SA Eesti Kontsert 2022
arvud, faktid, kommentaarid
arvud, faktid, kommentaarid
2022 oli COVID-19 pandeemia järgne ning väga turbulentse välispoliitilise ja makromajandusliku keskkonnaga aasta. Eesti Kontserdi majandustegevust mõjutasid oluliselt koroonakriisi järel stabiilsust alles otsiv ja tugevalt kõikuv kultuuritarbimine, Venemaa sõda Ukraina vastu ning ülimalt ebastabiilne, hüperinflatsiooniline makromajanduslik keskkond. Kuni 2022. aasta keskpaigani oli kultuuriürituste turg pärast kahte epideemia-aastat tuntavas languses, publiku ostukäitumist mõjutasid nii viiruse jätkuv levik kui ka ebakindel ja ennustamatu majandus- ning julgeolekuolukord. Publiku tulemine kultuuriüritustele taastus aeglaselt ning ostuotsused sündisid vahetult enne kontserdi toimumist viimasel hetkel. Kultuuriürituste turg elavnes aasta viimasel veerandil, alles detsembris oli saalide täituvus võrreldav pandeemiaeelse ajaga.
Venemaa sõda Ukraina vastu mõjutas enim Eesti Kontserdi tegevust Peterburi Jaani kirikus. Olime sunnitud peatama kontserditegevuse, samas aga täitma edasi halduskohustusi olukorras, kus Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu ei saanud enam teha makseid Vene Föderatsiooni subjektidele. Sisuliselt kaotas Eesti Kontsert võimaluse tegutseda ühes oma viiest kontserdimajast ning ühtlasi olulise osa pileti- ja renditulust.
Tegutsesime kogu 2022. aasta hüperinflatsioonilistes makromajanduslikes tingimustes (THI oli 2022. aastal 19,4%). Meie majandustegevust mõjutas enim energiakandjate hinnamuutus, mis kergitas Eesti Kontserdi jaoks
nelja Eestis hallatava hoone halduskulusid üle 260 tuh. euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Keerulistele oludele vaatamata teenis Eesti Kontsert 2022. aastal oskusliku majandamise
tulemusel planeeritust suuremat tulu
(planeeritud: 8 682 tuh. eurot; tegelik: 8 749 tuh. eurot) ning põhitegevuse tulem enne kulumit oli planeeritust 257 tuh. eurot suurem (planeeritud: 184 tuh. eurot; tegelik: 441 tuh. eurot). Aastal 2022 oli Eesti Kontserdi rahaline tulem -13 tuh. eurot (planeeritud: -420 tuh. eurot). Rahavood olid 2022. aasta vältel positiivsed, säilitasime ja tugevdasime veelgi asutuse finantspositsiooni.
Aasta algas väga keerulises olukorras, ent tegime kontserdiprogrammi osas professionaalsed valikud ning suutsime tekitada külastajates huvi, mis kindlustas märkimisväärse tulemuse.
Eesti Kontserdi hallatavad kontserdimajad
Vanemuise kontserdimaja 2022. aasta tegevustulud olid 755 tuh. eurot (2021: 600 tuh. eurot), tegevuskulud olid 669 tuh. eurot (2021: 473 tuh. eurot). Piletitulu oli 245 tuh. eurot, (2021: 129 tuh. eurot). Sellesse andis panuse kontsertide suurem üldarv ning rohkem koolikontserte. Ka muud majandustulud, eelkõige saalide renditulud, olid võrreldes 2021 aastaga rohkem kui kaks korda suuremad (2022: 181 tuh. eurot, 2021: 79 tuh. eurot). Muud toetused olid võrreldes eelmise aastaga 12 tuh. eurot väiksemad, nt vähendas Tartu linn Vanemuise kontserdimaja toetust üle poole võrra. Tegevuskuludest suurenesid märkimisväärselt kõik kululiigid.
Tööjõukulud kasvasid 9,7% ning olid 352 tuh. eurot. Kontserditegevuse kulud kasvasid rohkem kui kaks korda ning olid 204 tuh. eurot (2021: 82 tuh. eurot). Majandamiskulud kasvasid 22,8% ning olid 113 tuh. eurot, sealhulgas kasvasid hoone majandamiskulud 25%. Vanemuise kontserdimaja põhitegevuse tulem vähenes 164 tuh. euro võrra ning oli -37 tuh. eurot.
Pärnu kontserdimaja 2022. aasta tegevustulud olid 1051 tuh. eurot (2021: 975 tuh. eurot), tegevuskulud olid 810 tuh. eurot (2021: 477 tuh. eurot). Piletitulu oli 140 tuh. eurot (2021: 64 tuh. eurot). Aastal 2022 toimusid Pärnu ooperipäevad (toimuvad üle aasta) ning oodatud festival kergitas ka piletitulu. Ka muu majandustulu, eelkõige saalide renditulu, kasvas võrreldes 2021. aastaga jõudsalt ning oli kaks korda suurem (2022: 359 tuh. eurot, 2021: 180 tuh. eurot). Muud toetused olid 256 tuh. eurot ning nendest 238 tuh. eurot moodustas kultuuriministeeriumi toetus kontserdimaja renoveerimistöödeks (2021: 445 tuh. eurot muid toetusi, sh 400 tuh. eurot kontserdimaja renoveerimistöödeks eraldatud toetus kultuuriministeeriumilt). Tegevuskuludest suurenesid märkimisväärselt kõik kululiigid. Tööjõukulud kasvasid 10% ning olid 336 tuh. eurot. Kontserditegevuse kulud kasvasid hüppeliselt seoses Pärnu ooperipäevadega ning olid 191 tuh. eurot (2021: 5 tuh. eurot).
Majandamiskulud kasvasid 67,5% ning olid 283 t. eur, sealhulgas hoone majandamiskulud kasvasid 55,7%. Pärnu kontserdimaja põhitegevuse tulem vähenes 257 tuh. euro võrra ning oli 241 tuh. eurot.
Jõhvi kontserdimaja 2022. aasta tegevustulud olid 780 tuh. eurot (2021: 686 tuh. eurot), tegevuskulud olid 668 tuh. eurot (2021: 578 tuh. eurot). Piletitulu oli 36 tuh. eurot (2021: 49 tuh. eurot), see vähenes, kuna kontserte oli vähem. Muu majandustulu, eelkõige saalide renditulu, oli 2021. aastaga võrreldes poole võrra suurem (2022: 96 tuh. eurot, 2021: 63 tuh. eurot). Muud toetused olid 305 tuh. eurot ning nendest 150 tuh. eurot moodustas kultuuriministeerium toetus kontserdimaja renoveerimistöödeks. Tegevuskuludest kasvasid hüppeliselt majandamiskulud. Tööjõukulud vähenesid 4,8% ning olid 297 tuh. eurot. Seoses väiksema kontsertide arvuga vähenesid ka kontserditegevuse kulud ning moodustasid 41 tuh. eurot (2021: 59 tuh. eurot). Majandamiskulud kasvasid 59,4% ning olid 330 tuh. eurot, sealhulgas hoone majandamiskulud kasvasid 66,1% ning olid 2022. aastal 299 tuh. eurot.
Jõhvi kontserdimaja põhitegevuse tulem püsis stabiilsena ning oli 112 tuh. eurot (2021: 108 tuh. eurot).
Peterburi Jaani kiriku 2022. aasta eelarve, nii tegevustulude kui ka -kulude maht erines oluliselt planeeritust. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa laiaulatuslikku sõda iseseisva Ukraina vastu. Kultuuriministri 28. veebruari 2022 otsusega peatati igasugune kultuurikoostöö Eesti ja Venemaa vahel ning Eesti loobus
kahe riigi vahelise kultuurikoostöö programmi sõlmimisest järgnevaks kolmeks aastaks. Ka Eesti Kontsert lõpetas kontserditegevuse Peterburi Jaani kirikus. Sellele lisandusid ulatuslikud riigiülesed sanktsioonid Vene Föderatsiooni subjektidele (sh pankadele) ning Peterburi Jaani kiriku haldamisega seotud tehingud (maksed) osutusid võimatuks. Lähtudes kultuuriministri
2. mail 2022. aastal edastatud korraldusest püsib Eesti Kontsert endiselt lepingus Peterburi Jaani kiriku kogudusega, püüdes vastavalt võimalustele täita oma lepingulisi kohustusi. Eesti Kontserdil puudus 2022. aastal võimalus teenida Peterburi Jaani kiriku eelarves planeeritud tulusid. Kultuuriministeerium eraldas 74 tuh. eurot sihttoetust Peterburi Jaani kirikuga seotud lisakulude katteks, sellest 27 tuh. eurot on kulunud Eesti Kontserdi õigusabikuludele Peterburis. 2022. aasta lõpu seisuga puudub
Eesti Kontserdil ning tema esindajatel juurdepääs Peterburi Jaani kirikule ega pole võimalik kontrollida kiriku teenuste eest esitatud arvete õigsust. Samuti puudub juurdepääs Peterburi Jaani kirikus asuvale varale ning võimalus seda tulu teenimise eesmärgil rakendada. Neid asjaolusid ning audiitori märgukirjas Peterburi Jaani kiriku vara puudutavaid seisukohti1 arvesse võttes otsustas Eesti Kontserdi nõukogu kirikuga seotud vara jääkväärtusega 5,059 mln eurot bilansist välja kanda.
Toetused ja annetused
2022. aastal sai Eesti Kontsert kultuuriministeeriumilt 5 073 tuh. eurot tegevustoetust, lisaks 400 tuh. eurot sihttoetust Pärnu ja Jõhvi kontserdimajade kapitaalremonditöödeks, 59 tuh. eurot hüvitist energiakandjate hinnatõusu kompenseerimiseks ning 74 tuh. eurot Peterburi Jaani kiriku erakorraliste kulude katteks. Tegevustoetust saime 185 tuh. eurot rohkem kui eelneval aastal, sellele lisandusid veel erakorraline toetus hoonete remondiks (246 tuh. eurot), toetus energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks (59 tuh. eurot) ning toetus Peterburi Jaani kirikuga seotud erakorraliste kulude katteks (74 tuh. eurot).
Eesti Kontserti toetasid ka kohalikud omavalitsused: märkimisväärsemaid toetusi saime Jõhvi vallavalitsuselt (409 tuh. eurot) ning Saaremaa vallavalitsuselt (50 tuh. eurot).
Omatulu oli 2022. aastal 2 700 tuh. eurot (2021:
1 970 tuh. eurot). Kontserditegevuse tulud olid
1 412 tuh. eurot (2021: 1 114 tuh. eurot) ning muu majandamistulu, mis koosneb peamiselt üüritulust, oli 1 106 tuh. eurot (2023: 665 tuh.
eurot). Piletitulu alalaekus Tallinnas ning Jõhvi ja Pärnu kontserdimajas. Suvel korraldatud festivalide piletitulu jäi planeeritust ca 24% väiksemaks. Kevadhooaega iseloomustas
COVID-19 pandeemia järgne ettevaatlikkus ning ebakindlast majanduskeskkonnast tingitud vähenenud kultuuritarbimine. Sügise hakul oli publiku käitumises märgata positiivsemaid trende ning aasta lõpuks oli piletimüük elavnenud ja üldine väljavaade lootustandvam. Väga populaarseks osutus taas Eesti Kontserdi koolikontsertide sari, kus 2022. aastaks planeeritud 285 kontserdi asemel korraldasime 466 koolikontserti.
Muud majandustulud, eeskätt saalide renditulud, näitas aasta jooksul jõudsat kasvu, kuid ei saavutanud aasta lõpuks veel pandeemiaeelset taset. Renditulude üldine tõusutrend aitas tasandada Peterburi Jaani kiriku ruumide renditulu kaotust.
Tööjõukulud olid 2022. aastal 3 821 tuh. eurot (2021: 3 609 tuh. eurot). Seisuga 31.12.2022 oli Eesti Kontserdis 146 töötajat (31.12.2021: 148 töötajat). Aasta jooksul oli kaadrivoolavus 16%; suurima kaadrivoolavusega paistis silma Pärnu kontserdimaja kohvik ning vahetusid ka mitmed puhastusteenindajad. Keskmine töötasu (v.a võlaõigusliku lepinguga töötajad) 2022. aastal oli 1 494 eur kuus (2021: 1 406 tuh. eurot kuus), st keskmine töötasu on aastaga tõusnud 6,3%.
Mitmesugused tegevuskulud olid 2022. aastal 4 487 tuh. eurot (2021: 3 499 tuh. eurot). Suurenesid praktilised kõik kululiigid, v.a riiklikud maksud. Paraku mõjutas väga kiire hinnakasv tugevasti kulutaset. Kõige jõudsam ja muret tekitavam oli hoonete halduskulude tõus: kaubad ja teenused kallinesid aastaga 260 tuh. euro võrra. (46,6%).
Jõudsalt kasvasid muu hulgas sõidukite kulud ja lähetuskulud, eeskätt hüppeliselt kasvanud kütusehindade pärast (lähetuskuludest üle poole moodustab transpordi hind). Kasvasid ka administreerimiskulud.
Kontserditegevuse kulud olid 2022. aastal 2 832 tuh. eurot (2021: 2 254 tuh. eurot). Kontserditegevuse kulude kasv oli seotud nii lisandunud ürituste, planeeritust suurema koolikontsertide mahuga kui ka ka
Saaremaa ooperipäevade oluliselt suurema transpordikuluga (sh pakkujate vähesusega riigihankel). Kontserditegevuse kuludes ei kajastanud veel üldist hinnatõusu peegeldav, järjest kasvav surve tõsta esinejate honorare.
Investeeringud
2022. aastal jätkasime kapitaalremonditöid Pärnu kontserdimajas (summas 231 tuh. eurot).
Jõhvi kontserdimajas tegime töid, et viia hoone vastavusse päästeameti nõuetega ja värskendada sanitaarruume (152 tuh. eurot); alustasime ka fassaadi kapitaalremondi planeerimist. Estonia kontserdisaalis uuendasime rõdutoole (98 tuh. eurot). Neid töid rahastati kultuuriministeeriumi investeeringutest ja remondile suunatud sihttoetusest. 2022. aastal jäid tegemata Jõhvi fassaadi renoveerimistööd, need plaanime lõpetada märtsis 2023.
Puhkenud sõda, sanktsioonid, suletud riigipiir ning puuduv juurdepääs Peterburi Jaani kirikule ei võimaldanud teha 71 tuh. euro eest Peterburi Jaani kiriku renoveerimistöid. Hetkel puudub teadmine, kas ja millal saame neid töid jätkata. Väliskeskkonnast lähtuva olulise mõju tõttu tegime nõukogule ettepaneku kanda täies ulatuses Eesti Kontserdi bilansist välja Peterburi Jaani kiriku vara jääkväärtuses 5,059 mln eurot, ning nõukogu otsustas ettepanekut toetada. See summa kajastub erakordse kuluna 2022. aasta kulumis. Kinnitame, et tegime kõik endast oleneva, et Peterburi Jaani kirikus asuvat vara kaitsta, kuid keerulise olukorra tõttu on see osutunud võimatuks.
Personal
Seisuga 31.12.2022 oli SA Eesti Kontsert koosseisuliste töökohtade arv 154,75, millest oli täidetud 146 töökohta.
Organisatsioon tervikuna ja kõik töötajad osalevad Eesti Kontserdi eesmärkide ja pikaajaliste sihtide seadmises ning saavad tagasisidet tulemuste ja oma panuse kohta. 2023. aasta jaanuaris tehtud töötajate pühendumus- ning rahuloluuuringu tulemused olid võrreldes 2021. aastaga oluliselt paranenud (vastanute protsent 70%): Eesti Kontserdi töötajate pühendumusindeks on 4,4 (2021 võrreldes +5,8%) ning töörahuloluindeks 4,35 (2021 võrreldes +5%).
Tulemused kinnitavad veendumust, et Eesti Kontserdi meeskonnal on kõrge valmidus panustada organisatsiooni tegevusse. Jagame ühiseid väärtusi ning eesmärke ja käitume organisatsiooni huvides. Eesti Kontserdi meeskond on tööle pühendunud ja professionaalne, saavutamaks asutaja seatud eesmärke – säilitada ja arendada eesti muusikakultuuri ning luua kõigile võimalused saada osa kõrgetasemelisest kultuurielust.
Kriis kriisi järel, katk, sõda … Heidutav? Ometi ei saa mööda mõttest, et just nii ongi inimesed alati elanud. Masenduse asemel täidab see arusaam pigem tänuga heade aegade eest, milles oleme pikalt elanud, ning usu ja lootusega, et viimaste aastate katsumused mööduvad. Ja tõesti, head ajad pole meid väetiks teinud!
Tänan südamest Eesti Kontserdi nais- ja meeskonda vapra vastupidamise eest! Viimased aastad on olnud ebaõiglaselt rasked, aga nad on ka erilise selgusega meenutanud, miks meil on vaja muusikat – seda tõelist, millele te iga päev eluruumi loote.
Aasta algas särava balletimuusika galaga, mida dirigeeris endine priimabaleriin Maria Seletskaja. Üleüldine tunnetus oli veel pandeemiast siiski mõjutatud ning aasta alguses jäi sel põhjusel ära nii mõnigi kontsert.
Kaasaja kiirest elurütmist tingituna olime juba mõnda aega mänginud mõttega uutest kontserdiformaatidest. Kevadhooajal alustasimegi kontserdisarja „Öökontsert“, mis on kujunenud väga menukaks. Sarjale andis avalöögi Mingo Rajandi ansambliga.
Kevadhooaeg oli ka kaua oodatud ja edasi lükkunud kontsertide teostamise aeg. Nii said lõpuks publiku ette Tim Kliphuis ning oma järge pikalt oodanud klassikatähtede auhinnakontserdid. Erakordselt menukad olid Flandria Sümfooniaorkestri kaks kontserti Kristiina Poska juhatusel.
Nädala lähivaates hoidsime juba pärgviiruse mõju ajal välja arendatud joont korraldada kontserte neljapäeva ja laupäeva õhtul – mõne üksiku erandiga see ka õnnestus. Publiku jaoks oli olulisem kui kunagi varem igasuguse järjepidevus.
