Eesti Kontsert Aastaraamat 2022

SA Eesti Kontsert 2022

arvud, faktid, kommentaarid

Kertu Orro

JUHATUSE LIIGE

2022 oli COVID-19 pandeemia järgne ning väga turbulentse välispoliitilise ja makromajandusliku keskkonnaga aasta. Eesti Kontserdi majandustegevust mõjutasid oluliselt koroonakriisi järel stabiilsust alles otsiv ja tugevalt kõikuv kultuuritarbimine, Venemaa sõda Ukraina vastu ning ülimalt ebastabiilne, hüperinflatsiooniline makromajanduslik keskkond. Kuni 2022. aasta keskpaigani oli kultuuriürituste turg pärast kahte epideemia-aastat tuntavas languses, publiku ostukäitumist mõjutasid nii viiruse jätkuv levik kui ka ebakindel ja ennustamatu majandus- ning julgeolekuolukord. Publiku tulemine kultuuriüritustele taastus aeglaselt ning ostuotsused sündisid vahetult enne kontserdi toimumist viimasel hetkel. Kultuuriürituste turg elavnes aasta viimasel veerandil, alles detsembris oli saalide täituvus võrreldav pandeemiaeelse ajaga.

Venemaa sõda Ukraina vastu mõjutas enim Eesti Kontserdi tegevust Peterburi Jaani kirikus. Olime sunnitud peatama kontserditegevuse, samas aga täitma edasi halduskohustusi olukorras, kus Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu ei saanud enam teha makseid Vene Föderatsiooni subjektidele. Sisuliselt kaotas Eesti Kontsert võimaluse tegutseda ühes oma viiest kontserdimajast ning ühtlasi olulise osa pileti- ja renditulust.

Tegutsesime kogu 2022. aasta hüperinflatsioonilistes makromajanduslikes tingimustes (THI oli 2022. aastal 19,4%). Meie majandustegevust mõjutas enim energiakandjate hinnamuutus, mis kergitas Eesti Kontserdi jaoks

nelja Eestis hallatava hoone halduskulusid üle 260 tuh. euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Keerulistele oludele vaatamata teenis Eesti Kontsert 2022. aastal oskusliku majandamise

tulemusel planeeritust suuremat tulu

(planeeritud: 8 682 tuh. eurot; tegelik: 8 749 tuh. eurot) ning põhitegevuse tulem enne kulumit oli planeeritust 257 tuh. eurot suurem (planeeritud: 184 tuh. eurot; tegelik: 441 tuh. eurot). Aastal 2022 oli Eesti Kontserdi rahaline tulem -13 tuh. eurot (planeeritud: -420 tuh. eurot). Rahavood olid 2022. aasta vältel positiivsed, säilitasime ja tugevdasime veelgi asutuse finantspositsiooni.

Aasta algas väga keerulises olukorras, ent tegime kontserdiprogrammi osas professionaalsed valikud ning suutsime tekitada külastajates huvi, mis kindlustas märkimisväärse tulemuse.

Eesti Kontserdi hallatavad kontserdimajad

Vanemuise kontserdimaja 2022. aasta tegevustulud olid 755 tuh. eurot (2021: 600 tuh. eurot), tegevuskulud olid 669 tuh. eurot (2021: 473 tuh. eurot). Piletitulu oli 245 tuh. eurot, (2021: 129 tuh. eurot). Sellesse andis panuse kontsertide suurem üldarv ning rohkem koolikontserte. Ka muud majandustulud, eelkõige saalide renditulud, olid võrreldes 2021 aastaga rohkem kui kaks korda suuremad (2022: 181 tuh. eurot, 2021: 79 tuh. eurot). Muud toetused olid võrreldes eelmise aastaga 12 tuh. eurot väiksemad, nt vähendas Tartu linn Vanemuise kontserdimaja toetust üle poole võrra. Tegevuskuludest suurenesid märkimisväärselt kõik kululiigid.

Tööjõukulud kasvasid 9,7% ning olid 352 tuh. eurot. Kontserditegevuse kulud kasvasid rohkem kui kaks korda ning olid 204 tuh. eurot (2021: 82 tuh. eurot). Majandamiskulud kasvasid 22,8% ning olid 113 tuh. eurot, sealhulgas kasvasid hoone majandamiskulud 25%. Vanemuise kontserdimaja põhitegevuse tulem vähenes 164 tuh. euro võrra ning oli -37 tuh. eurot.

Pärnu kontserdimaja 2022. aasta tegevustulud olid 1051 tuh. eurot (2021: 975 tuh. eurot), tegevuskulud olid 810 tuh. eurot (2021: 477 tuh. eurot). Piletitulu oli 140 tuh. eurot (2021: 64 tuh. eurot). Aastal 2022 toimusid Pärnu ooperipäevad (toimuvad üle aasta) ning oodatud festival kergitas ka piletitulu. Ka muu majandustulu, eelkõige saalide renditulu, kasvas võrreldes 2021. aastaga jõudsalt ning oli kaks korda suurem (2022: 359 tuh. eurot, 2021: 180 tuh. eurot). Muud toetused olid 256 tuh. eurot ning nendest 238 tuh. eurot moodustas kultuuriministeeriumi toetus kontserdimaja renoveerimistöödeks (2021: 445 tuh. eurot muid toetusi, sh 400 tuh. eurot kontserdimaja renoveerimistöödeks eraldatud toetus kultuuriministeeriumilt). Tegevuskuludest suurenesid märkimisväärselt kõik kululiigid. Tööjõukulud kasvasid 10% ning olid 336 tuh. eurot. Kontserditegevuse kulud kasvasid hüppeliselt seoses Pärnu ooperipäevadega ning olid 191 tuh. eurot (2021: 5 tuh. eurot).

Majandamiskulud kasvasid 67,5% ning olid 283 t. eur, sealhulgas hoone majandamiskulud kasvasid 55,7%. Pärnu kontserdimaja põhitegevuse tulem vähenes 257 tuh. euro võrra ning oli 241 tuh. eurot.

Jõhvi kontserdimaja 2022. aasta tegevustulud olid 780 tuh. eurot (2021: 686 tuh. eurot), tegevuskulud olid 668 tuh. eurot (2021: 578 tuh. eurot). Piletitulu oli 36 tuh. eurot (2021: 49 tuh. eurot), see vähenes, kuna kontserte oli vähem. Muu majandustulu, eelkõige saalide renditulu, oli 2021. aastaga võrreldes poole võrra suurem (2022: 96 tuh. eurot, 2021: 63 tuh. eurot). Muud toetused olid 305 tuh. eurot ning nendest 150 tuh. eurot moodustas kultuuriministeerium toetus kontserdimaja renoveerimistöödeks. Tegevuskuludest kasvasid hüppeliselt majandamiskulud. Tööjõukulud vähenesid 4,8% ning olid 297 tuh. eurot. Seoses väiksema kontsertide arvuga vähenesid ka kontserditegevuse kulud ning moodustasid 41 tuh. eurot (2021: 59 tuh. eurot). Majandamiskulud kasvasid 59,4% ning olid 330 tuh. eurot, sealhulgas hoone majandamiskulud kasvasid 66,1% ning olid 2022. aastal 299 tuh. eurot.

Jõhvi kontserdimaja põhitegevuse tulem püsis stabiilsena ning oli 112 tuh. eurot (2021: 108 tuh. eurot).

Peterburi Jaani kiriku 2022. aasta eelarve, nii tegevustulude kui ka -kulude maht erines oluliselt planeeritust. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa laiaulatuslikku sõda iseseisva Ukraina vastu. Kultuuriministri 28. veebruari 2022 otsusega peatati igasugune kultuurikoostöö Eesti ja Venemaa vahel ning Eesti loobus

kahe riigi vahelise kultuurikoostöö programmi sõlmimisest järgnevaks kolmeks aastaks. Ka Eesti Kontsert lõpetas kontserditegevuse Peterburi Jaani kirikus. Sellele lisandusid ulatuslikud riigiülesed sanktsioonid Vene Föderatsiooni subjektidele (sh pankadele) ning Peterburi Jaani kiriku haldamisega seotud tehingud (maksed) osutusid võimatuks. Lähtudes kultuuriministri

2. mail 2022. aastal edastatud korraldusest püsib Eesti Kontsert endiselt lepingus Peterburi Jaani kiriku kogudusega, püüdes vastavalt võimalustele täita oma lepingulisi kohustusi. Eesti Kontserdil puudus 2022. aastal võimalus teenida Peterburi Jaani kiriku eelarves planeeritud tulusid. Kultuuriministeerium eraldas 74 tuh. eurot sihttoetust Peterburi Jaani kirikuga seotud lisakulude katteks, sellest 27 tuh. eurot on kulunud Eesti Kontserdi õigusabikuludele Peterburis. 2022. aasta lõpu seisuga puudub

Eesti Kontserdil ning tema esindajatel juurdepääs Peterburi Jaani kirikule ega pole võimalik kontrollida kiriku teenuste eest esitatud arvete õigsust. Samuti puudub juurdepääs Peterburi Jaani kirikus asuvale varale ning võimalus seda tulu teenimise eesmärgil rakendada. Neid asjaolusid ning audiitori märgukirjas Peterburi Jaani kiriku vara puudutavaid seisukohti1 arvesse võttes otsustas Eesti Kontserdi nõukogu kirikuga seotud vara jääkväärtusega 5,059 mln eurot bilansist välja kanda.

Toetused ja annetused

2022. aastal sai Eesti Kontsert kultuuriministeeriumilt 5 073 tuh. eurot tegevustoetust, lisaks 400 tuh. eurot sihttoetust Pärnu ja Jõhvi kontserdimajade kapitaalremonditöödeks, 59 tuh. eurot hüvitist energiakandjate hinnatõusu kompenseerimiseks ning 74 tuh. eurot Peterburi Jaani kiriku erakorraliste kulude katteks. Tegevustoetust saime 185 tuh. eurot rohkem kui eelneval aastal, sellele lisandusid veel erakorraline toetus hoonete remondiks (246 tuh. eurot), toetus energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks (59 tuh. eurot) ning toetus Peterburi Jaani kirikuga seotud erakorraliste kulude katteks (74 tuh. eurot).

Eesti Kontserti toetasid ka kohalikud omavalitsused: märkimisväärsemaid toetusi saime Jõhvi vallavalitsuselt (409 tuh. eurot) ning Saaremaa vallavalitsuselt (50 tuh. eurot).

Omatulu oli 2022. aastal 2 700 tuh. eurot (2021:

1 970 tuh. eurot). Kontserditegevuse tulud olid

1 412 tuh. eurot (2021: 1 114 tuh. eurot) ning muu majandamistulu, mis koosneb peamiselt üüritulust, oli 1 106 tuh. eurot (2023: 665 tuh.

eurot). Piletitulu alalaekus Tallinnas ning Jõhvi ja Pärnu kontserdimajas. Suvel korraldatud festivalide piletitulu jäi planeeritust ca 24% väiksemaks. Kevadhooaega iseloomustas

COVID-19 pandeemia järgne ettevaatlikkus ning ebakindlast majanduskeskkonnast tingitud vähenenud kultuuritarbimine. Sügise hakul oli publiku käitumises märgata positiivsemaid trende ning aasta lõpuks oli piletimüük elavnenud ja üldine väljavaade lootustandvam. Väga populaarseks osutus taas Eesti Kontserdi koolikontsertide sari, kus 2022. aastaks planeeritud 285 kontserdi asemel korraldasime 466 koolikontserti.

Muud majandustulud, eeskätt saalide renditulud, näitas aasta jooksul jõudsat kasvu, kuid ei saavutanud aasta lõpuks veel pandeemiaeelset taset. Renditulude üldine tõusutrend aitas tasandada Peterburi Jaani kiriku ruumide renditulu kaotust.

Tööjõukulud olid 2022. aastal 3 821 tuh. eurot (2021: 3 609 tuh. eurot). Seisuga 31.12.2022 oli Eesti Kontserdis 146 töötajat (31.12.2021: 148 töötajat). Aasta jooksul oli kaadrivoolavus 16%; suurima kaadrivoolavusega paistis silma Pärnu kontserdimaja kohvik ning vahetusid ka mitmed puhastusteenindajad. Keskmine töötasu (v.a võlaõigusliku lepinguga töötajad) 2022. aastal oli 1 494 eur kuus (2021: 1 406 tuh. eurot kuus), st keskmine töötasu on aastaga tõusnud 6,3%.

Mitmesugused tegevuskulud olid 2022. aastal 4 487 tuh. eurot (2021: 3 499 tuh. eurot). Suurenesid praktilised kõik kululiigid, v.a riiklikud maksud. Paraku mõjutas väga kiire hinnakasv tugevasti kulutaset. Kõige jõudsam ja muret tekitavam oli hoonete halduskulude tõus: kaubad ja teenused kallinesid aastaga 260 tuh. euro võrra. (46,6%).

Jõudsalt kasvasid muu hulgas sõidukite kulud ja lähetuskulud, eeskätt hüppeliselt kasvanud kütusehindade pärast (lähetuskuludest üle poole moodustab transpordi hind). Kasvasid ka administreerimiskulud.

Kontserditegevuse kulud olid 2022. aastal 2 832 tuh. eurot (2021: 2 254 tuh. eurot). Kontserditegevuse kulude kasv oli seotud nii lisandunud ürituste, planeeritust suurema koolikontsertide mahuga kui ka ka

Saaremaa ooperipäevade oluliselt suurema transpordikuluga (sh pakkujate vähesusega riigihankel). Kontserditegevuse kuludes ei kajastanud veel üldist hinnatõusu peegeldav, järjest kasvav surve tõsta esinejate honorare.

Investeeringud

2022. aastal jätkasime kapitaalremonditöid Pärnu kontserdimajas (summas 231 tuh. eurot).

Jõhvi kontserdimajas tegime töid, et viia hoone vastavusse päästeameti nõuetega ja värskendada sanitaarruume (152 tuh. eurot); alustasime ka fassaadi kapitaalremondi planeerimist. Estonia kontserdisaalis uuendasime rõdutoole (98 tuh. eurot). Neid töid rahastati kultuuriministeeriumi investeeringutest ja remondile suunatud sihttoetusest. 2022. aastal jäid tegemata Jõhvi fassaadi renoveerimistööd, need plaanime lõpetada märtsis 2023.

Puhkenud sõda, sanktsioonid, suletud riigipiir ning puuduv juurdepääs Peterburi Jaani kirikule ei võimaldanud teha 71 tuh. euro eest Peterburi Jaani kiriku renoveerimistöid. Hetkel puudub teadmine, kas ja millal saame neid töid jätkata. Väliskeskkonnast lähtuva olulise mõju tõttu tegime nõukogule ettepaneku kanda täies ulatuses Eesti Kontserdi bilansist välja Peterburi Jaani kiriku vara jääkväärtuses 5,059 mln eurot, ning nõukogu otsustas ettepanekut toetada. See summa kajastub erakordse kuluna 2022. aasta kulumis. Kinnitame, et tegime kõik endast oleneva, et Peterburi Jaani kirikus asuvat vara kaitsta, kuid keerulise olukorra tõttu on see osutunud võimatuks.

Personal

Seisuga 31.12.2022 oli SA Eesti Kontsert koosseisuliste töökohtade arv 154,75, millest oli täidetud 146 töökohta.

Organisatsioon tervikuna ja kõik töötajad osalevad Eesti Kontserdi eesmärkide ja pikaajaliste sihtide seadmises ning saavad tagasisidet tulemuste ja oma panuse kohta. 2023. aasta jaanuaris tehtud töötajate pühendumus- ning rahuloluuuringu tulemused olid võrreldes 2021. aastaga oluliselt paranenud (vastanute protsent 70%): Eesti Kontserdi töötajate pühendumusindeks on 4,4 (2021 võrreldes +5,8%) ning töörahuloluindeks 4,35 (2021 võrreldes +5%).

Tulemused kinnitavad veendumust, et Eesti Kontserdi meeskonnal on kõrge valmidus panustada organisatsiooni tegevusse. Jagame ühiseid väärtusi ning eesmärke ja käitume organisatsiooni huvides. Eesti Kontserdi meeskond on tööle pühendunud ja professionaalne, saavutamaks asutaja seatud eesmärke – säilitada ja arendada eesti muusikakultuuri ning luua kõigile võimalused saada osa kõrgetasemelisest kultuurielust.

Toomas Siitan

EESTI KONTSERDI NÕUKOGU ESIMEES

Kriis kriisi järel, katk, sõda … Heidutav? Ometi ei saa mööda mõttest, et just nii ongi inimesed alati elanud. Masenduse asemel täidab see arusaam pigem tänuga heade aegade eest, milles oleme pikalt elanud, ning usu ja lootusega, et viimaste aastate katsumused mööduvad. Ja tõesti, head ajad pole meid väetiks teinud!

Tänan südamest Eesti Kontserdi nais- ja meeskonda vapra vastupidamise eest! Viimased aastad on olnud ebaõiglaselt rasked, aga nad on ka erilise selgusega meenutanud, miks meil on vaja muusikat – seda tõelist, millele te iga päev eluruumi loote.

Maarit Kangron

PEAPRODUTSENT

Aasta algas särava balletimuusika galaga, mida dirigeeris endine priimabaleriin Maria Seletskaja. Üleüldine tunnetus oli veel pandeemiast siiski mõjutatud ning aasta alguses jäi sel põhjusel ära nii mõnigi kontsert.

Kaasaja kiirest elurütmist tingituna olime juba mõnda aega mänginud mõttega uutest kontserdiformaatidest. Kevadhooajal alustasimegi kontserdisarja „Öökontsert“, mis on kujunenud väga menukaks. Sarjale andis avalöögi Mingo Rajandi ansambliga.

Kevadhooaeg oli ka kaua oodatud ja edasi lükkunud kontsertide teostamise aeg. Nii said lõpuks publiku ette Tim Kliphuis ning oma järge pikalt oodanud klassikatähtede auhinnakontserdid. Erakordselt menukad olid Flandria Sümfooniaorkestri kaks kontserti Kristiina Poska juhatusel.

Nädala lähivaates hoidsime juba pärgviiruse mõju ajal välja arendatud joont korraldada kontserte neljapäeva ja laupäeva õhtul – mõne üksiku erandiga see ka õnnestus. Publiku jaoks oli olulisem kui kunagi varem igasuguse järjepidevus.

Eksport oli küll mõneks ajaks vajunud unustuse hõlma, kuid siiski õnnestus meil osaleda Dubai EXPO-l Eesti rahvuspäeva tähistamisel. Esinesid Estonian Voices, Sander Mölder ning keelpillikvartett FourEst. Eraldi kontserdi andis ka Andres Kõpper koos ansambliga NOËP.

