Jooksmine või kõndimine kumb sobib sulle paremini?

Paljude jaoks tähendavad sport ja liikumine ühtlasi ka värskes õhus viibimist. Kõige levinumad trenni tegemise viisid on jooksmine ja kõndimine, kuid kuidas nende vahel valida?

TEKST: MARIANN VILBRE / FOTO: SHUTTERSTOCK

Mõned teavad juba täpselt, milline treening nende kehale kõige paremini sobib ja mis aitab neil oma eesmärke kõige kiiremini saavutada, teised aga on alles oma sporditeekonna alguses ning see võib põhjustada teatud nõutust. Kuidas siis otsustada, kas kevadise päikese kätte astudes alustada kerge sörgi või tempoka jalutuskäiguga?

Tegelikult on nii kõndimine kui ka jooksmine suurepärased trennitegemise viisid.

Kummagi kohta ei saa öelda, et üks oleks kindlasti teisest parem, pigem sõltub treeningu valik sinu enda eesmärkidest, treenitusest ja soovidest.

Kui kindel eesmärk on kaalukaotus, siis oleks targem mõelda jooksmisharjumuse tekitamise peale. Joostes kulutab inimene rohkem kaloreid, mis tähendab, et kaalunumber hakkab alanema kiiremini. Teisalt aga on ka kõndimisel hulk kasulikke tegureid, mis muu hulgas aitavad samuti kaalunumbrit kontrolli all hoida.

Jooksmine ja kõndimine on treeningutena üsna sarnased, oluline on lihtsalt meeles pidada oma võimeid ja soove. Nii kõndimist kui ka jooksmist peetakse vastupidavustreeninguks ja nende peamine kasutegur tervisliku eluviisi seisukohalt on südame-veresoonkonnahaiguste ennetamine.

Jaluta, palju jaksad

Kõndimise kõige suurem pluss on kahtlemata see, et see on treening, mis on kõigi jaoks tehtav. Hoolimata inimese varasemast treeningkogemusest saab kõndimisega hakkama igaüks. Alustada saab väga rahulikult ja alguses ette võtta vaid lühikesed vahemaad. Näiteks kui oled juba pikalt mõelnud alustada sportimisega, kuid potentsiaalsed suured koormused ja algne vähene võhm on sind siiamaani tagasi hoidnud, siis kõndides saad rahulikus tempos oma eesmärkide poole liikuma hakata.

Isegi kui pikemas perspektiivis

on soov hakata käima jooksmas, siis ka sellisel juhul oleks parem alustada kõndimisest. Kohe jooksmisega alustades võib see osutuda liiga raskeks, mis võib mõjuda demotiveerivalt ja tekitada tahtmise trennitegemisest üleüldse loo-

Nii kõndimine kui ka jooksmine on suurepärased trennitegemise viisid.

Foto: Unsplash

Kui mitte üle pingutada ja enda keha korralikult ette valmistada, ei tohiks miski sind jooksmast tagasi hoida.

buda. Kehale tuleb anda aega harjumiseks, tõsta koormust tasapisi ja nii võib rahulikest jalutuskäikudest jõuda maratonideni välja!

Teisalt aga ei pea kõndimist vaatama kui ettevalmistust jooksmiseks. Ka kõndimine üksi suudab pakkuda parajat koormust ja toredat ajaviidet.

Minimaalselt soovitatakse päevas liikumisele kulutada umbes 30 minutit. Tihti ei pea selle saavutamiseks isegi oma päevaplaani suuri muudatusi tegema. Võib lihtsalt näiteks autoga tööle või poodi sõitmise asemel sinna jalutada, head ilma nautida ja seeläbi oma tervislikku seisundit parandada. Kui rahulik tempo ja lühikesed vahemaad juba igavavõitu tunduvad, saab hakata tempot tõstma, ette võtta pikemaid matkasid ning isegi raskuseid lisada.

Samuti soovitatakse jooksmise asemel esialgu tegeleda kõndimisega suurema kehakaaluga inimestel. Seda nii sellepärast, et joostes langeb jalale kuni kolmekordne kehamass, mis on liigestele koormav, kui ka sellepärast, et kui keha ei ole kasvanud koormusega harjunud, on oht endale liiga teha suurem.

Ka kõndimine üksi suudab pakkuda parajat koormust ja toredat ajaviidet.

Ei ole mõtet sundida ennast tegema midagi, mis sulle absoluutselt ei meeldi.

