Eesti Elu / Estonian Life No. 13 | Apr 3, 2020

This newspaper was mailed on Friday, April 3, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 13, 2020 Reedel, 3. aprillil — Friday, April 3

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kanadas registreeritud üle 10.000 COVID-19 juhtumi Kanada on teatavasti juba nädalaid tegelenud aktiivselt viiruse leviku tõkestamisega – nii föderaalsel, provintsi- kui munitsipaaltasanditel. Piiran­ gud, mida kehtestatakse, muu­­­tuvad rangemaks ning inimestelt oodatakse eelkõige olukorra tõsiduse mõistmist ja juhiste igakülgset järgimist.

Sõnumid, mida inimestele edas­tatakse, on selged: püsige kodus, käige väljas nii vähe kui võimalik, hoidke füüsilist distantsi, peske käsi jne.

Enamik seda kindlasti teeb, kuid ikka tuleb teateid ilusa i­l­ maga väljas viibivatest inimes­ test paikades, kus 2-meetrise distantsi hoidmine teistest pole võimalik. Neile inimestele, kes on saabunud tagasi Kanadasse välisriikidest, kehtestati eelmi­ sel nädalal kohustuslik 14-päe­ vane isolatsioon.

Viirusesse nakatunute arv jätkab kahjuks riigis kasvutren­ di, kuigi olukord provintsiti on erinev. Lehe trükkimineku päe­ va seisuga oli Kanadas CTV News andmetel COVID-19 vii­ rusega nakatunuid registreeritud 10.132, sellesse surnuid 127 ja tervenenuid enam kui 1500.

Ontarios oli registeeritud juhu­ seid üle 2700 ja Quebecis üle 4500. Need arvud muidugi muutuvad pidevalt.

Kanada peaminister Justin Trudeau jätkab igapäevaste pressikonverentside andmist Rideau Cottage’i ees kl 11 pai­ ku hommikuti. Peaministri abi­ kaasa Sophie, kellel mõni nädal tagasi diagnoositi COVID-19 pärast Ühendkuningriigist naas­ mist, on nüüdseks arstide poolt terveks tunnistatud. Peaminister jätkab kodust töötamist ja iso­ latsioonis olemist.

Trudeau edastatud kanadalasi toetavate meetmete hulgas on laiaulatuslikud föderaalsed abi­ paketid äridele ja üksikisikutele, aidates sel raskel ajal sissetule­ kut säilitada ja eluks vajalikuga toime tulla. Suured koondami­ sed on võtnud paljudelt ini­ mestelt töö, majanduslikult kan­ navad suuri kahjusid pea kõik sektorid. Restoranid-baarid on juba mõnda aega suletud, töötab toidu kaasavõtmise ja tellimise võimalus.

Toronto linnapea John Tory teatas 1. aprillil uutest piiran­ gutest ja reeglitest, mis jäävad linnas jõusse järgnevaks 12 nädalaks. Nende hulgas on näiteks COVID-19-ga diagnoo­

situd inimeste ja nendega lähi­ kontaktis olnud inimestel ko­ hustus jääda koju 14 päevaks.

Kodust väljas käigud peaks ter­ vetel inimestel olema väga limi­ teeritud, ainult seoses arstiabi või ravimite saamisega ning toidupoes käike võiks teha kord nädalas ja vaid ühe pereliikme poolt. Väljas jalutada ja värskes õhus kehalist koormust saada tohib, järgides füüsilise distantsi reegleid, olles teistest inimestest vähemalt kahe meetri kaugusel.

Nagu varem teatatud, on terves provintsis avatud vaid hädavaja­ likud teenused (essential ser­ vices). Seeniorid – inimesed vanuses üle 70 eluaasta – peaksid olema kodus nii palju kui võimalik.

Esmaspäevases pöördumises oli ka Ontario peaminister Doug Fordi pearõhk seenioridel, kelle heaolusse ja abisse tehakse ­lisainvesteeringuid, soovides ta­ gada, et vanemaealistele oleks korraldatud ravimite, toidu jm. vajaliku kohaletoomine koju, ilma et nad peaksid välja mine­ ma.

Kahjuks on viirus teinud vii­ masel ajal suurt laastamistööd mitmetes hooldekodudes. Bob­ caygeonis (Ont.) asuvas Pine­ cresti hooldekodus oli kolma­ päevaks surnud viiruse tõttu 14 elanikku. Hooldekodudes on võetud kasutusele väga ranged meetmed, tõkestamaks edasist viiruse levikut nii elanike kui töötajaskonna seas.

Kuuleme pidevalt haiglate koormusest ja ettevalmistustest COVID-19 tõttu suurenevaks patsientide arvuks, intensiivravi­ kohtade täituvusest ja seal vaja­ like vahendite varude nappu­sest.

Appi on tulnud paljud firmad – vabrikud on ümber suunanud oma tootmist, hakates valmista­ ma meditsiiniks tarvilikke va­ hendeid. Väga raske on olukord Quebeci provintsis, mille pea­ minister Francois Legault teatas teisipäeval, et meditsiiniliste va­ hendite varude tagavara on üli­ kriitiline. Provintsi elanikel on palutud mitte reisida regioonide vahel, kui see pole hädavajalik; mõnedesse regioonidesse paigu­ tatakse kontrollpunktid.

Palju juttu on olnud isiklikest kaitsevahenditest ja nende vähe­ susest, samuti sellest, kas inimesed peaksid kodust välju­ des kandma kaitsemaski. Dr. Theresa Tam, Kanada kõrgeim rahvatervise ametnik ütles es­ (Järgneb lk. 11)

Olge kodus – pealinna Ottawa elanikud on seda kuulda võtnud; nagu pildilt näha, on tänavad tühjad. ©Ülle Baum

Arvo Pärt pälvis Hispaania kõrge auhinna Hispaania BBVA fond kuulutas teisipäeval välja auhinna Fron­ tiers of Knowledge muusika valdkonna laureaadi, preemia pälvis uue helikeele loomise eest helilooja Arvo Pärt.

Auhinda antakse välja ka­ heksas kategoorias ning sellega tunnustatakse väljapaistvaid saa­vutusi loodusteaduste ja teh­ noloogia valdkonnas, humani­ taarteadustes ning muusikas.

Auhinna nimi viitab sellele, et laureaatidel on läinud korda nihutada meie teadmiste piire ­ maailmast.

Arvo Pärt pälvis preemia muusika ja ooperi kategoorias, mille on varasematel aastatel saanud teiste seas heliloojad Steve Reich, Pierre Boulez, John Adams, György Kurtág, Helmut Lachenmann, Sofia

Gubaidulina ja Kaija Saariaho.

Auhinna žüriisse kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, kelle fond nimetab ­ igal aastal koostöös Hispaania teadusuuringute nõukoguga (Consejo Superior de Inves­ ti­ gaciones Científicas (CSIC)).

Muusika ja ooperi kategooria žürii koosseisu moodustasid sel aastal Paul Douglas Hillier (kollektiivi Theatre of Voices kunstiline juht, Taani), Mauro Bucarelli (Accademia Na­ zionale di Santa Cecilia, Itaalia), Pedro Halffter (heliloo­ ja ja orkestrijuht, Hispaania), Andrew McGregor (BBC Radio 3 saatejuht, Suurbritannia), prof. Robert Sholl (muusika­ professor, University of West London, Suurbritannia), Víctor García de Gomar (Gran Teatre

150-aastane Eesti Üliõpilaste Selts alustab oma juubeliaastat Eesti vanim üliõpilasorgani­ satsioon Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) avas möödunud nelja­ päevane oma juubeliaasta.

Eestis väljakuulutatud eriolu­ korra tõttu lükkuvad paljud sündmused edasi, kuid ilmub juubelipostmark, album ning kõik huvilised saavad minna EÜSi majja virtuaaltuurile. „EÜSi ajalooline maja on keh­ tiva eriolukorra tõttu hetkel nii seltsivendadele kui külalis­ tele suletud ning samuti pidime ümber korraldama kogu juu­ belisündmuste kava. Täna kuu­ lutame EÜS 150 sündmused ­siiski avatuks ning juubeliaasta lõpeb balliga Eesti Rahva Muu­ seumis 9. aprillil täpselt aasta pärast,“ sõnas EÜSi esimees

Kerdo Kristjan Tamm.

26. märtsil 1870. aastal (vana kalendri järgi) kogunesid Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Hugo ja Gustav Treffner, Hein­ rich Rosenthal, Martin Wühner, Andreas Kurrikof ning Vilhelm Eisenschmidt, et lugeda ja ühi­ selt „Kalevipoja“ üle arutleda.

Seda kuupäeva peetakse EÜSi sünnikuupäevaks.

Aprilli esimeseks nädalava­ hetuseks ja 7. aprilliks kavan­ datud EÜSi 150. sünnipäeva sündmused toimuvad interneti vahendusel, peatselt avalike sündmustena ja liikmeskonna üritustena läbi terve järgmise aasta. „EÜSi kuulub ligi 1000 lii­ get: erinevate erialade tudengid

del Liceu kunstiline juht, Hispaania).

BBVA on Hispaania suurim pank, mille asutatud fond toetab laialdaselt ühiskonnas väärtusi loovaid valdkondi. Auhinda Frontiers of Knowledge antakse välja aastast 2008.

(Allikas: Arvo Pärdi Keskus)

ja vilistlased. 150. aastapäeva tähistavad seltsivennad ja pere­ liikmed üle maailma, sest lisaks Eestis elavatele liikmetele on meil koondused ka Rootsis, Belgias, Ameerika Ühendrii­ kides, Kanadas ja Austraalias.

Selle aasta juubelikoosolekust ning –sündmustest loobumine on raske, kuid siiski saame tähistada meie juubelit nii pere­ ringis kui peatselt erinevatel üritustel Eestis ja meie koon­ dustes läbi terve juubeliaasta,“ ütles EÜSi vilistlaskogu esi­ mees Erki Tamm.

(Järgneb lk. 12)

2

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Nr. 13

Eestis on koroonaviirusesse nakatunuid üle 800 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Hirm ületab mõistuse Tahes-tahtmata praeguse pandeemia ja ühiskondliku paanikaga tuleb võrdlus Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Mõlemad kommunismi vigade tõttu, mõlematel majanduslikult määrav roll. Vahe aga selles, et N. Liidu lõpp tähendas vabadust anastatud rahvastele, okupeeritud riikidele ja mõju Läänele oli positiivne kuna, Külm Sõda oli ametlikult läbi.

Nüüd aga kogu maailm mitte ainult ei pea lahendama tõsist terviseküsimust, aga globaalne majandus on ohus. Kõike seda, kuna puna-Hiina valetas COVID-19 kohta maailmale, ei võtnud kärmelt samme, nii lubades sellel globaalset levikut. Küünik küsiks, kas see oli strateegiline ja õõnestav otsus. Et kas 2002. aastal alanud SARSist, linnutau­ dist midagi ei õpitud? Nii tervet kapitalistlikku majandussüsteemi pahu­ pidi keerata, tulevikku küsimärgi alla esitada, see pole kellegi huvides.

Vastutust, nagu N. Liitki oma tegude eest, pole Hiina võtnud. Kuna meedias pole muud kui koroonaviirusest, siis pole tarvis arve esitada – nii surnuid kui nakatanuid, raha ja töökohade kaotamisi, ettevõtete sulgemisi. Selgelt läheb aastaid enne, kui majandussüsteem saab jalule, isegi kui viirusele leitakse – loodetavalt kiiresti – lahendus. Mutat­ sioonid on võimalikud. Pidagem meeles, et keskaja katke oli mitu, erinevate põhjuste tõttu ning nad kestsid aastaid ja aastaid.

Võrdlus 1990. ja 1991. aastaga on pädev linnapildis. Torontos on pikad järjekorrad, sabad. Nüüd on neid toidukapuluste, apteekide ja viinapoe taga igal päeval. Just nagu Tallinnas 30 aastat tagasi, varemgi.

Tuleb ka rõhutada varude kogumisega sarnasusi.

Leiba-piima sai, aga harva midagi muud. Tutvused olid olulised, et ära elada. Poodi ei saanud siseneda enne, kui said ostukorvi. Nii piiras režiim kaupluses olevate inimeste arvu. Siin sama. Üks lahkub, teine lubatakse sisse. Pankades, apteekides sama lugu. Tallinnas toona külas olles sai märgata, kuidas kapid olid tualetipaberit pilgeni täis. Poes aga ei olnud. Sama tänapäeva Torontos. Siin juba rüseletakse ärides, kui tuuakse seda riiulile. On olemas satiiriline võrguleht, mis esitab ühe inimese keskmist kuu tarbimist. Imelik fenomen.

Katsu osta riisi, jahu, makarone, ube, purgitoitu – eriti tuunikala.

Need on teiste sahvrites. Ostud on nüüd limiteeritud. Ja meedia leegid aina kütavad hirmu olukorda. Meie majandussüsteem tegutseb vajaduse täitmisele. Tootmine on olemas normaalse tarbimisega arvestades. Defitsiiti ei oleks, kui poleks läbimõtlemata enesekeskset, isekat käitumist.

Ja siis on häbematu koorimine, hindade tõstmine. N95 maskid, mis on ühekordsed, maksid enne pandeemiat alla dollari. Ühes Toronto apteegis oli möödunud nädalal hind $25 tükk! Kuidas nii saab, ei saa aru.

Need tohutud arvud tervislikult ja majanduslikult on reaalsed. Kuid mõistus ütleb, et tõepoolest pole tarvis poode tühjaks osta. Ei ela me okupeeritud Eestis.

TÕNU NAELAPEA

Eestis oli neljapäevaks kokku tehtud 15 725 koroonaviiruse testi, nendest 858 ehk 5% on olnud positiivsed.

Enim nakatunuid on ana­lüü­ side tulemuste kohaselt vanuse­ grupis 50-54 eluaastat (11%) ning vanusegruppides 45-49 ­eluaastat (10%) ja 55-59 eluaas­ tat (10%).

Kokku on Eestis surnud vii­ ruse tagajärjel 11 inimest, neist 10 haiglates ja üks hoolde­ kodus.

Neljapäeva hommikuse sei­ suga, vajas Eestis uue koroo­na­ viiruse tõttu haiglaravi 85 pat­ sienti, 16 inimest on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 45 inimest. (D/EE)

NATO lahingugrupp jätkab tegevust NATO lahingugrupp Eestis on plaanipäraselt välja vaheta­ nud oma rotatsiooniüksused.

Lahingugrupi tegevus jätkub viirusereeglitest hoolimata ja sõdurite toimetamine ühest riigist teise on turvalisem kui reisimine tsiviillennuväljade kaudu.

NATO lahingugruppi juhtiva Briti kontingendi allüksused va­ hetusid eelmisel nädalavahetu­ sel, kui umbes 800 Briti sõdurit jõudis Ühendkuningriigist Tapa linnakusse. Lahingugruppi kuu­ luv Taani üksus vahetus jaa­ nuari alguses.

Need üksused täidavad Eesti valitsuse kehtestatud tervishoiu­ reegleid nagu Eesti üksused ja saabusid Eestisse turvaliselt.

Kevadtormil ei osale tänavu väliskülalisi, kuid NATO lahin­ gugrupp Tapal on 1. brigaadi osa ja osaleb õppusel. Samuti ei katke NATO lahingugrupi tege­ vus Suurbritannia juhtimisel ­isegi siis, kui viirusekriis peaks süvenema. (ERR/EE)

Kaitseväe kalmistul hakatakse restaureerima pronkssõdurit Kaitseväe kalmistul ümbritse­ ti pronkssõdur Vene suursaat­ konna poolt tellitud restau­ reerimistöödeks piirdeaiaga.

Piirdeaiale kinnitatud sildil on kirjas, et restaureerimistööd tellis Vene suursaatkond Eestis.

Tööd peaksid valmima aprilli lõpus.

Pronkssõdur kuulub Eesti ­sõjamuuseumi vastutusalasse.

Muuseumi turundusjuht Sandra Niinepuu ütles, et tööd Kait­se­ väe kalmistul toimuvad muin­ suskaitseameti loal ja on koos­ kõlastatud nii sõjamuusemi kui Tallinna linnaplaneerimise ame­ ti muinsuskaitseosakonnaga.

Samuti kinnitas ta, et sõja­ muuseum tööde eest ei tasu.

(D/EE)

Foto: mil.ee

Saaremaale püstitati kaitseväe välihaigla Kesknädalal jõudis Tartust Saaremaale kaitseväe väli­ haigla.

Välihaigla püstitati Kures­ saare haigla territooriumile, et toetada koroonapatsientide ravi. „Konteineritest ja telkidest koosnev välihaigla on ümber seadistatud selliselt, et oleks võimalik vastu võtta võimali­ kult palju erakorralist ja inten­ siivravi vajavaid patsiente.

Praegu on välihaiglas võimalik ravida üldpalatites kuni 40 pat­ sienti või intensiivravipalatites kuni 20 patsienti,“ ütles kait­ seväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti. Haiglakohtade ka­ sutamise otsustab Kuressaare haigla vastavalt vajadusele.

Välihaigla alustas tööd 2. aprillil, koos haiglaga lähetas kaitsevägi Kuressaarde 18-liik­

melise tegevväelastest koosneva meditsiinimeeskonna, kuhu kuu­ luvad arst, õed ja parameedikud ning ligikaudu 20-liikmelise 1. jalaväebrigaadi tegevväelastest ja ajateenijatest koosneva toe­ tusmeeskonna. Ülejäänud me­ ditsiinipersonali lähetab Kures­ saarde terviseamet.

Kaitseväe Role 2 välihaigla on varustatud aparatuuriga, mis toodab õhust hingamisraskuste­ ga patsientidele meditsiinilist hapnikku. Samuti kuuluvad va­ rustusse generaatorid, mis suu­ davad vajadusel tagada väli­ haigla elektrivarustuse.

Kaitseväe meditsiiniteenistus töötas välihaigla välja koostöös Eesti kaitsetööstuse liiduga.

Kaitseväe välihaigla jääb Saa­ remaale terviseameti taotluse kohaselt vähemalt aprilli lõpuni.

(KVPST/EE)

Saaremaal ja Töö kaotanud Muhumaal karmistati välismaalased peavad eriolukorra meetmeid Eestist lahkuma Eelmisel laupäeval allkirjastas eriolukorra juht Jüri Ratas Saaremaa ja Muhu valla eri­ olukorda täiendava korral­ duse. Selle järgi peavad uksed sulgema suurem osa kauplust­ est ja lähikontaktiga teenin­ dusasutustest ning kehtima hakkavad oluliselt rangemad liikumispiirangud.

Eriolukorra rangemaks muut­ mise põhjus on piirata viiruse levikut Saaremaal ja Muhu val­ las. Terviseameti andmetel oli 28. märtsi hommiku seisuga seal nakatunuid kokku 217, mida on suurusjärguna samapal­ ju kui tervel Harjumaal.

Saarlased peavad püsima ko­ dus, väljas tohib käia toidupoes, apteegis, arsti juures. Tööle to­ hib minna, kui kaugtööd pole võimalik teha. Lubatud on laste viimine ja toomine lasteaiast.

Vajadusel tohib minna hoolitse­ ma vanurite, puudega inimeste ning abivajajate eest, sellisel juhul tuleb kindlasti kasutada isikukaitsevahendeid.

Väljas liikudes peab kaasas olema isikuttõendav dokument.

Eriolukorra meetmete raken­ damist jälgivad korrakaitsjad.

Kui inimene rikub nõudeid, teeb politsei talle ettekirjutuse.

Kui see ei aita, siis raken­ datakse mõjutusvahendina sun­ niraha kuni 2000 eurot. Pii­ran­ gu nõudeid rikkuvad inimesed võetakse vastutusele.

Saaremaa ja Muhu valla

Neljapäeval kiitis valitsus heaks välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muu­ datused, mille peamine ees­ märk on tagada, et töö kaota­ nud välismaalased lahkuvad Eestist esimesel võimalusel, teatas siseministeerium.

Eelnõu puudutab Eestis töötamise eesmärgil viisaga või viisavabalt töötavaid välismaa­ lasi, kes on pärit kolmandatest riikidest. Juhul kui neil lõpeb lühiajalise töötamise luba või kui nad jäävad muul põhjusel töötuks, tuleb neil esimesel võimalusel koduriiki naasta, ütles siseminister Mart Helme (EKRE).