Alanud sõja valguses otsisime võimalusi, kuidas aidata ja toetada Ukrainat. Üks erilisemaid hetki oli Kiievi Solistide Eesti tuuri korraldamine.

Kevade jooksul sai selgeks, et Haapsalu Tšaikovski festivalil on aeg muutuda. Uueks nimeks koos värskendatud sisuga sai Haapsalu

Valgete Ööde festival. Suve hakul oli esimest korda üle pika aja tunne, et publik on tagasi.

Suvel toimusid nii Pärnu kui ka Saaremaa ooperipäevad. Tallinnas, nagu ikka, ka „In horto regis“ ning kammerlik sari „Suveklassika Kadriorus“.

Augusti lõpus tegime koostööd noorte festivaliga Kratt, seda plaanime tulevikus jätkata. 2022/2023. hooaja eelkontserdiks õnnestus Tallinnasse meelitada Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel. Enne turneed Koreas said käe soojaks mängida ka Triin Ruubel ja Marcel Johannes Kits.

Hooaja ametlik algus kuulus aga juubilarile – Hortus Musicus 50. Kummardus pikale ajaloole sai kokku võetud veidi teatraalsemasse õhkkonda sätitud Estonia kontserdisaalis.

Külalisorkestrite reas esines ka Baltic Sea Philharmonic eesotsas Kristjan Järviga

Sügishooajal alustasime oma teist uut sarja, millele sai pealkirjaks „Avasta!“. Seekord oli läbiv teema heliloojad, kellest valisime välja neli: Kuldar Sink, John Cage, Galina Grigorjeva ning Valentõn Sõlvestrov.

Festivalid 2022: oktoobri alguses toimus Tartus teist kord festival TubIN; üle kahe aasta toimus festival KLAVER; novembris tõime esmakordselt publiku ette ka uue festivali – Keelpillifookus, millega plaanime samuti jätkata.

Aastaga taastus ka koolikontsertide programmi tegevus ning neid toimus planeeritust rohkem. Eriti väärib tähelepanu UNESCO Muusikalinna tiitli omistamine Tallinnale. Selle programmis toimusid peale tavapäraste koolikontsertide ka kontserdid üle neljakümnes Tallinna koolis.

Lauri Aav

PRODUTSENT

Kaugest tulevikust aastale 2022 tagasi vaadates läheb see ajalukku hetkena, mil algas Venemaa agressioon Ukraina vastu. Sõda, mis on mõjutanud meiegi elu siin, kõigis valdkondades kuni kontsertide korraldamise ja nende külastamiseni välja. Sündmus, mille lõpptulemus praegu, 2023. aasta märtsis, neid ridu kirjutades on teadmata. Mul oli 2022. aasta jaanuari viimastel päevadel võimalus intervjueerida Ukraina pianisti ning festivali Odessa Classics kunstilist juhti Aleksei Botvinovi. Olime intervjuu juba lõpetanud, panin diktofoni kinni ning küsisin, kuidas nad vastu peavad, kuna uudised Vene vägede koondumisest Ukraina piiri äärde polnud juba ammu kellelegi saladuseks. Aleksei vastas: „Raske on, aga peame vastu, keegi meist ei usu, et see sõda ka päriselt võiks alata, see pole loogiline.“

Veebruari viimastel päevadel alanud täiemahuline sõda tõi muudatusi kontserdikavadesse. Ukrainale pühendatud arvukate toetuskontsertide reas toimus esimesena 13. märtsil Estonia kontserdisaalis kontsert sarjas „Võim ja vaim. Šostakovitš ja Stalin“. Algselt aprilli lõpul kavas olnud üritus liikus kokkuleppel muusikutega poolteist kuud varasemaks, tasuta kontserdiks Ukraina heaks. Vaimsuse allutamisest diktatuurile Šostakovitši ja Stalini näitel sai teha üldistusi ka aktuaalse poliitilise olukorra kohta maailmas. Rääkis Jaak Juske, Šostakovitši teoseid esitasid Juuli Lill, Kadri-Ann Sumera ja Theodor Sink

Palju mahukama toestusaktsiooniga Ukrainale ja Ukraina muusikutele õnnestus Eesti Kontserdil liituda aga juba järgnevatel kuudel. Märtsi viimastel päevadel jõudsid meie kõrvu uudised kammerorkestrist Kiievi Solistid, kelle lugu

on erakordne. Nende kontserdireis Itaalias algas 23. veebruaril, päev enne Ukraina sõda. Koju tagasi nad enam ei pääsenud, paljudel puudus kontakt koduste ja lähedastega. Nii reisis orkester otsekui kodutuna mööda Euroopa kontserdilavu, jutustades muusika kaudu oma kodumaa lugu. Pärast Itaalia kontserte reageerisid Euroopa muusikainstitutsioonid kiiresti, et orkester saaks jätkata ringreisi, ning lühikese ajaga korraldati orkestrile lisakontserdid Saksamaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Leedus ja Lätis. Kiievi Solistide lavapartneriteks nendel kontsertidel olid Norra Kammerorkester, Baseli Kammerorkester, Eric Ericssoni kammerkoor, Benny Andersson jpt.

23. aprillil jõudsid muusika rahusaadikud Eestisse ning osalesid juba samal õhtul Saku Suurhallis toimunud suurkontserdil Ukraina heaks, mille kandis üle Eest Televisioon. Edasi toimusid Kiievi Solistide kontserdid 24. aprillil Paide Muusika- ja Teatrimajas, 25. aprillil Vanemuise kontserdimajas, 26. aprillil Haapsalu kultuurikeskuses, 27. aprillil Estonia kontserdisaalis ja 28. aprillil Jõhvi kontserdimajas. Tartu ja Tallinna kontsertidel oli kaastegev Eesti Rahvusmeeskoor koos dirigent Mikk Üleojaga ning ühisesituses kõlas ka Arvo Pärdi looming.

Kiievi Solistid alustasid oma kontserti Ukraina hümniga. Lõpupoole esitusele tulnud iidne Ukraina rahvalaul, mis kujutab dialoogi ema ja sõtta mineva poja vahel, omandas uue tähenduse, kui 2014. aastal, mil Kiievis Maidanil tapeti snaiprite poolt üle saja inimese. Enne selle loo esitamist tuli kleenuke, lühikest kasvu, tumedate juustega tšellomängija Oleksandra Grõtsõšõna lava

servale käes valge A4 paber. Ta luges ette pika teksti soravas eesti keeles. Muu hulgas

ütles ta: „Ukraina ja Venemaa ei ole kunagi olnud vennad ja ei saa kunagi vendadeks, sest vennad ei tapaks üksteist.“ Ta tänas

Eestit toetuse eest ning rääkis kaasmaalaste kannatustest, mis nüüdseks kestnud juba kaks kuud. Sõjakoledustest ja rahu ootusest räägitu

tõi pisara silmanurka ka neil, kes olid senini emotsionaalset kontserti kuiva silmaga suutnud jälginud. Taskuräti järele ei peljanud haarata ka meesterahvad. Kõne lõppes hüüdega „Слава Украине!“, mis kajas publikust lavale korratuna vastu.

Paide Tre Raadio

Orkestri Eesti tuuri korraldamine ning nendega kaasas käimine oli ka mulle isiklikult paljude Eesti Kontserdis oldud aastate jooksul emotsionaalselt üks pingelisemaid episoode, samas ka väga eriline – need kontserdid olid teistsugused. Loomulikult, ja õnneks, oli seal palju suurepärast muusikat ja musitseerimist. Kiievi Solistid koosneb väljapaistvatest muusikutest kõikjalt Ukrainast, kellest enamus on rahvusvaheliste konkursside laureaadid. Nad on olnud mitme olulise teose, muu hulgas ka Erkki-Sven Tüüri marimbakontserdi esiettekandjaks Ukrainas. Eestis esinesid nad viimati 2007. aastal Ukraina helilooja Valentõn Sõlvestrovi autorikontserdil. Need aga olid erilise taustalooga kontserdid. Uudistes ja telepildis on sõda meist kaugel – õõvastav, aga praeguses ajahetkes siiski turvaline kõrvalt vaadata. Pikale veniva sõja puhul on oht, et selle jälgimine võib saada igapäevaelu osaks nagu õhtune uudistesaade. Kiievi Solistide koosseisus mängisid muusikud, kelle elus on sõda päriselt toimuv asi, kelle vennad ja õed olid ja on praegu pommivarjendites, ja seda mitte kujundlikult. Nende missiooniks on rääkida sõjast muusika keeles, ja enne siia jõudmist olid nad seda teinud kaheksas Euroopa riigis alates sõja esimesest päevast. Eestis toimusid nende katkematu turnee 44.–49. kontserdini.

Ilma sõjata oleks 2022. aastat võinud pidada suureks taastumise ajaks. Kaks aastat väldanud ülemaailmse pandeemia isolatsiooniperiood oli kontserdipublikule mõjunud hävituslikult. Ka pärast piirangute ametlikku lõppu oli märgata kontserdil käimise harjumuse taandumist; peale muusikaürituste vaevas selektiivne publikupõud ka teatreid. Isiklikele vaatlustele ja hinnangutele tuginedes julgen väita, et

publik leidis tagasitee kontserdisaalidesse üles peamiselt aasta viimase kolme kuu jooksul, ning hoolimata vahepealsetest keerulistest aegadest, saime korraldajatena nii mõnigi kord Estonia kontserdisaali kassaluugile tõsta sildi „välja müüdud“.

Aasta esimeseks kontserdiks 6. jaanuaril Estonia kontserdisaalis oli Floridante barokkansambli ellu kutsutud kava „Uuestisünd“ (pr renaissance), mis elustas killukese renessansiaegsete meistrite Euroopat (12. jaanuaril Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis). Orlando di Lasso, Cipriano de Rore ja Giaches de Werti vokaalmuusika Francesco Petrarca ja Torquato Tasso lüürilistele tekstidele, kuhu on peidetud tubli annus varjatud kirge ja armuvalu. Lisaks ajastupillidel mänginud Floridantele oli laval ka Floridante Consort: sopran Maria Valdmaa, alt Maarja Helstein, tenorid Lodewijk van der Ree ja Joosep Trumm ning bass Taniel Kirikal. Floridante mängis koosseisus Kristo Käo (lauto), Villu Vihermäe (viola da gamba), Saale Fischer (orel) ja Andrew Lawrenc-King (harf), kes oli ühtlasi kontserdi kunstiline juht. Madrigalid valis ja valmistas ette Lodewijk van der Ree.

Floridante kontserdil, kus publiku ja muusikute vahemaa oli äärmiselt väike ning eksimisruumi lihtsalt polnud, oli viiest lauljast koosneva ansambli laitmatu kooskõla ja intonatsioonipuhtus tõeline nauding. Äärmiselt võluvad olid Maria Valdmaa hõbedaselt selged ja helisevad soolod, milles paljastus laiem tundepalett, kui madrigalilt võiks esmapilgul oodata. [---] Mõlema kollektiivi juures on imetlusväärne, kuivõrd suure kire ja pühendumusega suhtutakse repertuaari, mis ei ole kaugeltki paljude inimeste kuulamisedetabelis, ning kui hästi antakse minevikumuusikat edasi, nii et hea kogemuse saab ka žanrivõõram kuulaja.

Meeta Morzov. „Januslik jaanuar“, Sirp, 11.02.2022

Floridante väsimatu mootor Saale Fischer pakkus Eesti Kontserdi külalisprodutsentide programmi kaudu veel teisegi kava – Graun/ Bach. „ Passion Pasticcio“ 9. aprillil Estonia kontserdisaalis. Vähemalt kolme barokiaja helilooja autorsusega suure pastišš-passiooni* selgrooks on Carl Heinrich Grauni kannatusaja kantaat, mida täiendab Johann Sebastian Bachi, elu lõpuaastatel spetsiaalselt teose tarbeks kirjutatud originaalmuusika. Viimase asjaolu tõttu loetakse seda vaimulikku oratooriumi

tinglikult ka Bachi viiendaks passiooniks. Harva esitatava teose kandsid märkimisväärselt hästi ette Helsingi Barokkorkester ning Budapesti Purcelli koor, kes on viimase 20 aasta jooksul kujunenud Ungari üheks mainekamaks segakooriks; solistid: Agnes Kovács (sopran), Eszter Balogh (alt), Zoltán Megyesi (tenor) ja Lóránt Najbauer (bass).

Dirigent Aapo Häkkinen märkis enne kontserti 08.04.2022 ajalehes Postimees Janar Alale antud intervjuus:

Ma ise ka kuni eelmise aastani ei teadnud sellest teosest midagi. Seda mängitakse väga harva ega kaasata Bachi tööde loetelusse. Bach kompileeris selle. Selle selgroog on pärit barokkheliloojalt Carl Heinrich Graunilt. Samuti kaasas Bach sinna Carl Philipp Telemanni muusikat. Midagi komponeeris ise ka, aga samuti kasutas ühe oma varasema kantaadi muusikat. /…/ Bachi poeg Carl Emanuel Bach kirjutas, et isa komponeeris viis passiooni, millest viies on tõenäoliselt see. Aga eks selles osas on spekulatsioone.

*Märkus. Pastišš (pr pastiche, it pasticcio jäljendus) on kunstiteos, mis teadlikult jäljendab mõne ajastu stiili või motiive. Muusikas kutsutakse pastiššideks ka teoseid, millel enam kui üks autor, kes on töötanud kas koos või eraldi.

Kui jätkata barokilainel, siis harukordne kontsert „B4CH“ toimus Estonia kontserdisaalis 17. märtsil. Neli klaverit: Sten Heinoja, Sten Lassmann, Daumants Liepins (Läti), Reinis Zariņš (Läti) ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Anna Duzcmal-Mróz (Poola).

Erakordne rahvusvaheline koosseis, kes sai esmakordselt kokku Tallinnas ja kelle esituses kõlasid kõik Johann Sebastian Bachi kontserdid kahele, kolmele ja ka neljale klahvpillile. Tehnilises mõttes keerukas projekt, mille tarvis tuli leida Estonia kontserdisaali lavale neli kontsertklaverit. Sama kontsert sama koosseisuga toimus aasta lõpul Jūrmala kontserdisaalis.

Johann Sebastian Bachi loominguga oli seotud veel üks kontsert 7.–14. aprillini Tartus, Jõhvis ja Tallinnas, millega tähistas oma juubelit kitarrist ja džässielu edendaja Jaak Sooäär. „Bachiga kosmoses“ – Jaak Sooäär (kitarr), Ivo Sillamaa (klavessiin) ja Keelpillikvartett Prezioso. Elektrikitarr võib esmapilgul tunduda

J. S. Bachi muusika esitamiseks ootamatu, kuid Jaak on selle sobivuse aastate jooksul eri koosseisudes korduvalt ära proovinud. Elektrikitarri võimendatud, ent puhas heli annab selgelt edasi Bachi meloodiliste liinide harmoonilisi nüansse, mis on oma olemuselt vägagi sarnased kaasaegse džässi harmooniakäsitlusega, ning sulandub polüfoonilises muusikas suurepäraselt klassikaliste keel- ja klahvpillidega. Kontserdi kavas olid kammertsüklid ja soolonumbrid, milles Bachi muusikat ei seatud ega muudetud, kuid elekter ja improvisatsioonilised vahepalad tekitasid Bachi muusikale uudse keskkonna ja viisid kuulaja teistele trajektooridele – Bachiga kosmosesse!

Olin seotud ka 27. aprillil toimunud Pärnu Linnaorkestri ja Pärnu kontserdimaja hooaja lõppkontserdi korraldusega. Sten Heinoja (klaver), Pärnu Linnaorkestri ja dirigent Kaspar Männi kontserdi märgilisteks osadeks oli Kirke Karja klaverikontsert (esiettekanne), ErkkiSven Tüüri 8. sümfoonia ning kontserdile eelnenud vestlus, kus muusika ja arhitektuuri omavaheliste seoste üle arutlesid Erkki-Sven

Tüür, arhitekt Mihkel Tüür ja Kirke Karja.

Tüüride ja Karja üleni huvitav arutelu kätkes terve artikli jagu pärleid, nii et selle ümberkirjutamine, isegi kui väga tahaks, ei tule kõne alla. Avapauguna teatas Mihkel Tüür, et muu hulgas suunasid teda arhitektuuri juurde Erkki-Sven Tüüri teosed „Arhitektoonika“. Kirke Karja ja Erkki-Sven Tüür tõdesid, et neid on muusikalise struktuuri ülesehitamisel aidanud jällegi arhitektuur. Kolme kunstniku mõttevahetuse pealtkuulamine oli ütlemata suur privileeg. Kahju, et sellest oli tulnud osa saama ainult mõnikümmend inimest.

Ei saa märkimata jätta ka poola dirigendi Anna Duczmal-Mrózi ja Tallinna Kammerorkestri koostööst sündinud nauditavat esitust, mis toetas igati solistide mängu.

Äli-Ann Klooren. „Valguse võlu“, Sirp, 08.04.2022

Lisete Velt. „Pärnu Linnaorkester – meie aja muusika esitaja“, Sirp, 06.05.2022

Sügisestest kontsertidest olgu eelkõige mainitud 21. septembril kontserdihooaja alguses toimunud Baltic Sea Philharmonicsi külaskäik Eestisse oma looja ja peadirigendi

Kristjan Järvi eestvõttel. Kristjan loob ja arendab kaheldamatult täiesti uut klassikalise sümfooniakontserdi vormi. Enda sõnutsi pool naljaga nimetatud ja vajadusest sündinud esinemisviis – püsti ja peast, ilma nootideta (tekkis idee, et kontserdil võiks olla võimas valgus-show, ja kui pimedas ei näe hästi nooti, siis võtame need lihtsalt eest ära!) on avanud noortele muusikutele uued horisondid eneseväljendamisel ja orkestrikaaslastega laval suhtlemisel. Seal on tõesti varjatud sünergia, mis juhib orkestrit lisaks Kristjan Järvile.

