Mikrobioom – ökosüsteem sinu sees

Tervisevaldkonna üks populaarsemaid sõnu viimasel ajal on mikrobioom. Seal elavad unikaalsed tegelased, kelle tegevusest sõltuvad paljuski su enesetunne ja tervis. Miks mikrobioomist nii palju räägitakse ja mida iga inimene selle kohta teada võiks, selgitab toitumisterapeut Katri Merisalu (toitumisterapeut.ee).

TEKST: TEELE TEDER / FOTOD: SHUTTERSTOCK

„M eie sees on terve ökosüsteem, seal on erinevad bakterid ja viirused, mida me nimetame mikrobioomiks,“ selgitab toitumisterapeut Katri Merisalu, kes on kõhubakterite teemas olnud süvitsi sees juba viimased viis aastat. „Selles valdkonnas on veel väga palju uut tulemas. Käimas on mitmeid uusi uuringuid ning infot tuleb pidevalt juurde.“

Mikrobioom kui sinu teine sõrmejälg

Katri aitab tõlgendada mikrobioomi teste ja mitmeaastase kogemuse põhjal ütleb ta, et iga inimese mikrobioom on unikaalne. „Ma pole kunagi näinud kahte täiesti ühesugust mikrobioomi. See on igal inimesel täiesti unikaalne, samamoodi nagu tema sõrmejälg.“ Kuigi öeldakse, et koos elavatel ning sarnase toitumise ja elustiiliga inimestel võib olla väga sarnane mikrobioom, on seal Katri sõnul alati palju erinevusi.

Mikrobioomi saame kaasa sündides. Seejuures on väga oluline sündimise viis. „Loomulikul teel sündides saad oma emalt kaasa mitmekülgse mikrobioomi paketi. Kui sa ei sünni aga loomulikul teel, siis on tulevikus palju suurem risk haigestuda metaboolse sündroomi haigustesse, eriti just pärast 50. eluaastat. Uuringud on seda kinnitanud.“ Katri sõnul on sellistel lastel ka rohkem erinevaid allergiaid. Samuti on leitud seos autoimmuunhaiguste ja mikrobioomi vahel. „Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused, kilpnäärme probleemid, Parkinson, Alzheimeri tõbi – neil kõigil on mikrobioomiga seos.“ Lisaks toob Katri välja ärevuse ja naistel menstruaaltsükli tervise.

Hea aeg testi tegemiseks

Katri soovitab vähemalt korra elus teha mikrobioomi testi, et ennast ja oma vajadusi paremini tundma õppida. „Juba kasvõi sellepärast, et saada teada, millised on su geneetilised bakterid.“ Üks aeg, kus aga Katri sõnul tuleks kindlasti mikrobioomi test teha, on siis, kui naine soovib jääda lapseootele. „Me teame päris paljusid inimesi, kellel on praktiliselt terve elu pärmseen vohanud, sest see oli emal raseduse ajal ning ta andis selle lapse sündides edasi. Tänase mikrobioomi teaduse näol on meil võimalik selliseid olukordi ennetada ja vältida ning pakkuda seeläbi sündivale lapsele tervema stardihüppe siia maailma. Sest mikrobioom panustab ka suuresti sellesse, et immuunsüsteem oleks tugev.“ Enda mikrobioomiga tasub Katri sõnul kindlasti tutvust teha ka siis, kui on probleemid viljakusega. „Eriti kui on tunne, et kõike on juba proovitud. Kui sa aga pole mikrobioomi testi teinud, siis tee ja võta endale kuus kuud aega, et oma bakterite osakaalu muuta. Selleks tuleb muidugi suuresti muuta oma elustiili ja söömisharjumusi,“ selgitab ta. Kindlasti soovitab Katri teha mikrobioomi testi ka siis, kui esineb seedeprobleeme: kõhulahtisust, kõhukinnisust või valusid kõhus.

Liblikad kõhus

Mikrobioomis elavad bakterid ja nende võimekus on aga hämmastav. Näiteks võib osa häid baktereid muutuda hetkega halvaks. „Iga stressiolukord, kasvõi näiteks see, kui näeme liikluses mingit ohtlikku olukorda pealt, ajab meid korraks stressi. Samal hetkel saadab aju mikrobioomile sõnumi ja vastavad muudatused hakkavad toimuma. Kui me ei oska sellest teadlikult välja tulla ehk tegeleda stressijuhtimisega, siis see avaldab meie mikrobioomile ja närvisüsteemile negatiivset mõju.“ Katri sõnul on see sama hetk, kui tunneme ärevust avaliku esinemise ees. „Teate ju küll seda tunnet.“ Tänapäeva teadus on tänu mikrobioomi uurimisele hakanud ka väljendit „liblikad kõhus“ lähemalt uurima. Nimelt ei ole osa teadlaste arvates enam tegemist armumise tundega. „Nad väidavad, et kõht annab sulle märku, sest tunneb ära trauma mustri. See võib olla ka hoiatus, mitte armumine. Seda teemat alles uuritakse.“

