LOOSTŠ 3/2021
Sáárákáisá Seurujärvi:
Henna Aikio:
Muu saje
Iida Virtanen:
Kesipargo Yle Säämist Nanna Rytkönen:
Pakkâ Pänituoddârist
Amatööreh adeleh tuáivu Fabrizio Brecciaroli:
Eellim eennâmtuárgástâsâi maŋa Jasmina Schreck: Tomi Koivunen:
Mučis argâ
Måneskin vuoitij Euroviisuid, já tot lii pyeri äšši mijjân puohháid
18
2 en
aR ytk ön
nn
Na
6 ve:
kek o
Lo k
LO O
ST Š
3 / 21 20
24
LOOSTŠ
SISKÁLDÂS 4
Uáivičaalâ
5
Almottâsah
6
E e l l i m e e n n â m t u á rg á s t â s â i m a ŋ a , Fa b r i z i o B r e c c i a r o l i
10
M å n e s k i n v u o i t i j E u ro v i i s u i d , j á t o t l i i p y e r i ä š š i m i j j â n p u o h h á i d , To m i K o i v u n e n
14
Amatööreh adeleh tuáivu, Iida Virtanen
18
Kesipargo Yle Säämist, Sáárákáisá Seurujärvi
20
Pa k k â Pä n i t u o d d â r i s t , N a n n a R y t k ö n e n
24
Muu saje, Henna Aikio
28
Mučis argâ -kovehástu, Jasmina Schreck
10
14 28
3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E :
fabrizio brecciaroli
fabrizio.brecciaroli@gmail.com
+358 41 713 2612
KUÁSTIDEIJEE: w w w. a n a ra s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
Kielâpiervâleh láá vuálgám, uđđâ äigimuddo lii álgám
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
Kielâpiervâleh láá virgálávt sirdum Anarâškielâ seervist Aanaar kieldân.
Kielâpiervâlijn
lii
lamaš
stuorrâ
roolâ
anarâškielâ
iäláskitmist majemui luvij ivij ääigi, já toi áánsust onnáá peeivi láá ennuv párnááh já nuorah, kiäh sárnuh anarâškielâ eenikiellân. Tääl ko sárnoomeeri lii paijaanmin, te Anarâškielâ servi lii algâttâm iäláskittemproosees čuávuváá mudo – ađai kirjekielâ nanosmittem. Servi lii tääl kuástidmin kirjálâšvuođâ, mii jurgâlui 1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt ääigi, já ulmen lii finniđ kiirjij almostittem juátkojeijee toimân. Taan muddoost meid anarâškielâlâš Wikipedia lii uáli tehálâš, tastko tot fáálá nuorâ sárnoid máhđulâšvuođâ čäälliđ já luuhâđ puohlágánijd teevstâid. Tiäđust-uv seervist piso meid lostâtoimâ, mii juátkoo siämmáánáál ko ovdil-uv. Nuorâin lii lamaš já lii ain-uv kuávdáš roolâ Lostiist, tastko táválávt sij čäälih stuárráámuu uási artikkâlijn. Taankiärdáá Lostii vuossâmuu artikkâlist mun muštâlâm tast, maggaar lii eellim já maht uđđâsisthuksim lii ovdánmin Koskâ-Italia várádâhsiijdâin, moh tuššâduvvojii ive 2016 eennâmtuárgástâsâin. Italiast lii tehálâš roolâ nube-uv artikkâlist, mast Tomi čielgee mijjân, mondiet suu mielâst lii pyeri äšši, ete italialâš rock-bändi Måneskin vuoitij Euroviisuid italiakielâláin lavluin. Taan Lostiist láá meid Iida hundârušmeh kesiteatterijn já jieškoteuvlágánijn
puđâldâsâin
sehe
Sáárákáisá
muštâlusah
jieijâs
kesipargoost Yle Säämist. Tastmaŋa Nanna já Henna muštâlává mijjân kyevti tobdos saajeest Säämist: Pänituoddârist já Ijjäävrist. Já loopâst mij uápásmup Jasmina mučis kesiaargân Oulust.
Fabrizio Brecciaroli
4
LOOSTŠ
ALMOTTÂSAH Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Evangeliumeh almostuvvii anarâškielân syeinimáánu 25. peeivi 2021 Suomâ Pipliaservi (Suomen Pipliaseura) lii almostittám evangeliumijd anarâškielân. Jurgâlempargo lii pištám suulân 3–4 ive. Almostittemjuhle tollui 25.7. anarâš kirkkopase ääigi. Taat lii vuossâmuš uási stuorrâ projektist, mon ulmen lii jurgâliđ ubâ Uđđâ Testament. Proojeekt ruttâd Suomâ evangellâšluterilâš kirkko. Márjá-Liisá Olthuis já Ilmari Mattus lává jurgâlâm teevstâid suomâkielâst anarâškielân, já teologlâš äššitobden láá toimâm Christine Klaver, Mervi Sistonen já Tuomo Huusko. Sii lasseen Hannu Kangasniemi lii toimân kommentaattorin. Pargojuávhu lii stivrim Márjá-Liisá Olthuis. Kiirjij lohe lii vuávám Inka Kangasniemi. Kove: Suomâ Pipliaservi - Suomen Pipliaseura
Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Majemui aaigij anarâškielâlii Wikipediast (smn.wikipedia.org) láá čälleeh lamaš eenâb ko kuássin ovdil. Anarâškielâ servi lii pálkkááttâm nelji kesipargee, kiäh láá porgâm ohtsis 648 tijmed. Servi lii meid ornim kyehti Wikipedia-páájá Anarist, moid uásálistii kesipargei lasseen meiddei seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli, seervi savâjođetteijee Márjá-Liisá Olthuis já professor Trond Trosterud Tromsa ollâopâttuvâst. Ennuv uđđâ artikkâleh láá šoddâm: čiđđâ, pieggâ, merâvirde, Carl Gustaf Emil Mannerheim, kuobžâ, kumppi, Suez uáli jna. Uđđâ pargovyeimi áánsust anarâškielâlâš Wikipedia ovdán já vijđán jotelávt já siskeeld jo suulân 3 500 artikkâlid. Tast lii meiddei uđđâ ovdâsijđo, mii lii pyereeb já informatiivlub ko oovdiš ovdâsijđo. Tääl tot siskeeld ovdâmerkkân Kove: smn.wikipedia.org
njuolgâ liiŋkâid jieškote-uvlágán sijđoid já luokkaid sehe listo uuraallij kielâi Wikipediain já toi artikkâlmeerijd.