Peast mängimisel on samuti nii head kui ka võib-olla mitte nii head küljed. Võib vist kaasa tunda orkestrantidele, kes peavad pähe õppima orkestripartiisid, mis võivad olla oma kohatises üksluisuses meelde jätmiseks üsna ebamugavad. Ometi on peast mängides kindlasti omad eelised koosmängul: noodipuldi asemel saab kogu tähelepanu suunata dirigendile ja teistele muusikutele ning kui sealjuures musitseerida püsti, saab luua silmside peaaegu kõigi mängijatega. Nii püsti kui ka peast mängimine teenivad lõppude lõpuks siiski ühte eesmärki: tuua muusika publikuni elamuslikult. Mind kui kuulajat jätab tegelikult üsna külmaks, kuidas täpselt muusikat tehakse, peaasi et see kõlaks nauditavalt. Et aga Läänemere Filharmoonikute esitus oli suurepärane –orkester kõlas elavalt, värvikalt ja energiliselt ning tundus, et noored naudivad igati oma mängu –, võib arvata, et sellele orkestrile sobisid mõlemad esituspõhimõtted hästi.

Äli-Ann Klooren. „Püsti ja peast!“, Sirp, 30.09.2022

Sarnasesse, pisut raamidest väljas musitseerimisviisi asetati aasta lõpul ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes sai 9. detsembril Tallinnas ja 11. detsembril Tartus esimest korda kontserdilaval kokku New Wind Jazz Orchestraga, et esitada Duke Ellingtoni teoseid sümfooniaorkestrile ja bigbändile, dirigent oli Antti Rissanen. „Sünfooniline Duke Ellington“ oli kontserdi pealkirjaks ning kavas Ellingtoni teosed, mis ta on kirjutanud kohe alguses sarnasele koosseisule. Tehniliselt ja eriti rütmiliselt ülikeeruline muusikamaterjal, mille esitusega kõik osapooled suurepäraselt hakkama said.

Duke Ellingtoni sümfooniliste teoste faktuur on detailirohke ja värvikas, tulvil mikrosündmusi, mis kordamööda kuulaja tähelepanu eest võitlevad. Selle kontserdikava suurim sedasorti proovikivi oli avateos „Harlem“, millesse justkui küllusesarvest on puistatud sünkopeerivaid rütme ja pillide või pillirühmade kontrastseid repliike. Sellise kontrollitud kaose haldamisega sai dirigent Antti Rissanen suurepäraselt hakkama: džässmuusika edasiliikuv pulss tuksus pinna alla peidetuna eksimatult edasi ka siis, kui partituuris oli hõredamaid kohti. Kahe orkestri koostöö edu vundamendi moodustas siin ja järgnevates palades jõuline ajam (inglise keeli drive) ehk tõhus rütmigrupp, mida New Wind Jazz Orchestra poolel vedasid paljude eesti džässikoosseisude alustala Mihkel Mälgand kontrabassil ja Karl-Juhan Laanesaar trummidel, nendega haakus väga loomulikult ERSO löökpillirühm.

Marje Ingel. „ERSO svingis ja Uute Tuulte Jazzorkester puhus platsi puhtaks“, Sirp, 16.12.2022

Peatusin siin põgusalt kontsertidel, mille korraldamisega ma möödunud aastal otse seotud olin. Kõige olulisemana tahan märkida, et kontserdiprojektid ei sünni kunagi ühe inimese töö ja pingutuse tulemusel. Jättes hetkel mainimata head töökaaslased kõigist teistest osakondadest nimetaksin erilise tänutunde ja lugupidamisega lähimaid kolleege muusikaosakonnast: Kertu Süld (kuni septembrini 2022) ja Birke Elisabeth Jakobson (alates september 2022), kellega on alati olnud kindel tunne astuda vastu kõikidele probleemidele. Südamest aitäh teile!

2022. aasta oleks võinud olla muusika- ja kontserdielus avanemise ja taastumise aasta pärast pikka isolatsiooni ja piiranguid. Kahjuks vajutas sellele pitseri sõda, ning kuniks veebruaris alanud sündmused pole lõpplahenduseni jõudnud, on raske hinnata, kus me praegu oleme ja kuhu suundume.

Tuuli Metsoja

PRODUTSENT

2022. aastal toimus minu produtsenditöö tulemusena ca 100 kontserti. Neist umbes kolmandik olid korduvkontserdid, ühekordseid kontserdiprojekte oli 64. Minu produtseerituna toimus kaks suurt muusikafestivali –MustonenFest ning Haapsalu Valgete Ööde festival, ja üks uus väikevennast tulija –Keelpillifookus, mille maht pole küll samas suurusjärgus meie teiste festivalidega, aga mis oli väga eriline, esimest korda toimunud üritus. Nädalalõpp täis vaid keelpille ja kontserte, mis on pühendatud keelpillimuusikale. Midagi sellist olen ammu soovinud ette võtta, nüüd siis oli aeg ja ümbrus selleks küps.

Algatasin luulet ja muusikat siduva kontserdisarja „Torm ja tung“, kus esinesid noored muusikud ja näitlejad, publikuni toodi saksa romantilist muusikat koos Goethe ja Schilleri tekstidega.

Jätkus telekonkursi „Klassikatähed 2020“ võitjate kontserdisari. Ajale omaselt venima jäänud sarjas said lõpuks siiski toimuda Tähe-Lee Liivi, Siret Sui ja Triinu Piirsalu kontserdid mitmel pool Eestis. Sellega panime punkti 2020. aasta „Klassikatähtede“ kontserdisarjale, milles toimus ca 70 noorte solistide kontserti üle terve Eesti.

Koostöös kõigi produtsentidega lõime uue kontserdisarja „Öökontserdid“, millega kompame võimalusi hilisõhtusteks kontsertideks Estonia kontserdisaalis ja mis annab võimlause põnevale repertuaarile ning erilistele koosseisudele.

Jätkus „Pillifondi“ kontserdisari, kus kammerkoosseisud tutvustasid endid ja oma instrumente ning esitasid klassikalist keelpillirepertuaari.

MustonenFestil toimus kümme kontserti, enamik Tallinnas, aga ka Jõhvis, Pärnus ja

Tartus. Oli sisult väga tugev ja omanäoline festival. Eriliselt jäid meelde Läti kammermeeskoori Logos kontserdid, loomulikult Vadim Repini mõlemad kontserdid ning samuti I Virtuosi Italiani kontserdid Vivaldi kavaga. Neli festivalikontserti salvestas Klassikaraadio ja need on järelkuulatavad.

Hoolimata keerulisest ajast toimus

MustonenFest 2022 vastavalt plaanitule. Ainus, kellele pidime leidma asenduse, oli Eesti Filharmoonia Kammerkoor 4. veebruari kontserdil, sest kooris oli sel momendil arvukalt haigeid. Õnneks ei pidanud kontserti tühistama, asemele astus Hortus Musicus koos solistidega.

Andres Mustoneni festivalil on alati kavas vähemalt üks kooride kontsert. See ilus traditsioon on vokaalmuusika austajate maiuspala. Andrese valitud programmides on alati esikohal muusika ilu ja kava harmooniline heakõlalisus. Sel korral esinesid tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, ning Voces Tallinn ja Hortus Musicus, dirigent Andres Mustonen. Kavas oli kõrvuti Itaalia barokkmuusikaga eesti heliloojate Kõrvitsa, Kaumanni, Uusbergi ja Kreegi looming.

MustonenFestile 5. veebruaril lõppakordi andnud barokkorkestri I Virtuosi Italiani kontsert oli tõeline Vivaldi-maraton. Tõstsime kontserdi suure publikumenu tõttu Mustpeade majast Estonia kontserdisaali. Virtuoossusest sel kontserdil tõesti puudust ei tulnud.

Esinejate kirgliku musitseerimise tõttu ei muutunud ligi kaks tundi väldanud kontsert viivukski üksluiseks ning paistis, et sama tundis ka ülejäänud publik, sest tormilise aplausiga nõuti välja veel mitu lisalugugi.

Anita Maasalu. „Veebruar helis ja sõnas“, Sirp, 4.03.2022

Olulise maamärgina kõlasid 2022. aastal minu produktsioonides kaasaja ühe olulisema eesti helilooja Jüri Reinvere kaks uut teost, mille tellija on Eesti Kontsert. Esimene neist „Schoß des ungeheuren Lichts“ ERSO ja Mihhail Gertsi esituses ning teine „Auf dem verborgenen Weg“ Eesti Muusika Päevadel Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Lodewijk van der Ree esituses.

Aprillis sai teoks pikalt plaanitud ja pandeemia pärast edasi lükatud Flandria

Sümfooniaorkestri külaskäik Eestisse. Orkester andis lausa kolm kontserti, dirigendipuldis oli meie armastatud Kristiina Poska.

Sündmus, mida soovin märkida, oli Dvořáki

„Stabat Materi“ ettekanne Eesti Riikliku

Sümfooniaokestri, oratooriumikoori, solistide ning Arvo Volmeri ettekandes. Vokaaloratoriaalseid suurvorme kostab meie lavadel kahjuks üsna harva ja selle peamine põhjus on muidugi korraliku oratooriumikoori puudumine. Meil on kaks võimalust, kas kutsuda segakoor Latvija või püüda hakkama saada oma jõududega. Et Eestis on olemas suurepärane Rahvusmeeskoor ja samuti leidub võimekaid naislauljaid, siis on see tehtav, aga lõpuks sõltub õnnestumine koosseisu muusikalisest keemiast. Kahjuks pole seda võimalik ei ette näha ega plaanida, saab vaid luua tingimused selle tekkimiseks. Suure koori kokkupanek ei ole mehaaniline tegevus, ideaalis peab koor olema piisavalt kokku laulnud ja kohanenud üksteise vokaalsete, tehniliste jm eripäradega.

Üks väga eriline kontsert oli Anna-Liisa Elleri ja Taavi Kerikmäe öökontsert „Vaikuse piiril“. Nad mängisid ajaloolisi klahv- ja keelpille: psalteeriume, kandleid, klavikorde. Usun, et nii vaiksel kontserdil polnud mina veel kunagi käinud. Publik istus esinejatele väga lähedal ja kohandas kuulamist helinivoole vastavalt. Kui alguses tundus, et midagi ju ei kosta, siis juba u 10 minuti pärast harjus kõrv helitugevusega ja tõestas, kui paindlik ja kohanemisvõimeline on kuulmine, aga ka publik tervikuna.

Järgnes Haapsalu Valgete Ööde festival, mis vahetas seekord nime seoses olukorraga maailmas. Valged ööd – see on ju imeline aeg, tulvil uusi lootusi ja kauneid loodusvaateid, kõige oodatum, igatsetum ning erilisem aeg meie aastaringis. Selline on ka festivalil kõlav muusika – romantiline, helge, heledates ja õrnades värvides ning soojades toonides. Toimus üheksa kontserti ning mitmeid teisi sündmusi, nagu jalutuskäigud ajaloolistel radadel, jututunnid

David Vseviovi ning Alo Põldmäega, laste joonistamis- ning meisterdamisnurgad. Festivalil oli u 1500 pileti ostnud külastajat, lisaks tasuta kontsertide külastajad, keda oli hinnanguliselt 300–400. Festival õnnestus igati, eriti meeldib mulle kontserdipaigana Haapsalu linnuse sisehoov – õdus ja loomuliku akustikatoega. Haapsalu linn on hea ja usaldusväärne koostööpartner. Festivalil on ka eraettevõtjast suurtoetaja – COOP, mis on omamoodi tunnustus festivalile. Tagantjärele hinnates näib, et festivali nimevahetus möödus sujuvalt.

Kontserdisari „Suveklassika Kadriorus“ on meie kõigi koos produtseeritud. Mitu Haapsalu festivali kava sai selles sarjas Tallinna lisakontserdi. Publik on üsna hästi lossikontserte külastanud ja need soojalt vastu võtnud. See on hea võimalus anda lavavõimalus noortele muusikutele, kes on suvel kodumail käimas.

Sügis algas uue jõu ja värske energiaga. Mitme produtsendi koostöös sündinud sarja „Avasta helilooja!“ esimene kontsert tähistas omanäolise helilooja, varalahkunud Kuldar Singi 80. sünniaastapäeva ja tõi kuulajateni ühel õhtul lausa kaks kontserti; nende vahele oli pikitud heliloojale lähedaste loomeisiksuste vestlusring. Minu jaoks oli selle kontserdi ettevalmistamine ühelt poolt väga põnev ja teiselt poolt väga nukker: Kuldar Singi teoste noodimaterjal on lihtsalt niivõrd halvasti leitav, et esitamiseks sai valida vaid teoseid, mis olid kättesaadavad, aga mitte neid, mida oleks soovinud tutvustada. Samal ajal on kuskil kellegi kodustes sahtlipõhjades ootamas tohutult põnev ja inspireeriv muusika, aga publik pole neid viimase 20 aasta jooksul kuulda saanud mitte üks raas. Olen rõõmus, et need kontserdid tõid avalikkuse ette vähemalt kaks esiettekannet! Võimalik, et ka rohkem, sest andmed on väga lünklikud.

„Avasta helilooja!“ sarjas oli järgmisena vaatluse alla John Cage, kelle sünnist täitus 110 aastat. Tema teoseid esitasid Ansambel U: ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel. Kõlas läbilõige Cage’i loomingust, varasest perioodist kuni elu lõpuaastateni – valik performatiivset, eksperimentaalset ning elektroonilist muusikat. Instrumentidena olid kasutusel peale tohutu elektroakustilise pillipargi ka erinevad veeanumad, kaasa tegid Tallinna ülikooli koreograafiatudengid – oli ju John Cage’i loometegevus pikalt seotud ka modernse tantsuteatriga.

Sama sarja kontserdiõhtul „Avasta helilooja! Valentõn Sõlvestrov“ esitas Ameerikas elav eesti

pianist Hando Nahkur helilooja väikevorme klaverile ja andis väga mõjusa ning tervikliku klaveriõhtu.

Järgnevalt tahan esile tõsta eesti noore soprani Mirjam Mesaku soolokontserti Estonia kontserdisaalis. Noor laulja oli välja valinud ja suurepäraselt ette valmistanud väga sisuka kontserdikava Sergei Rahmaninovi ja eesti heliloojate vokaalvormidega. Mesaku ansamblipartner oli poola pianist Ewa Danilewska, kes rikastas kontserti Chopini masurkadega. Duo on veel päris noor, aga ometi väga harmooniline, üksteisele antakse ruumi ja vaimustutakse siiralt teineteise kunstist. Väga sageli just ei näe, et laulja jääb pianisti soolode ajaks lavale kuulama. Saan suurepäraselt aru, et see pole ainus võimalik teineteise austamise ja toetamise märk, aga ometi mõjus ülimalt siiralt ja soojalt. Klassikaraadios arvustasid kontserti Arete Kerge ja Martti Raide (järelkuulatav).

Järgnes minifestival Keelpillifookus, viis eriilmelist, aga üleni keelpillimuusikale pühendatud kontserti. Esinesid tšellist

Daniel Müller Schott, kes esitas vapustava täiemõõdulise kahe poolega soolokava, noor talent Londonist Stephen Waarts mängis

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees Mozarti viiulikontserti nr 5 ja istus kontsertmeistritooli Tšaikovski „Serenaadi“ ettekandel. Omanäolise aktsendi andis festivalitervikusse kitarrist

Sean Shibe, kelle programmis oli nii akustilise kitarri kui ka elektrikitarri muusikat. Otsisin Keelpillifookusesse spetsiaalselt midagi lisaks „tavapärastele“ viiulitele ja tšellodele ning see oli sobivalt väga eriline kontsert. Tallinna Kammerorkestri ees seisis Ragnhild Hemsing, kellel olid kordamööda käes klassikaline viiul ja norra Hardangeri fiidel, esitades kõrvuti Vivaldi ja Griegi meistriteoseid ning norra rahvamuusikat. Sündmusele pani punkti MUBAs toimunud tulevikumuusikute kontsert, kus esinesid noored solistid ja MUBA keelpilliorkester. Tundub, et esimene kord väga palju paremini ei olekski saanud. Palju sõpru ja kolleege tunnustasid –kuidas ometi varem pole tehtud sellist festivali! Oli rõõm kuulda.

Veel üks eriline õhtu toimus detsembri alguses: Priit Volmer koos Jaanika Rand-Sirbiga esitas Schuberti tsükli „Luigelend“. Ma ei mäletagi Eestis selle laulutsükli terviklikku ettekannet.

Ja siis oligi juba laval ei keegi muu kui pianist Sir András Schiff. Tema soolokontsert toimus Eestis teist korda. Mõlemal korral on ta tulnud isikliku klaveriga, mis on välja valitud vastavalt

repertuaarile. Kui eelmine kord mängis ta romantikuid 1960. aastate Steinwayl, siis sel korral esitas maestro barokk- ja klassitsistlikku muusikat ning tema näppude all oli spetsiaalselt tema jaoks toodetud, erakordselt kaunis ja erilisi varje heitev pähklipuust purpurne Bösendorfer, mis mõjus tänu valgustusele kuninglikult. Selge see, et ükski instrument ei mängi ise, aga kui kokku saavad õilis instrument ja eriline artist, on tulemus vapustav. Ma pole vist varem olnud neli tundi kestval sooloklaveriõhtul, mille üheks lisapalaks esitatakse terve Beethoveni sonaat! Ja publiku ovatsioonid ei lõppenud … Muidugi oli sel erilisel puhul saalis rahvast, kes sinna varem polnud sattunud, mistõttu oli päris palju sagimist: kellegi telefon helises neli (!) korda kontserdi jooksul, keegi saalis uksest sisse-välja nagu metroos (väike liialdus!). Õnneks oli pianist seekord armuline või lihtsalt nii suures hoos, et ei pannud ümbritsevat üldse tähele. Teada on Schiffi varasemad palved tõeliseks vaikuseks ja süvenemiseks oma kontsertidel, ja teada on ka tema välja jalutamised kontserdilt, kui muusika loomiseks ja kuulamiseks ei suudeta koos luua vajalikku keskkonda. Olid tõeliselt ärevad hetked produtsendi jaoks … Veel üks väga eriline asi selle kontserdi juures, nimelt tõesti mitte keegi ei teadnud, mida kuulda saab. Artisti agentuuriga oli kokkulepe, et András Schiff otsustab kohapeal, millist kava selles saalis ja ajahetkel ta peab kõige paremaks esitada. Schiff teadustas ja kommenteeris kava lavalt ise, mis oli väga suur ja väärtuslik osa kontserdielamusest.

Aastalõpp läks Eesti Kontserdil hästi, kõik kontserdid olid rahvarohked, kunstiliselt õnnestunud ja sisuliselt terviklikud. Publik tunnustas muusikuid kohaloleku ja sooja aplausiga. Nii jõulueelne suurvorm Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljustega kui ka aastalõpukontserdid noorte Euroopas õppivate muusikute orkestri ja Henri Christofer Aavikuga; raekoja kammerkontsert Schuberti „Forellikvintetiga“, ning muidugi olid kõrgel kunstilisel tasemel Tallinna Kammerorkestri aastalõpukontserdid, sel korral koos Kaspar Männi ja Irina Zahharenkovaga.

