6
EESTI ELU reedel, 3. aprillil 2020 — Friday, April 3, 2020
Haruldane Hargla Kahel viimasel okupatsiooni suvel oli mu Tallinna peavari Meriväljal. 1990. aastal oli selleks kolm kuud koguni Tuule teel asuval ajakirjanike külalistemajas toake. Nii et tunnen ilusat aedlinnajagu hästi. Suure huviga asusin lugema Indrek Hargla hiljutist teost ,,Merivälja“. Alapealk irj aks Ees ti lühiaja kõige suurem mõistatus. Hargla on Eesti üks populaarsem ja hinnatum kir janik, tuntud apteeker Melchiori lugude eest muude teoste hul gas. Sari on seatud Tallinna keskaega, Melchior detektiivina lahendab kõiksugu kuritegusid ja müsteeriume. Merivälja raamat aga on põnevusromaan, tegevus aastal 1997, müsteerium jällegi see, millele Hargla keskendub. Maa-alune ufo Meriväljal on selleks, väidetavalt Eesti kõige kuulsam lahendamata üle loo mulik juhtum. Detektiiviks, kui
soovite, on noor nõid, seda originaalses mõistes, eriliste võimetega Karin. Juba esimesel leheküljel olin kodus. Karin sõidab jalgrattaga Tuule teele, Tuule põiku ot sides, vastates töökohta pakku vale kuulutusele. Hargla Meri välja on pisut teine, kui mida mäletan, kirjanile tunnistab ees sõnas, et on muutnud topograa fiat ja tänavanimesid. Siiski, tut tav tunne, meenutused Meri välja poes järjekorras ostukorvi oodates, et piima osta, vähe oli ju lettidel, oli kohe silmade ees.
XIII noorte laulu- ja tantsupeo üldjuhid on valitud Eelmisel nädalal valiti välja XIII noorte laulu- ja tantsu peo üldjuhid. Laulupeo peadi rigent on Pärt Uusberg ja tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Vaatamata välja kuulutatud eriolukorrale saavad XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmis tused jätkuda, kuna lähikuudel pühenduvad üldjuhid koos autorite ja kunstiliste toimkon dadega noortepeo kava koosta misele ja repertuaari loomisele. XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 2022. aastal. Kokku laekus konkursile 20 tööd. Laulupeo ekspertkomis joni esimehe Heli Jürgensoni sõnul sai Pärt Uusbergi puhul otsustavaks noore helilooja ja dirigendi sügavalt läbitunne tatud ning veenev nägemus lau lupeost kui maailmavaatelisest tasakaalupunktist noortele, kes meie kommete ja traditsioonide jätkajatena peavad hakkama saama nii eelkäijate ootuste kui ka üleilmastumisest tekkivate universaalsete probleemidega. Tantsupeo ekspertkomisjoni esimehe, Margus Toomla sõnul pälvis Agne Kurrikoff-Herman komisjoni üksmeelse usalduse tänu oma silmnähtavalt opti mistlikule hoiakule kanda peo lavastaja vastutust. Pärt Uusberg on 1986. aastal sündinud helilooja ja dirigent, kelle helilooming on laialt tun tust kogunud nii Eestis kui välismaal. Mitmed tema teosed on kõlanud varasemate laulupi dude repertuaaris, millest eriti armastatuks sai 2019. a juubeli peol Uusbergi enda dirigeerimi sel kõlanud laulupeokantaat ,,Igaviku tuules“. 2019. a oktoo
bris võitis Pärt Uusberg VII Eesti noorte koorijuhtide kon kursi. Agne Kurrikoff-Herman on alates Viljandi Kultuurikolledži lõpetamisest 1997. a teinud hu vijuhi ja tantsuõpetajana pide valt tööd laste ja noortega. 20 aastat on ta tegutsenud tant suansambli Sõprus laste- ja naisrühmade juhendajana. Ala tes 2000. aastast on ta tantsu õpetaja Viimsi Keskkoolis ning 2006. aastast tantsuõpetaja Gustav Adolfi gümnaasiumis. Agne Kurrikoff-Herman on ol nud erinevate laste- ja naisrüh made liigijuhina tantsupidude kunstiliste toimkondade liige viimased kümme aastat. Andeka tantsuloojana on mitmed tema loodud tantsud jõudnud ka Kalevi staadioni tantsumurule. XIII noorte laulu- ja tantsu pidu toimub 1.–3. juulil 2022. aastal Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.
