4 Uáivičaalâ 5 Almottâsah 6 Čäällimhárjuttâsah skaamâ já loppâive várás, Iida Kerokoski 8 IFUSCO lii hävskis konferens uáppei várás, Tomi Koivunen 12 Eellim marsuiguin, Jasmina Schreck 18 Uáppumätki Kuovdâkiäinust, Tiina Jäppinen 24 Kaavpugluámu Wienist, Fabrizio Brecciaroli 28 Elm vuástámarkkâneh, Fabrizio Brecciaroli 32 Mučis argâ -kovehástu, Kaisa-Maria Poikela
TOIMÂTTEIJEE: fabrizio brecciaroli fabrizio.brecciaroli@gmail.com +358 41 713 2612
KUÁSTIDEIJEE: www.anaraskielaservi.fi
susanna kaartinen susanna.kaartinen@gmail.com
Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut orniv komo vuotâeehid juovlâmáánu 30. peeivi 2022 tme 16–19 Sajosist. Talle párnái scifi-roomaan 3, 2, 1, GO! almostuvá anarâškielân, já ton čällee – hollandlâš ESA-astronaut André Kuipers – puátá Aanaar Sajosân muštâliđ jieijâs fee riimijn komovuođâst. Tábáhtus lii nuuvtá, mut tot váátá munealmottittem. Almottittemliŋkkâ lii uáinimnáál Anarâškielâ orroomvisteest já Anarâškielâ seervi Facebook-siijđoin já meiddei Anarâškielâ seervi nettisiijđoin ču jottâsâst http://www.anaraskielaservi.fi. Almottittem lii máhđulâš 26.12. tme 23:59 räi. Ton maŋa liŋkkâ mana automaatlávt kiddâ. Tábáhtusân váldojeh fáárun enâmustáá 180 olmožid almottittemoornigist. Tastmaŋa lii vyerdim listo.
Siisâpeessâmlippun tuáimá šleđgâpostâviestâ, mon finnee almottittem ohtâvuođâst. Tábáhtusân piäsá Saijoos váldu-uuvsâst. Uásálisteeh kalgeh puáttiđ siisâ Sajosân majemustáá 20 minuttid ovdil tábáhtus aalgâ ađai tme 15:40.
Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdiđ astronautist komovuotân kyeskee aašijn. Ast ronaut sárnu eŋgâlâskielâ, já simultaantulkkum uárnejuvvoo eŋgâlâskielâst suomâkielân. Koččâmušâid puáhtá vuolgâttiđ meiddei Webropol-almot tittem ohtâvuođâst. Puoh Webropol peht puáttám koččâmušâin uárne jeijeeh väljejeh taid, moh suápih pyeremustáá teeman. Koččâmušah pyeh tih leđe eŋgâlâskielân, hollandkielân, ranskakielân tâi saksakielân – teikâ suomâkielân tâi anarâškielân tulkkum peht.
Tábáhtus ohtâvuođâst uárnejuvvoo meid konsert, mast Amoc já Ailu Valle ráppáv kosmisávt. Tiervâpuáttim fáárun!
Komovuotâehidist šadda vissásávt fiijnâ tábáhtus, mut tot lii esken muádi oho keččin. Lostii luuhâm lii šiev ääigikolo tassaažân ko mij peessâp kuldâliđ olmâ astronaut komovuotâfeeriimijd. Taan Lostiist mij uážžup luuhâđ Iida ravvuid ulmuid, kiäh halijdeh čäälliđ pajas jieijâs hundârušmijd ivveest, mii lii eidu nuhâmin. Tastmaŋa Tomi čielgee, mondiet konferenseh láá távjá uáli jo häävskih, já sun muštâl mijjân IFUSCO-konferensist, mii suu mielâst lii puoh hävskimus. Hävski lii vissásávt meiddei jyehiđ jieijâs pääihi mar suiguin, nuuvt ko Jasmina tiätá. Sust láá lamaš maarsuh pääihist masa 30 ihheed. Loopah čalluuh tuálvuh mii olgoenâmáid. Vistig Tiina muštâl mijjân uáppumääđhist Kuovdâkiäinust, Taažâst. Talle sun já SMK medialinjá uáp peeh pessi uápásmuđ Almugijkoskâsâš Säämi Elleekoveinstitut (Interna tional Sámi Film Institute, ISFI) tooimân. Já loopâst mun muštâlâm kyevti saajeest, kost mun lam iällám taan ive: Nuorttâriijkâ uáivikaavpug Wienist já Elmist, mii lii uccâ siijdâš Sveeicist. Toh láá šiev iävtukkâsah puáttee ive luámun!
Roovvâdmáánu 19. peeivi 2022 anarâškielâlâš Wikipedia (smn.wikipedia.org) teevdij kyehti ive. Ton kunnen Anarâškielâ servi ornij Wikipedia-páájá Oulu ollâopâttuvâst roovvâdmáánu 17.–18. peeivij. Fáárust lijjii Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Már já-Liisá Olthuis já mediapargee Fabrizio Brecciaroli sehe aktivliih Wikipedia čälleeh Anna Seipiharju, Kimberli Mäkäräinen, Saammâl Suominen já Jasmina Schreck. Ton lasseen Taažâst poođijn Trond Trosterud Tromsa ollâopâttuvâst já Jon Harald Søby Wi kimedia Norgest. Pááján uásálistii meiddei Giellagas-instituut totkee Jukka Mettovaara sehe Giellagas-instituut uáppeeh Eri Lassila já Hana Kalábová.
Uásálisteeh juáhhojii kyevti juávkun. Teknisâš juávkku, moos kullii Fabrizio, Anne, Kimberli já Jon Harald, kieđâvušâi myensterijd, modulijd já eres-uv Wikipedia infra struktuurân kyeskee aašijd. Loopah ulmuuh vuod vuoijuu uđđâ siskáldâs čälimân Wikipedian. Páájá ääigi šoddii uđđâ artikkâleh el. Pirkanmaa eennâmkoddeest, sujât temoopâst (sajehäämi, täsimolsom jna), ellein (peenuv, okapi, taapiir jna) já kielâin (uuraallâš kielah, baskikielâ, tanskakielâ jna). Korrâ pargo áánsust anarâškielâlii Wiki pediast láá tääl paijeel 4 700 artikkâlid. 5 000 artikkâl rääji ij lah innig kukken. Tuáivu mield mij peessâp toho vala taan ive peln.