Mulle meeldib mu töö! Eriti meeldib käia teiste korraldatud kontsertidel. Puhas rõõm, kui saab lasta muusikal end kaasa haarata, ilma et peas uitaks mõni muremõte.

Ülle Lehtmäe

2022. aastal korraldas Eesti Kontsert kokku

466 koolikontserti, mis on senini kõigi aastate rekord – kuulajaid oli kokku 92

279. Pakkusime sel aastal koolidele üle 50 erineva loeng-kontserdi kava. Valikus olid teiste seas klassikalise muusika, rahvamuusika, rahvaste muusika ja popmuusika kavad.

Peale kontserte paljudest koolidest saadetud kirjadest saame kindlust, et need on lastele väga meeldinud ja kontserdid on nende koolipäeva tohutult rikastanud.

Õpetajad kiidavad eelkõige Eesti Kontserdi koolikontsertide head kvaliteeti ja mitmekülgsust ning head korraldust.

Elavat muusikat ja päris kohtumisi on vaja nii suurtele kui ka väikestele. Meie esinejad annavad oma panuse koolinoorte ning õpetajate vaimse tasakaalu hoidmisse.

Oli hea kuulata vahelduseks midagi live’is, mitte netist, kõrvaklappidest. Kontserdil esitatud laulud olid head, Jaagup suhtles publikuga väga aktiivselt. Mulle meeldis kitarrimängija ka ning laulude kahehäälsed kohad olid minu lemmikud. Täitsa tore kontsert, teistsugune ja noortepärane. Mulle meeldis, kuidas mõlemad esinejad nautisid seda, mida nad laval tegid. Mängisid hästi!

POPULAARSEMAD KAVAD JA ESINEJAD 2022

1. „Tik-Tok live ehk Brassical tuleb taas!“ (ans Brassical) 35 kontserti

2. „Kõik on võimalik“ (Jaagup Tuisk ja Kristjan Sootalu) 28 kontserti

3. „Kõik algab esimesest naelast ehk laske maailmal heliseda“ (Silver Sepp) 26 kontserti

4. „Läbi raskuste tähtede poole“ (ans Põhja-Tallinn) 25 kontserti

5. „28 lava-aastat: kohtumine Koit Toomega“ 22 kontserti

6. „Laule filmidest“ (Hanna-Liina Võsa, Olav Ehala) 20 kontserti

KÕIGE USINAMAD KOOLIKONTSERTIDE TELLIJAD 2022:

1. Haapsalu põhikool 12 kontserti

2. Lasnamäe gümnaasium 11 kontserti

3. Lasnamäe Vene gümnaasium 10 kontserti

4. Kivilinna kool 9 kontserti

5. Kalamaja kool 8 kontserti

6. Jõgeva põhikool 8 kontserti

7. Keila kool 8 kontserti

Minu arust oli vägev, et nii noored esinejad nii hästi pilli mängida ja laulda oskavad. Tore, et Jaagup rääkis motivatsioonist ning sellest, et olenemata teiste, vahel negatiivsest järelkajast peab ikkagi püüdlema oma eesmärgi poole.

Imetlusväärne, kuidas Jaagup nii noore inimesena suudab ideaalselt välja tuua laulude (just ballaadide) sügava sisu ja kogu saali kuulama panna. Ka oli väga hea kavavalik.

(„Kõik on võimalik“)

Lapsed kuulasid huviga kitarriduot ja ei soovinud pärast kontserti kohe lahkuda.

(„Kirev kitarr“)

Meile väga meeldis. Nooruslik, emotsionaalne ja igapäevatöö pikendus õppekava mõttes.

(„Tantsud Iirimaast Iisakuni“)

Aitäh, poti ja panni etendus sai teoks ja sobis hästi mardilaupäeva. Ikka kiidan, lihtsalt suurepärane: lasteaialapsed kuulasid ja elasid kaasa – 50 minutit saada lapsi etendusele ja lauludele/ lugudele kaasa elama, peavad laste ees olema suurepärased artistid!

Eesti Kontserdist tellitud etteasted on alati kindla peale minek ja alati saad emotsioonid!

Meeldis nii suurtele kui väikestele. Suured tänud lasteaia poolt ja soovime ikka meeldivat koostööd.

(„Pott oli nõid ja pann oli kratt“)

Kontsert oli meil hoogne ja lustlik!

Lastele meeldis, kuigi oli varane hommik Siimustis.  Eriti tore, et lapsi kaasati rütmilistesse tegevustesse

(Rütmisõu)

Akordionid olid ülihead! Kontsert oli põnevalt üles ehitatud – õpetlik ja professionaalne ning samas mänguline ja lustakas. Poisid on nii hea huumorimeelega, näitlejameisterlikkus 5+. Oleme kontserdist väga vaimustuses!

(„Elu akordionistina“)

Täname ja avaldame vaimustust!!!

Johan Randvere ja Evelin Samuel-Randvere kontsert oli nii võimas, ilus, meeleolukas, Johani huvitavate harivate vahepaladega – oleks soovinud aega seisma jätta, et veel rohkem seda kõike nautida ...

(„See kõige ilusam aeg. Evelin ja Johan Randvere“)

Rahvusmeeskoor pakkus kustumatu elamuse!

Kontsert oli võimas ja naelutas kõik kuulama. Elevust pakkus kontserdi ajal võimalus astuda meeskoori ette ja dirigeerida – selle julge otsuse võttis vastu meie 2. klassi õpilane.

(Rahvusmeeskoor)

Kõik  jäid väga rahule ja kiitsid iganes toredaid muusikuid nii laheda ja kaasakiskuva kava eest! Põnevust jätkus algusest lõpuni.

See oli väga õpetlik, samas kaasahaarav ja lustakas. Veelkord suur tänu Ägeda Brassi poistele!

(„Suur pauk“)

Kontsert oli väga hästi kokku seatud, sai kaasa laulda, tarkust ja teadmisi laulude loomisest. Oli tore, ja nagu muusikud ütlesid, mažooris-duuris meeleolu! Pärast kontserti said lapsed esinejatelt autogramme ja koos esinejatega pilti teha. Kontserdil olid ka Ukraina lapsed ja nende vanemad.

(„Muusikatund Tanja ja Mihkliga“)

Silver Sepp Foto: Gabriela Liivamägi

Karin Sarv

KOOLIKONTSERTIDE PRODUTSENT

UNESCO loovlinnade võrgustik käivitati 2004. aastal eesmärgiga tähtsustada kultuuri ja loovuse rolli linnade arengus. Tallinn kannab

UNESCO muusikalinna tiitlit alates 2022. aastast. Muusikalinn Tallinna tegevuskava 2022–2025 keskmes on muu hulgas mitmetasandiline muusikaõpe ja noore publiku kaasamine ning muusika kättesaadavus. Seda

UNESCO muusikalinn Tallinna koolikontsertide programm ka pakub. Eesti Kontsert on muusikalinna partner ning Eesti Kontserdi esindaja kuulub ka muusikalinna nõukokku.

Tallinn andis muusikalinna projekti raames Eesti Kontserdile lisarahastust, mis võimaldas pakkuda Tallinna koolidele tasuta professionaalset kontserdiprogrammi. Eesti Kontserdi üheks eesmärgiks oli pakkuda koolidele elava muusika tunde ning kasvatada sellega pikas perspektiivis omale publikut. Mõned kontserdid toimusid ka Estonia kontserdisaalis, mis võimaldas külastada kontserdisaali ka nendel lastel, kes polnudki veel sinna jõudnud.

Muusikalinn Tallinna toetusega sündinud tasuta koolikontsertide programmist sai osa 40 kooli, kokku oli kontserte 43 ja kuulajaid üle 5000.

UNESCO muusikalinn Tallinna koolikontsertide programmis osales kokku 11 kooslust: muusik ja produtsent Sander Mölder, lauljalaululooja Mick Pedaja, trummar Reigo Ahven, pianistid Johan Randvere, Hando Nahku ja Kärt Ruubel, klarnetist Marten Altrov, vioolamängija Xandi Van Dijk, tšellist Villu Vihermäe, Eesti Rahvusmeeskoor, Hortus Musicus ning Tallinna Kammerorkester.

Programmid koostasid-valisid artistid ise. Reigo Ahven tegi koolides lausa töötube, kus igaüks sai soovi korral ise teha ja proovida rütmimuusikat. Huvi oli suur.

Tasuta koolikontsert on kooli ja õpilaste jaoks suure väärtusega, tagasiside on positiivne.

Jõudsime ka mitmesse erivajadustega laste kooli, sealt on tulnud vaid head tagasisidet ning on toonitatud, kui hästi erilised lapsed end sel päeval peale kontserti tundsid. Ka muusikud, kes koolides käisid, nautisid kontakti noorte ja lastega ning kirjeldasid kogetut: „Nii lahe, et seda teete, see on nii vajalik!“

Paar tsitaati kuulajailt:

Olime lummatud ja nii mõnegi jaoks avanes uus aken klassikalise muusika maailma.

Oli väga meeliülendav kohtumine!

Oli vägev kontsert!

Riina Aamisepp

TURUNDUSJUHT

2022. aastat ootas kogu ühiskond ning kultuurivaldkond lootusega koroonaepideemia leevendumisele ning kontserdielu elavnemisele, ent veebruaris rabas meie geograafilist naabrust

Vene Föderatsiooni julm sõjaline kallaletung Ukrainale, mis muutis kogu piirkonna julgeolekut ja turvatunnet, vallandades ka suure hinnatõusu, mis on mõjutanud nii tarbijakäitumist kui ka meie tegevuskulusid.

Aasta alguses toimus koostöös Eesti

Kontserdi suurtoetaja AS Livikoga Estonia kontserdisaalis Eesti Kontserdi ja Rémy Martin’i uusaastakontsert. (Koroona-aastal jäi publikuga kontsert ära.) Noore andeka dirigendi

Maria Seletskaja esinemine tõi saali vaimustunud publiku, kes sai suurepärase elamuse. Aasta suurejoonelisima kontserdi publikuarv ja müügitulu saavutasid epideemiaeelse taseme.

Kui sisendhinnad tegi suure hüppe aasta keskpaigaks, siis piletitulu mõjutas endiselt külastajate ebakindlus ja turvatunde puudumine – publikuarvud jäid tagasihoidlikuks.

Suve saabumisel otsustas juhtrühm värskendada traditsioonilist Haapsalu Tšaikovski festivali. Armastatud kauni klassikalise muusika üritus laiendas kontseptuaalselt programmi ja sai uue nime – Haapsalu Valgete Ööde festival. Turundustiim – turundusspetsialist

Laura Põldma ning loovdisainer Kleer-Keret

Tali – lõi paari nädalaga festivalile uue visuaalse ilme, reklaamimaterjalid ning kodulehe, ja seda tasemel, mis ületas kõik senised turundussaavutused nii teostuskiiruselt kui ka esteetilisuselt. Festivali uuenenud turundusilme tõi teostajatele Eesti Kontserdi aasta turundusteo tunnustuse.

Dirigent Māris Sirmais

Saaremaa ooperipäevad on aastast aastasse meelitanud Kuressaare linnusehoovi arvukalt välisturiste Saksamaalt, Põhjamaadest, Leedust ja Lätist, ent sel aastal saime tunda, kuidas sõjategevuse läheduse tõttu tühistasid mitmed grupid ja reisifirmad Saaremaa ooperipäevade piletibroneeringud ning oodatud müügiprognoos jäi peamiselt selle sihtrühma puudumise tõttu alla ootuse.

Mõlemad suvised festivalid õnnestusid tuntud headuses. Publik leidis oma armastatud, kunstiliselt kõrgel tasemel festivalid taas üles. Sel aastal osalesid nii Haapsalu Valgete Ööde festival kui ka Saaremaa ooperipäevad EAS-i/ Kredexi korraldatud festivalide uuringus, mille publiku tagasiside kinnitas, et mõlemad kultuuriüritused on ühed oodatuimad suvise hooajal. Neil festivalidel on väga lojaalne publik ning muusikaprogramm ja korraldus tervikuna said keskmisest kõrgema hinde.

Sotsiaalmeedia kanalitest Facebookis ja Instagramis oleme kasvavalt aktiivsed nii sisu poolest kui ka uute formaatidega.

2022. aasta detsembri lõpu seisuga on Eesti Kontserdil Facebookis 9800 jälgijat (2021: 8400, rekordiline kasv +1400). Varasemast publiku-uuringust teame, et klassikalise muusika kontserdihuviline on pigem kõrgemas vanuserühmas, mis seletab noorema auditooriumiga Instagrami jälgijaskonna aeglasemat kasvutempot. Siiski jõudsime Instagramis 1500 jälgijani (2021: 1100, seni kõrgeim juurdekasv + 400).

Uusaastakontsert

Toetajad ja partnerid

Eesti Kontserdi tegevuse jaoks on olulise tähtsusega toetajalepingute tulu. Vaatamata majanduskeskkonna halvenemisele nii koroonapandeemia kui ka energiakriisi

tõttu suutsime säilitada lepingud ning isegi kasvatada toetajate panust olukorras, kus paljud ettevõtted loobusid sponsor- ja reklaamilepingutest. Lisaks kõrgetasemelisele kontserdihooajale kasvatab partnerite lojaalsust Eesti Kontserdi suurima publiku ja piletituluga festival Saaremaa ooperipäevad, mille Postimehe kultuuriajakirjanik nimetas üheks kõige paremini turundatud ja bränditud kultuuriürituseks Eestis (Alvar Loog. „Laibad ja ooperilava – need kuuluvad kokku nagu meri ja tuul“, Postimees, 25.07.2022). Ka Haapsalu Valgete Ööde festivalil on meil väga pikaajaline, õnnestunud ning oluline koostöö Coop Haapsaluga.

2022/2023. hooajaks õnnestus meil pikendada koostöölepingut finantstehnoloogia suure tegija Admiralsiga, kelle jaoks on Eesti klassikalise muusika kultuuri toetamine ning edendamine strateegiline äritegevuse suund. Koostöö toetajate-partneritega aitab hoida meie suutlikkust pakkuda erakordseid muusikaelamusi Eestis ja ka väljaspool Eestit.

Esimest korda toimus Rémy Martin’i ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert koostöös suurtoetaja AS Livikoga. Oodatud suursündmust saatis suur publikumenu ja see õnnestus väga hästi, nagu see oli kordi juba õnnestunud enne publikupiiranguga epideemiaperioodi.

RÉMY MARTIN ’ I JA EESTI KONTSERDI

Solist Triin Ruubel-Lilleberg, viiul

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Maria Seletskaja

Piletid: Piletilevi | Eesti Kontserdi kassa

Indrek Umberg

Eesti Rahvusmeeskooril läks 2022. aasta pandeemiast ja selle tagajärgedest taastumise tähe all. Kuna eksport puudus, siis keskendusime enam kontserditegevusele Eesti kontserdimajades ja koolides.

Jaanuaris tähistasime Ester Mägi 100. sünniaastapäeva ja esinesime MustonenFestil Arnold Schönbergi teostega. Veebruaris oli suurem koolikontsertide tsükkel, mis erines tavapärasest, kuna kaasasime aktiivselt osalema ka lapsi. Dirigentide Rasmus Erismaa ja Kuldar Schütsi juhatusel kujunesid need kontserdid väga menukateks ja paljud koolid ootavad meid tagasi esinema. Vabariigi aastapäeva tähistasime pidulikult koostöös Mihhail Gertsiga.

Märtsis toimus rida maakonnakontserte ja kuu lõpus tõi Mikk Üleoja välja kava, milles oli kokku pandud Pärt Uusbergi ja Carlo Gesualdo looming. Kannatusajal osalesime suurvormi ettekandel – Dvořáki „Stabat Mater“ Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Aprilli lõpus toimus koostööprojekt kammerorkestriga Kiievi Solistid ning mais andsime maakonnakontserte ja salvestasime.

Suvel tähistasime koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga maestro Neeme Järvi juubelit Estonia kontserdisaalis ja Leigo festivalil. Astusime üles festivalidel Võnge ja Klaaspärlimäng ning Rapla kirikumuusika festivalil. September algas Narva

ooperipäevadel Stravinski „Oedipus Rexi“ lavastusega, mida juhatas Anatoli Štšura, ja lõppes Kuldar Singi autorikontserdiga.

Mikk Üleoja

Oktoobris esitasime Tallinnas ja Pärnus Franz Schuberti loomingut, novembris tähistasime koostöös kooriühinguga Mart Saare 140. sünniaastapäeva, lisaks taas koolikontsertide tsükkel. Kuu lõpus ilmus üle pika aja Rahvusmeeskoorilt rahvusvahelise leviga heliplaat Inglise firma Toccata Classicsi kaubamärgi alt. Plaat on erialases kirjanduses saanud juba suurt tunnustust. Sellel kõlab Galina Grigorjeva looming. Plaadi ilmumist ning helilooja juubelit tähistasime kontserdiga Tallinnas koostöös Hortus Musicusega.

Aasta viimasel kuul salvestasime ja tegime traditsioonilisi jõulukontserte Põlvas, Jõhvis, Tartus ja Tallinnas; koori dirigeeris külalisena Ingrit Malleus ja kontserdid said väga sooja vastuvõtu osaliseks.

Hortus Musicus

ANSAMBEL

Aasta 2022 oli Hortus Musicuse jaoks väga eriline. Ansambel tähistas 50 aasta juubelit. Poole sajandi jooksul on Hortus Musicus pakkunud muusikaelamusi kuulajatele üle terve maailma. Muusikutele on see olnud elu sisu, töö ja armastus. Juubelikontserdid „50 aastat paradiisiaias“ toimusid kõikides Eesti Kontserdi majades ja muu hulgas ka naabrite esindussaalides – Helsinki Muusikkitalos ja Riia Suurgildi saalis. Juubeli puhul ilmus Saale Fischeri raamat „Hortus Musicus. Viiskümmend“, mis on mahukas ülevaade ansambli poole sajandi pikkusest rännakust. Olulise tähtpäeva puhul ilmus ka CD-plaat „Hortus Musicus – Half a Century“, millele on kokku kogutud valik ansambli salvestisi läbi viie aastakümne.

12. novembril andis Hortus Musicus Kiek in de Kökis kontserdi „Täna viiskümmend aastat tagasi“, kus esitati täpselt sama kava, mis pool sajandit varem esimesel avalikul kontserdil 12. novembril 1972 sealsamas. Mõlemal kontserdil olid laval Andres Mustonen, Olev Ainomäe ja Tõnis Kuurme; esimesel kontserdil osalenud muusikutest olid nüüd kuulajate hulgas Joosep Vahermägi, Paul Mägi ja Ants Nuut.

