6
EESTI ELU reedel, 27. märtsil 2020 — Friday, March 27, 2020
Georg Ots 100 Eesti ooperilaulja Georg Ots, kes 21. märtsil saanuks 100-aastaseks, on legend. Te mast on kirjutatud kümneid või sadugi artikleid. Temast on valminud tele- ja mängu film ning muusikal, temast on valminud tele- ja raadiosaa teid ning tema looming on jäädvustatud heliplaatidele, filmilindile jne.. Lauljana oli Georg Ots imeline ja lummav, publik armastas ja austas teda, ta oli oodatud esineja Soomes ja Venemaal. Seda vii mast pandi talle aga pahaks ning teda tembeldati punalau likuks. Tema arstist õde Ma ret Purde on öelnud, et Georg Ots oli eelkõige laulja, kes oli huvitatud muusikast ja ini mesena väga lihtne. Otsa loo metee jäi kahjuks lühikeseks. Vähk sai lauljast võitu, kui Georg Ots oli vaid 55 aastane. Metsatöllu liikmed Markus Teeäär ja Lauri Õunapuu 2019.a kontserdil Torontos. Foto: K. Kiilaspea
Tõeline pidu kriisi ajal Tänavu oleme kõik oma majades või korterites suurem osa aega, isolatsiooni ajal proovides leida tegevusi, mis teevad koduelu huvitavamaks. Kontserdid ja suuremad rah vakogunemised on keelatud lähemal ajal, isegi raamatu kogu ei saa külastada. Aga mitmed muusikud on proo vinud meeleolu tõsta interne tis levivate kodukontsertidega, teiste hulgas ka Eestist tuntud folk-metal grupp Metsatöll. Reedel, 20. märtsi õhtul andis bänd voogülekandes kontser di, mida maailm sai nautida, kuigi esinemine oli just Põhja-
Marko Matvere esines solistina laulus ,,Koduhiite kaitsel“.
Ameerika publikule suunatud, kuna tuur, mis pidi algama aprilli alguses, jäi praegust pandeemiat arvestades, ära. Kontsert „Pidu katku ajal“ tõstis tõeliselt tuju, kohe tuli uus energia sisse, vaadates bän diliikmeid heas tujus ja tõeliselt esinemist laiemale publikule nautides. Sellist voogülekannet polnud enne tehtud, 15 kaa merat filmis pidevalt, pürotehni ka oli täies hoos, isegi olid külalisesinejateks kaks tuntud näitlejat Marko Matvere („Ko duhiite kaitsel“) ja Marta Laan („Ballaad punastest paeltest“), kes esinevad solistidena ka Metsatöllu kõige uuemal CDplaadil „Katk kutsariks“. Oligi nagu päris kontsert, ainult publik ei olnud otseselt kohal. Meeleolu oli laes, tekkis ki tunne, nagu isegi oleks lava ees kaasa elamas. Esinemine oli ilma rahata kõikidele, aga sai ka „pileti“ osta mitmes erinevas hinnaklassis, et toetada bändi ja kontsertülekande tegijaid, kuna ära jäänud tuuri jaoks oli bänd juba vajalikud kulutused teinud. Praeguseks on ülekannet vaa danud kokku juba üle 70,000 inimese, kas otseülekandes või järelvaadatuna. Suur, suur tänu Metsatöllule ja nende tiimile, kes korraldasid nii kaasahaarava ja energilise, vajaliku muusikalise vahepausi praeguses hallis ajas. Saba sir geks ja ikka edasi! KATI KIILASPEA
Estonia teatri ooperisolisti Karl Otsa poeg Georg Ots õppis
Suri arhitekt Dmitri Bruns Arhitekt ja arhitektuuritead lane Dmitri Bruns suri 21. märtsil k.a. 91aastasena. Dmitri Bruns sündis 11. jaanuaril 1929 Riias vene emigrantide peres. Tema isa oli võidelnud Judenitši armees ja ema olnud Peterburi Maria teatri näitleja. Lapsepõlvesuved veetis Dmitri vanavanemate juures Koplis, pärast isa küüdi tamist asus ema temaga 1942. a püsivalt Tallinna elama. Bruns lõpetas 1946. a Lenderi koolimajas tegutsenud Tallinna VI venekeelse kesk kooli. Arhitekti kutse omandas ta Leningradi ehitusinseneride instituudis aastatel 1946–53. Ta töötas 1960–80 Tallinna linnaarhitektina. Brunsi tege vuse kõrgperiood oli Tallinna olümpiamängudeks ette val mistamine. Siis valmisid Olüm piapurjespordikeskus, Pirita tee, Linnahall, hotell Olümpia, Pos timaja jt ehitised. Tänu saksa kontaktidele õnnestus Brunsil tagada Tallinnas Kieli 1972. a olümpiaregatile sarnane koge mus. Bruns tegutses Tallinna ajaloo ja linnaehituse uurija ja populariseerijana. Teiste hulgas ilmusid monograafiad ,,Tallinn. Linnaehituslik kujunemine“ (1993) ja ,,Tallinn. Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 19181940 (1998)“. Aastal 2007 aval das arhitektuurimuuseum tema mälestuste ja artiklite kogumi ku. (ERR/EE)
