Kaheksa igapäevast asja, mis lõhuvad hambaid kõige rohkem

Hambaarstid ei tee hambaid terveks, nad ravivad haigusi ja parandavad hambaid. Parandatud hambaid tegelikult kunagi terveks ei saagi, seega on oluline juba varajasest lapseeast saada kaasa oskus hambahoolduse õigetest võtetest, et hambad püsiksid terved. Hambaarst tuletab meelde kaheksa igapäevast asja, mis lõhuvad su hambaid kõige rohkem.

TEKST: EESTI NAISE TERVIS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

KAHEKSA IGAPÄEVAST ASJA,

mis lõhuvad hambaid kõige rohkem

Kui hambaarst on hambaaugud ära parandanud, siis peaks ta koos patsiendiga välja selgitama, millest need augud tekivad. Tegelikult peaks õige toitumise, õigete harjumuste ja õige suuhügieeniga saavutama kontrolli hambaaukude ja lagunevate hammaste üle. „Parandamata hambad mõjutavad meie tervist ega lase saavutada puhast ja tervet suud. Ravimata suus on alati kahjulikke baktereid, sealhulgas kaariest tekitavaid baktereid, mis rikuvad haiget hammast, kuid nakatavad ka neid hambaid, mis on terved,“ rääkis Kliinik 32 hambaarst ja igemeravi spetsialist Maria Toompere.

Toompere tõi välja veel rea põhjuseid, mis lõhuvad hambaid, ning lisas, et inimesel olenemata east ei ole kunagi hilja alustada hammaste hoidmise ja õigete hooldamise võtete kasutamisega:

1. Hammaste pesemata jätmine

Hambapesul alternatiive ei ole, seetõttu tuleb hambaid pesta alati kaks korda päevas – hommikul ja õhtul.

2. Hammaste pesemine vahetevahel

Hammaste pesemisel on oluline regulaarsus ja kvaliteet. Hambaid tuleb pesta iga päev kaks korda – hommikul ja õhtul, seejuures ei piisa ainult hambaharja suhu panemisest. Juhul kui jäetakse hammaste pesemisele suurem vahe või hambahari ei jõua iga hamba pinnani, siis tekib hammastele hambakatt. See mineraliseerub ja tekib hambakivi. Hambakivi ei ole võimalik koduste vahenditega enam puhastada, puhastamata jätmisel on suuremad hambamured garanteeritud.

3. Hammaste pesemine kohe pärast sööki

Kohe pärast sööki on hambavaap pehmem kui tavaliselt. Seda põhjustab happerünnak, mis tekib isegi juurviljade söömisel – kuna ka juurviljad sisaldavad mingil määral suhkruid, millest bakterid toodavad hambavaapa pehmendavaid happeid. Seetõttu soovitavad hambaarstid pärast toidukorda – söömist, maitsega jookide joomist, näksimist – oodata 30 minutit ja alles siis pesta hambaid.

4. Sageli söömine Mitte ainult toitumisspetsialistid, vaid ka hambaarstid ütlevad, et toidukordade vahel ei ole soovitatav süüa ega näksida. Hammaste tervise seisukohalt peaks hammastele andma puhkust, toidukordade vahe võiks olla 3 tundi. Hammaste tervisele aitab kaasa toidukordade vahel puhta vee joomine.

5. Hambavahede puhastamata jätmine

Bakterid ja toiduosakesed, mida püütakse hammaste harjamisega suust eemaldada, ei kogune