2022. aastal andis Hortus Musicus 58 kontserti üle seitsmele tuhandele kuulajale. Hubases kodusaalis Väravatornis toimus 14 kontserti. Reeglina olid need välja müüdud.

Tallinnas esineti veel Estonia kontserdisaalis (4), Jaani kirikus (3), toomkirikus, Kadrioru lossis, teletornis, Suurgildi hoones, raekojas ja Tallinna Linnaelumuuseumis.

Väljaspool pealinna mujal Eestis andis Hortus Musicus kokku 14 kontserti. Peale Eesti Kontserdi majade astuti üles veel Arvo Pärdi

keskuses Laulasmaal, Viimsi Artiumis, Tartu Jaani kirikus, Viljandi Jaani kirikus, Rakvere Kolmainu kirikus, Paide kirikus, Padise kloostri kirikus, Tõrva kirik-kammersaalis ja Kuressaare lossi kapiitlisaalis.

Suurematest projektidest tuleks veel esile

tõsta kolme kontserti pealkirjaga „Aegade sild“ Pärdi Päevadel septembris. Välismaal andis Hortus Musicus 2022. aastal 11 kontserti – Soomes 5, Iisraelis 4, Lätis 1 ja Rumeenias 1.

Nagu tavaks, toimus juuli alguses Hortus Musicuse suvefestival „In horto regis“, seekord juba kaheteistkümnendat korda.

Hortus Musicuse koosseisu kuuluvad:

Andres Mustonen – viiul

Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid, duduk

Imre Eenma – violone, viola da gamba

Valter Jürgenson – tromboonid

Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid

Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid

Riho Ridbeck – bass, löökpillid

Ivo Sillamaa – klavessiin

Anto Õnnis – tenor, löökpillid

Taavo Remmel – kontrabass

Marika Pärk

PÄRNU KONTSERDIMAJA JUHT

Pärnu kontserdimaja külastas 2022. aastal 46 906 inimest, mis on 60% enam kui 2021. aastal; see ületab 2020. aasta tulemust, kuid pole veel jõudnud 2019. aasta tulemuseni.

Toimus 118 üritust (2021: 73 üritust; 2019: 156 üritust), sh 90 kultuuriüritust 32 543 külastajaga (2021: 14 193 külastajat; 2019: 51 095 külastajat) ja 28 konverentsi, seminari ning pidulikku

sündmust 14 363 külastajaga (2021: 4455 külastajat; 2019: 20 393 külastajat).

Aastaga kasvas Eesti Kontserdi kontsertide külastatavus 2346 inimese võrra. Kokku

toimus Pärnus 26 Eesti Kontserdi kontserti, mida külastas 6633 inimest. Kõige populaarsem kontsert oli detsembris toimunud uusaastakontsert ligi 1000 kuulajaga, peaaegu täissaali tõid ka pühademuusika kontsert detsembris ning Mozarti ooper „Don Giovanni“ Pärnu ooperipäevadel juulikuus.

2022. aasta suvi tõi Pärnusse taas ooperipäevad, mis olid koroona pärast olnud pikal pausil. Ooperipäevade külalisteater oli Poola noorim ooperiteater – Poola Kuninglik

Ooper. Eestisse toodi kaks etendust – Mozarti „Don Giovanni“ ja Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“, mida pole varem Eestis mängitud. Ooperipäevad jäid oma kunstilistele eesmärkidele kindlaks: külas oli teater, mis pole varem Eestis esinenud, ja vähemalt üks ooper oli eestimaalastele suhteliselt tundmatu. Ooperipäevad lõpetas traditsiooniline ooperigala.

Teiste korraldajate kontsertidest toimusid täissaalile (üle 700 külastaja) Pärnu Muusikafestivali kontserdid, „Tänu Sulle ABBA“, „Lords of the Sound: The Music of Hans Zimmer“, „Someone Like You. The Adele

Songbook“; lisakontserdid täissaalile olid „Lords of the Sound: The Music of Hans Zimmer“ ja „Tänu Sulle ABBA“. Kõige publikurohkemad kuud olid juuli ja detsember. Lisaks Pärnu Muusikafestivalile oli Pärnu kontserdimajal au võõrustada aasta õpetajate galat, Äripäeva konverentse, Eesti MV fitnessis ja kulturismis, Pärnu restoranide nädala galaõhtusööki, Pärnumaa Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktust.

Novembri lõpus tähistas Pärnu kontserdimaja 20 tegevusaasta juubelit, mis tipnes sünnipäevakontserdiga 2. detsembril. Koos Pärnu Linnaorkestriga oli laval Poola helilooja, dirigent ja pianist Marcin Masecki. Muu hulgas tuli esiettekandele Masecki „Eesti sümfoonia“, mis tähistas Eesti ja Poola diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Kontsert toimus koostöös Poola suursaatkonnaga ning seda toetas Adam Mickiewiczi Instituut. Sünnipäeval, 30. novembril läks kontserdimaja fuajeest otse-eetrisse Eesti Televisiooni saade „Terevisioon“, mis oli pühendatud Pärnu linnale ja kontserdimajale. Pealelõunal said huvilised ekskursioonidel uudistada kontserdimaja tagatube. Koostöös Pärnu Muusikakooliga toimus vaba lava kontsert kohvikus Cello. Kontserdimaja töötajad valmistasid ja pakkusid kogu nädala kohviku külalistele oma lemmikroogi. Sünnipäevanädalaks valmis fotonäitus maja kollektiivist: Andres Adamsoni fotodele lisaks ilmestab iga töötaja pilti meie kolleegi Krädli Mihhailova luuletus. Saksa Tehnoloogiakooli graafilise disaini kursuslastel valmis Pärnu kontserdimaja juubeliplakatite näitus.

Mihhail Kastritski

JÕHVI KONTSERDIMAJA JUHT

Jõhvi kontserdimajas pöördus 2022.a. kontserttegevus pärast sunnitud pause ja piiranguid jälle tõusuteele. Suurenes kontsertide ja rendisaalide arv, hooaja edenedes kasvas ka publiku arv. Algselt koroona tekitatud põhjustel, lisaks veebruaris alanud sõja tõttu idanaabri esinejate esinemistele kehtestatud piirang tõi kaasa tuntava arvu kontsertide edasilükkamise määramatusesse tulevikku.

Traditsiooniliselt toimus XXIV suvefestival Seitsme linna muusika, mille 11 kontserti ja traditsioonilist öökinoseanssi Toila pargis külastas üle 1400 inimese.

Sügisene poolaasta kulges ürituste ja publiku arvu mõttes tõusvas joones, ja kalendriaasta jooksul toimus meie saalides 47 kontserti, 29 filmiseanssi, 34 etendust, 2 balletietendust, 62 seminari, konverentsi, aktust ja vastuvõttu. Oli rõõmustav, et üle mitme aasta toimus Jõhvi kontserdimajas taas aastalõpuball.

Jüri Leemets JÕHVI KONTSERDIMAJA PEAADMINISTRAATOR JUHI ÜLESANNETES 2022. AASTAL

SA Eesti Kontsert finantsaasta 2022

Majandustegevus 2022–2021

Kontserdikalender Eestis

KONTSERDISARJAD JA NENDE LOOMINGULISED KOOSTÖÖPARTNERID

JAANUAR

1. JAANUAR

Estonia kontserdisaal

Rémy Martin’i ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert

Triin Ruubel-Lilleberg viiul

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Maria Seletskaja

Bernstein, Wieniawski, Delibes, Chabrier, de Falla, Ravel, Glazunov, Gounod, Prokofjev, Grieg, Tšaikovski, Glinka, Hatšaturjan

Koostöös Eesti Riikliku

Sümfooniaorkestriga

6. JAANUAR

Estonia kontserdisaal

12. JAANUAR

Elleri Muusikakooli Tubina saal   Uuestisünd

Floridante Consort ja ansambel

Maria Valdmaa sopran

Maarja Helstein alt

Joosep Trumm tenor

Lodewijk van der Ree tenor

Taniel Kirikal bass

Andrew Lawrence-King harf, kunstiline juht

Villu Vihermäe viola da gamba

Kristo Käo lauto

Saale Fischer orel

Cipriano de Rore, Orlando di Lasso, Giaches de Wert jt

8. JAANUAR

Tallinna raekoda

Pillifondi aarded

Mari Poll viiul

Gloria Ilves viiul

Johanna Vahermägi vioola

Leho Karin tšello

Milhaud. Keelpillitrio op. 274

Honnegger. Sonatiin viiulile ja tšellole

e-moll H.80

Saint-Saëns. Keelpillikvartett nr 2

G-duur op. 153

10. JAANUAR

Estonia kontserdisaal

Maestra Ester Mägi 100

Tuuri Dede metsosopran

Hans Christian Aavik viiul

Arvo Leibur viiul

Heiki Mätlik kitarr

Mirjam Avango klarnet

Terje Terasmaa vibrafon

Kadri-Ann Sumera klaver

Tähe-Lee Liiv klaver

Ene Salumäe orel

Segakoor HUIK!

Eesti Rahvusmeeskoor

Tallinna Kammerorkester  Dirigendid Andres Kaljuste, Ode Pürg, Mikk Üleoja

12. JAANUAR

Estonia kontserdisaal   Lõunamuusika

Eesti Rahvusmeeskoor  Dirigent Mikk Üleoja

Ester Mägi ja Mart Saare looming

12. JAANUAR

Jõhvi kontserdimaja

15. JAANUAR

Tallinna raekoda

20. JAANUAR

Pärnu kontserdimaja Torm ja tung

Kreete Perandi metsasarv  Jaan Ots klaver

Kaastegev Priit Volmer bass, rahvusooper Estonia Luulet loevad näitlejad

Jan Ehrenberg ja Kristiin Räägel  Schumann. Adagio ja Allegro op. 70   Schubert. „Ständchen“ D 889   Schubert. „Erlkönig”, „Gruppe aus dem Tartarus“ Schumann. „Kolm romanssi“ op. 94  Schubert. „An die Musik“

15. JAANUAR

Väravatorn

Mööda Euroopat. Esimene peatus: Prantsusmaa  Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

16. JAANUAR

Tallinna raekoda   Muusikaaia õied  Imbi Tarum klavessiin

18. JAANUAR

Vanemuise kontserdimaja

19. JAANUAR

Jõhvi kontserdimaja

20. JAANUAR

Estonia kontserdisaal

26. JAANUAR

Pärnu kontserdimaja

Tähe-Lee Liiv klaver

Telekonkursi „Klassikatähed 2020“

võitja auhinnakontsert

Sibelius. „Eksprompt“ op. 5/6  Sibelius. „Nokturn“ op. 24/8   Sibelius. „Romanss“ op. 24/9  Vītols. Prelüüd op. 22/2  Vītols. „Valss-kapriis“ op. 24  Vītols. „Hällilaul“ op. 18/1  Schumann. „Fantaasia“ C-duur op. 17

28. JAANUAR

Arvo Pärdi Keskus

Vadim Repin viiul

Marcel Johannes Kits tšello

Ivo Sillamaa klaver

Hortus Musicus

27. JAANUAR – 6. VEEBRUAR 2022  Mustonenfest

Kunstiline juht Andres Mustonen

27. jaanuar Estonia kontserdisaal   MustonenFesti galakontsert  Vadim Repin viiul

Ivari Ilja klaver

Klaaspärlimäng Sinfonietta  Dirigent Andres Mustonen  Eesti Rahvusmeeskoor

Sten Lassmann klaver

Alo Rammo lugeja  Dirigent Mikk Üleoja

Schönberg. „Kuus laulu“ op. 35  Schönberg. „Ellujäänu Varssavist“ op. 46

Reger. Reekviem op. 83/10  Mendelssohn. Kontserti viiulile, klaverile ja keelpillidele d-moll MWV O4  Bruch. „Kol Nidrei“  Pärt. „La Sindone“

29. JAANUAR

Tallinna Jaani kirik   Harmoonia

Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits   Voces Tallinn  Hortus Musicus  Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen

Kõrvits, Pärt, Mendelssohn, Monteverdi

30. JAANUAR

Kadrioru loss

Üksnes Bach

Andres Mustonen viiul Ivo Sillamaa klaver

Johann Sebastian Bach

Prelüüd ja fuuga nr 1 C-duur, BWV 846 (Hästitempereeritud klaver I)

Prelüüd ja fuuga nr 2 c-moll, BWV 847 (Hästitempereeritud klaver I)

Viiulisonaat nr 2 a-moll, BWV 1003  Chaconne viiulipartiitast nr 2 d-moll, BWV 1004

Kromaatiline fantaasia ja fuuga d-moll, BWV 903

1. VEEBRUAR

Jõhvi kontserdimaja

2. VEEBRUAR

Pärnu kontserdimaja

3. VEEBRUAR

Tallinna Filharmoonia

Mustpeade maja

Ave Maria

Läti õigeusu kiriku meeskoor

Logos (Riia)

Kunstiline juht preester Ioanne

Shenrock

Vene ja juudi õigeusu muusika

2. veebruar Estonia kontserdisaal

Nägemuslik klaver

Aleksei Botvinov klaver, Ukraina  VJ Videomatics visuaalkunst

Bach, Chopin, Rahmaninov, Glass, Einaudi

4. VEEBRUAR

Tallinna Jaani kirik

Aegade sild

Hortus Musicus

Maria Valdmaa sopran

Kunstiline juht Andres Mustonen

Scheidt, Schütz, Kaumann, Silvestrov, Bardanashvili, Steinberg (esiettekanne)

5. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal

6. VEEBRUAR

Vanemuise kontserdimaja

Alberto Martini viiul, Itaalia

I Virtuosi Italiani

Kaastegev Andres Mustonen viiul

Vivaldi. „Aastaajad“  Koostöös Itaalia Suursaatkonnaga

VEEBRUAR

8. VEEBRUAR

Linnamuuseum

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

10. VEEBRUAR

Pärnu kontserdimaja

11. VEEBRUAR

Jõhvi kontserdimaja

15. VEEBRUAR

Vanemuise kontserdimaja   Poulenc. „Elevandipoeg Babar“

Jutustaja Sepo Seeman

Liivamaalija Madli Luuk

Pärnu Linnaorkester

Dirigent Kaspar Mänd   Koostöös Pärnu Linnaorkestriga

10. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal   Öökontsert

Mingo Rajandi Quintet

Mingo Rajandi kontrabass

Liisi Koikson vokaal

Joel Remmel klaver

Marek Talts kitarr Ahto Abner löökpillid

12. VEEBRUAR

Väravatorn   Muusikaaia õied   Gambakonsort väikerinG  Kunstiline juht Peeter Klaas

16. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal   Lõunamuusika  Torm ja tung Trio ’95  Robert Traksmann viiul  Marcel Johannes Kits tšello Rasmus Andreas Raide klaver  Ajastu luulet loevad noored näitlejad Jan Ehrenberg ja Kristiin Räägel

16. VEEBRUAR Pärnu kontserdimaja

17. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal

18. VEEBRUAR

Jõhvi kontserdimaja   Klassikatähed 2020 Siret Sui flööt   Kaastegev Sten Heinoja klaver  Puhkpillikvintett:  Siret Sui flööt   Ingely Laiv-Järvi oboe

Kevin Mattias Klasman klarnet Jakob Peäske fagott  Jürnas Rähni metsasarv

19. VEEBRUAR Väravatorn

Mööda Euroopat. Teine peatus: Inglismaa  Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

23. VEEBRUAR

Vara kogukonnakeskus Klassikatähed  Siret Sui flööt   Triinu Piirsalu viiul Sten Heinoja klaver

26. VEEBRUAR

Estonia kontserdisaal

27. VEEBRUAR

Jõhvi kontserdimaja    Teel Viini

Viini Filharmoonia kuldse saali eelkontserdid Eestis

Eesti Sinfonietta

Rūta Lipinaitytė viiul, Leedu

Dirigent Emilia Hoving (Soome)

Haydn. Sümfoonia nr 1 D-duur, Hob I:1

Pärt. „Fratres“

Lotta Wennäkoski. „Hava“ (esiettekanne Eestis)

Pärt. „Cantus in Memoriam Benjamin Britten“

Haydn. Sümfoonia nr 104 D-duur, Hob I:104

Tormis. „Nostalgia“ (NB! ainult Jõhvis)

MÄRTS

4. MÄRTS

Vanemuise kontserdimaja

Vanemuise Sümfooniaorkester

Signe Sõmer klarnet

Dirigent Atvars Lakstigala (Läti)  Arturs Maskats. „Tango“

Ardo Ran Varres. Klarnetikontsert „Kahe tu(u)le vahel“ (esiettekanne)  Rimski-Korsakov. Sümfooniline süit „Šeherezade“

Koostöös Vanemuise teatriga

4. MÄRTS

Pärnu kontserdimaja

5. MÄRTS

Estonia kontserdisaal  Astor Piazzolla 101

Tim Kliphuis Trio

Tim Kliphuis viiul

Nigel Clark kitarr

Roy Percy kontrabass

Kaspar Uljas bandoonium

Tallinna Kammerorkester  Koostöös Tallinna Filharmooniaga

6. MÄRTS

Saku valla kultuurikeskus

7. MÄRTS

Võru Kannel

8. MÄRTS

Rannu rahvamaja

9. MÄRTS

Oru kultuurisaal

Eesti Rahvusmeeskoor   Dirigent Mikk Üleoja

7. MÄRTS

Jõhvi kontserdimaja

8. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

9. MÄRTS

Vanemuise kontserdimaja

12. MÄRTS

Pärnu kontserdimaja

Valter Soosalu vokaal, harpejji

Estonian Cello Ensemble

Tüür, Grünberg, Sollima, Glass, Soosalu

9. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

Lõunamuusika

Prantsuse öölaulud

Oliver Kuusik tenor

Irina Zahharenkova klaver

Chopin, Duparc, Poulenc, Fauré

10. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

Klaveriõhtu

Stephen Hough klaver, Inglismaa/

Austraalia

Alan Rawsthorne. „Bagatellid“

Schumann. „Kreisleriana“ op. 16

Stephen Hough. „Partita“

Chopin. Ballaad nr 3 As-duur op. 47

Chopin. Skertso nr 2 b-moll op. 31

13. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

15. MÄRTS

Pärnu kontserdimaja

28. APRILL

Vabamu

Võim ja vaim

Juuli Lill metsosopran, RO Estonia

Theodor Sink tšello

Kadri-Ann Sumera klaver

Jaak Juske kommentaarid  Šostakovitš. Sonaat tšellole ja klaverile d-moll op. 40

Šostakovitš. „Kuus poeemi Marina

Tsvetajeva sõnadele“ op. 143a  Šostakovitš. Prelüüd ja fuuga d-moll

nr 24 op. 87

7. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

B4CH. Neli klaverit

Sten Heinoja klaver

Sten Lassmann klaver

Daumants Liepins klaver, Läti

Reinis Zariņš klaver, Läti

Tallinna Kammerorkester

Dirigent Anna Duczmal-Mróz (Poola)