Čuovâuáivi peivikirje 3 lii almostum, lase kirjeh láá puátimin
Seervist lii tääl almostum Jeff Kinney särjikoveroomaan “Čuovâuáivi peivikirje – Jo rijttáá”, mon Fabrizio Brecciaroli lii jurgâlâm anarâškielân. Taat lii Čuovâuáivi peivikir je -rááiđu kuálmád kirje. Rááiđu vuossâmuš kirje almostui eŋgâlâskielân ive 2007. Tast maŋa ráiđu lii vijđánâm jotelávt. Rááiđu sáŋgárin lii paješkoovlâ uáppee Greg Heffley. Taan kirjeest Greg ij paste keksiđ, maht sun puávtáččij ovdediđ jieijâs. Jieijâs mielâst sun lii jo tääl ohtâ pyeremuin kaandâin maailmist. Taan keežild jieijâs ovdedem ij kuulâ Greg tehálumosáid ulmijd, mut vaidâlittee kale tot kulá-uv suu eeji ulmijd. Kirje lii uáli hitruus luhâmuš, mii povvâstut čuuvtij já lasseet luuhâmmoovtâ. Kirje lii iänááš uái vildum nuoráid, mut tot suápá pyereest jyehiahasáid lohheid – päärnist äijihân. Rááiđu niäljád kirje lii tääl pargo vyelni, já juurdân lii almostittiđ tom ive 2024.
Kuulmâuásásâš anarâškielâ tihtâantologia já Márjá-Liisá Olthuis jurgâlem André Kui pers kirje “3, 2, 1, Go!” láá eidu vuálgám teddilmân, já toh almostuveh juovlâmáánust. Ton lasseen taan ive peln teikâ majemustáá puáttee ive aalgâst almostuveh vala kyehti kirje, moh láá tääl tuáijimmuddoost: Katarina von Bredow kirje “Liijkás stuorrâ rähis vuotâ”, mon Sáárá Seipiharju lii jurgâlâm anarâškielân, já Mehis Heinsaar kirje “Herra Paulin aikakirjat”, mon lii jurgâlâm Jukka Mettovaara. Jurgâlum já kuástidemnáál leijee kiirjij listo lii kukke, nuuvt et almostittem ij ooroost tai kiirjij maŋa já tot juátkoo meid puátteevuođâst.
Puoh Anarâškielâ seervi kuástidem kiirjijd puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio. brecciaroli@gmail.com). Taid puáhtá uástiđ meid Duodji Shopist Sajosist já Säämimu seo Siidast. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!
Ohtâ äšši nohá, já nubbe lii jo älgimin. Ihe 2022 lii masa jo nuuhâm, innig ij lah ko skammâmáánu já talle jo láá-uv juovlah já puoh.
Ive loppâ lii šiev äigi hundâruššâđ, maht nohhee ihe lii moonnâm já magareh ääših láá tábáhtum ton ääigi. Maht tust oro: Lii-uv moonnâm uđđâivemáánust jo avalâšvuotâ, teikâ láá-uv mánuppajeh kirdám uáli huá pust?
Tääl puáhtá meiddei jo smietâškyettiđ, maid halijdičij, ete puáttee ive tábáhtuuččij. Ulmen ij veltihánnáá lah rähtiđ maiden stuorrâ uđđâihelopádâsâid, mut jis tun halijdah, te tun puávtáh váhá smiettâđ: Magareh ääših liččii suottâseh puátteevuođâst? Maht taid puávtáččij ovdediđ?
Moonnâm ive hundârušmijn puáhtá čäälliđ uánihis mainâsijd. Kenski tääl tun muštáh vala mottoom hitruus tábáhtus, mon ličij suotâs čäälliđ pajas. Siämmáánáál tun puávtáh čäälliđ meiddei puáttee ive jurduin. Miiba jis tun čáláččih olssâd veikâ reeivâ, mon tun luuvah esken puáttee ive loopâst? Maid tun halijdiččih muštâliđ puátteevuođâ olssâd? Maid tun halijdiččih mušteđ taan ivveest? Magareh ääših láá tunjin tääl teháliih, já maid tun oskoh, ete puáttee ive tábáhtuvá? Kyehtnubálov mánuppaje ääigi kiergân tábáhtuđ viehâ ennuv, ige puoh aašijd lah veltihánnáá älkkee mušteđ, ko halijdičij čäälliđ tain. Kavnuuččij-uv täin čäällimhárjuttâsâin já išekoččâmâšâin miinii, moin tun pesâččih ovdâskulij?
1. Maid tun porgih uđđâivemáánust? Nabai kuovâmáánust? Smietâ čoođâ jyehi mánuppaje já čääli pajas oovtâ teikâ kyehti ääši, moh tast puátih mielân. Jis oro, ete tun jieh mušte maiden veikâba kesimáánust, te njuškii ton paijeel. Toos puáhtá maccâđ maŋeláá-uv.
2. Maid tun lah oppâm taan ive ääigi? Lii-uv tai oppâm lamaš älkkee teikâ vaigâd? Lah-uv tun oppâm taid škoovlâst teikâ mottoom eres saajeest? Maid tun halijdiččih oppâđ puáttee ive?
3. Räähti listoid ive tábáhtusâin. Čääli pajas veikâ vittâ ääši tágárijn fáádáin: Iijah, maid mun muštám. Ul muuh, kiäh láá išedâm muu. Peeivih, moh lijjii ereslágáneh ko mun iđedist jurdim. Hitruus ääših, maid kiinii lii ettâm. Pihtâseh, maid mun lam kiävttám ive ääigi. Ääših, moh iä tábáhtum.
4. Magareh tobdoh šaddeh, ko tun jurdáh puáttee ive? Poolah-uv tun mastnii? Vuárdáh-uv tun maidnii? Magareh tuoivuuh tust láá?
5. Magarijd šiev aašijd tun lah porgâm taan ive ääigi? Lah-uv tun išedâm kiännii? Maht? Maht tot, maid tun lah porgâm, lii vaiguttâm iärrásáid?
6. Maggaar aašijd tuu puhelimist láá taan ivveest? Magarijd kuuvijd tun lah váldám? Magarijd meemijd tun lah vuorkkim? Maggaar muusik tun lah kuldâlâm? Keejâ mottoom kove teikâ kuldâl mottoom pitá já smietâ, magareh muštoh tast puátih mielân. Jis tun halijdah, te tun puávtáh čäälliđ meiddei nuuvt, ete kiinii eres-uv puáhtá luuhâđ tom. Kenski mottoom mušto lii nuuvt hitruu teikâ jiäráskittee, ete tast šadda tihtâ, kuhheeb mainâs algâ teikâ šiev lostâtekstâ!