Siseministri sõnul on praegu­ sel keerulisel ajal, mil on oma inimestel töökohti vajaka ning kus iga päev tekib juurde töö kaotanuid, vaja toetada Eesti elanikke. ,,Neil peab olema võimalus vabadele töökohtadele asuda. Meie inimesed on väärt, et keerulisel ja kasvava töötuse ajal just neile tööd pakkuda,“ ütles Helme. (ERR/EE)

elanike tervise ja elu kaitseks rangemaks muudetud eriolukor­ ra piiranguid tuleb politseile appi kontrollima kuni 40 kait­ seliitlast, otsustas valitsus presi­ dendi, kaitseministeeriumi ja kaitseliidu nõusolekul.

Nr. 13

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Koroonaviiruse karantiini lõppu pole Eestis näha Lea Kreinin Kas mäletate lapsepõlvest raamatut „Palle üksi maail­ mas“? (See Jens Sigsgaardi ja Arne Ungermanni maailma­ kuulus lasteraamat ilmus juba 1942. a.) Väike Palle avastab, et on maailmas ihuüksi – tänavatel pole inimesi, ka poed ja pangad on inimtüh­ jad. Alguses on ju päris tore teha keelatud asju, aga pika­ peale läheb üksi igavaks ning lõpuks on Palle väga kurb.

Olen viimastel päevadel tüh­ jas linnas jalutades korduvalt selle loo peale mõelnud...

Tallinnas, mis pole nagunii kunagi ülerahvastatud (välja ar­ vatud laulupeo ajal), on tõesti jäänud veelgi vaiksemaks. Eel­ misel nädalal kuulutas valitsus välja karmimad reeglid koroo­ naviiruse mõjude vähendami­ seks – tänavatel tohib liikuda vaid kahekaupa ja hoida võõ­ rastega vähemalt 2 meetrist pi­ kivahet, mänguväljakud ja ena­ mik poode on suletud ning ­kõigi infokanalite kaudu manit­ setakse rahvast koju jääma.

Näib, et eestlaskonnast enamik on kolinud internetti.

Laste mänguväljakutele ja spordiplatsidele on küll punased lindid ümber tõmmatud, aga terviseradadel ja parkides koh­ tab ka nüüd jooksjaid ja jaluta­ jaid. Ka toidupoodides on ost­ jaid. Tundub, et koroonahirm on niigi kinnised eestlased veelgi tõrjuvamaks muutnud – aktiiv­ selt ja sõbralikult suheldakse sotsiaalmeedias, aga tänaval rahvuskaaslasi kohates vaada­ tase tigedalt kõrvale ja hoitakse võõrastest kaugemale. Iga köha­ tus või aevastus avalikus kohas toob kaasa hüsteerilised kõrval­ pilgud ja kiire eemaletõmbu­ mise.

Toidupoodide kojuvedude järjekord on endiselt pikk ning kui haige pole, on lihtsam ikka­ gi ise poes ära käia. Mitmes kaupluses on ukse kõrval ka käte desinfitseerimise vedelik, mõned ostjad liiguvad poe­ riiulite vahel ringi maskides ja (kummi)kinnastes. Taksoteenust pakkuv firma Bolt saatis paar päeva tagasi sõnumi, et ei soo­ vita välja minna, sest Bolti au­ tod toovad teile mugavalt koju söögikohast tellitud road. Välja on ilmunud ka 5-10 euro eest poeskäigu-teenust osutavad isi­ kud.

Mida inimesed kodus tee­

vad? Koolid-ülikoolid tegut­ sevad veebis edasi, ka kodukon­ torites käib töö täistuuridel. Ega eestlane pole kunagi osanud is­ tuda, käed rüpes. Need, kes aju­ tiselt tööl ei pea käima, on õn­ nelikud, et saavad tegeleda oma lemmikharrastustega või lihtsalt teha asju, milleks varem aega pole olnud. Nii on üks mu sõber hakanud õppima kitar­ rimängu, teine sukeldub foto­ graafia saladustesse ja mitmed omandavad internetis võõrkeeli.

Mitmed tuttavad on alustanud oma majades ja korterites keva­ dise suurpuhastuse või kerge re­ mondiga.

Telekanalite uudiseid vaatab järjest rohkem inimesi. Tahe­ takse teada, millal see kõik lõpeb. Teadlased jäävad eriar­ ­ vamuse juurde – mõni pakub paari nädalat, teine räägib mit­ mest kuust. Maailma pressi sil­ mad on pööratud Eestile – rii­ gile, kes on teistest paremini isaolatsiooniks, karantiiniks ja eluks internetis ette valmis­ tu­ nud. Võib ju tõesti olla, et ta­ lume itaallastest paremini üksi­ olekut ja kodusistumist, aga selle karantiini kahjud saab kokku arvata alles pärast eriolu­ korra lõppu. Räägitakse, et rah­ vas tarbivat nüüd rohkem al­ koholi. Kindlasti ka süüakse rohkem, sest kõik kojuveetud söögikraam tuleb ju nahka pan­ na. Lisaks on nüüd ka rohkem aega kokandusega tegeleda.

Fotograafid pildistavad usi­ nalt inimtühja linnaruumi. See tundub kõhe ja imelik. Hetkel on ka üliväike võimalus, et mõni isik võiks juhuslikult kaamera vaatevälja sattuda ja pildistamise vastu protesti tõsta – inimese keha ja nägu on tea­ tavasti isikuandmed, nii kehtib suvaliste inimeste pildistamisel linnaruumis isikuandmete kaitse seadus. Nüüd sellist muret enam pole. Juba on ka ajalehtedes ja internetis ilmunud visuaalsed koroona-kroonikad. Vaadake, kui tühjad on meie linnade tänavad!

Aga kevad annab endast ka sel aastal teada. Keerasime justsama kellad suveajale, lin­ nud laulavad, liblikad ledavad ja esimesed rohelised liblekesed ajavad end mullast välja. Lin­ nad jäävad päev-päevalt tühje­ maks – kel võimalik, kolib tasapisi elama maamajasse või suvilasse, et suurtest inimhul­ kadest kaugemale saada. Elu Eestis läheb edasi.

Eelmisel neljapäeval põles Tallinna sadamas suur kaubaauto. Suitsu oli kõvasti. Rahvas naljatas, et vanasti aeti haigust ikka kadakasuitsuga minema, nüüd aga olevat uued ajad...

Foto: Lea Kreinin

3

Rootsi kehtestas karmimad piirangud Rootsi on erinevalt ülejäänud Euroopast seni olnud üsna väikeste piirangutega. Pärast surmajuhtumite hüppelist kasvu on olukord muutunud ja lähenemist koroonaviiruse tõkestamisse muudetud.

Kolmapäeval teatas Rootsi 59 koroonaviirusega seotud sur­ mast. Kokku on seal koroonasse surnud viimastel andmetel 239 inimest. See arv on viimase kolme päevaga enam kui kahe­ kordistunud, veel pühapäeval oli surnute arv 111.

Rootsi sotsiaal- ja tervisemi­ nister Lena Hallengren ja rahva­ tervise riikliku instituudi peadi­ rektor Johan Carlson esitasid kesknädalal avalikkusele uued juhised ja meetmed.

Kõige olulisemad piirangud on poodides ja muudes kauban­ dusasutustes külastajate arvu kärpimine, ühistranspordis sõit­ jate piiramine ja riigi spordi­ klubides tegevuste piiramine.

Koolid jäävad avatuks.

Erinevad ühingud ja asutused peavad edasi lükkama igasugu­ sed kokkutulekud, kuhu kogu­ neb palju inimesi.

Tööandjad peavad garanteeri­ ma, et töötajad hoiaksid tööpos­ til teineteisest vahet. Valitsus soovitab kaaluda ettevõtetel anda töötajatele kodust tööta­ mise võimalusi ja vältida ebava­ jalikku töölesõitu. Üle 70-aastased ja teised riskigruppi kuuluvad inimesed peaksid vältima lähikontakte ja püüdma eemale hoida ühistrans­ pordist. Neil soovitatakse ka ära jätta külaskäigud poodi ja ap­ teeki ning lasta kellelgi teisel endale vajalikud asjad tuua.

Ka riskigruppi mitte kuulu­ vad peaksid kodust välja liiku­ ma võimalikult vähe. Ilma hä­ davajaduseta ei soovitata ka kohvikuid, restorane, poode ja muid asutusi külastada. (D/EE)

Riigikogu kiitis heaks Eesti Panga seaduse muutmise eelnõu Riigikogu kiitis heaks Eesti Panga seaduse muutmise eel­ nõu, millega täpsustatakse Eesti Panga Nõukogu koossei­ su moodustamise aluseid ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehti­ vuse aega.

Eelnõu poolt hääletas poolt 61 saadikut, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud.

Eelnõu kohaselt kuuluvad nõukogusse Riigikogu frakt­ sioonide esindajad ja nõukogu esimehe poolt esitatud neli valdkonna asjatundjat.

Täpsustatakse, et Eesti Panga Nõukogu liikmetel peavad ole­ ma nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja koge­ mused ning nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohke­ maks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Seadusemuudatus tagab õi­ gusselguse Eesti Panga nõu­ kogu liikmete nimetamisel ning välistab tulevikus olukorra, kus nõukogu järgmise koosseisu nimetamine viibiks. (ERR)

USA kongress kiitis heaks kahe triljoni dollari suuruse päästepaketi USA kongress kiitis eelmisel nädalal heaks kahe triljoni suuruse COVID-19 kriisi pääste­ paketi, mis on USA ajaloo suurim sarnane toetus­ meede.

Vabariiklased, demokraadid ja Valge Maja jõudsid lõpuks üksmeelele paketis, mis sisaldab toetusi üksikisikutele ja ette­ võtetele. Samuti toetab see haiglaid, kus on puudus vahen­ ditest ning samuti laiendatakse selle abil töötuskindlustust.

Abipakett sisaldab tuhandete dollarite suuruseid otsemakseid

Liviko 80-protsendilise viina müük mitmekordistus Eesti tuntud alkoholitootja Liviko on märtsis müünud tavapärasest üheksa korda rohkem 80-protsendilist viina.

Estonian Spirit, mis plaanis terve oma tootmise Moele üle kolida, on nüüd suure nõud­ luse tõttu kiiruga taaskäivita­ mas Rakvere piiritusevabri­ kut.

Koroonaviiruse leviku tõttu on poelettidel populaarseks kau­ baks saanud desinfitseerimi­ s­ ained ning tõusnud on ka nende hind. Suurt müügiedu on saat­ nud märtsis Liviko 80-protsen­ dilist viina.

Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles ERR-ile, et 80-protsendiline viin on hea desovahend, kuid kuna sellele rakendub soolane aktsiis, on ta tavalistest desovahenditest kal­ lim. Nüüd, mil desovahendite

suuremale osale ameeriklastest ning miljonitele neist, kes on silmitsi oma töö kaotamisega.

Samuti on seal 500 miljardi dollari suurune laenufond suur­ firmadele ning 367 miljardi dollari suurune laenuprogramm ­ väikeettevõtetele.

Kokkuleppe kohaselt läheb 100 miljardit dollarit haiglate ja tervishoiusüsteemi jaoks ajal, mil haiglad, arstid ja meditsii­ niõed hoiatavad, et haiglates pole koroonaviiruse patsientide ravimiseks piisavalt vahendeid.

Meditsiinitöötajad nõuavad en­ diselt, et president Donald Trump laseks käiku nn sõjaaja tootmisseaduse (Defense Pro­ duction Act), mis annaks pare­ mad võimalused kaitsevahendite ja meditsiiniseadmete tootmi­ seks ja hankimiseks. (ERR/EE)

hinnad on koroonaohu tõttu samuti tunduvalt tõusnud, on hinnavahe kahanenud.

Vastamaks tarbijate ootus­ tele, tuli ettevõte turule ka 100-milliliitrise pudeliga, mida on lihtsam kaasas kanda.

Liviko ise pole desovahen­ dite tootmist alustada plaaninud.

Eesti ainuke piiritusetootja Estonian Spirit OÜ lõpetas Rakvere piiritusvabrikus oma tegevuse ja kavatses kogu toot­ mise kolida ettevõtte teise üksu­ sesse Moe külas, kuid koroona­ viiruse leviku tõttu tekkinud piiritusenappus pani nad nüüd plaane muutma.

Ettevõtte ühe omaniku Sven Ivanovi sõnul oli tehase lah­ tivõtmisega juba alustatud, kuid nüüd tuleb see kiirkorras uuesti tööle panna ja koju saadetud inimesed taas tööle võtta.

Avatava tehase toodang läheb osaliselt desoainete valmista­ jaile. Ivanovi kinnitusel on juba olemas ka piirituse tootmiseks vajalik tooraine. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Nr. 13

IEC ja COVID-19 pandeemia

Uue keskuse esindajad rääkisid infokoosolekul kõigist verstapostidest, kuhu on jõutud Töö International Estonian Centre (IEC) osas on läinud täiskäigul edasi. Toronto Eesti Majas 10.märtsil toimunud koosolekul tutvustati olulistes valdkondades tehtud edusamme.

Projektijuhtimine, töö disaini kallal ja kapitalikampaania on viimastel kuudel teinud suuri edusamme ning nõnda olid Eesti kogukonna liikmed kohal, et saada ülevaade toimuvast.

Koosoleku avas Paul Lillakas Torontost, rääkides sellest, kuidas tema pere otsustas IEC heaks omapoolse toetuse anda.

Paul on kolmandat põlvkonda eestlane ja esindab Põldma ja Lillakas peresid, kes kuuluvad nüüd Viru Vanemad toetajate hulka. Perekond otsustas ühehäälselt anda panus IEC ­ heaks oma vanemate ja vanavanemate Meinhard ja Selma Põldma auks, kes olid Toronto eesti kogukonna aktiivsed liikmed. ,,Tahtsime ühise perena toetada eesti kogukonna tulevikku,“ sõnas Paul. ,,Igaüks annab oma osa iseenda võimaluste juures.“ Perekonnad Põldma ja Lillakas esindavad teise ja kolmanda põlvkonna eestlasi. Nad elavad kuues erinevas Kanada linnas. ,,Ootame põnevusega, millal meil on uus, kaasaegne kogunemispaik kohalikele ja kogu maailma eestlasele,“ sõnas ta.

Toetus ja huvi kapitalikampaania vastu tugevneb Mark Gryfe, Gryfe Philanthropic Solutions president ja IEC kapitalikampaania nõustaja, esitas kampaania kohta ülevaate. Praegusel hetkel ületavad lubatud annetussummad kuus miljonit dollarit. ,,Mõtlesime selle kampaania läbivii-

mise väga põhjalikult läbi,“ selgitas ta. „Mis tähendab, et kampaania vastu on näidatud üles üha suurenevat huvi.

Kampaania juhid – eesti kogukonna liikmed – teevad suurepärast tööd potentsiaalsete annetajate toe leidmisel.“ Mihkel Liik ja Andy Prozes on Kalevipoja Laud suurimad toetajaid, kokku on seal 17 toetatjat saja tuhande või enama dollariga.

Allan ja Riina Hess on Viru Vanemad grupi eesotsas, kokku on 53 toetajat summandega vahemikus kümme kuni sada tuhat dollarit.

Kungla Rahva kategooria, kus toetussummad jäävad alla 10 000 dollari, läheb käiku lähikuudel. ,,Saadud vastukaja ja huvi on olnud tähelepanuväärne,“ märkis Mark. „Iga kingitusega kaasneb südamlik ja liigutav lugu sellest, kuidas inimesed astuvad üles oma pere austamiseks. See projekt peidab endas põlvkondade koos töötamise põhimõtet.“ Ta ütles, et kampaania kaalub ka võimalust, et toetusi saaksid esitada näiteks ettevõtted, või et huvilised saaksid oma soovi ära märkida testamentides Projektijuht teatas, et üks suur eesmärk on täidetud Projektijuht David Kalm ütles, et alates eelmise aasta lõpust on palju ära tehtud. Märkimisväärne saavutus, mis peidab endas sõna otseses mõttes tuhandeid töötunde, on Toronto linna poolt IEC ehitusloa saamiseks vajalike jooniste valmimine.

Kogukasse raamatusse köidetud üksikasjalikud kavandid hoone iga aspekti kohta olid koosolekul kõigile vaatamiseks välja pandud.

David märkis lisaks, et teine suur ülesanne on samuti täidetud – projekti

Kas arvud valetavad?

Matemaatikuile sellist küsi­ must esitada ei maksa. Nemad kinnitavad kindlalt ja täie veendumusega, et arvud ei valeta kunagi. Ent ometi on imelihtne seda veendumust pea peale pöörata ja seda kunsti valdavad siin patuses maailmas paljud. On vaid tar­ vis valesti arvutada või arvu­ tamine valelike kätte usaldada ja arvud hakkavad valetama nii et suu suitseb.

Maailma on tabanud tõsiselt­ võetav oht, mis omakorda on kutsunud esile massipsühhoosi või kollektiivse hullumeelsuse, mis seda ohtu võimendab. Jutt on loomulikult koroonaviiru­ sest, millest muust tänapäeval ikka kõnelda või kirjutada.

Kuna lugejail on nüüd karantii­ ni tõttu laialt aega käes, ehk viitsivad nad ka siinkirjutaja võhikliku hinnanguga tutvuda.

Heitkem siis korraks pilk neile arvudele, mis endas kät­ kevad viiruseleviku statistikat.

Pidagem silmas, et arvud on tänased (31.03.), artikli ilmu­ mise ajaks on nad kindlasti muutunud. Globaalselt on het­ kel haigestunuid 734.063, terve­ nenud on neist 151.789 ehk 21%, surnud 34.822 ehk 4.7%, ülejäänud vajavad veel medit­ siinilist ravi, kas haiglas või ko­

dus. Kui mõelda, et maailmas elab umbes 7,8 miljardit ini­ mest, siis võib tõdeda, et siiani on nakatunuteprotsent väga väike. Neid on loomulikult kaugelt rohkem, kui teada, kuid kui me seda arvu ka kümne­ kordistame, tundub ikkagi pan­ deemiast rääkimine kuidagi ebareaalne. Ja kui nakatunute arvu kümnekordistada, siis lan­ geb ka surnuteprotsent, kelle arv on teada.

Palun siinkirjutajat mitte vääriti mõista. Ma ei ürita vii­ ruseprobleemi olematuks või tühiseks tunnistada. Vastupidi.

Oht on reaalne ja hirmutav, kuid selle vastu võitlemises sooviks näha intelligentsemaid meetmeid. On vastutustundetu hirmutada inimesi suurte arvu­ dega, kui protsent on imepisike.

Palju mõttekam oleks näidata, kas ja kui kiiresti see protsent tõuseb. Sellest sõltub, kui hul­ luks asi võib minna.

Viirusest räägitakse, et see on tundmatu, varasemaist erinev ja selle vastu pole veel olemas ravi ega vaktsiini. See on väga nakkav ja seetõttu kardetav, kuid mitte eriti eluohtlik, mis tohiks mõjuda julgustavalt ja asetada küsimärgi alla rakenda­ tud vastumeetmete tõhusus.

Skype’i vahendusel kontak­

Vasakult David Kalm, Alar Kongats, Tiina Soomet ja Paul Lillakas lehitsevad IEC ehitusloa saamiseks kokku pandud kavandite raamatut.

esitamine Toronto ühistranspordi firmale (TTC). Kuna hoone ehitatakse metrootunnelite peale, siis oli vaja TTC jaoks eraldi ülevaadet hoone ehituse kohta.

Järgmine samm projektijuhtimise tegevuskavas on keskuse tegeliku ehituse jaoks ehitusloa saamise protsessi läbiviimine. ,,Me peame palkama ettevõtte, kes korraldab ehitustegevuse ja paneb ­paika kulude üksikasjad,“ ütles David. ,,See on kriitiline samm, mille läbi­ viimine võib võtta mitu kuud.“ Arhitekt annab väikese ülevaate siseruumidest IEC arhitekt Alar Kongats tutvustas lähemalt hoone sise- ja välisviimistlu­ ses kasutatavaid looduslähedasi materjale, mis kajastavad Eesti pärandit.

Vaatajad viidi 3D-virtuaalsele ring­ käigule, mis näitas, kuidas siseruumid ja kasutatavad materjalid võiksid ku­ nagi välja näha. ,,Põnev on näha, kuidas keskus nõnda justkui elustub,“ sõnas Alar. ­ ,,Saame näidata, kuidas vaid mõne ­materjali läbimõeldud kasutamine loob lihtsa, kuid mõjuva atmosfääri, mis peegeldab tõeliselt põhjamaist estee­ tikat.“ Alar tõi kohtumisele ka materjalide näidiseid, sealhulgas tugeva ja vastu­ pidava klaasi, millest moodustuvad

teerudes tuttavatega üle maail­ ma – neid ju nüüd tohutult hõlbus kodust tabada – olen ­ korduvalt kuulnud arvamust, et nagu oleks kolmas maailmasõda lahti pääsenud. Tegelikult ongi, kuid selles sõjas on kõik rahvad kaitseseisukorras ja ühiseks vaenlaseks on tundmatu viirus.

