Kroonika PIDU (veebruar 2020)

VA S T L AT O I T

Pidupäeva klassikud – hernesupp ja vastlakukkel

Vastlapäeva seostatakse ikka eelkõige pika liuga, kuid tähtsuselt järgmine – kuidas kellelegi – on kindlasti toit. Hernesupi ja vastlakuklita pole seda päeva lihtsalt võimalik mööda saata. Siin kaks lihtsat retsepti, mida võiks katsetada.

V

astlapäeva nimetatakse ka lihaheitepäevaks.

Lihaheide tuleneb suurest paastumisest, millele eelnebki vastlapäev.

Kuna paastumise ajal on toitumine ja kõiksugu muud lõbustused keelatud, kasutati vastlapäeva, et enne paastu kõvasti pidutseda ja rikkalikult süüa.

Eestis kuuluvad traditsiooniliste vastlatoitude hulka oa- ja hernesupp, seajalad ning uuemal ajal ka vastlakuklid. Toidud pidid enne

Toimetas: Taavet Kase Fotod: Shutterstock

paastumist olema rammusad ja rasvarikkad. Isegi ohtlikult rasvarikkad – Vikipeedia andmetel suri Rootsi kuningas Adolf Fredrik 1771. aastal seedeprobleemidesse, kui oli just vastlapäevapidustustel söönud jõevähki, kalamarja, hapukapsast ja suitsuheeringat. Kõige kõrvale jõi ta šampanjat ning õhtusöögi lõpetas 14 portsjoni hetvägg’iga, mis oli algne, ilma vahukooreta vastlakukkel.

Kuningas sõi sõna otseses mõttes end surnuks, nii et kindlasti tasub söögipidustustega piiri pidada.

Kuigi kunagi peeti seajalgu täielikuks hõrgutiseks (need jäeti reeglina lastele), siis tänapäeval vaevalt keegi neid enam küpsetab.

Hernesupp ja vastlakukkel on aga püsima jäänud, need on klassikud.

Kusjuures ka hernesupiga on kummalisel kombel seotud ühe Rootsi kuninga surm. Nimelt mürgitati kuningas Erik XIV väidetavalt just hernesupiga, kuhu oli lisatud arseeni. Värvika ajalooga toidud need vastlatoidud!

2 02 0K R OON I KA PI D U

35