Tekstâ: Tomi Koivunen Koveh: Tomi Koivunen, Santeri Junttila, Mervi de Heer já Lilja Lisztusz
Munjin oro, et hävskis konferens -ciälhástuvâst ij lah táválij ulmui mielâst mihheen jiermijd. Muu mielâst konferenseh láá távjá uáli jo häävskih, mut ohtâ eromâšávt hävski lii IFUSCO-nommâsâš konferens (tast ovdâskulij Ifusco). Uánádâs šadda eŋgâlâskielâ lijn saanijn, moh merhâšeh suullân ‘Aalmugijkoskâsâš suomâ-ugrâlij amnâsij uáppei konferens’. Konferens lii uárnejum ihásávt ive 1984 rääjist, já vuossâmuu tove tot uárnejui Göttingenist. Muu vuossâmuš Ifusco lâi vyesimáánust 2013 Komieennâm Syktyvkarist, já tot muutij muu maailmkove viehânáál.
Tađe ovdil mun lijjim smiettâm, et konferenseh láá tagareh tilálâšvuođah, kost ränis mut olmâ totkeeh sárnuh ränis fáádáin, jis tyestih puáttiđ olgos kov jâttum totkeekáámmárstis. Muu amnâsservi Sugri lâi kuittâg meridâm vyelgiđ Ifuscon, já ton tuáimeeh koijâdii must, et vuálgám-uv mun-uv. Vistig mun et tim, et jiem tuođâigin vyelgi, ko eellimtile lâi meiddei váháš váádduh, mut tastmaŋa mun muttim mielân. Tääl mun puávtám jo ettâđ, et jiem talle tiättám ol lágin, et mii konferens jiešalnees ubâ liigin. Ohtâ ter gâdis suijâ vyelgiđ fáárun lâi tot, et mun jiem lamaš kuássin vala iällám Komienâmist.
Mondiet tot talle lâi nuuvt tehálâš tilálâšvuotâ mun jin? Tobbeen mun äddejim, et muu kove konferen sijn lâi lamaš aaibâs puástulágán. Vaarâ ton kován lâi vaiguttâm tot, magareh ulmuuh porgii mii op pâamnâsist Tuurku ollâopâttuvâst. Jyehi tábáhtusâst saajeest lijjii veikkâ mon ennuv nuorâ ulmuuh Ruošâ hyelkkiaalmugkuávluin já viestârlub Euroopist. Eromâšávt vááimun čyeccee äšši lâi tot, et motomeh Helsigist puáttám uáppeeh sarnuu taid kielâid: ohtâ sáárnui jyehi saajeest komikielâ, Komienâmist ko mij lâim, já aainâs-uv kyevtis tooláin oovdânpyehtimis udmurtkielân. Mun lijjim monnii suujâst jurdám, et jiem kuássin sárnuččii teikkâ puávtáččiigin kevttiđ taid uccâ kielâid kosten. Mon tuávkki puáhtágin ol mooš leđe.
Ifusco 2013 uárnejui Syktyvkarist, Komienâmist, Ruošâst. Kooveest mun lam tolâmin jieččân vuossâmuu konferensoovdânpyehtim.
Kove: Tomi Koivunen
Ifusco 2014 uárnejui Göttingenist, Saksaast. Kooveest mun lam tolâmin jieččân vuossâmuu konferensoovdânpyehtim ruošâkielân. Tot ij moonnâm meendu pyereest.
Kove: Tomi Koivunen
Ifusco 2019 uárnejui Wienist, Nuorttâriijkâst. Kooveest lii Ukraina puohâi aigij vuossâmuš Ifusco-delegaatio já tot, kote tom ornij toos, ađai mun. Kove: Lilja Lisztusz
Já magareh toh ulmuuh lijjii. Tot kove mii syergist, mon mun lijjim uážžum jieččân lájádâsâst, lâi lamaš viehâ ereslágán ko tuotâvuotâ, mon mun oinim Ifuscost. Mun jieš jiem tiättám talle masten maiden já lijjim ráhtám oovdânpyehtim tuše mast nii, et pesâččim fáárun, mut iärráseh sarnuu njyebži lávt jieijâs syergist veikkâ iiđeed räi siämmást, ko juhhii sääpi teikkâ maidnii eres. Taat lii-uv Ifusco jiäráskittee jiešvuotâ: Juáháš puáhtá sárnuđ mast peri, mii lohtâs suárgán eenâb teikkâ ucceeb, já veikkâ hárjuttâllâđ oovdânpyehtim toollâm. Illá puáhtá ettâđ, et oovdânpyehtim toollâm ličij taan konfe rens tehálumos äšši, tastko foorum-uv lii taggaar, et tobbeen ij veltihánnáá kannatkin čäittiđ maailm immâšumos puátusijd. Siämmáš vuáđujuurdâ lii lamaš Ifusco fáárust aalgâ rääjist, ađai tot, et tábáhtume ulme lii eenâb pyehtiđ ulmuid oohtân ko leđe puoh tuođâlumos tieđâtilálâšvuotâ.
Čuávuváá ive 2014 Ifusco nummeer XXX uárnejui Göttinge nist Saksaast, já talle mun lijjim jo vises, et halijdâm fáárun. Göttingenist tot uárnejui talle tondiet, ko lâi juhleihe já et 30. Ifusco ličij siämmáá saajeest ko vuossâmuš-uv. Lii váhá vää dis kuvâttâllâđ, et mii ovtâstittáččij Göttingen já Syktyvkar, mut ohtâ äšši lâi, nomâlâs ollâopâttâh, kost puáhtá luuhâđ fennougristiik. Meeinig lâi kuittâg viehâ siämmáálágán. Talle must-uv lâi oovdânpyehtim, mast lâi monnii verd jiermi, mut mun toollim tom ruošâkielân muuštončälimijttáá, amas eellim šoddâđ liijkás älkken. Ij tot lamaškin älkkee, já sáttá leđe, et kihheen ij iberdâm maiden. Nubbe suijâ porgâđ nuuvt lâi tot, et Ifuscost lii taggaar ulme, et juáhháást ličij kuulmâkielâsâš tutkâmuš nuuvt, et uásálistee sárnu ovttáin kieláin, čáittá diaid nubbijn kieláin já čáálá abstrakt kuálmádáin kieláin. Máhđu liih kielah láá puoh uralliih (ađai suomâ-ugrâliih) kielah já toi lasseen ruošâ- já eŋgâlâškielâ sehe motomin saksakielâ já uár nejeijee-eennâm jieijâs kielâ, jis tot lii mottoom eres. Na mij Tuurkust meridijm, et kihheen ij sáárnu suomâkielân. Mun kale sattim leđe áinoo, kote tuođâi poorgâi nuuvt, mut jiem innig mušte.
