Láskud: 1. ovdâmerkkân (uán.); 2. meid

Anarâškalender ihán 2022: livđekalender

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Ive 2022 Anarâškalender lii livđekalender, mon ulmen lii iäláskittiđ anarâšâi livđumäärbi. Kalender tekstâuásán puátih sehe tekstâ ete koveh. Teevtâst láá eđâlduvah, tiäđuh livđeest já livđojeijest. Koveuásán puátih koveh livđojeijein. Taanihásii kalenderist eromâš lii tot, et toos puátá meid jienâ. Livđepäädih iä puáđi kalender fáárun, mut toh piäijojeh digitaallávt seervi nettisijđoid kuldâlemnáál. Maŋeláá toh almostuveh máhđulávt skiärrun teikâ veikkâ Spotifyst. Livđojeijeeh láá maaŋgâs, já fáárust lává meiddei päärnikyevtis. Ohtâ máánu lii arkkâdâhlivđe, ađai tot lii Ánná Priijtá Mattus máánu. Mudoi lii ohtâ tááláš livđojeijee jyehi mánuppajan. Livđeh päddejuvvojeh Anarist já Helsigist. Projektist västideh Fabrizio Brecciaroli, Ánná Morottaja já Mikkâl Morottaja.

Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian?

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Meiddei anarâškielâlii Wikipediast (smn. wikipedia.org) láá čälleeh eenâb ko kuássin ovdil – ige tuše Giellagasinstituutist! Anarâškielâ servi lii pálkkááttâm nelji kesipargee, kiäh áiguh porgâđ ohtsis 648 tijmed. Ennuv artikkâleh láá jo šoddâm: happi, vety, voodoo, hurečuhčá, čuhčá, kiärun (lodde), riävská jna. Uđđâ pargovyeimi áánsust anarâškielâlâš Wikipedia ovdán já vijđán jotelávt já siskeeld jo paijeel 3 200 artikkâlid. Tast lii meiddei uđđâ ovdâsijđo, mii lii pyereeb já informatiivlub ko oovdiš ovdâsijđo. Tääl tot siskeeld ovdâmerkkân njuolgâ liiŋkâid jieškoteuvlágán sijđoid já luokkaid sehe listo uuraallij kielâi Wikipediain já toi artikkâlmeerijd.