EESTLASED ON ELEKTRIAUTOD OMAKS VÕTNUD

Kallist ja võõristust tekitavast imeasjast – elektriautost – on mõne aastaga saanud üsna tavaline sõiduvahend, mille kasuks langetatakse ostuotsus järjest sagedamini.

Rohkem kui riigipoolne toetus ahvatleb ostjaid võimalus pikemas vaates kulusid kokku hoida. Murdepunkt, kui uutest sõidukitest pool ja rohkem on täiselektrilised, ei ole enam kaugel.

TEKST: Accelerista / FOTOD: Shutterstock

Transpordiameti andmetel on Eestis 2023. aasta märtsi lõpu seisuga 3777 täiselektrilist sõidukit. Kohustusliku liikluskindlustuse leping on 3745 elektrilisel sõiduautol ja väikeveokil: need on autod, mis võivad liikluses osaleda.

2023. aasta kujuneb elektriautode segmendis kõigi aegade rekordaastaks: kui mullu registreeriti 12 kuuga kokku 1241 uut sõidukit, siis jaanuarist märtsini on registrisse lisandunud juba 404 elektriautot. Seda on 71% rohkem kui möödunud aasta esimeses kvartalis. Märts üksi tegi 2019. aastale ära: 172 registreeritud elektriautot on rohkem, kui tookord 12 kuuga arvele võeti. Samas tempos jätkates on võimalik, et selle aasta lõpuks ületatakse maagiline 2000 piir. Protsentuaalselt on elektrisõidukite osakaal autopargis muidugi kaduvväike – veebruaris ja märtsis 5,2% –, ent kui mõelda, et igal aastal ostetakse Eestis umbes 20 000 uut sõiduautot, siis võiksime 2000 särtsuka lisandumisel rääkida aasta lõpus soliidsest kümnest protsendipunktist.

Toetusmeetmest raha saamine on õiglasem

Riigipoolne tugi elektriautole on 4000 eurot pluss maksud (eraisikutel tulumaks, ettevõtetel käibemaks). Käimasolevast toetusvoorust saab raha küsida siis, kui auto on juba olemas, selle ostuhind on kuni 60 000 eurot (käibemaksuta) ning elekter, mida kasutatakse, on toodetud taastuvallikatest. See välistab olukorra, et meetme avanedes võidavad need, kellel on kõik dokumendid juba valmis pandud ja projekt süsteemi sisestatud ning kes kõige kiiremini suudavad taotluse ära saata. Ei teki ka mõttetuid segadusi, kus algselt planeeritud 15 auto asemel ostetakse näiteks viis või soovitakse üldse teistsugust autot: raha tagasi küsida saab üksnes juba ostetud sõiduki eest. See on varasemast kindlasti õiglasem ja päriselulisem lähenemine.

Toetuse saajatel ei ole enam minimaalse läbisõidu kohustust ning nad ei pea autole paigaldama GPS-jälgimisseadet – asi, mis tekitas pahameelt, sest kellele ikka meeldib, kui „suur vend“ su liikumisi jälgib. Vähemalt 80 000 km läbisõidu piirmäär nelja aasta jooksul ning kohustus teha 80 % vajalikest sõitudest Eestis kehtib jätkuvalt aga nendele 265 sõidukile, mis said toetuse varasemast voorust.

9. aprilli seisuga on ettevõtted uuest voorust toetust küsinud 45 ja eraisikud 41 sõidukile. Keskkonnainvesteeringute keskuse nullheitega sõidukite projektijuht Lauri Tummeleht ennustab, et samas tempos jätkates võib meetme rahadest jätkuda 2025. aasta kevadsuveni. Praegu on ettevõtetel võimalus küsida toetust veel ligi 3,7 miljoni euro ja eraisikutel 3,67 miljoni euro jagu.

Toetus polegi nii tähtis

4000-eurone ostutoetus pole aga sugugi ainuke, mis paneb otsust elektriauto ka - suks langetama: ligi veerand uutest sõiduvahenditest toetusele ei kvalifitseeru ehk on seatud hinnapiirist oluliselt kallimad. Tõepoolest, miks peakski keegi, kes jaksab osta üle 100 000 euro maksva masina, hoolima mõnest tuhandest eurost: tõenäoliselt soetaks ta selle eest autole mõne põneva lisavidina.

Elektriautode hinnad on ennaktempos ühtlustumas tavaautode omadega, kuid mitte nii, nagu ennustatud: elektriautod ei lähe odavamaks (välja arvatud Tesla, kes on viimastel kuudel oma mudelite hindu oluliselt alla toonud), vaid tavaautod kallimaks.

Tunnetuslik piir näikse jooksvat kümne tuhande euro piirimail: viie aasta peale ära jagatuna ning 4000-eurost toetust kasutades pole liisingumaksetes liiga tuntavat vahet ja kui laadida elektriautot nutikalt börsihinnaga, mitte avalikes punktides, on selle pidamine lõppkokkuvõttes nii palju soodsam, et veidi tummisem soetushind osutub ebaoluliseks. Või sees on muidugi väiketootjad, kel majapidamises päikesepaneelid püsti pandud, kuid ka Gridiot või sellelaadseid rakendusi kasutades saab autot laadida kõige odavama börsihinna ajal.

Elektriautode tarneajad on kohati lühemad kui sisepõlemismootoriga autodel: see on tingitud rohesurvest, mis paneb autotootjad eelistama keskkonnasõbralikumate autode tootmist. Kiibikriis jätkub ja toorainete hinnad on laes: kui sul on valida, mida parasjagu toota, siis teed sa pigem elektriajamiga sõidukeid, et täita ette antud heitekvoote.

Eestis peab teatud mudelit tellides siiski kannatust varuma: oleme nii marginaalne turg, et suurte tellimuste puhul lükatakse meid ootelehel järjest tahapoole. Kavalamad on leidnud siingi lahenduse ja ostavad soovitud elektrika mujalt. Reekspordimaana ei ole me kuigi atraktiivsed, sest mudelivalik on näiteks Saksamaa või Norraga võrreldes väike ja hinnad pigem nõks kõrgemad.

Ja meie lemmikud on … 2023. aasta märts lõi rekordi registris arvele võetud mudelitega: 36. Esikolmikus on juba aastaid müügil olnud autod:

 14 x Nissan Leaf

 11 x Škoda Enyaq

 11 x Tesla Model Y

Nooblimatest napsas esikoha Mercedes EQS, mida võeti arvele seitse, järgnesid Porsche Taycan, BMW iX ja veelkord Mercedes EQE, kõik nelja autoga. Rahvaauto konkursil ehk tänavuste igakuiselt müüduimate mudelite esireas jätkavad osalemist Audi e-Tron GT, BMW iX, Kia Niro, Mercedes EQE, Mercedes EQS, Nissan Leaf, Porsche Taycan, Renault Megane e-Tech, Subaru Solterra, Škoda Enyaq, Tesla Model Y, Volkswagen ID3, Volkswagen ID4 ja Volvo XC40. Mullu võttis tiitli Škoda Eyaq iV, mida müüdi kokku 83 autot ning mis tegi kuust kuusse hea tulemuse. Järgnes Audi e-tron 43 autoga.