Eksport oli küll mõneks ajaks vajunud unustuse hõlma, kuid siiski õnnestus meil osaleda Dubai EXPO-l Eesti rahvuspäeva tähistamisel. Esinesid Estonian Voices, Sander Mölder ning keelpillikvartett FourEst. Eraldi kontserdi andis ka Andres Kõpper koos ansambliga NOËP.
Alanud sõja valguses otsisime võimalusi, kuidas aidata ja toetada Ukrainat. Üks erilisemaid hetki oli Kiievi Solistide Eesti tuuri korraldamine.
Kevade jooksul sai selgeks, et Haapsalu Tšaikovski festivalil on aeg muutuda. Uueks nimeks koos värskendatud sisuga sai Haapsalu
Valgete Ööde festival. Suve hakul oli esimest korda üle pika aja tunne, et publik on tagasi.
Suvel toimusid nii Pärnu kui ka Saaremaa ooperipäevad. Tallinnas, nagu ikka, ka „In horto regis“ ning kammerlik sari „Suveklassika Kadriorus“.
Augusti lõpus tegime koostööd noorte festivaliga Kratt, seda plaanime tulevikus jätkata. 2022/2023. hooaja eelkontserdiks õnnestus Tallinnasse meelitada Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel. Enne turneed Koreas said käe soojaks mängida ka Triin Ruubel ja Marcel Johannes Kits.
Hooaja ametlik algus kuulus aga juubilarile – Hortus Musicus 50. Kummardus pikale ajaloole sai kokku võetud veidi teatraalsemasse õhkkonda sätitud Estonia kontserdisaalis.
Külalisorkestrite reas esines ka Baltic Sea Philharmonic eesotsas Kristjan Järviga
Sügishooajal alustasime oma teist uut sarja, millele sai pealkirjaks „Avasta!“. Seekord oli läbiv teema heliloojad, kellest valisime välja neli: Kuldar Sink, John Cage, Galina Grigorjeva ning Valentõn Sõlvestrov.
Festivalid 2022: oktoobri alguses toimus Tartus teist kord festival TubIN; üle kahe aasta toimus festival KLAVER; novembris tõime esmakordselt publiku ette ka uue festivali – Keelpillifookus, millega plaanime samuti jätkata.
Aastaga taastus ka koolikontsertide programmi tegevus ning neid toimus planeeritust rohkem. Eriti väärib tähelepanu UNESCO Muusikalinna tiitli omistamine Tallinnale. Selle programmis toimusid peale tavapäraste koolikontsertide ka kontserdid üle neljakümnes Tallinna koolis.
Kaugest tulevikust aastale 2022 tagasi vaadates läheb see ajalukku hetkena, mil algas Venemaa agressioon Ukraina vastu. Sõda, mis on mõjutanud meiegi elu siin, kõigis valdkondades kuni kontsertide korraldamise ja nende külastamiseni välja. Sündmus, mille lõpptulemus praegu, 2023. aasta märtsis, neid ridu kirjutades on teadmata. Mul oli 2022. aasta jaanuari viimastel päevadel võimalus intervjueerida Ukraina pianisti ning festivali Odessa Classics kunstilist juhti Aleksei Botvinovi. Olime intervjuu juba lõpetanud, panin diktofoni kinni ning küsisin, kuidas nad vastu peavad, kuna uudised Vene vägede koondumisest Ukraina piiri äärde polnud juba ammu kellelegi saladuseks. Aleksei vastas: „Raske on, aga peame vastu, keegi meist ei usu, et see sõda ka päriselt võiks alata, see pole loogiline.“
Veebruari viimastel päevadel alanud täiemahuline sõda tõi muudatusi kontserdikavadesse. Ukrainale pühendatud arvukate toetuskontsertide reas toimus esimesena 13. märtsil Estonia kontserdisaalis kontsert sarjas „Võim ja vaim. Šostakovitš ja Stalin“. Algselt aprilli lõpul kavas olnud üritus liikus kokkuleppel muusikutega poolteist kuud varasemaks, tasuta kontserdiks Ukraina heaks. Vaimsuse allutamisest diktatuurile Šostakovitši ja Stalini näitel sai teha üldistusi ka aktuaalse poliitilise olukorra kohta maailmas. Rääkis Jaak Juske, Šostakovitši teoseid esitasid Juuli Lill, Kadri-Ann Sumera ja Theodor Sink
Palju mahukama toestusaktsiooniga Ukrainale ja Ukraina muusikutele õnnestus Eesti Kontserdil liituda aga juba järgnevatel kuudel. Märtsi viimastel päevadel jõudsid meie kõrvu uudised kammerorkestrist Kiievi Solistid, kelle lugu
on erakordne. Nende kontserdireis Itaalias algas 23. veebruaril, päev enne Ukraina sõda. Koju tagasi nad enam ei pääsenud, paljudel puudus kontakt koduste ja lähedastega. Nii reisis orkester otsekui kodutuna mööda Euroopa kontserdilavu, jutustades muusika kaudu oma kodumaa lugu. Pärast Itaalia kontserte reageerisid Euroopa muusikainstitutsioonid kiiresti, et orkester saaks jätkata ringreisi, ning lühikese ajaga korraldati orkestrile lisakontserdid Saksamaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Leedus ja Lätis. Kiievi Solistide lavapartneriteks nendel kontsertidel olid Norra Kammerorkester, Baseli Kammerorkester, Eric Ericssoni kammerkoor, Benny Andersson jpt.
23. aprillil jõudsid muusika rahusaadikud Eestisse ning osalesid juba samal õhtul Saku Suurhallis toimunud suurkontserdil Ukraina heaks, mille kandis üle Eest Televisioon. Edasi toimusid Kiievi Solistide kontserdid 24. aprillil Paide Muusika- ja Teatrimajas, 25. aprillil Vanemuise kontserdimajas, 26. aprillil Haapsalu kultuurikeskuses, 27. aprillil Estonia kontserdisaalis ja 28. aprillil Jõhvi kontserdimajas. Tartu ja Tallinna kontsertidel oli kaastegev Eesti Rahvusmeeskoor koos dirigent Mikk Üleojaga ning ühisesituses kõlas ka Arvo Pärdi looming.
Kiievi Solistid alustasid oma kontserti Ukraina hümniga. Lõpupoole esitusele tulnud iidne Ukraina rahvalaul, mis kujutab dialoogi ema ja sõtta mineva poja vahel, omandas uue tähenduse, kui 2014. aastal, mil Kiievis Maidanil tapeti snaiprite poolt üle saja inimese. Enne selle loo esitamist tuli kleenuke, lühikest kasvu, tumedate juustega tšellomängija Oleksandra Grõtsõšõna lava
servale käes valge A4 paber. Ta luges ette pika teksti soravas eesti keeles. Muu hulgas
ütles ta: „Ukraina ja Venemaa ei ole kunagi olnud vennad ja ei saa kunagi vendadeks, sest vennad ei tapaks üksteist.“ Ta tänas
Eestit toetuse eest ning rääkis kaasmaalaste kannatustest, mis nüüdseks kestnud juba kaks kuud. Sõjakoledustest ja rahu ootusest räägitu
tõi pisara silmanurka ka neil, kes olid senini emotsionaalset kontserti kuiva silmaga suutnud jälginud. Taskuräti järele ei peljanud haarata ka meesterahvad. Kõne lõppes hüüdega „Слава Украине!“, mis kajas publikust lavale korratuna vastu.
Paide Tre Raadio
Orkestri Eesti tuuri korraldamine ning nendega kaasas käimine oli ka mulle isiklikult paljude Eesti Kontserdis oldud aastate jooksul emotsionaalselt üks pingelisemaid episoode, samas ka väga eriline – need kontserdid olid teistsugused. Loomulikult, ja õnneks, oli seal palju suurepärast muusikat ja musitseerimist. Kiievi Solistid koosneb väljapaistvatest muusikutest kõikjalt Ukrainast, kellest enamus on rahvusvaheliste konkursside laureaadid. Nad on olnud mitme olulise teose, muu hulgas ka Erkki-Sven Tüüri marimbakontserdi esiettekandjaks Ukrainas. Eestis esinesid nad viimati 2007. aastal Ukraina helilooja Valentõn Sõlvestrovi autorikontserdil. Need aga olid erilise taustalooga kontserdid. Uudistes ja telepildis on sõda meist kaugel – õõvastav, aga praeguses ajahetkes siiski turvaline kõrvalt vaadata. Pikale veniva sõja puhul on oht, et selle jälgimine võib saada igapäevaelu osaks nagu õhtune uudistesaade. Kiievi Solistide koosseisus mängisid muusikud, kelle elus on sõda päriselt toimuv asi, kelle vennad ja õed olid ja on praegu pommivarjendites, ja seda mitte kujundlikult. Nende missiooniks on rääkida sõjast muusika keeles, ja enne siia jõudmist olid nad seda teinud kaheksas Euroopa riigis alates sõja esimesest päevast. Eestis toimusid nende katkematu turnee 44.–49. kontserdini.
Ilma sõjata oleks 2022. aastat võinud pidada suureks taastumise ajaks. Kaks aastat väldanud ülemaailmse pandeemia isolatsiooniperiood oli kontserdipublikule mõjunud hävituslikult. Ka pärast piirangute ametlikku lõppu oli märgata kontserdil käimise harjumuse taandumist; peale muusikaürituste vaevas selektiivne publikupõud ka teatreid. Isiklikele vaatlustele ja hinnangutele tuginedes julgen väita, et
publik leidis tagasitee kontserdisaalidesse üles peamiselt aasta viimase kolme kuu jooksul, ning hoolimata vahepealsetest keerulistest aegadest, saime korraldajatena nii mõnigi kord Estonia kontserdisaali kassaluugile tõsta sildi „välja müüdud“.
Aasta esimeseks kontserdiks 6. jaanuaril Estonia kontserdisaalis oli Floridante barokkansambli ellu kutsutud kava „Uuestisünd“ (pr renaissance), mis elustas killukese renessansiaegsete meistrite Euroopat (12. jaanuaril Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis). Orlando di Lasso, Cipriano de Rore ja Giaches de Werti vokaalmuusika Francesco Petrarca ja Torquato Tasso lüürilistele tekstidele, kuhu on peidetud tubli annus varjatud kirge ja armuvalu. Lisaks ajastupillidel mänginud Floridantele oli laval ka Floridante Consort: sopran Maria Valdmaa, alt Maarja Helstein, tenorid Lodewijk van der Ree ja Joosep Trumm ning bass Taniel Kirikal. Floridante mängis koosseisus Kristo Käo (lauto), Villu Vihermäe (viola da gamba), Saale Fischer (orel) ja Andrew Lawrenc-King (harf), kes oli ühtlasi kontserdi kunstiline juht. Madrigalid valis ja valmistas ette Lodewijk van der Ree.
Floridante kontserdil, kus publiku ja muusikute vahemaa oli äärmiselt väike ning eksimisruumi lihtsalt polnud, oli viiest lauljast koosneva ansambli laitmatu kooskõla ja intonatsioonipuhtus tõeline nauding. Äärmiselt võluvad olid Maria Valdmaa hõbedaselt selged ja helisevad soolod, milles paljastus laiem tundepalett, kui madrigalilt võiks esmapilgul oodata. [---] Mõlema kollektiivi juures on imetlusväärne, kuivõrd suure kire ja pühendumusega suhtutakse repertuaari, mis ei ole kaugeltki paljude inimeste kuulamisedetabelis, ning kui hästi antakse minevikumuusikat edasi, nii et hea kogemuse saab ka žanrivõõram kuulaja.
Meeta Morzov. „Januslik jaanuar“, Sirp, 11.02.2022
Floridante väsimatu mootor Saale Fischer pakkus Eesti Kontserdi külalisprodutsentide programmi kaudu veel teisegi kava – Graun/ Bach. „ Passion Pasticcio“ 9. aprillil Estonia kontserdisaalis. Vähemalt kolme barokiaja helilooja autorsusega suure pastišš-passiooni* selgrooks on Carl Heinrich Grauni kannatusaja kantaat, mida täiendab Johann Sebastian Bachi, elu lõpuaastatel spetsiaalselt teose tarbeks kirjutatud originaalmuusika. Viimase asjaolu tõttu loetakse seda vaimulikku oratooriumi
tinglikult ka Bachi viiendaks passiooniks. Harva esitatava teose kandsid märkimisväärselt hästi ette Helsingi Barokkorkester ning Budapesti Purcelli koor, kes on viimase 20 aasta jooksul kujunenud Ungari üheks mainekamaks segakooriks; solistid: Agnes Kovács (sopran), Eszter Balogh (alt), Zoltán Megyesi (tenor) ja Lóránt Najbauer (bass).
Dirigent Aapo Häkkinen märkis enne kontserti 08.04.2022 ajalehes Postimees Janar Alale antud intervjuus:
Ma ise ka kuni eelmise aastani ei teadnud sellest teosest midagi. Seda mängitakse väga harva ega kaasata Bachi tööde loetelusse. Bach kompileeris selle. Selle selgroog on pärit barokkheliloojalt Carl Heinrich Graunilt. Samuti kaasas Bach sinna Carl Philipp Telemanni muusikat. Midagi komponeeris ise ka, aga samuti kasutas ühe oma varasema kantaadi muusikat. /…/ Bachi poeg Carl Emanuel Bach kirjutas, et isa komponeeris viis passiooni, millest viies on tõenäoliselt see. Aga eks selles osas on spekulatsioone.
*Märkus. Pastišš (pr pastiche, it pasticcio jäljendus) on kunstiteos, mis teadlikult jäljendab mõne ajastu stiili või motiive. Muusikas kutsutakse pastiššideks ka teoseid, millel enam kui üks autor, kes on töötanud kas koos või eraldi.
Kui jätkata barokilainel, siis harukordne kontsert „B4CH“ toimus Estonia kontserdisaalis 17. märtsil. Neli klaverit: Sten Heinoja, Sten Lassmann, Daumants Liepins (Läti), Reinis Zariņš (Läti) ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Anna Duzcmal-Mróz (Poola).
Erakordne rahvusvaheline koosseis, kes sai esmakordselt kokku Tallinnas ja kelle esituses kõlasid kõik Johann Sebastian Bachi kontserdid kahele, kolmele ja ka neljale klahvpillile. Tehnilises mõttes keerukas projekt, mille tarvis tuli leida Estonia kontserdisaali lavale neli kontsertklaverit. Sama kontsert sama koosseisuga toimus aasta lõpul Jūrmala kontserdisaalis.
Johann Sebastian Bachi loominguga oli seotud veel üks kontsert 7.–14. aprillini Tartus, Jõhvis ja Tallinnas, millega tähistas oma juubelit kitarrist ja džässielu edendaja Jaak Sooäär. „Bachiga kosmoses“ – Jaak Sooäär (kitarr), Ivo Sillamaa (klavessiin) ja Keelpillikvartett Prezioso. Elektrikitarr võib esmapilgul tunduda
J. S. Bachi muusika esitamiseks ootamatu, kuid Jaak on selle sobivuse aastate jooksul eri koosseisudes korduvalt ära proovinud. Elektrikitarri võimendatud, ent puhas heli annab selgelt edasi Bachi meloodiliste liinide harmoonilisi nüansse, mis on oma olemuselt vägagi sarnased kaasaegse džässi harmooniakäsitlusega, ning sulandub polüfoonilises muusikas suurepäraselt klassikaliste keel- ja klahvpillidega. Kontserdi kavas olid kammertsüklid ja soolonumbrid, milles Bachi muusikat ei seatud ega muudetud, kuid elekter ja improvisatsioonilised vahepalad tekitasid Bachi muusikale uudse keskkonna ja viisid kuulaja teistele trajektooridele – Bachiga kosmosesse!
Olin seotud ka 27. aprillil toimunud Pärnu Linnaorkestri ja Pärnu kontserdimaja hooaja lõppkontserdi korraldusega. Sten Heinoja (klaver), Pärnu Linnaorkestri ja dirigent Kaspar Männi kontserdi märgilisteks osadeks oli Kirke Karja klaverikontsert (esiettekanne), ErkkiSven Tüüri 8. sümfoonia ning kontserdile eelnenud vestlus, kus muusika ja arhitektuuri omavaheliste seoste üle arutlesid Erkki-Sven
Tüür, arhitekt Mihkel Tüür ja Kirke Karja.
Tüüride ja Karja üleni huvitav arutelu kätkes terve artikli jagu pärleid, nii et selle ümberkirjutamine, isegi kui väga tahaks, ei tule kõne alla. Avapauguna teatas Mihkel Tüür, et muu hulgas suunasid teda arhitektuuri juurde Erkki-Sven Tüüri teosed „Arhitektoonika“. Kirke Karja ja Erkki-Sven Tüür tõdesid, et neid on muusikalise struktuuri ülesehitamisel aidanud jällegi arhitektuur. Kolme kunstniku mõttevahetuse pealtkuulamine oli ütlemata suur privileeg. Kahju, et sellest oli tulnud osa saama ainult mõnikümmend inimest.
Ei saa märkimata jätta ka poola dirigendi Anna Duczmal-Mrózi ja Tallinna Kammerorkestri koostööst sündinud nauditavat esitust, mis toetas igati solistide mängu.
Äli-Ann Klooren. „Valguse võlu“, Sirp, 08.04.2022
Sügisestest kontsertidest olgu eelkõige mainitud 21. septembril kontserdihooaja alguses toimunud Baltic Sea Philharmonicsi külaskäik Eestisse oma looja ja peadirigendi
Kristjan Järvi eestvõttel. Kristjan loob ja arendab kaheldamatult täiesti uut klassikalise sümfooniakontserdi vormi. Enda sõnutsi pool naljaga nimetatud ja vajadusest sündinud esinemisviis – püsti ja peast, ilma nootideta (tekkis idee, et kontserdil võiks olla võimas valgus-show, ja kui pimedas ei näe hästi nooti, siis võtame need lihtsalt eest ära!) on avanud noortele muusikutele uued horisondid eneseväljendamisel ja orkestrikaaslastega laval suhtlemisel. Seal on tõesti varjatud sünergia, mis juhib orkestrit lisaks Kristjan Järvile.