Anarâškielâlâš Wikipedia lâi fáárust maailmvijđosii Wikimedia-konferensist Anarâškielâ
seervi
mediapargee
Fabrizio
Brecciaroli
toolâi
sahâvuáru
anarâškielâlii Wikipediast Wikimedia-konferensist, mii uárnejui kesimáánu 24.–25. peeivi 2021 neeti peht. Tot lâi vuossâmuš kerdi, ko anarâškielâlâš Wikipedia lâi fáárust tággáár konferensist. Anarâškielâlâš Wikipedia lii šoddâmin tobdosin, tastko tääl artikkâleh láá ennuv eenâb ko sárnooh. Suulân 450 sárnoo siärvádâh lii hirmâd ucce Wikipedia maailmist. Konferensist meid čielgâi, ete anarâškielâlâš Wikipedia lii ohtâ pyeremuin Wikipediain, ko saahâ lii uccâ kielâin. Ovdâmerkkân onnáá peeivi 20 arktisii kielâst lii jieijâs Wikipedia (Suomâst: anarâškielâ, kärjilkielâ já orjâlâškielâ). Vyesimáánust 2021 kuittâg tuše kuulmâst tain lijjii aktivliih čälleeh, kiäh mättih kielâ: sakhakielâ (15 čälled), färkielâ (9 čälled) já anarâškielâ (8 čälled). Neelji Wikipediast lâi Kove: Wikimedia Commons
tuše ohtâ čällee, já eres Wikipediain ij lamaš ohtâgin aktivlâš čällee. Anarâškielâ servi áigu juátkiđ viärmádâttâm Wikipedia-siärváduv siste já áigu uásálistiđ konferensân puátteevuođâst-uv.
5
Eellim eennâmtuárgástâsâi maŋa Taan ive syeinimáánust mun lijjim kyehti oho jieččân vaanhimij kulen Jesist. Talle mij toovâim mohe enâmustáá tuššâm sijdáid. Ulmen lâi keččâđ, maggaar lii eellim vittâ ive eennâmtuárgástâsâi maŋa já maht uđđâsisthuksim lii ovdánmin. Tekstâ já koveh: Fabrizio Brecciaroli
Mun lam vuálgus Marche kuávlust, mii lii Koskâ-
Mij eelijm vistig Pescara del Tronto -nommâsii siijdâst.
Italiast Adria meerâ já Apenniinij kooskâst. Marchest
Tot lii ollásávt tuššâm. Staatâ lii jo meridâm, ete tot ij
láá sehe meerâ ete väärih, já suulân oovtâ tiijmest piäsá
huksejuu uđđâsist. Ovdil eennâmtuárgástâsâi tobbeen
autoin merâriddoost tälvivalastâllâmkuávdáid.
assii tuše suulân čyeti olmožid, já siijdâ puoh ovdiih ässeeh asâttuvvojii Marche riddokaavpugáid jo vittâ
Ton lasseen Marche kuhes historjá lii uáinusist
ive tassaaš. Puoh pasâttâsah láá čorgejum meddâl
jyehi saajeest. Masa puoh kaavpugijn já siijdâin lii
siijdâ kuávdáást, mut kuávdáá ulguubeln pasâttâsâi
koskâáigásâš muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muuvrah láá
čurgimpargoh láá vala koskân.
táválávt šiev oornigist onnáá peeivi-uv. Já roomaliih pasâttâsah-uv kávnojeh tyebbin tääbbin. Nubij sanijguin
Ehidispeeivi mij eelijm Castellucciost, mii lii uccâ siijdâš
Marche lii turistij paradiis.
1 452 meetterid merâase paajaabeln. Tobbeen tuše muáddi táálu láá vala ceggust, mut tain ij pyevti aassâđ.
