Eesti Elu / Estonian Life No. 16 | April 22, 2022

This newspaper was mailed on Friday, April 22, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 16, 2022

Reedel, 22. aprillil — Friday, April 22

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

T.E.S. Täienduskool laulab Ukraina toetuseks

Üksiknumbri hind: $4.00

Avaldus Venemaa sõja kohta Ukrainas 17. aprill 2022 Provotseerimata ja jõhker sõda, mille Putini Venemaa on Ukraina vastu vallandanud, on kurjus, mida pole Euroo­ pas nähtud pärast Teist maailma­ sõda. Maailm on masenduses ettekavatsetud rünnakute ja tapatalgute pärast Butšas, Mariupolis, Krama­ torski raudteejaamas ja mujal riigis.

Haiglad, koolid ja kodud hävi­­ tatakse. Vene sõdurid vä­ ­ gistavad naisi ja tüdrukuid, tsiviilisikuid piinatakse, hu­­ka­takse ja kogutakse sunnivii­ siliselt ning küüditatakse Venemaale.

Iga päev toob uusi sõjakuritegusid ja inimsuse­vastaseid kuri­ tegusid.

Putin on rämedalt valesti arvestanud Ukraina rahva tahet kaitsta oma kodumaad ja ellu jääda. Ta ei võida seda sõda ja temale ei tohi seda lubada. Kui Putini režiimi praegu ei pea­ tata, jätkab see ukrainlaste mõrva­mist ja oma kurjuse levita­ mist mujale Euroopasse.

Täienduskooli lapsed laulmas P. Kopvillemi ,,Eesti, mu isamaa“.

Kuu aega tagasi võttis EERO (Estonian Ecumenical Relief Organization) esimees Mari Ann Tammark ühendust Toronto eesti kooli juhatuse­ ga, et pakkuda võimalust osa­ lemiseks videosilla kaudu Eesti noortekontserdil Ukrai­ na põgenikest laste toetuseks 23. aprillil. Ettepanek võeti rõõmuga vastu: saame kooli­ perena kokku silmast silma.

T.E.S. Täienduskoolidel on väga hea motolaul – armastatud

helilooja Peeter Kopvillemi loodud ,,Eesti, mu isamaa“.

Miks mitte laulda seda sügava­ sisulist ja samas lihtsat laulu tervele maailmale ja eriti neile, kes vajavad soojust, leevendust ja sõbratunnet. Teeme ära, Toronto eesti kool!

Järgnevad kooliõhtud möö­ dusid kooli motolaulusse süve­ nemisega. Kahel õppeaastal on jäänud laulutunnid olemata – kool on pandeemia olukorras tegutsenud virtuaalselt, tunnid ­

Foto: Eda Oja

on peetud arvuti vahendusel.

Nüüd said äkki kõik kooli­ noored laulusõnadele ja natu­ kene ka viisile pühenduda.

Linda Soolepp, lastevanemate komitee esimees, täitis kooli veebilehe motolaulu sõnade ja noodiga. Õnneks vanema astme õpilased on laulnud seda koo­ lilaulu, aga nooremad ei olnud kuulnudki. Ühes klassis laulis ekraani ees ette õpetaja Elli Kipper, teises klassis oli abiks (Järgneb lk. 13)

Ottawas arutasid eksperdid Kanada kaitsepoliitika ja globaalse turvalisuse üle Ülle Baum Kanada Sõjamuuseumi Barney Danson Theatre saalis toimus 19. aprilli pärastlõunal briifing tutvustamaks riigi kaitsepolii­ tika ja globaalse turvalisuse

hetkeseisu. Üritusest võtsid osa 23 erineva välisriigi kait­ seatašeed nii Ottawast kui ka Washingtonist. Kohale tulnute hulgas olid Ameerika Ühend­ riikide, Ukraina, Poola, Meh­ hiko, Tšiili, Uus-Meremaa,

Kanada sõjatööstuse KWESST Micro Systems Inc. Next-Generation Tactical Systems esindaja Rick Bowes ja kolonel Igors Klavinš, Läti suursaatkonna kaitseatašee Ottawas 19. aprillil Kanada Sõjamuuseumis toimunud kaitsepoliitika briifingul.

Foto: ©Ülle Baum

Austraalia, Prantsuse, Saksa, Läti, Ungari, Egiptuse, Rwanda, Uganda, Ecuadori, Rumeenia, Norra, Türgi, Peruu, Iisraeli, Korea, Bra­ siilia kaitseatašeed, Kanada riigi sõjajõudude ning Vahtralehemaa juhtivatete sõjatööstuse ettevõtete esinda­ jad jt. Tänavune Ottawas toimuv kaitsepoliitika briifing peeti teemal ,,Canadian De­ ­ fence Procurement, Canada’s Defence Policy & Global Security“.

Briifingu avas sissejuhatuse­ ga Paul Fortin, Fortin Con­ sulting Group’i juhataja, kes muuhulgas toonitas, et viimase kahe kuu sündmused on muut­ nud olukorra maailmas ebatur­ valiseks ja seetõttu toimub kohtumine väga olulisel ajal, ­lisaks on tähtis hiljuti kinnitatud Kanada riigi eelarve, kus viie aasta jooksul on lubatud kait­

Ülemaailmne Eesti Keskõukogu palub Euroopa Liidul, NATO-l ja selle liitlastel: • Uurida Putinit ja Venemaa sõjakuritegude ja inimsuse­ vastaste kuritegude toimepanijaid ning neid kohtu alla anda.

• Kõik Venemaa diplomaadid viivitamatult välja saata.

• Lõpetada Venemaa liikmesus ÜRO Julgeolekunõukogus.

• Varustada Ukrainat lennukite, õhu- ja raketitõrjesüsteemide, tankide, suurtükiväe ja rafinee­ ritud relvastusega, mida ta taotleb.

• Maksimeerida sanktsioonid, et hõlmata energiaimport Vene­maalt.

• Külmutada Venemaa varad ja panna Venemaa maksma Uk­rainale kahjutasu.

• Luua Baltikumi alaline NATO heidutusjõud.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas palub Kanada valitsust: • • • •

Varustada Ukrainat mererakettide harpuunipinnaga Keelata kogu Venemaa riiklik meedia Kanadas Keelustada kõik kaubavahetus Venemaaga Kehtestada moratoorium venelaste viisadele

Maailm pööras pilgu ära Vene julmuste eest Groznõis ja Aleppos ning seisis kõrval, kui Putin vägivaldselt annekteeris Krimmi, Donbassi, Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja Transnis­tria.

Vaba maailm peab täitma oma II maailmasõja järgset luba­ dust „mitte kunagi enam“ ja jääma ühtseks, et peatada Venemaa valimatu süütute ini­meste tapmine ja hävitamis­sõda Ukraina vastu.

AHO REBAS ÜEKN president Ahorebas@yahoo.com www.uekn.ee KAIRI TAUL HEMINGWAY EKN esimees kairihemingway@gmail.com www.estoniancouncil.ca REET MARTEN SEHR ÜEKN välispoliitikatoimkonna esimees EKN abiesimees reetsehr@gmail.com

sekulutuste katteks kaheksa mil­ jardit dollarit. See võimaldab uusi hankeid ja loodetavasti ai­ tab kiirendada kümnete oluliste projetide lõpuleviimist. Samuti võimaldab see anda täiendava panustamise nii riigi kaitse­ jõududesse kui liitlastega seotud

projektidesse. Kanada Sõja­muu­ semi juhtkonna nimel tervitas kokkutulnuid dr. Dean Oliver, Kanada Sõjamuuseumi tegev­ juht.

Teemal ,,Canadian Defence Procurement“ esines ettekan­ (Järgneb lk. 14)

2

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

Nr. 16

Venemaa sulgeb Eesti konsulaaresindused Peterburis ja Pihkvas 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Uus kevad, uued mured koolielus Kevade saabumine toob taas päevakorda koolide lõpetamise teema.

Kaks viimast kooliaastat on teatavasti olnud pandeemia tõttu täiesti erinevad nii akadeemilise õppe kui sotsiaalse elu poolest – ent nüüd tundub koolielu taas tavapärastesse rööbastesse suunduvat, tuues kaasa ka kevadised traditsioonilised koolilõpetamised, mis vahepeal viidi läbi vaid virtuaalselt. Ent kuidas praegustel koolilõpetajatel on üldse läinud?

CBC avaldas eelmisel nädalal huvitava artikli, kus vaatles 2022.a.

Kanada keskkoolilõpetajate kooliaega nii õpilaste, õpetajate kui haridusjuhtide seisukohalt: nendel noortel on neljast keskkooliaastast täiesti normaalne olnud vaid esimene. Teine tõi kaasa katkestatud kooliaasta alates märtsist 2020, kui puhkes pandeemia, järgnesid kooliaastad, kus koolis toimuv õpe on vaheldunud virtuaalsega ja koolielu on pidevalt saatnud maskide kandmine, testimine, isolatsi­ oonid, vähe tunniplaaniväliseid tegevusi nagu sport jm., ning üleüldine ebakindlus pandeemia-aegses elus.

Tõsiseks murepunktiks on koolilõpetajate akadeemiline edukus ja progress, mis ei ole olnud kõigil viimaseil aastail just tavapärane ja võrdne. Kodust toimuv virtuaalne kooliõpe ei ole olnud kõigi jaoks ühtmoodi motiveerivaks ega innustanud alati saavutama maksimumi, mistõttu on vahel kannatanud hinded ja pole jõutud oma täieliku potent­siaalini. (Kuigi osad on jälle avastanud, et see õppevorm sobib isegi rohkem, võimaldades iseseisvalt teadmisi omandada enamgi.)

Kui noorematel õpilastel on edasistel kooliaastatel veel aega teadmisi täiendada ja vahepealseid lünki täita, siis keskkooli lõpetajatel ja ülikooli astujatel on kiire, kuna ka suvi on paljude jaoks töine.

Samuti on alati olnud kooliaja oluliseks osaks sotsiaalne elu, mille pausile jäämine on paljude jaoks murettekitav.

Lüngad akadeemilises ja sotsiaalses elus pole aga ainsad mureteemad. Eelmisel nädalal kirjutas meedia Toronto Public Health raportist, mis tõi välja, et Toronto lapsed ja noored on kogenud pikaajalisi mõjusid, mis on tulenenud rahvatervise meetmetest nagu lockdown id, koolide sulgemine ja distantsõpe – raporti kohaselt olid need vajalikud viiruse leviku tõkestamisel, kuid jätnud oma jälje noorte füüsilisele ja mentaalsele tervisele. Pandeemia ajal peatati näiteks koolides toimunud regulaarsed hambakontrollid ning vaktsi­ neerimisprogrammid mitmete haiguste vastu, mis on tekitanud järjekorra ja mida asutakse taastama. Tuuakse esile ka mõjusid vaimsele tervisele, toitumisele, füüsilisele aktiivsusele jm.

Nüüd, kui toimub üleminek uude faasi pandeemiaga toimetulekus, on need tähelepanekud väga kaalukad, millega tegeleda.

KAIRE TENSUDA

Venemaa kutsus 21. aprillil välja Eesti Vabariigi suursaa­ diku Margus Laidre, et tea­ tada Peterburis ja Pihkvas asuvate Eesti konsulaaresin­ duste sulgemisest ja nende Foto: mil.ee esinduste kõigi töötajate Venemaal persona non grata’ks kuulutamisest.

Ka teistele välja kutsutud Balti riikide esindajatele tehti samasugune korraldus. Moskva kapten Janno Lepik. maa vastus Kokku osaleb mängudel ligi­ väitel on see Vene­ nende konsulaatide sulgemisele kaudu 500 võistlejat 20-st erine­ Balti riikides.

