Kollageeni või jah?

Eestit on tabanud ulatuslik trend. Oleme olukorras, kus enam ei ole isegi paslik küsida, kas kollageeni võtad, vaid tundub, et õigem on küsida, millist kollageeni sa tarbid.

TEKST: TEELE TEDER / FOTOD: SHUTTERSTOCK

See, et inimesed proovivad vananemisega võidelda, ei ole midagi uut. Küll aga vahelduvad vahendid. Näiteks kümmekond aastat tagasi osutus väga populaarseks just koensüüm Q10, ilma milleta ei tulnud välja ühtegi näokreemi ja ka toidulisandite lett oli lausa lookas. Sellele järgnes samasuguse populaarsusega hüaluroonhape. Viimastel aastatel on selle positsiooni endale võitnud aga hoopis kollageen.

Kõige levinum valk

Kollageeni tähtsust on raske alahinnata, sest tegemist on kõige levinuma valguga meie kehas, moodustades 30% kõikidest organismi valkudest. Kokku on kehas üle 16 erineva kollageeni liigi. Kollageen on põhiliseks ehituskiviks, millest moodustatakse luid, nahka, lihaseid, kõõluseid jms. Samas leidub kollageeni ka teistes kohtades kehas, sealhulgas veresoontes, hammastes ja isegi silma sarvkestas. Kõige sagedamini öeldakse kollageeni kohta, et ta on kui liim, mis hoiab meid sõna otseses mõttes koos.

Aga kust me saame seda väga vajalikku kollageeni? Keha on võimeline ise kollageeni tootma, kuid vananedes väheneb organismi võime seda teha. Esimesed vananemise tunnused hakkavad ilmnema juba (jah, juba) 25–30-aastaselt. Kollageeni tootmist vähendab ka liigne päevitamine ning solaariumikülastustest saadud ultraviolettkiirgus. Samuti intensiivistab kollageenikadu suitsetamine, sest see vähendab naha niiskustaset ja verevarustust. Kindlasti peaks vältima ka liigset suhkrutarbimist. Suhkur ja rafineeritud süsivesikud kahjustavad kollageeni struktuuri. Selle tulemusena ei ole nahk nii elastne ja soodustub kortsude teke. Võib-olla liigse suhkru ja rafineeritud toodete pärast on kollageeni toidulisandina tarbimine ka nii aktuaalseks muutunud. Lihtsam on ju võtta toidulisandit juurde kui muuta oma toitumist.

Kõige parem kollageen?

Kollageeni toidulisandeid leidub väga palju ja väga erinevas hinnaklassis. Üks odavamaid maksab näiteks 10 eurot (neljakümne päeva kogus) ja üks kallimaid, mida olen kohanud, 90 eu-

rot (kolmekümne päeva kogus). Erinevad uuringud kinnitavad, et optimaalne kollageeni kogus päevas võiks olla 10 grammi, kuid leidub väga palju selliseid, mille päevane kogus jääb 1,5 grammi juurde. Viimasel ajal on populaarsust kogumas ka trend, kus kohvile lisatakse päevane kogus kollageenipulbrit. See pidavat kohvi tegema eriti kreemiseks ja mahedaks. Kõige parem kollageeni sort, mida toidulisandina tarbida, on hüdrolüüsitud kollageen ehk kollageeni hüdrolüsaat. Seda lihtsalt sel põhjusel, et selle imendumisprotsent on teistega võrreldes kõige suurem. Lisaks näitavad uuringud, et just hüdrolüüsitud kollageeni manustamine stimuleerib ka meie naha loomulikku kollageeni tootmist.

Kuigi see kipub viimasel ajal meelest minema, siis kollageeni saab ka toidust. Üheks tuntumaks ja rikkalikumaks kollageeni allikaks on loomade või lindude kontidest keedetud puljong. Seda eelkõige põhjusel, et kollageeni leidub ka loomade ja lindude sidekudedes: luudes, kõõlustes, kõhredes ja nahas. Puljongi keetmisel eraldub sealne kollageen keeduvette. Kvaliteetse, ohtralt kollageeni sisaldava puljongi tunneb ära selle järgi, et pärast puljongi mahajahutamist see tarretub. Kollageeni saab ka kvaliteetsest toormaterjalist – (isekeedetud) süldist. Ka želatiin, mis kujutab endast põhimõtteliselt keedetud loomset kollageeni, sisaldab hulgaliselt aminohappeid, mis on kollageeni tootmiseks kehale vajalikud.

Viimasel ajal on populaarsust kogumas ka trend, kus kohvile lisatakse päevane kogus kollageenipulbrit.

Pane keha kollageeni tootma!

Meie kehas algab kollageeni tootmine prokollageenist, mis koosnebki glütsiinist ja proliinist. Prokollageeni moodustumise protsess nõuab aga toimimiseks lisaks ka C-vitamiini ja vaske. Seega on keha kollageeni tootmist võimalik toetada, tarbides piisavalt järgmiste aminohapete ja vajalike abiainete allikaid.

Proliin: leidub kõige rohkem munavalges, nisuidus, piimatoodetes, kapsas, sparglis ja ka seentes.

Glütsiin: leidub kõige rohkem seanahas, kananahas ja želatiinis, aga ka mitmetes teistes valgurikastes toitudes.

C-vitamiin: leidub kõige rohkem mustades sõstardes ja teistes marjades, paprikas, kibuvitsas, petersellis ja tsitruselistes.

Vask: leidub kõige rohkem siseorganites, seesamiseemnetes, kakaopulbris, India pähklites ja näiteks läätsetes.

Muud aminohapped: saame kõrgekvaliteedilisest valgust, mida leidub lihas ja linnulihas, kalas ja mereandides, piimatoodetes, kaunviljades ja tofus. C-vitamiini tarbimisele tasub tähelepanu pöörata ka siis, kui kollageeni on otsustatud toidulisandina tarbida, sest ka sellisel juhul soodustab ta imendumist.

Aga miks üldse kollageenile nii palju tähelepanu pöörata? Üks aspekt on muidugi enneaegse vananemisega võitlemine, kuid tegelikult teeb kollageen veel palju muudki head. Kõrget kollageenitaset kehas seostatakse ka tselluliidi ja venitusarmide vähesusega. Ühtlasi on kollageen üheks ehituskiviks küünte, juuste ja hammaste struktuuris. See aitab hoida küüned tugevana ja soodustab juuste kasvu, pidurdades ka juuste väljalangemist. Kollageenist on abi ka väljakujunenud osteoartriidi ning teiste liigesevalude ja -haiguste puhul. Kuna kollageeni sisaldavad ka siseelundite seinu vooderdavad silelihaskoed, sealhulgas seedetrakt, on kollageenist abi ka lekkiva soole sündroomi leevendamisel.