Peast mängimisel on samuti nii head kui ka võib-olla mitte nii head küljed. Võib vist kaasa tunda orkestrantidele, kes peavad pähe õppima orkestripartiisid, mis võivad olla oma kohatises üksluisuses meelde jätmiseks üsna ebamugavad. Ometi on peast mängides kindlasti omad eelised koosmängul: noodipuldi asemel saab kogu tähelepanu suunata dirigendile ja teistele muusikutele ning kui sealjuures musitseerida püsti, saab luua silmside peaaegu kõigi mängijatega. Nii püsti kui ka peast mängimine teenivad lõppude lõpuks siiski ühte eesmärki: tuua muusika publikuni elamuslikult. Mind kui kuulajat jätab tegelikult üsna külmaks, kuidas täpselt muusikat tehakse, peaasi et see kõlaks nauditavalt. Et aga Läänemere Filharmoonikute esitus oli suurepärane –orkester kõlas elavalt, värvikalt ja energiliselt ning tundus, et noored naudivad igati oma mängu –, võib arvata, et sellele orkestrile sobisid mõlemad esituspõhimõtted hästi.
Äli-Ann Klooren. „Püsti ja peast!“, Sirp, 30.09.2022
Sarnasesse, pisut raamidest väljas musitseerimisviisi asetati aasta lõpul ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes sai 9. detsembril Tallinnas ja 11. detsembril Tartus esimest korda kontserdilaval kokku New Wind Jazz Orchestraga, et esitada Duke Ellingtoni teoseid sümfooniaorkestrile ja bigbändile, dirigent oli Antti Rissanen. „Sünfooniline Duke Ellington“ oli kontserdi pealkirjaks ning kavas Ellingtoni teosed, mis ta on kirjutanud kohe alguses sarnasele koosseisule. Tehniliselt ja eriti rütmiliselt ülikeeruline muusikamaterjal, mille esitusega kõik osapooled suurepäraselt hakkama said.
Duke Ellingtoni sümfooniliste teoste faktuur on detailirohke ja värvikas, tulvil mikrosündmusi, mis kordamööda kuulaja tähelepanu eest võitlevad. Selle kontserdikava suurim sedasorti proovikivi oli avateos „Harlem“, millesse justkui küllusesarvest on puistatud sünkopeerivaid rütme ja pillide või pillirühmade kontrastseid repliike. Sellise kontrollitud kaose haldamisega sai dirigent Antti Rissanen suurepäraselt hakkama: džässmuusika edasiliikuv pulss tuksus pinna alla peidetuna eksimatult edasi ka siis, kui partituuris oli hõredamaid kohti. Kahe orkestri koostöö edu vundamendi moodustas siin ja järgnevates palades jõuline ajam (inglise keeli drive) ehk tõhus rütmigrupp, mida New Wind Jazz Orchestra poolel vedasid paljude eesti džässikoosseisude alustala Mihkel Mälgand kontrabassil ja Karl-Juhan Laanesaar trummidel, nendega haakus väga loomulikult ERSO löökpillirühm.
Marje Ingel. „ERSO svingis ja Uute Tuulte Jazzorkester puhus platsi puhtaks“, Sirp, 16.12.2022
Peatusin siin põgusalt kontsertidel, mille korraldamisega ma möödunud aastal otse seotud olin. Kõige olulisemana tahan märkida, et kontserdiprojektid ei sünni kunagi ühe inimese töö ja pingutuse tulemusel. Jättes hetkel mainimata head töökaaslased kõigist teistest osakondadest nimetaksin erilise tänutunde ja lugupidamisega lähimaid kolleege muusikaosakonnast: Kertu Süld (kuni septembrini 2022) ja Birke Elisabeth Jakobson (alates september 2022), kellega on alati olnud kindel tunne astuda vastu kõikidele probleemidele. Südamest aitäh teile!
2022. aasta oleks võinud olla muusika- ja kontserdielus avanemise ja taastumise aasta pärast pikka isolatsiooni ja piiranguid. Kahjuks vajutas sellele pitseri sõda, ning kuniks veebruaris alanud sündmused pole lõpplahenduseni jõudnud, on raske hinnata, kus me praegu oleme ja kuhu suundume.
2022. aastal toimus minu produtsenditöö tulemusena ca 100 kontserti. Neist umbes kolmandik olid korduvkontserdid, ühekordseid kontserdiprojekte oli 64. Minu produtseerituna toimus kaks suurt muusikafestivali –MustonenFest ning Haapsalu Valgete Ööde festival, ja üks uus väikevennast tulija –Keelpillifookus, mille maht pole küll samas suurusjärgus meie teiste festivalidega, aga mis oli väga eriline, esimest korda toimunud üritus. Nädalalõpp täis vaid keelpille ja kontserte, mis on pühendatud keelpillimuusikale. Midagi sellist olen ammu soovinud ette võtta, nüüd siis oli aeg ja ümbrus selleks küps.
Algatasin luulet ja muusikat siduva kontserdisarja „Torm ja tung“, kus esinesid noored muusikud ja näitlejad, publikuni toodi saksa romantilist muusikat koos Goethe ja Schilleri tekstidega.
Jätkus telekonkursi „Klassikatähed 2020“ võitjate kontserdisari. Ajale omaselt venima jäänud sarjas said lõpuks siiski toimuda Tähe-Lee Liivi, Siret Sui ja Triinu Piirsalu kontserdid mitmel pool Eestis. Sellega panime punkti 2020. aasta „Klassikatähtede“ kontserdisarjale, milles toimus ca 70 noorte solistide kontserti üle terve Eesti.
Koostöös kõigi produtsentidega lõime uue kontserdisarja „Öökontserdid“, millega kompame võimalusi hilisõhtusteks kontsertideks Estonia kontserdisaalis ja mis annab võimlause põnevale repertuaarile ning erilistele koosseisudele.
Jätkus „Pillifondi“ kontserdisari, kus kammerkoosseisud tutvustasid endid ja oma instrumente ning esitasid klassikalist keelpillirepertuaari.
MustonenFestil toimus kümme kontserti, enamik Tallinnas, aga ka Jõhvis, Pärnus ja
Tartus. Oli sisult väga tugev ja omanäoline festival. Eriliselt jäid meelde Läti kammermeeskoori Logos kontserdid, loomulikult Vadim Repini mõlemad kontserdid ning samuti I Virtuosi Italiani kontserdid Vivaldi kavaga. Neli festivalikontserti salvestas Klassikaraadio ja need on järelkuulatavad.
Hoolimata keerulisest ajast toimus
MustonenFest 2022 vastavalt plaanitule. Ainus, kellele pidime leidma asenduse, oli Eesti Filharmoonia Kammerkoor 4. veebruari kontserdil, sest kooris oli sel momendil arvukalt haigeid. Õnneks ei pidanud kontserti tühistama, asemele astus Hortus Musicus koos solistidega.
Andres Mustoneni festivalil on alati kavas vähemalt üks kooride kontsert. See ilus traditsioon on vokaalmuusika austajate maiuspala. Andrese valitud programmides on alati esikohal muusika ilu ja kava harmooniline heakõlalisus. Sel korral esinesid tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, ning Voces Tallinn ja Hortus Musicus, dirigent Andres Mustonen. Kavas oli kõrvuti Itaalia barokkmuusikaga eesti heliloojate Kõrvitsa, Kaumanni, Uusbergi ja Kreegi looming.
MustonenFestile 5. veebruaril lõppakordi andnud barokkorkestri I Virtuosi Italiani kontsert oli tõeline Vivaldi-maraton. Tõstsime kontserdi suure publikumenu tõttu Mustpeade majast Estonia kontserdisaali. Virtuoossusest sel kontserdil tõesti puudust ei tulnud.
Esinejate kirgliku musitseerimise tõttu ei muutunud ligi kaks tundi väldanud kontsert viivukski üksluiseks ning paistis, et sama tundis ka ülejäänud publik, sest tormilise aplausiga nõuti välja veel mitu lisalugugi.
Olulise maamärgina kõlasid 2022. aastal minu produktsioonides kaasaja ühe olulisema eesti helilooja Jüri Reinvere kaks uut teost, mille tellija on Eesti Kontsert. Esimene neist „Schoß des ungeheuren Lichts“ ERSO ja Mihhail Gertsi esituses ning teine „Auf dem verborgenen Weg“ Eesti Muusika Päevadel Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Lodewijk van der Ree esituses.
Aprillis sai teoks pikalt plaanitud ja pandeemia pärast edasi lükatud Flandria
Sümfooniaorkestri külaskäik Eestisse. Orkester andis lausa kolm kontserti, dirigendipuldis oli meie armastatud Kristiina Poska.
Sündmus, mida soovin märkida, oli Dvořáki
„Stabat Materi“ ettekanne Eesti Riikliku
Sümfooniaokestri, oratooriumikoori, solistide ning Arvo Volmeri ettekandes. Vokaaloratoriaalseid suurvorme kostab meie lavadel kahjuks üsna harva ja selle peamine põhjus on muidugi korraliku oratooriumikoori puudumine. Meil on kaks võimalust, kas kutsuda segakoor Latvija või püüda hakkama saada oma jõududega. Et Eestis on olemas suurepärane Rahvusmeeskoor ja samuti leidub võimekaid naislauljaid, siis on see tehtav, aga lõpuks sõltub õnnestumine koosseisu muusikalisest keemiast. Kahjuks pole seda võimalik ei ette näha ega plaanida, saab vaid luua tingimused selle tekkimiseks. Suure koori kokkupanek ei ole mehaaniline tegevus, ideaalis peab koor olema piisavalt kokku laulnud ja kohanenud üksteise vokaalsete, tehniliste jm eripäradega.
Üks väga eriline kontsert oli Anna-Liisa Elleri ja Taavi Kerikmäe öökontsert „Vaikuse piiril“. Nad mängisid ajaloolisi klahv- ja keelpille: psalteeriume, kandleid, klavikorde. Usun, et nii vaiksel kontserdil polnud mina veel kunagi käinud. Publik istus esinejatele väga lähedal ja kohandas kuulamist helinivoole vastavalt. Kui alguses tundus, et midagi ju ei kosta, siis juba u 10 minuti pärast harjus kõrv helitugevusega ja tõestas, kui paindlik ja kohanemisvõimeline on kuulmine, aga ka publik tervikuna.
Järgnes Haapsalu Valgete Ööde festival, mis vahetas seekord nime seoses olukorraga maailmas. Valged ööd – see on ju imeline aeg, tulvil uusi lootusi ja kauneid loodusvaateid, kõige oodatum, igatsetum ning erilisem aeg meie aastaringis. Selline on ka festivalil kõlav muusika – romantiline, helge, heledates ja õrnades värvides ning soojades toonides. Toimus üheksa kontserti ning mitmeid teisi sündmusi, nagu jalutuskäigud ajaloolistel radadel, jututunnid
David Vseviovi ning Alo Põldmäega, laste joonistamis- ning meisterdamisnurgad. Festivalil oli u 1500 pileti ostnud külastajat, lisaks tasuta kontsertide külastajad, keda oli hinnanguliselt 300–400. Festival õnnestus igati, eriti meeldib mulle kontserdipaigana Haapsalu linnuse sisehoov – õdus ja loomuliku akustikatoega. Haapsalu linn on hea ja usaldusväärne koostööpartner. Festivalil on ka eraettevõtjast suurtoetaja – COOP, mis on omamoodi tunnustus festivalile. Tagantjärele hinnates näib, et festivali nimevahetus möödus sujuvalt.
Kontserdisari „Suveklassika Kadriorus“ on meie kõigi koos produtseeritud. Mitu Haapsalu festivali kava sai selles sarjas Tallinna lisakontserdi. Publik on üsna hästi lossikontserte külastanud ja need soojalt vastu võtnud. See on hea võimalus anda lavavõimalus noortele muusikutele, kes on suvel kodumail käimas.
Sügis algas uue jõu ja värske energiaga. Mitme produtsendi koostöös sündinud sarja „Avasta helilooja!“ esimene kontsert tähistas omanäolise helilooja, varalahkunud Kuldar Singi 80. sünniaastapäeva ja tõi kuulajateni ühel õhtul lausa kaks kontserti; nende vahele oli pikitud heliloojale lähedaste loomeisiksuste vestlusring. Minu jaoks oli selle kontserdi ettevalmistamine ühelt poolt väga põnev ja teiselt poolt väga nukker: Kuldar Singi teoste noodimaterjal on lihtsalt niivõrd halvasti leitav, et esitamiseks sai valida vaid teoseid, mis olid kättesaadavad, aga mitte neid, mida oleks soovinud tutvustada. Samal ajal on kuskil kellegi kodustes sahtlipõhjades ootamas tohutult põnev ja inspireeriv muusika, aga publik pole neid viimase 20 aasta jooksul kuulda saanud mitte üks raas. Olen rõõmus, et need kontserdid tõid avalikkuse ette vähemalt kaks esiettekannet! Võimalik, et ka rohkem, sest andmed on väga lünklikud.
„Avasta helilooja!“ sarjas oli järgmisena vaatluse alla John Cage, kelle sünnist täitus 110 aastat. Tema teoseid esitasid Ansambel U: ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel. Kõlas läbilõige Cage’i loomingust, varasest perioodist kuni elu lõpuaastateni – valik performatiivset, eksperimentaalset ning elektroonilist muusikat. Instrumentidena olid kasutusel peale tohutu elektroakustilise pillipargi ka erinevad veeanumad, kaasa tegid Tallinna ülikooli koreograafiatudengid – oli ju John Cage’i loometegevus pikalt seotud ka modernse tantsuteatriga.
Sama sarja kontserdiõhtul „Avasta helilooja! Valentõn Sõlvestrov“ esitas Ameerikas elav eesti
pianist Hando Nahkur helilooja väikevorme klaverile ja andis väga mõjusa ning tervikliku klaveriõhtu.
Järgnevalt tahan esile tõsta eesti noore soprani Mirjam Mesaku soolokontserti Estonia kontserdisaalis. Noor laulja oli välja valinud ja suurepäraselt ette valmistanud väga sisuka kontserdikava Sergei Rahmaninovi ja eesti heliloojate vokaalvormidega. Mesaku ansamblipartner oli poola pianist Ewa Danilewska, kes rikastas kontserti Chopini masurkadega. Duo on veel päris noor, aga ometi väga harmooniline, üksteisele antakse ruumi ja vaimustutakse siiralt teineteise kunstist. Väga sageli just ei näe, et laulja jääb pianisti soolode ajaks lavale kuulama. Saan suurepäraselt aru, et see pole ainus võimalik teineteise austamise ja toetamise märk, aga ometi mõjus ülimalt siiralt ja soojalt. Klassikaraadios arvustasid kontserti Arete Kerge ja Martti Raide (järelkuulatav).
Järgnes minifestival Keelpillifookus, viis eriilmelist, aga üleni keelpillimuusikale pühendatud kontserti. Esinesid tšellist
Daniel Müller Schott, kes esitas vapustava täiemõõdulise kahe poolega soolokava, noor talent Londonist Stephen Waarts mängis
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees Mozarti viiulikontserti nr 5 ja istus kontsertmeistritooli Tšaikovski „Serenaadi“ ettekandel. Omanäolise aktsendi andis festivalitervikusse kitarrist
Sean Shibe, kelle programmis oli nii akustilise kitarri kui ka elektrikitarri muusikat. Otsisin Keelpillifookusesse spetsiaalselt midagi lisaks „tavapärastele“ viiulitele ja tšellodele ning see oli sobivalt väga eriline kontsert. Tallinna Kammerorkestri ees seisis Ragnhild Hemsing, kellel olid kordamööda käes klassikaline viiul ja norra Hardangeri fiidel, esitades kõrvuti Vivaldi ja Griegi meistriteoseid ning norra rahvamuusikat. Sündmusele pani punkti MUBAs toimunud tulevikumuusikute kontsert, kus esinesid noored solistid ja MUBA keelpilliorkester. Tundub, et esimene kord väga palju paremini ei olekski saanud. Palju sõpru ja kolleege tunnustasid –kuidas ometi varem pole tehtud sellist festivali! Oli rõõm kuulda.
Veel üks eriline õhtu toimus detsembri alguses: Priit Volmer koos Jaanika Rand-Sirbiga esitas Schuberti tsükli „Luigelend“. Ma ei mäletagi Eestis selle laulutsükli terviklikku ettekannet.
Ja siis oligi juba laval ei keegi muu kui pianist Sir András Schiff. Tema soolokontsert toimus Eestis teist korda. Mõlemal korral on ta tulnud isikliku klaveriga, mis on välja valitud vastavalt
repertuaarile. Kui eelmine kord mängis ta romantikuid 1960. aastate Steinwayl, siis sel korral esitas maestro barokk- ja klassitsistlikku muusikat ning tema näppude all oli spetsiaalselt tema jaoks toodetud, erakordselt kaunis ja erilisi varje heitev pähklipuust purpurne Bösendorfer, mis mõjus tänu valgustusele kuninglikult. Selge see, et ükski instrument ei mängi ise, aga kui kokku saavad õilis instrument ja eriline artist, on tulemus vapustav. Ma pole vist varem olnud neli tundi kestval sooloklaveriõhtul, mille üheks lisapalaks esitatakse terve Beethoveni sonaat! Ja publiku ovatsioonid ei lõppenud … Muidugi oli sel erilisel puhul saalis rahvast, kes sinna varem polnud sattunud, mistõttu oli päris palju sagimist: kellegi telefon helises neli (!) korda kontserdi jooksul, keegi saalis uksest sisse-välja nagu metroos (väike liialdus!). Õnneks oli pianist seekord armuline või lihtsalt nii suures hoos, et ei pannud ümbritsevat üldse tähele. Teada on Schiffi varasemad palved tõeliseks vaikuseks ja süvenemiseks oma kontsertidel, ja teada on ka tema välja jalutamised kontserdilt, kui muusika loomiseks ja kuulamiseks ei suudeta koos luua vajalikku keskkonda. Olid tõeliselt ärevad hetked produtsendi jaoks … Veel üks väga eriline asi selle kontserdi juures, nimelt tõesti mitte keegi ei teadnud, mida kuulda saab. Artisti agentuuriga oli kokkulepe, et András Schiff otsustab kohapeal, millist kava selles saalis ja ajahetkel ta peab kõige paremaks esitada. Schiff teadustas ja kommenteeris kava lavalt ise, mis oli väga suur ja väärtuslik osa kontserdielamusest.