Samuti tehti seda vast riigist. Lisaks Eestile on Balti riikide Ukrainale antud sõ­ esindatud Afganistan, Austraa­ jalisele abi pärast. lia, Uus-Meremaa, Kanada, Eesti välisminister EvaTaa­ ni, Prantsusmaa, Gruusia, Maria Liimets ütles pressiteates, Saksamaa, Poola, Belgia, Iraak, et Venemaa käik on seotud Jordaania, Itaalia, Holland, Eesti 5. aprilli otsusega kuuluta­ Rumeenia, Korea, Suurbri­ da soovimatuteks isikuteks 14 tannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa saatkonna töötajat Ukraina.

Eestis ja sulgeda konsulaaresin­ Eestlaste võistlustele saab kaasa elada Invictus mängude dused Narvas ja Tartus. Eesti kodulehel aadressil https://invic­ langetas oma otsused koor­ tusgamesfoundation.org/ ning dineeritult liitlastega. Kokku on erinevates sotsiaalmeediakana­ avalike andmete põhjal NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigid lites. (KVPST/EE) alates 24. veebruarist välja saat­ nud 480 Venemaa saatkonna töötajat, lisaks on Jaapan saat­ Riigikogu tunnistas nud välja kaheksa Venemaa saatkonna töötajat. Eesti otsused Venemaa tegevuse vähendada diplomaatilisi suh­ Ukrainas genotsiidiks teid Venemaaga on olnud tingi­ Neljapäeval võttis Riigikogu tud Venemaa sõjast Ukraina 86 poolthäälega vastu aval­ vastu ja ilmnenud koletutest ku­ duse, milles tunnistab Ve­ ­ ritegudest Venemaa okupeeritud nemaa relvajõudude ning Ukraina aladel. Lisaks on tuvas­ sõjalise ja poliitilise juhtkon­ tatud, et Vene diplomaadid na tegevuse Ukraina rahva õõnestasid Eestis otse ja aktiiv­ vastaseks genotsiidiks ning selt Eesti julgeolekut ning levi­ kutsub toetama nende kuri­ tasid Venemaa sõjategevust õi­ gustavat propagandat. tegude uurimist.

Eesti vigastatud veteranid osalevad Hollandis Invictus mängudel 16.–22. aprillini toimuvad Hollandis, Haagis 2022. a In­ victus mängud, mis olid koroonapandeemia tõttu kaks aastat edasi lükatud. Viiendat korda toimuvatel mängudel osaleb Eesti kaitseväe vigas­ tatud veteranide võistkond.

Delegatsiooni juhib Viljar Kurg.

Eestlased võistlevad kuuli­ tõukes, kettaheites, jõutõstmi­ ses, ujumises, sisesõudmises ning käsirattasõidus. Võistlus­ tules esindavad Eestit Katrin Tukkia, Irina Raudsepp, Rene Hinrikus, Aigar Mätlik, Toivo Püvi, Madis Põri ja võistkonna

Reformierakond püsib reitingutes liidrina Jätkuvalt on Eesti populaar­ seim Reformierakond, mida toetab 30.9% Eesti valimisõi­ guslikest kodanikest, selgub Norstati värskest uuringust.

Eesti Konservatiivset Rahva­ erakonda toetab 21,5% ja Kesk­ erakonda 16,9% vastanutest.

Neljandaks langenud Eesti 200 toetab 16,6%, sotsiaaldemo­ k­ raatliku edakonda 5,9% ning Isamaad 4,8% valimisõigus­ likest kodanikest.

Erakonna Eestimaa Rohe­ lised toetus kerkis nädalaga 1,9 protsendilt 2,1 protsendini.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,8% ja opositsiooniera­ kondi 32,2% vastajatest.

Küsitlus viidi läbi 21. märt­ sist 18. aprillini. (ERR/EE)

Eesti merevägi ja õhuvägi harjutasid NATO liitlaslaevadega väekaitset Esmapäeval toimus Naissaare lähistel meresõja harjutus, kus osalesid Eesti mereväe väekaitsekaatrid ja miinijahti­ ja, õhuväe õppereaktiivlennuk ning neli NATO 1. alalise mereväegrupi (SNMG1) sõja­ laeva.

Liitlaslaevadest osalesid har­ jutusel Hollandi fregatt HNLMS De Zeven Provinciën – mis on peamiselt õhutõrje ots­ tarbega SNMG1 lipulaev, Ka­ nada fregatt HMCS Halifax ja Suurbritannia fregatt HMS Northumberland, mille ülesan­ deks on tuvastada allveelaevu, ning Saksa korvett FGS Erfurt.

Avalduse kohaselt tunnistab riigikogu Venemaa relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juht­ konna tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kut­ sub sama tegema ka teiste rii­ kide parlamente ja rahvusvahe­ lisi organisatsioone. Samuti kut­ sub riigikogu toetama Venemaa kuritegude uurimist ja süüdlaste vastutusele võtmist ning selleks riikide koostöös rahvusvahelise kohtu loomist.

Ka kutsub riigikogu maailma riike viivitamata karmistama sanktsioone Venemaa vastu, sealhulgas eranditeta peatama energiakandjate kaubanduse Venemaaga, ning suurendama viivitamata sõjalist ja kriitilise tähtsusega humanitaarabi Ukrai­ nale.

Avalduse vastuvõtu poolt oli 86 saadikut, 15 riigikogu liiget puudus. (ERR/EE)

Võimalus harjutuse läbi­ viimiseks avanes tänu liitlaste visiidile Tallinnasse 14.–18. aprillini. Eesti mereväele ja õhuväele oli see hea võimalus Eesti vetes kompleksharjutuse pidamiseks, sest nii suuri liit­ laste sõjalaevu siia tihti ei satu.

Viimati külastasid NATO 1. alalise mereväegrupi laevad Eestit 2019. aastal. (KVPST/EE)

(ERR/VMPT/EE)

Riigikogu võttis vastu vaenusümboleid keelava seaduse Riigikogu võttis neljapäeval vastu vaenusümbolite ekspo­ neerimist keelava seaduse.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 ja vastu kolm riigikogu liiget. Vastu hääleta­ sid Eesti Konservatiivse Rahva­ erakonna (EKRE) liik­ med Kalle Grünthal, Martin Helme ja Ruuben Kaalep.

Teised istungil viibinud era­ konna liikmed ei hääletanud.

Kohalviibijatest jättis hääle­ tamata ka Keskerakonna frakt­ siooni liige Mailis Reps, üle­ jäänud istungil viibinud Kesk­ erakonna liikmed hääletasid eel­ nõu vastuvõtmise poolt.

Seaduse alusel pole lubatud avalikult eksponeerida agressi­ ooniakti, genotsiidi, inimsuse­ vastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud süm­ bolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Sellise eest näeb seadus ette kuni 1200 euro suuruse trahvi või aresti. Kui sellise teo paneb toime jurii­ diline isik, karistatakse teda ra­ hatrahviga kuni 32 000 eurot.

(ERR/EE)

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

3

Saksamaa välisminister külastas Eestist

Virtuaalfoorum eestlastele üle maailma toimub 5. mail Virtuaalfoorum eestlastele üle maailma toimub neljapäeval, 5. mail kell 16 Eesti aja järgi.

Välisministeeriumi virtuaal­ foorumit saab jälgida ja sellele kaasa mõelda keskkonnas Worksup mis tahes maailma punktist, eelduseks on interneti­ ühenduse olemasolu. Foorum tõlgitakse reaalajas nii inglise kui ka vene keelde, esinejatele saab esitada ka küsimusi.

Foorumi esimeses vestlus­ ringis arutletakse, kuidas muu­ tunud julgeolekuolukord Eu­ roopas on mõjutanud Eestit ja

Kuninganna Elizabeth II tähistas 96. sünnipäeva 21. aprillil tähistas oma 96. sünnipäeva kuninganna Eli­ zabeth II. Printsess Elizabeth Alex­ andra Mary sündis 21. aprillil 1926 Londonis hilisema, hiljem kuningas George VI ja hert­ soginna Elizabethi, hiljem kun­ inganna Elizabeth I, vanema tütrena.

Sündides sai ta tiitli tema kuninglik kõrgus Yorki printsess Elizabeth ja ta oli troonipäri­ misjärjekorras kolmas pärast oma onu, Walesi printsi Ed­ wardit ja isa.

Elizabeth II sai kuningan­ naks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasa prints Philipiga Keenias. 9. septembril 2015 sai temast kõige kauem troonil püsinud monarh Suurbritannia ajaloos.

Elizabeth II-l täitus tänavu juba 70. valitsemisaasta. Veeb­ ruarikuus toimunud pidulikul õhtusöögil teatas kuninganna, et kui tema pojast Charlesist saab kuningas, tunnistataks tema minia Camilla täieõiguslikuks kuningannaks.

kas Eesti on kaitstud. Teises arutelus räägime Eesti e-riigi teenustest. Mis kasu on sellest eestlasel välismaal ning kas neid võimalusi ikka piisavalt teatakse ja kasutatakse?

Foorumi avab välisminister Eva-Maria Liimets ja esineb president Kersti Kaljulaid.

Muusikat teeb laulja ja helilooja Mari Kalkun.

Virtuaalfoorumit juhib Silver Tambur.

Lähem info välisministeeriu­ mi kodulehel.

Mariupoli lähedasse massihauda on maetud kuni 9000 hukkunut Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko hinnangul võib neljapäeval avastatud Man­ ­ huši küla massihaudadesse olla maetud 3000 kuni 9000 mariupollast.

Ta ütles, et sellele viitab võrdlus satelliidifotodega But­ šast, kust leiti mõne nädala eest ühest massihauast 70 inimest. ,,Täna avaldatud satelliidifotode põhjal on Manhušist avastatud massihaud vähemalt 20 korda suurem,“ ütles Boitšenko.

Venemaa president Vladimir Putin andis neljapäeval käsu Azovstali ründamine peatada, kuid blokeerida see nii, et ,,kär­ bes ka läbi ei pääseks“. (D/EE)

Tallinnas toimub maailma suurim küberkaitseõppus Tallinnas NATO küberkaitse­ keskuses toimub kuni reedeni iga-aastane maailma suurim küberkaitseõppus Locked Shields 2022, millest võtavad osa üle 2000 osaleja 32 riigist. ,,Küberrünnakud ei jää alati ühe riigi piiridesse. Seetõttu on tähtis, et Eesti ja liitlased har­ jutavad küberohtudele vastu seismist ühiselt koos,“ märkis õppust külastanud Eesti pea­ minister Kaja Kallas ühis­ meedia­­posti­tuses.

Meeskonnad treenivad tak­ tilise ja strateegilise tasandi koostööd ning juhtimisahela toi­ mimist kriisiolukorras, kus ar­ vukate küberfüüsiliste süstee­ mide kaitsmise kõrval lahen­ datakse ka õigusloome küsimusi ja reageeritakse infooperatsioo­ nidele. (PM/EE)

Saksamaa välisminister Anna­ lena Baerbock kohtus nel­ japäeval Eestis välisminister Eva-Maria Liimetsa ja pea­ minister Kaja Kallasega.

Venemaa tegevuse ees ei saa silmi sulgeda ja Saksamaa panustab tulevikus rohkem alli­ ansi julgeolekusse, ütles Eestis visiidil viibinud Baerbock pressikonverentsil.

Baerbock kinnitas Tallinnas, et Euroopa Liit on sanktsiooni­ des ühtne ega anna neis järele enne, kui Putin laseb relvadel vaikida. Välisminister ütles ka, et Saksamaa jätkab Ukraina varustamist relvade ja moonaga.

ERR-i küsimusele, kas seni Ukrainale relvade andmisel kõhkleval positsioonil olnud Saksamaa annab neile sõdi­ miseks ka moodsaid Leopardi tanke, vastas minister, et Ukrai­ nale on neil kavas anda varus­ tust, mida saadakse vahetusena teistelt idapartneritelt. Samuti on Baerbocki väitel Saksmaal relvi ja teisi vahendeid, nagu helikopterid, napilt. (ERR/EE)

Venemaa saadab välja 36 Euroopa diplomaati Venemaa teatas teisipäeval, et saadab välja kahe Euroopa riigi 36 diplomaati, vastuseks samasugustele meetmetele Moskva diplomaatide vastu, mis on seotud sõjaga Ukrainas.

