko mun ehidist ijjâauto vuárdám, te oppeet

kuus ij lámáš lope moonnâđgin. Ucánjáhháá

čálám iänán kirje, kuus mun täälges juovdâm

poollim, ko vuosmuu keerdi moonáim. Kessijn

vyelgiđ. Nube iiđeed lijjim Ruávinjaargâst já

puárree riidon, já Sammu suápui kyehti viermi

iđedispeeivi lijjim Muurolast. Muu pieijii niäljád

miäldáluvâi. Ko sun vuolgij miälluđ maassâd

kiärdán. Riššoost koolgâi eelliđ, já pyecceeviäsu

riidon, te kyeleh lijjii eidu čaaŋŋâm veikâ mon

pihtâsijd koolgâi pieijâđ pajalân. Iđedâs­

ennuv. Tast ko muái čokkáástâláim tijmepele, te

purrâmuš puohtii. Mottoom ääigi keččin pottii

nuuvt kessijn viermijd riidon. Lijjii stuorrâ

tuáhtáreh já pyecceetipšooh, smiettii muu tile.

vuáskuneh já kyermis šaapšah. Kessijn oppeet

Loopâst mun koijâdâm:

puárree čiähusân já kuolijguin auto luus, já

– Kalle peeivi mun koolgâm tääbbin leđe?

35

Toos tuáhtár västidij:

– Eeči vuolgij jieht Muurolan. Tääl sun lii ton

– Kiđđuv peesah pááikán, jis pyereest mana –

mielâst, ete poccuuh juovdâččii vyebdiđ. Ij tot

Mutâ šiev huolâ tust tääbbin aneh.

maađij lah ko Kirkkosaje puotâ, toos nohá.

Luoddâvuáđu lii nurvum, mut Kirkkojuvvii já

Uážžu ettâđ, ete ijhân must innig lamaš nuuvt

Kondosiijuuvâ šaldeh paccii rähtihánnáá.

huáppugin meddâl vyelgiđ. Litter muu kiäppást kulgâttii čääsi leetku mield puttâlân. Tállán

Tääl láim ennijn kuávttáá pääihist. Lâi äigi

kumestâs luoštij, já kyehti oho koolgâi leđe tuše

smiettâđ, maht täst ovdâskulij. Suátivievâ lijjim

seeŋgâst, ijge eenâb čääci puáttám kiäppást.

iällám. Tuulomast lijjim lamaš tyejeest, mut moonnâm čoovčâ maađijtyejeest illá­vaješ­

Nuuvt keevâi, ete lâi cuáŋuimáánu, ovdilgo

kuottim já juovdim maaŋgâ mánuppajan

peessim pááikán. Autoin peesâi Keđgijäävri

kepisvaheviäsun, veikâ ij kepisvahe lamaškin.

riidon. Pááikán ko peesâm, te enni iätá:

Návt hyeni-uvks muu tiervâsvuotâ lii.

Keđgijäävri riddo (Kove: Johanna Alatorvinen)

36

MUU SÄÄNIH Čällee: Henna Aikio

M

artta Alajärvi lii 28-ihásâš ollâopâttâhuáppee

uápuid Giellagas-instituutist Oulust, porgâm Yle

Ruávinjaargâst. Suu madduuh láá Njellimist.

Säämist toimâtteijeepargoid já lamaš jurgâleijen já

Sun lii oppâm škoovlâst tavesämikielâ, já ive 2013–

tulkkân. Tääl sun lohá Laapi ollâopâttuvâst riehti­

2014 sun luuvâi Anarist SOGSAKKIST anarâškielâ já

tiettuid.

-kulttuur uápuid. Tast maŋa Martta lii juátkám kielâ­

Martta Alajärvi (Kove: Johanna Alatorvinen)

37

Návt Martta muštâl, maid anarâškielâ meerhâš

tyejeest”. Taat lii šiev sääni tanen ko tast lii vijđes

sunjin:

merhâšume.