Tastmaŋa mun lijjim Ifuscost ive 2016 Helsigist. Tot koolgâi leđe Hanty-Mansijsk kaavpugist Hanti-Mansia kuávlust mut ij lamaškin, ko Ruošâst láá lamaš čuolmah jo kuhháá. Te uáli huápust konferens uárnejui Helsigân, ko aalgij leđe aaibâs čielgâs, et algâalgâlii vuáváámist ij šoodâ mihheen. Tot lâi puoh vädisvuođâin huolâhánnáá uáli šiev tábáhtume. Muu čuávuvâš Ifusco lâi Tarttoost ive 2018, mii lii vaarâ lamaš puoh pyeremus, mast mun lam lamaš fáárust. Mun lijjim Ifuscost meiddei ive 2019 Wienist já ive 2022 Prahast. Ive 2023 Ifusco ađai Ifusco nummeer XXXVIII lii mudoi Tuurkust. Tiervâ puáttim tohon, puoh sämikielâi uáppeeh já totkeeh še!
Ifusco 2015 uárnejui Pécsist, U ŋ garist. Kove: Mervi de Heer
Vilppu já Hepsu vyerdimin heerskuid Keesi lii maarsui pyeremus äigi!
Jo viehâ kuhháá tassaaš mun meridim, et vááldám tuše tagarijd elleid, main ij lah päikki teikkâ moh ferttejeh molsođ pääihi mottoom suujâst. Jiem haalijd tuárjuđ já tovâttiđ tom, et jielâheh šaddeh lase muu keežild.
Tekstâ já koveh: Jasmina Schreck
Lii iđedispeivi. Moonâm kievkkânân já uusâm nääpi skaapist. Kaavnâm tom já vááldám skaapist nääpi lasseen vala koopâ. Tiävdám čäcivuoššân. Ton puudâ ko čääci kolgá hanast, kulloo ollâ piškom viste nubebeln. Maacâm peevdi kuuvl já vááldám jieŋâskaapist vala haavvârmielhi. Jiem peesâ porgâđ hirmâd ennuv eenâb. Keejâm vuáluskulij juolgijdân já lehâs tâm uccâ rasijáá. Kuábbáá-uv jyelgi alne čuážžu marsu njune ollâgâsâst ááimust já vuárdá heersku.
Mun lam juáhám jieččân pääihi mar suiguin jo uáli kuhháá, suullân 30 ihheed. 1990-lovvoost ääših lijjii kale ucánjáhháá ereslágáneh ko onne. Talle maarsuh lijjii uáli jo älkkees jielâheh, moh iä tarbâšâm ennuv tile iäge siämmáášlajâsijd skipá rijd, já toh ellii tuđâvâžžân uccâ hekijnis já maššii pyereest leđe párnái askeest. Ma garin te taggaar eellim oroi maarsu čol mijguin, te tom jiem haalijd onnáá peei vi innig ubâ smiettâđgin. Rävisolmožin meridim vistig kyeđđiđ heeki uuvsâ ain
áávus, vâi maarsuin ličij eenâb saje lihâ diđ. Motomin kuittâg smietâškuottim, mondiet mun tarbâšiččim ubâ heekigin. Käävpist ij finnii tagarijd heekijd, moh liččii tuárvi stuárráh maarsui tárboid, já ton lasseen toh láá jiešalnees uáli fasteh. Ferttij sundáttâllâđ já rähtiđ jieš. Keččim ravvuid neetist, kost kávnojii-uv viehâ šiev ideah uđđâ marsupááikán. Jiem lah mihheen huksimmiäštárijd, ige lah muu ávuskyeimigin, mut käärdi rähtim luhos tui viehâ pyereest. Tääl munnuu kievkkâ nist lii muorâluovdijn rahtum kärdi, mon ponneest láá kuškâdâsah, já lasetile, mon alne láá kässikäägis, laakaan já siholdâsah. Veikkâ iä lahkin ääiđih ubâ marsupääihi pirrâ, te táválávt toh pääcih jieijâs pááikán. Motomeh maarsuh sättih tyellitälli moon nâđ tutkâđ, maidsun kavnâččij kievkkân ulguubeln, já kievkkânist väzidijnis ol mooš ferttee tiäđust-uv ain váhá váruttiđ, amas lavkkiđ maarsui oolâ talle ko toh láá ucâmin heerskuid. Jieškote-uvlágánijd čiäváid muoi láán uásild jiejah ráhtám, uá sild uástám.
Marsu lii jurssee, mon algâalgâlâš vuáđunääli iälá Maadâ-Amerikist. Tobbeen toh eelih čurruin, main láá suullân 3−10 elled. Čurrui kuleh ores já niŋálâsah sehe tai čiivgah. Stuorrâ uási peeivist maarsuh oceh purrâmuš já toh siämmást lihâdeh uáli ennuv. Toh kevttih ain siämmáid pálgáid. Tondiet ko maarsuh láá saalâselleeh, toh velttih eromâšávt ávus soojijd, kost iä lah čiäváh. Maarsuh láá uáli jo sosiaallâš elleeh já toh kevttih maaŋgâmuđusijd jienâid koskânis. Luándust toh poreh suoinijd, puohlágánijd šaddoid, loostâid, raasijd, kukkáid já siemânijd.
Jo viehâ kuhháá tassaaš mun meridim, et vááldám tuše tagarijd elleid, main ij lah päikki teikkâ moh ferttejeh molsođ pääihi mottoom suujâst. Jiem haalijd tuárjuđ já tovâttiđ tom, et jielâheh šaddeh lase muu keežild. Motomeh elleeh šaddeh kuittâg ain eelliđ hyenes tiileest veikâ magarij suujâi keežild, ige eellim ulmui kulen vissâ mudoigin lah kuássin mihheen paradii sijd, veikkâ maht irâttičij väldiđ huámášu mán ellee táárbuid. Vaidâlittee kale mist ij lah faallâmnáál rijjâvuotâ, já ovdâmerkkân maarsui tááhust vorâs syeinih já rääsih iä lah finnimnáál pirrâ ive, ige marsučuurâ ulmui pääihist lah veltihánnáá nuuvt stye res ko ličij luándust. Mut maid mij pyeh tip faallâđ toid, lii pyeri eellim, mielâsiih puuđâldmeh, skipáreh já ruottâmtile já aašij tutkâm. Taid päikkielleid, moh láá tääl jo taan maailmist, ferttee tipšođ jyehi tááhust, já muu mielâst nuuvt pyereest ko máhđulâš.