Áinoo čuolmâ lii tot, ete eennâmtuárgástâsah láá
Stuárráámus uási siijdâst tuušâi eennâmtuárgástâsâi
Marche kuávlust táváliih. Eennâm tuárgistij korrâsávt
keežild. Mun jiem tieđe, áigu-uv staatâ huksiđ tom
ovdâmerkkân ive 1997 já oppeet ive 2016. 1990-lovo
uđđâsist. Syeinimáánust 2021 uđđâsisthuksimpargoh iä
loopâst mun aassim vala Jesist já muštám pyereest,
lamaš ubâ álgámgin. Castelluccio ässeeh iä kuittâggin
ko mun koccájim iho čohčâmáánu 26. peeivi 1997
pyevti varriđ meddâl, tastko sist láá tobbeen elleeh
toos ko seŋgâ já ubâ táálu-uv tuárgistii. Mun värrejim
(kuusah, hiäppušeh, saavzah jna). Ton lasseen siijdâ
olgoenâmáid ive 2000, já tondiet lijjim meddâl,
pirrâ láá ennuv linssâ- já eres-uv piälduh. Onnáá peeivi
ko eennâm tuárgistij uđđâsist čohčuv 2016. Muu
ulmuuh ääsih mađhâšemautoin ovdii siijdâ paaldâst.
päikkikaavpug šeštui tuššâmist, mut stuárráámus uási
Tuáivu mield sij forgâ finnejeh olmâ pääihi. Castelluccio
Marche maadâviestârist já Umbria maadânuorttân
linssâpiälduh
leijee várádâhsiijdâin tuššii ollásávt.
maailm toi mučis iivnij keežild. Talle ko linssâšadoh
láá
kukkim
ääigi
pegâlmeh
pirrâ
kukkejeh, te tuhátteh turisteh eelih Castellucciost Taan ive syeinimáánust mun lijjim kyehti oho jieččân
keččâmin ivnáás piälduid. Tot lii kale áinoošlajâsâš
vaanhimij kulen Jesist. Talle mij toovâim mohe
feerim. Mađhâšem lii tehálâš iäláttâs tobbeen, tastko
enâmustáá tuššâm sijdáid. Ulmen lâi keččâđ, maggaar
páiháliih eennâmviljâleijeeh vyebdih purrâmuš já eres
lii eellim vittâ ive eennâmtuárgástâsâi maŋa já maht
pyevtittâsâid turistáid. Já tääl ko puoh hotelleh láá
uđđâsisthuksim lii ovdánmin.
tuššâm, te eennâmviljâleijein lii vala-uv tehálub roolâ mađhâšemsyergist.
6
Kirkko huksejuvvoo uđđâsist Norciast
LOOSTŠ
7
Tuššâm hooteel Castelluccio alda
Tuššâm táálu Pescara del Tronto kuávdáá ulguubeln
8
Castelluccio eennâmtuárgástâsâi maŋa
LOOSTŠ
Pescara del Tronto kuávdáš syeinimáánust 2021
Muorâst rahtum uccâ koskâpuddâsiih ráiđutááluh Norciast
Kuhes peeivi loopâst mij eelijm vala Norciast. Tot lii taggaar stuárráb sijdâ, kost ääsih masa 5 000 olmožid. Tobbeen uđđâsisthuksimpargoh ovdáneh korrâ liävttoin. Eennâmtuárgástâsâin tuššii kuittâg nuuvt ennuv huksiittâsah já rakânâsah, ete pargoh iä lah vala valmâšeh. Ulmuuh, kiäh monâttii pääihis, ääsih tääl muorâst rahtum uccâ koskâpuddâsijn ráiđutááluin, maid staatâ huksij sijjân tállán eennâmtuárgástâsâi maŋa. Meiddei käävpih, moh lijjii puáris kuávdáást, láá tääl uccâ koskâpuddâsijn muorâtuuvijn kuávdáá ulguubeln. Siijdâ kuávdáá viggeh huksiđ nuuvt ete tot ličij aaibâs siämmááhámásâš ko ovdil já siämmást meiddei nuuvt ete tot ij oppeet tuušâ čuávuváá eennâmtuárgástâsâst. Puohnâssân Norciast tile lii čuuvtij pyereeb ko ucebijn siijdâin. Tobbeen eellim juátkoo já sijdâ huksejuvvoo uđđâsist.
9
Måneskin vuoitij Euroviisuid, já tot lii pyeri äšši mijjân puohháid
Rotterdam Ahoy
Tekstâ: Tomi Koivunen Koveh: Wikimedia Commons
Aainâs-uv must lii ain jieččân mielâst taggaar pyereebvuotâlisto, et vistig puátih puoh pyeremuuh lavluuh, talle hyenebeh lavluuh já majemužžân eŋgâlâskielâliih lavluuh. Tain-uv láá kuittâg fáárust muáddi pyereeb lavluu – tiäđust-uv.
Must lâi hiäjus puddâ, já keččim taan ive Euroviisuid ađai Eurovision-lávlumkišto – tom tábáhtus, mii lii táválávt eŋgâlâškielâlij pop-lávloi paaraatjuhle. Lijjim valaba čiälgus, mut taan tove kannattij-uv leđe. Euroviisuh iä táválávt lah muu mielâfáddá, mut taanihásâš tábáhtus
lâi
mielâkiddiivâš
vyeittei
kielâ
tááhust. Maailm kielâi maaŋgâhámásâšvuotâ lii munjin tehálâš. Vyeittee laavlâ lâi italiakielâlâš rockpittá, mast puohah kolgâččii leđe moovtâ. Tot mohtâ ij ubâ lah kiddâ tast, et lijkkoo-uv
10
LOOSTŠ
Måneskin (Italia)
Lostii lohhee rock-muusikân vâi ij. Tile álgá
haalijd estiđ maailm oovtâkielâgin muttum.