KÜMME SOOVITUST, mida järgida kodus hammaste eest hoolitsemisel

1. Pese hambaid kaks korda päevas – hommikul enne hommikusööki ja õhtul pärast viimast söömist, kui toidukorrast on möödas vähemalt 30 minutit. 2. Hammaste pesemisel on oluline puhastada igat üksikut hammast. Korralikuks hammaste puhastamiseks kulub aega kaks minutit. 3. Kasuta ka hambaniiti kord päevas enne hammaste pesemist. Sellega puhastad hambavahed ja igemetaskud toidujäätmetest. 4. Pärast söömist või näksimist oota hammaste pesuga vähemalt 30 minutit. Pärast söömist muutub suu keskkond happeliseks, hambaemail on seetõttu pehmem ja harjamine võib hambaid kahjustada. 5. Hambaharja peaks vahetama iga kahe kuni kolme kuu tagant. Kauem kasutatud hambaharjal on pisikute hulk suurem, harjased katkenud ning need võivad kahjustada igemeid ja hambad ei saa korralikult puhtaks. 6. Eelista pehmemate harjastega hambaharja, millel on märge ’soft’ või ’ultra soft’. Tugevama hambaharjaga võid oma igemetele haiget teha ja tulemuseks on tundlikud hambakaelad. Poes müüakse ka ’hard’ ja ’ultra hard’ hambaharju, mis on aga mõeldud proteeside jaoks, loomulikke hambaid nendega puhastada ei tohiks. 7. Hambaharja peab käsitsema pehmelt ja õige nurga alt, muidu on oht hambaid vigastada. Harja tuleb hoida hambaga 45-kraadise nurga all. Soovitatav on harja käes hoida nagu pliiatsit, sest siis on surumisjõud hammastele tunduvalt väiksem. 8. Eelistada tuleks fluoriidi sisaldavat hambapastat, see kaitseb hambaid söömisel tekkiva happe eest ja tugevdab hambaemaili. Soovitatav on suud pärast harjamist mitte loputada, nii on hambapasta mõju efektiivsem. 9. Valgendavate hambapastade ja suitsetajatele mõeldud pastadega tuleb piiri pidada, sest need sisaldavad lihvivaid abrasiivseid osakesi ja kahjustavad pikema perioodi vältel hambapinda. 10. Suuvee kasutamise määrab hambaarst või suuhügienist. Suuvesi on abiks pärast kirurgilist protseduuri, milleks on hamba eemaldamine, hambaimplantaadi paigaldus, igemeravi. Kuniks haavad suus paranevad, ei tohi teatud piirkonda harjata ja sel ajal aitab suuvesi ära hoida põletiku teket.

mitte ainult hammastele, vaid ka hambavahedesse ja igemevagudesse. Need on kohad, kuhu hambaharjaga ligi ei pääse ning seetõttu tuleb võtta appi hambaniit ja hambavaheharjakesed. Kõik hambavahed ja igemeääred tuleb ükshaaval õrnalt läbi puhastada. 6. Hambaharja jagamine Kunagi ei ole liiast korrata, et hambahari peab olema igaühel enda oma, et vältida halbade bakterite ja hambahaiguste levimist. Samal põhjusel ei tohiks jagada ka lusikat, kahvlit, pudelit, imikutel lutti või süüa ühte õuna. Hambahari tuleb uue vastu välja vahetada iga kahe kuni kolme kuu tagant, et harjale ei koguneks liiga palju baktereid.

7. Erinevad üldhaigused Hammaste olukord sõltub inimeste üldtervisest. Hammaste tervist mõjutavad näiteks maohaigused – gastriit ja kõrvetised. Kui selline haigus esineb, peaks seda kindlasti ravima, selliseid haigusi ravides aitame kaitsta ja hoida oma hambaid ning ka parandada üleüldist enesetunnet. Samuti mõjutab hammaste tervist rasedus ja imetamine, diabeet ning veel paljud üldhaigused. 8. Igemehaigused Igemehaigused on üks levinud põhjusi, miks on inimestel halb hingeõhk.

Igemehaiguste puhul hakkavad meie igemevagudes elutsema sellised bakterid, kes põhjustavad kudede kiiret hävinemist, tekib igemete veritsus ja kudede hävimise tõttu ige taandub. Lisaks tekib suhu kiirest kudede hävimisest ja surnud kudedes väga ebameeldiv lõhn, mida inimene ise ei tunne, sest inimesed harjuvad enda lõhnadega. Igemehaiguste tekkimisel tuleb esimesel võimalusel hambaarstile tulla, et peatada haiguse süvenemine. Kui igemehaigusest tingitud hammast toetavate kudede kadu on läinud juba nii suureks, et hambad hakkavad liikuma, siis on palju raskem seda haigust ravida.

Kui leiad, et mõni nimetatud harjumustest või hambamuredest puudutab ka sind, siis on oluline otsida abi ja head nõu oma hambaarstilt.

Artikkel ilmus esimest korda hammaste tervise kuu raames, loe lähemalt www.hammastetervisekuu.ee.