Maks on võimas, kuid mitte kõikvõimas

MAKS

on võimas, kuid mitte kõikvõimas

Kuigi rakutasandil jääb keskmine maksa vanus kaugelt alla kolme aasta, ei tähenda see siiski elundi lõputut ressurssi. Maksa uuenemisvõimet pärsivad mitmed tegurid alates toidust kuni liikumiseni.

TEKST: SVEN SULA / FOTO: SHUTTERSTOCK

Kõik, mida me sööme, hingame ja nahale määrime, jõuab lõpuks maksa. Viimane on kui täppisteadusega tegelev professor, kes teab, milliseid aineid peab talletama ja millistest ainetest tuleb lahti saada.

Mis teeb maksa nii tähtsaks? Maks on peale naha keha kõige suurem organ ja tema õlul on palju olulisi ülesandeid, kirjutas Egle Koppel raamatus „Maksa puhastamine taimetoiduga“. Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ning seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd.

Tänu rohkele verevarustusele on maks tuntud oma imepärase tervenemis- ja uuenemisvõime poolest. Maks suudab vähese ajaga saavutada uuesti oma töövõime ja jätkata toksiinide väljutamist kehast. Maks uuendab end iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 päeva.

Taastumise pikkus on individuaalne, kuid normaalse tervisega inimese maksa funktsioon on võimeline taastuma nädalatega, kui maksa koormust vähendada.

ÜKS SUURIMAID MAKSAMÕRVAREID VÕIB OLLA SINU TOOL

Üha enam uuringuid viitab sellele, et kaua ühe koha peal istumine mõjub halvasti ka maksale. Soosides rasvumist, diabeedi ja südamehaiguste teket, kasvatab vähene liikumine ka maksahaiguse tekke riski. Paljud meist veedavad oma päevi, istudes töölaua taga või tarbetult tugitoolis hooaegade kaupa seriaale või nutividinaid vahtides. Kuidas istumise needusest pääseda? Tee pause! Kuigi praegused uuringud ei ütle täpselt, kui palju on liiga palju, siis on teada, et parem on istuda vähem. Vahepeal püsti tõusmise meelde tuletamiseks on hea nutikell, mis aeg-ajalt kandjat püsti kamandab. Kasutada võib ka lihtsalt taimerit või telefoni äratusfunktsiooni. Vähemalt iga poole tunni tagant võiks korra püsti tõusta ja end pisut liigutada. Kapist majoneesivõileiva toomine liikumise alla ei käi. Enneta haigestumist! Selleks käi regulaarselt tervisekontrollis ja palu üle vaadata ka maksanäitajad. Rasvmaksa välja kujunemine endast sageli märku ei anna. Haigusele saadakse enamasti jaole siis, kui on tekkinud juba maksatsirroos. Näiteks Soomes on ülekaalust ja vähesest liikumisest tulenev rasvmaks ehk maksa steatoos muutunud rahvustõveks, sest 70–80 protsendil rasvunud vöökohaga (naisel üle 88 cm, mehel üle 102 cm) inimestest on ka rasvmaks.

Isegi alkoholiga liialdajad võivad maksakahjustuse algstaadiumis alkoholist loobudes taastada oma maksa funktsioonid paari kuuga. Terve maks võib end pidevalt taastada, kuid juba armistunud maksa ehk tsirroosi korral ta seda kahjuks enam ei suuda.

Maksa võib nimetada ka keha ajuks, kuna see kontrollib veres sisalduvaid aineid. Maks on keha suurim seedenääre. Kui toit on maos seeditud, siis viiakse toitained maksale töötlemiseks.

Maks teab, kas need toitained on meie keha jaoks madala või kõrge väärtusega, ja ladustab need vastavalt. Maksa läbib intensiivne vereringe ja kõik sooltest verre

Üleminekuiga ei pea olema ebamugav

Kas Sul esineb?