18. MÄRTS

Vanemuise kontserdimaja

24. MÄRTS

Estonia kontserdisaal  Öökontsert

Noor jazzitalent 2020

Marianne Leibur vokaal, viiul

Joel Remmel klaver

Kalle Pilli kitarr

Heikko Remmel bass

Ramuel Tafenau löökpillid

Keelpillikvartett:

Linda-Anette Verte viiul

Helerin Oksa viiul  Greten Lehtmaa vioola

Paul-Gunnar Loorand tšello

18. MÄRTS

Jõhvi kontserdimaja

20. MÄRTS

Tallinna raekoda   Torm ja tung

Keelpillikvartett M4GNET

Robert Traksmann I viiul

Katariina Maria Kits II viiul

Mart Kuusma vioola

Marcel Johannes Kits tšello  Näitlejad Jan Erik Ehrenberg ja Kristiin Räägel

23. MÄRTS

Pärnu kontserdimaja    Poola Kuningliku Ooperi solistid:  Justyna Stępień sopran

Aneta Łukaszewicz metsosopran

Robert Gierlach bariton

Dagmara Dudzińska klaver  Chopin, Moniuszko, Szymanowski

23. MÄRTS

Vanemuise kontserdimaja

24. MÄRTS

Estonia kontserdisaal

25. MÄRTS

Jõhvi kontserdimaja

Klassikatähed 2020

Triinu Piirsalu viiul

Triinu Piirsalu viiul

Kristi Kapten klaver

Klaveritrio Meri:

Triinu Piirsalu viiul

Simon Svoboda tšello  Tähe-Lee Liiv klaver  Sibelius. Humoresk nr 5 Es-duur 89/3 tsüklist „Kuus humoreski viiulile ja orkestrile“

Sibelius. Humoresk nr 6 g-moll op. 89/4 tsüklist „Kuus humoreski viiulile ja orkestrile“

Bach. Chaconne partiitast sooloviiulile nr 2 d-moll BWV 1004

Ravel. „Mustlane“  Schubert. Klaveritrio nr 2 Es-duur op. 100, D.929

25. MÄRTS

Estonia kontserdisaal   Kevadsümfoonia

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester  Dirigent Mihhail Gerts  Schumann. Sümfoonia nr 1 B-duur 38 „Kevadsümfoonia“

Reinvere. „Schoß des ungeheuren Lichts“(esiettekanne)

Reinvere. „Vom Sterben den Sterne. Symphonische Notizen” (esiettekanne Eestis)

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

26. MÄRTS

Tallinna raekoda   Pillifondi aarded  Pillifondi keelpillikvartett

Hans Christian Aavik viiul

Katariina Maria Kits viiul

Johanna Vahermägi vioola

Valle-Rasmus Roots tšello

Fauré. Keelpillikvartett e-moll op. 121    Ravel. Keelpillikvartett F-duur  Koostöös Eesti Pillifondiga

29. MÄRTS

Jõhvi kontserdimaja

30. MÄRTS

Estonia kontserdisaal   Tenebrae

Eesti Rahvusmeeskoor  Dirigent Mikk Üleoja  Uusberg, Gesualdo

31. MÄRTS

Pärnu kontserdimaja

1. APRILL

Vanemuise kontserdimaja

2. APRILL

Estonia kontserdisaal   Flandria sümfooniaorkester (Symfonieorkest Vlaanderen/ Belgia)

Nils Mönkemeyer (vioola)

Dirigent Kristiina Poska      Krigul. „Proteus Pulse“ (esiettekanne)  Walton. Vioolakontsert

Beethoven. Sümfoonia nr 6 F-duur op. 68

31. MÄRTS Vabamu

Võim ja vaim. Arvo Pärt ja ENSV

Robert Traksmann viiul

Gloria Ilves viiul

Johanna Vahermägi vioola

Valle-Rasmus Roots tšello

Tähe-Lee Liiv klaver

Kommentaarid: Immo Mihkelson

APRILL

1. APRILL Vanemuise kontserdimaja

2. APRILL Estonia kontserdisaal   Flandria sümfooniaorkester (Symfonieorkest Vlaanderen/ Belgia)

Nils Mönkemeyer (vioola)

Dirigent Kristiina Poska      Krigul. „Proteus Pulse“ (esiettekanne)  Walton. Vioolakontsert   Beethoven. Sümfoonia nr 6 F-duur op. 68

2. APRILL Väravatorn   Mööda Euroopat. Neljas peatus: Madalmaad

Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

6. APRILL

Estonia kontserdisaal   Lõunamuusika

Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester

Tiit Tomp klaver

Dirigent Jaan Ots  Brahms „Akadeemiline avamäng“ op. 80  Prokofjev. Klaverikontsert nr 1 Des-duur op. 10   Sibelius. Sümfooniline poeem „Saaga“ op. 9

6. APRILL Tallinna Linnaelumuuseum

Renesanssmosaiik Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

7. APRILL

Estonia kontserdisaal   Muusikat ja draamat   Laval on Elisabet Reinsalu (kõnehääl), Mati Turi (lauluhääl) ja Martti Raide (klaverihääl)

Robert Schumanni ja Johannes Brahms

7. APRILL

Vanemuise kontserdimaja

13. APRILL Jõhvi kontserdimaja

14. APRILL

Estonia kontserdisaal   Bachiga kosmoses  Jaak Sooäär kitarr  Ivo Sillamaa klavessiin  Keelpillikvartett Prezioso

9. APRILL Väravatorn   Muusikaaia õied  Neeme Punder flööt  Ene Nael klavessiin  Keskaja, inglise maskide ja Kaug-Ida muusika; Händel, Fontana, Sisask, Sumera

9. APRILL

Estonia kontserdisaal   Graun/Bach. „Passion Pasticcio“   Ágnes Kovács sopran   Péter Bárány kontratenor  Zoltán Megyesi tenor   Lóránt Najbauer bass  Budapesti Purcelli koor  Helsingi Barokkorkester  Dirigent Aapo Häkkinen

10. APRILL Tallinna raekoda   Torm ja tung  Trio Fides   Anete Vinkel flööt Evita Lohu klaver Jakob Peäske fagott  Kaastegevad näitlejad Jan Erik Ehrenberg ja Kristiin Räägel

13. APRILL

Vanemuise kontserdimaja

14. APRILL

Estonia kontserdisaal   Öökontsert

Goldbergi variatsioonid  Triin Ruubel-Lilleberg viiul Xandi van Dijk vioola  Theodor Sink tšello  Bach. „Goldbergi variatsioonid“ BWV 988 (Dmitri Sitkovetski seade)

14. APRILL

Pärnu kontserdimaja

15. APRILL

Estonia kontserdisaal

16. APRILL

Vanemuise kontserdimaja

Dvořák. „Stabat Mater“

Pühendatud kannatavatele ja leinavatele Ukraina emadele

Kristel Pärtna sopran, RO Estonia  Karis Trass metsosopran, RO

Estonia

Mati Turi tenor

Priit Volmer bass, RO Estonia  Musamari kammernaiskoor  Collegium Musicale naiskoor   Eesti Rahvusmeeskoor

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester  Dirigent Arvo Volmer (RO Estonia)  Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

16. APRILL Väravatorn

Meie millenniumi muusika Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen  Pärt, Silvestrov, Knaifel, Kaumann

21. APRILL Vanemuise kontserdimaja  Tulevikumuusikud

Heino Elleri Muusikakooli noored solistid   Ühendsümfooniaorkester

Dirigent Lilyan Kaiv

Koostöös Heino Elleri Muusikakooli ja Vanemuise teatriga

21. APRILL

Eesti Arhitektuurimuuseum   Eesti Muusika Päevad  Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Dirigent Lodewijk van der Ree  Esiettekanded Jüri Reinverelt, Arash Yazdanilt, Andrus Kallastult

Koostöös Eesti Muusika Päevade ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga

23. APRILL Estonia kontserdisaal   Klaveriõhtu

Angela Hewitt klaver, Kanada Bach. „Fuugakunst“ BWV 1080

24. APRILL

Paide Muusika- ja Teatrimaja

25. APRILL

Vanemuise kontserdimaja

26. APRILL

Haapsalu Kultuurikeskus

27. APRILL

Estonia kontserdisaal

28. APRILL

Jõhvi kontserdimaja

Kammerorkester Kiievi Solistid

Kunstiline juht Anatoli Vassõlkivskõi

Eesti Rahvusmeeskoor

Dirigent Mikk Üleoja

Mendelssohn, Rota, Pärt, Sõlverstov, Skorõk

27. APRILL

Pärnu kontserdimaja

Pärnu Linnaorkestri ja

Pärnu kontserdimaja hooaja

lõppkontsert

Pärnu Linnaorkester

Sten Heinoja klaver

Dirigent Kaspar Mänd

Tüür. Sümfoonia nr 8

Kirke Karja. Klaverikontsert (esiettekanne)  Šostakovitš. „Süit varieteeorkestrile“

28. APRILL Vabamu

Võim ja vaim. Šostakovitš ja Stalin

Juuli Lill metsosopran, RO Estonia

Theodor Sink tšello

Kadri-Ann Sumera klaver

Jaak Juske kommentaarid  Šostakovitš. Sonaat tšellole ja klaverile d-moll op. 40  Šostakovitš. „Kuus poeemi Marina

Tsvetajeva sõnadele“ op. 143a  Šostakovitš. Prelüüd ja fuuga d-moll nr 24 op. 87

30. APRILL Väravatorn

Mööda Euroopat. Viies peatus: Itaalia  Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

MAI

4. MAI Vanemuise kontserdimaja

5. MAI

Estonia kontserdisaal   Muusika ja ajulained Irina Zahharenkova klaver

Elizabeth Sillo vokaal, BBC Walesi rahvuslik segakoor Dr Nick Tsarouchas (kliiniline neuropsühholoog, Kenti ülikool, Londoni ülikool)   Chopin, gregooriuse laul, Bach, Händel, Mozart, Tšaikovski, Jõeleht „Stella matutina“ Koostöös Tallinna Ülikooliga

5. MAI

Estonia kontserdisaal   Öökontsert Vaikuse piiril Anna-Liisa Eller psalteerium, kannel Taavi Kerikmäe klavikord

5. MAI Kuressaare Laurentiuse kirik Eesti Rahvusmeeskoor

11. MAI Estonia kontserdisaal     Lõunamuusika  Renessanssmosaiik  Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

12. MAI Estonia kontserdisaal   Klaveriõhtu Mantas Šernius klaver, Leedu Eesti pianistide konkursi Eesti Kontserdi auhinnakontsert ja Mantas Šerniuse doktorikontsert   Debussy. „Uppunud katedraal“ (La cathédrale engloutie) (Prelüüdid I vihik nr 10)  Beethoven. Rondo a capriccio G-duur op. 129  Stasys Vainiūnas. „8 meeleolu“ op. 43  Liszt. „Mefisto valss“ nr 1, S.514  Mussorgski. „Pildid näituselt“

13. MAI

Vanemuise kontserdimaja

P 15. MAI

Jõhvi kontserdimaja   Hooaja lõppkontsert

Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor

Tartu ülikooli kammerkoor    Voces Tallinn

Solistid:

Katrin Targo sopran   Annely Peebo metsosopran   Dirigent Risto Joost

Wagner.  Avamäng ooperile „Nürnbergi meisterlauljad“

Mahler. Sümfoonia nr 2 c-moll „Ülestõusmissümfoonia“    Mahler. „Rückerti laulud“    Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt

14. MAI

Väravatorn

Mööda Euroopat. Kuues peatus: Saksamaa

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

JUUNI

3. JUUNI

Taani Kuninga Aed

4. JUUNI

Viljandi Jaani kirik

Hortus Musicus   Kunstiline juht Andres Mustonen

4. JUUNI

Otepää kultuurimaja

Eesti lipu päev  Eesti Rahvusmeeskoor

16. JUUNI

Pärnu kontserdimaja

Mälestuskontsert Jüri Alperten 65 Kalle Randalu klaver

Helen Lokuta metsosopran, Rahvusooper Estonia

Pärnu Linnaorkester  Dirigent Kaspar Mänd  Rimski-Korsakov. Avamäng ooperile „Tsaari mõrsja“

Mozart. Klaverikontsert nr 20 d-moll KV 466  Mahler. „Rückerti laulud“ („RückertLieder“) op. 44

Tšaikovski.  Orkestrisüit nr 4

„Mozartiana“ op. 61

30. JUUNI

Kadrioru loss

Suveklassika Kadriorus

Romanss

Karis Trass metsosopran, RO

Estonia

Priit Volmer bass, RO Estonia

Jaanika Rand-Sirp klaver, RO

Estonia

Sviridov, Tšaikovski, Rahmaninov, Rubinstein, Kapp, Saar

Haapsalu Valgete Ööde festival

30. JUUNI – 3. JUULI 2022

30. JUUNI

Haapsalu raekoda

1. JUULI

Haapsalu raekoda

Suvitaja jalutuskäik

Haapsalu raekoja hoovist saavad alguse jalutuskäigud kuurordiradadel koos Anton Pärnaga.

30. JUUNI

Uuemõisa mõis

Eleegia

Trio Hämarik

Triin Ruubel-Lilleberg viiul

Theodor Sink tšello

Sten Heinoja klaver)

Rahmaninov. „Trio élégiaque“ („Eleegiline trio“) nr 1 g-moll  Tšaikovski. Klaveritrio a-moll op. 50

30. JUUNI

Haapsalu kuursaal   Reis Itaaliaasse

Beati Mandolini    Ants Õnnis mandoliin, suupill, Anto Õnnis laul ja löökpillid, Tõnu Raadik mandoliin, viiul, Teet Veskus kitarr, suupill, Are Jaama kitarr, mandoliin, Joosep Sang mandoliin), Endel Valkenklau bassmandoliin

1. JUULI

Haapsalu toomkirik

Inglite laul

Segakoor Latvija

Dirigent Māris Sirmais  Tšaikovski, Rahmaninov, Glinka

1. JUULI Läänemaa Ühisgümnaasiumi aula  Romanss  Karis Trass metsosopran, RO Estonia

Priit Volmer bass, RO Estonia Jaanika Rand-Sirp klaver, RO Estonia  Sviridov, Tšaikovski, Rahmaninov, Rubinstein, Kapp, Saar

1. JUULI

Haapsalu toomkirik   Souvenir de Florence   Anna-Liisa Bezrodny viiul  Johannes Põlda viiul  Kaija Lukas vioola Sandra Klimaite vioola  Jan-Erik Gustafsson tšello Indrek Leivategija tšello Sõlvestrov (seade Xandi van Dijk). Ukraina palve „Issand, kaitse Ukrainat. Anna meile jõudu, usku ja lootust… Meie Isa“  Arenski. Keelpillikvartett viiulile, vioolale ja kahele tšellole op. 35  Tšaikovski. Keelpillisekstett d- moll „Souvenir de Florence“ op. 70

2. JUULI Iloni Imedemaa hoov   Tšaikovski kirjastajast Peeter Jürgensonist räägib Alo Põldmäe

2. JUULI Haapsalu Kuursaali kõlakoda  Promenaadikontsert  Haapsalu kammerorkester  Haapsalu poistekoor  Dirigent Lehari Kaustel

2. JUULI Iloni Imedemaa hoov   David Vseviovi loeng „Müstiline Venemaa“

2. JUULI Haapsalu linnuse hoov   Rokokoo   Marcel Johannes Kits tšello  Tallinna Kammerorkester   Dirigent Andres Kaljuste  Tšaikovski. „Rokokoo variatsioonid“ op. 33  Mozart. Sümfoonia nr 39 Es-duur K.543

2. JUULI Haapsalu Jaani kirik    Barkarool  Iris Oja metsosopran Duo Telluur:

Heli Ernits oboe Kirill Ogorodnikov kitarr Tšaikovski, Saar, Mägi

2. JUULI

Haapsalu linnuse hoov   ÖÖ-LIVE Tšaikovski feat. DAGAMBA

3. JUULI

Haapsalu kultuurikeskus   Lastekontsert „Lapsepõlve lood“   Johan Randvere jutud ja klaverimängud

Madli Luuk liivamaalingud

Tšaikovski, muusika lastefilmidest „Harry Potter“ ja „Tom & Jerry“

JUULI

XXIV suvefestival Seitsme linna muusika

1.– 9. JUULI 2022

1. JUULI Saka mõisa suvelava  NOORKUU

Jakko Maltis tenor  Martti Meumers bariton  Rein Kahro bariton Märt Murrik bariton  Remi Teras bass

2. JUULI

Kohtla-Järve kultuurikeskus  SHABAT QUARTET

Margarita Voskanyan flöödid

Jaan-Alari Jaanson kitarrid

Ara Yaralyan kontrabass

Aleksandra Kremenetski löökpillid

2. JUULI

Toila Valgevilla siseõu  Suvises rütmis

HEDVIG HANSONI TRIO

Hedvig Hanson vokaal

Kalle Pilli kitarr

Marti Tärn kontrabass

3. JUULI Sonda kõlakoda  Jaan Tätte laul, kitarr

3. JUULI Illuka kirik

Valter Soosalu harpejji, klaver, laul

2. JUULI Pöide kirik

2. JUULI

Padise kloostri kirik Miserere

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

6. JUULI

Viljandi Jaani kirik

Hortus Musicus 50  Kunstiline juht Andres Mustonen

3. JUULI

Toila laululava

Nostalgiline kontsert Horoskoobi lauludega

Voldemar Kuslap, Gerli Padar

Ansambel Horoskoop ja koorid üle Eesti

Martin Trudnikov vokaal, akordion, akustiline kitarr

Ülo Mälgand klahvpillid, vokaal

Allan Kaljaste saksofon

Roland Jairus bass

Jaanus Salm

5. JUULI

Jõhvi kontserdimaja

Virgo Veldi saksofon

Mihkel Mattisen klaver

Liis Jürgens. „Silmapiir“

Jules Demersseman. „Fantaasia“

Bach. Sonaat Es-duur BWV 1031   Uusberg. „Öömaastikud“

Millhaud. „Scaramoushe“

Bach/Gounod. „Ave Maria“

André Chailleux. Andante ja Allegro

6. JUULI

Toila Spa, Mio Mare restoran

Estraad meis elab!

