Nr. 12
EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020
3
Läti näitus… (Algus lk. 1)
1949.a märtsis küüditatud inimesed Krasnojarski krai Bogradi rajoonis 1950ndatel.
Krasnojarski krai Bogradi rajooni Soni küla 1950ndatel.
Vabamu kutsub ühiselt looma virtuaalnäitust ,,Ajalugu asjades“ Kolmapäeval, 25. märtsil, möödus 71 aastat märtsi küüditamisest. Sellega seoses kutsub okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu kõiki inimesi mõtlema oma perekonnaloo peale ja jagama küüditamise või Siberiga seo tud esemete lugusid, et mäle tada olnut ja luua koos vir tuaalnäitus ,,Ajalugu asjades“. 1949. aasta märtsis viis nõu kogude võim Balti riikides läbi neli päeva kestnud operatsiooni „Priboi“, mille käigus saadeti sunniviisiliselt asumisele üle 22 000 eestimaalase. Arreteerimine toimus ööpimeduses, pakki miseks anti aega 20 minutit kuni 2 tundi – kaasa võis võtta asju kuni 100 kg pere kohta. Kohvritesse, tekkidesse ja voo dilinadesse pakiti toiduaineid, mälestusesemeid, käsitöötarbeid, riideid, raha. Vabamu virtuaalnäitus ,,Aja lugu asjades“ on kõikide kogu miskatsioonis osalejate ühis loome, mis annab huvilistele võimaluse tutvuda digitaalsel teel esmetega, mida muuseumis ei leidu või ei saa minna koha peale vaatama. Näituse loomine algas 24. märtsil Vabamu kodu lehel (www.vabamu.ee/ajalu gu-asjades) ning see täieneb iga päevaga, mil muuseumile saa detakse uusi lugusid ja fotosid esmetest, mis räägivad lugusid küüditamisest ja Siberisse saa detud inimestest ning nende elusaatustest. ,,Praeguses eriolukorras, kui veedame varasemast palju roh
kem aega oma kodus, on hea hetk peatuda ja märgata, mis esemed meid ümbritsevad. Igapäevaelu kiirustamises ei pruugi olla aega, et mõelda oma vanaisale, kelle puhvet seisab meil elutoas, või vanatädile, kelle tikitud linik on voldituna kummutisahtlis,“ rääkis Vabamu tegevdirektor Keiu Telve. ,,Kui vaadata praegust olukorda ja kui kuulata lugusid Siberis hak kama saamisest, üksteise toe tamisest on just need lihtsad mõtted mälestustest, vanema, vanaisa juttudest meile olulised ning võivad pakkuda keerulisel päeval lootust ja eeskuju,“ lisas Telve. Loo jagamiseks kutsub Vaba mu üles vaatama oma kodus pi sut ringi – mida leidub riiulitel? Kas on inimestel kodudes mõni kiri, ehe, mööbliese, foto või muu meene, millega meenub lugu. Lugu, mis on seotud küüditamisega või mõne pere liikmega, kelle eluteed küüdita mine või Siberis hakkama saamine ühel või teisel moel puudutas. Selleks, et osaleda virtuaal näitusel palub muuseum teha looga esemest pilt ning laadida see hiljemalt 20. aprillil koos tekstilõiguga üles virtuaalnäi tuse veebilehel: www.vabamu. ee/ajalugu-asjades. Saadetud ese jõuab virtuaalnäitusele 24 tunni jooksul. (Fotod: okupatsioonide ja vaba duse muuseumi Vabamu kogu dest)
generations.“ Läti muuseumi ,,Jews in Latvia’ direktor Ilya Lensky oma kõnes toonitas: ,,Absolute majority of Latvian Jews never saw the gates of Auschwitz that became a universal symbol. By the late January 1942, when the Nazis have decided to fully im plement „the final solution“, most of Latvian Jews were al ready murdered. More than 200 mass graves that you can find next to almost any Latvian town – that’s the legacy of year 1941 in Latvia, that’s what Holocaust meant for Latvia. But we have to remember that trains, cattle cars, camp gates, barbed wire fence are nevertheless strongly present in Latvian memory – these are the grim symbols of Soviet terror that claimed thou sands of lives in 1941 alone, and was invisibly in the air up to year 1990. But the goal of the exhibition is not to complain, but to explain.