“Vistig anarâškielâ lâi munjin suuvâ kielâ. Talle mer­

PUŠKÁRISTIĐ: taam sääni mun lam oppâm áhustân.

hâ­šume váhá muttui, ko tot lâi mottoom ive iänááš

Sun máttááttij, ete jis kiinii čuážžu kárbást já lii

pargokielâ. Tääl jiem innig poorgâ ennuv anarâškielâ

koččâmin čáácán, te puáhtá váruttiđ “ele puškárist”

pargoid já kielâ lii oppeet suuvâ kielâ já anarâš

amas nubbe koččâđ čáácán.

skipárij kielâ. Anarâškielâ lii ohtâ uási must – mun lam anarâš, kote sárnu anarâškielâ.”

JIEVJÂ: merhâšume lii “vielgis puásui”. Puásuisäänih

Taah kulmâ sääni láá sunjin teháliih:

láá ennuv sämikielâst já kovvejeh tárkká poccuu.

Puásuisäänih láá tanen-uv teháliih ko muu perrust

TYEJI: sáttá leđe kietâtyeji mut Njellimist meiddei

láá poccuuh. Taat lii muu mielâst hirmâd mučis já

pargo. Puáhtá ettâđ veikâba návt: “Mun lam lamaš

timmâ sääni.

Jievjâ (Kove: Fabrizio Brecciaroli)

38

Kielâčukke: Mielâ kara Čällee: Petter Morottaja

O

ovdeb Kielâčuhheest kávnojii tobdosäänih ilo

ryeinistiđ ain kuáhtáádijn.

já soro várás. Tääl ličij äigi kuáivuđ vala

Tom-uv kannat mušteđ, et ko kiinii skarppaa, te

čieŋâlubbooht já tumediđ, maht oro ko tuolmâst

sun suttá ige iäljáruš.

legopitá oolâ tâi ko kiinii ovdâháástâl Sale kassa­

jonost.

kočoduvvoo maŋgáin noomáin. Sun puáhtá leđe

Olmooš kote lii temperamentlâš já suttá älkkeht

Táválumos lâš páhudiđ, et tääl tiet olmooš suutâi.

erduu, kiijves, puáššáá tâi tullâpaa, já tot lâi eskin

Nubelágán, vissâ váhá lääivib reaktio lii iärduđ, já

algâ. Sämikielâst tágáreh kijves persovnlâšvuođâ

korrâ­subgis ličij ušom julmođ teikkâ vajaskiđ. Puáh­

kovvejeijee säänih láá ennuv jis verdid eres tobdoid.

tá nuuvt-uv nabdeđ, et jis te ovttuu toh legopitáh

Lâš-uv toos sääni ollágin, jis kiinii veikkâba rähistuvá

orroomviste lättee alne vierâdeh, te olmooš sáttá

älkkeht?

loppâelimis vajediđ puoh legoid já vala LEGOLAND®-

uv.

sun rávhudij, muásudij teikkâ čielgâi. Ráávhu kale lii

Talle ko sutto motomin suddá meddâl, te eteh et

Legopitáh láá-uv korrâseh. Nuuvtpa tooid

taggaar, mon puáhtá vuod oppeet monâttiđ, já

puáhtá-uv koorrâđ. Koorrâm suto synonymin oro

nuuvtpa rávhuttuđ vist meerhâš siämmáá ko suttâđ

ane­min sistees tom-uv tulkkum, et talle kávnojeh

tâi toskástuđ.

meid korrâ säänih. Ko mottoom foostâg vuájá

šleđgâčiehčâmluovdijn masa njeigâ, te sáttá ferttiđ

meid mielâ luávkkášuvá. Talle ko olmooš ij ollágin

koorrâđ sunjin já ettâđ korrâsávt et “vyeje tom lyevdi

lijkkuu toos maid kiinii eeđâi tâi poorgâi, te sun

káávpán já loonoot kulmâriäggás!” Ko suuton lohtâs

sáttá meiddei njunáduđ, pahaduđ tâi nivsettiđ.

Jis jo legopitáh luávkkájeh roopâ, te motomin

ulmuu pelkkim, te talle sun lii korâstâlmin nuubán.