Sõja ajal evakueeritakse rinde piirkonnast lapsed, raugad ja teised lahingukõlbmatud. Nüüd, kus rinne on igal pool ja eva­ kueerimine võimatu, üritatakse kogu maailma lukku panna: val­ dav enamus on tsivilistideks kuulutatud ja neil kästakse ko­ dus püsida, seep ja soe vesi haardeulatuses. Kaitsva armee moodustavad meditsiinitöötajad ja nende immunoloogidest ­kindralid, kel pole aga relvi ega laskemoona. Poliitikud on üks­ meelselt asunud seisukohale, et kuna sõjavägi rahvast kaitsta ei suuda, siis ei tohi seda teha ka rahvas ise, istugu lihtsalt oma toanurgas, köhigu varrukakeer­ messe ja põrnitsegu oma parimaid sõpru distantsilt nagu ­ kurjemaid vaenlasi. See tõkes­ tab viiruse levikut ja laseb tal lõpuks surra loomulikku surma.

Andestage, aga seda ei saa juhtuda. Kogu inimkonda pole võimalik isoleerida. Viirus levib ikkagi ja leiab endale oma hävi­ tustöös tõhusaid abilisi. Esi­mene on majanduse kängumine. Kui

hoone välisseinad ja millesse on peidetud linde eemale hoidvad detailid.

Hoone esise väljaku sillutise osas on tehtud ettepanek kasutada Ontario ­looduslikku graniiti.

Lisaks tutvustas ta unikaalset too­ det – tekstureeritud alumiiniumpaneele – klaaspindade vahele jäävate seinte jaoks. Disainimeeskond on selle materjali võtnud kaalumise alla, kuna sellel on sümboolne side Eesti uue aasta traditsiooniga ennustada, mida toob ­ uus aasta ehk siis õnne valamine.

Tekstureeritud viimistlus luuakse vedelale alumiiniumile õhu lisamisega, tekitades augulise kõva vahu.

Publiku poolt esitatud küsimusele küsimusele putukate kalduvuse kohta pesitseda avatud tekstuuris, vastas Alar, et seda on mitmel otstarbel kasutatud välise kattena (vt materjalide artiklit [siin lisada URL]) ja alumiinium materjalina tegelikult tõrjub putukaid ja mustust.

Sisekujunduseks kasutatavate materjalid on väga loomutruud. Heleda puiduga kaetakse suurem osa seintest ja lagedest. Suure saali tagaseina katteks on soovitatud „tumendatud“ puitu, mille mustri rõhutamiseks kasutatakse Jaapani säilitusmeetodit.

Disainimeeskond töötab välja kasutatavate materjalide valikud ja kes oleksid tarnijad. Viimistluste lõplik kvaliteet sõltub muidugi kapitalikam-

tööta jäänud inimesed ei suuda oma korteriüüri ega maja hüpo­ teeki maksta, kaotavad nad pea­ gi selle kodu, kus neil kästakse püsida ja iga poole tunni tagant käsi pesta. Teine ja ehk veel hullem on paanika ja masendus, mis nõrgendavad immuunsüs­ teemi, mida organism viiruse vastu võitlemiseks vajab. On tuntud tõsiasi, et kõige kindlam viis üht häda kaela saada, on seda ülemäära karta.

Ainsa riigina maailmas on võtnud teistsuguse hoiaku Root­ si. Seal rakendatakse kõiki samu meetmeid, kuid mõistlik­ kuse piires ja mitte käsu-keelu, vaid soovituse korras. Kuigi ka nemad on hakanud naaberrii­ kide survel rangemaks muutu­ ma, nähtub, et nende süsteem toimib. Vaadelgem arve, mis sedapuhku ei valeta.

Rootsis, kus lastel on en­ diselt võimalik normaalses kor­ ras kooliharidust omandada ja kus rahvakogumised kuni viie­ saja inimeseni on lubatud, on iga miljoni elaniku kohta naka­ tunuid 399 ja surnuid 14. Miks peaksid nad eeskuju võtma neid hurjutavailt naabreilt, kelle olu­ kord on tunduvalt halvem?

Norras näiteks on samad arvud 810 ja 6, Taanis 441 ja 13.

Ainult Soome näitajad on pisut paremad: 244 ja 2. Eesti omad aga taas halvemad: 539 ja 2.

International Estonian Centre (IEC) meeskond jätkab COVID-19 pandeemia ajal oma tööd, jälgides samas tähelepanelikult kõiki tervishoiu- ja tegevusnõudeid. Ajal, mil me koha­ neme uue ajutise töökorraldusega, on oodata, et teatud asjad ei tööta nii nagu me harjunud oleme. Näiteks koostöö omavalitsuste, ettevõtete ja teiste partneritega. Hoiame teid pidevalt kursis – palun jälgige meid sotsiaalmeedias ja külastage keskuse ­kodulehte.

COVID-19 pandeemiast tuleneva ebakindluse ja ebastabiilsuse valguses on kapitalikampaania komitee otsustanud ajutiselt peatada toetuste kogumise aktiivse kampaania. Meile on tähtsaimaks igaühe tervis, nii füü­ si­ line-, emotsionaalne- kui finantstervis.

Seega, nii kaua kuni olukord pole normaliseerunud, tahame, et kõik keskenduksid täielikult iseendale. Niipea, kui oleme selleks uuesti valmis, jätkame kampaaniat, et meie kogukond saaks ühel päeval ühiselt ja uhkelt tähistada uue keskuse loomist.

JUHTKOMITEE, INTERNATIONAL ESTONIAN CENTRE

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks veebilehel • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

paania õnnestumisest. Mõelge laiendatud perega ühiste jõudude kokkupanemise peale, nagu eespool nimetatud Põldma ja Lillakas pered, et sellest hoonest saaks parim, mis üldse olla saab.

Heitke pilk uuele virtuaalsele vaatele, mille leiab meie FB lehel @ EestiKeskus ja meie kodulehel estoniancentre.ca

Mida võib eelnenust lõpp­ kokkuvõttes järeldada? Seda, et praegune viirus ei erine eelmis­ test kuigi oluliselt, erineb ainult sellesse suhtumine. Näib, et vaenlasest jagu saamiseks on ainult üks viis: talle rinnutsi vastu astuda. See tähendab nakatunute arvu suurenemist, ­ millest niikuinii pääsu ei ole, samaaegselt aga ühiskonna füü­ silist ja vaimset tervenemist.

Kes haigestub, seda ravime; kes sureb, selle matame; kes para­ neb, on viiruse vastu immuunne.

Vanurite ja nõrga tervisega inimeste oht on suurim, neid tuleb hoida ja kaitsta nii kuis ­ iganes võimalik. Kaitsevahendid nagu põhjalik kätepesemine ja köhimise või aevastamise puhul näo katmine on minuealistele lasteaiatarkus, füüsilise kontakti vältimisega liialdamine halvab aga normaalset elurutiini, lisaks taipab iga vähegi mõtlev ini­ mene, et see pole läbiviidav. Ei ole võimalik vältida vältimatut.

Rõhutan veelkordselt, et minu tähelepanekud on võhiklikud, kuid nad tuginevad tervele mõistusele, mida asjatundjail paistab nappivat. Ealiselt kuu­ lun praeguses kriisiolukorras kõrgeimasse riskigruppi, kuid armastan elu ega lakka võitle­ mast. Kellelgi ei ole õigust võtta minult mu tugevaimat relva: elujulgust.

EERIK PURJE

Nr. 13

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Virtuaalne elu Olude sunnil on neil, kel see võimalik, praegu töökoht kodus. Tänu tehnoloogiale saab kirjatsura meilida kaas­ tööd, ametnik arvutiühendu­ sega, äärmisel juhul Skype’iga või Zoomiga oma töökaas­ lastega olla ühenduses, kui tekib küsimus, mida tuleb lahendada otse, mitte kirja teel, arst suhtleb nõu või ravi vajajatega kõnetraadi kaudu.

Muide, päevikupidaja ei tead­ nudki, et Skype ja need teised tehnilised võimalused, mis lubavad teise inimese nägu näha, mis on ju vestluses olu­ line, on ammu millenniaa­ lidele möödanik. Ainult „va­ nad inimesed“ suhtlevat nii.

Enesedistsipliin on alati olu­ line, eriti aga ajal, kui kodunt saab välja harva, sedagi ainult ülivajaliku jaoks. Need, kes ela­ vad parkide lähedal, peavad isegi seal jälgima kahe meetri ­ kauguses oleku reeglit. Mis on pargis õieti lihtne, kitsal kõnni­ teel küll mitte. Ning huvitav, kui palju sõbralikumad on ini­ mesed, keda kaugelt hea sõnaga tervitad. Kriisid toovad tihti inimkonna hea külje esile.

Aga kui oled ühes ja samas kohas valdava osa ärkvelole­ kuajast, siis mitte ainult ei tule

Koroonakevad muudab meie kõikide elu Aino Siebert 31.03.2020 Laul „You’ll Never Walk Alone“ Gerry & The Pace­ makersi esituses on lohu­ tuseks ajal, mil meid ümbrit­ sev maailm on kokku vaju­ mas. Koroona-viiruse (ametlik nimetus SARS-CoV-2) tekki­ mine ja levimine on muutnud meie kõikide elu. Kui me ühel kaunil päeval oleme saavuta­ nud võidu koroona üle, ei ole maailm meie ümber selline nagu varem.

Igas kriisis on aga võima­ lusedki. Peale Teist ilmasõda oli kogu Euroopa, eriliselt Saksa­ maa, varemetes. Ludwig Erhar­ dilt, endiselt liidukantslerilt ja sotsiaalse turumajanduse isalt pärineb see ütlus: „Ei ole ühtegi olukorda, kust poleks võimalik tahtejõu ja mõistusega välja tulla“. Teatavasti õnnestus tal ­ organiseerida „majandusime“.

Liitvabariigist kasvas tugev heaoluriik, muidugi tänu Marshall-abiplaanilegi.

Meie ümber toimuvad inimlikud tragöödiad Kuid praeguste koroona teki­ tatud majanduskahjude eemal­ damine on alles tulevikumuu­ sika. Itaalias on tappev kopsu­ viirus nõudnud nüüdseks pea et 12.000 inimelu, intensiivosa­ kondades on umbes neli tuhat patsienti. Kiirelt leviva viiruse

otsustada ilma vileta, kunas tööpäev on läbi, aga ka kuidas ennast siis lõbustada, et mõtteid mujale suunata. Palju sa ikka loed, eemaltvaatajat (alati see sõna meeldinud teleka kirjelda­ maks) ei soovi lahti lüüa aru­ saadavail põhjustel. Siin­kirjutaja on leidnud, et minevikku su­kel­ dumine on hea antidoot pingete ning murede leevendamiseks.

Ajaloolase kõrgharidusega on see kaua olnud nii, aga nüüd lubab arvuti kaudu, virtuaalselt kui soovite nii põgeneda.

Elektronpostiga saabus teade, et on võimalik YouTube’is vaa­ data VEMU ajaloolist filmi „Toidutoojad“ (https://www. youtube.com/watch?v=3JRB-RvCog). See on „humoorikas dokfilm populaarsete eesti toiduäride lugudest ja saatusest nende omanike ja külastajate pilgu läbi“. Pisut vähem kui tunnipikkune video viis mine­ vikku ja oli samas ka valgustav.

Tänu pagulaseestlastele oli sõja­ järgses Torontos võimalik osta rukkileiba, ka meie ja teiste eurooplaste maitse järgi nii ­ delikatesse kui peenemaid pa­ ­ garitooteid. 2014. aastal valmi­ nud filmi rikastavad ajaloolised fotod ning mälestused neilt, kes seda aega mäletasid, ükskõik mis vanuses.

Olin ise teismelisena nii

kesk­ koolis kui ülikooli algaas­ tail Aadu ja Hilda Pirnsalu omatud Poko poes selliks.

Asutajad Potsepp ja Kosenkra­ nius, esimesed nimesilbid sele­ tavad ettevõtte nime, olid väga edukad, koguni kolme poega eri linnaosades. Kosenkranius ot­ sustas pärast kuut aastat ära müüa oma osa ettevõtest, kuid ta tütre mälestused sellest ajast on väga huvitavad. Mäletan ise seda, kuidas enam kui 40 aastat tagasi mõni vanem daam, kind­ lasti täna mitte meie hulgas, nii et võib järgnevalt kirjutada, oli ülinõudlik. Kas on tõesti tänane leib? Soovin seda pigistada kindlaks tegemaks. Noormees, ärge nii pakse seibe schingist lõigake. (saksakeelseid sõnu tar­ vitasid pahatihti ainult tõusi­ kud). Jne. Ei tea, kuidas Pirn­sa­ lud, kes Potsepalt Mt. Pleasanti Poko ära ostsid, suutsid vastu pidada aastaringselt. Mina olin ainult pühade – jõulude ja ülestõusmise – eel ametis, kuna siis oli tõesti rahvast kui murdu.

Film kinnitab eestlaste visa­ dust, kõik pagarid, toidupoodide asutajad pidid elama üle vintsu­ tusi, enamat kui uue riigi ja keelega toimetulekut. Ning eranditult saavutati palju. Esto Bakery, Poko, Amjärv, Roo­ neem, ja Tralla, kes asutas Viking Bakery. Viimase ostis

ära sakslaste suur pagariettevõte Dimplfmeier ja alles hiljuti sai suurtes poodides nagu Longo’s ja Metro lettidelt veel ikka Vikingi nimega peenleiba osta.

Mõnda aega aga pole seda poo­ dides näinud. Nagu aupeakonsul Laas Leivat filmis nimetas, pal­ jud pidasid Rooneeme peenlei­ ba parimaks, aga teate, iga eesti leib oli ülihea, võrreldes selle „schwammiga“, mida kanada­ lased sõid.

Kondiiter Amjärvel oli samuti kolm poodi, kõik peenetes linnaosades – Yonge’i tänaval, ­ Kolonaadis, Bloori tänaval ning ärilinnakus all-linnas. Proua Am­­järve koh­tasin lapsena Jõe­ käärul, tema suvila külastamine oli alati teretulnud, kuna oli ga­ ranteeritud, et saan oivalist ma­ gusat mahla kõrvale. Nagu Anu Jõe filmis ütleb, eestlased aga Amjärve alul eriti ei austanud klientuurina, kuna rahakott ei lubanud.

Rooneeme Queen’i tänaval asuvat poodi/kohvikut oli lust külastada. Head suppi sai süüa, enne kui leibadega lahkuda.

Nagu Toomas Trei mäletab, Amjärv oli esimene, kellel oli paar lauda, kus sai kohvi ja ­magusat istudes nautida (hetkel võimatu Torontos), Rooneem järgnes. Poko omakorda kasutas juhust, et oli suur keskkool

(üks inimene nakatab kolme järgnevat) ohvreid on nii palju, et isegi matusebüroodel on Bergamos (Lombardia) raskusi matta inimesi, lahkunute mul­ dasängitamine toimub lähedaste juuresolekuta. See on kohutav inimlik tragöödia. Olukord ei ole parem Prantsusmaal ja Hispaanias. Kuid ikka leidub inimesi, kes ei võta nähtamatut ohtu tõsiselt. Samal ajal, kui Elsass oli juba kuulutatud krii­ sirajooniks, peeti Freiburgis (Schwarzwald, 30 km piirist) veel koroonapidusid. Nüüdseks on Saksamaa ulatanud abikäe, Itaaliasse saadeti miljon maski ning Itaaliast ja Prantsusmaalt toodi raskelt koroona-haiged ­ravile.

Sisseoste palutakse teha ainult ühel pereliikmel juba ko­ dus koostatud ostusedeli alusel.

Samas, kui väljas ja apteekides toimib kontaktikeeld hästi, siis poodides, eriliselt discoun­ terites, unustab teatud grupp reeglid kiiresti. Kuigi Aldi sis­ sekäigu ees on suured sildid „Ostukäruta sisenemine kee­ la­ tud“, siis oli eile enne poe sulgemist vähemalt kümme ­ lugemisoskuseta inimest, kelleni polnud jõudnud keelu mõte.

Nad ei ohusta mitte ainult iseen­da, vaid ka teiste elu ning pikendavad oma ignorantsiga eriolukorra lõppemist.

s­isseostude tegemisel või teiste pakiliste asjade toimetamisel.

Ka poed, isegi hulgimüügi­ kauplused toovad koju tellitud kaupa, maksta saab kas panga­ ülekande või PayPal’i kaudu.

Kuigi Saksamaa ei olnud va­ rem superdigitaalriik, on äkki avastatud e-koolid, e-kohtu­ mi­ sed ja e-koosolekud. Tele­visioon pakub e-intervjuusid. Vanavane­ mad suhtlevad oma kallimatega FaceTime’i või Skype’i vahen­ dusel, ise mängin oma viieaas­ tase Münchenis elava poja­ tütrega samuti digitaalselt – nii saavad tema vanemad väikese hingamispausi.

Tugev tervishoiusüsteem ja tsiviilühiskond

Kriisiolukorrad näitavad inimeste iseloomu

Liitvabariigis on seda artiklit kirjutades olukord (veel) kont­ rolli all. Raske hingamisteede põletiku tagajärjel surnud ini­ meste arv, praegu veidi üle 500, on hakanud aga kasvama, sest nakatanute arv kahekordistub momendil iga 5,9 päeva ­tagant.

Robert Koch instituudi (RKI) president Lothar Weiler hoitab, et praeguse olukorra ­ jätkudes võib surra kuni 10 miljonit inimest. Seepärast tema korduv palve 82 miljonile kodanikule – püsige kodus, vältige sotsiaalse­ id kontakte. Kauge­ ne­ mine on praegusel hetkel, mil ei ole vaktsiini ega ravimeid, ainukene võimalus koroonast jagu saa­ miseks. Saksamaal kehtib mõn­ da aega kõikides liidumaades kontaktikeeld, mis tä­hendab, et koos võivad väljas liikuda kahe­ meetrise vahemaaga ainult kaks inimest või siis perekonna­ liikmed.

Saksamaa tervishoiusüsteemi peetakse üheks maailma pari­ maks, siin on tunduvalt rohkem intensiivravikohti kui näiteks Itaalias. Kuid juba praegu ei võta mitmed haiglad vastu ­koroonapatsiente. Raviasutused on tänaseks kaardistatud ja iga inimene võib vaada järele, mil­ lises kliinikus on vabu kohti.

Haiglakohti pakub samuti Bun­ deswehr, kes aitab samas ka haigete transportimisega. Puu­ duvaid kaitsevahendeid on oste­ tud lisaks, mitmed firmad on muutnud oma toodanguprog­ rammi ja valmistavad nüüd desinfitsiooniaineid, hingami­s­ apraate jms.

Juba nädalaid õmblevad usi­ nad käed puuvillariidest näo­kaitsemaske. Suur osa kingi­ takse abivajajatele, osa müüakse minimaalse hinnaga. Naabriabi on tunda igal pool. Riski­ grup­ pidele (60+) pakutakse abi

Kriisiolukordades tuleb esile inimeste iseloom. Sakslased võivad olla õnnelikud, et riiki juhivad soliidsed, elukogenud (Järgneb lk. 12)

Digitaalmäng pojatütrega.

Peetri kiriku vastas, sadakond meetrit eemal, kust vabastati lõunatunniks näljaste teismeliste kari. Aadu tegi äripäeviti oiva­ list rostbiifi ehk loomalihapraa­ di, mida siis sell masinaga vii­ lustas ja saiakeste vahele pani.

Odavalt müüdud ka, aga suur kogus tähendas ikka head kasu­ mit. Isegi politsei käis neid ostmas, oli naljakas vaadata, ­ kuidas äkki teismelised neile teed tegid.

Pirnsalud kolisid tagasi Ees­ tisse, kui see kujunes võimali­ kuks. Rooneem ja Tralla müü­ sid ettevõtted maha. Aga tühi­ miku täitsid Eestist tulnud pa­ garid, toidutegijad Männamaad, Õunapuu ja Velt­mannid. Viima­ ne on ainus, kes veel tegutseb, Ülle on aga kahjuks ainult era­ ürituste, pidude varustaja. Kui Viia Männamaa Mt. Pleasanti kohviku/pagariäri sulges, kirju­ tasin repliigi siia ­lehte, et hakka kas või venela­ seks. Kuna nii kahju kui see ei ole, parim ruk­ kileib, mida siin linnas saab, on just nende küpsetatud.