Vene välisministeeriumi tea­ tel kuulutati soovimatuks isikuks 21 Belgia ja 15 Hollandi diplo­ maati, kellele anti lahkumiseks kaks nädalat.

Moskva kutsus vaibale ka Luksemburgi saadiku, keda äh­ vardati vastumeetmetega seoses väikeriigi otsusega saata välja Vene suursaadik. (PM/EE)

Tallinnas tuli ehitustöödel välja keskaegne kaubalaev Tallinnas leiti ehitustööde käi­ gus Eesti seni üks suuremaid hansakogesid. Keskaegne kau­ balaev asub Lootsi tänava büroohoone ehitusplatsil ja on hästi säilinud, arvestades mitme sajandi jooksul selles piirkonnas toimunud ehitus­ töid.

Hiljuti leitud koge on üks seni Eesti vanemaid ja suure­ maid omasarnaseid – pikkus üle 24 meetri ja laius üheksa meet­ rit. Seega on laev pikem ja laiem, kui Kadriorust leitud ja Paksus Margareetas näha olev koge. Koge ehituspuit on pärit 13. sajandist.

Ahtriosa on veel välja kaeva­ mata, kuid trümmist leidsid ­arheoloogid kaks tünnikohta.

Veel on välja tulnud teisigi leide, keskaegsete jalavarjude osi, kangatükke, puitesemete osi jm.

Leiukohast mitte väga kaugel praeguse Narva maantee piir­ konda jääb kunagine Härjapea jõe suue, mille aladelt laeva­­v­rakk leiti. (ERRNovaator/EE)

Kasvanud on Eestisse Rünnati Eesti riigi peamisi veebilehti Venemaalt Neljapäevaõhtul korraldati tulevate Ukraina Eesti olulisematele veebileh­ põgenike arv on tedele küberrünnakud, mis Venemaalt saabuvate Ukraina sõjapõgenike arv kasvas eel­ misel nädalal märgatavalt.

Kagu-Eesti piiripunktide kau­ du on sõja algusest peale kuni selle nädala kolmapäevani saabunud 2746 ukrainlast, kellest pooled olid transiidil.

Narva piiripunkti kaudu on saabunud 7450 ukrainlast, kellest 6086 liikusid teistesse riikidesse.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Krista Aasa sõnul küsitletakse kõiki piiriületajaid, et teada saada nende edasised plaanid ja abivajadus. (ERR/EE)

Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) kinnitusel suuremat mõju ei avaldanud.

RIA küberintsidentide käsi­ lemise osakond (CERT-EE) ­t uvastas ummistusrünnakud (DDoS) riiklike veebilehtede vastu. Rünnakute tõttu oli lühi­ ajaliselt häiritud mõne veebi­ lehe kasutamine.

Rünnakute sihtmärgiks olid muuhulgas eesti.ee, id.ee, polit­ sei.ee, vm.ee, president.ee vee­ bid, lisaks prooviti häirida ka teiste riigiga seotud organisat­ sioonide veebilehtede tööd.

(PM/EE)

80 aastat riigivanem Jüri Jaaksoni surmast 20. aprillil möödus 80 aastat riigivanem Jüri Jaaksoni sur­ mast. Sel puhul toimus Tallinna Metsakalmistul rii­ givanemate kenotaafi juures tema mälestusele pühendatud talitus.

Hingepalve lausus EELK peapiiskop, Eesti Kirikute Nõu­ kogu esimees Urmas Viilma.

Mälestuskõne pidas ajaloo­ professor Peeter Järvelaid.

Jüri Jaakson oli Eesti riigiva­ nem aastail 1924-1925. Aastail 1926-1940 oli ta Eesti Panga president. Jüri Jaakson on olnud ka kohtuminister ja esindanud Eestit Rahvasteliidus Genfis. Ta hukkus Venemaal Sosva vangi­ laagris.

4

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

Nr. 16

Kriitilisi mõtteid haridussüsteemide teemal

Andres Kasekamp loengut pida­mas.

Foto: Paul Kiilaspea

Ukraina sõjast seoses Eestiga Sellel ajakohasel teemal kõne­ les kolmapäeval, 13. aprillil Tartu College’is VEMU loen­ gutesarjas professor Andres Kasekamp. Esimene avalik loeng üle paari aasta põletaval teemal oli kokku meelitanud kenakese hulga kaasmaalasi, kellest umbes pooled olid sel­ gelt äratuntavad. Teine pool varjas oma identiteeti jätku­ valt maskiga, kas vanast har­ jumusest või kergendustun­ dest, et sundus on asendunud soovitusega, miks siis mitte kanda.

Kõneleja juhtis kõigepealt tähelepanu Ukraina sündmuste sümboolsele seosele Eestiga ja ka loengupäevaga. Just sel päeval esines Ukraina president Zelenskõi virtuaalse kõnega Eesti parlamendis. Samuti toi­ mus Kiievis kolme Balti riigi ja Poola presidentide kohtumine Ukraina presidendiga. Märki­ mis­ väärne on ka Vene-Ukraina sõja alguse (või õieti jätkumise) kuupäev 24. veebruar. Sõja tegelikuks alguseks võib pidada aastat 2014, mil toimus Krimmi annekteerimine.

Teatud seos Eestiga kahe slaavi rahva vahelises konfktis ulatub tagasi juba Esimese maailmasõja päevisse. Eesti ­ Päästekomitee liige Jüri Vilms on avaldanud mõtteid Vene enamlaste valelikust poliitikast.

Ukraina ei täitnud Venemaa nõudmisi panna maksma solda­ tite ja tööliste valitsus, sest nad olid alati püüdnud oma asju ise­ seisvalt korraldada. Tagajärjeks oli Venemaa sõja kuulutamine Ukrainale aastal 1918.

Praeguse sõja eellugu ulatub tagasi 1997. aastasse, mil toi­ musid Venemaa läbirääkimised USA ja NATO-ga, mille lõpp­ tulemusena saavutati kokkulepe, et NATO ei paigalda oma väge­ sid uute liikmesriikide territoo­ riumile. Venemaa õigustab sõja alustamist, süüdistades NATO-t, kes Balti riikide kaudu üritas oma piire laiendada. Tegelikult olid just need riigid ise, kes NATO-sse pääseda ihkasid.

Tänaseks on olukord muutunud.

Eesti vajab NATO kaitset tun­ duvalt rohkem, nende vägede kohalolek peaks kujunema pide­ vaks, mitte ainult heidutuse, vaid kaitsena. Pealegi ei olnud juuni 1997 tippkohtumise tule­ mus leping, vaid poliitiline deklaratsioon.

Kuigi Balti riikides on julge­ oleku tugevdamine hetkel väga oluline, ei pidanud kõneleja ­siiski tõenäoliseks, et Venemaa üritaks neid rünnata. Neile on osaks saanud väga valusad

õ­ ppetunnid. Praeguses sõjas tegi Putin suure valearvestuse, loo­ tes Ukrainat alistada mõne päevaga. Sama vea tegi Stalin Soome Talvesõja puhul. Ka Krimmi vallutamine 2014. aastal ei läinud kaugeltki nii ­ libedalt kui oodatud.

Praegu on päevakorral Soome ja Rootsi võimalik liitumine NATO-ga, mis oleks Eesti huvi­ des ülimalt tervitatav. Kahjuks võtab lepete ratifitseerimine aega, selleks on vaja olemasole­ vate liikmesriikide sajaprotsen­ dilist nõusolekut.

Eestile teeb muret ka vene vähemuslaste hoiak sõja suhtes. Üldise arvamuse kohaselt on umbes kolmandik neist Putini­ meel­ sed. Nad jälgivad pidevalt Vene infokanaleid ja formu­ leerivad oma arvamuse nendest saadu kohaselt. Venemaa vene­ lastest paljud ei teagi, mis Ukrainas õieti toimub.

Muret teeb lähenev 9. mai, mida venelased on harjunud oma võidupühana tähistama.

Tuleb tõsiselt kaaluda vastava ilmega kokkutulekute ja sümbo­ lite demonstreerimise keelusta­ mist. Z-märgist on teatavasti saanud Vene invasiooni sümbol.

Ka põgenikekriis on Eestile oma mõju avaldanud. Eesti on lühikese ajaga vastu võtnud umbes 30.000 põgenikku, mis moodustab enam kui 2% kogu rahvastikust. Nende eest hoolit­ semine on riigile küllaltki koor­ mav, sellele lisandub Eesti venelaste kadedus: miks neid paremini vastu võetakse kui meid? Ka sanktsioonide mõju annab Eestis end tunda. Tugeva toetusega NATO-le ja nüüd ka Ukrainale on Eesti olnud teis­ tele rahvastele eeskujuks. Eesti kannatab selle tõttu palju rohkem kui kaugemad riigid.

Ettekandele järgnes elav kes­ kustelu mitmesuguste küsimuste ja kommentaaridega. Ühe huvi­ tavamana sööbis meelde küsi­ mus, kas paljukasutatud fašismi mõiste tähendab venelastele sama mis ülejäänud maailmale.

Kõneleja arvates on vene retoorikas seda sõna hakatud ­ vältima ja pigem asendama ­natsismiga. Praeguse sõja puhul räägitakse pidevalt denatsifit­ seerimise vajadusest, mis mõjub eriti võõrastavalt antud situat­ sioonis, kus Ukraina riigipea kuulub rassiliselt nende hulka, kes natsistliku režiimi all kõige rohkem kannatasid.

Oli suur rõõm ja heameel taas kohtuda Tartu College’i hubases atmosfääris. Jäägem ­ huviga ootama järgmist sama­ laadset üritust.

EERIK PURJE

Kultuuripsühholoog Jaan Valsineri kolmas ja viimane avalik loeng väliseesti külalis­ professorina Tartu Ülikooli aulas toimus kolmapäeval, 13. aprillil. Moderaatorina tegut­ ses taas semiootik Timo Maran.

Seekordne teema mõjus juba oma pealkirja tõttu provoka­ tiivsena: „Kus me oleme? ÜLIkool või üli-KOOL, või üldse mitte kool?“ Nagu kõneleja oma sissejuhatavais sõnades tähendas, on küsimus naljakas ja samaaegselt tõsine. Kõik maailma ülikoolid on samas olukorras: pole piisavalt raha ja raha on vaja, sest kõik tudengid pole maksuvõimelised. Kü­sigem siis: kas on õigem rõhutada sõna esimest poolt, püüda anda tudengitele kõrgharidust; või teist poolt, lihtsalt tugevat kooli­ tust. Kõneleja ise alustas õpinguid 1971. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia osakon­ nas. Kooli reaalsus aga muutub pidevalt. Hetkel on Tartu Ülikool ainus koht, kus on võimalik antud teemat disku­ teerida, igal pool mujal on ­teema ette kirjutatud.

Tudengeid ei eksamineeri enam kvalifiseeritud õppejõud, vaid arvuti. Arvuti loeb punktid täpselt kokku, tahaks aga teada, kui suur on uute ideede prot­ sent. See puudub. Käib suur võitlus plagiaatsusega. Tu­den­ gid on suunatud plagiaadile, kus professorid keskenduvad enam ja enam sellele, mis juba õpi­ kutes olemas. Õpikud annavad tagapõhja, kuid ei aita kaasa arengule.

Paljud head ideed tulevad pähe väljaspool loenguid. See kergitab üles ketserliku mõtte: kas poleks mõttekam loengu­

saali asemel hoopis sõpradega kohvikus istuda?

Uurimused on tähtsamad kui õppimine. Kahekümnenda sa­ jandi trend on aga vastupidine ja süveneb praegusel sajandil: ainult õppimine. Vaadelgem tüüpilist auditooriumi, kus too­ lid on paigaldatud nii, et neil istutakse vaid kuulamiseks. ­ Palju mõttekam on need pai­ gutada poolringi: kuulame ja arutame. Kui mõni üritabki seda, siis paneb keegi varsti saali jälle korda. See on vale kommunikatsioonimudel: pro­ fessori sõnades ei tohi kahelda.