Aastalõpp läks Eesti Kontserdil hästi, kõik kontserdid olid rahvarohked, kunstiliselt õnnestunud ja sisuliselt terviklikud. Publik tunnustas muusikuid kohaloleku ja sooja aplausiga. Nii jõulueelne suurvorm Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljustega kui ka aastalõpukontserdid noorte Euroopas õppivate muusikute orkestri ja Henri Christofer Aavikuga; raekoja kammerkontsert Schuberti „Forellikvintetiga“, ning muidugi olid kõrgel kunstilisel tasemel Tallinna Kammerorkestri aastalõpukontserdid, sel korral koos Kaspar Männi ja Irina Zahharenkovaga.
Mulle meeldib mu töö! Eriti meeldib käia teiste korraldatud kontsertidel. Puhas rõõm, kui saab lasta muusikal end kaasa haarata, ilma et peas uitaks mõni muremõte.
2022. aastal korraldas Eesti Kontsert kokku
466 koolikontserti, mis on senini kõigi aastate rekord – kuulajaid oli kokku 92
279. Pakkusime sel aastal koolidele üle 50 erineva loeng-kontserdi kava. Valikus olid teiste seas klassikalise muusika, rahvamuusika, rahvaste muusika ja popmuusika kavad.
Peale kontserte paljudest koolidest saadetud kirjadest saame kindlust, et need on lastele väga meeldinud ja kontserdid on nende koolipäeva tohutult rikastanud.
Õpetajad kiidavad eelkõige Eesti Kontserdi koolikontsertide head kvaliteeti ja mitmekülgsust ning head korraldust.
Elavat muusikat ja päris kohtumisi on vaja nii suurtele kui ka väikestele. Meie esinejad annavad oma panuse koolinoorte ning õpetajate vaimse tasakaalu hoidmisse.
Oli hea kuulata vahelduseks midagi live’is, mitte netist, kõrvaklappidest. Kontserdil esitatud laulud olid head, Jaagup suhtles publikuga väga aktiivselt. Mulle meeldis kitarrimängija ka ning laulude kahehäälsed kohad olid minu lemmikud. Täitsa tore kontsert, teistsugune ja noortepärane. Mulle meeldis, kuidas mõlemad esinejad nautisid seda, mida nad laval tegid. Mängisid hästi!
1. „Tik-Tok live ehk Brassical tuleb taas!“ (ans Brassical) 35 kontserti
2. „Kõik on võimalik“ (Jaagup Tuisk ja Kristjan Sootalu) 28 kontserti
3. „Kõik algab esimesest naelast ehk laske maailmal heliseda“ (Silver Sepp) 26 kontserti
4. „Läbi raskuste tähtede poole“ (ans Põhja-Tallinn) 25 kontserti
5. „28 lava-aastat: kohtumine Koit Toomega“ 22 kontserti
6. „Laule filmidest“ (Hanna-Liina Võsa, Olav Ehala) 20 kontserti
1. Haapsalu põhikool 12 kontserti
2. Lasnamäe gümnaasium 11 kontserti
3. Lasnamäe Vene gümnaasium 10 kontserti
4. Kivilinna kool 9 kontserti
5. Kalamaja kool 8 kontserti
6. Jõgeva põhikool 8 kontserti
7. Keila kool 8 kontserti
Minu arust oli vägev, et nii noored esinejad nii hästi pilli mängida ja laulda oskavad. Tore, et Jaagup rääkis motivatsioonist ning sellest, et olenemata teiste, vahel negatiivsest järelkajast peab ikkagi püüdlema oma eesmärgi poole.
Imetlusväärne, kuidas Jaagup nii noore inimesena suudab ideaalselt välja tuua laulude (just ballaadide) sügava sisu ja kogu saali kuulama panna. Ka oli väga hea kavavalik.
(„Kõik on võimalik“)
Lapsed kuulasid huviga kitarriduot ja ei soovinud pärast kontserti kohe lahkuda.
(„Kirev kitarr“)
Meile väga meeldis. Nooruslik, emotsionaalne ja igapäevatöö pikendus õppekava mõttes.
(„Tantsud Iirimaast Iisakuni“)
Aitäh, poti ja panni etendus sai teoks ja sobis hästi mardilaupäeva. Ikka kiidan, lihtsalt suurepärane: lasteaialapsed kuulasid ja elasid kaasa – 50 minutit saada lapsi etendusele ja lauludele/ lugudele kaasa elama, peavad laste ees olema suurepärased artistid!
Eesti Kontserdist tellitud etteasted on alati kindla peale minek ja alati saad emotsioonid!
Meeldis nii suurtele kui väikestele. Suured tänud lasteaia poolt ja soovime ikka meeldivat koostööd.
(„Pott oli nõid ja pann oli kratt“)
Kontsert oli meil hoogne ja lustlik!
Lastele meeldis, kuigi oli varane hommik Siimustis. Eriti tore, et lapsi kaasati rütmilistesse tegevustesse
(Rütmisõu)
Akordionid olid ülihead! Kontsert oli põnevalt üles ehitatud – õpetlik ja professionaalne ning samas mänguline ja lustakas. Poisid on nii hea huumorimeelega, näitlejameisterlikkus 5+. Oleme kontserdist väga vaimustuses!
(„Elu akordionistina“)
Täname ja avaldame vaimustust!!!
Johan Randvere ja Evelin Samuel-Randvere kontsert oli nii võimas, ilus, meeleolukas, Johani huvitavate harivate vahepaladega – oleks soovinud aega seisma jätta, et veel rohkem seda kõike nautida ...
(„See kõige ilusam aeg. Evelin ja Johan Randvere“)
Rahvusmeeskoor pakkus kustumatu elamuse!
Kontsert oli võimas ja naelutas kõik kuulama. Elevust pakkus kontserdi ajal võimalus astuda meeskoori ette ja dirigeerida – selle julge otsuse võttis vastu meie 2. klassi õpilane.
(Rahvusmeeskoor)
Kõik jäid väga rahule ja kiitsid iganes toredaid muusikuid nii laheda ja kaasakiskuva kava eest! Põnevust jätkus algusest lõpuni.
See oli väga õpetlik, samas kaasahaarav ja lustakas. Veelkord suur tänu Ägeda Brassi poistele!
(„Suur pauk“)
Kontsert oli väga hästi kokku seatud, sai kaasa laulda, tarkust ja teadmisi laulude loomisest. Oli tore, ja nagu muusikud ütlesid, mažooris-duuris meeleolu! Pärast kontserti said lapsed esinejatelt autogramme ja koos esinejatega pilti teha. Kontserdil olid ka Ukraina lapsed ja nende vanemad.
(„Muusikatund Tanja ja Mihkliga“)
UNESCO loovlinnade võrgustik käivitati 2004. aastal eesmärgiga tähtsustada kultuuri ja loovuse rolli linnade arengus. Tallinn kannab
UNESCO muusikalinna tiitlit alates 2022. aastast. Muusikalinn Tallinna tegevuskava 2022–2025 keskmes on muu hulgas mitmetasandiline muusikaõpe ja noore publiku kaasamine ning muusika kättesaadavus. Seda
UNESCO muusikalinn Tallinna koolikontsertide programm ka pakub. Eesti Kontsert on muusikalinna partner ning Eesti Kontserdi esindaja kuulub ka muusikalinna nõukokku.
Tallinn andis muusikalinna projekti raames Eesti Kontserdile lisarahastust, mis võimaldas pakkuda Tallinna koolidele tasuta professionaalset kontserdiprogrammi. Eesti Kontserdi üheks eesmärgiks oli pakkuda koolidele elava muusika tunde ning kasvatada sellega pikas perspektiivis omale publikut. Mõned kontserdid toimusid ka Estonia kontserdisaalis, mis võimaldas külastada kontserdisaali ka nendel lastel, kes polnudki veel sinna jõudnud.
Muusikalinn Tallinna toetusega sündinud tasuta koolikontsertide programmist sai osa 40 kooli, kokku oli kontserte 43 ja kuulajaid üle 5000.
UNESCO muusikalinn Tallinna koolikontsertide programmis osales kokku 11 kooslust: muusik ja produtsent Sander Mölder, lauljalaululooja Mick Pedaja, trummar Reigo Ahven, pianistid Johan Randvere, Hando Nahku ja Kärt Ruubel, klarnetist Marten Altrov, vioolamängija Xandi Van Dijk, tšellist Villu Vihermäe, Eesti Rahvusmeeskoor, Hortus Musicus ning Tallinna Kammerorkester.
Programmid koostasid-valisid artistid ise. Reigo Ahven tegi koolides lausa töötube, kus igaüks sai soovi korral ise teha ja proovida rütmimuusikat. Huvi oli suur.
Tasuta koolikontsert on kooli ja õpilaste jaoks suure väärtusega, tagasiside on positiivne.
Jõudsime ka mitmesse erivajadustega laste kooli, sealt on tulnud vaid head tagasisidet ning on toonitatud, kui hästi erilised lapsed end sel päeval peale kontserti tundsid. Ka muusikud, kes koolides käisid, nautisid kontakti noorte ja lastega ning kirjeldasid kogetut: „Nii lahe, et seda teete, see on nii vajalik!“
Paar tsitaati kuulajailt:
Olime lummatud ja nii mõnegi jaoks avanes uus aken klassikalise muusika maailma.
Oli väga meeliülendav kohtumine!
Oli vägev kontsert!
TURUNDUSJUHT
2022. aastat ootas kogu ühiskond ning kultuurivaldkond lootusega koroonaepideemia leevendumisele ning kontserdielu elavnemisele, ent veebruaris rabas meie geograafilist naabrust
Vene Föderatsiooni julm sõjaline kallaletung Ukrainale, mis muutis kogu piirkonna julgeolekut ja turvatunnet, vallandades ka suure hinnatõusu, mis on mõjutanud nii tarbijakäitumist kui ka meie tegevuskulusid.
Aasta alguses toimus koostöös Eesti
Kontserdi suurtoetaja AS Livikoga Estonia kontserdisaalis Eesti Kontserdi ja Rémy Martin’i uusaastakontsert. (Koroona-aastal jäi publikuga kontsert ära.) Noore andeka dirigendi
Maria Seletskaja esinemine tõi saali vaimustunud publiku, kes sai suurepärase elamuse. Aasta suurejoonelisima kontserdi publikuarv ja müügitulu saavutasid epideemiaeelse taseme.
Kui sisendhinnad tegi suure hüppe aasta keskpaigaks, siis piletitulu mõjutas endiselt külastajate ebakindlus ja turvatunde puudumine – publikuarvud jäid tagasihoidlikuks.
Suve saabumisel otsustas juhtrühm värskendada traditsioonilist Haapsalu Tšaikovski festivali. Armastatud kauni klassikalise muusika üritus laiendas kontseptuaalselt programmi ja sai uue nime – Haapsalu Valgete Ööde festival. Turundustiim – turundusspetsialist
Laura Põldma ning loovdisainer Kleer-Keret
Tali – lõi paari nädalaga festivalile uue visuaalse ilme, reklaamimaterjalid ning kodulehe, ja seda tasemel, mis ületas kõik senised turundussaavutused nii teostuskiiruselt kui ka esteetilisuselt. Festivali uuenenud turundusilme tõi teostajatele Eesti Kontserdi aasta turundusteo tunnustuse.
Saaremaa ooperipäevad on aastast aastasse meelitanud Kuressaare linnusehoovi arvukalt välisturiste Saksamaalt, Põhjamaadest, Leedust ja Lätist, ent sel aastal saime tunda, kuidas sõjategevuse läheduse tõttu tühistasid mitmed grupid ja reisifirmad Saaremaa ooperipäevade piletibroneeringud ning oodatud müügiprognoos jäi peamiselt selle sihtrühma puudumise tõttu alla ootuse.
Mõlemad suvised festivalid õnnestusid tuntud headuses. Publik leidis oma armastatud, kunstiliselt kõrgel tasemel festivalid taas üles. Sel aastal osalesid nii Haapsalu Valgete Ööde festival kui ka Saaremaa ooperipäevad EAS-i/ Kredexi korraldatud festivalide uuringus, mille publiku tagasiside kinnitas, et mõlemad kultuuriüritused on ühed oodatuimad suvise hooajal. Neil festivalidel on väga lojaalne publik ning muusikaprogramm ja korraldus tervikuna said keskmisest kõrgema hinde.
Sotsiaalmeedia kanalitest Facebookis ja Instagramis oleme kasvavalt aktiivsed nii sisu poolest kui ka uute formaatidega.
2022. aasta detsembri lõpu seisuga on Eesti Kontserdil Facebookis 9800 jälgijat (2021: 8400, rekordiline kasv +1400). Varasemast publiku-uuringust teame, et klassikalise muusika kontserdihuviline on pigem kõrgemas vanuserühmas, mis seletab noorema auditooriumiga Instagrami jälgijaskonna aeglasemat kasvutempot. Siiski jõudsime Instagramis 1500 jälgijani (2021: 1100, seni kõrgeim juurdekasv + 400).
Toetajad ja partnerid
Eesti Kontserdi tegevuse jaoks on olulise tähtsusega toetajalepingute tulu. Vaatamata majanduskeskkonna halvenemisele nii koroonapandeemia kui ka energiakriisi
tõttu suutsime säilitada lepingud ning isegi kasvatada toetajate panust olukorras, kus paljud ettevõtted loobusid sponsor- ja reklaamilepingutest. Lisaks kõrgetasemelisele kontserdihooajale kasvatab partnerite lojaalsust Eesti Kontserdi suurima publiku ja piletituluga festival Saaremaa ooperipäevad, mille Postimehe kultuuriajakirjanik nimetas üheks kõige paremini turundatud ja bränditud kultuuriürituseks Eestis (Alvar Loog. „Laibad ja ooperilava – need kuuluvad kokku nagu meri ja tuul“, Postimees, 25.07.2022). Ka Haapsalu Valgete Ööde festivalil on meil väga pikaajaline, õnnestunud ning oluline koostöö Coop Haapsaluga.
2022/2023. hooajaks õnnestus meil pikendada koostöölepingut finantstehnoloogia suure tegija Admiralsiga, kelle jaoks on Eesti klassikalise muusika kultuuri toetamine ning edendamine strateegiline äritegevuse suund. Koostöö toetajate-partneritega aitab hoida meie suutlikkust pakkuda erakordseid muusikaelamusi Eestis ja ka väljaspool Eestit.
Esimest korda toimus Rémy Martin’i ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert koostöös suurtoetaja AS Livikoga. Oodatud suursündmust saatis suur publikumenu ja see õnnestus väga hästi, nagu see oli kordi juba õnnestunud enne publikupiiranguga epideemiaperioodi.
Eesti Rahvusmeeskooril läks 2022. aasta pandeemiast ja selle tagajärgedest taastumise tähe all. Kuna eksport puudus, siis keskendusime enam kontserditegevusele Eesti kontserdimajades ja koolides.
Jaanuaris tähistasime Ester Mägi 100. sünniaastapäeva ja esinesime MustonenFestil Arnold Schönbergi teostega. Veebruaris oli suurem koolikontsertide tsükkel, mis erines tavapärasest, kuna kaasasime aktiivselt osalema ka lapsi. Dirigentide Rasmus Erismaa ja Kuldar Schütsi juhatusel kujunesid need kontserdid väga menukateks ja paljud koolid ootavad meid tagasi esinema. Vabariigi aastapäeva tähistasime pidulikult koostöös Mihhail Gertsiga.
Märtsis toimus rida maakonnakontserte ja kuu lõpus tõi Mikk Üleoja välja kava, milles oli kokku pandud Pärt Uusbergi ja Carlo Gesualdo looming. Kannatusajal osalesime suurvormi ettekandel – Dvořáki „Stabat Mater“ Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Aprilli lõpus toimus koostööprojekt kammerorkestriga Kiievi Solistid ning mais andsime maakonnakontserte ja salvestasime.
Suvel tähistasime koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga maestro Neeme Järvi juubelit Estonia kontserdisaalis ja Leigo festivalil. Astusime üles festivalidel Võnge ja Klaaspärlimäng ning Rapla kirikumuusika festivalil. September algas Narva
ooperipäevadel Stravinski „Oedipus Rexi“ lavastusega, mida juhatas Anatoli Štšura, ja lõppes Kuldar Singi autorikontserdiga.
Oktoobris esitasime Tallinnas ja Pärnus Franz Schuberti loomingut, novembris tähistasime koostöös kooriühinguga Mart Saare 140. sünniaastapäeva, lisaks taas koolikontsertide tsükkel. Kuu lõpus ilmus üle pika aja Rahvusmeeskoorilt rahvusvahelise leviga heliplaat Inglise firma Toccata Classicsi kaubamärgi alt. Plaat on erialases kirjanduses saanud juba suurt tunnustust. Sellel kõlab Galina Grigorjeva looming. Plaadi ilmumist ning helilooja juubelit tähistasime kontserdiga Tallinnas koostöös Hortus Musicusega.
Aasta viimasel kuul salvestasime ja tegime traditsioonilisi jõulukontserte Põlvas, Jõhvis, Tartus ja Tallinnas; koori dirigeeris külalisena Ingrit Malleus ja kontserdid said väga sooja vastuvõtu osaliseks.
ANSAMBEL
Aasta 2022 oli Hortus Musicuse jaoks väga eriline. Ansambel tähistas 50 aasta juubelit. Poole sajandi jooksul on Hortus Musicus pakkunud muusikaelamusi kuulajatele üle terve maailma. Muusikutele on see olnud elu sisu, töö ja armastus. Juubelikontserdid „50 aastat paradiisiaias“ toimusid kõikides Eesti Kontserdi majades ja muu hulgas ka naabrite esindussaalides – Helsinki Muusikkitalos ja Riia Suurgildi saalis. Juubeli puhul ilmus Saale Fischeri raamat „Hortus Musicus. Viiskümmend“, mis on mahukas ülevaade ansambli poole sajandi pikkusest rännakust. Olulise tähtpäeva puhul ilmus ka CD-plaat „Hortus Musicus – Half a Century“, millele on kokku kogutud valik ansambli salvestisi läbi viie aastakümne.