Need virtuaalsed hetked, meenutused noist aegadest olid teretulnud. Soovitan soojalt as­ tuda minevikku, kui tehnika selleks on olemas ja nii tunniks ajaks unustada tänapäeva karme realiteete.

TÕNU NAELAPEA

Tervisehoiuminister Jens Spahn.

Foto: ©Werner Siebert

Müncheni peajaam teisipäeva hommikul.

Foto: Jan Siebert

Foto: Aino Siebert

6

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Haruldane Hargla Kahel viimasel okupatsiooni­ suvel oli mu Tallinna peavari Meriväljal. 1990. aastal oli selleks kolm kuud koguni Tuule teel asuval ajakirjanike külalistemajas toake. Nii et tunnen ilusat aedlinnajagu hästi.

Suure huviga asusin lugema Indrek Hargla hiljutist teost ,,Merivälja“. Alapeal­k ir­j aks Ees­­ ti lühiaja kõige suurem mõis­tatus. Hargla on Eesti üks populaarsem ja hinnatum kir­ janik, tuntud apteeker Melchiori lugude eest muude teoste hul­ gas. Sari on seatud Tallinna kesk­aega, Melchior detektiivina lahendab kõiksugu kuritegusid ja müsteeriume.

Merivälja raamat aga on põnevusromaan, tegevus aastal 1997, müsteerium jällegi see, millele Hargla keskendub.

Maa-alune ufo Meriväljal on ­ selleks, väidetavalt Eesti kõige kuulsam lahendamata üle­ loo­ mulik juhtum. Detektiiviks, kui

soovite, on noor nõid, seda originaalses mõistes, eriliste võimetega Karin.

Juba esimesel leheküljel olin kodus. Karin sõidab jalgrattaga Tuule teele, Tuule põiku ot­ sides, vastates töökohta pakku­ vale kuulutusele. Hargla Meri­ välja on pisut teine, kui mida mäletan, kirjanile tunnistab ees­ sõnas, et on muutnud topograa­ fiat ja tänavanimesid. Siiski, tut­ tav tunne, meenutused Meri­ välja poes järjekorras ostukorvi oodates, et piima osta, vähe oli ju lettidel, oli kohe silmade ees.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo üldjuhid on valitud Eelmisel nädalal valiti välja XIII noorte laulu- ja tantsu­ peo üldjuhid. Laulupeo peadi­ rigent on Pärt Uusberg ja tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman.

Vaatamata välja kuulutatud eriolukorrale saavad XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmis­ tused jätkuda, kuna lähikuudel pühenduvad üldjuhid koos autorite ja kunstiliste toimkon­ ­ dadega noortepeo kava koosta­ misele ja repertuaari loomisele.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 2022. aastal.

Kokku laekus konkursile 20 tööd. Laulupeo ekspertkomis­ joni esimehe Heli Jürgensoni sõnul sai Pärt Uusbergi puhul otsustavaks noore helilooja ja dirigendi sügavalt läbitunne­ tatud ning veenev nägemus lau­ lupeost kui maailmavaatelisest tasakaalupunktist noortele, kes meie kommete ja traditsioonide jätkajatena peavad hakkama saama nii eelkäijate ootuste kui ka üleilmastumisest tekkivate universaalsete probleemidega.

Tantsupeo ekspertkomisjoni esimehe, Margus Toomla sõnul pälvis Agne Kurrikoff-Herman komisjoni üksmeelse usalduse tänu oma silmnähtavalt opti­ mistlikule hoiakule kanda peo lavastaja vastutust.

Pärt Uusberg on 1986. aastal sündinud helilooja ja dirigent, kelle helilooming on laialt tun­ tust kogunud nii Eestis kui välismaal. Mitmed tema teosed on kõlanud varasemate laulupi­ dude repertuaaris, millest eriti armastatuks sai 2019. a juubeli­ peol Uusbergi enda dirigeerimi­ sel kõlanud laulupeokantaat ,,Igaviku tuules“. 2019. a oktoo­

bris võitis Pärt Uusberg VII Eesti noorte koorijuhtide kon­ kursi.

Agne Kurrikoff-Herman on alates Viljandi Kultuurikolledži lõpetamisest 1997. a teinud hu­ vijuhi ja tantsuõpetajana pide­ valt tööd laste ja noortega. 20 aastat on ta tegutsenud tant­ suansambli Sõprus laste- ja naisrühmade juhendajana. Ala­ tes 2000. aastast on ta tantsu­ õpetaja Viimsi Keskkoolis ning 2006. aastast tantsuõpetaja Gustav Adolfi gümnaasiumis.

Agne Kurrikoff-Herman on ol­ nud erinevate laste- ja naisrüh­ made liigijuhina tantsupidude kunstiliste toimkondade liige viimased kümme aastat. Andeka tantsuloojana on mitmed tema loodud tantsud jõudnud ka Kalevi staadioni tantsumurule.

XIII noorte laulu- ja tantsu­ pidu toimub 1.–3. juulil 2022. aastal Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.

Pärt Uusberg 2019.a juubelilaulupeol.

Foto: Paul Kiilaspea

Nr. 13

Ufost ja paranormaalsest te­ gevusest olin küll 30 aasta eest kuulnud. Hargla ehitabki oma raamatu pärisdokumentidele, inimeste mälestustele, ta tege­ lased põhinevad prototüüpidele, kirjaniku valitud nimed neile on üsna andekad ja huvitavad.

Sündmused, mida autor kir­ jeldab on paljuti juhtunud, luge­ jale, kes neist on teadlik, lisab see süvenemismõnule.

Tegelasi on mitu ja intriige veel rohkemgi. Õelad erasõjad domineerivad teost – aga paelu­ valt, mitte negatiivselt.

Karin saigi töö liikumisvõi­ metu invaliidi Juliuse hooldaja­ na, kes insuldijärgselt on kao­ tanud kõnevõime. Juliuse ja Karini klapp kujuneb selliseks, et mitte midagi ära andes avas­ tab noor neiu, et ratastoolis olev Julius saab rääkida küll, aga enese huvides mängib tumma.

Kahekesi asuvad nad lahen­ dama viiulivirtuoosi Georg Sinimetsa kummalist kadumist 1983. aastal. Kohtame ka abi­ elupaari, kel on müüa kild Merivälja ufost, seda 10 miljoni krooni eest. Nende abielu ei ole otsekohene ja aus, kuna raha

peale ollakse väljas.

Hargla oskus esitada veen­ vaid tegelasi, on teose võtmeks.

Peatükist peatükini liigub autor sujuvalt nende erinevaid moti­ vatsioone kirjeldades, mitte kunagi aga unustades lugejat, kes saab jälgida, kuidas komp­ lotid, vandenõud, intriigid are­ nevad. Sepitsemisi on palju ning kõik on usutavad. Luge­ mismõnule lisab Hargla muhe stiil, sõnadega mängimine. Alul saab ekslikult arvata, et on trükiviga, aga siis lööb pähe, et kirjanik, nagu meie Kargu Karla loob sõnu, mis isegi mur­ dekeeltes pole olemas. Põnevus­ romaani edukalt huumorit sidu­ da, on kirjanduslik nipp, mida kohtab harva.

Väga hästi on esitatud Karini nõiaoskus. Hargla järgi raken­ dasid võõrvõimud ufo leidmi­ seks, selleks et seda välja kae­ vata, ekstrasensse või selgelt­ nägijaid. Seda saab Meriväljal liikunud inimene ise kinnitada, et aedlinnas neid oli.

Müstikaks jääb küsimus – kes on kõiketeadev väljapres­ sija, kes telefonikõnede kaudu intriigidele lisab? Nagu põne­

vusromaanis peabki olema, ei saa lugeja teada kuni romaani lõpuni. Ufo saladuse, kuhu see kadus, on kirjanik kreatiivselt lahendanud, kuigi nagu žanris ikka, ainult kirjaniku oskus jätab selle võimaluse usutavaks.

Väljamõeldud lõpud, fiktsioonil põhinevad seletused, on osa sellest kirjanduse kategooriast.

Kuid kuna Hargla osavalt põi­ mib tõde teose tegelaste teg­ vusse, siis võib rahuldusega raamatu sulgeda, naudingule lõpu tuues.

Selgusid Gustav Suitsu luulepreemia saajad

Gustav Suitsu luulepreemiat antakse välja alates 2004. a.

Preemiaga väärstatakse luule­ tajat, kes on möödunud aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe ajastutundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt kõrgetase­ melise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi. Preemia saajad valis välja 5-liikmeline žürii kuhu kuulusid Berk Vaher, Toomas Jürgenstein, Arne Merilai, Asko Tamme ning Rutt Hinrikus.

Seoses eriolukorraga lükkub preemia ametlik üleandmine edasi. (ERR/EE)

Ingliskeelne Tallinna arhitektuurigiidi värskendatud väljaanne

Gustav Suitsu luulepreemia konkursile esitati tänavu 11 luulekogu. Žürii hindas kaht kandidaati võrdselt kõrgelt ja nii said preemia ühe asemel kaks luuletajat – Gustav Suitsu nimeline luulepreemia otsustati anda Timo Maranile (luuletuskogu ,,Metslooma­ truudus“) ja Maarja Pärtnale (luuletuskogu ,,Vivaarium“) eest.

Ene Ergma kirjutas lasteraamatu Astrofüüsik ja endine riigi­ kogu esimees Ene Ergma sai valmis lasteraamatu ,,Kos­ mos“. Ergma loodab, et raamat aitab astuda esimesi samme kosmose uurimise teel.

Ta ütles, et raamatud täiskas­ vanutele kirjutada on oluliselt lihtsam ning tunnustas hulga­ liselt lasteraamatuid kirjuta­ nud Leelo Tunglat.

Ene Ergma ütles ETV saates ,,Hommik Anuga“: ,,See oli ääretult keeruline. Kui ma olek­ sin kirjutanud selle raamatu täiskasvanutele, oleks läinud pool aastat.“ 67-leheküljelise lasteraamatu kirjutamiseks läks Ergmal kolm aastat.

Ergma vastab raamatus olu­ listele küsimustele kosmose tee­ madel ning ennustab, et Maal saab inimkond elada veel um­ bes neli miljardit aastat. ,,Kui me edasi Maa suhtes nii halvasti ennast üleval peame nagu s­ iiani, loopides kõiki asju maha, reos­ tades seda, mõeldes ainult oma heaolule, ma kardan, et see elu lõpeb palju varem ära,“ tõdes Ergma. (ERR/EE)

Hollandi muuseumist varastati Vincent van Goghi maal Esmaspäeval varahommikul murti Hollandis Lareni linnas sisse kohalikku muuseumi, kust varastati üks Vincent van Goghi teos, vahendas Reuters.

Varaste saagiks langes Van Goghi 1884. aasta maal ,,Keva­ dine aed“, mis oli saadud lae­ nuks Groningeni muuseumilt.

Lareni kunstimuuseum on ol­ nud juba pikemat aega suletud koroonaviiruse leviku tõkesta­ miseks kehtestatud piirangute tõttu.

Ka 2007. aastal tabas sama muuseumit kunstirööv, tookord viisid vargad minema seitse väärtuslikku skulptuuri. (ERR/EE)

Põhja-Ameerika enimmüü­ dud kategooria arvustustes öel­ dakse vahel, et kui und soovite, ärge asuge õhtul lugema. Nii on ka raamatuga Merivälja, mis on ka üsna mahukas teos, 559 lehekülge. Aga et igapäevasest ­ põnevuse kaudu pääseda kohta Eestis, mida tunned, süveneda harudase autori loomingusse, siis mõne magamata õhtu elab lugeja üle. Nõid Karin on ap­ teeker Melchiori kõrval Hargla järjekordne edukas saavutus ja teos kinnitab, miks ta menu ja erakordne sulg on viinud ta Eesti meelelahutusliku kirjan­ duse tippu. TÕNU NAELAPEA

Arhitektuurimuuseumil on valminud ingliskeelne Tallinna 20. sajandi arhitektuurigiidi uustrükk (eelmine väljaanne ilmus 2010), mis koondab en­­ das ehitiste paremikku aasta­ test 1900–2020. Esinduslik ning värviline arhitektuuri­ giid kutsub avastama vanalin­ na kõrval ka Eesti uuemat 20. ja 21. sajandi arhitektuuri.

Objektide valikul on arhi­ tektuuriteadlane Karin HallasMurula lähtunud ehitiste ar­ hitektuursest kvaliteedist ja ajaloolisest tähendusest, pidades silmas ka hoonete asukohta lin­ nas ning ligipääsetavust välis­ külalisest arhitektuurihuvilise jaoks.

Kasutatud fotod pärinevad enamjaolt Eesti Arhitektuuri­ muuseumi fotokogust, ent roh­ kelt on kasutatud ka spetsiaal­ selt selle raamatu tarvis tehtud ülesvõtteid.

Raamatu Tallinn Architecture 1900–2020. Architecture Guide on koostanud Karin HallasMurula, tõlkinud Krista Mits ja kujundanud Angelika Schneider.

Nr. 13

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 996

I

S

T

Ristsõna nr. 995 LAHENDUS Paremale: 1. Etna, 5. Appi, 9. Emane,

14. Krai, 15. Slit, 16. Missa, 17.

Roman Toi, 19. Kaasik, 20. ,,Eia (jõulud Tondikakul)“, 21. Elor(a), 22.

Okaapi, 23. Alam, 24. Ares, 25. Viisid, 28. Pere, 29. Ees (ja taga), 32. Astik, 33. Segal, 34. MSE, 35. Lama, 38. Seans(s), 37. APTN, 38. Ene, 39.

Sebra, 40. Liaan, 41. Mesitaru, 43.

Panama, 44. Safa, 45. Arro, 46.

(T)oonela, 49. Arak, 50. Osa, 53. F. Bellingshausen, 56. Tihoi, 57. Baia, 58. Sten, 59. Igloo, 60. Ars(een), 61.

Kapo.

Alla: 1. EKRE, 2. Troi, 3. Nama, 4.

Aia, 5. Astlad, 6. Ploom, 7. Piir, 8. It, 9. Emakeel, 10. Miaas, 11. Assa, 12. (A)nsip, 13. EAKI, 18. Nelik, 19. Korras, 23. Asia, 24. Aegna, 25. Valem, 26. Isane, 27. (M)itmes, 28. Pearu, 29. Empaa(tia), 30. Estam, 31. Senna, 33. Sebra, 36. Seafai(r), 37. Aino, 39. Stallio(n), 40. Larka, 42. Iseloo(m), 43. Praha, 45. Arsis, 46. Ofti, 47. (N)obig (gibon), 48. Nehl, 50. Osta, 51. Seep. 52. Anno, 54.

NBA, 55. Usk.

Nädala retsept PAREMALE:

1. Vedelikumahuti.

5. Lõtvuma, kokku vajuma (ingl.k.).

8. Riigi Kinnisvara AS. 12. Lumeonn.

13. Pigi, tõrv (ingl.k.).

14. End. sõjalis-sportlik võistlus Eestis.

15. Rääkima, kõnelema (ingl.k.).

16. Piirkond.

17. Vanuseta, ebamäärases eas.

18. Vigastus, tervise­ kahjustus.

20. Küsisõna.

22. Esmaabioskustega päästetöötaja.

26. Ahned, suure isuga sööjad.

29. Rootsi lennufirma.

30. Hamba kinnituse koht.

31. Haldusüksus Venemaal.

32. Toronto Terminals Railway.

33. _____t, nutikas (ingl.k.).

34. Vankri osa.

35. Silmatorkav, väga hele.

36. Vulkaanist välja­ purskav mass.

37. Kahekereline purje­kas.

40. Kreeka saar.

41. Rohtu, muru lõi­ kama.

45. Tervitussõna itaalia k.

47. Sibul (vene k.).

49. Juhtmõte, põhiseisukoht.

50. Korras, hästi (mugand. ingl.k.).

51. Edasiminek, progress.

52. Meedik.

53. Mothers Against Drunk Driving.

54. Karel Čapeki ulmeteos.

55. Vorm sõnast ,,reis“.

10. Sipelgas (ingl.k.).

11. Valitsuskepp.

19. Hull, vihane (ingl.k.).

21. Inglise- Eesti sõnastik.

23. Sügislill.

24. Tüütu, ebahuvitav.

25. Ümmargune keha.

26. Väljaheide, lastek. (tagurpidi).

27. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

28. Lastehoiu-asutus.

32. Traaliga laev.

33. Haigeid abistav tööline.

35. Tuntud heliplaadifirma.

ALLA: 36. Avar.

1. USA filminäitleja ja 38. Vältima, ära hoidma (ingl.k.).

-produtsent (snd.

39. Hoiab laeva paigal.

1963).

42. Tervitussõna.

2. Tegus, usin.

43. Linnumagus.

3. Üles ja ______.

4. Illikuku, väga hea. 44. Samm.

45. Levinud lühend 5. Täht, kuulsus. veebilehtede või 6. Meesnäkk. eposti-aadresside 7. Grammatika lõpus. (ingl.k.).

46. International 8. Robinsoni kaasKiteboarding lane.

Association.

9. Temperatuuri 48. Ilmastikunähtus. mõõtma.

Euroopa Parlament toimus esmakordselt distants-istungina Euroopa Parlamendi täiskogu toimus koroonapandeemia tõttu eelmisel nädalal esimest korda selliselt, kus suur osa saadikuid osales istungil mitte saalis, vaid jälgis seda inter­ neti vahendusel distantsilt.

Samuti kasutas europarla­ ment erakorralist kaughääle­ tusprotseduuri, kus saadikud edastasi oma seisukohad e-posti teel.

Euroopa Parlament käsitles erakorralisel istungil koroona­ kriisist tingitud teemasid ning

hääletas Euroopa Komisjoni esi­ tatud 37 miljardi euro suuruse koroonaviirusega võitlemise in­ vesteerimisalgatuse üle, Euroo­ pa Liidu solidaarsusfondi ula­ tuse laiendamise üle, et sellega saaks 800 miljoni euro ulatuses toetada rahvatervise kriiside la­ hendamist ning ettepaneku üle peatada tühjade lendude toi­ mumine, mis on põhjustatud COVID-19 pandee­ miast. Need ettepanekud vajavad jõus­ tu­ miseks ka liikmesriikide valit­ susi esindava EL-i Nõukogu heakskiitu. (ERR/EE)

7

KARLA KALENDRISABA

Ühenduses on nõrkus Vanasti üteldi, et ühenduses on jõud. Nüid on kroonu käsud ja korraldused selle pea peale pöörand. Kõik rahvakogune­ mised on koroonairmus ära keelatud, koolide, kerikute, seltsi­majade ja raamatukogude uksed kolmetolliste naeltega kinni löödud, ei tohi üheskoos isamaalisi laulusi laulda ega rahvatantse tantsida, aige vanaema Ehatares oodaku asjatult lapselast, kes ta kätt oiaks, pead silitaks ja paar sooja sõna lausuks.

Einoh, ma saan aru ega keski neid korraldusi paha pärast ei jaga, nad jusku tahvad ead, aga kas see kõik on ikke nii ea nigu paistab? Et kui äda sunnil pead lahkuma kodusest karantiinist, kuhu mootsal ajal pannasse ka terveid inimesi, siis ei tohi teistega vüüsilist kontakti olla. Tuleb oida ligi­ mesega vähemalt kolm meetert vahet. Nii palju on teaduse­ mehed kindlaks teind, et viirus üle kolme meetri karata ei jaksa. Kui saad nisukest vahemaad pidada, oled seihv. Jääb kaks sendimeetert puudu, on kohe kuri karjas ja tõbi turjas.

Mina pelgan, et inimsugu sureb sedasi välja. Lapsi enam ilma ei sünni. Lapse sigitamiseks läheb ikka veel kahte inimest vaja ja need kaks peavad seda kolmemeetrist vahe­ maad kohe kõvaste lühendama, ikke nii, et vüüsiline kon­ takt kah tekib. No eakene küll, oletame, et ehk abielurah­ vale tehasse erand, kui palvekirja sisse annad ja vastav komisjon selle on üle vaadand. Aga kudas uusi paarisi tek­ kida saab, kui seda soliitset vahemaad ära ei kaotata? Kui noored inimesed ei tohi koos mängida, laulda, tantsida ega palvetada, kudas nad siis nii kaugele saavad, et tuleks isu paari eita? Armastus ei idane, kui sõrmeotsad kokku ei puu­ tu. Need käesilitajad peavad ju enne võerad olema, ega üks­ ki noormees taha oma kaksikõele kosja minna, see oleks sootumaks riivatu.

On laps kord ilmale tuld, tahab ta tissi saada, tal tuleb mähkmeid vahetada, teda peab süles oidma ja kussutama.