Doktoriprogrammid on muu­ tunud selliseks, et doktor peab oskama kolmeni lugeda: esi­ mene, teine ja kolmas publi­ katsioon ja sellele järgneb kaitsmine, mis peab olema teh­ tud kolme aasta jooksul. See on liiga lühike aeg. Käib pidev punktide kogumine, kusjuures punktide taga on töö. Seega on doktorandid muudetud lihtsalt töölisteks. Uute ideede arenda­ mine pole töö, vaid lõbu.

Puuduvad kollektiivsed projek­ tid, see on alla surutud.

Uus suund peaks olema sel­ line, et jätkem vana alles, kuid leidkem selle avaldamiseks uusi vorme. Hindamissüsteem peaks olema sada pluss: sada protsenti olemasoleva tundmise eest, lisa on uuenduslik. Õppida tuleks mänguliselt, tulemuste saavuta­ mine ärgu olgu töö, vaid kunst.

Kõik uus ei tarvitse olla teadus, kuid võib kunagi selleks saada.

Loengule järgnenud vestluses tõi kõneleja esile näite 19. sa­ jandist, kus üks professor suu­ nas oma tähelepanu andekaile naistele, kel polnud majandus­ likel põhjustel võimalik õppida, lõi n-ö paralleelülikooli ja

Lugeja kirjutab

ja intelligentsete inimestega.

Oh häda, maailmakord on mäda!

Osalemine poliitikas on koda­ niku õigus ja kohustus.

Mõned lähtuvad reaalsetest probleemidest, mõned tunnetest.

Mõned soovivad olemasolevat parendada, mõned soovivad ise võimule asuda. Möödunud sajan­dil soovisid Ameerikasse äsjasaabunud kaasmaalased võt­ ta osa USA poliitikast. Etnilise grupina tervitas neid avasüli Vabariiklik partei, mis oli äge kommunismi vastane ja süü­ distas president Roosevelti IdaEuroopa mahamüümises N. Liidule 1945.a. toimunud Jalta konverentsil. Vabariikliku partei majanduslik programm, mis eelistab suurkapitali huve ja pole huvitatud tavakodanike heaolust, polnud oluline parem­ poolsetele pagulastele. Kindel hoiak N. Liidu vastu oli tähtis kõigile. Tänapäeval peaks kõigile korda minema Putini ­ Venemaa agressiivne demokraa­ tia vaenulikkus.

14. aprillil ilmus Vaba Eesti Sõnas teade ,,EKRE USA kandidaat Eesti riigikogu vali­ mistel on Mike Calamus“.

Artikli autor Ave Maria Blythe kirjutas 31. märtsil toi­ munud koosolekust, kus esi­ meheks valiti Mike Cala­ mus ja aseesimeheks endine propa­ gandasekretär Ave Maria Blythe. Mike Calamus on Tartu Maaülikooli taga­põhja­ ga, kes töötas oma ajal Inglismaal asuvas NATO baa­ sis puhastajana. Seal ta tutvus ja töötas kaasaegse tehnoloo­ giaga, mida ta rakendas edu­ kalt ettevõtjana USAs. Ta on Calamus Enterprises LLC omanik. Aastal 1990 Ameerikasse asunud Ave Maria Blythe on Lakewoodi Eesti Arhiivi arhivaar, autor, foto­ graaf. Kasvatab väikeses farmis ,,range-free“kanu ja köögivilja.

Internetis on tema poolt kirju­ tatud Calamus Enterprises LLC veebileht. Tegemist on töökate

Mike Calamuse valimiskam­ paania põhipunktid on 1. EI massilisele immigratsioonile, 2.

JAH traditsioonilisele perekon­ nale ja energia sõltumatusele.

Põletavast probleemist, nagu Putini rünnak Ukraina vastu,

Jaan Valsiner

saavutas häid tulemusi.

Head ideed tekivad vaidlu­ ses. Professoril peab olema tahtmine aidata. Aitamine on privileeg. Head ideed ei tohi alla suruda. Tudengil on uudne idee ja läheneb professorile palvega teda uurimistöös juhen­ dada. Professor nõustub, kuid annab talle uurimuseks teise teema, mis talle tuttav. Tudeng ei raatsi lasta heal ideel kaduma minna ja pöördub teise profes­ sori poole. See nõustub möön­ des, et ta ei tea sellest asjast ­midagi, kuid on väga huvitatud, kuhu uurimistöö välja viib.

Tuleb vabaneda hirmukul­ tuurist. Tänapäeval kardetakse teatud norme rikkuda. Normide rikkumine on aga varjatud pro­ duktiivsus. Vajame usaldust.

Kus kaob usaldus, seal tekib bürokraatia.

Viimase kommentaarina kos­ tus auditooriumist kahtlev mõte, kas lektori idee pole ehk liialt romantiline. Lektor vastas omapoolse küsimusega: kahtle­ mata romantiline, kuid kas ka ebareaalne?

Lõpuks reporteri tähelepanek loengutesarja kohta. Olles kõik kolm loengut oma võhikliku kõrvaga ära kuulanud, julgen neid pidada ülimalt harivaiks ja tähelepanuväärseiks. Huvitatuil on võimalik nendega tutvuda veebilehel www.uttv.ee. Soo­vi­tan soojalt.

EERIK PURJE

pole juttu. Artiklit ilustavad noore Ave Maria foto ja suur pilt Mike Calamusest endise USA presidendi Donald Trumpiga. Donald Trump on EKRE ideoloogiline eeskuju, nii väitis Mart Helme, EKRE käilakuju. Nii Donald Trump kui ka EKRE on skeptilised Euroopa Liidu, ÜRO, Maailma­ panga, Valuutafondi jt rahvusva­ heliste organisatsioonide suhtes.

Sama meelt on ka Putin, kelle eriline vaenlane on NATO. Blythe kirjeldab Calamust kui praktilist inimest, kes ei tee sõnu nagu karjääripoliitikud.

Olles jõukas, pole temal, samuti kui Trumpil, mingit huvi poliiti­ kast tulu teenida. Blythe kinni­ tab, et EKRE USA osakond ­eesotsas Mike Calamusega ajab õiget asja ning on astunud Uue Maailmakorra konnasilmadele.

Selle väite tõenduseks esitab Blythe fakti, et Postimehe mee­ diaplatvorm „ei avaldanud reklaami, millel on kujundatud USA president Donald Trumpi koos Mike Calamuse endaga“.

Paistab, et ka Postimees on Uue Maailmakorra käsilane. „Uus Maailmakord“ on globaalne vandenõuteooria, mis (Järgneb lk. 7)

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Miks tahab Tallinna linnapea põlistada Lasnamäel Moskva puiestee?

Rein Ruutsoo, Tartu ja Tallinna ülikooli politoloogiaprofessor emeritus Märtsikuu lõpus tegi roheliste erakonna esindus Tallinna ­l innavalitusele ettepaneku an­­da Kiievi nimi Tallinnas Lasnamäe (rahvasuus Lasna­ gorski) linnaosas asuvale Moskva puiesteele. Tallinna linnapeale „seltsimees“ ehk sm Mihhail Kõlvartile oli roheliste ettepanek vastukarva.

Ta protestis ja teatas (vene­ keelse Delfi vahendusel), et Moskva puiestee nime ei muu­ deta. Samas andis ta oma keeldumisele demagoogilised „selgitused“, miks puiestee ümbernimetamiseks polevat justkui mingit võimalust.

Esmalt viitas sm Kõlvart „traditsioonile nimetada linna­ objekte nende linnade auks, mis on sel või teisel viisil Tallinnaga seotud. Need on Tallinna sõsarlinnad või part­ nerid“. Teiseks polevat „meil tavaks olemasolevaid nimesid ­ ümber nimetada“. https://rus.del­ fi.ee/statja/96213531/kylvart-ob­ yasnil-pochemu-moskovs­ ki y-bul var-ne-budut - p er ei ­ menovyvat-v-kievskiy Mõlemad väited on jultunud valed. Linnapea on ilmselt ­„unustanud“ Tallinna linna­

volikogu äsjase otsuse, mille kohaselt „Tallinn lõpetab sõja tõttu Ukrainas koostöö Moskva ja Peterburiga“. Tallinna linna­ volikogu mõistis 3. märtsil 2022 toimunud erakorralisel istungil üheselt hukka Vene ­ Föderatsiooni sõjalise agres­ siooni Ukraina vastu ning aval­ das toetust Ukraina rahvale.

Lisaks otsustati lõpetada koos­ töö Venemaa omavalitsustega.

Pöördumist toetasid kõik linna­ volikogus esindatud fraktsioo­ nid. https://www.tallinn.ee/est/ Uudis-Tallinn-lopetab-sojatottu-Ukrainas-koostoo-Mosk­ va-ja-Peterburiga. Uudise peal­ kirjas märgitud seletus „sõja tõttu“ on silmakirjalik ja seda­ sorti kraami leidub rohkesti sm Kõlvarti tekstides. Põhjuseks on Moskva agressioon, kallaletung, mille vastu Ukraina end kaitseb.

Tallinna volikogu otsusest järeldub, et Kõlvarti laveerival sõnastusel („ühel või teisel vii­ sil“) pole mingit alust. Linnapea enda Facebooki postituses (14. märtsil 2022) on mustvalgelt kirjas „Tallinna partnerlinn Kiiev“ https://www.facebook. com/MihhailKolvart. Niisiis peaks Tallinna linnapea enda käsitluse kohaselt olema kõik tingimused täidetud Moskva puiestee ümbernimetamiseks Kiievi nimeliseks.

Moskva pole kunagi olnud

Ukraina sõjapõgenikud ja Eesti venelaste hingeelu Sergei Metlev Valdkonnajuht asutuses Eesti Mälu Instituut / Estonian Institute of Historical Memory Järjest rohkem on kuulda, et osa venekeelseid eestimaalasi solvub ja nuriseb. Üldistavalt kõlab see nii: sõjapõgenikele antakse kohe ja palju, aga meile, kes me oleme siin kaua elanud, ei anta ja head sõna ka ei kuule. See võrdlus teki­ tab muidugi piinlikkust, kuid üritame sellegipoolest asja uurida.

22. märtsil avaldatud järje­ kordse uuringu järgi toetab 51% muukeelsetest elanikest Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist – peame seda meeles. Ka vaba­ tahtlike ja annetajate seas on palju vene emakeelega Eesti inimesi.

Kui aga vaadelda mainitud probleemi, siis minu väide on järgmine: tegemist on aastaid kultiveeritud diskrimineeritu sündroomi ja Ukraina sõja tege­ liku ulatuse ning traagika mit­ temõistmise psühholoogilise tule­ musega. Inimlikud põhial­ ged nagu abivalmidus, kaas­ tunne ja südametunnistus esial­ gu ei pääse domineerima. Toon

välja kolm selgitavat punkti.

1. Pärast NSV Liidu lagune­ mist on mõned poliitikud­spekulandid ja kohalik Venemaa kontaktvõrgustik üritanud luua mõttemalli, et keskmine vene­ lane ei pea Eestis isegi üritama mingit edu saavutada, sest kõik taandub väidetavalt vaid vere­ küsimusele – tõugatakse ee­ male, isegi kui oled väga tubli ja valdad riigikeelt.

Osal kinnistus seetõttu usk, et nad on jäänud ebaõiglaselt mingist hüvest ilma. Paradok­ saalselt on selle ilmselgelt eks­ liku mõttemalli omandamine just see, mis ei lase inimesel areneda ja edu saavutada.

Muuhulgas on taolise usu produktiks igasuguste isiklike ­ ebaõnnestumiste selgitamine nimekuju või rahvusega, kuigi tegelik põhjus võib peituda näiteks saamatuses või kvali­ fikatsiooni puudumises, mida saab ennast harides ja uuesti proovides ületada. See punkt sünnitab järgmise.

