Elektriautode tehnoloogiline areng: MIS ON JÄRGMINE SAMM?

Elektriautost on märkamatult saamas üks sõiduvahend paljude omasuguste seas, ometi tahame uskuda, et just särtsukas on võti paremasse maailma. Kas ootused on õigustatud? Mida toob tulevik elektriautode arengus? Luuletaja ja muusik EiK mõtiskleb.

TEKST: Eik Erik Sikk / FOTOD: Shutterstock

Tänapäeva inimene elab ülima mugavuse ja varjamatu ebakindluse ajastul. Samal ajal kui tehnoloogia areng on hoogne ning kõik eluks vajalik tuleb kätte kiiresti ja võimalikult lihtsustatult, on ühiskondlikku teadvusse vaikselt kohale jõudmas fakt, et majandus ei saa lõputult kasvada ning suure tõenäosusega oleme oma janus meeldivama elu järele juba praegu hävitanud võimaluse elu püsimajäämiseks planeedil Maa.

Nii otsitakse võimalust lahendada keskkonnaprobleeme, ohverdamata oma harjumuspäraseks saanud mugavust.

Ühe potentsiaalse väljapääsuna näib sisepõlemismootorite asendamine täiselektriliste ajamitega, kuid kui vaadata lähema viie aasta perspektiivi, siis kas elektriautode kasutuselevõtt tasub end ka tõesti ära ning kuhu tehnoloogiline areng meid viia võib?

Auto nagu iga teine, peaaegu

Eestis on särtsukate osakaal kõigist soetatud uutest autodest umbes viis protsenti, trend on kasvu suunas, seda kahtlemata ka tänu toetusele, kuid mitte ainult: olulisem on mudelivaliku pidev laienemine, sisepõlemismootoriga autode jätkuv hinnatõus ja asjaolu, et osa tootjaid suudab elektrisõidukeid tarnida kiiremini kui „neid tavalisi“. Mingist hetkest alates on elektriauto soetamine mitmeti mõistlikum, ehkki probleemid aku mahutavuse ja laadimise aja ning võimalustega jäävad, aga kõik ülejäänu räägib e-de kasuks ja nii muutuvad nad järjest enam lihtsalt autodeks, mis vajavad liikumiseks elektrit, mitte mootorikütust.

Keskkonnainvesteeringute keskus on teinud arvutused, mis lubavad toetusega jätkata kuni 2025. aasta suveni, kui elektriautode soetamine jätkub praeguses kerges kasvutrendis. 2024. aasta juulist kehtima hakkav automaks võib elektriautode populaarsust kiiremini kasvatada ning sel juhul lõpeb ka toetusmeetmes olev raha varem.

Viie aasta pärast ei räägi elektriautost keegi enam kui imeasjast, küll aga oodatakse olulistes valdkondades tehnoloogilist läbimurret.

Akud peavad muutuma tõhusamaks

Elektriauto kasutusaeg võib jääda tavaautole alla, kuni pole head ja lihtsat varianti akude ümbervahetamiseks. Praegu maksab uus akupakk umbes kolmandiku sõiduauto hinnast, lihtsam on see enne aku mahutavuse kriitilise piirini langemist maha müüa.

Niisiis on praeguse elektriauto põhiprobleemiks aeglane, jätkusuutmatu ja keskkonnavaenulik aku. Järgmiseks suuremaks tehnoloogiliseks arenguks ennustatakse tahkisakut , mille elektrit juhtiv aine ehk elektrolüüt on erinevalt liitium- akust tahke – see võimaldab poole suuremat mahtuvust, poole väiksemat massi, suuremat laadimiskiirust ja vastupidavust. Eesti turule oodatakse esimesi tahkisakuga autosid aastaks 2028. Kas ootus täide läheb, näitab aeg, sest tahkisakulgi on omad vead, mis vajavad väljajuurimist enne masstootmisse jõudmist.

Laadimine peab muutuma kiiremaks

Kui kasvab akude jõudlus, väheneb vajadus elektriautot iga mõnesaja kilomeetri tagant laadida, kuid ilma selleta ei saa. Praegune laadimissüsteem on kohmakas ja aeglane.

Viie aasta jooksul juhtub Eestis ilmselt see, mis tasapisi kogu Euroopas: olenemata operaatorist, kellele „post“ kuulub, saab seal laadida ka juhuslik möödasõitja, kasutades selleks näiteks viipemakset. Kliendiprogrammid loomulikult jäävad, sest tanklakett pakub muidki teenuseid, ja eriti elektriauto puhul, kui tuleb minimaalselt 15–20 minutit kohapeal passida, oleks vaja ooteajal vetsu, tassi kohvi ja võibolla ka salatiampsu.

Viie aasta jooksul areneb taristu ja magusamate laadimiskohtade osas läheb kähmluseks. Võidab see, kes suudab pakkuda rohkem, kiiremat (võimsamat), mugavamat laadimist.

Kortermajade juurde kerkivad keskkiired laadijad ning juurde tuleb avalikke keskkiireid laadimiskohti. Unistatud juhtmevaba induktsioonlaadimist ilmselt (veel) avalikku linnaruumi ei tule, sest taristu kaasajastamiseks pole piisavalt vahendeid. Ka päikesepaneelid auto katusel ei anna soovitud tulemust, need on rohkem autos sisalduva elektroonilise kila-kola elushoidmiseks.

Kokkuvõtteks: see on siiski kõigest auto

Ehkki elektriautode tehnolahenduste, peamiselt tõhusamate akude leiutamisest on saanud omamoodi kullapalavik, kus erinevaid ideid liitiumakudest loobumiseks arendavad korraga sajad ettevõtted ja investorid ning autode suurtootjad otsivad väsimatult imetegijat, tuleb ometi tõdeda, et elektriauto on küll tulevik, kuid mitte sajaprotsendiliselt jätkusuutlik lahendus meie otsingutel leidmaks uut loodussõbralikku ja mugavat transpordiviisi.

Ka elektriauto on siiski vaid auto, kohati inim- ja keskkonnavaenulikult valmistatud südametu masin, mitte lõplik ja parim lahendus.