Hanna-Liisa Võsa laul

Jakko Maltis klaver

7. JUULI

Tulivee rannarestoran

Birgit Sarrap vokaal

Mihkel Mattisen klahvpill

8. JUULI Eesti Kaevandusmuuseum LÕÕTSAVÄGILASED

9. JUULI Joaoru rannahoone (Linnuse 2, Narva)  Carlos Ukareda kitarr, laul   Raul Ukareda kitarr

7. JUULI Kadrioru loss  Suveklassika Kadriorus  Vete tants  Liis Jürgens harf Oksana Sinkova flööt Saint-Saëns. „Ööbik ja roos“  Bach-Gounod. „Ave Maria“ Jürgens. „Igatseja“  Tüür. „Graafiline leht“  Reinvere. „Water Dance“ (Vete tants)  Zgraja. Virtuoosne flamenko-etüüd nr 1

Debussy. „Linalakk tütarlaps“   Debussy. „Kuuvalgus“ Piazzolla. „Oblivion“ („Unustus“)

8. JUULI Ranna puhkebaas (Peipsiääre vald, Tartumaa) Metsatöll  Eesti Rahvusmeeskoor  Dirigent Rasmus Erismaa  Koostöös kultuurifestivaliga Võnge 2022

Pärnu ooperipäevad   7.–9. JUULI 2022

7. JUULI Pärnu kontserdimaja  Mozart. „Don Giovanni“  Poola Kuningliku Ooperi etendus

8. JUULI Pärnu kontserdimaja   Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“  Poola Kuningliku Ooperi etendus

9. JUULI Pärnu kontserdimaja  Ooperigala-õhtusöök  Poola Kuningliku Ooperi solistid ja sümfooniaorkester  Õhtut juhib Anu Välba

In horto regis XII  11.–15. JUULI 2022

11. JUULI

Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja  Gloria

Barokkorkester Barrocade (Iisrael)  Voces Tallinn  Jaanika Kuusik sopran

Annely Leinberg metsosopran

Shai Kribus oboe, Iisrael

Dirigent Andres Mustonen  Vivaldi. „Gloria“ D-duur RV 589  Händel. Oboekontsert g-moll HWV 287

Bach. Brandenburgi kontsert nr 5 D-duur BWV 1050

12. JUULI Väravatorn  Carmina Burana   Hortus Musicus   Kunstiline juht Andres Mustonen

13. JUULI Väravatorn  Vanad rivaalid  Hortus Musicus   Kunstiline juht Andres Mustonen

14. JUULI Kadrioru loss  Sì dolce è’l tormento Hortus Musicus   Kunstiline juht Andres Mustonen

15. JUULI Väravatorn  Adieu m’amour Hortus Musicus   Kunstiline juht Andres Mustonen

XV Saaremaa ooperipäevad   20.–24. JUULI 2022

20. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad  Gounod. „Romeo ja Julia“ Sileesia ooperiteatri etendus

21. JUULI Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad  „Õhtu Mozartiga“  „Reekviemi saladus“  Mozart. Reekviem   Sileesia ooperiteatri etendus

21. JUULI

Opera Royal, Kuressaare lossihoov  Saaremaa ooperipäevad  Ööooper. „Chopini oodates“  Sileesia ooperiteatri etendus

22. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad  Verdi. „Traviata“  Sileesia ooperiteatri etendus

22. JUULI

Opera Royal  L 23. JUULI

Opera Royal  Kesköösalong   NEW MURPHY BAND

23. JUULI

Kuressaare Laurentiuse kirik  Saaremaa ooperipäevad  „Süda on mul saarel“

Karl Jõgi viiul, Albert Leppik viiul, Eva Aarnis viiul, Karret Sepp tšello, Sander Mölder tšello, Kerstin Tomson vioola, Siret Sui flööt, Ene Salumäe orel Händel, Bach, Gubaidulina, Mägi, Steiner/Mölder

23. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad  Ooperigala

Sileesia ooperiteatri solistid, ooperikoor ja sümfooniaorkester

24. JUULI

Kuressaare lossi ooperimaja  Saaremaa ooperipäevad

Lasteetendus „Parvemees“  Sileesia ooperiteatri etendus

21. JUULI

Kadrioru loss  Suveklassika Kadriorus  Muusade jutustus  Anna-Liisa Eller kannel

Couperin, Byrd, Dowland, Rameau, Tulve

28. JUULI

Kadrioru loss

Suveklassika Kadriorus  Hispaania lauluraamat  Tuuri Dede metsosopran

Kadri-Ann Sumera klaver Wolf, Brahms

AUGUST

13. AUGUST

Leigo talu

Tule ja vee kontsert

Neeme Järvi 85, Paavo Järvi 60, Kristjan Järvi 50  Eesti Riiklik Sümfooniaorkester  Eesti Rahvusmeeskoor  Solist Maarika Järvi  Dirigendid Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi  Brahms. „Akadeemiline avamäng“ op. 80  Smetana. „Moldau“ op. 43  Brahms. „Ungari tantsud“ nr 1 ja 5  K. Järvi. „Aurora“

K. Järvi. „Child of the Nightingale“  Tormis/Jürgens. „Tabu Tabu“ Tormis. „Kolm mul oli kaunist sõna“ meeskoorile ja flöödile

V. Kapp. Kooripoeem „Põhjarannik“ Wagner. Avamäng ooperist „Tannhäuser“

20. AUGUST

Vanamõisa Vabaõhukeskus Eesti Rahvusmeeskoor  Metsatöll  Dirigent Rasmus Erismaa

24.–27. AUGUST 2022

Rahvusvaheline klassikalise muusika festival nooretele KRATT

24. AUGUST

Estonia kontserdisaal  KRATT  Kammeransamblite kontsert

26. AUGUST

Estonia kontserdisaal  KRATT

13. sajandi laulumäng „Aucassin ja Nicolette“

Väike Orkester, juhatab Susanna Biosca

Muusika Siiri Siimer/Tauno Aints  Tõlkijad Ain Kaalep ja Ott Ojamaa  Etenduse lavastaja Maria Peterson  Valguskunstnik/kujundus Alyona Movko

Väike Orkester, VHK 2020. aasta teatriklassi vilistlased ja teatri õpituba, vanamuusika konsort (Peeter Klaas, Neeme Punder, Robert Staak, Ene Nael) ja vanamuusika õpituba Orkestrit juhendavad Elo Tepp ja Susanna Biosca

27. AUGUST

Estonia kontserdisaal  KRATT

Kammerorkester, dirigent Andres Kaljuste  Triinu Piirsalu viiul, Andres Kaljuste vioola

Sümfooniaorkestri kontsert  Dirigent Olari Elts

Lembit Beecher. „Kalevipoeg in California“

Britten. „Noorte teejuht orkestri juurde“

Prokofjev. „Montecchid ja Capulettid“ süidist „Romeo ja Julia“  Bernstein. „Sümfoonilised tantsud“ muusikalist „West Side Story“

30. AUGUST

Estonia kontserdisaal  Eesti Festivaliorkester   Triin Ruubel viiul

Marcel Johannes Kits tšello   Dirigent Paavo Järvi

Tüür. „L’ombra della croce“  Brahms. Topeltkontsert viiulile, tšellole ja orkestrile a-moll op. 102    Sibelius. Sümfoonia nr 2 D-duur op. 43

SEPTEMBER

2. SEPTEMBER

Vanemuise kontserdimaja

3. SEPTEMBER

Pärnu kontserdimaja   Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert

Vanemuise sümfooniaorkester

Tähe-Lee Liiv klaver

Dirigent Risto Joost   Eller. Pidulik avamäng D-duur  Rahmaninov. Klaverikontsert nr 2 c-moll op. 18

Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 h-moll op. 74 „Pateetiline“  Koostöös Vanemuise teatriga

4. SEPTEMBER

Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk

Stravinski. „Kuningas Oidipus“  Oidipus – Mati Turi tenor

Iokaste – Tuuri Dede metsosopran

Tiresias/Kreon – Pavlo Balakin bass

Lambakarjus – Yixuan Wang (enor

Sõnumitooja – Janari Jorro bariton

Lugeja – Karol Kuntsel

Eesti Rahvusmeeskoor

Narva Linna Sümfooniaorkester

Dirigent Anatoli Štšura

9. SEPTEMBER

Tallinna Jaani kirik

10. SEPTEMBER

Rakvere Kolmainu kirik

11. SEPTEMBER

Paide kirik

Jaanika Kuusik sopran

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

Pärt, Kantšeli, Sõlvestrov, Kaumann

13. SEPTEMBER

Pärnu kontserdimaja

14. SEPTEMBER

Jõhvi kontserdimaja

16. SEPTEMBER

Vanemuise kontserdimaja

17. SEPTEMBER

Estonia kontserdisaal

Eesti Kontserdi hooaja avakontsert

Pool sajandit paradiisiaias

Hortus Musicus 50

Kunstiline juht Andres Mustonen

14. SEPTEMBER

Estonia kontserdisaal  Lõunamuusika

Õnnelik Valgre

Rebecca Kontus, Silver Laas vokaal  Siim Aimla kvartett

18. SEPTEMBER

Presidendi kantselei roosiaed  Eesti Rahvusmeeskoor  Dirigent Mikk Üleoja

21. SEPTEMBER

Estonia kontserdisaal   Meresillad

Baltic Sea Philharmonic   Kunstiline juht ja dirigent

Kristjan Järvi

21. SEPTEMBER

Vanemuise kontserdimaja

22. SEPTEMBER

Estonia kontserdisaal

23. SEPTEMBER

Jõhvi kontserdimaja  Souvenir de Florence

Anna-Liisa Bezrodny viiul

Johannes Põlda viiul

Kaija Lukas vioola

Sandra Klimaitė vioola

Marko Ylönen tšello, Soome

Indrek Leivategija tšello  Sõlvestrov. „Ukraina palve“ Arenski. Keelpillikvartett viiulile, vioolale ja kahele tšellole op. 35   Tšaikovski. Keelpillisekstett d-moll „Souvenir de Florence“ op. 70

29. SEPTEMBER

Estonia kontserdisaal

AVASTA! Helilooja Kuldar Sink 80

Arete Kerge sopran

Theodor Sink tšello  Sten Heinoja klaver Eesti Rahvusmeeskoor  Dirigent Mikk Üleoja

27. SEPTEMBER

Pärnu kontserdimaja

29. SEPTEMBER

Estonia kontserdisaal  Öökontsert

Kuldar Sink 80

Yxus Ensemble   Iris Oja metsosopran

Mihkel Peäske, Tarmo Johannes flöödid Kirill Ogorodnikov kitarr Leho Karin tšello Sink. „Surma ja sünni laulud“

OKTOOBER

1. OKTOOBER

Teletorn

O musica

Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

4. OKTOOBER

Pärnu kontserdimaja

6. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal

7. OKTOOBER

Jõhvi kontserdimaja

8. OKTOOBER

Haapsalu kultuurikeskus

10. OKTOOBER

Vanemuise kontserdimaja  Majakas

Jean-Marie Machado kvartett (Prantsusmaa/Iraan)

Jean-Marie Machado klaver, ettevalmistatud klaver, looming ja seaded

Jean-Charles Richard bariton- ja sopransaksofon, flöödid

Vincent Segal tšello

Zō Luis Nascimento zarb, löökpillid

Festival TubIN

6.– 9. OKTOOBER 2022 Tartu

6. OKTOOBER

Vanemuise kontserdimaja

TubIN

Festivali avakontsert „Leegitsev süda“

Vanemuise Sümfooniaorkester

Liisa Randalu vioola

Dirigent Mihhail Gerts

Kodály. Kontsert orkestrile  Hindemith. Kontsert vioolale ja orkestrile „Der Schwanendreher“  Tubin. Sümfoonia nr 5 h-moll

7. OKTOOBER

Vanemuise kontserdimaja

TubIN  Noortekontsert „Kuidas sünnib muusika“

Alisson Kruusmaa helilooming, Heigo Rosin löökpillid)

Mihhail Gerts

7. OKTOOBER

Elleri muusikakooli Tubina saal  TubIN  Kontsert-vestlusring „Inimlikkuse proovikivi“

Joonas Hellerma ja Peeter Torop

Rene Laur altsaksofon

Joonatan Jürgenson klaver

M4GNET kvartett:

Robert Traksmann I viiul

Katariina Maria Kits II viiul

Mart Kuusma vioola

Siluan Hirvoja tšello

Mihhail Gerts klaver

Stenhammar. Klaverikvartett Es-duur  Tubin. Altsaksofonisonaat  Korngold. Klaverikvintett op. 15

8. OKTOOBER

Eesti Rahva Muuseum, TubIN  Tartu motiivid

Enn Lillemets sõna

Mihhail Gerts klaver

M4GNET kvartett:

Robert Traksmann I viiul

Katariina Maria Kits II viiul

Mart Kuusma vioola

Siluan Hirvoja tšello

Tubin. Klaverikvartett cis-moll  Oja. Klaverikvintett

8. OKTOOBER

Elleri Muusikakooli Tubina saal  TubIN

Kontsert-vestlusring „Rahvaste hääled lauludes“

Tuuri Dede metsosopran

Sten Heinoja klaver

Joonas Hellerma ja tema külalised

Liina Lukas, Taive Särg ja

Lauri Õunapuu

Saar. „19 rahvaviisi klaverile“   Mart Saare soololaule

9. OKTOOBER

Vanemuise kontserdimaja

TubIN lõppkontsert

Uus algus

Vanemuise Sümfooniaorkester

Dirigent Mihhail Gerts

Eller. Sümfooniline poeem „Laulvad põllud“

Tamberg. Concerto grosso op. 5  Tubin. Sümfoonia nr 6

9. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal

AVASTA! Helilooja John Cage 110

Ansambel U:

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi

Ansambel

Kaastegevad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid (juhendaja Oksana Tralla)  ja EMTA Copeco

magistriprogrammi tudengid (juhendaja Taavi Kerikmäe)

13. oktoober

Estonia kontserdisaal

21. oktoober

Pärnu kontserdimaja

Franz Schubert 225

Eesti Rahvusmeeskoor

Heiki Mätlik (kitarr), keelpillikvintett  Dirigent Mikk Üleoja

16. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal

17. OKTOOBER

Pärnu kontserdimaja

18. OKTOOBER

Vanemuise kontserdimaja    Lapseks olemise rõõm

Tallinna Politseiorkester

Eesti Raadio Laste Laulustuudio laululapsed

Põlva ja Räpina muusikakoolide solistid

Näitlejad Linda Porkanen ja

Maria Annus (Vanemuise teater)

Erikülaline: Stefan

Lavastaja Priit Strandberg (Vanemuise teater)

19. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal   Lõunamuusika  Trompetimängud  Trompetist Neeme Ots ja tema

õpilased: Hugo Blaat, Tõnu Markus Rõõmussaar, Triin Ustav, Mathias Kruusmann, Eerik Bahovski ja Mattis-Johan Mere  Piret Randal klaver

20. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  Igatsus  Mirjam Mesak sopran

Ewa Danilewska klaver Tubin, Mägi, Rahmaninov

22. OKTOOBER Väravatorn

27. OKTOOBER

Kuressaare lossi kapiitlisaal 29.OKTOOBER

Tallinna raekoda Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

XIII rahvusvaheline festival KLAVER

21.–27. OKTOOBER 2022

21. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“  David Vseviov (ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor)  Brigitta Davidjants (PhD, muusikateadlane, EMTA teadur)

21. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Sten Lassmann klaver Eesti Riiklik Sümfooniaorkester  Dirigent Mihhail Gerts  Tormis. Avamäng nr 2   Hatšaturjan. Klaverikontsert Des-duur op. 38  Bartók. Orkestrikontsert Sz. 116

22. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“ Mihhail Lotman (kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik)

22. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

SKRJABIN 150

Jonathan Powell klaver, Inglismaa/ Poola

23. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“  Harry Liivrand (kunstiteadlane ja kriitik, kuraator)

23. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER  Suurmeister

Gerhard Oppitz klaver, Saksamaa Beethoven. Klaverisonaat nr 4 Es-duur op. 7

Bartók. Klaverisonaat BB 88 Sz. 80  Schönberg. Kolm klaveripala op. 11   Schumann. Klaverisonaat nr 1 fis-moll op. 11

24. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“  Kaupo Kikkas (fotokunstnik)

24. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

BACH. HTK 300

Eesti pianistide gala  Laval: Matti Reimann, Lilian Hindrikson, Ebe Müntel, Lauri Väinmaa, Jana Potštarjova, Sofia Khvichia, Piret Väinmaa, Ralf Taal, Rasmus Andreas Raide, Tiit Tomp, Hans Matthias Kari, Lembit Orgse, Age Juurikas, Jaan Ots, Mattias Heina, Kristiina Rokashevich, Kadri-Ann Sumera, Viola Asoskova, Marianne Liis Oissar, Sten Heinoja, Jorma Toots, Kristi Kapten, Karolina Aavik, Irina Zahharenkova

25. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“  Mart Kalm (arhitektuuriajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia rektor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident)

20. OKTOOBER

Vanemuise kontserdimaja

25. oktoober Estonia kontserdisaal

KLAVER

Ludus Tonalis

Maksim Štšura klaver

Janaček. „Rohtunud rajal“ („Po zarostlém chodníčku“)  Šostakovitš. Prelüüd ja fuuga d-moll nr 24 op. 87

Hindemith. „Ludus Tonalis“

26. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“

Hardo Pajula (majandusteadlane, Estonian Business School vaba majandusmõtte professor)

26. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Tõusev täht

Marie-Ange Nguci (klaver, Albaania/Prantsusmaa)

Rahmaninov. „Variatsioonid Chopini teemale“ op. 22

Ravel. „Paat ookeanil” tsüklist „Peegeldused“ („Miroirs“)

Chopin. Rondo Es- duur op. 16

Beethoven. Fantaasia G-duur op. 77   Prokofjev. Klaverisonaat nr 6 A-duur op. 82

27. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“  Jüri Allik (psühholoog, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor)

27. OKTOOBER

Estonia kontserdisaal  KLAVER

Neli temperamenti

Lukas Geniušas klaver, Leedu

Tallinna Kammerorkester

Dirigent Kaspar Mänd

Barber. Adagio keelpillidele

Rääts. Kontsert kammerorkestrile op. 16

Britten. „Noor Apollo“ klaverile, keelpillikvartetile ja kammerorkestrile op. 16

Hindemith. „Neli temperamenti“ klaverile ja keelpillidele

NOVEMBER

12. NOVEMBER

Kiek in de Kök

13. NOVEMBER

Viimsi Artium

Täna 50 aastat tagasi  Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

Keelpillifookus  10.–13. NOVEMBER 2022

10. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal  Keelpillifookus.