2. Kuna Ukrainast tulevad venekeelsed ja ukrainakeelsed inimesed, siis paljudel eesti keelt mittevaldavatel või keh­ vasti valdavatel Eesti inimestel tekib järgmine seos – nad ­räägivad meiega sama keelt või

taasiseseisva Eesti pealinna „sõsarlinn“ ja nüüd seovad Moskvat Tallinnaga veel üksnes raudteerööpad. Mingiks Tallinna „sõsarlinnaks“ (pole kuulnud, et oleks) võis Moskva saada üks­ nes mingi okuptsioonivõimude „bumaagaga“ (vene k. paberi­ ga). Sm Kõlvarti peas elab aga edasi nõuka-aeg. Juba 32 aastat pole okupantide „bumaagadel“ mingit jõudu. Miski ei takista nimetamast Kiievit, keda Eesti praegu kogu südamest ja jõust AITAB, Tallinna sõpruslinnaks.

Selleks oleks vaja, et sm Kõl­ vart teeks lõpu „Lasnagorskile“, st lõpetaks selle linnaosa vene­ lastest valijaskonna ees puge­ mise (Lasnamäe elanike enamus toetab Putini sõda Ukrainas).

Sm Kõlvarti põhjendus, nagu poleks tänavaid „kombeks“ ümber nimetada, on samuti ­ vale. Tallinnas on viimase saja aasta jooksul sadu tänavaid ja linnaosi ümber nimetatud vt https://et.wikipedia.org/wiki/ Tallinna_t%C3%A4navate_lo­ end. Okupatsiooniaastail kustu­ tati Eestile kõige olulise armutu ümbernimetamisega kõik, mis oli seotud Eesti iseseisva riiklusega. Eesti poliitika ja kul­ tuuri suurkujude nimelistele tänavaile anti enamasti puna­ mõrt­ sukate või veriste kätega tsaariarmee kindralite nimed.

Näiteks sm Kõlvarti kabineti aknast paistev Kaarli puiestee sai 1941. a Karl Marxi nime.

1950. a nimetati Marxi puiestee Suvorovi nimeliseks, see oli mees, kes surus veriselt maha Poola vabadusvõitluse ja põle­

tas maha Varssavi vanalinna.

Pärast nõukogude impeeriumi kollapsit andsime Tallinnale tema ajaloo tagasi. Nii on Tallinnas taas Kaarli puiestee ja paljud teised taastatud ajaloo­ lised, originaalsed tänavanimed.

Sm Kõlvart, kes eitab nõu­ kogude okupatsiooni ja tahab põlistada Moskva tänavanime, esitab argumente, mis toetuvad väljamõeldistele. Linnapea võiks oma tänase asukohamaa ajalugu siiski tunda vähemalt algelise­ mal tasemel. Kõige hämmasta­ vam on tema kõnepruugis pidev viitamine mingile „meile“. Kes on see „meie“? Kelle nimel väitleb sm Kõlvart? Tema au­ toritaarne kõneviis on demagoo­ giline. Milline on see „traditsioon“, mis „meil“ kehtivat!?

Mina olen ajaloolane, olen elanud Eestis kolmveerand sa­ jandit, kuid mul pole taolistest „traditsioonidest“ aimugi. Tal­ linna linnapeale võiks seepärast siinkohal meenutada tuttavat vene kõnekäändu, et „oma reeg­ litega ei tulda võõrasse kloost­ risse“.

Eestlased mäletavad hästi, et kõige „ümbernimetamine“ oli üks okupatsioonivõimu põlista­ mise ja Eesti elu koloniseeri­ mise alus. Moskva jt vene nimedega muudkui laiutati, ­ näiteks Viini saiakestest said äkki Moskva saiakesed, kohvik „Kultas“ sai nimeks „Moskva“ kohvik, see asub Tallinna peaväljaku ääres Vabaduse väl­ jakul, mis omakorda nimetati ümber Võidu väljakuks jne.

Moskva puiestee nime panid

sarnast keelt, kuid on siin elanud vaid mõned nädalad ja juba ümbritsetud ühiskonna enamuse hoole ja tähelepanuga.

Ja neilt ei nõuta kohe riigikeele oskust!

Sõjapõgenikega seostatakse rahulolematust Eesti keelepolii­ tikaga, maakeeli: soovimatust või suutmatust eesti keelt oman­ dada. Võib küsida, kuidas nii võib? Kuidas saab tervemõis­ tuslik inimene võrrelda oma probleeme heaoluriigis Eestis pommirahe eest, kaks last süles, põgeneva ema kannatustega?

Kuidas saab sellises olukorras nõuda sõjapõgenikult eesti keele kohest valdamist? Siin­ kohal ­tuleb mängu kolmas faktor.

3. Eespool tsiteeritud uuring ütleb: Eesti kanaleid usaldab sõjateema kajastamisel 39% ­ muukeelseid, Venemaa kanaleid usaldab 27%. Ehk jämedalt öeldes on ligikaudu kolmandik ­ kindlalt Vene meedia haardes.

Siis on veel mingi protsent selli­ seid inimesi, kes kahtlevad nii lääne kui ka Venemaa käsit­ lustes.

Teisisõnu, ligikaudu kolman­ diku jaoks Mariupoli lauspom­ mitamist ei ole, Ukrainas on käimas „erioperatsioon“, Ukrai­na on „kaheksa aastat tapnud Donbassis lapsi“ ning seal on neonatsid, keda tulebki jõuga maha suruda. Sellel kolmandi­ kul, kuhu kuuluvad valdavalt inimesed vanuses 50+, on side­

meid oluliselt kainemalt ja inimlikumalt mõtlevate grup­ pidega – kas või oma laste ja lastelastega.

Kui uskuda Moskva pakutud alternatiivset reaalsust, siis tekibki justkui õigustatud küsi­ mus – mida põgenikud siin tee­ ­ vad? Kas need on ikka sõja­ ­ põgenikud või hoopis ma­ jandusmigrandid ja „banderov­ laste“ sõbrad? Ja ega me neid ukrainlasi eriti ei usalda ka, sest on olemas head ukrainlased, kes tervitavad „erioperatsiooni“ ja halvad ukrainlased, kes seda ei tervita.

••• Selliselt mõtlevate inimeste traagika on selles, et nad ei mõista, et lisaks pea kõigile ukrainlastele vihkavad praegust Venemaad kogu südamest ka miljonid Ukraina venelased.

Nende traagika on ka selles, et nad ei suuda uskuda, et Vene­ maal saavad olla mõrvalikud, kuritegelikud motiivid ning et Putini otsuste tõttu on muu­ tunud negatiivselt vene rahvuse staatus maailmas.

Kui need kolm punkti elavad täisväärtuslikku elu ühe inime­ sed peas, siis inimlik kaastunne sõja eest põgenevate laste ja naiste vastu päriselt ei käivitu või käivitub suure viivitusega.

Võib öelda, et Moskva propa­ ganda on Ukraina olukorraga seoses teinud teatud inimeste inimlikkusele kohaliku tuimes­

okupatsioonivõimud 1981. a kolonistidele rajatud linnaosa ühele tänavale. https://et.wikipe­ dia.org/wiki/Moskva_puiestee.

Põliselanike arvamust muidugi mõista ei küsitud, seda ei teinud nõukogude uusasukad kunagi.

Eesmärgiks oli luua keskkond, kus kolonistid võiksid ise end võimalikult „koduselt“ tunda.

Moskva puiestee nimi on o­ kupatsioonipärand ja selle püsimine, veelgi enam soov ­ seda nime põlistada, peegeldab mitte ainult Kõlvarti, vaid ka varem Edgar Savisaare juhitud keske­rakondliku linnavalitsuse meelsust. Okupatsioonijärelmite põ­ listamine on sm Kõlvartile ­olnud eriti südamelähedane. Nii on linnapea olnud ka Putini neo-imperialistliku „Vene Maail­ ma“ (vene k. Russki Mir) laiu­ tamise innukas eestkõneleja ja juurutaja. Vaevalt oli „Vene Maailma“ loomise ukaas Mosk­ vas Putini poolt allkirjastatud, kui sm Kõlvart hakkas Tallinnas Moskva raadiost koordineeritud „totaalse diktandi“ patrooniks.

Loodan, et see varjamatult ­revanšistlik, Vene impeeriumit taastav kava on nüüd Ukraina sõja tõttu lõplikult ajaloo ­prü­gikastis. Loodetavasti ei püüa isegi sm Kõlvart seda veel Eestis iga hinna eest elus hoida. Äärmiselt piinlik on tõik, et Moskva revanšipoliitika käe­ pi­ kendus ning täideviija on samas Jüri Ratase asetäitjana Keskera­ konna aseesimees. See iseloo­ mustab kõnekalt Keskerakonnas valitsevat mõtteviisi ja moraali.

(Järgneb lk. 12)

tuse, mis on liidetud 30 aastat kultiveeritud kompleksidega.

Tuleb arvestada, et pika aja jooksul tekkinud psühholoogi­ line seisund ei taandu kiiresti.

Psüühika asub end kaitsma – loobumine isiksust poliitilise sisuga täitvast ideoloogilisest ­ vedelikust toob kaasa eksistent­ siaalse vedelikupuuduse, mis võib avalduda nii vaimse kui ja füüsilise kollapsina. Kuna prae­ guse Venemaa kokkuvarisemine on vaid aja küsimus, siis vari­ sevad kokku ka nende inimeste maailmapildid ning ammune lootus, et kord hakatakse neid taas „respekteerima“ sellistena nagu nad on.

Aitab kolm põhiasja (muidu­ gi on neid lahendusi veel hulga­ nisti): sellise sotsiaalse ja õigus­ liku keskkonna loomine, kus agressioonisõja õigustamine või toetamine või avalik putinilem­ belisus ei ole grammigi tole­ reeritud ehk signaal selle kohta, mis on Eesti ühiskonna tegelik hing; Ukraina sõja tõe ja Putini režiimi kuritegelikkuse jäära­ päine sisse viskamine aknast, uksest, ventilatsioonist ja vee­ kraa­ nist ehk jäärapäine enese­ kriitikale suunamine; noorte päästmine keeleliselt segregeeri­ tud ja umbsest koolisüsteemist ehk koolihariduse reform ja eraldiseisva vene koolisüsteemi ärakaotamine.

6

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

Nr. 16

Uus ja traditsiooniline sulandavad kokku: Kristjan Randalu Torontos Kati Kiilaspea Teisipäeva, 12. aprilli õhtul oli tunda põnevil atmosfääri ajaloolises Heliconian Club’is Yorkville’i piirkonnas, kuhu inimesed olid kogunenud peale kahte aastat jällegi livemuusikat kuulama-vaatama.

Esineja oli tuntud klassikaline ning džässpianist Kristjan Randalu. Kontserdi fookus oli tutvustada Randalu ühte hilisemat plaati ,,Absence“, kuid kava ei piirdunud ainult paladega plaadilt; olid ka mitmed huvitavad tuntud Ees­ ti lugude interpretatsioo­ nid. Aga koht mängis ka rolli kontserdi õhkkonna tekita­ mises. Heliconian Club on esinemispaigaks kohandatud ajalooline puitkirik, mis andis just sellise traditsioonilise ning natukese iidse hõngu muusikale juurde. Niimoodi oli eriti hea nautida ja mõelda sellele, kuidas muusik sulatas oma palades uue ja vana mõnusalt kokku.

Kohe sellest momendist, kui Kristjan lavale tuli ning esimest fraasi mängima hakkas, oli tun­ da sellist uuendatud energiat, mis tõi palad veelgi rohkem ellu kui harilikult. Muusik ise nime­ tas, et see energia tuli suuremas osas sellest, et saab lõpuks ometi jälle korralikult inimeste ees esineda peale paari aastat.

Koht ja akustika ainult tugev­ dasid seda energiat ning tunnet.

Kava algas huvitava tehnika­ ga, kus pianist pizzicato-stiilis tõmbas näppudega klaverikeeli, tekitades huvitava viiuli moodi kõla koos klaveril mängitud nootidega. Kristjani muusika läbi tulebki selline huvitav ka­ hesus välja: selles on abstrakt­ sus ja dissonants, mis tõmbab kuulaja ligi ning viib mugavus­ tsoonist välja, kuid see disso­ nants laheneb varsti, lubades kuulajal pala edasi nautida mõtisklevalt ja jällegi mu­gavalt ning rahulikult. Selline teema esineb mitmes tema tükis ja on tõesti huvitav.