12. novembril andis Hortus Musicus Kiek in de Kökis kontserdi „Täna viiskümmend aastat tagasi“, kus esitati täpselt sama kava, mis pool sajandit varem esimesel avalikul kontserdil 12. novembril 1972 sealsamas. Mõlemal kontserdil olid laval Andres Mustonen, Olev Ainomäe ja Tõnis Kuurme; esimesel kontserdil osalenud muusikutest olid nüüd kuulajate hulgas Joosep Vahermägi, Paul Mägi ja Ants Nuut.
2022. aastal andis Hortus Musicus 58 kontserti üle seitsmele tuhandele kuulajale. Hubases kodusaalis Väravatornis toimus 14 kontserti. Reeglina olid need välja müüdud.
Tallinnas esineti veel Estonia kontserdisaalis (4), Jaani kirikus (3), toomkirikus, Kadrioru lossis, teletornis, Suurgildi hoones, raekojas ja Tallinna Linnaelumuuseumis.
Väljaspool pealinna mujal Eestis andis Hortus Musicus kokku 14 kontserti. Peale Eesti Kontserdi majade astuti üles veel Arvo Pärdi
keskuses Laulasmaal, Viimsi Artiumis, Tartu Jaani kirikus, Viljandi Jaani kirikus, Rakvere Kolmainu kirikus, Paide kirikus, Padise kloostri kirikus, Tõrva kirik-kammersaalis ja Kuressaare lossi kapiitlisaalis.
Suurematest projektidest tuleks veel esile
tõsta kolme kontserti pealkirjaga „Aegade sild“ Pärdi Päevadel septembris. Välismaal andis Hortus Musicus 2022. aastal 11 kontserti – Soomes 5, Iisraelis 4, Lätis 1 ja Rumeenias 1.
Nagu tavaks, toimus juuli alguses Hortus Musicuse suvefestival „In horto regis“, seekord juba kaheteistkümnendat korda.
Hortus Musicuse koosseisu kuuluvad:
Andres Mustonen – viiul
Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid, duduk
Imre Eenma – violone, viola da gamba
Valter Jürgenson – tromboonid
Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid
Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid
Riho Ridbeck – bass, löökpillid
Ivo Sillamaa – klavessiin
Anto Õnnis – tenor, löökpillid
Taavo Remmel – kontrabass
Pärnu kontserdimaja külastas 2022. aastal 46 906 inimest, mis on 60% enam kui 2021. aastal; see ületab 2020. aasta tulemust, kuid pole veel jõudnud 2019. aasta tulemuseni.
Toimus 118 üritust (2021: 73 üritust; 2019: 156 üritust), sh 90 kultuuriüritust 32 543 külastajaga (2021: 14 193 külastajat; 2019: 51 095 külastajat) ja 28 konverentsi, seminari ning pidulikku
sündmust 14 363 külastajaga (2021: 4455 külastajat; 2019: 20 393 külastajat).
Aastaga kasvas Eesti Kontserdi kontsertide külastatavus 2346 inimese võrra. Kokku
toimus Pärnus 26 Eesti Kontserdi kontserti, mida külastas 6633 inimest. Kõige populaarsem kontsert oli detsembris toimunud uusaastakontsert ligi 1000 kuulajaga, peaaegu täissaali tõid ka pühademuusika kontsert detsembris ning Mozarti ooper „Don Giovanni“ Pärnu ooperipäevadel juulikuus.
2022. aasta suvi tõi Pärnusse taas ooperipäevad, mis olid koroona pärast olnud pikal pausil. Ooperipäevade külalisteater oli Poola noorim ooperiteater – Poola Kuninglik
Ooper. Eestisse toodi kaks etendust – Mozarti „Don Giovanni“ ja Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“, mida pole varem Eestis mängitud. Ooperipäevad jäid oma kunstilistele eesmärkidele kindlaks: külas oli teater, mis pole varem Eestis esinenud, ja vähemalt üks ooper oli eestimaalastele suhteliselt tundmatu. Ooperipäevad lõpetas traditsiooniline ooperigala.
Teiste korraldajate kontsertidest toimusid täissaalile (üle 700 külastaja) Pärnu Muusikafestivali kontserdid, „Tänu Sulle ABBA“, „Lords of the Sound: The Music of Hans Zimmer“, „Someone Like You. The Adele
Songbook“; lisakontserdid täissaalile olid „Lords of the Sound: The Music of Hans Zimmer“ ja „Tänu Sulle ABBA“. Kõige publikurohkemad kuud olid juuli ja detsember. Lisaks Pärnu Muusikafestivalile oli Pärnu kontserdimajal au võõrustada aasta õpetajate galat, Äripäeva konverentse, Eesti MV fitnessis ja kulturismis, Pärnu restoranide nädala galaõhtusööki, Pärnumaa Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktust.
Novembri lõpus tähistas Pärnu kontserdimaja 20 tegevusaasta juubelit, mis tipnes sünnipäevakontserdiga 2. detsembril. Koos Pärnu Linnaorkestriga oli laval Poola helilooja, dirigent ja pianist Marcin Masecki. Muu hulgas tuli esiettekandele Masecki „Eesti sümfoonia“, mis tähistas Eesti ja Poola diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Kontsert toimus koostöös Poola suursaatkonnaga ning seda toetas Adam Mickiewiczi Instituut. Sünnipäeval, 30. novembril läks kontserdimaja fuajeest otse-eetrisse Eesti Televisiooni saade „Terevisioon“, mis oli pühendatud Pärnu linnale ja kontserdimajale. Pealelõunal said huvilised ekskursioonidel uudistada kontserdimaja tagatube. Koostöös Pärnu Muusikakooliga toimus vaba lava kontsert kohvikus Cello. Kontserdimaja töötajad valmistasid ja pakkusid kogu nädala kohviku külalistele oma lemmikroogi. Sünnipäevanädalaks valmis fotonäitus maja kollektiivist: Andres Adamsoni fotodele lisaks ilmestab iga töötaja pilti meie kolleegi Krädli Mihhailova luuletus. Saksa Tehnoloogiakooli graafilise disaini kursuslastel valmis Pärnu kontserdimaja juubeliplakatite näitus.
JÕHVI KONTSERDIMAJA JUHT
Jõhvi kontserdimajas pöördus 2022.a. kontserttegevus pärast sunnitud pause ja piiranguid jälle tõusuteele. Suurenes kontsertide ja rendisaalide arv, hooaja edenedes kasvas ka publiku arv. Algselt koroona tekitatud põhjustel, lisaks veebruaris alanud sõja tõttu idanaabri esinejate esinemistele kehtestatud piirang tõi kaasa tuntava arvu kontsertide edasilükkamise määramatusesse tulevikku.
Traditsiooniliselt toimus XXIV suvefestival Seitsme linna muusika, mille 11 kontserti ja traditsioonilist öökinoseanssi Toila pargis külastas üle 1400 inimese.
Sügisene poolaasta kulges ürituste ja publiku arvu mõttes tõusvas joones, ja kalendriaasta jooksul toimus meie saalides 47 kontserti, 29 filmiseanssi, 34 etendust, 2 balletietendust, 62 seminari, konverentsi, aktust ja vastuvõttu. Oli rõõmustav, et üle mitme aasta toimus Jõhvi kontserdimajas taas aastalõpuball.
KONTSERDISARJAD JA NENDE LOOMINGULISED KOOSTÖÖPARTNERID
1. JAANUAR
Estonia kontserdisaal
Rémy Martin’i ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert
Triin Ruubel-Lilleberg viiul
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Maria Seletskaja
Bernstein, Wieniawski, Delibes, Chabrier, de Falla, Ravel, Glazunov, Gounod, Prokofjev, Grieg, Tšaikovski, Glinka, Hatšaturjan
Koostöös Eesti Riikliku
Sümfooniaorkestriga
6. JAANUAR
Estonia kontserdisaal
12. JAANUAR
Elleri Muusikakooli Tubina saal Uuestisünd
Floridante Consort ja ansambel
Maria Valdmaa sopran
Maarja Helstein alt
Joosep Trumm tenor
Lodewijk van der Ree tenor
Taniel Kirikal bass
Andrew Lawrence-King harf, kunstiline juht
Villu Vihermäe viola da gamba
Kristo Käo lauto
Saale Fischer orel
Cipriano de Rore, Orlando di Lasso, Giaches de Wert jt
8. JAANUAR
Tallinna raekoda
Pillifondi aarded
Mari Poll viiul
Gloria Ilves viiul
Johanna Vahermägi vioola
Leho Karin tšello
Milhaud. Keelpillitrio op. 274
Honnegger. Sonatiin viiulile ja tšellole
e-moll H.80
Saint-Saëns. Keelpillikvartett nr 2
G-duur op. 153
10. JAANUAR
Estonia kontserdisaal
Maestra Ester Mägi 100
Tuuri Dede metsosopran
Hans Christian Aavik viiul
Arvo Leibur viiul
Heiki Mätlik kitarr
Mirjam Avango klarnet
Terje Terasmaa vibrafon
Kadri-Ann Sumera klaver
Tähe-Lee Liiv klaver
Ene Salumäe orel
Segakoor HUIK!
Eesti Rahvusmeeskoor
Tallinna Kammerorkester Dirigendid Andres Kaljuste, Ode Pürg, Mikk Üleoja
12. JAANUAR
Estonia kontserdisaal Lõunamuusika
Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja
Ester Mägi ja Mart Saare looming
12. JAANUAR
Jõhvi kontserdimaja
15. JAANUAR
Tallinna raekoda
20. JAANUAR
Pärnu kontserdimaja Torm ja tung
Kreete Perandi metsasarv Jaan Ots klaver
Kaastegev Priit Volmer bass, rahvusooper Estonia Luulet loevad näitlejad
Jan Ehrenberg ja Kristiin Räägel Schumann. Adagio ja Allegro op. 70 Schubert. „Ständchen“ D 889 Schubert. „Erlkönig”, „Gruppe aus dem Tartarus“ Schumann. „Kolm romanssi“ op. 94 Schubert. „An die Musik“
15. JAANUAR
Väravatorn
Mööda Euroopat. Esimene peatus: Prantsusmaa Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
16. JAANUAR
Tallinna raekoda Muusikaaia õied Imbi Tarum klavessiin
18. JAANUAR
Vanemuise kontserdimaja
19. JAANUAR
Jõhvi kontserdimaja
20. JAANUAR
Estonia kontserdisaal
26. JAANUAR
Pärnu kontserdimaja
Tähe-Lee Liiv klaver
Telekonkursi „Klassikatähed 2020“
võitja auhinnakontsert
Sibelius. „Eksprompt“ op. 5/6 Sibelius. „Nokturn“ op. 24/8 Sibelius. „Romanss“ op. 24/9 Vītols. Prelüüd op. 22/2 Vītols. „Valss-kapriis“ op. 24 Vītols. „Hällilaul“ op. 18/1 Schumann. „Fantaasia“ C-duur op. 17
28. JAANUAR
Arvo Pärdi Keskus
Vadim Repin viiul
Marcel Johannes Kits tšello
Ivo Sillamaa klaver
Hortus Musicus
27. JAANUAR – 6. VEEBRUAR 2022 Mustonenfest
Kunstiline juht Andres Mustonen
27. jaanuar Estonia kontserdisaal MustonenFesti galakontsert Vadim Repin viiul
Ivari Ilja klaver
Klaaspärlimäng Sinfonietta Dirigent Andres Mustonen Eesti Rahvusmeeskoor
Sten Lassmann klaver
Alo Rammo lugeja Dirigent Mikk Üleoja
Schönberg. „Kuus laulu“ op. 35 Schönberg. „Ellujäänu Varssavist“ op. 46
Reger. Reekviem op. 83/10 Mendelssohn. Kontserti viiulile, klaverile ja keelpillidele d-moll MWV O4 Bruch. „Kol Nidrei“ Pärt. „La Sindone“
29. JAANUAR
Tallinna Jaani kirik Harmoonia
Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits Voces Tallinn Hortus Musicus Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen
Kõrvits, Pärt, Mendelssohn, Monteverdi
30. JAANUAR
Kadrioru loss
Üksnes Bach
Andres Mustonen viiul Ivo Sillamaa klaver
Johann Sebastian Bach
Prelüüd ja fuuga nr 1 C-duur, BWV 846 (Hästitempereeritud klaver I)
Prelüüd ja fuuga nr 2 c-moll, BWV 847 (Hästitempereeritud klaver I)
Viiulisonaat nr 2 a-moll, BWV 1003 Chaconne viiulipartiitast nr 2 d-moll, BWV 1004
Kromaatiline fantaasia ja fuuga d-moll, BWV 903
1. VEEBRUAR
Jõhvi kontserdimaja
2. VEEBRUAR
Pärnu kontserdimaja
3. VEEBRUAR
Tallinna Filharmoonia
Mustpeade maja
Ave Maria
Läti õigeusu kiriku meeskoor
Logos (Riia)
Kunstiline juht preester Ioanne
Shenrock
Vene ja juudi õigeusu muusika
2. veebruar Estonia kontserdisaal
Nägemuslik klaver
Aleksei Botvinov klaver, Ukraina VJ Videomatics visuaalkunst
Bach, Chopin, Rahmaninov, Glass, Einaudi
4. VEEBRUAR
Tallinna Jaani kirik
Aegade sild
Hortus Musicus
Maria Valdmaa sopran
Kunstiline juht Andres Mustonen
Scheidt, Schütz, Kaumann, Silvestrov, Bardanashvili, Steinberg (esiettekanne)
5. VEEBRUAR
Estonia kontserdisaal
6. VEEBRUAR
Vanemuise kontserdimaja
Alberto Martini viiul, Itaalia
I Virtuosi Italiani
Kaastegev Andres Mustonen viiul
Vivaldi. „Aastaajad“ Koostöös Itaalia Suursaatkonnaga
8. VEEBRUAR
Linnamuuseum
Hortus Musicus
Kunstiline juht Andres Mustonen
10. VEEBRUAR
Pärnu kontserdimaja
11. VEEBRUAR
Jõhvi kontserdimaja
15. VEEBRUAR
Vanemuise kontserdimaja Poulenc. „Elevandipoeg Babar“
Jutustaja Sepo Seeman
Liivamaalija Madli Luuk
Pärnu Linnaorkester
Dirigent Kaspar Mänd Koostöös Pärnu Linnaorkestriga
10. VEEBRUAR
Estonia kontserdisaal Öökontsert
Mingo Rajandi Quintet
Mingo Rajandi kontrabass
Liisi Koikson vokaal
Joel Remmel klaver
Marek Talts kitarr Ahto Abner löökpillid
12. VEEBRUAR
Väravatorn Muusikaaia õied Gambakonsort väikerinG Kunstiline juht Peeter Klaas
16. VEEBRUAR
Estonia kontserdisaal Lõunamuusika Torm ja tung Trio ’95 Robert Traksmann viiul Marcel Johannes Kits tšello Rasmus Andreas Raide klaver Ajastu luulet loevad noored näitlejad Jan Ehrenberg ja Kristiin Räägel
16. VEEBRUAR Pärnu kontserdimaja
17. VEEBRUAR
Estonia kontserdisaal
18. VEEBRUAR
Jõhvi kontserdimaja Klassikatähed 2020 Siret Sui flööt Kaastegev Sten Heinoja klaver Puhkpillikvintett: Siret Sui flööt Ingely Laiv-Järvi oboe
Kevin Mattias Klasman klarnet Jakob Peäske fagott Jürnas Rähni metsasarv
19. VEEBRUAR Väravatorn
Mööda Euroopat. Teine peatus: Inglismaa Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
23. VEEBRUAR
Vara kogukonnakeskus Klassikatähed Siret Sui flööt Triinu Piirsalu viiul Sten Heinoja klaver
26. VEEBRUAR
Estonia kontserdisaal
27. VEEBRUAR
Jõhvi kontserdimaja Teel Viini
Viini Filharmoonia kuldse saali eelkontserdid Eestis
Eesti Sinfonietta
Rūta Lipinaitytė viiul, Leedu
Dirigent Emilia Hoving (Soome)
Haydn. Sümfoonia nr 1 D-duur, Hob I:1
Pärt. „Fratres“
Lotta Wennäkoski. „Hava“ (esiettekanne Eestis)
Pärt. „Cantus in Memoriam Benjamin Britten“
Haydn. Sümfoonia nr 104 D-duur, Hob I:104
Tormis. „Nostalgia“ (NB! ainult Jõhvis)
4. MÄRTS
Vanemuise kontserdimaja
Vanemuise Sümfooniaorkester
Signe Sõmer klarnet
Dirigent Atvars Lakstigala (Läti) Arturs Maskats. „Tango“
Ardo Ran Varres. Klarnetikontsert „Kahe tu(u)le vahel“ (esiettekanne) Rimski-Korsakov. Sümfooniline süit „Šeherezade“
Koostöös Vanemuise teatriga
4. MÄRTS
Pärnu kontserdimaja
5. MÄRTS
Estonia kontserdisaal Astor Piazzolla 101
Tim Kliphuis Trio
Tim Kliphuis viiul
Nigel Clark kitarr
Roy Percy kontrabass
Kaspar Uljas bandoonium
Tallinna Kammerorkester Koostöös Tallinna Filharmooniaga
6. MÄRTS
Saku valla kultuurikeskus
7. MÄRTS
Võru Kannel
8. MÄRTS
Rannu rahvamaja
9. MÄRTS
Oru kultuurisaal
Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja
7. MÄRTS
Jõhvi kontserdimaja
8. MÄRTS
Estonia kontserdisaal
9. MÄRTS
Vanemuise kontserdimaja
12. MÄRTS
Pärnu kontserdimaja
Valter Soosalu vokaal, harpejji
Estonian Cello Ensemble
Tüür, Grünberg, Sollima, Glass, Soosalu
9. MÄRTS
Estonia kontserdisaal
Lõunamuusika
Prantsuse öölaulud
Oliver Kuusik tenor
Irina Zahharenkova klaver
Chopin, Duparc, Poulenc, Fauré
10. MÄRTS
Estonia kontserdisaal
Klaveriõhtu
Stephen Hough klaver, Inglismaa/
Austraalia
Alan Rawsthorne. „Bagatellid“
Schumann. „Kreisleriana“ op. 16
Stephen Hough. „Partita“
Chopin. Ballaad nr 3 As-duur op. 47