See kõik nõuab vüüsilist kontakti ja selle kontakti ala­ pealkiri on armastus. Ei mina mõista arvata, mis vanuses lapsele tuleks ütelda, et aitab, nüid oled kolme meetri jaoks küps, laula ise endale unelaulu ja loe muinasjuttu. Ega väga vana inimesega teisiti ole. Kui ta lõpuks jälle on sama väeti kui imik, on talle armastust väga vaja. Ükski inime ei jää kunagi nii jõuetuks, et ta enam armastada ei jaksa.

Tatra-pannkoogid Aprillikuu-retsept Jaane Orava retseptikogust (umbes 50 väikest pannkooki).

Koostisained: • 2 spl võid või õli • 3 muna • 2 spl suhkrut • 3 tassi kefiiri • 1 tl soola • ¾ tl söögisoodat • ¾ tl küpsetuspulbrit • ½ tass tatrajahu • 2 tassi nisujahu Valmistusviis: 1. Sulata või non-stick pannil.

2. Sega munad suhkruga, lisa kefiir ning ülejäänud ained.

3. Jahu lisa vähehaaval ja vispliga segades, et tükke ei jääks.

4. Lõpuks lisa sulatatud või.

5. Küpseta esimest pannkoogi poolt, kuni näed väikeseid auke tekkimas, siis on aeg ümber keerata.

6. Sobivad serveerida nii soo­ lase kui magusaga.

Head isu!

Naljanurk Kaupluse akna taga uurivad kaks talumeest seinakella, mille juurde on pandud silt: ,,See kell käib kaks nädalat ilma üles keeramata.“ Selle peale ütleb üks ta­ lumees teisele: ,,Huvitav, kui kaua see kell käiks, kui ta üles keerata?“

Sportlastel on üks ilus motu, mida tasub meeles pidada.

Iga teivasüppaja ja kaigaskargaja teab, et terves kehas on terve vaim. Aga see peaks ka tähendama, et terve vaimu ümber on terve keha. Mina ammutasin noorest peast oma vaimutervist just neist keelatud kogunemistest. Veel nüidki tahaks ikke vähemalt korra päevas oma Katat kallistada.

Olen peris vana mees ja ühel päeval suren ma ära. Kas mind viib koroonaviirus vai miski muu tõbi, sel pole suurt tähtsust. Aga et mõni sõber julgeb tulla ja mu kirstule kolm pihutäit peent liiva puistata, see on mulle küll tähtis. Kui keski kavatseb mulle onnlain matusetalitust korraldada, siis jään protestiks igavesti elama.

KARGU KARLA

Ettevaatust – keerulist olukorda kasutavad ära küberkurjategijad

või ettevõttelt, aga kiri on saade­tud aadressilt, mis on su­ valine ning ei ole ühendatud ühegi ametliku allikaga. Samuti tuleks tähelepanelikut suhtuda näiliselt ametlikele teadetele, Keerulistel ja segastel aegadel kuid on trükivigadega. Säärased tuleb olla eriti tähelepanelik, kirjad soovitatakse kohe ära sest pahategijad püüavad olu­ kustutada.

Kahtlases kirjas oleva lingi korda oma huvides kasutada. või faili avamise järel soovita­ See kehtib ka kübermaailmas. takse arvuti koheselt sulgeda Jälgige hoolega, kellelt ja mil­ ning viia spetsialistide juurde liselt aadressidelt tulevad teile puhastusse.

Samuti on oluline kirjad arvuti postkasti – pa­ ­ vahetada ära brauserisse salves­ hasoovijad võivad saata amet­ tatud paroolid ja teavitada panka, likku infot matkivaid e-kirju kui olete salvestanud brause­ ja neile pahaaimamatult vas­ risse pangakaardi andmed. tates või erinevatele kirjas sisalduvatele linkidele vajuta­ des võite endale palju kahju teha. Näiteks pakutakse mu­­ga­ vaid kodutöölahendusi, kuid kirjades sisalduvatele linki­ dele minnes võivad need na­ka­­tada teie arvutit paha­ varaga.

Saabuvate kirjade puhul soo­ vitatakse hoolega uurida saatja meiliaadressi. Kahtlust peaks äratama kiri, mis on näiliselt tulnud mõnelt ametlikult allikalt

8

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Nr. 13

Estonian House 60th Anniversary

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Controlling the diaspora, Kremlin style (II) In 2018 it was startling to read British media reports that half of the Russian dias­ pora in the UK were infor­ mers for Russian intelligence agencies. This spectacular news was however a misinter­ pretation of a scholarly article of the scale of Russian espio­ nage.

British intelligence sources have leaked a different statistic, a substantially lower number – some 500 agents with about 200 contact individuals. But this again is in sharp contrast with suggestions coming direct­ ly from the Russian community members, that every second expat could be at least a potential contact for Russian intelligence services.

Recruitment of possible in­ formers/agents among ex-pats mostly occurs during their visits to Russia. Its very inevitable that the Russian FSB would eventually contact an individual visitor and use pressure to gain co-operation. It’s not likely that Russians from the diaspora would take the initiative and volunteer to work for the FSB, GRU or SVR. But deception and various forms of coercion are the common methods of ­recruitment, everywhere.

We are reminded that all of the Russian spies that have been exposed in the Estonian military and security services were re­ cruited while visiting Russia.

Now there are security restric­ tions on Estonian federal employees intending to visit ­ Russia.

Recruiting anybody while they are within the recruiter’s jurisdiction definitely has some advantages. For Western intelli­ gence it’s practically impossible to identify these contacts. The recruiters do not need unobtru­ sive methods to make contact and their work is undetected.

The recruiters are not on offi­ cial government lists, like payrolls, so that defectors to the West usually cannot disclose their identities.

In 2013 Russian diplomats with immunity from arrest and prosecution in the US were ex­ posed for attempting to recruit young Russian ex-pats through the Russian Cultural Centre as assets for Russian intelligence.

The diplomats were promoting

visits as part of an ostensible cultural program. However the program was meant to identify possible recruits willing and able to co-operate in Russia’s counter-intelligence capability.

It’s known that their intelli­ gence agencies have infiltrated religious groups in Russia with operatives who were then sent abroad where the operative gained political asylum for be­ ing persecuted as a Russian re­ ligious dissident. They then are welcomed to join authentic reli­ gious dissidents in the US or are even able to establish such organizations themselves.

Some members of such Russian heritage groups, who had received US education and had built a career at high-tech companies with defense con­ tracts, were unwittingly used to gain classified military infor­ mation. Classical espionage ­recruitment, much beyond win­ ning the co-operation of in­ formers.

In Canada it’s apparent that many local organizations with Russian ex-pat membership seem to support policies held by the Kremlin. Some polls over the years have even shown that Putin’s popularity abroad among Russians is higher than in Russia.

Members of Russian Ortho­ dox congregations in Toronto, for instance have indicated that different churches with their clergy tend to be Kremlin friendly, while others don’t take any position or are outright ­opposed to Putin’s ever-increas­ ing readiness to repress political opposition. While this is evident from web-sites, and Russianlanguage newspapers in Cana­da, it’s still difficult to determine how many Russians have been involved in co-operating with Rus­sian intelligence services.

Observers say that Russian secret services recognize the vulnerabilities in the diaspora communities. One of these ‘soft spots’ is the dependency Rus­ sian ex-pat groups have for cul­ tural sustenance. Independent educational and cultural organi­ zations, that do not rely on Moscow, its embassies and con­ sulates for support, are obvious­ ly not attractive penetration tar­ gets for Russia as those that have a relationship of support

On April 1, 2020, we will mark the 60th anniversary of the Estonian House in Toronto.

We had hoped to ­ celebrate this milestone with you, but we are now unable to come together because of the COVID-19 crisis. Right now, staying home is the best way to protect our community.

Staying home runs counter to the very purpose of the Eesti Maja. For sixty years it has ­operated as place to sustain our community in Toronto. A home away from home. There is not a single person who has grown up in our community who has not spoken of their deep connection to this place. A connection built through community, service,

and education.

While our doors opened on April 4, 1960, they will be closed on April 4, 2020. The next several months will test the strength of our community, our nation, and each of us.

During this difficult time, it is important to remember that the deep commitment to the Estonian House over the years, to building a thriving communi­ ty by its founders, was forged in a time of crisis. Our founders knew what it was like to be ­isolated. They knew what it was like to be unsure of what the ­future held. They knew loss.

They also knew hope.

“Me kestame üle aja.” We will last through the ages.

These were the words of hope,

written by Estonian poet Henrik Visnapuu, engraved into the Toronto Estonian House in 1963.

We hope that if there is something positive that can come from this crisis, it will be that our community is renewed.

That when it is safe to do so again, that we will come together again, to celebrate, to learn, and to share in each others com­ pany.

We have plans for the 60th anniversary celebration and will share those with you when the time is right. We look forward to seeing you at the Estonian House.

THE BOARD OF THE ESTONIAN HOUSE IN TORONTO

Seedrioru announcement

anniversary in consideration of everyone’s health.

Dear Families,

It is with a sad heart that our Juhatus has decided that we should conservatively cancel our Talgud events this spring and summer due to restrictions that will still be in effect from the COVID-19 pandemic. It is our hope that we can still complete some small projects ­ involving smaller groups of people and families on a volun­ tary basis.

We remain optimis­ tic about a summer season unaffected

by COVID-19, and continue to ac­­cept registrations, fill our few remaining staff positions, and get ready for camp! However, we also want to make sure that you and your family have a good back-up plan – just in case. That’s why we’re amend­ ing our policy, effective imme­ diately, and for all existing ­registrations.

If any 2020 camp week is unable to proceed due to the COVID-19 pandemic, as the result of a directive or advice ­ from Health Canada, Ontario Ministry of Health or the

from Moscow. Vulnerability is not the only consequence, it’s also the ‘we lead, you follow’ alliance that likely results.

Even though major Cana­ dian-Russian organizations in­ sist that their May 9th Victory Day celebrations are financed independently, all indications point to substantial support from the Russian foreign ser­ vice itself.

Without this need for outside assistance, perhaps the Victory Day organizers could empha­ size the true meaning of May 9th – a time for remembering their fallen veterans and mil­ lions of other victims of WWI, and of course the victory over Nazi Germany.

But Moscow is intent on pro­ moting the day as one of ‘Liberation’ for Central and Eastern Europe. This is the message with which dependent diaspora groups are complicit.

They are partners in rejecting the truth – that for these coun­ tries, the Nazi totalitarian re­ gime was replaced with a re­ pressive Soviet power, whose brutality, by sheer volume of atrocities alone, surpassed the Nazis.

LAAS LEIVAT

Wellington-Dufferin-Guelph Public Health – or if your child is potentially ill with the virus, you will have the following ­options to either: • Receive a complete refund of any deposit paid.

• Transfer your registration to another week in 2020 – as space allows.

• Defer your registration to the summer 2021 season at this year’s rates.

We have also decided to waive the Talgu obligations for camp this year.

Our camp committee is con­ tinually monitoring the situation and will also be reviewing all of our health and safety policies with the advice of local, pro­ vincial and national health ­authorities. We will continue to keep you updated of any changes affecting summer 2020.

We’re hopeful that camp will not be affected by COVID-19!

Due to the COVID-19 pan­ demic, we are postponing the celebration of Seedrioru’s 65th

Seedrioru juhatus has also decided to cancel our annual Suvihari festival. It is important that we prioritize the health and safety of all.

We would like to extend an invitation to this years celebra­ tion “Sügishari” BBQ roast on September 26th, 2020 when hopefully the world has re­ turned back to normal, and to a great event in 2021 to com­ memorate Seedrioru’s 65th an­ niversary then.

Still looking forward to the summer!

Update on the IEC and the COVID-19 pandemic Amid the current COVID-19 pandemic, the International Estonian Centre (IEC) project team is continuing its work while closely monitoring and adhering to all regulatory health and business requirements. It is anticipated that some processes, such as interactions with municipal governments, businesses and other partners will be impacted as we all adapt to a new temporary work environment. We will keep you updated – please follow our social media links and check our website for project news.

In light of the uncertainty and instability resulting from the COVID-19 pandemic, the Capital Campaign Com­ mittee has decided to put the active campaign for pledges for the International Estonian Centre on hold.

Our first concern must be for every-

one’s health, and that includes physical, emotional and financial health.

Thus, until circumstances return to some level of normalcy, we want everyone to focus on their well-be­ ing without distraction. When the time is right, we’ll resume the campaign, and our community will celebrate together as we achieve our goal to ­create an International Estonian Centre of which we will all be proud!

STEERING COMMITTEE, INTERNATIONAL ESTONIAN CENTRE

Keep in touch with project news • Visit our website www.estoniancentre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

Nr. 13

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

ESTONIAN CULTURE LINKS

by Vincent Teetsov

“Time Machine: Georg Ots and the growth of post-war opera in Estonia and Canada” Georg Ots was born 100 years ago, on the 21st of March 1920. In his life, he projected his powerful baritone voice into the cultural space of millions of listeners across ­ Europe and beyond. The apex of his career coincided in­ ­ terestingly with the growth of institutionally-supported opera in Canada.

Georg Ots was primarily an opera singer, with a career stretching from 1944 to his death in 1975. Over 31 years, he captured the spirit of a wide range of operas and musical numbers, representing the cul­ ture of many nations. Georg was a polyglot, who spoke Estonian, Finnish, French, German, Italian, and Russian.

He sung in all of those lan­ guages, and more.

He put his heart into the singing of Estonian folk songs.

One notable example is his famous rendition of Raimond ­ Valgre’s “Saaremaa Valss” (“Saa­remaa Waltz”, lyrics writ­

ten by Debora Vaarandi). He cast up the spirit of Estonian island life in summer, and of ­ country folk, in a way that dis­ tilled that moment in time.

Long summer nights, bonfires, dancing, and partying. Timeless human experiences if you think about it.

At the same time as Ots’ rise to fame, the popularity of opera surged here in Canada. In 1946, the Royal Conservatory’s Opera School was founded, to train the post-war generation of Canadian opera talent. In 1950, the Royal Conservatory Opera Company was created (later ­renamed as the Canadian Opera Company). These institutions provided education and profes­ sional opportunities to perfor­ mers in a way that was foun­ dational to the continuation of ­opera as an art form.

This talent was supported by public broadcasting and taping of performances by the CBC Opera Company. Broadcasting expanded audiences across

Canada’s provinces and promo­ ted each provincial opera com­ pany in between production seasons. Canadian audiences would be increasingly supple­ mented by European im­ migrants who were eager to continue attending the opera as they had before emigrating.

After the end of the Second World War, increased stability and prosperity provided a fertile ground for the growth of opera in Canada. But the performan­ ces themselves were a way for Canadians to mentally and emo­ tionally process the events of the war.

Likewise, Georg Ots’ singing and acting provided entertaining narratives and relief to people across Europe, and even further afield such as when he per­ formed in Egypt.

With Georg Ots’ music, o­pera seems to have offered fantasy and drama in a time of

Government of the Republic of Estonia

The Science Council made recommendations to the Government Emergency Committee to contain COVID-19 Tallinn, Stenbock House, March 24, 2020 – The COVID-19 Science Council finds that human behaviour is the most critical factor in pre­ venting the spread of the virus. The team of virologists and physicians consider the restrictions imposed in Esto­ nia to be timely and adequate.

Professor Irja Lutsar of the Institute of Biomedicine and Translational Medicine at the University of Tartu told the Emergency Committee about the assessment by the Science Council. “Since the introduction of the restrictions, the epidemic has been relatively stable, with­ out exponential growth,” she said. “This shows that restric­ tions in Estonia slowed down the spread of the virus, but we need to be aware that prevent­ ing the spread of COVID-19 is a long process that requires patience from everyone. It is ­ inevitable that social isolation ­ measures need to be strength­ ened to prevent the spread of the virus.”

Consequently, the Science Council recommends that in ­order to prevent further spread of the virus, it is necessary to strengthen the isolation rules and the functioning of the home regime and to reduce unneces­

sary presence of people in pub­ lic spaces and outside the home.

“Given the intensive care r­esource in Estonia, it is very important to prevent a sudden overload of the health care sys­ tem,” said Irja Lutsar. “This is despite the fact that Estonian hospitals and family doctors have made thorough prepara­ tions for dealing with COVID patients.”

“In this health crisis, every person’s own contribution to preventing the spread of the virus is crucial,” said Irja ­ Lutsar. “Anyone who has come in contact with or suspects that he or she has been exposed to the virus must definitely avoid contact to anyone outside the home. Strict isolation rules must be followed and the per­ son has to stay indoors for 14 days. The sick person must stay at home until healing is as­ sessed by the family doctor.

Only this way will we be able to contain the spread of the ­virus.”

In their recommendations to the government committee, the researchers stressed the need to systematically inform at-risk groups, especially the elderly.

There is a need to improve the monitoring of people in home care and isolation and to dis­

tance people in public space.

However, it should not be for­ gotten that younger people and children are also infected with coronavirus.

The researchers also provid­ ed an overview of what Estonia can do to support the develop­ ment of the vaccine. The Emergency Committee also re­ ceived an overview of treatment options available in other ­countries.

In addition to Professor Irja Lutsar, Senior Research Fellow at the Institute for Health Development Kristi Rüütel, Chief Medical Officer of the North Estonian Regional Hos­ pital and Professor of Surgical Diseases at the University of Tartu Peep Talving, doctor of Infectious Diseases at the Uni­ versity of Tartu Pilleriin Soodor and Professor of Research of practical virology at the Uni­ versity of Tartu Andres Merits are members of the Science Council.

The strategy bureau of the Government Office organizes the work of the Science Coun­ cil.

Additional Information: Government communication unit press@riik.ee valitsus.ee

9

rebuilding. Opera communi­ cated heavy human experiences and emotions that audiences were trying to process them­ selves.

Arguably Georg Ots’ most famous operatic role was the character of the Demon in Anton Rubinstein’s Demon. In this role, Ots played a tortured soul who must balance his ­desire to destroy divinely-created beauty and his infatuation with Tamara, the daughter of a Georgian prince. Ots’ impas­ sioned arias teetered on the edge between longing and tor­ ment.

He would find even greater fame through his lead role in the 1958 Russian film Mister X. Georg was Estonia’s representa­ tive in what was allowed to be explored culturally in his situa­ tion. That is, songs and theatre productions were filtered and censored. While generally limit­ ed to the circulation and ap­ proved touring destinations in­ side the Soviet Union, Georg Ots toured extensively and pro­ moted his voice and body of work as much as he could.

Financial backing and orga­ nizations dedicated to opera grew at a similar time and in a similar manner between Canada and Estonia. In 1865, a song and dramatic society called “Estonia” was created, which after the turn of the 20th cen­ tury developed more and more

theatre productions. In 1913, these productions found a dedi­ cated home with the construc­ tion of the Estonia Theatre in Tallinn. 31 years after this, in 1944, Ots made his solo opera debut.

Government of the Republic of Estonia

chatbot service circulated even before the crisis, but the hacka­ thon enabled us to quickly put the idea into action, and hope­ fully, it will reduce the burden on hotlines,” said Michaela Snopková, one of the creators of Suve. As a consultant to ­foreign specialists, she has no­ ticed that people often have questions that do not require personal consultation, but rather they need to be directed to the right information. “There is no need to call the family doctor hotline to ask if it is possible to travel to Finland or to get infor­ mation about the certificate for incapacity to work. Suve will find answers to these questions.

This will ensure that those who have symptoms of the corona­ virus or some other illness and need prompt and personal coun­ selling could quickly reach a doctor,” said Snopková.

Suve the chatbot has already been added to many websites.

Through active use, the chatbot can learn and answer questions more accurately. Thanks to the work contributed by volunteers, the chatbot can soon speak in Russian as well. In addition, Suve collects and transmits unanswered user questions to ­ editors, which helps to develop the chatbot.

All volunteers are welcome to contribute to the development of the chatbot. If you are a data entry clerk, translator, or editor and wish to contribute, please visit https://eebot.ee/en/. The website also provides additional information for institutions and companies that wish to embed

A chatbot will help you find answers to your questions about the crisis Tallinn, Stenbock House, 23 March 2020 – The websites of several government agencies now have Suve, an automated chatbot which provides answers to frequently asked questions about the emergen­ cy situation and the corona­ virus. The chatbot provides answers to questions in Esto­ nian and English and uses information from the official sources of government agen­ cies.

According to Marten Kae­ vats, Adviser of the Strategy Unit of the Government Office, correct and up-to-date informa­ tion is of critical importance in the current emergency situation.

“The chatbot offers a new way to get information on changes that affect us all in terms of life-planning and also helps to relieve the burden on different hotlines. Suve the chatbot can still be compared to a young puppy who is yet to learn all the tricks, but dozens of volun­ teers are working to improve it,” said Kaevats.