Esimene pala oligi kutsutud ,,Peace of Mind“ ehk siis vii­ dates sobivalt sellele ,,lahkheli“ lahenemisele, taastades rahuliku meeleolu. Kava jätkus looga

Kristjan Randalu.

,,Partly Clouded“, milles sai kohe ette kujutada, kuidas dis­ sonantsed akordid viitasid tu­ medatele pilvedele, mis hak­ kasid katma selget taevast, mida oli kuulda positiivses ning peaaegu helges meloodias sa­ maaegselt. See ongi veel üks huvitav teema Randalu loomin­ gus, iga laul paneb kuulaja ettekujutusvõime tööle ning hakkabki peaaegu filmistseen silme ees mängima muusika saatel. Ja veelgi huvitavam on see, et klaverimängija ise nagu kuulaks või näeks pilti oma peas ja see pilt tema silme ees justkui kandubki edasi läbi tema muusika kuulajani; pealtvaataja peaaegu näeb, kuidas ta ette­ kujutusvõime töötab.

Hiljem tuli lavale koos Kristjaniga musitseerima koha­ lik tuntud saksofonimängija Mike Murley, kes on võitnud mitmed JUNO muusika auhin­ nad Kanadas. Murley mängis mitmes järgmises palas kaasa, kuid paar lugu avaldasid eriti muljet. Esimene selline oli Uno Naissoo ,,Hiirejaht“, mis oli originaalselt lastelauluna kirju­ tatud. Oli huvitav kuulda, kui­ das traditsioonilisemat tükki tehti ümber džässistiilis läbi ­ kütkestavate akordide klaveril ning sünkopatsiooni sopransak­ sofoni meloodias. Jällegi oli kerge ette kujutada, kuidas väikeste hiirte jalad põrandal kiiresti jooksid ringi läbi kiire meloodia ning staccato-nootide.

Veel üks Murleyga koos esita­ tud pala, mis paistis silma, oli ,,Rignana“ – üks Randalu vanem omalooming, mis oli inspireeri­ tud tema Toscanas, Itaalias vee­ detud ajast. Selles oli Murleyl lüüriline ja meloodiline osa tenorsaksofonil ning tekkiski ­ selline sume ja nauditav õhk­ kond saalis.

Aga ehk kõige huvitavam ning meeldejäävam oli viimane lugu, mis oli jällegi traditsiooni­ line eesti pala ,,Igaühel oma pill.“ Kontsert ei oleks saanud sobivama lauluga lõppeda, oli ilus ja südamlik tunnustus Eestile ning meie kõigi kodu­ maale. Pala algas jällegi klaveri­ keelte tõmbamisega, mis tekitas sellise tunde justkui kan­ nel mängiks ning saksofoni

Foto: Peeter Põldre

Rahvusvaheliselt tunnustatud jazzpianist Kristjan Randalu esines 19. aprillil Heliconian Place’is koos Kanada saksofonivirtuoosi Mike Murleyga.

Foto: Paul Kiilaspea

meloodia oli sellist rõõmu täis, et kõikidel oli hea tuju. Nii lõppeski esinemine lootusliku ­ muljega, just nagu eesti keeles öeldakse ,,nägemiseni“ ehk ,,nägudeni“ – näeme varsti jälle.

Oli tõeliselt nauditav kontsert ja oli näha ning tunda publiku energiast pärastpoole, et tuju oli kõikidel laes. Kristjan mängib täieliku täpsusega, kuid on

näha, et ta on ise muusikast, mida ta esitab, sissevõetud, ning naudib seda ja niimoodi tekitab­ ki ta igas kuulajas tõelist rõõmu ning mõnu. Võiks isegi öelda, et kohati tuli ka selline medi­ teeriv tunne peale ta palasid kuulates, kus sai oma mõtetega olla rahus, aga ka samal ajal lasta ennast viia muusikalisele rännakule tema meloodiate ning

akordide saatel. Nii lahkusidki inimesed lootuses ning juba oodates järgmist korda, kui ­ Randalu tuleb esinema.

Suur tänu Estonian Music Week’ile ning VEMUle toetuse ning korraldamise eest. Jälgige EMW ja VEMU veebilehti ning sotsiaalmeedia kanaleid, kust saate teada edaspidistest üritus­ test!

Näitus „Ukraina rindefotograafia“ jõuab VEMUsse Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu College’is Ukraina sõda dokumenteeriv fotonäitus, mille autorite hul­ gas on sealsete kohalike nimede kõrval ka üks Eesti fotograaf. Näitus jõuab Toron­ tosse tänu kuraator Kateryna Radchenkole Ukrainas ja Okapi galeriile Tallinnas, kus näitus avati 9. märtsil.

Näituse algseks tõukejõuks oli Okapi galerii tihe koostöö Ida-Euroopa regioonis ja Ukraina fotokogukonna pöör­ dumine välismaiste kolleegide poole leidmaks toetust.

24. veebruari varahommikul alustas Venemaa täismahus sõja­ list invasiooni Ukrainasse, nimetades seda ,,demilitariseeri­ mise erioperatsiooniks“. Ilm­ selgelt on aga tegu sõjaga keset Euroopat. Vene vägede raketi­ löögid tabasid rahumeelseid Ukraina linnu erinevatest suun­ dadest, sealhulgas ajutiselt oku­ peeritud Donbassis, Krimmis ning kaguregioonis. Sihtmär­ kide hulgas polnud üksnes mili­ taarobjektid, vaid ka elumajad ja lasteasutused. Vene rünnaku alla langes ka Ukraina ja kogu Euroopa suurim tuumaelektri­ jaam Zaporižžjas. Tänaseks on sõda kestnud juba kaks kuud.

Selle aja jooksul oleme koge­ nud ukraina rahva ja võitlejate uskumatut vaprust ning vanku­ matut vastupanutahet, aga ka Putini režiimi ja tema sõdurite räiget vägivalda tsiviilelanike suhtes. Ukrainast on põgenenud ligi viis miljonit inimest, kellest Eestisse on jõudnud enam kui 30 000.

,,Ukraina fotograafid teevad linnatänavatel vapralt oma tööd.

Täna pole nad mitte üksnes pro­ fessionaalsed ajakirjanikud ja dokumentaalfotograafid, vaid eelkõige kodanikud, kes püüa­ vad pildile nii armsaks saanud ja vene vägede poolt hävitatud paiku kui inimesi, kes seisavad kartmatult oma maa, kodude ja perede eest. Veelgi enam – ukrainlased võitlevad täna rahu eest terves Euroopas,“ kommen­ teerib Kateryna Radchenko, Rahvusvahelise Kaasaegse Foto­

graafia Festivali Odessa Photo Days direktor, kes otsib aktiiv­ selt võimalusi kohaliku olukorra kajastamiseks rahvusvahelisel kultuuriareenil ja on ka käesole­ va näituse kuraator. ,,Foto­graa­ fia on võimas vahend näitamaks tõelist ja tegelikku olukorda siin, otse Euroopa südames.“ Fotodel võib näha purustatud munitsipaal- ja tsiviilhooneid, sõidukeid ja sildu; sõdureid ja tavakodanikke kõikvõimalike relvade ja Molotovi kokteilide­ (Järgneb lk. 12)

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1101 1

2

3

4

5

12

6

16

18

19

24

31

11

27

28

29

42

43

44

32

34

35

36 39

10

22

30 33

9

20

26

37

40

41

45

46

47

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Üksiklane.

5. Tantsusamm.

8. Võtma, võta (ingl.k.).

12. Seeme, iva.

13. Rahvusliku Välisvõitluse Liit.

14. Alp. 15. Kitse- v. hirvetaoline väle loom.

17. _____na, silma võrkkest (ingl.k.).

18. ____ljee, kunstniku tööruum.

19. Investigative Solutions Network.

20. Hobuselaps.

21. Kunst (ingl.k.).

22. ____aline, suurepärane, imetore, võrratu.

23. Kaamelitaoline loom.

26. Spetsiaal-.

27. Nõusolekut väljendav sõna.

30. Teeb lahti.

31. Sidesõna.

32. Seade raskuse mõõtmiseks.

33. Toronto Eesti Selts.

34. Sülg.

35. Eesti väikesaar.

36. Komplekt (ingl.k.).

37. Kolm-, kolme- (ld.k.).

38. Kangekaelne loom.

41. Terava otsaga metallvarras.

42. Küsisõna.

45. Aserbaidžaanlane.

46. Maailmajagu.

48. Kuri, kiuslik, õel.

49. Küsima (ingl.k.).

50. Armastus (ld.k.).

51. S_____, sulgedes (nt linnupoeg).

52. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

53. Hädasolija hüüd.

ALLA:

1. _____n, värvuseta ja lõhnata hästi põlev gaas.

2. Üür.

3. _____r, tuiksoon.

4. Sadamaehitis.

5. Alain _____, end. prantsuse vormeli­ sõitja, neljakordne Vormel 1 maailmameister (snd 1955).

6. Kosmeetikafirma.

7. Edev.

8. Mitte nüri.

9. Kündmiseks kasutatav põllutööriist.

10. Teat. spordijalats.

Muhu valla sünnipäevaks istutatud krookused õitsevad esimest korda Eelmise aasta oktoobris istu­ tati Muhu valla 31. sünnipäe­ vaks iga muhulase jaoks mulda üks krookusesibul – kokku tookord 2011 lillesibu­ lat. Sel nädalal hakkasid muhulaste lilled õitsema.

11. Omas.

16. Vedel lahja toit (kõnek.).

20. Rooma 7.

21. Vibupüss.

22. Sama, mis 41. par.

23. Läti maatähis.

24. Ole tervitatud (ld.k.).

25. Niit, rohumaa.

26. Sidesõna.

27. Öeldakse altari ees.

28. N____, India leib.

29. Soo (murd.).

31. Pealt ja _____ .

32. Mängukepp.

34. Tuulepuhang.

35. Rõivaeseme detail.

36. Eesti kuulsaim maletaja (1916–1975).

37. Jalgrataste võidusõidutee.

38. Ilma kindla vanuseta.

39. Esiplaanil, ees.

40. Segamini, mitte korras.

41. Linn Siberis.

42. Komps, pamp.

43. All Kinds of People.

44. India naise rõivastusese.

46. Pindalaühik.

47. Masti rõhtpuu.

Kui sügisel pandi iga muhu­ lase jaoks üks sibul mulda, siis selgub, kevadeks on sellest portsust juba väheks jäänud. ,,Nüüd on juba kitsikus käes, sest maha panime 2000 lillesi­ bulat just selle eesmärgiga, et 2000 inimest täitus eelmisel aastal uuesti Muhus. Aga täna on juba rõõm tõdeda, et meid on juba 2032, nii et me peame olema kibekiired ja panema veel täiendavalt sibulaid maha,“ ütles Muhu vallavanem Raido Liitmäe. (ERR/EE)

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

T

Paremale: 1. Spa, 4. Skal(p), 8. Ekke

17

25

S

Ristsõna nr. 1100 LAHENDUS

14

21

38

8

13

15

23

7

I

(Moor), 12. Ork, 13. Argi, 14. Daam, 15. Kee, 16. Kuu, 17. Tartu, 18.

Kentaur, 20. Aster, 21. ALS, 22. Riia, 23. Tampa, 26. Kop, 27. Aua, 30.

Agaa, 31. EEK, 32. EGIM, 33. San (Francisco), 34. Eks, 35. Tromb, 36.

Inka, 38. UES, 39. Estam, 41.

Ukraina, 45. Soov, 46. Orav, 47. Iil, 48. Saba, 49. (H)avai, 50. Vil, 51.

Oral, 52. Kass, 53. ETA. Alla: 1. Sokk, 2. Pree(s), 3. AKEN, 4.