Chopin. Skertso nr 2 b-moll op. 31
13. MÄRTS
Estonia kontserdisaal
15. MÄRTS
Pärnu kontserdimaja
28. APRILL
Vabamu
Võim ja vaim
Juuli Lill metsosopran, RO Estonia
Theodor Sink tšello
Kadri-Ann Sumera klaver
Jaak Juske kommentaarid Šostakovitš. Sonaat tšellole ja klaverile d-moll op. 40
Šostakovitš. „Kuus poeemi Marina
Tsvetajeva sõnadele“ op. 143a Šostakovitš. Prelüüd ja fuuga d-moll
nr 24 op. 87
7. MÄRTS
Estonia kontserdisaal
B4CH. Neli klaverit
Sten Heinoja klaver
Sten Lassmann klaver
Daumants Liepins klaver, Läti
Reinis Zariņš klaver, Läti
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Anna Duczmal-Mróz (Poola)
18. MÄRTS
Vanemuise kontserdimaja
24. MÄRTS
Estonia kontserdisaal Öökontsert
Noor jazzitalent 2020
Marianne Leibur vokaal, viiul
Joel Remmel klaver
Kalle Pilli kitarr
Heikko Remmel bass
Ramuel Tafenau löökpillid
Keelpillikvartett:
Linda-Anette Verte viiul
Helerin Oksa viiul Greten Lehtmaa vioola
Paul-Gunnar Loorand tšello
18. MÄRTS
Jõhvi kontserdimaja
20. MÄRTS
Tallinna raekoda Torm ja tung
Keelpillikvartett M4GNET
Robert Traksmann I viiul
Katariina Maria Kits II viiul
Mart Kuusma vioola
Marcel Johannes Kits tšello Näitlejad Jan Erik Ehrenberg ja Kristiin Räägel
23. MÄRTS
Pärnu kontserdimaja Poola Kuningliku Ooperi solistid: Justyna Stępień sopran
Aneta Łukaszewicz metsosopran
Robert Gierlach bariton
Dagmara Dudzińska klaver Chopin, Moniuszko, Szymanowski
23. MÄRTS
Vanemuise kontserdimaja
24. MÄRTS
Estonia kontserdisaal
25. MÄRTS
Jõhvi kontserdimaja
Klassikatähed 2020
Triinu Piirsalu viiul
Triinu Piirsalu viiul
Kristi Kapten klaver
Klaveritrio Meri:
Triinu Piirsalu viiul
Simon Svoboda tšello Tähe-Lee Liiv klaver Sibelius. Humoresk nr 5 Es-duur 89/3 tsüklist „Kuus humoreski viiulile ja orkestrile“
Sibelius. Humoresk nr 6 g-moll op. 89/4 tsüklist „Kuus humoreski viiulile ja orkestrile“
Bach. Chaconne partiitast sooloviiulile nr 2 d-moll BWV 1004
Ravel. „Mustlane“ Schubert. Klaveritrio nr 2 Es-duur op. 100, D.929
25. MÄRTS
Estonia kontserdisaal Kevadsümfoonia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Mihhail Gerts Schumann. Sümfoonia nr 1 B-duur 38 „Kevadsümfoonia“
Reinvere. „Schoß des ungeheuren Lichts“(esiettekanne)
Reinvere. „Vom Sterben den Sterne. Symphonische Notizen” (esiettekanne Eestis)
Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga
26. MÄRTS
Tallinna raekoda Pillifondi aarded Pillifondi keelpillikvartett
Hans Christian Aavik viiul
Katariina Maria Kits viiul
Johanna Vahermägi vioola
Valle-Rasmus Roots tšello
Fauré. Keelpillikvartett e-moll op. 121 Ravel. Keelpillikvartett F-duur Koostöös Eesti Pillifondiga
29. MÄRTS
Jõhvi kontserdimaja
30. MÄRTS
Estonia kontserdisaal Tenebrae
Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Uusberg, Gesualdo
31. MÄRTS
Pärnu kontserdimaja
1. APRILL
Vanemuise kontserdimaja
2. APRILL
Estonia kontserdisaal Flandria sümfooniaorkester (Symfonieorkest Vlaanderen/ Belgia)
Nils Mönkemeyer (vioola)
Dirigent Kristiina Poska Krigul. „Proteus Pulse“ (esiettekanne) Walton. Vioolakontsert
Beethoven. Sümfoonia nr 6 F-duur op. 68
31. MÄRTS Vabamu
Võim ja vaim. Arvo Pärt ja ENSV
Robert Traksmann viiul
Gloria Ilves viiul
Johanna Vahermägi vioola
Valle-Rasmus Roots tšello
Tähe-Lee Liiv klaver
Kommentaarid: Immo Mihkelson
1. APRILL Vanemuise kontserdimaja
2. APRILL Estonia kontserdisaal Flandria sümfooniaorkester (Symfonieorkest Vlaanderen/ Belgia)
Nils Mönkemeyer (vioola)
Dirigent Kristiina Poska Krigul. „Proteus Pulse“ (esiettekanne) Walton. Vioolakontsert Beethoven. Sümfoonia nr 6 F-duur op. 68
2. APRILL Väravatorn Mööda Euroopat. Neljas peatus: Madalmaad
Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
6. APRILL
Estonia kontserdisaal Lõunamuusika
Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester
Tiit Tomp klaver
Dirigent Jaan Ots Brahms „Akadeemiline avamäng“ op. 80 Prokofjev. Klaverikontsert nr 1 Des-duur op. 10 Sibelius. Sümfooniline poeem „Saaga“ op. 9
6. APRILL Tallinna Linnaelumuuseum
Renesanssmosaiik Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
7. APRILL
Estonia kontserdisaal Muusikat ja draamat Laval on Elisabet Reinsalu (kõnehääl), Mati Turi (lauluhääl) ja Martti Raide (klaverihääl)
Robert Schumanni ja Johannes Brahms
7. APRILL
Vanemuise kontserdimaja
13. APRILL Jõhvi kontserdimaja
14. APRILL
Estonia kontserdisaal Bachiga kosmoses Jaak Sooäär kitarr Ivo Sillamaa klavessiin Keelpillikvartett Prezioso
9. APRILL Väravatorn Muusikaaia õied Neeme Punder flööt Ene Nael klavessiin Keskaja, inglise maskide ja Kaug-Ida muusika; Händel, Fontana, Sisask, Sumera
9. APRILL
Estonia kontserdisaal Graun/Bach. „Passion Pasticcio“ Ágnes Kovács sopran Péter Bárány kontratenor Zoltán Megyesi tenor Lóránt Najbauer bass Budapesti Purcelli koor Helsingi Barokkorkester Dirigent Aapo Häkkinen
10. APRILL Tallinna raekoda Torm ja tung Trio Fides Anete Vinkel flööt Evita Lohu klaver Jakob Peäske fagott Kaastegevad näitlejad Jan Erik Ehrenberg ja Kristiin Räägel
13. APRILL
Vanemuise kontserdimaja
14. APRILL
Estonia kontserdisaal Öökontsert
Goldbergi variatsioonid Triin Ruubel-Lilleberg viiul Xandi van Dijk vioola Theodor Sink tšello Bach. „Goldbergi variatsioonid“ BWV 988 (Dmitri Sitkovetski seade)
14. APRILL
Pärnu kontserdimaja
15. APRILL
Estonia kontserdisaal
16. APRILL
Vanemuise kontserdimaja
Dvořák. „Stabat Mater“
Pühendatud kannatavatele ja leinavatele Ukraina emadele
Kristel Pärtna sopran, RO Estonia Karis Trass metsosopran, RO
Estonia
Mati Turi tenor
Priit Volmer bass, RO Estonia Musamari kammernaiskoor Collegium Musicale naiskoor Eesti Rahvusmeeskoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Arvo Volmer (RO Estonia) Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga
16. APRILL Väravatorn
Meie millenniumi muusika Hortus Musicus
Kunstiline juht Andres Mustonen Pärt, Silvestrov, Knaifel, Kaumann
21. APRILL Vanemuise kontserdimaja Tulevikumuusikud
Heino Elleri Muusikakooli noored solistid Ühendsümfooniaorkester
Dirigent Lilyan Kaiv
Koostöös Heino Elleri Muusikakooli ja Vanemuise teatriga
21. APRILL
Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Muusika Päevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Dirigent Lodewijk van der Ree Esiettekanded Jüri Reinverelt, Arash Yazdanilt, Andrus Kallastult
Koostöös Eesti Muusika Päevade ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga
23. APRILL Estonia kontserdisaal Klaveriõhtu
Angela Hewitt klaver, Kanada Bach. „Fuugakunst“ BWV 1080
24. APRILL
Paide Muusika- ja Teatrimaja
25. APRILL
Vanemuise kontserdimaja
26. APRILL
Haapsalu Kultuurikeskus
27. APRILL
Estonia kontserdisaal
28. APRILL
Jõhvi kontserdimaja
Kammerorkester Kiievi Solistid
Kunstiline juht Anatoli Vassõlkivskõi
Eesti Rahvusmeeskoor
Dirigent Mikk Üleoja
Mendelssohn, Rota, Pärt, Sõlverstov, Skorõk
27. APRILL
Pärnu kontserdimaja
Pärnu Linnaorkestri ja
Pärnu kontserdimaja hooaja
lõppkontsert
Pärnu Linnaorkester
Sten Heinoja klaver
Dirigent Kaspar Mänd
Tüür. Sümfoonia nr 8
Kirke Karja. Klaverikontsert (esiettekanne) Šostakovitš. „Süit varieteeorkestrile“
28. APRILL Vabamu
Võim ja vaim. Šostakovitš ja Stalin
Juuli Lill metsosopran, RO Estonia
Theodor Sink tšello
Kadri-Ann Sumera klaver
Jaak Juske kommentaarid Šostakovitš. Sonaat tšellole ja klaverile d-moll op. 40 Šostakovitš. „Kuus poeemi Marina
Tsvetajeva sõnadele“ op. 143a Šostakovitš. Prelüüd ja fuuga d-moll nr 24 op. 87
30. APRILL Väravatorn
Mööda Euroopat. Viies peatus: Itaalia Hortus Musicus
Kunstiline juht Andres Mustonen
4. MAI Vanemuise kontserdimaja
5. MAI
Estonia kontserdisaal Muusika ja ajulained Irina Zahharenkova klaver
Elizabeth Sillo vokaal, BBC Walesi rahvuslik segakoor Dr Nick Tsarouchas (kliiniline neuropsühholoog, Kenti ülikool, Londoni ülikool) Chopin, gregooriuse laul, Bach, Händel, Mozart, Tšaikovski, Jõeleht „Stella matutina“ Koostöös Tallinna Ülikooliga
5. MAI
Estonia kontserdisaal Öökontsert Vaikuse piiril Anna-Liisa Eller psalteerium, kannel Taavi Kerikmäe klavikord
5. MAI Kuressaare Laurentiuse kirik Eesti Rahvusmeeskoor
11. MAI Estonia kontserdisaal Lõunamuusika Renessanssmosaiik Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
12. MAI Estonia kontserdisaal Klaveriõhtu Mantas Šernius klaver, Leedu Eesti pianistide konkursi Eesti Kontserdi auhinnakontsert ja Mantas Šerniuse doktorikontsert Debussy. „Uppunud katedraal“ (La cathédrale engloutie) (Prelüüdid I vihik nr 10) Beethoven. Rondo a capriccio G-duur op. 129 Stasys Vainiūnas. „8 meeleolu“ op. 43 Liszt. „Mefisto valss“ nr 1, S.514 Mussorgski. „Pildid näituselt“
13. MAI
Vanemuise kontserdimaja
P 15. MAI
Jõhvi kontserdimaja Hooaja lõppkontsert
Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor
Tartu ülikooli kammerkoor Voces Tallinn
Solistid:
Katrin Targo sopran Annely Peebo metsosopran Dirigent Risto Joost
Wagner. Avamäng ooperile „Nürnbergi meisterlauljad“
Mahler. Sümfoonia nr 2 c-moll „Ülestõusmissümfoonia“ Mahler. „Rückerti laulud“ Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt
14. MAI
Väravatorn
Mööda Euroopat. Kuues peatus: Saksamaa
Hortus Musicus
Kunstiline juht Andres Mustonen
3. JUUNI
Taani Kuninga Aed
4. JUUNI
Viljandi Jaani kirik
Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
4. JUUNI
Otepää kultuurimaja
Eesti lipu päev Eesti Rahvusmeeskoor
16. JUUNI
Pärnu kontserdimaja
Mälestuskontsert Jüri Alperten 65 Kalle Randalu klaver
Helen Lokuta metsosopran, Rahvusooper Estonia
Pärnu Linnaorkester Dirigent Kaspar Mänd Rimski-Korsakov. Avamäng ooperile „Tsaari mõrsja“
Mozart. Klaverikontsert nr 20 d-moll KV 466 Mahler. „Rückerti laulud“ („RückertLieder“) op. 44
Tšaikovski. Orkestrisüit nr 4
„Mozartiana“ op. 61
30. JUUNI
Kadrioru loss
Suveklassika Kadriorus
Romanss
Karis Trass metsosopran, RO
Estonia
Priit Volmer bass, RO Estonia
Jaanika Rand-Sirp klaver, RO
Estonia
Sviridov, Tšaikovski, Rahmaninov, Rubinstein, Kapp, Saar
Haapsalu Valgete Ööde festival
30. JUUNI – 3. JUULI 2022
30. JUUNI
Haapsalu raekoda
1. JUULI
Haapsalu raekoda
Suvitaja jalutuskäik
Haapsalu raekoja hoovist saavad alguse jalutuskäigud kuurordiradadel koos Anton Pärnaga.
30. JUUNI
Uuemõisa mõis
Eleegia
Trio Hämarik
Triin Ruubel-Lilleberg viiul
Theodor Sink tšello
Sten Heinoja klaver)
Rahmaninov. „Trio élégiaque“ („Eleegiline trio“) nr 1 g-moll Tšaikovski. Klaveritrio a-moll op. 50
30. JUUNI
Haapsalu kuursaal Reis Itaaliaasse
Beati Mandolini Ants Õnnis mandoliin, suupill, Anto Õnnis laul ja löökpillid, Tõnu Raadik mandoliin, viiul, Teet Veskus kitarr, suupill, Are Jaama kitarr, mandoliin, Joosep Sang mandoliin), Endel Valkenklau bassmandoliin
1. JUULI
Haapsalu toomkirik
Inglite laul
Segakoor Latvija
Dirigent Māris Sirmais Tšaikovski, Rahmaninov, Glinka
1. JUULI Läänemaa Ühisgümnaasiumi aula Romanss Karis Trass metsosopran, RO Estonia
Priit Volmer bass, RO Estonia Jaanika Rand-Sirp klaver, RO Estonia Sviridov, Tšaikovski, Rahmaninov, Rubinstein, Kapp, Saar
1. JUULI
Haapsalu toomkirik Souvenir de Florence Anna-Liisa Bezrodny viiul Johannes Põlda viiul Kaija Lukas vioola Sandra Klimaite vioola Jan-Erik Gustafsson tšello Indrek Leivategija tšello Sõlvestrov (seade Xandi van Dijk). Ukraina palve „Issand, kaitse Ukrainat. Anna meile jõudu, usku ja lootust… Meie Isa“ Arenski. Keelpillikvartett viiulile, vioolale ja kahele tšellole op. 35 Tšaikovski. Keelpillisekstett d- moll „Souvenir de Florence“ op. 70
2. JUULI Iloni Imedemaa hoov Tšaikovski kirjastajast Peeter Jürgensonist räägib Alo Põldmäe
2. JUULI Haapsalu Kuursaali kõlakoda Promenaadikontsert Haapsalu kammerorkester Haapsalu poistekoor Dirigent Lehari Kaustel
2. JUULI Iloni Imedemaa hoov David Vseviovi loeng „Müstiline Venemaa“
2. JUULI Haapsalu linnuse hoov Rokokoo Marcel Johannes Kits tšello Tallinna Kammerorkester Dirigent Andres Kaljuste Tšaikovski. „Rokokoo variatsioonid“ op. 33 Mozart. Sümfoonia nr 39 Es-duur K.543
2. JUULI Haapsalu Jaani kirik Barkarool Iris Oja metsosopran Duo Telluur:
Heli Ernits oboe Kirill Ogorodnikov kitarr Tšaikovski, Saar, Mägi
2. JUULI
Haapsalu linnuse hoov ÖÖ-LIVE Tšaikovski feat. DAGAMBA
3. JUULI
Haapsalu kultuurikeskus Lastekontsert „Lapsepõlve lood“ Johan Randvere jutud ja klaverimängud
Madli Luuk liivamaalingud
Tšaikovski, muusika lastefilmidest „Harry Potter“ ja „Tom & Jerry“
XXIV suvefestival Seitsme linna muusika
1.– 9. JUULI 2022
1. JUULI Saka mõisa suvelava NOORKUU
Jakko Maltis tenor Martti Meumers bariton Rein Kahro bariton Märt Murrik bariton Remi Teras bass
2. JUULI
Kohtla-Järve kultuurikeskus SHABAT QUARTET
Margarita Voskanyan flöödid
Jaan-Alari Jaanson kitarrid
Ara Yaralyan kontrabass
Aleksandra Kremenetski löökpillid
2. JUULI
Toila Valgevilla siseõu Suvises rütmis
HEDVIG HANSONI TRIO
Hedvig Hanson vokaal
Kalle Pilli kitarr
Marti Tärn kontrabass
3. JUULI Sonda kõlakoda Jaan Tätte laul, kitarr
3. JUULI Illuka kirik
Valter Soosalu harpejji, klaver, laul
2. JUULI Pöide kirik
2. JUULI
Padise kloostri kirik Miserere
Hortus Musicus
Kunstiline juht Andres Mustonen
6. JUULI
Viljandi Jaani kirik
Hortus Musicus 50 Kunstiline juht Andres Mustonen
3. JUULI
Toila laululava
Nostalgiline kontsert Horoskoobi lauludega
Voldemar Kuslap, Gerli Padar
Ansambel Horoskoop ja koorid üle Eesti
Martin Trudnikov vokaal, akordion, akustiline kitarr
Ülo Mälgand klahvpillid, vokaal
Allan Kaljaste saksofon
Roland Jairus bass
Jaanus Salm
5. JUULI
Jõhvi kontserdimaja
Virgo Veldi saksofon
Mihkel Mattisen klaver
Liis Jürgens. „Silmapiir“
Jules Demersseman. „Fantaasia“
Bach. Sonaat Es-duur BWV 1031 Uusberg. „Öömaastikud“
Millhaud. „Scaramoushe“
Bach/Gounod. „Ave Maria“
André Chailleux. Andante ja Allegro
6. JUULI
Toila Spa, Mio Mare restoran
Estraad meis elab!