jo leđe taggaar, et jis Euroviisuin – teikkâ ubâ
Já amahân toh “koddeekielah” láá eenâb ko
olgoeennâmlij telkkarohjelmij siste – lii miinii,
tuše eŋgâlâskielâ; suomâkielâ-uv lii mottoom
mii ij lah eŋgâlâskielân, tom kalga anneeđ ollâ
ohtâvuođâst taggaar, tego mij tiettip. Ain láá já
áárvust. Aainâs-uv must lii ain jieččân mielâst
láá lamaš väldistelliittâsah kielâi kooskâst, ige
taggaar pyereebvuotâlisto, et vistig puátih puoh
tile lah oskottetteht muttuumin manengin. Tuše
pyeremuuh lavluuh, talle hyenebeh lavluuh já
sierâ kielâi koskâsiih ohtâvuođah sättih muttuđ.
majemužžân eŋgâlâskielâliih lavluuh. Tain-uv láá kuittâg fáárust muáddi pyereeb lavluu –
Mut mondiet mun talle lam valjim eŋgâlâskielâ
tiäđust-uv.
puoh paha kälden? Amahân italiakielâ še lii stuorrâ já váldálâš. Sáttá leđe nuuvt, mut
Na nuuvt, fáárust lii váhá provokaatio, mut
italiakielâ ij vaaigut ubâ maailm kieláid
aaibâs vissásávt ääši kannat smiettâđ, jis tuođâi
siämmáánáál
ko
eŋgâlâskielâ.
Jiem
mun
11
jieškin lah mihheen poosijd, ko mun monnii suujâst lijkkuum ovdâmerkkân ruošâkielân. Espanjakielâ kuáttá must láá meid šiev tobdoh, veikkâ jiem tom pyereest määtigin. Veikkâ láá ennuv páihálij kielâi väldistelliittâsah, te eŋgâlâskielâ oro lemin váhá tego puohâi ohtâsâš omâdâh, mii tot mottoomnáál lii-uv. Jis ucceeblovokielâ sárnoo tuše máttá eŋgâlâskielâ, te taggaar olmooš oro mielâstis kevttimin ton saanijd já ráhtusijd jieijâs-uv kielâ siste, veikkâ sun ličij aktivist, já eromâšávt talle. Vaarâ aktivist jurdá, et eŋgâlâskielâ lii ucceeb uhke ko veikkâba staatâ väldikielâ. Kuittâg eidu taggaar lattim taha maailm kielâid kuuloold ain eenâb siämmáálágánin. Mun jiem osko, et maailm lii ennuv muttuumin, veikkâ Euroviisuin 2021 pyeremui viiđâ pitá juávhust ađai top 5:st lijjii nelji pitá eres kielâin. Mut maht te talle, jis lijjii-uv? Jo-uv ulmuuh addiiškyetih, et taggaar meeinig ij pyevti jotkuđ, teikkâ talle eŋgâlâskielân lii tuše vaigâd rähtiđ tuárvi šiev pittáid. Teikkâ oskottetteebeht lii huámmášum, et kielâvaljiimijn eŋgâlâskielâ lii puoh ahevumos ige toin pyevti njuškiđ juávhust nubij paajaabel.
12
Må Rotterdam Ahoy (siste)
Blind Channel (Suomâ)
LOOSTŠ P. S. (ađai M. Č., moonjiščaalâ): Čällee mielâst puoh pyeremuuh pitáh Euroviisuin 2021 lijjii vyeittee pittá Zitti e buoni já Ukraina pittá Шум tast huolâhánnáá, et kuohtuid kielâid sárnuh maŋgâlov miljovn olmožid. Pyeremus eŋgâlâskielâlâš pittá lâi tiäđust-uv Suomâ pittá Dark Side, mii lii maaŋgâi mielâst váhá mánálâš. Mut maid jo muidegin kannat vyerdiđ tággáár kištoost? Jyehi tááhust mun jurgâlim pitá Lostii lohheid Laaksos Heli kuávlukielâjurgâlus vuáđuld, pyerrin liävus. Muu mielâst tot lii ennuv pyereeb tánávt. Kiitiätá, tot ličij joba sáttám vyeittiđ ubâ kišto.
Go A (Ukraina)
SEVŊIS PELN čääiti koskâsuormâ peri vääldi julâstuv, veik pajas poođij oppeet mun, mun, mun aasâm tääbbin sevŋâdub peln puoh joolah juávhust kieđah pajas, muin oovtâst čuárvuđ huu huu huu huu mielâpelij väldikoddeest lii muu vuáru faallâđ muu paradiisist sevŋâd lii tego stáálu poođâst amahân lii pyereeb, amas mun taan koomast cevziđ muu roppâ lii tego pisso, tot lii lemnum muu vuoiŋâšeh tájáskeh forgâ, tájáskus peri tušše lii ruhâdâllâđ, ij iššeed ollágin – uáli jo várálâš lii eelliđ čääiti koskâsuormâ peri... puohah mij kyehtlovčiččâm-juávhust, pum ij viišâ šoddâđ rävisolmožin mun, mun, mun aasâm tääbbin sevŋâdub peln aaibâs jieš mun olssân tággáár tiilájim olssân mun häävdi kuáivum – naa, já iärásáiduv mut sevŋis soojijn ohtâgin ij lah nuuvt njäälgis ko tun
13
A matööreh adeleh tuáivu Jis tot lii tuše äigiájánâs, te amahân te puoh tehálumos lii tot, ete tot lii hitruu? Ij-uvks puávtáččii puđâldiđ nuuvt, ete ij piejâ olssis liijkás ennuv tedduid? Já jis äigi já energia láá, te mondiet ij puávtáččii puđâldiđ moinnii eres-uv aššijn? Tekstâ: Iida Virtanen Koveh: Iida Virtanen já Wikimedia Commons