Sakala, 5. Kruus, 6. Agur, 7. Li, 8.

Edasi, 9. Kartaago, 10. Kate, 11. (Le) emur, 17. Taip, 19. Tapa, 22. ROK, 23.

TAS, 24. Aga, 25. Manitoba, 26. Kes, 28. Uim, 29. Amb, 31. EKA, 32. Ersa, 34. EKM, 35. Tervis, 37. Naval, 38.

Ukaas, 39. Esso, 40. Soar, 41.

Urva(plaaster), 42. Iive, 43. Niit, 44.

Alla, 46. Oak.

Nädala retsept

Värviline grillitud aedviljavaagen Lihavõttepühad peetud, munad söödud, kevadised lumetormid üle elatud ja ilmateade lubamas märksa soojemaid kui mitte suviseidki kevadilmu... mis võib tekitada soovi BBQ-hooaja avamiseks. Ja see ei tähenda sugugi ainult liha või vorstide grillimist. Nagu on väga oluline osa meie menüüs erinevatel aedviljadel, saab neidki väga edukalt grillida, tuues uusi huvitavaid maitseelamusi.

Grillimiseks sobivad paljud vil­ jad ning ka grillimisvõimalusi on mitmeid – asetades suure­ maid vilju otse restile või siis kasutades fooliumpanni või spetsiaalset metallist grillimis­ korvi.

Ilusa aedviljavaagna saab, kasutades näiteks erivärvilisi pipraid (poolitatud, puhastatud ja seemned eemaldatud), väike­ seid punaseid sibulaid (pooli­ tatud), suvikõrvitsaid (puhas­ tatud, otsad eemaldatud, pikuti poolitatud). Viljad võib eel­ nevalt suures kausis kergelt oliiviõliga üle piserdada, lisades soola/pipart vm. soovikohast maitseainet. Grillimisaeg vas­ tavalt soovile – et viljad oleksid pehmenenud, kuid mitte üle­ küpsenud.

7

Volli veste

Põrsastest julmade sigadusteni Teate vist kõik, et emiseta poleks ka kulti olemas. Järelkasv aga oleneb mõlemast. Meie ilusat abielu kaunistasid just hellitussõnadega nimetatud põssad. Roosad ja ilusad. Kuni kooliminekuni. Siis muutus maailmapilt. Siiski, vabadus põle kunagi ohus olnud. Enne iina viirust. Aga mida mina tian.

Tian vaid, et sünnitaja, kes neid eestlasi siia ilma tõi, tuhude­ ga kannatas, oleks vist vaid siis ühega leppinud. Mina küll põleks teistkordselt eland sedanu vaeva läbi.

Pia kõikjal on nii, et suuga ehitavad paljud riigionud ja -tädid suure linna, käega ei kärpsepesagi. Ma põle kärpse elamist kunagi näinud. Vanalell arvas, et kuna ainult pini­ sevad õhus, maabudes on peamiselt mustuses nigu lehmakoo­ gis, et vist sial. Ehk sealt see väljendus tuligi.

No jah. Sealt ka mu kirjutiskigi. Tahaks, et elu ka mujal saaks rahus ning vabaduses elada. Kuid ei lubata.

Vihje uuele Stalinile. Too suri kaugelt liiga hilja. Mine tea, mida too grusiin oleks veel teinu, ku elu pikemp oleks olnud.

Kuid nüid on sattunud valitsema mees, kes on samuti mõrvar.

Ning võimas vaba maailm ei võta essugi ette.

Meile toodi head hinged ellu. Hea, kui on teisi toetamas. Õpetasin neid juba kaua aega tagasi, et too, kes on pukis, on alati selline, keda ei saa usaldada. Meeldivad on mõned Vasjad küll. Ei nemad süüdi ole, et tsaarid, isevalitsejad on sajandeid nii tennu. Ning egas nad põle teadlikudki, mis mu­ jal maailmas juhtumas, kuna lihtsalt tõtt ei avalikkuse ette tooda. Ohtlik ju, kui rahvas mõtleb ise. Ei tohi sel lasta juh­ tuda. Üts asi, ku mulle keelatakse kodus suu avamine miski­ tõttu. Homme saan aga seda jälle teha. Moskvas mette.

Meil on ukrainlaste mure südames. Jälle türann Kremlis.

Jälle on rahvad ohus. Jälle tapatalgud, peamised ohvrid on naised ja lapsed. Ning maailm lubab sellel juhtuda.

Pühitsesime just ülestõusmis-lihavõttepühi. Eestis veristati sigu jõuludeks – mõnel pool mujal aga just selleks, et oleks sink laual kevadpühadeks. Mis ometi on kristlastel kõige tähtsamad, kuna antakse lootust. Praegast on seda tunnet vähe leida. Kuna Lääs põle midagi õppinud. Volodja, kes elu­ aegsele võimule on pääsenud, teeb nigu soovib. Toda Kremli svinja’d piaks kuidagi kõiki inimkonna reegleid murdnud mõrvarina karistama.

VABARNA VOLLI

President Karis avas Veneetsia kunstibiennaalil Eesti rahvuspaviljoni President Alar Karis avas sel nädalal Itaalias, 59. Veneetsia kunstibiennaalil Eesti rahvus­ paviljoni. Eesti näitus toimub seekord erandina kunstibien­ naali südames, kõige külasta­ tavamal näituseala peatänaval Giardinis. Koos riigipeaga oli Eesti paviljoni avamisel kul­ tuuriminister Tiit Terik.

President Karis külastas ka teiste riikide paviljone, biennaali peanäitust Arsenale näitusealal ning Ca’Pesaro moodsa kunsti muuseumit, et arutada koostöö­ võimalusi Eesti kunstnike tööde väljapanekuks tulevikus.

Eesti paviljon eksponeerib kunstnike Kristina Normani ja Bita Razavi ning kuraatori Corina L. Apostoli koostööpro­ jekti „Orhideliirium. Isu külluse järele“, mis põhineb eesti päri­ tolu kunstniku Emilie Rosalie Saali elulool ja teostel.

Alates 1895. a toimuv Veneetsia kunstibiennaal on vanim ja olulisim rahvusvahe­ line kaasaegse kunsti sündmus.

Eesti on oma paviljoniga osale­ nud 1997. aastast. Sel korral eksponeeritakse näitusel 1422 ­ kunstiteost 213 kunstnikult 58st riigist. (VPK/EE)

Oh häda…

(Algus lk. 4)

väidab, et maailma valitseb var­ jus olev rahvusvaheline eliit, mis koosneb pankuritest, miljar­ däridest jms. See on võim, mida peab kukutama. Eestis peab ka toimuma võimuvahetus. Helme nägemus on, et võim peaks kuuluma EKRE’le. Praegu õhu­ tab EKRE vaenu Ukraina põge­ nike vastu. Helmed näevad sisserändajates HIV-ga nakata­ ­ jaid ja võimalikke prostituute.

President Karis kommenteeris, et on kurb, kui poliitikul puu­ dub inimlikkus. Ühine joon EKRE ja Trumpiga on rõhk vaenul ja hirmul ,,teiste“ vastu.

Kasutatakse ära neid, kelle kibestumisi ja emotsioone saab kaasata võitluses võimu pärast.

Errare humanum est, persevare in autem diabolicum.

AGO AMBRE

Naljanurk Haiglas katsetatakse uus ravimeid. Üks patsient kurdab mõne aja pärast arstile: ,,Doktor, te olete mu ravimeid muutnud.“ ,,Miks te seda arvate?“ küsib arst ettevaaltikult. ,,Varem viskasin tabletid potti ja need ujusid seal, aga nüüd lahustuvad sil­ mapilkselt.“

8

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

Nr. 16

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

The Russian May 9th: one of victory or shame?

For years Putin has staged the annual Victory Day Parade as a theatrical spectacle show­ casing Russia’s menacing might. It was a formidable arsenal that Russia showcased last year, rolling out Soviet WWII era T-34 tanks, flying 76 fighter jets and helicopters and displaying a RS-24 ballis­ tic missile, accompanied by thousands of goose-stepping soldiers passing by a dais filled with medal-festooned generals in Red Square.

Commemorating the surren­ der of Nazi Germany, Victory Day, a well-scripted Kremlin production is the most celebra­ tory holiday for the public. The focus was deliberately shifted from mourning the millions of Russian casualties in WWII to getting a day off work for extolling military power and ­ glory.

The orange and black ribbon, derived from the Order of Saint George, and distributed in the millions to Russians throughout the world for May 9th, now articulates Russian battlefield ­ prowess.

The medal was the highest battlefield award in imperial Russia and the colours represent fire and gunpowder. Russian nationalists were wearing the ­ ribbon when the Estonian ­government announced it would relocate a Red Army monument from Tallinn’s centre to a military cemetery in 2007. A ­ Russian journalist has observed that rioters at the time wore the ribbon as a “symbol of concrete political partiality and views, not just memory”. It was worn in 2014 during the Russian invasion of Ukraine’s Donbas, ­ as a “symbol of the state and loyalty to the autocratic ­regime”.

Only two months after the 2021 Victory Day march, an ­article purportedly authored by Putin, “On the Historical Unity of Russians and Ukrainians” was published, spelling out his denial of Ukraine as a separate country.

Victory Day is Putin’s per­ fect platform for nationalistic propaganda, which is now devoid of any real historic ­ ­context. It has been twisted into a “day of liberation” which the captive nations of central and

eastern Europe marked as the day that inaugurated Soviet control and repression.

Victory Day is replete with reminders of the distrust Russians should feel toward Western Europe. The removal of Tallinn’s Soviet monument spurred the first full-scale Russian cyber attack against Estonia in April of 2007 and it continued right through to the May 9 Victory Day. It was Moscow’s signal that Russia was promoting itself as the om­ nipotent power in the region, thus reinforcing Russian pride.

Putin has also used Victory Day for strengthening Russian identity elsewhere, in Belarus, Georgia and Crimea, places with large ethnic Russian minorities. In the Balkans, it ­ was used to advance Euroskepticism. It’s a mutually shared public holiday with slo­ gans such as “to be Georgian, is to be Russian”. It was to boost Russian influence through attraction rather than coercion, ­ a strategy that has failed ­miserably, at least with Ukraine.

One must note the current non-committal stance of Georgia.

Moscow’s influence in framing the Victory Day men­ ­ tality had a perfect audience in the large Russian community of Toronto. With Covid last year disrupting the large gathering in Earl Bales Park, the traditional march of uniformed Red Army soldiers, festooned with Soviet military regalia, with everyone proudly wearing the orange­black ribbon, with the sale and distribution of mementos of Victory Day – including the Soviet flag, Toronto Russians were also reminded on-line of the meaning of Victory Day: “…it is our duty, as the children and grandchildren, to do every­ thing in our power to preserve the memory of the Great Victory that saved our civiliza­ tion and our freedoms”.

It’s difficult to understand how someone living in Canada, with full access to authentic facts and diverse opinions, could believe that the Red Army has been a champion of “freedom”, anywhere.

With the savage brutality of the current Russian military – the successor to the Red Army – inflicted on a peaceful neigh­

Estonia’s internationally recognized jazz pianist Kristjan Randalu with saxophonist Mike Murley performed recently at Yorkville’s Heliconian Place.

Photo: Peeter Põldre

A living legend Perhaps no other person has impacted rhythmic gymnas­ tics in Canada more than Evelyn Koop, a woman who has passionately dedicated her life to the sport.

Still going strong in her 91st year. Evelyn is known as the Canadian “Godmother” of Rhythmic Gymnastics, as she was instrumental in developing and nurturing the sport here. As well, she was a tireless and suc­ cessful advocate for having it accepted as an Olympic sport.

In 1951 she started rhythmic gymnastics in Ontario – then called “modern gymnastics”.

She formed the organization, now Gymnastics Ontario, in 1968 and became the Canadian Rhythmic Gymnastics president in 1970. In 1971 for the first time ever Canadian rhythmic

bouring country, how is it pos­ sible for Russians in Canada to be swayed by Kremlin’s disin­ formation on the war? How is it possible, after the atrocities in Bucha, for which Russian soldiers were bestowed with ­ military honours, for the Toronto Russian community celebrate Victory Day in a “business as usual” fashion?