Hanna-Liisa Võsa laul
Jakko Maltis klaver
7. JUULI
Tulivee rannarestoran
Birgit Sarrap vokaal
Mihkel Mattisen klahvpill
8. JUULI Eesti Kaevandusmuuseum LÕÕTSAVÄGILASED
9. JUULI Joaoru rannahoone (Linnuse 2, Narva) Carlos Ukareda kitarr, laul Raul Ukareda kitarr
7. JUULI Kadrioru loss Suveklassika Kadriorus Vete tants Liis Jürgens harf Oksana Sinkova flööt Saint-Saëns. „Ööbik ja roos“ Bach-Gounod. „Ave Maria“ Jürgens. „Igatseja“ Tüür. „Graafiline leht“ Reinvere. „Water Dance“ (Vete tants) Zgraja. Virtuoosne flamenko-etüüd nr 1
Debussy. „Linalakk tütarlaps“ Debussy. „Kuuvalgus“ Piazzolla. „Oblivion“ („Unustus“)
8. JUULI Ranna puhkebaas (Peipsiääre vald, Tartumaa) Metsatöll Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Rasmus Erismaa Koostöös kultuurifestivaliga Võnge 2022
Pärnu ooperipäevad 7.–9. JUULI 2022
7. JUULI Pärnu kontserdimaja Mozart. „Don Giovanni“ Poola Kuningliku Ooperi etendus
8. JUULI Pärnu kontserdimaja Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“ Poola Kuningliku Ooperi etendus
9. JUULI Pärnu kontserdimaja Ooperigala-õhtusöök Poola Kuningliku Ooperi solistid ja sümfooniaorkester Õhtut juhib Anu Välba
In horto regis XII 11.–15. JUULI 2022
11. JUULI
Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Gloria
Barokkorkester Barrocade (Iisrael) Voces Tallinn Jaanika Kuusik sopran
Annely Leinberg metsosopran
Shai Kribus oboe, Iisrael
Dirigent Andres Mustonen Vivaldi. „Gloria“ D-duur RV 589 Händel. Oboekontsert g-moll HWV 287
Bach. Brandenburgi kontsert nr 5 D-duur BWV 1050
12. JUULI Väravatorn Carmina Burana Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
13. JUULI Väravatorn Vanad rivaalid Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
14. JUULI Kadrioru loss Sì dolce è’l tormento Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
15. JUULI Väravatorn Adieu m’amour Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
XV Saaremaa ooperipäevad 20.–24. JUULI 2022
20. JUULI
Kuressaare lossi ooperimaja Saaremaa ooperipäevad Gounod. „Romeo ja Julia“ Sileesia ooperiteatri etendus
21. JUULI Kuressaare lossi ooperimaja Saaremaa ooperipäevad „Õhtu Mozartiga“ „Reekviemi saladus“ Mozart. Reekviem Sileesia ooperiteatri etendus
21. JUULI
Opera Royal, Kuressaare lossihoov Saaremaa ooperipäevad Ööooper. „Chopini oodates“ Sileesia ooperiteatri etendus
22. JUULI
Kuressaare lossi ooperimaja Saaremaa ooperipäevad Verdi. „Traviata“ Sileesia ooperiteatri etendus
22. JUULI
Opera Royal L 23. JUULI
Opera Royal Kesköösalong NEW MURPHY BAND
23. JUULI
Kuressaare Laurentiuse kirik Saaremaa ooperipäevad „Süda on mul saarel“
Karl Jõgi viiul, Albert Leppik viiul, Eva Aarnis viiul, Karret Sepp tšello, Sander Mölder tšello, Kerstin Tomson vioola, Siret Sui flööt, Ene Salumäe orel Händel, Bach, Gubaidulina, Mägi, Steiner/Mölder
23. JUULI
Kuressaare lossi ooperimaja Saaremaa ooperipäevad Ooperigala
Sileesia ooperiteatri solistid, ooperikoor ja sümfooniaorkester
24. JUULI
Kuressaare lossi ooperimaja Saaremaa ooperipäevad
Lasteetendus „Parvemees“ Sileesia ooperiteatri etendus
21. JUULI
Kadrioru loss Suveklassika Kadriorus Muusade jutustus Anna-Liisa Eller kannel
Couperin, Byrd, Dowland, Rameau, Tulve
28. JUULI
Kadrioru loss
Suveklassika Kadriorus Hispaania lauluraamat Tuuri Dede metsosopran
Kadri-Ann Sumera klaver Wolf, Brahms
13. AUGUST
Leigo talu
Tule ja vee kontsert
Neeme Järvi 85, Paavo Järvi 60, Kristjan Järvi 50 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Rahvusmeeskoor Solist Maarika Järvi Dirigendid Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi Brahms. „Akadeemiline avamäng“ op. 80 Smetana. „Moldau“ op. 43 Brahms. „Ungari tantsud“ nr 1 ja 5 K. Järvi. „Aurora“
K. Järvi. „Child of the Nightingale“ Tormis/Jürgens. „Tabu Tabu“ Tormis. „Kolm mul oli kaunist sõna“ meeskoorile ja flöödile
V. Kapp. Kooripoeem „Põhjarannik“ Wagner. Avamäng ooperist „Tannhäuser“
20. AUGUST
Vanamõisa Vabaõhukeskus Eesti Rahvusmeeskoor Metsatöll Dirigent Rasmus Erismaa
24.–27. AUGUST 2022
Rahvusvaheline klassikalise muusika festival nooretele KRATT
24. AUGUST
Estonia kontserdisaal KRATT Kammeransamblite kontsert
26. AUGUST
Estonia kontserdisaal KRATT
13. sajandi laulumäng „Aucassin ja Nicolette“
Väike Orkester, juhatab Susanna Biosca
Muusika Siiri Siimer/Tauno Aints Tõlkijad Ain Kaalep ja Ott Ojamaa Etenduse lavastaja Maria Peterson Valguskunstnik/kujundus Alyona Movko
Väike Orkester, VHK 2020. aasta teatriklassi vilistlased ja teatri õpituba, vanamuusika konsort (Peeter Klaas, Neeme Punder, Robert Staak, Ene Nael) ja vanamuusika õpituba Orkestrit juhendavad Elo Tepp ja Susanna Biosca
27. AUGUST
Estonia kontserdisaal KRATT
Kammerorkester, dirigent Andres Kaljuste Triinu Piirsalu viiul, Andres Kaljuste vioola
Sümfooniaorkestri kontsert Dirigent Olari Elts
Lembit Beecher. „Kalevipoeg in California“
Britten. „Noorte teejuht orkestri juurde“
Prokofjev. „Montecchid ja Capulettid“ süidist „Romeo ja Julia“ Bernstein. „Sümfoonilised tantsud“ muusikalist „West Side Story“
30. AUGUST
Estonia kontserdisaal Eesti Festivaliorkester Triin Ruubel viiul
Marcel Johannes Kits tšello Dirigent Paavo Järvi
Tüür. „L’ombra della croce“ Brahms. Topeltkontsert viiulile, tšellole ja orkestrile a-moll op. 102 Sibelius. Sümfoonia nr 2 D-duur op. 43
2. SEPTEMBER
Vanemuise kontserdimaja
3. SEPTEMBER
Pärnu kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert
Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert
Vanemuise sümfooniaorkester
Tähe-Lee Liiv klaver
Dirigent Risto Joost Eller. Pidulik avamäng D-duur Rahmaninov. Klaverikontsert nr 2 c-moll op. 18
Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 h-moll op. 74 „Pateetiline“ Koostöös Vanemuise teatriga
4. SEPTEMBER
Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk
Stravinski. „Kuningas Oidipus“ Oidipus – Mati Turi tenor
Iokaste – Tuuri Dede metsosopran
Tiresias/Kreon – Pavlo Balakin bass
Lambakarjus – Yixuan Wang (enor
Sõnumitooja – Janari Jorro bariton
Lugeja – Karol Kuntsel
Eesti Rahvusmeeskoor
Narva Linna Sümfooniaorkester
Dirigent Anatoli Štšura
9. SEPTEMBER
Tallinna Jaani kirik
10. SEPTEMBER
Rakvere Kolmainu kirik
11. SEPTEMBER
Paide kirik
Jaanika Kuusik sopran
Hortus Musicus
Kunstiline juht Andres Mustonen
Pärt, Kantšeli, Sõlvestrov, Kaumann
13. SEPTEMBER
Pärnu kontserdimaja
14. SEPTEMBER
Jõhvi kontserdimaja
16. SEPTEMBER
Vanemuise kontserdimaja
17. SEPTEMBER
Estonia kontserdisaal
Eesti Kontserdi hooaja avakontsert
Pool sajandit paradiisiaias
Hortus Musicus 50
Kunstiline juht Andres Mustonen
14. SEPTEMBER
Estonia kontserdisaal Lõunamuusika
Õnnelik Valgre
Rebecca Kontus, Silver Laas vokaal Siim Aimla kvartett
18. SEPTEMBER
Presidendi kantselei roosiaed Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja
21. SEPTEMBER
Estonia kontserdisaal Meresillad
Baltic Sea Philharmonic Kunstiline juht ja dirigent
Kristjan Järvi
21. SEPTEMBER
Vanemuise kontserdimaja
22. SEPTEMBER
Estonia kontserdisaal
23. SEPTEMBER
Jõhvi kontserdimaja Souvenir de Florence
Anna-Liisa Bezrodny viiul
Johannes Põlda viiul
Kaija Lukas vioola
Sandra Klimaitė vioola
Marko Ylönen tšello, Soome
Indrek Leivategija tšello Sõlvestrov. „Ukraina palve“ Arenski. Keelpillikvartett viiulile, vioolale ja kahele tšellole op. 35 Tšaikovski. Keelpillisekstett d-moll „Souvenir de Florence“ op. 70
29. SEPTEMBER
Estonia kontserdisaal
AVASTA! Helilooja Kuldar Sink 80
Arete Kerge sopran
Theodor Sink tšello Sten Heinoja klaver Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja
27. SEPTEMBER
Pärnu kontserdimaja
29. SEPTEMBER
Estonia kontserdisaal Öökontsert
Kuldar Sink 80
Yxus Ensemble Iris Oja metsosopran
Mihkel Peäske, Tarmo Johannes flöödid Kirill Ogorodnikov kitarr Leho Karin tšello Sink. „Surma ja sünni laulud“
1. OKTOOBER
Teletorn
O musica
Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
4. OKTOOBER
Pärnu kontserdimaja
6. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal
7. OKTOOBER
Jõhvi kontserdimaja
8. OKTOOBER
Haapsalu kultuurikeskus
10. OKTOOBER
Vanemuise kontserdimaja Majakas
Jean-Marie Machado kvartett (Prantsusmaa/Iraan)
Jean-Marie Machado klaver, ettevalmistatud klaver, looming ja seaded
Jean-Charles Richard bariton- ja sopransaksofon, flöödid
Vincent Segal tšello
Zō Luis Nascimento zarb, löökpillid
Festival TubIN
6.– 9. OKTOOBER 2022 Tartu
6. OKTOOBER
Vanemuise kontserdimaja
TubIN
Festivali avakontsert „Leegitsev süda“
Vanemuise Sümfooniaorkester
Liisa Randalu vioola
Dirigent Mihhail Gerts
Kodály. Kontsert orkestrile Hindemith. Kontsert vioolale ja orkestrile „Der Schwanendreher“ Tubin. Sümfoonia nr 5 h-moll
7. OKTOOBER
Vanemuise kontserdimaja
TubIN Noortekontsert „Kuidas sünnib muusika“
Alisson Kruusmaa helilooming, Heigo Rosin löökpillid)
Mihhail Gerts
7. OKTOOBER
Elleri muusikakooli Tubina saal TubIN Kontsert-vestlusring „Inimlikkuse proovikivi“
Joonas Hellerma ja Peeter Torop
Rene Laur altsaksofon
Joonatan Jürgenson klaver
M4GNET kvartett:
Robert Traksmann I viiul
Katariina Maria Kits II viiul
Mart Kuusma vioola
Siluan Hirvoja tšello
Mihhail Gerts klaver
Stenhammar. Klaverikvartett Es-duur Tubin. Altsaksofonisonaat Korngold. Klaverikvintett op. 15
8. OKTOOBER
Eesti Rahva Muuseum, TubIN Tartu motiivid
Enn Lillemets sõna
Mihhail Gerts klaver
M4GNET kvartett:
Robert Traksmann I viiul
Katariina Maria Kits II viiul
Mart Kuusma vioola
Siluan Hirvoja tšello
Tubin. Klaverikvartett cis-moll Oja. Klaverikvintett
8. OKTOOBER
Elleri Muusikakooli Tubina saal TubIN
Kontsert-vestlusring „Rahvaste hääled lauludes“
Tuuri Dede metsosopran
Sten Heinoja klaver
Joonas Hellerma ja tema külalised
Liina Lukas, Taive Särg ja
Lauri Õunapuu
Saar. „19 rahvaviisi klaverile“ Mart Saare soololaule
9. OKTOOBER
Vanemuise kontserdimaja
TubIN lõppkontsert
Uus algus
Vanemuise Sümfooniaorkester
Dirigent Mihhail Gerts
Eller. Sümfooniline poeem „Laulvad põllud“
Tamberg. Concerto grosso op. 5 Tubin. Sümfoonia nr 6
9. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal
AVASTA! Helilooja John Cage 110
Ansambel U:
Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi
Ansambel
Kaastegevad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid (juhendaja Oksana Tralla) ja EMTA Copeco
magistriprogrammi tudengid (juhendaja Taavi Kerikmäe)
13. oktoober
Estonia kontserdisaal
21. oktoober
Pärnu kontserdimaja
Franz Schubert 225
Eesti Rahvusmeeskoor
Heiki Mätlik (kitarr), keelpillikvintett Dirigent Mikk Üleoja
16. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal
17. OKTOOBER
Pärnu kontserdimaja
18. OKTOOBER
Vanemuise kontserdimaja Lapseks olemise rõõm
Tallinna Politseiorkester
Eesti Raadio Laste Laulustuudio laululapsed
Põlva ja Räpina muusikakoolide solistid
Näitlejad Linda Porkanen ja
Maria Annus (Vanemuise teater)
Erikülaline: Stefan
Lavastaja Priit Strandberg (Vanemuise teater)
19. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal Lõunamuusika Trompetimängud Trompetist Neeme Ots ja tema
õpilased: Hugo Blaat, Tõnu Markus Rõõmussaar, Triin Ustav, Mathias Kruusmann, Eerik Bahovski ja Mattis-Johan Mere Piret Randal klaver
20. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal Igatsus Mirjam Mesak sopran
Ewa Danilewska klaver Tubin, Mägi, Rahmaninov
22. OKTOOBER Väravatorn
27. OKTOOBER
Kuressaare lossi kapiitlisaal 29.OKTOOBER
Tallinna raekoda Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
XIII rahvusvaheline festival KLAVER
21.–27. OKTOOBER 2022
21. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“ David Vseviov (ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor) Brigitta Davidjants (PhD, muusikateadlane, EMTA teadur)
21. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Sten Lassmann klaver Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Mihhail Gerts Tormis. Avamäng nr 2 Hatšaturjan. Klaverikontsert Des-duur op. 38 Bartók. Orkestrikontsert Sz. 116
22. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“ Mihhail Lotman (kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik)
22. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
SKRJABIN 150
Jonathan Powell klaver, Inglismaa/ Poola
23. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“ Harry Liivrand (kunstiteadlane ja kriitik, kuraator)
23. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER Suurmeister
Gerhard Oppitz klaver, Saksamaa Beethoven. Klaverisonaat nr 4 Es-duur op. 7
Bartók. Klaverisonaat BB 88 Sz. 80 Schönberg. Kolm klaveripala op. 11 Schumann. Klaverisonaat nr 1 fis-moll op. 11
24. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“ Kaupo Kikkas (fotokunstnik)
24. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
BACH. HTK 300
Eesti pianistide gala Laval: Matti Reimann, Lilian Hindrikson, Ebe Müntel, Lauri Väinmaa, Jana Potštarjova, Sofia Khvichia, Piret Väinmaa, Ralf Taal, Rasmus Andreas Raide, Tiit Tomp, Hans Matthias Kari, Lembit Orgse, Age Juurikas, Jaan Ots, Mattias Heina, Kristiina Rokashevich, Kadri-Ann Sumera, Viola Asoskova, Marianne Liis Oissar, Sten Heinoja, Jorma Toots, Kristi Kapten, Karolina Aavik, Irina Zahharenkova
25. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“ Mart Kalm (arhitektuuriajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia rektor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident)
20. OKTOOBER
Vanemuise kontserdimaja
25. oktoober Estonia kontserdisaal
KLAVER
Ludus Tonalis
Maksim Štšura klaver
Janaček. „Rohtunud rajal“ („Po zarostlém chodníčku“) Šostakovitš. Prelüüd ja fuuga d-moll nr 24 op. 87
Hindemith. „Ludus Tonalis“
26. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“
Hardo Pajula (majandusteadlane, Estonian Business School vaba majandusmõtte professor)
26. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Tõusev täht
Marie-Ange Nguci (klaver, Albaania/Prantsusmaa)
Rahmaninov. „Variatsioonid Chopini teemale“ op. 22
Ravel. „Paat ookeanil” tsüklist „Peegeldused“ („Miroirs“)
Chopin. Rondo Es- duur op. 16
Beethoven. Fantaasia G-duur op. 77 Prokofjev. Klaverisonaat nr 6 A-duur op. 82
27. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Kontserdieelsete vestluste sari „Modernatoorium“ Jüri Allik (psühholoog, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor)
27. OKTOOBER
Estonia kontserdisaal KLAVER
Neli temperamenti
Lukas Geniušas klaver, Leedu
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Kaspar Mänd
Barber. Adagio keelpillidele
Rääts. Kontsert kammerorkestrile op. 16
Britten. „Noor Apollo“ klaverile, keelpillikvartetile ja kammerorkestrile op. 16
Hindemith. „Neli temperamenti“ klaverile ja keelpillidele
12. NOVEMBER
Kiek in de Kök
13. NOVEMBER
Viimsi Artium
Täna 50 aastat tagasi Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
Keelpillifookus 10.–13. NOVEMBER 2022
10. NOVEMBER
Estonia kontserdisaal Keelpillifookus.