Keessiv mun ettim mottoom skippáársân, ete lii mielâttes stuorrâ šaali, ko kesiteattereh iä pyevti korona tiet toimâđ. Muu skippáár masa pahčánij kááhván; sun eeđâi, ete ij kuássin monâččii keččâđ, ko surgâdis amatööreh čaittâleh čaitâlmijd, main lii vala hyenes kietâčaalâ-uv. Ij, veikâ tast mávsáččij sunjin. Mun muštâlim sunjin, ete sun lii aaibâs njäähi. Mihheen ij lah siämmáá suotâs ko kesiteatter, aalmuglâšopâttuv tyejikuursâ loppâčáitáldâh teikâ páihálâš musikkárij ornim open stage PaPaNast. Tagareh iä liččii, jis iä liččii amatööreh ulmuuh, kiäh rähisteh tom, maid sij pargeh, veikâ kiinii eres ij iberdiččiigin, mii áárvuid tien hommáást lii. Mij lep oppâm, ete kalga ihástâllâđ tagarijd ulmuid, kiäh láá kyehtlovihásâžžân nágáttâllâm tuáhtárin, alanâm toimâttâshovdân já ráhtám plaatiinskiäru. Sij láá kavnâm jieijâs sunde kyevti-ihásâžžân já korrâ pargoin ovdánâm jieijâs syergi njunosân. Ijba tast mihheen. Tot ain inspirist, ko kiinii máttá maidnii uáli pyereest. Muu mielâst puoh mielâkiddiivumoseh láá kuittâg táváliih ulmuuh, kiäh puđâldeh ubâ elimis tagarij ašijguin, moh láá sii mielâst suottâseh já jiäráskitteeh. Tađe hitrub, mađe puárásuboh sij láá lamaš talle ko sij láá kavnâm jieijâs puđâldâsâid.
14
LOOSTŠ
Taat kove lii valdum Porist. Ohtâ suotâs äšši suábbiväzzimist lii tot, ete talle uáiná mučis soojijd. Käldee: Iida Virtanen
15
Raisio kesiteatter Käldee: Wikimedia Commons
16
Käldee: Iida Virtanen
Käldee: Iida Virtanen
LOOSTŠ
Jieijâs puđâldâsâid, eidu maaŋgâlovvoost. Muu nubbe skippáár lii ton mielâst, ete ulmust uážžu leđe tuše ohtâ puđâldâs, vâi tast lii máhđulâš šoddâđ nuuvt pyerrin ko máhđulâš. Mun lam eres uáivilist. Jis tot lii tuše äigiájánâs, te amahân te puoh tehálumos lii tot, ete tot lii hitruu? Ij-uvks puávtáččii puđâldiđ nuuvt, ete ij piejâ olssis liijkás ennuv tedduid? Já jis äigi já energia láá, te mondiet ij puávtáččii puđâldiđ moinnii eres-uv aššijn? Mun jieš puđâldâm ovdâmerkkân mandolin čuojâtmáin já pánnukááhui liäibumáin, já taan ive mun lam movtáskâm suábbiväzzimist. Mun lam masa vises, ete ohtâgin tain ij lah puátteevuođâst muu olmâ pargo. Argâ lii jo nuuvt tievâ čođâlditmijn, ete muu mielâst lii ihana porgâđ aašijd, veikâ mun jiem kuássin liččiigin maailm pyeremus suábbiväzzee teikâ heiviittiččii mandolinân puoh Amoc pittáid. Sáátám mun motomin uásálistiđ
suábbiväzzimmaratonân
teikâ
orniim
mottoomlágán uccâ konsert, mut sáttá meid leđe, ete jiem tagarijd ááigugin. Jieččân ulmen lii, ete eellim lii hitruu ige tot, ete liččim maailmmiäštár. Tondiet muu idoleh láá toh, kiäh pargeh ašijguin tuše hitruuvuođâ uáinust. Kiinii vuálgá máálámkuursân vuossâmuu tove viđâlovihásâžžân, nubbe iská jooga, ja kuálmád kávná jieijâs tobbeen jieijâs siijdâs kesiteatter lyeve alne.
17
Kesipargo Yle Sää mist Taan keesi mun lam lamaš Yle Säämist hárjuttâlmist. Fáárust lijjii meiddei nelji eres nuorâ. Mun lijkkojim čuuvtij leđe tobbeen pargoost, tastko jyehi peivi lâi tuođâi-uv ereslágán ko oovdeb já oppim ennuv uđđâ aašijd.
Tekstâ já koveh: Sáárákáisá Seurujärvi
Muu vuosmuš olmâ keikka lii pááccám pyereest mielân. Mun eellim kovvejeijein párnáid tárguttum Harry Potter -teemasii leeirâst sahhiittâlmin párnáid já leirâpargeid. Mun lijjim muuneeld smiettâm, ete taat lii kal hiälpus hommá! Mut hommá ij lamaškin nuuvt älkkee. Sahhiittâllâm já kuvvim ferttij porgâđ siste tondiet ko olgon oorvij. Párnááh lijjii eidu oppâm tiijdâid já tääl sist lâi lope sierâdiđ. Sij huikkii, kaččii já ilodii. Mun smiettim, ete tast ij kale šoodâ mihheen, ko jiem ubâ kuulâ jieččân jurduidgin! Kavnim tobbeen kuittâg kulmâ sárnáás párnáá, mii lâi maailm pyeremus hommá! Sij mainâstii munjin uáli pyereest. Keika maŋa mun ferttejim rähtiđ TV-uđđâs leeirâst sehe mainâs radion já neetin. Tiätturohjelmeh lijjii munjin uđđâseh, jiemge mun lamaš vala hárjánâm porgâđ hirmâd ennuv ohtuu. Loppâloopâst mun mattim puoh já finnejim iše ain ko toos lâi tárbu. Kuittâg ton oho loopâst mun oinim peinijáid pargoaašijn. Luhhoost tagareh peinijááh iä lah puáttám ton maŋa. Mun lam smiettâm tääl taan keesi maŋa, ete must puávtáččij šoddâđ anarâškielâlâš toimâtteijee. Jiem lamaš ovdeláá smiettâm, ete tot ličij muu hommá, mut tääl ko peessim olmânáál keččâliđ maggaar toimâtteijee pargo tuođâi lii, te mun kal kiddiistuvvim. Já anarâškielâliih toimâtteijeeh iä lah ko tuše muádis – ađai lii vaarâ máhđulâš finniđ pargo ton syergist.