Pärt Uusberg 2019.a juubelilaulupeol. Foto: Paul Kiilaspea
Nr. 13
Ufost ja paranormaalsest te gevusest olin küll 30 aasta eest kuulnud. Hargla ehitabki oma raamatu pärisdokumentidele, inimeste mälestustele, ta tege lased põhinevad prototüüpidele, kirjaniku valitud nimed neile on üsna andekad ja huvitavad. Sündmused, mida autor kir jeldab on paljuti juhtunud, luge jale, kes neist on teadlik, lisab see süvenemismõnule. Tegelasi on mitu ja intriige veel rohkemgi. Õelad erasõjad domineerivad teost – aga paelu valt, mitte negatiivselt. Karin saigi töö liikumisvõi metu invaliidi Juliuse hooldaja na, kes insuldijärgselt on kao tanud kõnevõime. Juliuse ja Karini klapp kujuneb selliseks, et mitte midagi ära andes avas tab noor neiu, et ratastoolis olev Julius saab rääkida küll, aga enese huvides mängib tumma. Kahekesi asuvad nad lahen dama viiulivirtuoosi Georg Sinimetsa kummalist kadumist 1983. aastal. Kohtame ka abi elupaari, kel on müüa kild Merivälja ufost, seda 10 miljoni krooni eest. Nende abielu ei ole otsekohene ja aus, kuna raha
peale ollakse väljas. Hargla oskus esitada veen vaid tegelasi, on teose võtmeks. Peatükist peatükini liigub autor sujuvalt nende erinevaid moti vatsioone kirjeldades, mitte kunagi aga unustades lugejat, kes saab jälgida, kuidas komp lotid, vandenõud, intriigid are nevad. Sepitsemisi on palju ning kõik on usutavad. Luge mismõnule lisab Hargla muhe stiil, sõnadega mängimine. Alul saab ekslikult arvata, et on trükiviga, aga siis lööb pähe, et kirjanik, nagu meie Kargu Karla loob sõnu, mis isegi mur dekeeltes pole olemas. Põnevus romaani edukalt huumorit sidu da, on kirjanduslik nipp, mida kohtab harva. Väga hästi on esitatud Karini nõiaoskus. Hargla järgi raken dasid võõrvõimud ufo leidmi seks, selleks et seda välja kae vata, ekstrasensse või selgelt nägijaid. Seda saab Meriväljal liikunud inimene ise kinnitada, et aedlinnas neid oli. Müstikaks jääb küsimus – kes on kõiketeadev väljapres sija, kes telefonikõnede kaudu intriigidele lisab? Nagu põne
vusromaanis peabki olema, ei saa lugeja teada kuni romaani lõpuni. Ufo saladuse, kuhu see kadus, on kirjanik kreatiivselt lahendanud, kuigi nagu žanris ikka, ainult kirjaniku oskus jätab selle võimaluse usutavaks. Väljamõeldud lõpud, fiktsioonil põhinevad seletused, on osa sellest kirjanduse kategooriast. Kuid kuna Hargla osavalt põi mib tõde teose tegelaste teg vusse, siis võib rahuldusega raamatu sulgeda, naudingule lõpu tuues.
Selgusid Gustav Suitsu luulepreemia saajad
Gustav Suitsu luulepreemiat antakse välja alates 2004. a. Preemiaga väärstatakse luule tajat, kes on möödunud aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe ajastutundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt kõrgetase melise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi. Preemia saajad valis välja 5-liikmeline žürii kuhu kuulusid Berk Vaher, Toomas Jürgenstein, Arne Merilai, Asko Tamme ning Rutt Hinrikus. Seoses eriolukorraga lükkub preemia ametlik üleandmine edasi. (ERR/EE)
Ingliskeelne Tallinna arhitektuurigiidi värskendatud väljaanne
Gustav Suitsu luulepreemia konkursile esitati tänavu 11 luulekogu. Žürii hindas kaht kandidaati võrdselt kõrgelt ja nii said preemia ühe asemel kaks luuletajat – Gustav Suitsu nimeline luulepreemia otsustati anda Timo Maranile (luuletuskogu ,,Metslooma truudus“) ja Maarja Pärtnale (luuletuskogu ,,Vivaarium“) eest.