Nuuvtpa maarsuh láá puáttám munnuu kuuvl maaŋgâlágán suujâst. Ovdâmerk kân ohtâ nuorâ marsu, Sumu, lâi puáttám elleisuoijâlmist. Kiinii lâi nurâdâm liijkás ennuv maarsuid uccâ aassâmviäsust, já toh šoddii tiäđust-uv ain eenâb já eenâb, ko oráseh já niŋálâsah ellii oovtâst ige omâsteijee mielân puáhtám orásij kaldim. Nubbe, Tiksu, lâi vala masa čivgâ, ko sun poođij munnuu luus, mut sun lâi feerim jo viehâ ennuv. Oovdiš omâsteijee eeđâi, et sun halijdij taan maarsust iärun, tondiet ko suu kuulmâihásâš nieidâ lâi mottoom peeivi leggistâm tom laasâst olgos (luh hoost sij assii ponnekeerdist) ige sun in nig halijdâm väldiđ uđđâ maarsu, ko nub be-uv čivgâ jo jaamij. Motomeh maarsuh lijjii vuod jo viehâ puáráseh, ko toh pottii munnuu kuvl. Ovdâmerkkân viiđâihásâš Hepsu lâi aassâm ovdii päihistis kyevti ive skipárijttáá. Veikkâ heeki uksâ lâi sunjin ain áávus, sun ij viiššâm kuittâg kuussân
Tiksu Sumu
moonnâđ ige kulloo jiänáttâllâmgin innig ennuv. Maarsuh láá čurâelleeh, ige ohtuu nis marsu vaje pyereest. Ko Hepsu poođij loppâloopâst teehin, ij pištám kuhháá, ko sun jo tuuđhâi puoh soojijd já palijdij jiei jâs uđđâ skipárân Sumun masaba ohtân maanoost.
Luhhoost iä puoh maarsuh puáđi nuuvt hyenes tiileest. Viehâ táváliih suujah, mondiet ulmuuh halijdeh teikkâ ferttejeh luoppâđ ellein, láá allergiah, nube maar su jäämmim já tot, ete sij skáppojii elleid jieijâs párnáid, kiäh iä kuittâggin lah iivij maŋa innig kiddiistum tain. Tom mun tuáivuččim-uv, ete ulmuuh iberdiččii, ete elleeh iä lah makken sierâid. Eidu maar suid vuorâsulmuuh väldih távjá jielâhin párnáid tondiet ko toh láá nuuvt nánnááh já maka määših pyereest soolâst. Jiešal nees toh iä maašâ tobbeen siämmáánáál ko ovdâmerkkân motomeh kisáh, iäge toh táválávt lijkkuu toos, et taid váldá kiddâ. Lii-uv pyeri tiettiđ, et maarsuh láá tiätuäŋ gireh já sättih puáttiđ ulmui kuuvl, mut mudoi toh láá eenâb-uv tagareh elleeh, moi hommáid lii vuovâs keččâđ. Ferttee meiddei mušteđ, et marsu puáhtá eelliđ 7−8 ihheed.
Mottoom verd láá lamaš meid tagareh ulmuuh, kiäh lijjii tipšom marsuidis uáli jo pyereest já adelâm toid ennuv saje já puuđâldmijd, mut sii eellimtile lâi taggaar, et sij iä halijdâm teikkâ puáhtám väldiđ innig uđđâ maarsuid majemuu maarsu skipárin já uccii tondiet toos uđđâ pääihi. Távjá sij láá lamaš meiddei toh, kiäh ha lijdii tiettiđ, maht maarsust mana uđđâ
päihistis, já sijguin mun lam-uv lamaš oh tâvuođâst vala kuhháá.
Mast te talle puáhtá ervidiđ, et kiästnii sättih leđe maarsuh päihistis? Jis uáináh, et kiinii uástá maŋgâ kiilu puohlágánijd puurrâmšaddoid suullân jyehi nube peei vi, te tot lii máhđulávt jo ohtâ merkkâ tast, et sust ij lah veltihánnáá tuše mielât tes tiervâslâš purrâmâšválju. Jis uáináh, et kiinii lii nurâmin niijtost seehâi tie vâ suoinijd já raasijd, te tot-uv sáttá leđe merkkâ maarsuin ige veltihánnáá tast, et sun lii aaibâs jollâ. Jis huámmášah, et kiinii siäilut stuorrâ syeinileje veikkâba kerditáálu luptâstuvvâst, ele suorgân tast. Tot ij njuolgist meerhâš tom, et aassâmviä sust iälá stuorrâ ellee (ovdâmerkkân ele fant) – kale toh maarsuh-uv poreh ennuv. Jiešalnees lii viehâ olâttittee, mon ennuv tággáár uccâ elleš vaja já ferttee-uv peei vist puurrâđ. Maarsui čuálih láá tagareh, ete marsu ferttee puurrâđ masa jo ohtân maanoost, vâi ravâdâs lihâdičij čoolijn ov dâskulij. Tondiet purrâmuš ferttee leđe ain faallâmnáál, eromâšávt vorâs rääsih teikkâ koške syeinih. Siämmáá olâttittee lii tot, mon ennuv tággáár uccâ elleš paška.
Taan tiileest munnust lii saje 2–3 maar sun siämmáá ääigi. Motomin sáttá orroođ, et mii aavhijd tast lii, jis iššeed muáddi maarsu, ko maailm lii tievâ ellein, moh va jeh hyeneeht teikkâ tarbâšiččii uđđâ pääi hi eidu tääl. Lii tuotâ, et ohtuu kihheen ij pyevti mutteđ ubâ maailm. Mut ferttee ain mušteđ, et taan oovtâ ellei, moos addel uđđâ pääihi, ubâ maailm kale muttoo!
Tääbbin-uv taid heerskuid finnee?
Vilppu lii viehâ huolâttes marsu
Tekstâ: Tiina Jäppinen Koveh: Tiina Jäppinen já Mikko Vierimaa
Sämielleekuvij meeri lii lasanâm jotelávt majemui ivij. Elleekove já digitaallâš media kuleh tááláá mainâstemvuáhán, já maailmist láá ennuv ulmuuh, kiäh halijdeh kuullâđ taid mainâsijd.
Sämielleekuvij meeri lii lasanâm jote lávt majemui ivij. Elleekove já digitaallâš media kuleh tááláá mainâstemvuáhán, já maailmist láá ennuv ulmuuh, kiäh halij deh kuullâđ taid mainâsijd. Säämi ellee kovesyergi čuuvtij taarbâš sämikielâlâš já áámmáttáiđulâš pargovyeimi. Taan keežild Säämi máttááttâskuávdáš (SMK) já Almugijkoskâsâš Säämi Elleekoveinstitut (International Sámi Film Institute, ISFI) láá olášuttám haavâ ovtâspargoost. Säämi elleekovesyergi já media škovlim -haahâ lii ive kukkosâš Erasmus+ -haahâ, mast mun tooimâm proojeekthovdân.