Daniel Müller-Schott tšello Bach. Süit soolotšellole nr 4 es-duur BWV 1010

Britten. Süit soolotšellole nr 3 op. 87  Henze. „Serenaad“  Bach. Süit soolotšellole nr 5 c-moll

BWV 1011

10. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal  Öökontsert  Keelpillifookus. Sean Shibe akustiline kitarr, elektrikitarr

11. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal  Keelpillifookus.

Stephen Waarts viiul

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester   Mozart. Rondo viiulile ja orkestrile C-duur K 373  Mozart. Kontsert viiulile ja orkestrile nr 3 G-duur K 216  Tšaikovski. Serenaad keelpillidele C-duur op. 48  Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

12. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal  Keelpillifookus. Ragnhild Hemsing Hardangeri fiidel, viiul Tallinna Kammerorkester  Grieg, Vivaldi

13. NOVEMBER MUBA Keelpillifookus. Uus ajast Kontserdiprogramm koostöös Tallinna Muusika- ja Balletikooli noorte solistidega.

15. NOVEMBER

Vanemuise kontserdimaja

16. NOVEMBER

Jõhvi kontserdimaja

17. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal  AVASTA! Helilooja Valentõn Sõlvestrov 85

Hando Nahkur (klaver)   Sõlvestrov. Bagatellid op. 1–5  Sõlvestrov. „Kauge muusika“ („Entfernte Musik“)

16. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal  Lõunamuusika

Orkester Helikunst

Karis Trass metsosopran, Rahvusooper Estonia  Dirigent Valle-Rasmus Roots  Mozart, Rossini

23. NOVEMBER

Pärnu kontserdimaja

24. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal

26. NOVEMBER

Vanemuise kontserdimaja  Luigelaul

Priit Volmer (bass, Rahvusooper Estonia)

Jaanika Rand-Sirp klaver, Rahvusooper Estonia Schubert. Vokaaltsükkel „Luigelaul“ („Schwanengesang“, D957)

26. NOVEMBER

Estonia kontserdisaal   AVASTA!

Helilooja Galina Grigorjeva 60  In Paradisum  Eesti Rahvusmeeskoor   Theodor Sink tšello Dirigent Mikk Üleoja   Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

DETSEMBER

2. DETSEMBER

Pärnu kontserdimaja

Pärnu kontserdimaja 20

Marcin Masecki klaver/ dirigent, Poola

Pärnu Linnaorkester, dirigent Kaspar Mänd  Beethoven. Avamäng „Zur Namensfeier“ op. 115  Marcin Masecki. „Masurkad“  Marcin Masecki. „Poloneesid“

Marcin Masecki. „Eesti sümfoonia“ (maailma esiettekanne)  Gershwin. Orkestrirapsoodia „Ameeriklane Pariisis“  Koostöös Poola Suursaatkonnaga, kontserti toetab Adam Mickiewiczi Instituut

3. DETSEMBER

Väravatorn  Muusikasalong läbi aegade  Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

3. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal  Sir András Schiff klaver

7. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal  Lõunamuusika

Ivo Linna ja Tallinna politseiorkestri bigbänd

8. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal   Öökontsert

Sander Mölder heliruum   RÜÜT   Maili Metssalu vokaal, viiul Maarja Soomre vokaal, meloodika, kannel

Juhan Uppin vokaal, eesti lõõtspill, kannel Jaan-Eerik Aardam vokaal, kitarr

9. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

11. DETSEMBER

Vanemuise kontserdimaja  Sümfooniline Duke Ellington   Eesti Riiklik Sümfooniaorkester   New Wind Jazz Orchestra  Dirigent Antti Rissanen   Ellington/Rissanen. „The Far East Suite“

Ellington/Berger. „The Queen’s Suite“  Ellington/Lindberg. „Do Nothing Till

You Hear From Me“  Ellington/Rissanen. „It Don’t Mean a Thing“  Ellington/Berger. „Sophisticated Lady“  Ellington/Berger. „Take the A Train“  Ellington/Rissanen/Lindberg. „Caravan“   Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

10. DETSEMBER

Väravatorn

In natali Domini Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

11. DETSEMBER

Jõgeva kultuurikeskus

Eesti Rahvusmeekoor  Koori juhatavad meeskoori laulvad dirigendid

17. DETSEMBER

Väravatorn

28. DETSEMBER

Tõrva kirik-kammersaal

28. DETSEMBER

Tartu Jaani kirik  Puer natus est  Hortus Musicus  Kunstiline juht Andres Mustonen

18. detsember

Põlva kultuurikeskus

20. detsember

Jõhvi kontserdimaja

21. detsember

Vanemuise kontserdimaja

23. detsember

Tallinna Jaani kirik

Põhjala jõulud

Eesti Rahvusmeeskoori jõulukava  Dirigent Ingrit Malleus

22. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

23. DETSEMBER

Vanemuise kontserdimaja

Händel ja Vivaldi

Yena Choi, Mariliis Tiiter, Laura Štoma sopranid   Martin Karu kontratenor Raul Mikson tenor

Rainer Vilu bariton-bass

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Tallinna Kammerorkester   Dirigent Tõnu Kaljuste

Bach. Koraal „Wachet auf, ruft uns die Stimme“ samanimelisest kantaadist BWV 140

Vivaldi. „Gloria“ D-duur RV 589  Händel. „Dixit Dominus“ HWV 232

25. DETSEMBER

Pärnu kontserdimaja

26. DETSEMBER

Vanemuise kontserdimaja

27. DETSEMBER

Jõhvi kontserdimaja

28. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal  Pühademuusika

Eplik / Võigemast / Koikson

VHK Keelpilliorkester   Dirigent Rasmus Puur

30. DETSEMBER

Jõhvi kontserdimaja

31. DETSEMBER

Vanemuise kontserdimaja

31. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal

Eesti Kontserdi aastalõpukontsert

Tallinna Kammerorkester

Irina Zahharenkova klaver

Dirigent Kaspar Mänd

Britten. „Noor Apollo“ op. 16

Mendelssohn. Klaverikontsert nr 1 g- moll op. 25

Beethoven. Sümfoonia nr 8 F-duur op. 93

Koostöös Tallinna Filharmooniaga

30. DETSEMBER

Pärnu kontserdimaja

Rémy Martin’i ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert

Ain Anger bass

Ksenija Sidorova akordion, Läti  Eesti Riiklik Sümfooniaorkester   Dirigent Paavo Järvi

Wagner, Mascagni, Verdi, Bizet, R. Strauss, Gershwin, Schmidt, A. Kapp, Ravel

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

31. DETSEMBER

Estonia kontserdisaal  Euroopas õppivate noorte Eesti muusikute orkester

Dirigent Henri Christofer Aavik  Rameau. Numbreid ballettidest, pantomiimidest, ooperitest  Stravinski. Süit balletist „Pulcinella“

31. DETSEMBER

Tallinna raekoda

31. DETSEMBER

Tallinna raekoda

Aastalõpp raekojas

Triin Ruubel viiul

Kaija Lukas vioola

Theodor Sink tšello

Siret Lust kontrabass

Sten Heinoja klaver

Schubert. Klaverikvintett A-duur op. 114, D667 („Forellikvintett“)  Mahler. Klaverikvartett a-moll

Kontserttegevus arvudes 2022

KONTSERDID EESTIS JA VÄLISMAAL (AVALIKUD KONTSERDID, KONTSERDID KOOLIDES)

KONTSERDID EESTIS JA VÄLISMAAL

KONTSERDID VÄLISMAAL

AVALIK KONTSERDITEGEVUS EESTIS, KÜLASTAJAD MAAKONDADE KAUPA

KONTSERDID KOOLIDES MAAKONDADE KAUPA

EESTI RAHVUSMEESKOORI KONTSERDITEGEVUS

SA Eesti Kontsert töötajad

SEISUGA 31.12.2022

Tallinna struktuuriüksused

Kertu Orro juhatuse liige

Toomas Siitan nõukogu esimees

Arno Jevgrafov haldusjuht

Reelika Jaanverk sekretär-juhiabi

Vallo Vanaaseme jurist-personalispetsialist

Finantsosakond

Ruta Juzulenaite finantsjuht

Aili Toonverk raamatupidaja

Liina Lääts raamatupidaja

Muusikaosakond

Maarit Kangron peaprodutsent

Lauri Aav produtsent

Tuuli Metsoja produtsent

Evelin Kõrvits muusikateadlane

Jana Moosar kontserdiinfo toimetaja (käsundusleppe alusel)

Birke Elisabeth Jakobson produtsendi assistent

Gerde Kadi Kuusk produtsendi assistent

Turundus- ja müügiosakond

Riina Aamisepp turundusjuht, osakonna juhataja

Andri Maimets kommunikatsioonijuht

Jelena Poverina-Tšernõh kommunikatsioonispetsialist

Katrin Heldna turundusspetsialist

Eva Nukk kujundaja

Madli Vallikivi-Päts infotoimetaja

Kleer-Keret Tali turundusdisaini spetsialist

Laura Põldma turundusspetsialist

Merje Müürsepp-Kuntu piletimüügi administraator

Ave Kinks piletikassapidaja

Logistikaosakond

Mart Schifrin osakonna juhataja

Ivar Kaadu autojuht

Janno Sillat autojuht

Vambo Jagodin autojuht (käsunduslepp alusel)

Kaisa Kullamäe

Haldus- ja lavatehnikaosakond

Virve Hallik peaadministraator

Taivi Lippmaa administraator

Voldemar Arder vanemlavameister

Rando Mälton helitehnik (käsundusleppe alusel)

Kaarel Raidam lavameister-valgustaja

Juri Seredenko lavameister-valgustaja

Meriino Rammo lavameister

Ene Randvee infotöötaja

Laine Uibopuu infotöötaja

Hiise Orro infotöötaja

Irina Dobrjakova puhastusteenindaja

Sania Denissova puhastusteenindaja

Valentina Voronaja puhastusteenindaja

Vanamuusikaansambel Hortus Musicus

Olev Ainomäe instrumentalist-solist

Imre Eenma instrumentalist-solist

Valter Jürgenson instrumentalist-solist

Tõnis Kaumann vokalist-solist

Tõnis Kuurme instrumentalist-solist

Taavo Remmel instrumentalist-solist

Riho Ridbeck instrumentalist-solist

Ivo Sillamaa instrumentalist-solist

Robert Staak produtsent

Anto Õnnis vokalist-solist

Rahvusmeeskoor

Mikk Üleoja peadirigent-kunstiline juht

Indrek Umberg RAMi juht

Anu Huntsaar juhi assistent-toimetaja

Pille Ernesaks noodikoguhoidja

Priidu Aardam laulja

Andres Alamaa laulja

Aleksander Arder laulja

Arvo Aun laulja

Sergii Bilokin laulja

Reio Blond laulja

Mikk Dede laulja

Jüri Eensoo laulja

Madis Enson laulja

Rasmus Erismaa laulja

Ero Esko laulja

Peeter Hillep laulja

Hanno Hint laulja

Ott Indermitte laulja

Arno Jürjens laulja

Aivar Kaldre laulja

Rene Keldo laulja

Taavi Kendra laulja

Andrus Kirss laulja

Olev Koit laulja

Mart Kroon laulja

Aare Kruusimäe laulja

Kaarel Kukk laulja

Hyun Woo Lee laulja

Priit Lehto laulja

Nikita Mištšenko laulja

Lennart Mängli laulja

Mait Männik laulja

Reigo Männiste laulja

Valnar Neidre laulja

Igor Nikiforov laulja

Andrus Poolma laulja

Oliver Povel-Puusepp laulja

Alo Rammo laulja

Ants Reinhold laulja

Grigori Rutškin laulja

Kuldar Schüts laulja

Andrus Siimon laulja

Stanislav Šeljahhovski laulja

Rihards Zarinš laulja

Juss Tamm laulja

Ranno Tamm laulja

Erkki Targo laulja

Karel Tohv laulja

Margus Vaht laulja

Mati Valdaru laulja

Margus Vellmann laulja

Roland Viilukas laulja PÄRNU KONTSERDIMAJA

Marika Pärk kontserdimaja juht

Margus Luur kontserdimaja haldusjuht

Jaana Kaljulaid peaadministraator

Eveli Loorents müügijuht

Margus Heinsoo helitehnik

Meelis Kiviselg lavameister

Ave Martin valgustaja

Krädli Mihhailova vanempiletikassapidaja

Marika Mäeväli infotöötaja

Sigrid Schants infotöötaja

Malle Väli infotöötaja

Birgit Mõttus kohviku juhataja

Merike Koiksar kohviku teenindaja

Anton Bondar majahoidja

VANEMUISE KONTSERDIMAJA

Kulvo Tamra kontserdimaja juht

Marje Metsis sekretär-toimetaja

Ülle Lehtmäe koolikontsertide produtsent

Tuuli Seim peaadministraator

Astrid Vakker administraator

Piret Villmann müügijuht

Mait Karm helitehnik-helirežissöör

Rauno Kruus lavameister

Remi Teras valgustaja-lavameister

Allan Urvet lavameister-valgustaja

Alo Õun lavameister-autojuht

Tiina Sõrmus vanempiletikassapidaja

Aile Aadla piletikassapidaja

Merle Aadla puhastusteenindaja

Monika Ojamaa puhastusteenindaja

JÕHVI KONTSERDIMAJA

Oleg Markitahhin kontserdimaja juht

Jüri Leemets peaadministraator

Urmi Püve sekretär

Anastassia Kozulina müügijuht

Oleg Markitahhin vanemlavameister

Riho Unt lavameister-helitehnik

Aleksandr Platunov valgustaja

Irina Adaikina piletikassapidaja

Elbe Kaste vanempiletikassapidaja

Tiia Jagula infotöötaja

Rita Kirpu infotöötaja

Aili Mooses infotöötaja

Aigi Orro infotöötaja

Tamara Part infotöötaja

Valentina Gribanova puhastusteenindaja

Marianne Kullus puhastusteenindaja

Janika Lentso puhastusteenindaja

Galina Zhdanova puhastusteenindaja

NÕUKOGU ESIMEES

Toomas Siitan Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

LIIKMED

Olari Elts muusik, nõukogu aseesimees kuni 20.11.2021

Ivo Lille Kultuuriministeerium, nõukogu aseesimees

Andres Kaljuste muusik

Elina Kink Rahandusministeerium

Tarvi Sits Kultuuriministeerium

SA Eesti Kontsert loomenõukogu

Kristjan Hallik Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Maarit Kangron SA Eesti Kontsert

Madis Kolk muusikateadlane, muusikaprodutsent

Sten Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Madli-Liis Parts Kultuuriministeerium

Riina Rõõmus Eesti Rahvusringhääling

Jaak Sooäär Eesti Jazzliit

Jaan-Eik Tulve muusik

Kertu Orro SA Eesti Kontsert

Toomas Velmet Eesti Interpreetide Liit

SA Eesti Kontsert toetajad ja koostööpartnerid

Admiral Markets AS (Eesti Kontserdi hooaja peatoetaja)

Liviko AS (Eesti Kontserdi suurtoetaja)

Olerex AS

BLRT Grupp AS

Veho AS

Jazz Pesulad OÜ

Selver AS

SYNLAB Eesti OÜ

Balbiino AS

Megafort OÜ

Arensburg OÜ

visitsaaremaa.ee

WOW elamuskeskus

Vanemuise kontserdimaja tegemisi toetab

Tartu linnavalitsus

Alutaguse vallavalitsus

Ajaleht Põhjarannik

Adam Mickiewiczi Instituut, Poola

Art Depoo OÜ

Autopark Metra OÜ

Baltic Tours OÜ

Eesti Draamateater AS

CWT Estonia AS

Eesti Energia AS

Eesti Esitajate Liit

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Nüüdismuusika Keskus

Eesti Muusika Päevad

Eesti Pillifond SA

Eesti Rahvakultuuri Keskus

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Eesti Kultuurkapital

Eventech OÜ

GoBus AS

Greenfield OÜ

Haapsalu linnavalitsus

Haapsalu TÜ

Heino Elleri Muusikakool

Hestia Hotel Group

Hotell Dorpat

Hotell Pallas

Ida-Viru Keskhaigla

Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

Itaalia Suursaatkond Tallinnas

Juhani Puukool/ Plantex AS

Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus

Jõhvi muusikakool

Jõhvi vallavalitsus

Kiila Est OÜ

Kohtla-Järve linnavalitsus

Kuressaare linnavalitsus

Lux Charter

Linford Transport OÜ

Läänemaa Muuseumid SA

Lüganuse vallavalitsus

Meresuu SPA Hotell

Moldova Suursaatkond

Music Estonia

Mäetaguse von Rosen spa / Mehntack OÜ

Narva-Jõesuu Medical SPA

Narva linnavalitsus

Narva-Jõesuu linnavalitsus

Noorus SPA Hotel

NPM Silmet OÜ

Old Hapsal Hotel

Orica Eesti OÜ

Palace Hotel Tallinn, A Member of Radisson

Individual

Park Inn by Radisson Central Tallinn

Poola Vabariigi Kultuuri- ja Rahvuspärandi Ministeerium

Poola Vabariigi Suursaatkond

Pärnu Linnaorkester

Prantsuse Suursaatkond

Pärnu linnavalitsus

PZU Kindlustus

Quickport OÜ

Radisson Blu Olümpia Tallinn

Radisson Collection Hotel Tallinn

Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing

Reisiekspert OÜ

Reklaamikompanii

Sanatoorium Tervis

Saaremaa Muuseum SA

Saaremaa vallavalitsus

Sillamäe linnavalitsus

Siris OÜ

Silmet NPM OÜ

Sorainen AS

Taisto Bussid AS

Tallinna raekoda

Tallink Hotels

Tallinna Filharmoonia

Tallinna Muusika- ja Balletikool

Tallinna Ülikool

Tartu Jaani kirik SA

Tartu linnavalitsus

Tartu Kaubamaja

Tartu Pauluse kirik

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli kammerkoor

Teater Vanemuine

Tiigi Seltsimaja

Toila SPA Hotell

Toila vallavalitsus

VABAMU / Kistler-Ritso Eesti SA

Viru Keemia Grupp AS

Virumaa Teataja

Wris AS