KIIRENDUSE LUGU

Kiirenduse mõõtmine nullist sajani näitab jõudlust päevast, kui esimene auto üldse sada sisse sai.

TOIMETAS: Sven Sula / FOTOD: Shutterstock

Algus oli aeglane! 1885. aasta Benz Patent-Motorwagen saavutas tippkiiruseks 16 km/h. Kulus kaugelt üle kümne aasta, enne kui belglane Camille Jenatzy esimesena sada sisse sai. Ja pane nüüd tähele – elektriautoga. Samal aastal ehk 1899 püstitas sama mees oma autoga La Jamais Contente (prk igavesti rahulolematu ) uue kiirusrekordi 105,882 km/h. Auto oli spetsiaalselt ehitatud rekordi püstitamiseks ja seda tõukasid kaks PostelVinay 25 kW elektrimootorit. Hobujõude jagus rekordmasinale vaid 68.

Seeriatootmise autod võtsid järele

Esimese seeriaautona ületas müütilise saja piiri Mercedes Simplex 60. Hetke maailma kiireim seeriaauto saavutas kiiruseks 109 km/h. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et see auto oli ka Mercedese esimene tõeline tippklassi luksusauto, mida tänapäeval tuntakse S-klassi nime all.

1920. aastatel hakkasid tulema juba nullist sajani ajad. 1928. aastal andis Duesenberg välja mudeli J, mille tippkiirus oli umbes 190 km/h. Lisaks on andmeid, et see saavutas 100 km/h üsna kobeda tulemusega – 12 sekundiga. See oli tollal kõige kiirem (ja kallim) Ameerika auto, millel oli 6,9-liitrine kaheksasilindriline mootor, mis andis välja 198 kW.

Duesenbergi järgmine mudel SJ sai 1932. aastal reklaamlause „Ainus auto, mis suutis Duesenbergist mööda sõita, oli teine Duesenberg“. Uue mudeli tippkiirus oli tolle aja kohta hämmastav, 225 km/h, ja see mudel jäi 1930. aastate kõige kiiremaks autoks maailmas.

Kuna teine maailmasõda peatas tõsise autoarenduse, hakkasid insenerid uusi kiirusi otsima alles 1940. aastate lõpus.

1948. aastal tõi Jaguar välja uhke XK120 Roadsteri, mille tippkiirus oli 120 miili tunnis (sellest ka nimi). Lisaks kinnitasid Ühendkuningriigi sõltumatud testid, et auto saavutas 97 km/h 10 sekundiga.

1950. AASTAD

Viie sekundi piir sai löödud Jaguar võttis D-Typeiga taas tuule alla. Kuigi tehniliselt oli D-Type spetsiaalselt ehitatud võidusõiduauto, pakuti seda lühikest aega ka maanteeversioonina – kokku vaid 53 autot.

Ja see auto oli juba kiire! Jaguar võitis kolm aastat järjest Le Mansi 24 tunni sõidu. Stardikiirendus oli masinal meeletu –nullist sajani 4,9 sekundiga.

Kui D-Type oli ainus auto, mis läbis sprindi alla viie sekundiga, siis kümnendi lõpuks suutsid kolm seeriaautot läbida selle alla kuue sekundiga. Skaala teise otsa jäi 1953. aasta Fiat 1100, mis sai saja juures stopperi seieri seisma 33,8 sekundiga.

Kolm kiiremat 1950. aastatest  1954 Jaguar D-Type 4,9 s

 1959 Ferrari 410 Superamerica Series 3 5,7 s

 1955 Ferrari 410 Superamerica Series 1 5,8 s

1960. AASTAD

Muskelauto võidukäik

Kümnendi lõpuks oli 10 parima kiirendaja hulgas koguni üheksa ameeriklast. Tegelikult olidki pea kõik masinad, mis läbisid katse 6 sekundiga või alla selle, varustatud Yankee V8 mootoriga. Alles 6,1 sekundi juures hakkas tundma Itaalia lõhna ja see oli 1968. aasta Lamborghini Islero omatoodetud 3,9-liitrise V12 mootoriga.

Edetabeli tipu vallutas 1966. aasta AC Cobra 427, mille 7,0-liitrine Fordi valmistatud V8 andis välja 370 kW. Aastal 1966! Tippkiirus 264 km/h. Pole sõnu! Järgnes Chevrolet Corvette C2 Stingray. 7,0 liitrit, V8 ja suutis läbida 100 km/h kiiruse 4,9 sekundiga. Sealt edasi on markide ja mudelite nimekiri tuttav kõigile, kes vähegi peavad muskelautost.

Isegi kõige aeglasemad autod muutusid sel ajal kiireks. 1961. aasta Triumph Herald 1200 vajas saja saavutamiseks 29,6 sekundit.

Kolm kiiremat 1960. aastatest

 1966 AC Cobra 427 4,3 s

 1966 Chevrolet Corvette (C2) Stingray 4,9 s

 1969 Ford Mustang Boss 429 5,3 s

1970. AASTAD

Jälle need ameeriklased

1970. aastatel muutus võidumeeste geograafias vähe. Kümnendi kiireim seeriaauto oli küll itaallane, kuid sellegi aiste vahel tuksus GM-i parim 454ci (7,4-liitrine) V8 mootor. Niisiis laiutasid edetabelites eelmisele kümnendile sarnaselt muskelautod, kuigi Itaalia mootoriga superautod hakkasid oma kohalolekut juba vaikselt tunda andma.