The idea to create Suve came about thanks to Hack the Crisis, a hackathon organised by the Estonian startup community, Garage 48, and Accelerate Esto­ nia.

“The idea of a nationwide

Perhaps the peak of Cana­ dian opera after the Second World War was the 1967 Montreal World Exposition, where five international opera companies (the Hamburg State Opera, Milan’s La Scala, Moscow’s Bolshoi Opera, the Royal Swedish Opera, and the Vienna State Opera) all made their North American debut.

Here, to international au­ diences, the Canadian Opera Company (COC) presented Offenbach’s Tales of Hoffmann and Harry Somers’ Louis Riel, the latter of which was written for the Canadian centennial and has become one of Canada’s most famous operas. While Esto­ nian opera performers delved largely into the creations of the past, Canadian operas had started to introduce more recent Canadian history and characters.

100 years after Georg Ot’s birth, we still look to the arts – including music, poetry, and ­opera – for a voice that speaks to our experiences, even across cultural boundaries.

(Continued on page 10)

10

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Tartu College from Concept to Reality – Vision, Opportunity and Risk (2) The Funding Challenge for TC Cash flow is paramount in any construction project. As of September 1969, $85,000 in ­debentures had been purchased, mainly by members of the Estonian academic community.

This was far short of the $400,000 Series A Debentures issued. Funding the cash flow was to be problematic for the TC Board until the very end of the project. Solutions needed to be found to minimize the immediate requirements for ­ cash since TC owed close to $380,000 on mortgages and had serious limitations for borrow­ ing additional monies.

Although the building lots were secured, an agreement was needed to pay for the services of SMS and Tampold Wells Architects. In lieu of immediate fees, SMS agreed to take a promissory note where their fees and expenses would be paid back over a lengthy multiyear period. SMS would be the project manager responsible for choosing the general contractor, supervising the construction, its planning, dealing with CMHC, and working with the architects.

SMS would also end up playing a major role in the bridge ­financing requirements for TC. Previous CMHC loans prac­ tices had been to pay out the land costs on their first payment.

However a change was made by CMHC to this practice whereby it did not make a full payment for TC’s purchased land. The result was that the contractor AG Murphy was paid only

$48,000 on the first CMHC draw of $383,000 in 1969, since the TC Board chose to use the majority of the first CMHC payment funds towards paying off the land mortgage debt. By the end of 1969, TC’s account payable and accrued ­liabilities amounted to $870,919 as indicated in their 1969 ­financial statements. Their cash ­position was $17,928.

Also in December, TC was informed that the cost for the basement room and the new commercial addition had been removed by CMHC from their first mortgage since CMHC no longer was willing to pay for non-student area spaces. With limited financial resources the TC Board struck a deal with AG Murphy to pay for these two building areas by providing a 50 year lease of TC’s office space at $1 per year to finish their construction and fit-up.

Construction Period (November 1968 – April, 1970) The contract with the builder AG Murphy Construction Ltd. scheduled for completion of the building by September 1,1969.

The actual completion date for the entire building was April 1970.

Difficulties were numerous – cash flow continued to be a problem, and strikes by various building trades slowed down progress. The strike by the elevator installation workers ­

caused serious scheduling prob­ lems. The first 45 students moved into TC on December 1, 1969 but were only allowed to occupy floors 2 to 4, since “with the elevators not in work­ ing order and the Building Department of City of Toronto objects to renting under said conditions”. On January 1, 1970 another 30 students moved into TC, bringing the total to 75. Construction continued on the upper floors until spring.

The dilemma with not having the building’s elevators ­ operational, was that the City would not issue an Occupancy Permit for TC, which in turn then led to CMHC not releasing their final payment plus the 15% construction lien holdback monies. This resulted in larger bridge financing costs for ­construction.

By March of 1970, the finan­ cial difficulties further increased, as the building was only occu­ pied for 3 floors and TC had not received their final pay­ ments from CMHC. Elmar Tampõld arranged a $250,000 loan with Metropolitan Trust at 15% interest for a term of 6 months. Board of Directors minutes indicated “E. Tampõld offers his guaranty and surety that the loan, if arranged and obtained, shall be repaid in the terms of the mortgage and assured the Board that he is ­ financially able to be respon­ ­ sible for the repayment of the said loan...”. This was clear evi­ dence that TC could not raise any funding on its own and had to rely on E. Tampõld personally to raise the bridge financing

Tartu police issue first infringements of coronavirus restrictions fines The first penalties in Estonia were recently issued for disre­ garding restrictions placed by the government in the wake of the coronavirus pandemic, after two men in Tartu were fined €100, with a third await­ ing judgement.

“While most people have ­followed instructions and stayed home over these weeks, there are, unfortunately, those excep­ tions who do not care about themselves or the health of others,” the Police and Border ­ Guard Board’s (PPA) southern prefecture said on its social ­media account.

The current regulations in­ clude a bar on more than two people congregating in public places (families excepted).

The incident in Tartu saw three men assemble in a public place and, after being informed of their infringement by PPA officials, opted to recon­ vene as a three, resulting in an on-the-spot fine of €100 for two of the men.

“The third, who exhibited particular talents in his belief

the world is his own, will be punished via further proceed­ ings,” the PPA added.

“So far, these are the only financial penalties imposed for ­ violation of the state of emer­ gency restrictions in Estonia, and they will hopefully be the last ones,” the post continued.

“It is disappointing that the irresponsible behavior of some in situation where we are work­ ing towards being able to go out to friends again and do cool things together, without worry­ ing, and move on over time.”

PPA conducting home visits to check quarantine adhered to To date, the police have i­ssued about twenty precepts for infringing the restrictions, in­ cluding in quarantine situations, often as the public have not realized that they have to ­ comply with the rules. These ­ were the first fines.

As of March 29th the PPA says it made over 7,500 calls to people to determine if they were home as per regulations.

“We’ve also done about a

hundred home visits to make sure people are at home. We take the controls quite seriously to ensure people follow the pre­ cepts and measures that are in place today,” Priit Pärkna, the PPA’s deputy director general, said.

Pärkna added while most people complied with the rules, occasional larger gatherings have occurred.

Pärkna also acknowledged the difference in awareness of the emergency situation be­ tween the Estonian and Rus­ sian-speaking populations, with informing Russian-speaking people the authority’s greater focus now.

“We have also, very clearly in our work procedures paid a lot of attention to the Russianspeaking community via social media, as much as possible, taking advantage of community leaders and anyone in the community who is capable of ­ ­further communicating.”

Most problems have been with the behavior of people in larger population centers, which

Nr. 13

and pay for the contractor’s commitments.

In July 1970, E. Tampõld in­ formed the TC Board that SMS was willing to assume the com­ mitment made to AG Murphy as contractor and advance TC a further $100,000 in cash and that they will also restructure their payment schedule for their TC debentures totalling $275,000 (this was the amount TC owed SMS for all of their services).

In addition, the Board is in­ formed that AG Murphy has ­assigned its lease rights to the commercial space to SMS. Further, 3 Directors of TC’s Board each lend TC $5,000 to assist with their cash flow issues (Vello Muikma, Juhan Toomes and Edmund Waldin).

The grand opening party for TC is held on September 19, 1970 in the suur saal, with close to 200 participants admir­ ing the new facilities. The building was rented to full capacity however CMHC had ­ yet to pay all of their promised monies. A payment was made in October, 6 months after con­ struction completion. The final reconciliation with CMHC only occurred in 1971 with a final payment of $272,224.

The final costs for Tartu College can be summarized as: land ($ .45 M), construction ($ 2.6 M), other costs including SMS and professional fees ($ .30 M), and interest payments during this period ($ .43M), re­ sulting in a total cost of $ 3.83 M. In the end CMHC paid 87% of the final cost of the building and land. To put these costs in perspective, in today’s dollars, the Consumer Price Index has increased by a factor of 7.1 since 1968. [The final construc­ tion cost in 2020 dollars would be equivalent to $27.2 M.]

Tampold Wells costs of $275,000 were paid down in full 22 years later in 1992.

Their return was 7% on this amount. They also received the assigned office lease rights from AG Murphy for 50 years.

The owners of Tartu College, the Estonian korporatsioonid and seltsid, invested $120,000, 50 years ago, and today own the land and building now worth more than $40 M! [Verified by MPAC’s market value analysis which is the ba­ sis for TC’s municipal taxes and a recent real estate assessment required for a future loan appli­ cation.] They also received their own floor for which they pay neither rent nor expenses.

A chatbot…

and Founderly contributed to the development of Suve the chatbot.

(Continued from page 9)

the chatbot to their website.

Relevant information about the emergency situation will continue to be available on the emergency situation website of the government at https://www. valitsus.ee/en/emergency-situa­ tion-estonia and by calling the emergency hotline 1247.

More than ten volunteers involved in IT, marketing, and ­ advising international specialists on integration, Wize AI, boost. ai, the Estonian Investment Agency and the Work in Esto­ nia programme of Enterprise Estonia, the Government Office, the Ministry of Economic Affairs and Communications, does not mean that they do not exist in rural areas as well, the PPA says.

Priit Pärkna also highlighted the fact that the “2+2” rule (no more than two people gathered and maintaining a distance of at least 2 meters from others when in public spaces) applies to nature reservations such as ­ bogs, as well as public fitness tracks. (ERR)

The reason that Elmar Tampõld’s picture hangs in the TC foyer is that he is not only the visionary, benefactor and architect for Tartu College, he ­ had a crucial financial role as well. He guaranteed and provid­ ed financing during critical ­periods when TC itself was not financially able to do so. With­ out his support in all likelihood, Tartu College would not exist today. He personally took finan­ cial risk, deferred income to his firm, and played a major role in guiding the project to a success­ ful conclusion. All to have a home for the Estonian academic community and also to establish an Estonian academic centre to promote and preserve the Esto­ nian experience during the cold war period. Fifty years later, Tartu College is not only home to the academic korporatsioonid and seltsid, it is a sustainable and valuable centre of support for the Estonian community as a whole.

JAAN MERI (The President and Chair of the Board of Directors for Tartu College during the past 11 years.)

Additional information: Government Office Marten Kaevats, (+372) 5624 2603; marten.kaevats@riigi­ kant­­se­lei.ee Michaela Snopková Head of the eeBot team which developed Suve the chatbot info@eebot.ee Additional Information Government Communication Unit, press@riik.ee; valitsus.ee

TARTU COLLEGE Effective March 14, 2020, all events and meetings in the Ground Level Hall and Mee­ ting Rooms are can­ celled un­­ til May 1, 2020, but should be prepared for further closures consistent with City of Toronto an­ ­ nounce­ ments with respect to public gatherings.

THE BOARD OF DIRECTORS AND MANAGEMENT TEAM, TARTU COLLEGE

Nr. 13

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Kanadas…

(Algus lk. 1)

Piduliku sündmuse õhtusöögi valmistas Paul Lillakas.

,,We The Nordic“: pühitsedes meie kultuuripärandit Tänavu 21. veebruaril toimus Hamiltonis The Cotton Fac­ tory’s üritus nimega „We The Nordic“ The Cotton Factory ja Hamiltoni Eesti Seltsi koostöös. Üks kauneimaid asju, mis ise­ loomustab eesti kultuuri Kanadas on see, et mingil mää­ ral on see rohkem traditsiooni­ line kui Eestis tänapäeval – kor­ ralduskomitee otsis võimalusi, kuidas siduda vana uuega, alustades juurtest. Arutluse all ­ oli ka ürituse nimi – fookus oli põhjamaalase identiteedil, nau­ tides sauna, laulu ja lumiste talvepäevade pühitsemist.

Peole saabujaid tervitasid Eesti lipud ja rõõmus tervitus Sten Puustilt, kes abistas klassi­ kalise vana kaubaliftiga, mis viis külalisi õhtu jooksul üles ja alla. Atmosfäär oli õdus, mee­ nutades meie Põhjamaa juurte temaatikat.

Seda casual stiilis üritust, mille pearõhk oli omavaheline suhtlemine, juhatas Hamiltoni Eesti Seltsi president Leila Hess, peatudes ajaloolisel kon­ tekstil ning vanasõnadel. Muu­ sikalist meelelahutust pakkusid Laululinnud Merike ja Helmi Hess, lauldes hoolega valitud imeilusaid eesti laule; Tor Lukasik-Foss, kes viibis 2018. a. Tallinnas külaliskunstnikuna kunstnike vahetusprogrammi raa­ mes ning Norman Rein­ tamm, kes mängis eesti helitöid.

Toimusid ka gümnastikaetteas­ ted. Ükski eesti üritus pole täius­ lik ilma fantastilise toiduta: Paul Lillakas jagas oma toidu­ valmistamise oskusi ning naka­ tavat energiat. Üks, mida ta tutvustas, oli pisut erilaadne ­

Hamiltoni Eesti Seltsi esinaine Leila Hess.

r­osolje – suurepärane näide, kuidas kasutada ajaproovile vas­ tu pidanud toidukombinatsioone uuel ja üllataval moel. Lisaks tõi valiku külmlaua roogi koha­ lik caterer Jonny Blonde.

Pidulistel oli võimalus vaa­ data ka suurel ekraanil pilte ja artikleid varasematest eesti üri­ tustest ja pidudest Hamiltonis.

Toimus vaikne oksjon, mille jaoks annetasid esemeid ande­ ­ kad eesti kunstnikud ja käsi­ töölised Kai Eichenbaum, Evi Pertens, Mari Kimsto, Häli Puust ja KEW Wineries.

Kell 8 õhtul – samal ajal, kui Eesti kuulutas välja oma ise­ seisvuse Pärnus 102 aastat ta­ gasi – kõlas laul ,,Eestlane olen, ja eestlaseks jään…“ Hoides Hamiltoni Eesti Seltsi traditsiooni, tunnustatakse igal aastal vabariigi aastapäeva ümbruses üht kohalikku eesti üliõpilast stipendiumiga. Tä­ navu sai selle Max Bowder, kes autasu isiklikult vastu võttis ja jagas oma seniseid kogemusi ajakirjanduse alal. Hamiltoni Eesti Selts on andnud välja 40 stipendiumi, tundes uhkust tub­ lide noorte toetamise üle.

Korralduskomitee tänab The Cotton Factory’t ja Annette’i, ürituse organiseerijat. Hamiltoni Eesti Seltsil on enam kui 70 aasta pikkune ajalugu, korral­ dades suurepäraseid sündmusi ja pühitsedes meie kultuuri­ pärandit. Ürituse peasponsor oli Northern Birch Credit Union, kellel on nüüd pangakontor ka Hamiltonis. ANNELI THOMSON

Riias avastati koroona nakkuskolle kodutute varjupaigas Läti televisiooni andmetel avastati koroonaviirus ühele usuühendusele kuuluvas var­ jupaigas, vahendab Apollo.lv.

Läti linnade liidu juht Viktors Valainis ütles raadio­ intervjuus saatele ,,Ristteed“, et linnad on mures, kuna kodutute liikumist on raske piirata, kuna neil pole kindlat elukohta ning trahvid neile ei mõju.

Lätis oli teisipäeval teada­ olevalt koroonaviirusse haiges­ tunud 398 inimest. (D/EE)

maspäevasel pressikonverentsil, et samal ajal, kui näomask võib vähendada viiruse levikut, kui seda kannab nakatanu, teeb see vähe tervete inimeste jaoks. Ta lisas, et maski kandmine võib mõne inimese jaoks anda vale kindlustunnet, samuti suurenda­ da inimese võimalusi oma näo katsumiseks nt maski sättimisel või äravõtmisel. Üks muresid on laste hari­ dustee jätkumine. Ontarios teatati juba enne märtsikuist koolivaheaega, et koolid jäävad selle järel suletuks veel kaheks nädalaks ehk siis 6. aprillini.

Teisipäeval teatas provintsivalit­ sus, et koolid jäävad Ontarios õpilastele suletuks 4. maini.

Samal päeval teatas valitsus ka õppetöö jätkumisest, luues õpetajatele ja haridustöötajatele võimalusi õpilastega taasühi­ nemiseks tehnoloogia kaudu. „Me teame meditsiinieksper­ tidelt, et järgnevad kaks nädalat on võitluses COVID-19-ga krii­ tilised,“ ütles provintsi pea­ minister Ford. „Sellepärast võ­ tame samme, et hoida lapsi turvalisena, hoides neid kodus.“ Ta lisas, et samal ajal ei saa panna kooliaastat hädaohtu ning kodus õppimise võimaluste pak­ kumine kõigile õpilastele alates eelkoolist kuni 12. klassini ning keskkoolijärgses hariduses ta­ gab, et kõik saavad lõpetada akadeemilise aasta ning saada lõpetamiseks vajalikke krediite.

Learn at Home teises faasis on provints töötanud välja terve rea initsiatiive, toetamaks virtuaal­ õpet.

Nii nagu õpilased õpivad ko­ dust, töötavad paljud täiska­ vanud üle Kanada juba nädalaid kodukontoritest, nagu on valit­ sus soovitanud.

Kes aga kodust töötada ei saa, on eesliinitöötajad – ter­ vishoiuasutustes, kes päevast päeva tegelevad viirusega võit­ lemisega, muretsedes samal ajal, kuidas kaitsta end ja oma lähedasi. Tervishoiutöötajate koormus ja pinge on ülisuur.

Hetkel pole COVID-19 jaoks vaktsiini ega ravimit. Vaktsiini väljatöötamise nimel töö käib pidevalt.

Palju on pööratud tähelepanu ka teiste hädavajalike ametite pidajatele, kelle panuseta ei saa hakkama keegi: nende hulgas kaugesõiduautojuhid, kelle iga­ päevatöö tõttu liiguvad kaubad, toidupoodide töötajad, kellele sel langeb praegu väga suur koormus. Mitmed poed on tõst­ nud töötajate palka ja kassade ümber on ilmunud klaasist kait­ sed, peatamaks viiruse levikut ostjatega suheldes.

Eksperdid on täheldanud, et COVID-19-ga seotud hirmud, mured, ebakindlus, töö kaotused ja isolatsioon jätavad jälje ka paljude inimeste vaimsele tervi­ sele.

Ministrid ja terviseametnikud hoiavad pidevalt rahvast kursis käesoleva olukorraga. Loode­ tavasti saab ühiste pingutustega viirus kontrolli alla ja see raske aeg kiiremini üle.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV

News, CBC, Globalnews – EE)

11

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Krista Poolsaar Krista Poolsaar on üks seitsmest era­ kordselt tublist Kanada Eesti kogukonna noorest ESK 2019 stipendiaadist. Krista Poolsaar õpib kolmandat aastat Torontos Ryersoni Ülikoolis masinaehituse-in­ seneri erialal. Kasvades üles Toronto eesti kogukonnas, käis ta eesti koolis ja osales gaidide tegevuses. Ta oli vaba­ tahtlik gaidijuht ja eel­ misel suvel Kotkajärve laagri abijuht.

Eestlaseks olemise kohta: Olla eestlane, tähendab mulle olla ühenduses sarnase taustaga inimeste kogukonnaga. See on nagu äärmiselt laiahaardelise pere oma­ mine. Eesti on suures maailmas väike tegelane, kuid ma näen eeslaste panust, mida nad hoolimata oma väikesele arvule tee­vad ... ... mis on hea näide meie ühisest uhkusest oma kul­ tuuri üle. Jäädes tugevaks ja kindlaks meie tradit­sioonidele ja saavutustele, muu­dab see meid oluliseks ja annab mulle isik­ likult identiteeditunde ning uhkuse ja see aitab üldiselt kaasa parema maailma loomi­sele.

ESK rolli kohta: ESK on kogukonnale tähtis, kuna see aitab pakkuda vaja­ likke ressursse meie kogukonna ülalpidamiseks. Ilma raha­ liste võimalusteta korraldada kul­tuuriüritusi ja edendada olu­ lisi sidemeid oleksime me vähem ühenduses oma pärandi ja rahvaga. Kogudes raha ja koordineerides oskusi, eriti eesti kooli, Jõekääru ja Seedrioru, kooride ja Kungla jaoks, aitab sihtkapital traditsioone elus hoida ja kindlustada meile tule­ vikku siin Kanadas.

Tänu meie heldetele annetaja­tele on Eesti Sihtkapital Kana­ das välja andnud üle 130 stipendiumi Kanada Eesti noortele 2003. aastast saadik. Külastage meie veebilehte www.esto­ nianfoundation.ca enama informatsiooni saamiseks stipendiu­ mi tähtaja ja kriteeriumite kohta või meie kogukonna toeta­ miseks annetuse tegemiseks.