Ära endale jooksuga liiga tee

Jooksmise kasuks otsustamine on hea mõte nende inimeste jaoks, kes on enda kindlaks eesmärgiks seadnud kaalukaotuse. Joostes on võimalik kaalu kaotada oluliselt kiiremini kui kõndides, kuid meeles tuleb pidada, et ka vigastuste ja ületreenimise oht on suurem.

Teadustöö on näidanud, et joostes kulutame rohkem kaloreid kui kõndides, mistõttu on jooksmine vööümbermõõdu vähendamiseks just see parem valik. Just nagu kõndimine aitab jooksmine parandada ka üldist tervislikku seisundit ning suurendab inimese võhma ja vastupidavust. Joostes peab aga olema tähelepanelik ja hoidma ennast ületreenimise tõttu tekkivate vigastuste eest.

Vigastused tekivad peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, kui oled jõudnud oma treeningutega sinnamaale, et läbid nädalas juba üle 45 kilomeetri. Kui tegeled jooksmisega ainult oma tervise huvides, soovitatakse kilometraaži veidi vähendada.

Teine suur põhjus vigastuste tekkimiseks on koormuse järsk kasv. See juhtub suurema tõenäosusega inimestega, kes alles alustavad jooksutreeningutega ega oska tihtipeale enda võimeid veel hinnata. Kõige tihemini vigastatakse jooksmise käigus puusi, põlvi, hüppeliigeseid või jalalabasid.

Üldiselt kaalub jooksmise positiivne mõju meie tervisele alati üle vigastuste ohu. Oluline on lihtsalt oma keha kuulata ja murede korral treeneri, füsioterapeudi või arsti poole pöörduda.

Harjumus, mis püsib

Kõige olulisem on tegelikult aga see, et hoolimata sellest, kas oled otsustanud jooksmise, kõndimise või mõne muu treeningviisi kasuks, peab sellest saama harjumus, mis jääb püsima. Ei ole mõtet sundida ennast tegema midagi, mis sulle absoluutselt ei meeldi.

Isegi kui oled endale eesmärgiks seadnud kaalukaotuse, kuid tunned iga kord jooksma hakates vastumeelsust, on väga tõenäoline, et sellest sinu jaoks püsivat harjumust ei kujune. Füüsiline aktiivsus on terve olemise jaoks määrava tähtsusega, mistõttu tuleks leida endale tegevus, mida naudid.

Seetõttu tasubki läbi mõelda ka oma päevakava ja leida, milline treeningviis sinna kõige paremini sobitub. Muidugi ei teki harjumused üleöö, kuid kui nende jaoks peab pidevalt millegi muu arvelt ohverdusi tooma, siis on väga väike tõenäosus, et need püsima jäävad. Kui jalutuskäik ega jooksmine sinu päevaga ei sobitu, siis püüa algust teha kasvõi lifti asemel trepi kasutamisega. Ka väikeste sammudega võib jõuda kaugele! Allikas: START

Foto: Laura Strandberg

MATKATES ON AEGA MÕELDA

„Vahel ma väsin kiirest elutempost, seltskonnast ja siis meeldib mulle endaga koos olla. Omapäi rännakud on kõige enam õpetanud iseenda kohta ja see arendab palju,“ ütleb kogenud matkaja Kertu Jukkum.

Kuidas üldse matkamiseni jõudsid?

Sunniviisiliselt. See oli 2013. aastal, kui RMK avas oma esimese matkatee ja mind paluti kaasa matkama.

Millised matkakogemused sul kunagi meelest ei lähe?

Mägede lummusest ei saa üle ega ümber. Kilimanjaro oma vahelduva loodusega on kindlasti üks lemmikmägesid, pealegi oli see mu esimene mäekogemus. Esimene on alati kuidagi erilisem, teistmoodi ja samas ka meeldejäävam.

Matkates õpib inimene ennast uue nurga alt tundma ja eks see on kestev protsess. Mida oled oma matkajaelu jooksul enda kohta õppinud?

Ennekõike olen matkates õppinud elu ilu. See on väikestes asjades. Vahel on teel olemine olulisemgi kui kohale jõudmine. Enda kohta olen õppinud, et ma saan hakkama. Ning et kohanemine on oskus, mis on õpitav. Raskused õpetavad muidugi kõige enam ja neist olen õppinud, et halb möödub ning et viimaks läheb kõik hästi. Ja kui veel ei ole hästi, siis järelikult pole lõpp veel saabunud.

Kas teadsid, et ka raseduse ajal võib tekkida rinnavähk. Kui rinnas on tihend ja kaenla all lüm sõlm(ed) suurenenud, pöördu kohe arsti poole.