Ene Ergma kirjutas lasteraamatu Astrofüüsik ja endine riigi kogu esimees Ene Ergma sai valmis lasteraamatu ,,Kos mos“. Ergma loodab, et raamat aitab astuda esimesi samme kosmose uurimise teel. Ta ütles, et raamatud täiskas vanutele kirjutada on oluliselt lihtsam ning tunnustas hulga liselt lasteraamatuid kirjuta nud Leelo Tunglat. Ene Ergma ütles ETV saates ,,Hommik Anuga“: ,,See oli ääretult keeruline. Kui ma olek sin kirjutanud selle raamatu täiskasvanutele, oleks läinud pool aastat.“ 67-leheküljelise lasteraamatu kirjutamiseks läks Ergmal kolm aastat. Ergma vastab raamatus olu listele küsimustele kosmose tee madel ning ennustab, et Maal saab inimkond elada veel um bes neli miljardit aastat. ,,Kui me edasi Maa suhtes nii halvasti ennast üleval peame nagu s iiani, loopides kõiki asju maha, reos tades seda, mõeldes ainult oma heaolule, ma kardan, et see elu lõpeb palju varem ära,“ tõdes Ergma. (ERR/EE)
Hollandi muuseumist varastati Vincent van Goghi maal Esmaspäeval varahommikul murti Hollandis Lareni linnas sisse kohalikku muuseumi, kust varastati üks Vincent van Goghi teos, vahendas Reuters. Varaste saagiks langes Van Goghi 1884. aasta maal ,,Keva dine aed“, mis oli saadud lae nuks Groningeni muuseumilt. Lareni kunstimuuseum on ol nud juba pikemat aega suletud koroonaviiruse leviku tõkesta miseks kehtestatud piirangute tõttu. Ka 2007. aastal tabas sama muuseumit kunstirööv, tookord viisid vargad minema seitse väärtuslikku skulptuuri. (ERR/EE)
Põhja-Ameerika enimmüü dud kategooria arvustustes öel dakse vahel, et kui und soovite, ärge asuge õhtul lugema. Nii on ka raamatuga Merivälja, mis on ka üsna mahukas teos, 559 lehekülge. Aga et igapäevasest põnevuse kaudu pääseda kohta Eestis, mida tunned, süveneda harudase autori loomingusse, siis mõne magamata õhtu elab lugeja üle. Nõid Karin on ap teeker Melchiori kõrval Hargla järjekordne edukas saavutus ja teos kinnitab, miks ta menu ja erakordne sulg on viinud ta Eesti meelelahutusliku kirjan duse tippu. TÕNU NAELAPEA
Arhitektuurimuuseumil on valminud ingliskeelne Tallinna 20. sajandi arhitektuurigiidi uustrükk (eelmine väljaanne ilmus 2010), mis koondab en das ehitiste paremikku aasta test 1900–2020. Esinduslik ning värviline arhitektuuri giid kutsub avastama vanalin na kõrval ka Eesti uuemat 20. ja 21. sajandi arhitektuuri. Objektide valikul on arhi tektuuriteadlane Karin HallasMurula lähtunud ehitiste ar hitektuursest kvaliteedist ja ajaloolisest tähendusest, pidades silmas ka hoonete asukohta lin nas ning ligipääsetavust välis külalisest arhitektuurihuvilise jaoks. Kasutatud fotod pärinevad enamjaolt Eesti Arhitektuuri muuseumi fotokogust, ent roh kelt on kasutatud ka spetsiaal selt selle raamatu tarvis tehtud ülesvõtteid. Raamatu Tallinn Architecture 1900–2020. Architecture Guide on koostanud Karin HallasMurula, tõlkinud Krista Mits ja kujundanud Angelika Schneider.