18
LOOSTŠ
19
20
LOOSTŠ
Pakkâ Pänituoddârist Tekstâ já koveh: Nanna Rytkönen
Pakkâ lii pištám jo maŋgâ peeivi, ko mun vuolgâdâm Pänituoddârân syeinimáánu aalgâst. Peiviv lii lamaš joba 30 cekkid liegâs, mut tääl iđedisiijâ lii váhá čuásásub, ko mun vuájám pyeráin Kuttoor maađij mield. Lii maailm muččâdumos ijjâ. Tovâsjuuvâ povveest piäiváš lii paijaanmin muorâi tyehin já kaskoo miärhá niävttá tego ubâ vyevdi puáláččij. Mun kuáđám pyerá Pahaoja parkkisajan já juáđhám vääzin Avveeljuuvâ kuuvl. Mun váázám jotelávt, vâi kiergânâm merikiäčán ovdâl ko piäiváš oppeet kuárdiškuát meendu čuuvtij. Tijme lii love, ko mun viijmâg lam Avveeljuuvâ riddoost já peesâm vuojâdiđ ton čääsist. Mun leirâdâđâm tuárvi kuhás Avveeljuuvâ Kultalast, vâi uážum leđe ráávhust, já uáđám eehid räi. Talle mun purâdâm, vuojâm oppeet já uáđám lase ovdilgo mun lam vaalmâš juátkiđ Pänituoddâr kuávlun. Vistig mun kuittâg vuárdám, ete äijihšoŋŋâ mana lappâd. Mun uáinám motomijd miälloid Avveeljuuvâ riddoost, mut tastmaŋa jiem uáini oovtâgin ulmuu kuulmâ piäiván. Tavaskulij väzidijnân mun huámášâm, maht enâdâh muttoo kuosâ ordârääji paajaabeln. Piättârlávttááuáivi vieltist jienniis puškolodde várdáá pecikierrust. Tuodârjolgâdâs lii tievâ keđgirástágáin, moh colkkâleh váruttâsâid, ko mun váázám toi lappâd. Paahâ tiet mun ferttiim távjá toollâđ puudâid, amas vaibâđ. Palgâd tiet jiem kuittâg haalijd orostiđ kuhháá: puohlágáneh tivreh kirdeh muu pirrâ ubâ ääigi veik piäggáuv.
21
Mun lam vaibâm já pivâstum, ko mun viijmâg peesâm jieččân merikiäčán Vuásku-Kolgoohjäävri taveriidon. Leirâdâttâm maŋa mun jiem vyelgi olgos teltastân jis ij lah aaibâs pággu. Mun luuvâm kirje, kejâdâm mučis tuodârenâduv jäävri nubebeln já kuldâlâm tivrij kirdâččem. Tot jienâ lii tegu arveuáhti telta kággái kooskâst. Čuávuváá peeivi koccáádijnân mun kuulâm hitruus jienâ: tääbbinhân piäggá korrâsávt! Mun moonâm olgos telttaast já navdâšâm iđedist tivrijttáá. Iiđeedpitá maŋa mun juáđhám määđhi Pänituoddâr čookán. Korrâ piegâ keežild pakkâ ij oro nuuvt kummeen iäge tivreh oinuu ollágin. Tavveen pajaneh Suáluičielgi tuoddâreh, já mäddin mun uáinám jieččân čuávuváá merikeeji: mučis Vaskiisjeegi. Palgâdist polâdijnân mun kuittâg meridâm pisottâllâđ paijeen tuoddârist nuuvt ennuv ko máhđulâš, jiemge njeejâ jeegi piällás ovdâl ko lam vaalmâš leirâdâttâđ. Mun kaavnâm makkuus telttasaje Vaskiisjuuvâ alda. Sorvâ lii puurâdmin juuvâ riddoost, ige huámmáš muu piegâ vuoluubeln. Mun uáđám meecist ain pyereest já kuhháá. Iđedist lii suotâs koccáđ hitásávt, juuhâđ käähvi ráávhust já esken talle smiettâđ, ete kuus mun onne monâččimgin. Ko lam ohtuu, te ij taarbâš ubâ koijâdiđ kiängin uáivil, tuše muu jieččân. Onne mun koolgâm jo vyelgiđ maassâd Avveeljuuvâ kuávlun já kuuloold pááikán. Must ij kuittâg lah mihheen huápuid, já nuuvtpa mun orosistám ain tyellittälli ihástâllâđ máárjákuámmirijd já kuldâliđ ryevdeežii lavluu. Mun ijâstâlâm vala ohtii Avveeljuuvâ riddoost ovdil ko mun maacâm Pahaojan. Päikkimätki pyeráin oro kukken já mun lam-uv ilolâš ko viijmâg peesâm pááikán. Mun kuittâg tiäđám, ete ij vissásávt pište kuhháá ovdil ko mun halijdâm jo maassâd tuoddârân.