Bakterid saadavad ajule sõnumi

Mikrobioomi bakterid suudavad ka meie isusid suunata. Osa baktereid tahab rafineeritud nisujahu ja suhkrut. Selline toit toodab aga patogeenseid baktereid. Otseselt ei saagi öelda, et mõned bakterid on halvad, see on lihtsalt tasakaalu küsimus, et kas neid on piisavalt või nad hakkavad võimust võtma. „Näiteks võib see juhtuda, kui igapäevaselt liialdada nisujahu ja lisatud suhkrutega ning mitte süüa piisavalt kiudaineid.“ Kui tasakaal mikrobioomis läheb paigast ära, sest näiteks ei sööda igapäevaselt piisavalt kiudaineid, siis võivad need bakterid tekitada põletikulist olukorda. „Oportunistlikud bakterid saavad ka sooleseinast või siis rämpstoidust oma toidu kätte. Kui nad on võimust võtnud, siis nad hakkavad ajule sõnumeid saatma, et suhkrut ja nisujahu on juurde vaja.“ Katri ütleb, et paljud inimesed tunnevad ka selle koha ära. „Kui oled näiteks neli päeva järjest saia söönud, siis viiendal päeval tunned juba tungivat vajadust saialeti juurest läbi minna.“

Selleks aga, et bakterid oleks mikrobioomis tasakaalus, tuleb süüa kiudaineid. „Need on headele bakteritele õigeks toiduks. Kui sa ei hoolitse oma mikrobioomi eest ja viljeled äärmuslikke dieete, siis see võib põhjustada selle, et jääd ilma olulistest bakteritest, sest nad surevad välja. Kui nad on täiesti välja surnud, siis neid ei ole võimalik tänaste teadmiste juures enam kasvama saada.“

Katri ütleb, et mikrobioomi test on ka selles mõttes hea, et lisaks sellele, et näeb ära, mis bakterid mis osakaalus on, on kirjas ka, mida teha konkreetse bakteri osakaalu suurendamiseks. „Me teame enamiku bakterite puhul, millised kiudained on nende toiduks. Testist saabki välja lugeda, mida sul on vähe, kuidas see bakter sind toetab ning mida täpselt süüa, et tema osakaalu mikrobioomis suurendada.“

Viimase põneva avastusena toob Katri välja sportimise ja mikrobioomi seose. „Sportimine paneb meie kehas tööle heaoluhormoonid ning on teada, et neid toodetakse mikrobioomiga koostöös. Seega, kui tahad trennist suuremat naudingut saada, siis tuleb hoida mikrobioom tasakaalus.“

Katri ütleb, et kõik inimesed on erinevad ja seda ka mikrobioomi poolest. Erinevusi saab välja tuua ka saledate ja rasvunud inimeste mikrobioomist. „On selgelt näha, et saledatel inimestel on teatud mikrobioomi bakterid (need on geneetilised) ja ülekaalulistel ning rasvunud inimestel need bakterid puuduvad. Ehk siis kui need kaks inimest, kes erinevad selle poolest, teevad sama „kava“, siis tulemused ei tule samad ja neid ei maksa omavahel isegi võrrelda. Sellist viisi probleemile otsa vaatamine annab inimesele südamerahu ja aitab tunnistada, et ei saa ennast teisega võrrelda. Me kõik oleme erinevad.“

Kas otsite D-vitamiini preparaati, mis oleks hea biosaadavusega ja efektiivne? Nautige päikesevalguse kasulikke omadusi

– naha pärast muretsemata

Nagu teate, tuleb nahka kõige intensiivsema päikesekiirguse eest kaitsta. Samas on päikese käes viibimine vajalik selleks, et nahk sünteesiks D-vitamiini, mis aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

Kui me väldime päikest või muul moel ennetame UV kiirte kokkupuudet nahaga, siis see vähendab oluliselt keha võimekust toota D-vitamiini. Teadmiseks – isegi läbi korraliku toitumise on keeruline saada toidust piisavat kogust D-vitamiini. Seetõttu võiks mõistliku koguse D-vitamiini hoidmise jaoks võtta juurde toidulisandit nagu D-Pärlid. D-Pärlid on pisikesed pehmed kapslid - 25, 40 või 75 mikrogrammi D3-vitamiini igas kapslis. Nii on Sul võimalik korrigeerida seda, kui palju Sa D-vitamiini võtad – vastavalt vajadusele ja eluperioodile. • D-Pärlid sisaldavad naturaalset D3-vitamiini, mis on lahustatud külmpressitud oliivõlis, parandamaks toitaine imendumist kehas. • Väikeseid kapsleid on kerge neelata või katki närida