LAADIMISVÕRGUSTIK ARENEB HOOGSALT

Transpordiameti andmetel on Eestis hetkel kasutusel ligi 3500 elektriautot. Suurenev number ja populaarsus tähendab ühtlasi, et kasvav nõudlus elektriautode „tanklate“ ehk laadimistaristu järele kasvatab erinevate pakkujate võimalusi nii kvantiteedis kui ka kvaliteedis. Muideks, Eesti oli üks esimesi üleriigilise laadimisvõrgustikuga riike maailmas. Näiteks 2012. aasta lõpus asus ligi 1% kogu maailma laadimispunktidest Eestis, kuna siis saadi valmis 160 Elmo laadimispunkti ehitusega. Algselt pärssis elektriautode populaarsust just autoakude kallis hind, mis on aga aastatega märgatavalt langenud.

Tehnoloogiaettevõtte Eleport tegevjuht Raul Potisepp toob eristamise mõttes välja, et tinglikult võib jagada elektriautode laadijad kolme gruppi: poolkiired laadijad kuni 22kW, mille laadimisaega võib mõõta tundides; kiirlaadijad 50–100 kW ja kolmandaks ultrakiired laadijad vahemikus 100–300 kW. Avalikke laadimispunkte on Eesti teenusepakkujatel kokku ligi 500 ning kuigi erakasutuses ehk era- ja äriklientidele paigaldatud laadijate koguarvu on raske hinnata, võib see küündida sarnase suurusjärguni. „Eleport ja Enefit Volt on kaks kõige suuremat pakkujat Eestis, kummalgi veidi alla 200 laadija. Siis tuleb Alexela, kellel on 50+ laadijat ning seejärel juba väiksemad tegijad. Tänaseks oleme nii eraisikutele kui ka firmadele paigaldanud juba kümneid laadimispunkte,“ sõnab Potisepp ja lisab, et kui eraklient soovib endale isiklikku laadimispunkti, tuleks hin - naks arvestada umbes 1000–2000 eurot koos paigaldusega.

Suuremates linnades on Potisepa sõnul laadimispunkte piisavalt. Nii nagu tuleb juurde autosid, tuleb ka laadimisvõimalusi. „Üldiselt ei ole olukordi, kus peaksid järjekorras ootama, välja arvatud ehk suurematel maanteedel reede õhtul või pühapäeviti.“ Oodatava suureneva nõudluse katmiseks investeerib Eleport järgnevatel aastatel 100 miljonit eurot laadimisvõrgustiku arendamisse Kesk- ja Ida-Euroopas.

Mugavus sõltub detailidest Elektriauto laadimine sarnaneb Potisepa sõnul mitmes mõttes Boltist takso tellimisega. „Teed ühe korra konto ära ja kõik toimub äpi kaudu. Või siis RFID kaudu. Samas on Eleportis võimalik ka ilma lepingut sõlmimata laadida, tehes ühekordse makse krediitkaardiga. Paljudel teenusepakkujatel seda võimalust ei ole. Klientide tagasisides on kõige rohkem küsitud aga meie äpi kohta, mille üle väga uhked oleme, sest selles saab näha aku laetuse taset. Väga mugav on poes või söögikohas olles vaadata, mitu protsenti autoaku täitunud on. Auto ei pruugi alati sama kiirusega laadida. Näiteks talvel, kui aku on külm, ei võta see korraga nii palju voolu vastu ja võib laadida kauem kui suvel. Suvel saab jällegi optimaalsete tingimuste puhul kiiresti laadida.“

Potisepa sõnul on loomulik, et kõik elektriauto omanikud soovivad võimalikult mugavaid laadimisvõimalusi ning sõl - tuvalt asukohast kasutatakse erinevate firmade laadimispunkte. „Eleport ei ole hetkel veel igas linnas ja maanteel. Katvus suurtest linnadest väljaspool on kindlasti asi, millega lähiajal tegeleda. Üldiselt valitakse endale lihtsalt lähim laadimispunkt. Kuna laadijad on erineva kiirusega, sõltub valik ka sellest, kui palju on inimesel aega – kui tunde, siis valitakse pigem poolkiire laadija, sest siis on kW hind soodsam. Kui aga aega on vähem, valitakse kiirem, ent kallim kW hind, sest aeg on raha.“

Eleporti avalike suhete juht Martin Raadik toob kiirlaadimise puhul välja, et endiselt on käibel eksiarvamus selle halvast mõjust aku vastupidavusele. „Kiirlaadimine ei ole täna enam akule suur probleem, kuna enamikus autodes on aku jahutussüsteem, mis jahutab akut laadimise ajal. Kui tegemist on taksoga, mida sagedamini laetakse kiirlaadijaga, siis jah, statistikas mingi trend joonistub välja, aga ka see on kaduvväike. 80–90% juhtudel kasutatakse nagunii aeglast laadimist.“

Erinevus on ka autodes

„Kõik autod ei lae sama kiiresti ja seda tuleb teadvustada ning autoomanike teadlikkust tõsta. Omanik peab teadma, kui kiiresti tema auto maksimaalselt laeb. „Kui sul on Nissan Leaf, mis laeb kuni 50 kWh, siis pole sul mõtet minna laadima utlrakiire laadijaga, mille kW-tunni hind on palju kallim, sest su auto nagunii ei võta rohkem kui 50 kW. Ehk siis paljudel juhtudel seab auto teatud piirangud,“ ütleb Potisepp.