22
LOOSTŠ
Mun uáđám meecist ain pyereest já kuhháá. Iđedist lii suotâs koccáđ hitásávt, juuhâđ käähvi ráávhust já esken talle smiettâđ, ete kuus mun onne monâččimgin.
23
Vaijuuvâ čääci lii ollâgâsâst kesimáánu aalgâst.
Jieččân saje Tekstâ já koveh: Henna Aikio
24
Tuveh Ijjäävri kiedist láá tááláá ääigi eenâb ko tovle.
Mun čálám taam teevstâ autost huššâpeeivi maŋa. Lâi koronatestâ (luhhoost negatiivlâš), auto tivottâhäigi, pargopeivi, lâi kolgâđ pakkađ, 5-ihásâš vietij ubâ peeivi pääihist ige peivikiäjust. Mottoom kooskâst smiettim, lii-uv tast mihheen jiermijd, ete halijdâm mađhâšiđ oppeet paijeel 600 kilomeetterid (oovtâ suundán), mut ijba Oulust mudoi peesâ Ijjáávrán, muu vááimu pááikán.
Kesi-iijâ lađâsmáánu.
Ijjäävrist láá keđgiridoh já čunoiridoh.
LOOSTŠ
Mun lam šoddâm Avelist, mut mii peerâ varrij
Pärnivuođâ päikkitáálu Pajetuárnusist lii vuobdum,
masa tállân Utajáávrán ko lijjim vala vávvá.
ige mist kihheen innig aasâ Pajetuárnusist. Nube
Utajäävrist jiem mušte maiden, ko mij varrijm
ááhu táálu Ylivieska Kantokylä-nommâsii siijdâst
Pajetuárnusân ko lijjim váhá paijeel 2-ihásâš.
lii vuobdum, já Oulust mun aasâm perruinân
Tobbeen mun viettim ubâ muu pärni- já
láiguvisteest. Áinoo tuođâi pisovâš saje muu
nuorâvuođâ – peic kesiluámuid. Kesiluámu peesâi
elimist lii Ijjävri. Pärnivuođâst mij ijâstâlâim
viettiđ eeji päikkikuávlust Ijjäävrist. Tääl lii muu
aassâmvoovnâst ko ááhu uccâsiemin tuvážân iä
vuáru tuálvuđ nieidâžân Ijjáávrán já máttááttiđ
liččii puoh oovce päärni perruuh (uárbim- já
suu rähistiđ tom.
viljâpeleh láá ohtsis 23) šiettâm, mut tááláá ääigi
Skierrâs mučis čohčâivneh.
25
Kiđđâtäälvi čuoigâm- já uággumreeisu kähvipuddâ.
26
Sälttipuolâšeh uđđâivemáánust.
Uđđâivemáánu lađâsmáánu.
LOOSTŠ
ejistân lii jieijâs tupe. Ij totkin meendu styeres lah, mut Ijjäävrist ij kal oostâgin hirmâd ennuv orroođ siste. Ijjäävri kieddi lii Vaijuuvâ vuoluubeln togo, kogo juuhâ kolgá Ijjáávrán. Eeji pärnivuođâ päikkitáálu lii jo paijeel 100 ihheed puáris: hiirsâst lii iheloho 1919. Kiedist láá tááláá ääigi uđđâ tuveh-uv, ko eeči viälžáinis láá huksim tuuvijd olssis 1980-lovvoost ovdâskulij. Ijjäävrist láá rutiineh, main maaŋgah láá vaarâ jo madârvanhimij ärbi. Kost puáhtá viežžâđ juuhâmčääsi? Mon lyemejeegist mii suuhâ iälá? Kost viežžâp tälviv puáldimmuorâid? Kost mij kuálástep? Kost talâstâllâp? Nuuvtpa pirrâ Ijjäävri láá maaŋgah teháliih sajeh munjin. Keessiv mij jotteep lyemejeegijn jäävri alda já olgoláá-uv. Pärnivuođâ kesiluámu mielâsajeh lijjii vuojâdemriddo čiččâm kilomeetter keččin, čunoisuálui Vaijuuvâ vyelni teikâ uccâ lááduš pelnub kilomeetter keččin. Jyehi kuálástemvuáhán láá tiätu sajeh: kuus kannat suáppuđ viermi já kost koldeđ, kogo juoŋâstiđ. Tälviv láá tiätu tälviuággumsajeh alda já kukken. Mun lam vázzám já čuoigâm luoddâiärust Ijjáávrán suullân 27 kilomeetter määđhi, mut jiem lah kirdám toho tego motomeh. Sátáččij leđe viehâ mielâkiddiivâš uáiniđ ubâ kuávlu meiddei ááimust. Iäččám kal peesâi ive 1960
kirden páikkásis
juovlâid viettiđ vuossâmuu škovlâčoovčâ maŋa, ko masa puohah lijjii pygálysâst ige kihheen ostâm viežžâđ párnáid Kaamâs škoovlâst. Ijjäävri puoh iveääigih láá muččâdeh. Veikâ mun aasâm kaavpugist, muu váimu kulá Ijjáávrán. Uárbimpiällám lii ettâm: Ijjävri ij lah saje, tot lii mielâtile.