Prantsuse lütseumis, hiljem Tondi sõjakoolis, lühikest aega Tallinna Polütehnilises Instituu dis ja sõja järel lõpetas 1951.a Tallinna Riiklikus Konservatoo riumis Tiit Kuusiku lauluklassi. Ta oli väga hea ujuja ning tuli kahekordseks Eesti meistriks ning uuendas kolmel korral Eesti rekordit. Ooperilauljana tegi ta esi mese etteaste 1944.a ooperis Jevgeni Onegin. Rahvusooperis Estonia laulis ta 1951.aastast kuni surmani 1975.a. Otsa
Nr. 12
repertuaari kuulusid rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Esca millo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kaba levski ,,Colas Breugnonis“, kak sikroll Cervantes/Don Quijote Leigh’ muusikalis ,,Mees La Manchast“. Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini ,,Dee monis“. Suurt tuntust kogus ta Imre Kálmáni opereti ,,Tsir kusprintsess“ ainetel Lenfilmi stuudios valminud filmiga ,,Mister X“. Eesti telefilmis ,,Kolme katku vahel“ (Jaan Krossi samanimelise romaani ainetel), mängis Georg Ots Tallinna kroonikut ja pastorit Balthasar Russowit. Georg Ots oli abielus kolm korda. Tema esimene abikaasa (1941-1943), kellest viisid lahku Teise maailmasõja sündmused oli Margot Ots (Laane), hiljem Heinsoo. Georg Ots suri 5. septembril 1975 ja on maetud Metsa kal mistule.
Jaan Krossi mälestusmärgi võidutöö Jaan Krossi mälestusmär gi avaliku ideekonkursi võitis võistlustöö ,,Pilk“, mille auto riteks on Jaak Soans, Karmo Tõra ja Mark Kova lenko. Mälestusmärk hakkab asuma
Tallinna vanalinnas Kullassepa, Niguliste ja Harju tänava nur gal, pilk suunatud kunagise Kirjanike Maja poole. Jaan Krossi mälestusmärgi ideekonkursile esitati 13 võist lustööd. (ERR/EE)
Kuldne Plaat 2020
teenis sel aastal Nedsaja Küla Bänd (kelle üks liige Iisak Sulev Andreller on pärit Ka nadast), nendele kuuluvad Aasta uustulnuka, aasta ansambli ja aasta albumi („Paksu metsa vahel“) kuldplaadid.
Möödunud nädala nelja päe val, 19. märtsil tehti teatavaks muusika-auhindade Kuldne Plaat seekordsed võitjad. Kuna avalikud üritused on keelatud, siis avalikustati au hinnavõitjad Kanal 2 otsesaates ,,Õhtu!“. Kuldsed Plaadid anti üle üheteist kümnes põhikategoorias. Popmuusikaauhind Kuldne Plaat antakse välja Eesti Esita jate Liidu ja Eesti Autorite Ühingu kogutud faktiliste and mete alusel. Esimene sellenime line auhinnagala toimus 1998. aastal ETV stuudios. Enim kuldplaate – kolm –
Aasta raadiohitiks kuulutati eelmisel aastal Eestit Euro visioonil esindanud „Storm“ (esitaja Victor Crone). Aasta plaadifirma tiitli sai Hitivabrik, aasta esitaja on Stig Rästa, aasta autor – Sven Grünberg, aasta autor internetis – Syn Cole, aasta naisartist – Anna Kaneelina, aasta mees artist – Jaak Joala. Elu töö auhinna, ,,Panus Eesti muusi kasse“ pälvis Olav Ehala.
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca On-line kontserdil tegi kaasa ka Marta Laan.
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
Kolm kuldplaati võitnud Nedsaja Küla Bänd – Paul Hunt, Inglismaal sündinud ja Torontos üles kasvanud Iisak Sulev Andreller ning Toomas Valk. Foto bändi FB lehelt