Kõige madalamal kohal oli igihaljas Ford Grenada 2,1-liitrise diiselmootoriga ja 27 sekundi pikkuse roomamisega nullist sajani.

Kolm kiiremat 1970. aastatest

 1 970 Iso Grifo Can-Am 4,9 s

 1970 Chevrolet El Camino SS 454 5,2 s

 1977 Porsche 911 Turbo 5,4 s

1980. AASTAD

Eurooplased on tagasi

1970. aastate naftakriis tõukas võimsuse tagaplaanile.

Algas Porsche võidukäik. 959 Turbo oli oma ajal kõige arenenum mitte ainult tehnoloogia, vaid ka kiiruse poolest. Sajani saamiseks kulus sel vaid 3,8 sekundit, mis oli nagu eelkaja saabuvatele aegadele, sest alla nelja sekundi autod muutusid peagi üsna tavaliseks.

Ferrari F40 jäi nelikveolisele Porsche 959 Turbole alla vaid 0,1 sekundiga.

Kolme kiirema hulka mahtus veel üks Porsche – 911 Ruf CTR Yellowbird, mis tänu 345 kW võimsusele sai kätte ihaldatud kiirenduse 4,2 sekundiga.

Teiste märkimisväärsete autode hulka kuulusid kolmanda põlvkonna 1988. aasta Toyota Supra, mille aeg oli 6,4 sekundit, ja 1988. aasta E30-seeria BMW 3. seeria M3 Evolution 6,6 sekundiga.

Tigude sekka jäi kohmakas 1980. aasta Škoda 120L 1200. Aga taas kiirem kui eelmisel kümnendil – 18,1 sekundit.

Kolm kiiremat 1980. aastatest

 1987 Porsche 959 Turbo 3,8 s

 1987 Ferrari F40 3,9 s

 1987 Porsche 911 Ruf CTR Yellowbird 4,2 s

1990. AASTAD Võidusõidu- ja ideeautode triumf

1990. aastate kiireima seeriaauto leidmiseks tuleb vaadata tabelis alles neljandale kohale. Ja see auto on siiani iluikooniks. McLaren F1 hämmastas 1994 esmakordselt maailma uhke disaini ja sisikonda liigutava jõudlusega. Nullist sajani jõudmiseks kulus vaid 3,3 sekundit.

McLaren oli ilus siis ja on ka praegu, kuid sama ei saa öelda järgmise nimekirjas oleva auto, 1992. aasta Bugatti EB110 SuperSport kohta. Esteetilist karismat asendas brutaalne kiirendus – 3,5 sekundit. Märk sellest, mis Bugattit järgmisel kümnendil ees ootab.

Viimasena jõudis sel kümnendil kohale 3,0-liitrine Toyota LandCruiser. 16,9 sekundiga.

Kolm kiiremat 1990. aastatest  1 994 McLaren F1 3,3 s  1992 Bugatti EB110 SuperSport 3,5 s  1993 Caterham Super 7 JPE 3,6 s

2000. AASTAD No kuhu veel! Ikka kiiremaks

Eelmise kümnendi kõige kiirema ajaga enam 10 esimese auto sekka asja polnud. 2000. aastate tipust leiab Ariel Atom 500 2,4 sekundiga, mis andis talle 2008. aastal maailma kõige kiiremini kiirendava seeriaauto tiitli.

Isegi 2005. aasta Bugatti Veyron oma 2,8 sekundiga ei suutnud kolmele kiiremale autole midagi vastu panna.

Edetabelisse mahtus ka 2009. aasta Tesla Roadster oma nelja sekundiga, kuid mitte esikümnesse.

Venivillemite parklas läks karikas 2005. aasta Citroën C1 VTR-ile. Kolmeukseline luukpära vajas 14,2 sekundit, et jõuda kolmekohalise kiiruseni.

Kolm kiiremat 2000. aastatest  2008 Ariel Atom V8 500 2,4 s  2007 Caparo T1 2,6 s  2000 Ultima GTR 720 2,7 s

2010. AASTAD

Ameeriklane tipus tagasi

Üheksa autotootjat väidavad, et saavutasid sel kümnendil kiirenduseks 2,6 sekundit, sealjuures tuleb märkida, et ka 2014. aasta Tesla Model S P100D loodussäästlikus Ludicrous-režiimis. Lisaks jõudis kokku 43 autot sajani vaid 2,9 sekundi sees. Rahulikuks jäi endiselt Fiat. Tema 500 TwinAir jõudis sajani 12,1 sekundiga.

Kolm kiiremat 2010. aastatest

 2017 Dodge Challenger SRT

Demon 2,4 s

 2016 Bugatti Chiron 2,5 s

 2019 Ferrari SF90 Stradale 2,5 s

Kuhu siis veel kiirendada?

Teadus ütleb, et kiiruse otsingul peab ometi olema lõpp-punkt, kust miski ei saa kiiremini kiirendada. Aga kus see asub, jääb siiani saladuseks, tegelikult päevani, kui keegi saab neljal rattal sada kätte nii kahe sekundiga.

Allikas: Drive