Ovttuu iä lah cuáŋuimáánust cuoŋŋuuh: motomin lii siäbládâh teikâ čäcijoto-uv.
27
Kovehástu:
Mučis argâ Tekstâ já koveh: Jasmina Schreck
Mun lam Jasmina Schreck já aasâm Oulust, tärhibeht Kaijonharjust, mii lii lamaš muu päikki jo vittnubáloh ihheed. Kejâstep, maggaar lii muu kesiargâ!
Motomin kerditáálueellim lii lussâd. Nube tááhust tääbbin káávcád keerdist lii mučis uáinus Kuivasjärvin. Eromâšávt keessiv jyehi eehid lii ain aaibâs jieijâslágán piäiváályeštim. Tääbbin uáiná pyereest meid aldâkkâsâid talle ko lii äijihšoŋŋâ, já motomin joba fijnâ arvetäävgi. Tälviv oppeet ij taarbâš kolmuđ, tastko kuovsâkkâsâid uáiná uáđđimvisteest.
28
LOOSTŠ
29
Algâkeesist loppâčoovčâ räi mun lam ain nurâmin maidnii: šaddoid, muorjijd, kukkáid já siemânijd.
Loppâkesi lii pyeri äigi nuurrâđ käskee siemânijd.
30
LOOSTŠ
Merâriddoost šadda turnâ vala Oulu aloduvvâst-uv. Tuurnâ muorjijn lii ennuv c-vitamin.
Jis jiem nuurâ, te mun viljâlâm. Muoi pelikuoimijnân láán laiguuttâm Oulu kaavpugist šaddoeennâm, mii lii suullân 2–3 kilomeetter keččin munnuu pääihist. Tobbeen muoi šoddâdeen puohlágánijd šaddoid, ovdâmerkkân potákkijd, heertâid, porkkanijd, kesikurpiccaid já sipulijd.
31
32
LOOSTŠ Já talle, ko mun jiem nuurâ jiemge viljâl, te mun vuojâdâm. Rähistâm vuojâdiđ eromâšávt luándučaasijn – jäävrist, juuvâst teikkâ meerâst. Jis lii lieggâ šoŋŋâ, te mun vuoijâm mielâstân veikkâ jyehi peeivi. Jis jiem peesâ aaibâs vuoijâđ, te aainâs-uv kálám. Tehálumos äšši lii, et peesâm čáácán.
Mun laaviim väzziđ ennuv Kuivasjärvi kuávlust. Tobbeen lii ain miinii uđđâ aašijd, maid keččâđ. Majemui aaigij muoi láán uápásmum eenâb meid jieškoteuvlágánijd luddijd. Táválávt tot lii viehâ rávhálâš saje – peic talle, ko jáluhaigar lii siäivum toho. Talle pääihi alne láá ennuv loddeulmuuh. c-vitamin.
Jyehi ive lii jiäráskittee keččâđ, maht njuhčâpaarân kiävá. Suoi puáttiv siämmáá sajan jyehi kiiđâ rähtiđ piervâl. Taan ive sunnust láá lamaš vittâ uđâgáá.
33
Kelo (uálgispeln) tiätá puoh heerskuin. Sun tiätá, kuás lii stuárráámus máhđulâšvuotâ finniđ taid, maht taid finniđ já meid, et ij kannat väldiđ hyeneeb heersku, jis pyereeb-uv ličij finnimnáál. Suu skippáár Sumu lii vala nuorâ, mut Kelost sun lii jo aaibâs liijkás ennuv oppâm.
34
LOOSTŠ
Munnust ij lah meendu ennuv tile kievkkânist tondiet ko tot lii marsui viste. Muoi läävejeen väldiđ päihittemes marsuid aassâđ munnuu kuuvl. Päihittemes teikkâ tagareh elleeh, moh ferttejeh molsođ pääihi monnii suujâst, láá hirmâd ennuv taan maailmist. Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
35
RÄHTEEH
36
FABRIZIO BRECCIAROLI
SUSANNA KAARTINEN
Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
HENNA AIKIO
TOMI KOIVUNEN
NANNA RYTKÖNEN
Henna áásá perruinis Oulust, mut aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâjá sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!
Tomi Koivunen lii jotkâuáppee Tuurku ollâopâttuvâst já kuállejeijee suomâkielâ lehtor Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst, jis Ruošâ rääji motomin lekkâs.
Nanna lii anarâškielâ uáppee. Sun lii meddâl Ruávinjaargâst, mut áásá tääl Suáluičielgist. Sun čuáigá ennuv já lijkkoo jotteeđ meecist.
JASMINA SCHRECK
SÁÁRÁÁKÁISÁ SEURUJÄRVI
IIDA VIRTANEN
Jasmina lii vuálgus Saksaast, kost ij kuittâg makkum. Sun lii aassâm Oulust ive 2006 rääjist já lohá anarâškielâ Giellagas-instituutist. Sun haalijd porgâđ aašijd ráávhust, ij huápust.
Sáárákáisá lii pärttihlâš, kii lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst. Sun lijkkuu luuhâđ já porgâđ kietâtuojijd, veikkâ toh iä ain lah pyeremuuh. Taan korona ääigi sun lii jottám ovdâsmaŋas Oulu já Päärtih kooskâst, te kilomeettereh láá čokkânâm.
Iida lii porilâš čällee. Teikâ turkulâš. Meddâl Porist. Já áásá Tukholmast. Teikâ Tuurkust. Pyeri jis jieškin muštá. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