SMK lii škovlim medialinjáást sämmilâš elleekoverähteid jo ive 2003 rääjist. Taažâ Kuovdâkiäinust leijee ISFI lii ráhtám já ovdedâm aalmugijkoskâsâš elleekovesyer gi Säämist jo paijeel love ihheed. ISFI lii tuárjum tai ivij paijeel 80 algâaalmuglâš sämielleekovveed ain vuosâeehid räi. Roovvâdmáánust mij peesâim uápásmuđ ISFI tooimân oovtâst SKM medialinjáin, ko haahâ olášutij uáppumääđhi Kuov dâkiäinun. Mij vuolgijm máátkán kääv cis škoovlâ minibussijn. Mätki Anarist Kuovdâkiäinun piištij nelji tijme, ko mij orostijm Kärigâsnjaargâst Härkös Sepo K-Marketist. Kuovdâkiäinust mij ijâs tâlâim kyessiviäsu Goldinist, mon omâs teijeeh Anne Lajla já Nils Ole láin hirmâd kuásutteijeeh.
ISFI elleekovekomissaar Liisa Holmberg tuáivuttij mijjân tiervâpuáttim. Mij uápás muim sämielleekove historján já tááláá tilán sehe ISFI tooimân. Kyevti peeivi ääigi mij peesâim kuullâđ, maid elleeko ve rähtim máksá já maht elleekove rähtim ruttâduvvoo. ISFI lii meid uđâsmittám sápmifilms.com -palvâlus, mast puáhtá keččâđ tuše algâaalmuglijd elleekuuvijd. Palvâlus tuáimá Taažâ, Ruotâ já Suomâ lasseen meid Kanadast já Ruánááenâmist. Tot máksá 59 ruvnâd mánuppaijeest ađai vuálá kuttâ euro. Čoovčâ 2021 lekkum Tuodâr-studiost mij keččâlijm jienâčait tâlem. Mij riggodijm-uv studio jienâ paaŋki anarâškielân, nuorttâlâškielân, orjâlâškielân, suomâkielân já ruošâkielân. Majemuu peeivi mij elâččijm vala Säämi ollâškoovlâst.
Kyessiviäsu Goldin.
Kove: Mikko Vierimaa
Kove: Tiina Jäppinen
SMK medialinjá vuosmuu ive uáppee Mikko Vierimaa lâi fáárust määđhist. Sun lii Nivalast meddâl, mutâ varrij Anarân Helsigist, oovtâst nieidâskipárijnis. Mik ko lii ovdil luuhâm toimâtteijen já sun lijkkoo kuvviimân, kiitaar čuojâtmân já muusik rähtimân. Sun áigu porgâđ puát teevuođâst mediasyergist já sun lii kid diistum kuvviimist já kietâčälimist. Taan čoovčâ sun lii meridâm, ete sun halijdičij meid oppâđ sämikielâ. Medialinjá vuos muu ive ääigi lii-uv máhđulâš luuhâđ vittâ uáppučuággá sämikielâ já sun áigu kevttiđ taam máhđulâšvuođâ.
Mikko iätá: ”Medialinjá uápuh láá lamaš suottâseh, já muu mielâst Erkki Feodoroff lii kal uáli pyeri máttáátteijee. Uápuh al gii šiev liävttoin, ko mij peesâim olášuttiđ aalgâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes ijjâ live stream peht.” Uáppumätki lâi sunjin meid vuosmuš kerdi Taažâst, já sun lijkkui ennuv ISFI tooimân uápásmuumân. Sun muštâl: ”Mun movtáskim, já maaŋgah jur duuh pajanii puátteevuođâ várás. Studio lâi uáli fiijnes já jienâčaittâlem lâi mudá gávt väädis.”
Tuodâr-studio hovdâ Morten Pettersen já Pavlo Heikkinen.
Kove: Tiina Jäppinen
Nube ive medialinjá uáppee Jukka Vuore la-Morottaja lâi meid määđhist fáárust. Sun lii Kyelijäävrist meddâl, mutâ sun lii aassâm Anarist jo kuhháá. Ovdil ko sun poođij me dialiinján, sun lâi porgâm mecciuápisin masa jo love ihheed. Talle ko poođij pandemia, te pargo ij lamaš innig. Talle sun smietâi, ete SMK:st lii medialinjá. Suu pärnivuođâ na ver lii lamaš rähtiđ elleekuuvijd. Jukka iätá: “Vuos muš ihe moonâi kale hirmâd huápust, lijjii nuuvt mielâkiddiivâš projekteh ubâ ääigi. Talle moonnâm ive mun luuhim anarâškielâ, ko SMK:st ij lamaš medialinjá joođoost já mun halijdim oppâđ kálgun kielâ.”
Tääl sun lii rähtimin dokument Ulpu Mat tus-Kumpusiist, mii puátá keččâmnáál taan luuhâmive ääigi. Ulmen lii, ete vuosâeehid ličij Skammâkuuvijn uđđâivemáánust. Tot lii lamaš stuorrâ proojeekt, já sun haalijd rähtiđ taam dokument hirmâd pyereest. Dokument muštâl el. Ulpu kielâpálgást.
ISFI lâi jo Juukan uápis. Sun uásálistij čohčâmáánust ISFI já Netflix ovtâspargon uárnejum pargopááján Kuovdâkiäinust. Sun muštâl: ”Lâi hitruu teivâđ oppeet Liisa Holm
bergáin já sárnudiđ Säämi elleekovesyer gist. Ton lasseen lâi hävski já tehálâš, et mij peesâim uápásmuđ Tuodâr-studion. Mun lijkkojim meid Säämi ollâškoovlâst kolliis tâmân. Taan ive elleekovekuursah láá mielâ kiddiivááh, já mun halijdiččim uásálistiđ aai nâs-uv kietâčäällimkuursân. Kurssâ kieđâvuš sämmilij já algâaalmugij mainâstemärbivyevi elleekove peht.”
Uáppumätki oovtâst uáppeiguin lâi virkos mittee mulsâšuddâm pandemia maŋa. Uáp pumääđhih láá teháliih sehe uáppei ete Säämi elleekovesyergi tááhust. Säämi elleekove- já mediasyergi lii aalmugijkoskâsâš, já syergi taarbâš ovtâspargo staatâi rajij rasta. Mätki lâi meid tiätulágán sämikielâi okko, tastko mij ruokâsmijm kevttiđ sämikielâid nubijdân kuin já meid páihálij ulmuiguin.