“ Kõik Teise maailmasõja aas tad ja eriti aasta 1941 olid täis kirjeldamatuid kannatusi ja kao tusi Läti rahvale ning kõigile erinevatest rahvustest inimes tele, kes sel ajal elasid Läti Vabariigis. Näitusel välja pan dud stendidelt sai külastaja lugeda, et Teise maailmasõja aastail, saksa okupatsiooni ajal tapeti Lätis enam kui 70,000 juudi rahvusest Läti kodanikku, 20,000 välismaa juuti, suurem osa neist tapeti aastal 1941.“ Toome ara siinjuures ka väljavõtted näituse avamisel esinenud Toronto Ülikooli pro fessori Robert Austini sõna võtust. Robert Austin on Toronto Ülikooli kaasprofessor ja -juhataja Centre for Euro pean, Russian and Eurasian Studies, Munk School of Global Affairs and Publick Policy osakonnas. ,,It is becoming in creasing difficult to connect students in Canada to the idea that really bad things can hap pen and that bad things often happen slowly. The fate of Latvia, with its triple occupa tion – Soviet-German-Soviet – tells possibly the darkest chapter of Europe’s history during the twentieth century.What we see in the 1930s is the worst example of rapacious neigh bours preying on an extremely vulnerable region.“ Oma ettekandes pööras prof. Austin tähelepanu nendele sõ ja-aastate erilistele raskustele ja tõi järgmise näite: ,,I found the lack of clarity in a telegram sent by John Wiley, a US Foreign Service Officer who left Vienna in Summer 1938 to assume a post in Riga. His opti mism tells us many things: ,,Irena and I are looking for ward enormously to Riga and Tallinn – and to our departure from Vienna. The transition of Vienna from a world capital to a provincial city has been literally vertiginous and ghastly. We now have some 70,000 visa applications on our waiting list. In consequence, we spend our days telling desperate and harassed people that they will
,,Latvian Tragedy 1941“ näituse avamine toimus 4. märtsil Kanada Sõjamuuseumis. Ettekannetega esinesid (vas): Jeff Mierins, LätiKanada ettevõtja, ColdWarCollection.com asutaja ja president, OurRights.today inimõiguste projekti eestvedaja; Caroline Dromaguet Canadian War Museumi juhataja; Jānis Garisons, Läti Kaitseministeeriumi esindaja; Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, Läti muuseumi ,,Jews in Latvia“ juhataja Ilya Lensky ning Robert Austin, kaasprofessor Toronto Ülikoolis Centre for European, Russian and Eurasian Studies, Munk School of Global Affairs and Public Policy osakonnas. Foto: ©Ülle Baum
Osa väljapanekust.
only receive immigration visas for the United States at some future and astronomical date. As a job, it is not very satisfy ing.“ Näituse avamisel esinesid veel Jānis Garisons Läti kaitseministeeriumist, Caroline Dro maguet Kanada Sõjamuu seumi juhataja ja Jeff Mierins, LätiKa n ada ettevõtja, ColdWarCollection.com asutaja ja president, OurRights.today inimõiguste projekti eestvedaja. ,,Latvian Tragedy 1941“ rändnäitus on üks esimesi Balti
Foto © Ülle Baum
riikide korraldatud näitusi Kanada riikliku muuseumi ruu mides ja seega erilise ajaloolise tähtsusega. Näituse avamisele tulnud inimesed lahkusid tänu tundega, et Läti Suursaatkond Ottawas selle näituse korrald mise idée reaalsuseni viis. Nüüd, kus ajutise kriitilise riigisisese olukorraga seoses on inimeste tervise kaitse taga miseks Kanada Sõjamuuseumi uksed ajutiselt suletud, loodame, et selle haruldase näituse valja panekut pikendadakse.