S P ORT

Götzise mitmevõistlus jääb ära Korraldajate otsusel jäetakse 30.-31. maile planeeritud mai­ nekas Götzise mitmevõistlus esmakordselt ajaloos ära.

Võistlust edasi lükata ei saa, et vältida kattumist teiste oluliste rahvusvaheliste võistlustega.

Götzise mitmevõistlust on

peetud alates 1975. aastast, 1995. ja 1998. aastal teenis seal esikoha Erki Nool. Eelmisel aastal võitis meeste kümne­ võistluse kanadalane Damian Warner ja naiste seitsmevõist­ luse britt Katarina JohnsonThompson.

Pärnu kesklinna kavandatava autosilla võidutöö selgunud

Võidutöö näeb ette kahe kaarega rippsilla ehitamise, mille sildeavadeks on ligi 130 meetrit ja kaarte kõrguseks kuni 16 meetrit. Silda kannavad Pärnu linnavalitsus valis välja mõlemalt poolt umbes viiekraa­ Ülejõel asuvat Raba tänavat dise nurga all olevad teraskaa­ ja kesklinnas asuvat Laia red, millele on riputatud sõidutänavat ühendava silla ar­ ­ ja kergliiklusteed, ainult üks silla hitektuurivõistluse võidu­töö. tugipunkt on plaanitud jõkke.

Sild on oluliseks ühenduseks Uue autosilla arhitektuu­ rivõistluse võitsid Mari-Liis Rääma ja Ülejõe elurajoonide ja Vunder, Sandra Vahi, Johannes linnakeskuse vahel.

Heine ja Grete Soosalu ehitus­ Pärnu uue silla projekteeri­ firmast Fidele OÜ, kelle võist­ mistööd peaksid algama 2020. lustöös ,,Luik“ on kujutatud aastal, ehitamist loodetakse kahe kaarega rippsilda. alus­tada 2021. aastal. (ERR/EE)

Pärnu silla võidutöö.

Allikas: Fidele OÜ/ERR

12

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Nr. 13

Koroonakevad…

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

(Algus lk. 5)

poliitikud. Igasugune kriitika kriisimänedžer Angela Merkeli suunas on vaibunud, isegi pa­ remradikaalse erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) liik­med on rahul oma poliitilise ülem­ vaenlase tööga. Liidukantsler ise viibib momendil koduses karantiinis, teda kopsupõletiku vastu vaktsineerinud arst oli nakatunud. Merkeli kõik kolm ­ testi on olnud negatiivsed. Väga head tööd teeb noor tervis­ hoiuminister Jens Spahn (39).

Töökoormusest hoolimata jak­ sab ta asjalikult ja rahulikult vastata küsimustele. Eriliselt peab tooma esile CDU poliitiku oskust käia ümber kriitikaga.

Inimeste rahustamine, neile loo­ tuse vahendamine on praegusel ajal äärmiselt tähtis.

praost MART SALUMÄE

Palmipuudepüha ja Vaikne Nädal Palmipuudepüha on tänavu 5. aprillil. Juba 9. aprill on Suur Neljapäev, millest on alguse saanud armulaua sakrament.

Järgneb Suur Reede, mil kum­ mardume Jeesuse ristisurma meenutades. Vaikne Laupäev juhatab sisse juba Kristuse Ülestõusmispühad, aga sellest kirjutan pikemalt järgmisel korral.

Palmipuudepüha palve: Kõi­ geväeline Jumal, Sa saatsid oma Poja, meie päästja Jeesuse Kristuse, et Ta kannaks ära maailma patu ja sureks ristil.

Aita meil usus taibata, et Ta täi­ tis kuulekana Sinu tahet, ja lase meil Tema ülestõusmises osa saada võidust maailma ja meie patu üle. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen!

Vana Testamendi lugemine on Jesaja 50: 4-10 „Issand Jumal on mulle andnud õpe­ tatud keele, et ma oskaksin vas­ tata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommi­ kul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel…“ Uuest Testamendist on lugemine Johannese evangee­ liumist Jh 12: 1-8 „…Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinna­ list nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast…“ Seekordse mõtiskluse inspi­ ratsiooni sain kuulates Hanley Victoria Hallis 2019.a. salves­ tatud orelikontserti, kus esines noor Hollandi organist Gert van Hoef. Ühe teose ettekanne lummas mind täielikult. Selle ­ aluseks on 17. sajandi helilooja Johann Schopi loodud koraali­ viis „Sollt’ ich meinem Gott nicht Singen“. Soovitan teil seda ise kuulata YouTube’i aadressilt: https://www.youtube. com/watch?v=c89kaRsOYhg, sest sõnades muusikat edasi anda on abitu. Huvi äratamiseks mainin vaid nii palju, et noor virtuoos suutis vägeval orelil hellalt kõrvu paitada värvikül­ lase lüürikaga ning järgmisel hetkel heita kuulaja kõige marulisema helidetormi meele­ valda. „Eks mu kohus tänu teha“ – nii tunneb meiegi kiri­ kurahvas seda meloodiat Paul Gerhardti kirjutatud sõnadega.

Toon siinkohal ära selle koraali (KLPR 292) esimese salmi: Eks mu kohus tänu teha Jumalale ilma pääl?

Sest ma saan küll kõigest näha, kuis nii lahke Tema meel.

Armu täis on Tema süda, et Ta selle elu sees kõiki hoiab helduses, kes siin kummardavad Teda.

Aeg kõik asjad lõpetab, Jumal ikka armastab.

Mind pani see muusikelamus mõtlema eesolevatele suurtele pühadele. Pühitseme neid teist­ moodi kui iial varem. Kirikud on suletud ja pered ei saa pühadeks vanavanemate juurde

sõita. Maailm on nakkusohust ja eelkõige tuleviku ebakindluse pingest mõjutatud. Selle kõige keskel jääb aga siiski kestma Kristuse toodud lunastus ja ülestõusmise rõõmusõnum. Kas ja kuidas suudame kirikuna, vaimulikena ja ristiinimestena kuulutust Kristusest oma hinges nii elavana kanda, et see lohu­ tab kurbi, julgustab heitunuid ning annab jõudu väsinuile? Elu tormide keskel oleme kutsutud endas kandma ligimesest hooli­ vat ja Jumalat usaldavat tänu­ likku meelerahu. See võib mõnelegi tunduda raskesti mõistetav, kuid Jumal on kõi­ kide aegade Issand – eriti ka praeguse hetke Aukuningas.

Omaette küsimus on, kas oleme valmis siin ja praegu kuuluma nende hulka, kes käivad koos temaga ja lasevad tema armas­ tusel end kanda.

Aeg kõik asjad lõpetab.

Maine elu tähendab paratama­ tult sõltuvust materiaalsest toi­ metulekust. Hüvesid oleme en­ dale loonud rohkem kui kunagi varem. Hädadest pole aga inim­ kond iial vabanenud. Murede fookus on ajas küll muutunud.

Kui 500 aasta eest, reformat­ siooniajastu Euroopas, muretseti usupuhtuse ja hingeõndsuse pärast, siis 100 aastat tagasi nõudis töölisliikumine pelgalt õiglasemat elujärge ja rohkem leiba lauale. Sealt alates on ühiskonnas pühaks kuulutatud igaühe õigus õnnele, mille peab kinni maksma jätkuv majandus­ kasv. Ja veel mõne nädala eest oli paljudele suurim meelehärm ehk see, kui nutitelefon ei leid­ nud Wi-Fi võrku üles.

Tänane mure on inimesed karmi reaalsusse paisanud. Tõ­ de­ musest, et elu on habras ja ajalik, on kujunenud üleilmne ehmatus. Asjademaailma nuti­ kuses lõime oma heaolu ülal­ pidamiseks hästi toimivad glo­ baal­ sed tarneahelad. Üks va­ nasõna ütleb, et targale tuleb ka tark häda. Nii käivadki üleil­ mastumise hüvedega kaasas ka globaalsed hädad.

Jumal ikka armastab. Kriisi ei saa lasta raisku minna, sest katsumused liidavad inimesi ning seekordne päris otseselt.

Kuigi avalikus ruumis hoiame üksteisest eemale, on näiteks pereliikmed palju rohkem ko­ dus. See on aeg, mil tavapärase kodust tööle, kooli või õhtuks välja kiirustamise asemele on tekkinud aeg koos olla. Eks see on harjumatu ning isegi närve sööv. Peab ööd ja päevad üheskoos veetma ja selle keskel veel kodukontoris töötama. Aga see on ka enneolematu võima­ lus. Rääkida ära jutud, mis siiani on rääkimata. Avastada ­ endas ja oma lähedastes püha­ dus ja ehtsus, mis muidu elu rollimängu dekoratsioonide varju jääb. Ehk leiame taas üles oma esivanemate tarkused suure pe­ rena koos elamiseks. Mõnedki peavad samal ajal harjutama kodu vaikuses enda seltsis viibi­

Looduses on kõik rahulik. Päike läheb looja, et hommikul taas tõusta, andes lootust, et ärev olukord, mis praegu terves maailmas valitseb, liigub samm-sammult positiivse lahenduse poole.

Foto: EE

Üle poole Venemaa elanikest kahetseb Nõukogude Liidu kokkuvarisemist Levada Keskus avaldas sel nädalal avaliku arvamuse uuringu tulemused, mille kohaselt kahetseb 65 protsenti Venemaa elanikest senini Nõukogude Liidu kokkuva­ risemist.

Uuringu puhul on tähele­ panu­ väärne, et vastav number on viimastel aastatel kasvanud.

Näiteks detsembris 2012 tundis N Liidu kokkuvarisemise pärast kahetsust 49 protsenti Venemaa elanikest.

Kui inimestelt küsiti, mida nad konkreetselt kõige enam N Liidu kokkukukkumisest kahet­ sevad, vastas kõige enam ehk 52 protsenti, et inimesed kaota­ sid tunnetuse kuulumisest suur­ riiki.

Samuti kahetseti ühtse ma­ jandussüsteemi kadumist -49%

mist ja üksilduse painest vaba­ nemise kunsti. Need on välja­ kutsed, mis kohustavad jagama kindlustunnet keset ebakindlust.

Ehk teisiti väljendudes – kui ajalikkus pakub vaid ebakind­ lust, tuleb abi otsida ajatutest ja igavestest väärtustest.

Palmipuudepüha, Suur Nelja­ päev ja Suur Reede jutustavad ka ajast, mis oli täis ebakind­ lust, valu ja surma. Jeesuse tee­ kond Jeruusalemma oli inimli­ kult võttes tee hukule. Paljude kaasteeliste vaimustus muutus peagi hirmunult ülekohtu eest pagemiseks. Aga need, kes mur­ tud meeles tema risti alla nutma jäid, said ka esimesteks üles­ tõusmise tunnistajateks. Miks?

Seepärast, et nende armastust polnud läbi elatu suutnud mur­ da. Õnnistatud Vaikset Nädalat soovides: praost MART SALUMÄE

vastanuist (20 aasta eest oli see esikohal 60%ga).

Vastanutest 37% nimetas, et pärast N. Liidu kokkuvarisemist hakkas kasvama vastastikune umbusaldamine ja vaen ning 31% arvates kadus tunne, et igal pool võib end tunda kui ­kodus. Veerand vastanutest ütles, et nende suhted sugulaste ja sõpradega halvenesid.

Küsitluses paluti välja tuua märksõnad, mis neile seostuvad N Liiduga. Vastanutest 16 prot­ senti nimetasid stabiilsust ja korda ning kindlust tuleviku suhtes; 15 protsenti tõi välja parema elu kui praegusel Vene­ maal. Ainult üks protsent vasta­ nutest tõid välja repressioonid, Gulagi ja nälja.

Kui tänastelt Venemaa elani­ kelt küsiti, kas N Liidu kokku­ varisemine oli vältimatu või ära hoitav, vastas koguni 63 prot­ senti, et seda oleks saanud ära hoida. Kusjuures nii vastanute hulk on samuti ajas kasvanud – näiteks detsembris 2012 oli ­samal arvamusel 48 protsenti.

Kui venelastelt küsiti (vastata sai mitu varianti), kust pärine­ vad nende teadmised N Liidu kohta, vastas 61 protsenti, et isiklikest kogemustest ning 51 protsenti, et oma vanematelt või lähisugulastelt. (ERR/EE)

150-aastane…

(Algus lk. 1)

EÜSi 150. aastapäeva puhul ilmub juubelimark, liikmete kaastöödest koostatud juubelial­ bum ning „Kalevipoja“ audio­ raamat. Juubeliaastasse on ka­ vandamisele veel – vastavalt eriolukorra kehtivusajale – EÜSi liikmete akadeemilised loengud, sinimustvalge lipu aas­ tapäeva tähistamine, liikmete suvepäevad ja palju muud.

AS Eesti Postilt ilmub 7. aprillil Indrek Ilvese kujundatud

Abilised on teeninud ära meie austuse ja palgatõusu Kriis on toonud esile naiste tähtsuse. Nende töötajate, kelle palk on tavaliselt kuni 30 ­protsenti väiksem meeste sisse­ tulekutest. Saksamaal töötab jaekaubanduses 72,9 ja haig­ lates 76 protsenti naisi, mis näi­ tab, et just nemad hoiavad püsti eluks hädavajalikke sektoreid.

Puhkenud debatt nende palkade tõstmiseks on igati teretulnud ja õigustatud. Plaksutamine Bun­ destagis või rõdudel on küll ilus žest, kuid ei toida meie tublisid abilisi. Nendegi töö kergenda­ miseks on otsustatud mitmete soodustuste kasuks: näiteks Baierimaal saab haigla personal tasuta süüa või Põhja-Reini lii­ dumaal tohivad need, kellel autot ei ole, need riigi kulul ­ üürida. Kauplustes töötavaid premeeritakse ühekordse mak­ suvaba summaga.

Mitmete meelest alustas Saksamaa „sõda“ tapva hinga­ misteede haiguse vastu liialt hilja. Selle üle võib muidugi ­ vaielda. Samas on sakslastele ülitähtsad nende põhiõigused.

Sellest tulenevalt pelgasid polii­ tikud kriitikalainet, mille oleks endaga toonud kaasa täielik lii­ kumisvabaduse piiramine. Kas „ainult“ kontaktikeeld aitab võitluses koroona vastu, seda näitab aeg.

Kriisiolukordes hoiavad saks­ lased alati kokku ja näitavad solidaarsust. See annab lootust, et mõistlikud poliitilised otsu­ sed ja tugev tsiviilühiskond aita­ vad võita tapva viiruse ja selle­ ga kaasatoodud tagajärjed.

EÜSi juubelimark ja ümbrik.

Lisainfo: Virtuaaltuur EÜSi majas Tartus, J. Tõnissoni 1 www.eys.ee/vir­ tuaaltuur/ EÜSi koduleht www.eys.ee Lugemist EÜSi ajaloost www. eys.ee/seltsist/ Kontakt: Kerdo Kristjan Tamm, EÜSi esimees, tel 513 4991, e-post esimees@eys.ee Erki Tamm, EÜSi vilistlaskogu esimees, tel 508 7227, e-post erki.tamm@ut.ee Teate edastas Kalmar Kurs, EÜSi vilistlane, tel 5332 6367

Nr. 13

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

MÄLESTAME KURBUSES ARMAST ABIKAASAT, EMA, VANAEMA JA ÕDE

Aino Laanvere

13

Lahkus meie kauaaegne sõber

Aino Laanvere Südamlik kaastunne PAULILE ja perele

neiuna KUTSER sündinud 10. aprillil 1927 Kõrgessaares, Hiiumaal surnud 29. märtsil 2020 Torontos

JÜRI ja SANDY MERELAID

mälestavad abikaasa PAUL poeg R ICHARD ja MARCIA MICHAEL ja KINSEY ERIKA ja MATT õde MILVI perekonnaga Eestis

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Aino Laanvere ja avaldame kaastunnet perekonnale

Ootamatult lahkus hinnatud töömees

Slava 04.07.1965–26.03.2020

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Lahkus meie noorepõlve koduküla naaber

Aino Laanvere

Mälestavad ja avaldavad kaastunnet maalrifirma kolleeg KAIDOLE

Foto: Jaan Künnap, vikipedia

Admiral Bellingshauseni reis lõpeb plaanitust varem Antarktika mereekspeditsioo­ ni juht Tiit Pruuli teatas, et Admiral Bellingshauseni ree­ derid otsustasid, et plaanitud Arktika retk jäetakse ära ja laev tuuakse võimalikult kii­ resti koju.

Pruuli sõnul pole praeguses koroonaviiruse kriisis midagi teha. ,,Olukord maailmas on selline, et väga raske kui mitte võimatu on siseneda praegu eri­ nevate riikide sadamatesse ja planeerida ka suve lõpuks suuri ekspeditsioone keerulistes ve­ tes,“ selgitas Pruuli sotsiaal­ meedias.

S/Y Admiral Bellingshausen on praegu Peruu ranniku lähe­ dal, umbes 4 kraadi ekvaatorist ja liigub vaiksete tuulte toel põhja poole. ,,Oleme saanud Panama võimudelt kinnituse, et aprilli alguses on meiesugustele alus­ tele kanal avatud. Meil on pal­ gatud agent, kes korraldab kanali läbimise tehnilise poole, murtetseb meeskonnale toidu, vee, kütuse ja vajalikud me­ dikamendid ühele meeskon­ naliikmele, kes muidu oleks pi­ danud kuu alguses koju lenda­ ma. Meeskonda ennast maale ei lubata,“ kirjutas Pruuli.

Ta lisas, et kapten Meelis Saarlaidi sõnul on laevas kõik kena, kui välja arvata põrgupa­ lavus.

Esialgu oli plaanis, et lõuna­ mandril ära käinud, otsustasid jahtlaeva Admiral Belling­s­ hausen reederid sõita ka arkti­ listesse vetesse ning laevaga loodeti teha lõpuks tiir ümber maakera.

Südamlik kaastunne abikaasa PAULILE ja poeg RICKILE perega

ANU JÕE ja KETO SOOSAAR LILIAN ja ANTS PUUST TIINA ja JAAN TIMUSK REET SEPP VIRGE BRÛLÉ

Mälestavad kurbuses LEIDA PAJUR ERNA MADVARK ASTA VALVUR ELVI MILLIGAN VIVI KIVI

Puhka rahus!

Filateelia. Uus postmark

Paldiski Nikolai kirik Omniva (Eesti Post) lasi 27. veebruaril käibele uue sise­ riikliku (0.65 €) postmargi Paldiski Nikolai kirik. Post­ margi kujundas Riho Luuse ja margid on trükitud trüki­ kojas AS Vaba Maa. 25.02.1770. a andis Konsis­ toorium loa pidada Paldiskis saksakeelseid jumalateenistusi.

Esialgu toimusid need üüri­ majas, kiriku ehitus võis alata alles pärast seda, kui tsaar Nikolai I eraldas kiriku ehi­ tamiseks 14000 bankorubla.

Arhitekt Schellbachi projektee­ ritud kiriku nurgakivi pandi 13.06.1840. a, kirik pühitseti 18.10.1842. a.

Seoses 1939.a baaside lepin­ guga lahkus kogudus Paldiskist ning hääbus Teise Maailmasõja ajal.

Nõukogude võim muutis kiriku klubiks, lisades kiriku fassaadile juurdeehituse vajalike abiruumide paigutamiseks. Hil­ jem kasutati kirikut laona.

Paldiski kogudus taastati 1991. a ning kogudus sai kiriku enda valdusse 04.11.1994. a.

Soome sõpruskoguduse abiga taastatud kirik taaspühitseti 03.01.1999.a. Praegu kasutab kirikut üks EELK väikseimaid kogudusi. (Allikas: Omniva)

Eesti füüsik sai Euroopa Teadusnõukogult 2,5 miljonit Euroopa Teadusnõukogu eral­ das Eesti füüsikule Girš Blumbergile 2,5 miljonit eurot uurimistoetuseks, mille ees­ märgiks on rajada Tallinnasse unikaalne labor senini mõista­ tuslike kvantnähtuste uuri­ miseks ülijuhtivates materja­ lides. Ülijuhid on üks võtmetehno­ loogia näiteks meditsiinis ja kõrge energia füüsikas. Üli­ juhist saab ehitada näiteks kadudeta elektriliine, kerida võimsaid magneteid, ehitada suure kasuteguriga elektrige­ neraatoreid ja -mootoreid ning väga tundlikke aparaate, näiteks kvantarvuteid. Kõik teadaolevad ülijuhid töötavad aga väga ma­ dalatel temperatuuridel, tüüpili­ selt alla -190 C. Ülijuhtivuse mikroskoopilist olemust ei mõisteta väga hästi ja see on takistuseks paremate ülijuhtide loomisel. Üks võima­ lus ülijuhte paremini mõista on uurida nendes esinevaid süm­ meetriat rikkuvaid nähtusi, näiteks seda, kas ülijuhtide käi­ tumine sõltub füüsikalise aja suunast.