Ige kukken lah jo karodem ađai korottemgin. Moto­

Lase suttosaanijd puáhtá tutkâđ ovdâmerkkân

min äšši páácá mielân väividiđ kuhheeb ááigán-uv.

synonymeh.fi -siijđost uuccâmsaanijn suttâđ.

Ferttee ton vyeijei siämmáá sudo tiet kyecistiđ teikkâ

39

1

o

r

u

11

r 17

2

m

i

e

k

23

p

i

n

34

n

38

u

43

k

46

á

51

k

k

30

k ä r

u

i

n

r

â

s

n

a

l

a

35

l

i

k

e 36

t

o

t

e 39

h 44

m

n

47

o

m

21

e

27

t

a

m

t

y

i

e

u

á

53

n

57

p

â

s e

n

28

t

a

7

k u u

e v

j i

l

i

k

40

e

l

l

h

54

o

s

c

9

u

i

d

p â

16

s

t

19

e

22

e

i

u

á

đ

r

á

32

e

42

t

d

v

t

j

ä

v

e

i

đ

33

i

k

l

n j

45 50

i

i

n

đ

r

u

u

v

i

d

l

j

o

k

â

s

59

o

â

s

56

58

o

o

p

h a

t

t

â

49 55

o

t

37

t

p

n

s 41

10

đ

v

a

61

h

8

m

â

s

k

31

n

o

p

đ

â

a l

48

52

l

đ

n

6

15

e e

26

k

14 18

d

k 60

n

l

j i

v

5

n

p

24

25

á 29

i

13

s 20

t

4

v

12

e

y

3

s i

Eđâldâh meerhâš ‘pääti’. Om. jis puásui lii lappum já vävjih, ete tot lii karttâm foogij páátán, te puáhtá ettâđ návt: “Tot táiđá leđe šoddâm kevlijáávrán”. Siämmáá merhâšuumeest puáhtá kevttiđ eđâlduv “hevvâniđ kevlijáávrán”: ‘Karttâđ páátán já purruđ’.

Kevttum käldeeh: Anarâškalender 2010. Anarâškielâ servi r.o.

Idström, Anna & Morottaja, Hans (2015): Inarinsaamen idiomisanakirja. Sämitigge Morottaja, Matti (2007): Anarâškielâ ravvuuh. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš Olthuis, Marja-Liisa (2014): Inarinsaame - Aanaarkielâ. Sämi-suomâ sänikirje. Sämitigge Olthuis, Marja-Liisa & Valtonen, Taarna (2018): Suomâ-säämi sänikirje. Sämitigge Sammallahti, Pekka (2007): Inarinsaamen käänteissanakirja. Giellagas-instituut

Siskáldâs

Anarâš

Luámáneh 1 Uáivičaalâ: Nubástusâi čohčâ 3 Evangeliumeh almostuveh anarâškielân syeinimáánu 25. peeivi 2021 4 Anarâškielâ kandi-, gradu- já náguskirječälleeh eenâb ko kuássin ovdil Oulu Ollâopâttuvâst 4 Anarâš-kalender ihán 2022: livđekalender 5 Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian?

5 Anarâškielâ seervist lii sponsor: Peerâ Hotels & Cottages 6 Anarâškielâlâš Wikipedia lâi fáárust maailmvijđosii Wikimedia-konferensist 11 Ruossâhâš 12 Kesikuursah 13 Ko ohtâ (tâi kyehti tâi kulmâ...) kielâ ij pijsáá 21 Laapi nyeskis päikkinoomah 23 Ovdâskulij, škoovlah nuhhii, maid tiegâs kalga?

30 Muu säänih 36 Kielâčukke: Mielâ kara 38 Ruossâháá čuávdus 39

Toimâtteijeeh: Fabrizio Brecciaroli, Miina Seurujärvi Puhelinnummeer: 041 713 2612 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Anarâškielâ servi ry Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnummeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd.

Teddilem: Waasa Graphics Oy

Keđgijävri Kove: Johanna Alatorvinen