Lasetiäđuh: www.sapmifilms.com www.isfi.no https://www.sogsakk.fi/fi/Hakijalle/Koulu tustarjonta/Media-alan-osaaja
Uáinus Säämi ollâškoovlâ šiljoost.
Kove: Tiina Jäppinen
Wien páácá älkkeht eres tobdosub luámukaav pugij tegu Pariisi, Lontoo já Rooma suoivui. Taas ij kuittâggin lah mihheen puorijd suujâid, já Wien lii-uv uáli jo šiev kaavpug muádi peei vi luámun. Wien fáálá puohlágánijd feeriimijd, já tot väljejuvvoo ivveest nuubán ohtân pye remuin kaavpugijn kost aassâđ ubâ maailmist. Tom kal huámmáš. Jyehi saje lii putes já čurgâd, já puoh ääših tuáimih hirmâd pyereest. Ton las seen ulmuuh oroh hirmâd ustevlâžžân.
Wien kuávdáš lii kiäsutteijee puáriskaav pug, mii lii tievâ fiijnâ Jugend-stijlâlijn kuárttilijn, ruossâlistee väzzimkááđuin já jieškote-uvlágánijn kaavpijn, raavâdviäsuin já baarijn. Tot lii olmâ tuuriistparadiis, já tobbeen láá-uv turisteh veikkâ mon ennuv. Kuávdáá eennâmmerkkâ lii koskâáigásâš, goottilâš Stephansdom-tuámukirkko, mii lii mielâttes muččâd sehe olgon já siste. Siisâ au lan piäsá nuuvtá, mut jis haalijd uáiniđ kirho eres oosijd, te kalga uástiđ liipu. Wienist sii sâpeessâmmáksu lii maaŋgâ saajeest. Kuáv dáást láá meiddei ennuv stuorrâ museoh já fiijnâ Hofburg-lanne. Hofburg-kuávlust muu mielân láá pááccám eromâšávt ruusumuo râkäärdih já Kaiserliche Schatzkammer (sä mikielân “kiäisárlâš aarnikáámmár”). Tobbeen uáinusist láá čuálččáás pihtâseh, tekstiileh já čiiŋah. Mun jiem pyevti ubâ smiettâđgin, mon kuhháá moonâi monnii kieđâi rahtum gobe liin kođemân. Váhá kukkeláá kuávdáást uáni his metromääđhi keejist lii nubbe lannekuáv lu Schönbrunn, já Tonava-juuvâ riddoost lii pegâlmâs Prater-suotâstâllâmmuorâstâh, kost lii stuorrâ maailmjorree.
Wien lii aalmugijkoskâsâš stuorrâkaavpug já pyereh raavâdviäsuh láá valjeeht jyehi saajeest. Fáállun láá puoh maailm smaakah jyehilágán hodijguin. Mun kavnim meiddei njaalgâ lah câjieŋâ, já tot lâi vegaanlâš! Mun jiem ubâ tiättámgin, et mielhittáá puáhtá rähtiđ nuuvt njaalgâ lahcâjieŋâ. Nuorttâriijkâ tobdá kuittâg iänááš káhuinis já tortuinis. Tallai kunâgâslii hovi jesânij äigiájánâssân ferttij leđe nuuvt njaalgâ kááhui já toortui liäibum ko máhđulâš. Onnáá peeivi fiijnâ kähviviäsuh láá pirrâ kaav pug, já tain kákkupitáh láá táválávt hirmâd stuárráh. Kááhu maŋa ij kal vaje puurrâđ innig maiden!
Wien lii tobdos meid kulttuurstis sehe eromâšávt klassiklii muusikist já Mozartist. Klassikliih konserteh láá vaarâ jyehi peei vi. Taggaar stuorrâkaavpug ko Wien fáálá puohlágánijd kulttuurtábáhtusâid – ij tuše kon sertijd. Mušte kuittâg väldiđ fáárun ruuđâid! Monnii suujâst maaŋgah baarih já raavâdviäsuh iä tuhhit magarijdgin paŋkkikoortâid, já tob been tuše ruttâ tohhee. Tot oro uáli jo omâsin já puárisáigásâžžân. Nube tááhust tot vaarâ suápá Wien boheemlii kulttuurân.
Muádi luámupeeivist finnee šiev kove tast, maid Wien fáálá. Aalgâst lii älkkee eelliđ tuše puoh peeggâlmumos soojijn. Toi maŋa pääcih vala uáli jo ennuv uáinámušah já feeriimeh čuávuváá luámun. Mun sáátám eelliđ Wienist nube tove forgâpalij!
Alppâsyeinih já eres šadoh, maid kuusah poreh keesi ääigi, vaigut teh čuuvtij mielhist rahtum vuástá smaakân. Jis kuusah láá viättám ubâ keesi alppâniijtoin, te toi miel hist rahtum vuástá smaakâ ij pyevti ađđiistâllâđ!
Elm lii smavvâ sijdâ Sveeicist. Tot lii Glarus kantonist kaskoo Aalpâi. Elmist láá ennuv puáris ärbivuáváliih tááluntááluh, moh láá rahtum muorâst. Toh láá távjá hervâttum jieškote-uvlágánij kukáiguin. Elm eennâm merkkâ lii Martinsloch, mii lii räigi väärist. Tot lii masa väričohheest. Piäiváš já mánudâš pyeh tih oinuđ rääigist tuše muáddi peeivi ivveest tiätu tijmeääigi.
Keessiv kuusah tuálvojeh pajas alppânijttoid, moh láá ollâgâsâst vaarijn, mut talle ko čohčâlu vá já muáttáá, te kuusah tuálvojeh maasâd liähán, kost toh viettih täälvi navittist. Alppâ syeinih já eres šadoh, maid kuusah poreh keesi ääigi, vaigutteh čuuvtij mielhist rahtum vuástá smaakân. Jis kuusah láá viättám ubâ keesi alp pâniijtoin, te toi mielhist rahtum vuástá smaakâ ij pyevti ađđiistâllâđ!