Daniel Müller-Schott tšello Bach. Süit soolotšellole nr 4 es-duur BWV 1010
Britten. Süit soolotšellole nr 3 op. 87 Henze. „Serenaad“ Bach. Süit soolotšellole nr 5 c-moll
BWV 1011
10. NOVEMBER
Estonia kontserdisaal Öökontsert Keelpillifookus. Sean Shibe akustiline kitarr, elektrikitarr
11. NOVEMBER
Estonia kontserdisaal Keelpillifookus.
Stephen Waarts viiul
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Mozart. Rondo viiulile ja orkestrile C-duur K 373 Mozart. Kontsert viiulile ja orkestrile nr 3 G-duur K 216 Tšaikovski. Serenaad keelpillidele C-duur op. 48 Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga
12. NOVEMBER
Estonia kontserdisaal Keelpillifookus. Ragnhild Hemsing Hardangeri fiidel, viiul Tallinna Kammerorkester Grieg, Vivaldi
13. NOVEMBER MUBA Keelpillifookus. Uus ajast Kontserdiprogramm koostöös Tallinna Muusika- ja Balletikooli noorte solistidega.
15. NOVEMBER
Vanemuise kontserdimaja
16. NOVEMBER
Jõhvi kontserdimaja
17. NOVEMBER
Estonia kontserdisaal AVASTA! Helilooja Valentõn Sõlvestrov 85
Hando Nahkur (klaver) Sõlvestrov. Bagatellid op. 1–5 Sõlvestrov. „Kauge muusika“ („Entfernte Musik“)
16. NOVEMBER
Estonia kontserdisaal Lõunamuusika
Orkester Helikunst
Karis Trass metsosopran, Rahvusooper Estonia Dirigent Valle-Rasmus Roots Mozart, Rossini
23. NOVEMBER
Pärnu kontserdimaja
24. NOVEMBER
Estonia kontserdisaal
26. NOVEMBER
Vanemuise kontserdimaja Luigelaul
Priit Volmer (bass, Rahvusooper Estonia)
Jaanika Rand-Sirp klaver, Rahvusooper Estonia Schubert. Vokaaltsükkel „Luigelaul“ („Schwanengesang“, D957)
26. NOVEMBER
Estonia kontserdisaal AVASTA!
Helilooja Galina Grigorjeva 60 In Paradisum Eesti Rahvusmeeskoor Theodor Sink tšello Dirigent Mikk Üleoja Hortus Musicus
Kunstiline juht Andres Mustonen
2. DETSEMBER
Pärnu kontserdimaja
Pärnu kontserdimaja 20
Marcin Masecki klaver/ dirigent, Poola
Pärnu Linnaorkester, dirigent Kaspar Mänd Beethoven. Avamäng „Zur Namensfeier“ op. 115 Marcin Masecki. „Masurkad“ Marcin Masecki. „Poloneesid“
Marcin Masecki. „Eesti sümfoonia“ (maailma esiettekanne) Gershwin. Orkestrirapsoodia „Ameeriklane Pariisis“ Koostöös Poola Suursaatkonnaga, kontserti toetab Adam Mickiewiczi Instituut
3. DETSEMBER
Väravatorn Muusikasalong läbi aegade Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
3. DETSEMBER
Estonia kontserdisaal Sir András Schiff klaver
7. DETSEMBER
Estonia kontserdisaal Lõunamuusika
Ivo Linna ja Tallinna politseiorkestri bigbänd
8. DETSEMBER
Estonia kontserdisaal Öökontsert
Sander Mölder heliruum RÜÜT Maili Metssalu vokaal, viiul Maarja Soomre vokaal, meloodika, kannel
Juhan Uppin vokaal, eesti lõõtspill, kannel Jaan-Eerik Aardam vokaal, kitarr
9. DETSEMBER
Estonia kontserdisaal
11. DETSEMBER
Vanemuise kontserdimaja Sümfooniline Duke Ellington Eesti Riiklik Sümfooniaorkester New Wind Jazz Orchestra Dirigent Antti Rissanen Ellington/Rissanen. „The Far East Suite“
Ellington/Berger. „The Queen’s Suite“ Ellington/Lindberg. „Do Nothing Till
You Hear From Me“ Ellington/Rissanen. „It Don’t Mean a Thing“ Ellington/Berger. „Sophisticated Lady“ Ellington/Berger. „Take the A Train“ Ellington/Rissanen/Lindberg. „Caravan“ Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga
10. DETSEMBER
Väravatorn
In natali Domini Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
11. DETSEMBER
Jõgeva kultuurikeskus
Eesti Rahvusmeekoor Koori juhatavad meeskoori laulvad dirigendid
17. DETSEMBER
Väravatorn
28. DETSEMBER
Tõrva kirik-kammersaal
28. DETSEMBER
Tartu Jaani kirik Puer natus est Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen
18. detsember
Põlva kultuurikeskus
20. detsember
Jõhvi kontserdimaja
21. detsember
Vanemuise kontserdimaja
23. detsember
Tallinna Jaani kirik
Põhjala jõulud
Eesti Rahvusmeeskoori jõulukava Dirigent Ingrit Malleus
22. DETSEMBER
Estonia kontserdisaal
23. DETSEMBER
Vanemuise kontserdimaja
Händel ja Vivaldi
Yena Choi, Mariliis Tiiter, Laura Štoma sopranid Martin Karu kontratenor Raul Mikson tenor
Rainer Vilu bariton-bass
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester Dirigent Tõnu Kaljuste
Bach. Koraal „Wachet auf, ruft uns die Stimme“ samanimelisest kantaadist BWV 140
Vivaldi. „Gloria“ D-duur RV 589 Händel. „Dixit Dominus“ HWV 232
25. DETSEMBER
Pärnu kontserdimaja
26. DETSEMBER
Vanemuise kontserdimaja
27. DETSEMBER
Jõhvi kontserdimaja
28. DETSEMBER
Estonia kontserdisaal Pühademuusika
Eplik / Võigemast / Koikson
VHK Keelpilliorkester Dirigent Rasmus Puur
30. DETSEMBER
Jõhvi kontserdimaja
31. DETSEMBER
Vanemuise kontserdimaja
31. DETSEMBER
Estonia kontserdisaal
Eesti Kontserdi aastalõpukontsert
Tallinna Kammerorkester
Irina Zahharenkova klaver
Dirigent Kaspar Mänd
Britten. „Noor Apollo“ op. 16
Mendelssohn. Klaverikontsert nr 1 g- moll op. 25
Beethoven. Sümfoonia nr 8 F-duur op. 93
Koostöös Tallinna Filharmooniaga
30. DETSEMBER
Pärnu kontserdimaja
Rémy Martin’i ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert
Ain Anger bass
Ksenija Sidorova akordion, Läti Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Paavo Järvi
Wagner, Mascagni, Verdi, Bizet, R. Strauss, Gershwin, Schmidt, A. Kapp, Ravel
Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga
31. DETSEMBER
Estonia kontserdisaal Euroopas õppivate noorte Eesti muusikute orkester
Dirigent Henri Christofer Aavik Rameau. Numbreid ballettidest, pantomiimidest, ooperitest Stravinski. Süit balletist „Pulcinella“
31. DETSEMBER
Tallinna raekoda
31. DETSEMBER
Tallinna raekoda
Aastalõpp raekojas
Triin Ruubel viiul
Kaija Lukas vioola
Theodor Sink tšello
Siret Lust kontrabass
Sten Heinoja klaver
Schubert. Klaverikvintett A-duur op. 114, D667 („Forellikvintett“) Mahler. Klaverikvartett a-moll
KONTSERDID EESTIS JA VÄLISMAAL (AVALIKUD KONTSERDID, KONTSERDID KOOLIDES)
Tallinna struktuuriüksused
Kertu Orro juhatuse liige
Toomas Siitan nõukogu esimees
Arno Jevgrafov haldusjuht
Reelika Jaanverk sekretär-juhiabi
Vallo Vanaaseme jurist-personalispetsialist
Finantsosakond
Ruta Juzulenaite finantsjuht
Aili Toonverk raamatupidaja
Liina Lääts raamatupidaja
Muusikaosakond
Maarit Kangron peaprodutsent
Lauri Aav produtsent
Tuuli Metsoja produtsent
Evelin Kõrvits muusikateadlane
Jana Moosar kontserdiinfo toimetaja (käsundusleppe alusel)
Birke Elisabeth Jakobson produtsendi assistent
Gerde Kadi Kuusk produtsendi assistent
Turundus- ja müügiosakond
Riina Aamisepp turundusjuht, osakonna juhataja
Andri Maimets kommunikatsioonijuht
Jelena Poverina-Tšernõh kommunikatsioonispetsialist
Katrin Heldna turundusspetsialist
Eva Nukk kujundaja
Madli Vallikivi-Päts infotoimetaja
Kleer-Keret Tali turundusdisaini spetsialist
Laura Põldma turundusspetsialist
Merje Müürsepp-Kuntu piletimüügi administraator
Ave Kinks piletikassapidaja
Logistikaosakond
Mart Schifrin osakonna juhataja
Ivar Kaadu autojuht
Janno Sillat autojuht
Vambo Jagodin autojuht (käsunduslepp alusel)
Kaisa Kullamäe
Haldus- ja lavatehnikaosakond
Virve Hallik peaadministraator
Taivi Lippmaa administraator
Voldemar Arder vanemlavameister
Rando Mälton helitehnik (käsundusleppe alusel)
Kaarel Raidam lavameister-valgustaja
Juri Seredenko lavameister-valgustaja
Meriino Rammo lavameister
Ene Randvee infotöötaja
Laine Uibopuu infotöötaja
Hiise Orro infotöötaja
Irina Dobrjakova puhastusteenindaja
Sania Denissova puhastusteenindaja
Valentina Voronaja puhastusteenindaja
Vanamuusikaansambel Hortus Musicus
Olev Ainomäe instrumentalist-solist
Imre Eenma instrumentalist-solist
Valter Jürgenson instrumentalist-solist
Tõnis Kaumann vokalist-solist
Tõnis Kuurme instrumentalist-solist
Taavo Remmel instrumentalist-solist
Riho Ridbeck instrumentalist-solist
Ivo Sillamaa instrumentalist-solist
Robert Staak produtsent
Anto Õnnis vokalist-solist
Rahvusmeeskoor
Mikk Üleoja peadirigent-kunstiline juht
Indrek Umberg RAMi juht
Anu Huntsaar juhi assistent-toimetaja
Pille Ernesaks noodikoguhoidja
Priidu Aardam laulja
Andres Alamaa laulja
Aleksander Arder laulja
Arvo Aun laulja
Sergii Bilokin laulja
Reio Blond laulja
Mikk Dede laulja
Jüri Eensoo laulja
Madis Enson laulja
Rasmus Erismaa laulja
Ero Esko laulja
Peeter Hillep laulja
Hanno Hint laulja
Ott Indermitte laulja
Arno Jürjens laulja
Aivar Kaldre laulja
Rene Keldo laulja
Taavi Kendra laulja
Andrus Kirss laulja
Olev Koit laulja
Mart Kroon laulja
Aare Kruusimäe laulja
Kaarel Kukk laulja
Hyun Woo Lee laulja
Priit Lehto laulja
Nikita Mištšenko laulja
Lennart Mängli laulja
Mait Männik laulja
Reigo Männiste laulja
Valnar Neidre laulja
Igor Nikiforov laulja
Andrus Poolma laulja
Oliver Povel-Puusepp laulja
Alo Rammo laulja
Ants Reinhold laulja
Grigori Rutškin laulja
Kuldar Schüts laulja
Andrus Siimon laulja
Stanislav Šeljahhovski laulja
Rihards Zarinš laulja
Juss Tamm laulja
Ranno Tamm laulja
Erkki Targo laulja
Karel Tohv laulja
Margus Vaht laulja
Mati Valdaru laulja
Margus Vellmann laulja
Roland Viilukas laulja PÄRNU KONTSERDIMAJA
Marika Pärk kontserdimaja juht
Margus Luur kontserdimaja haldusjuht
Jaana Kaljulaid peaadministraator
Eveli Loorents müügijuht
Margus Heinsoo helitehnik
Meelis Kiviselg lavameister
Ave Martin valgustaja
Krädli Mihhailova vanempiletikassapidaja
Marika Mäeväli infotöötaja
Sigrid Schants infotöötaja
Malle Väli infotöötaja
Birgit Mõttus kohviku juhataja
Merike Koiksar kohviku teenindaja
Anton Bondar majahoidja
VANEMUISE KONTSERDIMAJA
Kulvo Tamra kontserdimaja juht
Marje Metsis sekretär-toimetaja
Ülle Lehtmäe koolikontsertide produtsent
Tuuli Seim peaadministraator
Astrid Vakker administraator
Piret Villmann müügijuht
Mait Karm helitehnik-helirežissöör
Rauno Kruus lavameister
Remi Teras valgustaja-lavameister
Allan Urvet lavameister-valgustaja
Alo Õun lavameister-autojuht
Tiina Sõrmus vanempiletikassapidaja
Aile Aadla piletikassapidaja
Merle Aadla puhastusteenindaja
Monika Ojamaa puhastusteenindaja
Oleg Markitahhin kontserdimaja juht
Jüri Leemets peaadministraator
Urmi Püve sekretär
Anastassia Kozulina müügijuht
Oleg Markitahhin vanemlavameister
Riho Unt lavameister-helitehnik
Aleksandr Platunov valgustaja
Irina Adaikina piletikassapidaja
Elbe Kaste vanempiletikassapidaja
Tiia Jagula infotöötaja
Rita Kirpu infotöötaja
Aili Mooses infotöötaja
Aigi Orro infotöötaja
Tamara Part infotöötaja
Valentina Gribanova puhastusteenindaja
Marianne Kullus puhastusteenindaja
Janika Lentso puhastusteenindaja
Galina Zhdanova puhastusteenindaja
Toomas Siitan Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
LIIKMED
Olari Elts muusik, nõukogu aseesimees kuni 20.11.2021
Ivo Lille Kultuuriministeerium, nõukogu aseesimees
Andres Kaljuste muusik
Elina Kink Rahandusministeerium
Tarvi Sits Kultuuriministeerium
Kristjan Hallik Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Maarit Kangron SA Eesti Kontsert
Madis Kolk muusikateadlane, muusikaprodutsent
Sten Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Madli-Liis Parts Kultuuriministeerium
Riina Rõõmus Eesti Rahvusringhääling
Jaak Sooäär Eesti Jazzliit
Jaan-Eik Tulve muusik
Kertu Orro SA Eesti Kontsert
Toomas Velmet Eesti Interpreetide Liit
Admiral Markets AS (Eesti Kontserdi hooaja peatoetaja)
Liviko AS (Eesti Kontserdi suurtoetaja)
Olerex AS
BLRT Grupp AS
Veho AS
Jazz Pesulad OÜ
Selver AS
SYNLAB Eesti OÜ
Balbiino AS
Megafort OÜ
Arensburg OÜ
visitsaaremaa.ee
WOW elamuskeskus
Vanemuise kontserdimaja tegemisi toetab
Tartu linnavalitsus
Alutaguse vallavalitsus
Ajaleht Põhjarannik
Adam Mickiewiczi Instituut, Poola
Art Depoo OÜ
Autopark Metra OÜ
Baltic Tours OÜ
Eesti Draamateater AS
CWT Estonia AS
Eesti Energia AS
Eesti Esitajate Liit
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Nüüdismuusika Keskus
Eesti Muusika Päevad
Eesti Pillifond SA
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Kultuurkapital
Eventech OÜ
GoBus AS
Greenfield OÜ
Haapsalu linnavalitsus
Haapsalu TÜ
Heino Elleri Muusikakool
Hestia Hotel Group
Hotell Dorpat
Hotell Pallas
Ida-Viru Keskhaigla
Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Itaalia Suursaatkond Tallinnas
Juhani Puukool/ Plantex AS
Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus
Jõhvi muusikakool
Jõhvi vallavalitsus
Kiila Est OÜ
Kohtla-Järve linnavalitsus
Kuressaare linnavalitsus
Lux Charter
Linford Transport OÜ
Läänemaa Muuseumid SA
Lüganuse vallavalitsus
Meresuu SPA Hotell
Moldova Suursaatkond
Music Estonia
Mäetaguse von Rosen spa / Mehntack OÜ
Narva-Jõesuu Medical SPA
Narva linnavalitsus
Narva-Jõesuu linnavalitsus
Noorus SPA Hotel
NPM Silmet OÜ
Old Hapsal Hotel
Orica Eesti OÜ
Palace Hotel Tallinn, A Member of Radisson
Individual
Park Inn by Radisson Central Tallinn
Poola Vabariigi Kultuuri- ja Rahvuspärandi Ministeerium
Poola Vabariigi Suursaatkond
Pärnu Linnaorkester
Prantsuse Suursaatkond
Pärnu linnavalitsus
PZU Kindlustus
Quickport OÜ
Radisson Blu Olümpia Tallinn
Radisson Collection Hotel Tallinn
Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing
Reisiekspert OÜ
Reklaamikompanii
Sanatoorium Tervis
Saaremaa Muuseum SA
Saaremaa vallavalitsus
Sillamäe linnavalitsus
Siris OÜ
Silmet NPM OÜ
Sorainen AS
Taisto Bussid AS
Tallinna raekoda
Tallink Hotels
Tallinna Filharmoonia
Tallinna Muusika- ja Balletikool
Tallinna Ülikool
Tartu Jaani kirik SA
Tartu linnavalitsus
Tartu Kaubamaja
Tartu Pauluse kirik
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli kammerkoor
Teater Vanemuine
Tiigi Seltsimaja
Toila SPA Hotell
Toila vallavalitsus
VABAMU / Kistler-Ritso Eesti SA
Viru Keemia Grupp AS
Virumaa Teataja
Wris AS