Kuumahoogusid Liigset higistamist Meeleolu kõikumisi Unehäireid Suurenenud väsimust

Climofemin (Cimicifuga racemosa) tuleb Sulle toeks: • Leevendab üleminekuaastatega kaasnevaid vaevusi • Piisab ühest tabletist päevas • Tõhus alternatiiv hormonaalasendusravile • Taimne toimeaine

Tähelepanu! Enne tarTegemist on ravimiga. vitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja esindaja: Sirowa Tallinn AS.

imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Veri kannab soolestikust maksa toitained: rasvad, valgud, glükoosi ja mineraalid. Need ained läbivad maksas ainevahetuse nii, et organismi rakud suudavad neid omastada.

Maks tunneb ära toksiinid ja valmistab need ette eemaldamiseks või muudab need vähem kahjulikuks.

Maks paneb kokku aminohappeid (valke), ladustab vitamiine ja mineraale, toodab kolesterooli ja sappi, tasakaalustab hormoone, kontrollib veresuhkrut ning mängib suurt rolli immuunsuse toimimisel ja toidu seedimisel.

Mis on hea ja mis on halb?

Tervislikud eluviisid on kasulikud ka maksale, seevastu ohtrad lisakilod ja alkohol kahjustavad maksa usinalt. Maksahaiguste põhjustajateks võivad olla ka viirused, valesti doseeritud ravimid ning isegi teatud ravimtaimi sisaldavad loodustooted ja sügisel metsast koju toodud seened.

Parim viis maksahaiguste ennetamiseks on alkoholitarbimise vähendamine või lõpetamine ja liikumine, sest treening ja kaalujälgimine takistavad maksa rasvumist. Viiruste põhjustatud maksahaigusi saab ennetada, olles ise valvas ja hoides oma tervist. Ravimite puhul tuleb järgida annustamisjuhiseid ja korjata tasub ainult neid seeni, milles olete sada protsenti kindlad.

Vöökoht õhemaks

Lisakilod, eriti vöökoha rasvumine, teevad maksa paksuks. Tegelikult võib rasvmaks tekkida isegi normaalkaalus inimesel, kuid „ujumisrõngast“ ümber puusade kandvatel inimestel on see võimalus kordades suurem. Vältida saab maksa rasvumist tervislike eluviisidega. Elundi rasvumist aitab ära hoida ka alkoholitarbimise vähendamine ning rasvase toidu ja liigse suhkru vältimine. Rasvmaksa ravis ongi kõige olulisem kaalulangus. Mõõdukas kaalulangetamine, 1–2 kilo kuus, mõjutab kiiresti maksa heaolu.

Alkohol –kas ikka tasub juua?

Maksahaigusi võib põhjustada isegi mõõdukates kogustes alkoholi tarbimine, kui seda teha pikema aja jooksul. Põhjanaabrite juures on umbes 90 protsenti maksatsirroosidest põhjustatud alkoholist. Isegi kolm annust ehk üle 30 grammi alkoholi päevas suurendab maksakahjustuse riski. Üks annus on pudel keskmise kangusega õlut, väike klaas veini või neli sentiliitrit likööri. Niisiis päris turvalist piiri maksa vaatenurgast pole kellegi jaoks. Alkoholitarbimise lõpetamine on parim viis maksahaiguste ennetamiseks.

Ära arsti end ise

Suukaudselt manustatud ravimid läbivad maksa enne ülejäänud kehasse jõudmist. Kuidas maks ravimitele reageerib, seda mõjutavad sugu, pärilikud tegurid, võimalikud maksahaigused ja ravimite koostoime. Vanuse kasvades võivad ravimid maksa kergemini kahjustada. Kahjulikke kõrvalmõjusid saab vältida, kui raviarst on teadlik kõikidest ravimitest, mida patsient kasutab.

Oluline on järgida juhiseid nii käsimüügi- kui ka retseptiravimite puhul. Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui maks on juba kahjustatud. Valu- ja palavikuravim paratsetamool võib liiga suurtes annustes maksa kahjustada. Toimeainena kuulub see paljude valu- või külmetusravimite komponentide hulka, mistõttu võib paratsetamooli kogemata organismi liiga palju sattuda. Soovitatavat annust ei tohi kunagi ületada.

Allikad: Mediuutiset, Proactive Health

Septembris SOODUSHIND kbmapteek.ee