Čohčuv kuusâi vuáluspuáttim lii tehálâš aal mugjuhle, já ton ohtâvuođâst Elmist uárnejuv vojeh stuorrâ vuástá- já Schabziger-markkâneh. Schabziger lii maailm puárásumos vuástášlaajâ. Taat korrâsmakkâsâš vuástá, mii siskeeld en nuv oortâid mut ij ollágin pyeidi, lii valmâš tum Glarus kantonist ohtânmaanoost 700-lovo rääjist, ađai tot vuástá-ärbi olá paijeel 1 300 ive tuáhá. Markkânijn páiháliih eennâmviljâlei jeeh vyebdih vuástáidis, já lappâdjotteeh pyeh tih keččâliđ taid. Glarus táválumos vuástá lii
jurbâ alppâvuástá, mon vyebdih jo-uv vorâsin teikâ oovtâ ive puárisin. Muu mielâst puárásub vuástá lii ennuv njálgásub. Markkânijn peivi purrâmuššân puáhtá uástiđ ärbivuáválijd sveic cilijd vuástápurrâmušâid tegu fondue (sudes vuástá, moos puánjosteh leibipittáid), raclette (vuoššum potákkij oolâ pieijum sudes vuástá) já rösti (foskum já possum potákkeh já ennuv vuástá).
Markkânijn lii kal eres-uv ohjelm ko vuástá vyebdim já purâdem. Markkânpeeivi ääigi fáruluvâi jottee almaah väzzih moddii siijdâ čoođâ aalmugpihtâseh pajalist, já siämmást sij pávkkááttâleh stuorrâ kiäluid. Tast šadda uáli jo korrâ larmâ. Ulmuuh oskoh, ete stuor râ kiälui pávkkááttâllâm kárbá paas vuoiŋâid ovdil täälvi. Ton lasseen markkânij ohtâvuođâst lii meid ohjelmteltta, kost čuojâttuvvoo muusik ubâ pirrâmpeeivi. Tobbeen ulmuuh peesih kuldâliđ keppâsiähá Schlager-muusik, mii lii saksakielâlij enâmij aalmuglâšmuusik. Telt taast lii meiddei baari, tatsko Sveeicist juhlevie hâ táválávt kuldâl muusik mielâstubbooht vuolâlaasâ kieđâst.
Elm vuástámarkkâneh láá hitruus tábáhtus, mii addel šiev máhđulâšvuođâ uápásmuđ Sveei ci kulttuurân já ärbivuovvijd. Puáttee ive mun ááigum eelliđ tobbeen vissásávt uđđâsist. Puáđi tun-uv, jis sattuuh leđe Sveeicist rievtis ääigi!
Tekstâ já koveh: Kaisa-Maria Poikela
Mun lam Kaisa-Maria Poikela teikâ Kaisuli. Mun aasâm já iälám Anarist. Mun lam meddâl Kittâlist já muu ámátteh láá teatterolgospyehtim stivrejeijee já máttáátteijee. Tääl mun lam anarâškielâ uáppee. Tággáár lii muu mučis argâ.
Mun lijkkuum jotteeđ saajeest nuubán ain eres vuovvijn ko vääzin: keessiv pyeráin já tälviv čiehčâmkiälháin. Muu mätki paargon lii hitruu tälviv, ko mun peesâm jotteeđ jeegi rasta.
Táválávt mun poorgâm máttáátteijen Aanaar škoovlâst. Talle mun lijkkuum máttááttiđ olgon nuuvt ennuv ko máhđulâš. Anarist láá uáli jo pyereh sajeh orroođ uáppeiguin olgon já oppâđ jieškote-uvláván aašijd.
Jis mun kiergâniččim, te mun čuoigâččim ubâ kiiđâ tuohu teehi jyehi peeivi. Anarist láá fiijnâ čuoigâmmáhđulâšvuođah, jis láá pyereh saveheh.
Aanaar aalmugopâttuvâst láá ennuv šiev kuursah. Muu mielâkurssâ lii pihtâsijtivvoomkurssâ. Tobbeen mun oppim tivvoođ ráigánâm pihtâsijd tegu taan kove kistuid.
Tyellittälli mun uásálistâm lyevdispellâehidáid. Motomin mij spellâp nuuvt muálkkáás speelâid, ete lii vaigâd iberdiđ njuolgâdusâid. Mutâ tot ij häittid. Lii kuittâg hitruu spellâđ.
Tyellittälli mun lijkkuum vyelgiđ mookán jieččân olmooš- já peenuvskipárijguin. Anarist láá ennuv ollâ sajeh, moid lii älkkee kuárŋuđ puurrâđ evvisijd já siämmást väldiđ mučis kuuvijd.
Mun rähistâm vuoijâm. Mun lam ain lijkkum toos. Tot lii pyeri, et Anarist láá ennuv čääsih, main puáhtá vuoijâđ.
Muorjim lii hitruumus peenuvskipáráin. Kooveest lii muu ustev Jieŋâ. Sun lii muu kyeimi peenuv. Sun lii puoh pyeremus muorjimskippáár.
Taan čoovčâ mun lam luvâškuáttám anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást. Tot lii lamaš muu naver jo nelji ive, ađai ton rääjist ko mun lam varrim Anarân. Lii uáli jo suotâs viijmâg-uv oppâđ taam kielâ.
Olgon lii hitruu jotteeđ jyehi iveääigi. Pyereh kammuuh láá tehâliih ko áásá Anarist. Ko ij lah monâmin mongin tiätu sajan, te talle väzzim lii hitruu.
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
Fabrizio lii vuálgus Italiast. Sun áásá tääl Sveeicist, mut sun lii távjá Anarist pargo tiet. Sun lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst já valmâštui filosofia maisterin njuhcâmáánust 2022. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
Tiina lii Helsig kuávdáást ässee koskâsyemmilâš, kiäst lii ain ahheev Anarân. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst, já sun lii pargoost haahâpargen Sakkist. Sun lijkkoo čuoigâmân já čäcikaččâmân.
Iida lii porilâš čällee, kote áásá Tuurkust já lohá ollâopâttuvvâst kielâid já kreatiivlâš čäällim. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
Kaisuli lii ilolâš nieidâ, kote tääl lohá anarâškielâ mutâ táválávt máttát ucemuid uáppeid Aanaar škoovlâst. Sun lii meiddei teatterolmooš, kote motomin stivree impro- teikâ draamajuávhu Anarist. Ko jävri lii sudes, te sun vuájá tobbeen. Ko jävri lii jiäŋŋum, te sun čuáigá ton alne.
Tomi lii kielâtotkee já staatâ virgealmai, jieijâs mielâst vaarâ eenâb kielâtotkee. Suu mielâšaddo lii kaktus já mielâčuojânâs basso. Suu jienâvijđodâh-uv lii kulloo basso. Suu mielâst puoh pyeremus peŋkkâvalastâllâm lii snooker, veik jieš sun tiäivás olmâ páálun enâmustáá vahâgist.
Jasmina lii vuálgus Saksaast, kost sun ij kuittâg makkum. Sun lii aassâm Oulust ive 2006 rääjist já lohá anarâškielâ Giellagasinstituutist. Sun haalijd porgâđ aašijd ráávhust, ij huápust.