Uue rajatava katseseadme eesmärk ongi uurida ülinõrku ja tundlikke magnetilisi nähtusi ülijuhtides. Kuna seda saab teha vaid väga madalate temperatuu­ ride juures – mõni sajandik kraadi üle absoluutse nulltem­ peratuuri – tuleb rajada spet­ siaalne külmalabor ja luua ­mitmeid unikaalseid väga tund­ likuks mõõtmiseks vajalikke seadmeid.

Taevaisa kutsel lahkus meie endine tubli ringi liige ja kunagine esinaine

Aino Laanvere Südamlik kaastunne abikaasa PAULILE ja poeg RICKILE perega Puhka rahus!

TORONTO PEETRI KOGUDUSE NAISRING

Lahkus meie armas tädi

Aino Laanvere Avaldame kaastunnet PAULILE ja RICKILE perekonnaga

JAAN, ALLISON, LAUREN REIN, TOM, SAM, JOANNE MARIAN

EELK Toronto Peetri kogudus mälestab ustavat liiget

Aino Laanvere Issand ütleb: ,,Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!“ Mt 25:34

KBFI direktor Urmas Nagel märkis, et agentuuri teadusgrant on suur tunnustus Girš Blum­ bergi tööle ülijuhtivuse füüsi­ kas. „Olen väga põnevil – antud uurimisaparaat saab olema maailma mõttes täiesti uni­ ­ kaalne ja võimaldab meil jätku­

valt olla maailma teaduse ees­ liinil. Loodan väga, et Girši töö tulemusel tekib meil uusi ideid, mis avavad teaduses ja tehno­ loogias selliseid suundi, millest praegu ei oska keegi isegi unis­ tada, näiteks uue põhimõtte kvantarvutite ehitamiseks!“ rää­ kis Nagel. (DForte/EE)

14

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Nr. 13

EELK Toronto Peetri kogudus mälestab ustavat liiget

LAHKUS MEIE ARMAS UNUSTAMATU

Helgi Sooaru

Helgi Sooaru

neiuna KIRS Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

sündinud 22. juulil 1931 Paistus, Viljandimaal surnud 27. märtsil 2020 Torontos

1 Kr 13:13

Mälestavad sügavas kurbuses Nüüd jääb usk, lootus, armastus, aga suurim neist on armastus.

1 Kor 13:13

HELJU HELLE-MAI ja ROBERT BRANDON perega

Taevaisa kutsel lahkus meie endine elurõõmus ja abivalmis ringi liige

Helgi Sooaru

Eriolukorra tõttu toimub matus perekonnaringis.

Helgi elu pühitsemise koosviibimisest teatame.

Südamlik kaastunne õde HELJULE perega Lahkus armas

TORONTO PEETRI KOGUDUSE NAISRING

Puhka rahus!

Helgi Sooaru Meie kallis Rändur väsis ära Mälestavad leinas AINO ja ANNE

Helgi Sooaru Kaastunne õde HELJULE ja omastele Sammume edasi Mälestab rännukaaslane MART perega

Lahkus meie armas

Helgi Sooaru

Kallist

Helgi Sooaru Leinavad sügavas kurbuses

Mälestavad MAIE LIIV perekond VIIKNA Eestis perekond MÄNDLA Eestis

MAI VOMM-JÄRVE JAAK JÄRVE Avaldame südamlikku kaastunnet HELJULE perega ning lähedastele

Akadeemik Enn Tõugu 1935-2020 Pärast pikaajalist haigust lah­ Mälestame oma üliarmast kodulinna sõbrannat kus 30. märtsil Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti arvuti­ teaduse suurkuju Enn Tõugu.

Enn Tõugu sündis 1935. a Tallinnas. Ta saadeti 14. juunil Puhka rahus, kallis Helgi 1941. a koos perega Siberisse, kus oli kuni 1946. a Uržumi lähedal Kirovi oblastis asumi­ HELLE UNGERSON WILLIAMS sel. Aastal 1958 lõpetas ta ABIKAASAGA Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse erialal. Tõugu Südamlik kaastunne HELJULE perega kaitses 1973.a Leningradi Elektrotehnika Instituudi juures doktoriväitekirja ,,Arvutus­mu­ de­­lite rakendamine masinpro­ Lahkus kauaaegne hea perekonnasõber jekteerimise tarkvaras“.

Enn Tõugut loetakse eesti ­a rvutiteaduse alusepanijaks.

Aastast 1976 oli Enn Tõugu Mälestavad kurbuses seotud Küberneetika Instituu­ SELMA ja VAADO diga, põhilisteks uurimisvald­ JUTA ja GLENN kondadeks olid sünteesprogram­ PIA ja STEVE meerimine, deklaratiivsed kee­ Südamlik kaastunne LEALE, led ja tehisintellekt. Teaduste HELVILE perega ja ANDRUSELE akadeemia liikmeks valiti Enn Tõugu 1981. a informaatika alal. 1992–2000 oli Tõugu Rootsi Kuningliku Tehnikaüli­ kooli tarkvaratehnika professor, Tõugu oli väga aktiivne Eesti Pakti salaprotokollide tühista­ seejärel Estonian Business ühiskondlikus ja poliitilises mise ja hukkamõistmise eestve­ School’i professor ning 2008. elus.

Aastatel 1989-1991 oli ta dajaid. Aastal 1996 kandideeris aastast Kollektiivse Küberkaitse NSV Liidu Rahvasaadikute Enn Tõugu valimiskogus Eesti Kompetentsikeskuse teadur-­ Kongressi saadik.

Koos teiste Vabariigi presidendiks. 2001. a nõunik. Aastatel 1967 ja 1987 eestlastest saadikutega oli Tõu­ omistati talle Valgetähe III klas­ tunnustati Tõugu teadustööd riiklike preemiatega. gu üks Molotov-Ribbentropi si teenetemärk.

Helgi Sooaru

Peeter Kiik

Kallist kauaaegset sõpra

Helgi Sooaru Mälestab sügavas kurbuses LEO

Mälestame lahkunud kallist perekonnasõpra

Helgi Sooaru Meie südamlik kaastunne õde HELJULE MAIKI (ANDRE) ja MART LUPP lastega ANNELI ja GREG ANDRE-BARRETT lastega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Helgi Sooaru ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Nr. 13

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Corona vii­ rus) pandeemia poolt põh­ justatud eri olukorraga aprilli­ kuus jumalateenistusi ei toimu.

Suure Nädala jumalateenis­ tused Kanada Evangeelses Luter­likus Kirikus (ELCIC) on tühistatud. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või emai­ li-aadressil.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik AJUTISELT JUMALATEE­NIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­­ malateenistuste ja koguduse koos­ käimiste korrapära taastub. Sel­ lest informeerime ajalehe „Eesti Elu” kaudu.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse e-posti saata igal ajal:

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Varem välja kuulutatud teenis­ tused on peatatud kuni järg­ miste teadeteni.

Lähemat informatsiooni saab koguduse õpetajalt ja nõukogu liikmetelt.

Märtsis oli populaarseim reformierakond Erakondade reitingutabelit märtsis juhtis Reformiera­ kond 26 protsendilise toetuse­ ga, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üleeestilisest enam kui tuhande vastajaga küsitlusest. Refor­ mi­era­kon­nale järgnesid Kesk­ era­kond 22 ja EKRE 20 pro­ tsendi suuruse toetusega. Kuu va­ rem oli Keskerakonnal toetajaid 24 ja EKRE-l 16 protsenti.

EKRE 20 protsendile ker­ kinud toetus on Turu-uuringute AS-i küsitlustes erakonna kõr­ geim näitaja alates viimastestt riigikogu valimistest.

Esmakordselt pärast riigi­ kogu valimisi ületas Turu-uurin­ gute küsitluses Eesti 200 reiting sotsiaaldemokraatide oma: Eesti 200 toetas 12 ja SDE-d üheksa protsenti valimiseelistust oma­ vatest kodanikest.

Isamaad toetas märtsikuises uuringus kuus protsenti küsitle­ tuist.

ADVOKAADID

saab

stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

Harry ja Meghan loobusid Sussex Royal Instagramikontost ja veebilehest Meghan Markle ja prints Harry teatasid esmaspäeval, et loobuvad Sussex Royal nime kandvast Instagramikontost ja veebilehest. Ühiselt tehtud avalduses sel­ gitab kuninglik paar, et kesken­ duvad nüüd uuele peatükile saa­ maks aru, kuidas edaspidi panustada, kirjutab Huffington Post.

Pressiesindaja sõnul Sussex Royali Instagrami ja kodulehte enam ei täiendata, kuid mõle­ mad jäetakse avalikult üles.

Sussexi hertsogipaar taandus kuninglikest kohustustest 31. märtsil. Edaspidi pole neil luba­ tud oma tegemistes kasutada sõnu nagu ,,kuninglik“ või ,,tema kuninglik kõrgus“.

Ülejäänud erakondade vali­ mistoetus jääb allapoole vali­ miskünnist: Eestimaa Rohelisi toetab kolm protsenti, Elu­ rik­ kuse Erakonda ja Vabaerakonda mõlemat üks protsent valimi­ seelistust omavatest kodanikest.

Kaks protsenti kodanikest an­ naks oma hääle üksikkandi­ daadile.

Kolme koalitsioonierakonna kogutoetus oli 48 protsenti, ka­ hel opositsiooniparteil 35 prot­ senti. Kui aga viimasele lisada ka Eesti 200 toetus, oleks kogu­ toetuste suhe sisuliselt võrdne (48 versus 47 protsenti).

(ERR/EE)

15

märkmik

Riina Kindlam

Hoiatus puust ja punaseks

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Lugeja kiri

Veel parkimisest Maad on muutunud palju pikemaks ajast kodumaal, kui suutsime jalutada mööda külatänavat seltsimajja, kus alati peeti tähtsamaid ja ühi­ seid olemisi. Kuid isegi prae­ gusel ajal Tallinnas, linna kodanik saab vabalt kasutada trammisid ja bussisid ja kus on ka rohkesti vabu kohti parkimisplatsidel.

Kuid kahjuks see ei sünni siin praeguse aja Torontos ja inimene, kes on huvitatud tu­ lema kesklinna, nagu Madison Avenue rajooni, siis autoga juurdepääs on kas juhuslik või õnnega olenev.

Aga juurdepääs peab olema kindlustatud, kui Eesti ühiskond suudaks kasutada uut Eesti Koda ja elatada oma huvisid.

Kuid unustage lähedased parki­ misvõimalused… ...neid enam pole olemas! Ja parkimisummik harilikult tekib tähtsamatel üri­ tustel.

Niisiis, oleks võimalus ini­ mestel tulla Eesti Koda tegevus­ tele, kui neil oleks võimalus jätta oma auto linnast eemale, ­ nagu õhtutel kasutusel mitte­ olevad parkimisplatsid ja kus Eesti Selts ostaks või rendiks, koolibussid, mis õhtutel peaks olema väga odavad, 50+ ini­ mesele, ja võtaks peale inimesi ettenähtud kohtadel. Just a helpful jab of thought to solve the unsolvable OLAV PETERSON

S P ORT

Wimbledoni tenniseturniir jääb ära Kesknädalal teatas Wimble­ doni tenniseturniiri läbi viiv All England Club, et maailma vanim tennisevõistlus sel aas­ tal ei toimu.

134. Wimbledoni turniir pida­ nuks algama 29. juunil.

Järgmine Wimbledoni släm­ miturniir peetakse korraldajate pressiteate kohaselt 2021. aasta 28. juunist 11. juulini.

1877. aastast peetavat Wimbledoni tenniseturniiri pole pärast Teist maailmasõda kor­ dagi ära jäetud.

Eelmisel aastal olid Wimble­ donis võidukad Novak Djokovic ja Simona Halep. (ERR/EE)

See hoiatav silt on tehtud puust ja punaseks – ühtib täpselt eesti­keelse väljendiga, et kui proovida kellelegi midagi sulaselgeks teha, siis võiks seda kindluse mõttes ette teha puust ja punaseks. Olen alati ette kujutanud lapse puust nikerdatud lennukit, mis siis punavärviga üle võõbatakse. Antud silt on püstitatud Tartu Toomemäe nõlvale, hoiatamaks karantiinist korraks õue tulijaid, et n-ö õhuvanni võtta ainult teineteisest eemale hoides ehk jälgides 2+2 reeglit (2 inimest korraga ja 2 meetrit vahet). Vastasel juhul on tungiv palve – mine koju tagasi!

Väikeses kirjas all on kaks sotsiaalmeedias kasutatavat teema­ viidet (hashtag) #püsikodus (teemaviidetes sõnadele vahesid ei panda, need tuleb ise üles leida, mis on tihti lõbus tegevus) ja #eludegaeimängita (eludega ei mängita).

Foto: Californias sündinud ja sirgunud Tartu Ülikooli psühholingvistika dotsent ja eesti keele vanemteadur Virve Vihman; tekst: Riina Kindlam

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020

Nr. 13

Tellige EESTI ELU! Eesti Maja 60. aastapäev 1. aprill 2020 mär­­gib Toronto Eesti Maja 60. aastapäeva. Loot­ si­­ me, et saame seda vers­ ta­ posti ühiselt tähistada, kuid COVID-19 kriisi tõttu pole meil võimalik kokku tulla.

Kodus püsimine on praegusel hetkel parim viis kaitsta meie kogukonda.

Koju jäämine on samas vas­ tuolus Eesti Maja põhimõtetega.

Kuuekümne aasta jooksul on majas toimunud tegevused toe­ tanud meie kogukonda Toron­ tos. See on olnud koduks isegi siis, kui viibime kodust eemal.

Meie hulgas pole ühtegi ini­ mest, kes poleks rääkinud oma tihedatest sidemetest selle meile südamelähedase paigaga. Side­ metest, mis on loodud kogukon­ na, teenuste ja hariduse kaudu.

Kui 4. aprillil 1960 avati ­esmakordselt meie uksed, siis 4. aprillil 2020 on need uksed aju­ tiselt suletud. Järgmised kuud panevad proovile meie kogu­ konna, meie rahva ja iga üksikisiku tugevuse.

Sellel keerulisel ajal on tähtis

meeles pidada, et maja asutajad tegutsesid samuti omamoodi kriisi ajal, luues Eesti Maja, mis sai aluseks tugeva ja aktiivse kogukonna rajamisel. Nad tead­ sid, mis tunne oli olla teistest äralõigatud. Nad teadsid, mida tähendas ebakindlus tuleviku osas. Nende jaoks polnud kao­ tus võõras.

Kuid neil oli olemas ka loo­ tus. ,,Me kestame üle aja.“ See olid Eesti luuletaja Henrik Visnapuu poolt kirja pandud lootust täis sõnum, mis gravee­ riti Toronto Eesti Majja 1963. aastal.

Loodame, et selles kriisis võib siiski leiduda terake positiivset, kui lõpuks saame jälle tugevamana kokku tulla.

Kui kord jälle on turvaline, siis koguneme taas, et pidutseda, õppida ja lihtsalt üksteise seltsis olla.

Meil on olemas plaanid 60. aastapäeva tähistamiseks ning me jagame neid niipea, kui saabub õige aeg. Ootame juba, millal taas kord Eesti Majas ­üksteist tervitada saame.

TORONTO EESTI MAJA JUHATUS

Markus Rosenberg kutsub kodutreeninguid tegema Markus Rosen­ berg, personaal­ treeningustuudio Fit Cul­ ture Inc. omanik, julgus­tab inimesi oma tree­ ningurütmi jät­ kama ka prae­­guse kriisi ajal.

Kuigi stuudiod on suletud, saab trenni teha kodust.

Alljärgnevalt Markuse pöör­ dumine.

Nagu mõned teavad, alusta­ sin sel nädalal üks-ühele vir­ tuaalsessioone FaceTime, Zoom ja Instagram Video kanalite kaudu ning jätkan seega kõikide klientide toetamist kõige pare­ mal viisil nende endi kodudes.

Et aidata kõiki huvilisi, alus­ tan järgmisel nädalal igal teisi­ päeval ja neljapäeval kell 12

päeval tasuta 30-minutiliste treeningute pakkumist. Igaüks on teretulnud ühinema Zoom, Instagram Live ja/või Facebooki kaudu, võite kaasa kutsuda ka pere ja sõpru. Osalemiseks va­ jate väikest treeninguruumi ja veebi- või telefonikaamerat.

Facebooki grupi ,,Fit Culture Inner Circle“ vahendusel saab hoida end kursis rohkemate ta­ suta treeningutega ja nõuannete­ ga parema tervise ja treeningu osas. See on avatud kõigile info jagamiseks, küsimuste esitami­ seks ja nõuannete pakkumiseks.

Kõik küsimused teretunud!

Sinu tõeline rikkus on sinu tervises.

MARKUS ROSENBERG, www.fitculture.ca

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni vähemalt 1. maini 2020. Sel ajavahemikul seal toimuma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Lehe kontor on suletud ülestõusmispühadel reedel, 10. ja esmaspäeval, 13. aprillil.

Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu „Rõõm üle maa“ peetakse tuleval aastal EELK konsistoorium ning EELK Kirikupäeva ja Laulu­ peo Sihtasutus teatavad, et EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu „Rõõm üle maa“ lükatakse aasta võrra edasi ning see toimub 2.-4. juulil 2021 Viljandis.

Pöördumisele laulupeo ja kirikupäeva korraldajate ja osa­ liste poole kirjutasid alla EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK jumalateenistuselu, kiri­ kumuusika ja hariduse assessor Marko Tiitus, EELK Kiriku­ päeva ja Laulupeo Sihtasutuse nõukogu esimees Jüri Ehasalu, EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutuse juhatuse esimees Piret Aidulo ja vaimuliku laulu­ peo „Rõõm üle maa“ kunstiline juht Heli Jürgenson.

3.-5. juulil 2020 Viljandis ­toimuma pidanud kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo edasilükka­ mine otsustati neljapäeval, 26.03.2020 toimunud EELK konsistooriumi ning EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihta­ sutuse esindajate ühisel nõupi­ damisel.

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas lootust, et kogu see aeg ja armastus, mis laulupeo kor­ raldamisse tänaseks on pa­ nus­ tatud, leiab ilusa ja rõõmustava väljundi tuleva aasta suvel. „Vaimulik laulupidu ja kiri­ kupäev on traditsiooniliselt meie kiriku kõige rahvarohkem ja esinduslikum suursündmus, mis hõlmab kõiki EELK praost­ kondi, kogudusi, muusikakol­ lektiive ja asutusi, samuti meie sõpru ja partnereid väljaspool Eestit. Kriis on puudutanud omal moel meid kõiki. Seda arvestades ei ole laulupeo ja kirikupäeva üldine moto ja sõ­ num „Rõõm üle maa“ praeguses olukorras ega isegi vahetult peale kriisi leevenemist kõige asjakohasem,“ põhjendas otsust EELK jumalateenistuselu, kiri­ kumuusika ja hariduse assessor Marko Tiitus.

(Allikas: EELK Konsistoorium)

Putiniga kätelnud arst haigestus koroonaviirusse

New Yorki saabus USA mereväe haiglalaev

Moskva Kommunarka piir­ konna nakkushaigla peaarst dr Deniss Protsenko haigestus koroonaviirusse. Uudis jõudis rahvusvahelisse meediasse, kuna dr Protsenko kohtus möödunud nädalal Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja kätles temaga, kui presi­ dent käis haiglas ametlikul visiidil, vahendab TvRain.ru.

Vene meediakanali andmetel

Esmaspäeva hommikul saabus New Yorki Manhattani kai juurde USA mereväe haigla­ on 44-aastane dr Protsenko nüüd patsiendina omaenda haiglas, tema seisund on rahul­ dav.

President Putinile on tehtud koroonaviiruse teste, seni on testide tulemused olnud nega­ tiivsed. (D/EE)

laev, edastas The New York Times.

Kuigi New York on muutu­ nud USA koroonaviiruse epi­ tsentriks, siis laeval ei ravita ko­ roonaviirusesse haigestunuid.

Laev aitab vähendada ülerah­ vastatud haiglate koormust.

Mereväe ametnike sõnul on väga raske tagada, et keegi ko­ roonaviirusega ei saaks laeva pardale. Laeva meeskond ei pääse aluselt maha, personali tervist kontrollitakse regulaar­ selt. Lisaks püütakse leida uusi viise patsientide testimiseks, kes laevale ravida võetakse. (D/EE)