This year’s promotion is ­blatantly mustering support for Russia’s unprovoked attack against Ukraine: “We see how the latest events united us and the people feel unprecedented unity. We are proud that Russia is rising and that the people of Russia began to be proud of their past and present, that the people of Russia look with optimism into their future. … ­ When we are together and ­united we become an influential electoral vote.”

These words, “Russia is ­rising” sends a sinister message in the current context. Feeling internationally elevated with its remorseless attack is a disdain­ ful rejection of the values of a civilized world, that condemns military aggression, the inten­ tional targeting of civilians, the atrocities of undisciplined, ­marauding troops.

gymnasts competed in the World Championships, (in Cuba), and it was Evelyn’s team that achieved this honour.

During her career Evelyn has received numerous awards and recognition, locally, nationally, and internationally. Just one ­example, in 1991 Evelyn Koop began “The World’s Best” – an international invitational com­ petition that the Canadian

Canadians of Russian origin have had the opportunity to independently form opinions, ­ free from any limitations or constraints such as those im­ posed on the flow of informa­ tion by the government of Russia.

The official Victory Day ­narrative will likely include the defeat of Nazism and will prob­ ably be equated with Putin’s “de-Nazification” of Ukraine.

The Moscow celebrations will certainly take an anti-Ukrainian stance. It remains to be seen whether or not Russians can boast some significant victory in the war at the time.

It would be impossible for expatriate Russians to ignore the war. In addition, for us it’s unacceptable to witness Rus­ sians abroad exploiting Victory Day as one of conciliation and call for peace. This implies a moral equivalency that doesn’t exist in this case. It would absolve Russia of any respon­ ­ sibility for the invasion.

May I suggest that if Russians abroad gather for Victory Day, and intentionally or unintentionally justify the Russian invasion of Ukraine, this will be a Day of Shame.

LAAS LEIVAT

Gymnastics Federation later renamed the “Koop Cup”, in ­ her honour.

This competition was de­ veloped by Evelyn to give Canadians an opportunity to achieve higher honours at the World Championships, by al­ lowing them to compete in their own backyard and be motivated and inspired by the world’s best. Travelling to other coun­ tries to compete is not possible for many gymnasts, and so Evelyn brought the world to us.

In 2022 Evelyn Koop, President & Program Director of Kalev Estienne Rhythmic Gymnastics Centres is celebrat­ ing not only 21 years of the Koop Cup International, but 70 years with her club forever changing rhythmic gymnastics in Canada.

We are thrilled to be wel­ coming top athletes from around the world.

There are now 13 countries and over 650 gymnasts con­ firmed to perform at the 2022.

Koop Cup! We’re looking forward to seeing you April 28 to May 1st, 2022, at the Markham Pan Am Centre.

For more information or an interview call Evelyn Koop: (905) 889-7889.

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

Let’s do it together!

In the past two months, the Estonian Ecumenical Relief Organization in Canada (EERO) has received an unprecedented number of donations from many dif­ ferent organizations, who have stepped up to assist Ukrainian refugees in Estonia.

Congratulations to the Van­ couver Estonian community for raising over $4000 for the EERO Ukrainian Refugee Fund on Sunday, April 10th! A live lecture event was organized jointly by the sorority Korp!

Filiae Patriae (K! FP) and the Society for Advancement for Estonian Studies in Canada (SAESC/EKÜK). “Arvo PärtModern Estonian Master” was presented by Thomas Kirves, beloved conductor of the Läänetuul (Western Wind) choir. 45 people attended in person, while other community members participated virtually.

Our heartfelt thanks go to Ingrid Soide, Lilian Olljum, Kati Nõmme and Viive Alexander for their hard work.

In addition, several generous donations came from Vancouver directly to EERO for which we are very grateful.

Many Estonians have grown up hearing the harrowing stories of parents or grandparents, who arrived in Canada as war refu­ gees after 1944. Some are choosing to donate in their memory. EERO has received in memoriam donations to the EERO Ukrainian Refugee Fund honouring Mare Roomets, Lilli Piil and Irja Mägi.

“One the objectives of ERC (Estonian Relief Committee in Canada) / Ehatare is to provide help where needed in the Estonian community”. ERC is donating $10,000 to the EERO Ukrainian Refugee Fund, to help communities in Estonia cope with the critical needs of Ukrainian refugees fleeing daily from the war.”

In its 55th year, Kotkajärve Metsaülikool or University of

Canines: Covert connoisseurs of the Estonian language Vincent Teetsov In December 2020, Maris Hellrand from the Associated Press published a news story about Zorik, a black and white dog in Tallinn’s Kala­ maja neighbourhood. Over his life of 12 years, Zorik had gone from being found aban­ doned in a “coal storage area” to befriending and re­ ceiving the care of many local residents.

Zorik, in turn, was cautious but caring to other local ani­ mals, such as stray cats. Within his final months, he was brought to a home in the countryside. Zorik’s moving ­ away and death deeply sad­ dened the community members who loved him.

Thus, in his honour, jour­ nalist and animal rescue volun­

A dachshund at Toompea Castle.

teer Heiki Valner came up with the idea to place a statue of Zorik (along with the kind of cat he would have been seen with) in his old neighbourhood.

Speaking about the dog’s role in the area, Valner said, “He was a point of social integra­ tion.”

This would definitely not be the first time dogs have been kind and feeling. But perhaps there was something distinct about the use of the Estonian language that connected this dog to his human neighbours.

Although English and French are Canada’s official languages, when we broach the topic of how best to communicate with our canine friends, I would vouch for the effectiveness of Estonian. If you were to visit every Estonian household with a dog in North America, for

Photo: travelnuity.com

the Forest (MÜ), has also ­committed its support. MÜ has launched a newsletter campaign to encourage all past partici­ pants to donate to the EERO Ukrainian Refugee Fund. “ MÜ has received assistance from the Estonian Republic for our sum­ mer camps and other cultural programs”, says Maimu Mölder, one of the directors. “Now it’s our turn to support Estonia!”

Thanks to all the individuals and organizations, who continue to fundraise and donate to support Ukrainian refugees in ­ Estonia, EERO will be able to transfer a further $30,000 to Estonia next week. That brings our total to date to over $181,000 or 140,000€. Please visit our website www.

EEROcanada.com, for more information or donate via ­ e-transfer eerolaekur@gmail. com or by cheque: to EERO Ukrainian Refugees, 17 Tufton Crescent, Toronto, Ont. M4A 2E2 or the EERO page at Canada Helps.

PS. We hope you enjoy: The World We Inherit / Maailm mis jääb meile, the Benefit Concert available on YouTube the eve­ ning of Sunday April 24th.

EERO

that matter, I’d hazard a guess that a significant number of them were speaking Estonian to their pet dogs – even if Esto­ nian wasn’t the primary lan­ guage in human conversations.

What makes Estonian effec­ tive for canine communication?

Firstly, its sounds are firm and clear. Dogs (koerad) respond to greetings and commands that they can pick up among the many affectionate cooing and doting sounds they hear.

Imagine a friend comes to visit you one day, and after they pass through the door and reach out to pet your dog’s head, the dog gets excited and jumps up on your friend. How do you stop that? “Ära hüppa!” (“don’t jump!”) may be the first phrase you’ll need up your sleeve. Particularly if you have an energetic little puppy. The hard letter Ä and emphasized letter Ms will get their atten­ tion.

If you have a dog and aren’t using Estonian with them al­ ready, and you find that they ­aren’t engaging with your voice, try out these other ­phrases: “Ei saa!” (“you can’t have [it]!”): This is for when you’re cooking in the kitchen or eating at the dining room table. When your dog is asking for some food, or shrewdly anticipating morsels dropping like heavenly gifts from above, tell them “ei saa!” Better yet, elongate it into “eiiiii saaaaa!” so they know it’s something they’re not allowed to have. That’ll at least work until they think you’ve forgotten and come back again five minutes later.

In instances where it’s not clear what a dog wants, and they keep pestering you, ask them “mis sa tahad?” (“what do you want?”). There are a (Continued on page 10)

9

Photo used with permission from the University of Tartu

Peeter Einola receives his University of Tartu Star of Appreciation award from rector Dr. Toomas Asser Vincent Teetsov TARTU, ESTONIA – On Thursday April 7th, 2022, after two years of delay due to the pandemic, Peeter Einola was finally able to receive his Star of Appre­ ciation award from the University of Tartu’s Rector, Dr. Toomas Asser.

The award, created in 2019, is intended for “... individuals who have rendered great ser­ vices to the university.” In Einola’s case, it is recognition for the work he has done in ­materializing the Väliseesti Külalisprofessori Stipendium (Visiting Professor from the Estonian Diaspora Scholarship) and also his “long term ­commitment to representing the University of Tartu Foundation in Canada, and supporting the University of Tartu,” as he ­clarified.

Back in October 2020, when the University of Tartu initially gave him the Star of Appre­ ciation, he conveyed his grati­ tude to them, detailing his per­ sonal motivations for supporting the university. He described his Estonian upbringing in Canada, and how “the importance of education in order to progress ­ in life, but at the same time to know and appreciate my national and cultural background” was stressed as a young man. As such, Einola firmly believes that “higher education and the skills and discoveries gained from it are decisive for the future of Estonia and Estonians.”

Having seen the outstanding contributions of Estonian aca­ demics around the world, and as the 100th year as the national university was approaching, the

late Volli Kalm, former Rector of the University of Tartu, pro­ posed the idea of the scholar­ ship. Peeter Einola took the lead in securing funding part­ ners. Finally, on December 1st, 2018, the scholarship was first announced. As a pilot project, it has already brought two talented researchers of Estonian descent to share their knowledge in Estonia.

Scholarship applications are assessed by a committee, estab­ lished by the rector. Selection is determined by the applicant’s proposal for participating in the university’s teaching and re­ search, giving public lectures, and popularizing their research field in Estonia and at the University of Tartu.

Currently, the visiting profes­ sor position is filled by cultural psychologist Dr. Jaan Valsiner, who has both taught courses and delivered public lectures that are available on the Tartu Ülikooli Televisioon platform for general viewing (https:// www.uttv.ee/naita?id=33080).

The first two years of the scholarship, and the third one coming up, have been funded by the University of Tartu Fund, the Chair of Estonian Studies Foundation in Canada, and The Estonian Students Fund in the United States. Einola’s key task for the coming months will be to find additional funding for the future. The university has been very supportive of the scholarship, which provides fur­ ther motivation to establish the resources for the scholarship to be awarded on a continuous ­basis with a sustainable source of funding. Look for further details for contributing to this ­ effort to be provided soon.

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

10

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

Nr. 16

On the Wall: How Baltic storms will light up downtown Toronto Vincent Teetsov

Kolding School of Design in Denmark.

Messages are held in the Yet, the application of her tumultuous waters of the techniques has been less tradi­ Baltic Sea. The fishermen and tional. With No Fun Rugs, she sailors know it. All those who has created rugs that mash have crossed this body of together pleasingly imperfect ­ water know it. Scientists have splotches of rich colours, cow analyzed its conditions. And fur patterns, art deco, comic now, two artists have de­ ­ books, and kids’ carpet patterns. ciphered those messages with In Austria, Ulfsak put on an the plan that, soon, they will ­exhibition where she displayed be shared as waves of light in tapestries on hospital room an art installation in Toronto, dividers from the 1960s. The ­ Canada. images painted on them, includ­ As Kärt Ojavee and Johanna ing chaotic piles of people, Ulfsak – the creators of this ­ explored themes of hierarchies project – showed in their artists’ and human relationships. talk and demonstration at An element of humour is Artscape Daniels Launchpad on sometimes part of her art, such the evening of April 11th, the as when she painted Chanel and steps leading up to materializ­ Louis Vuitton logos, akin to ing this project have stretched what one can find on knockoff over many years. merchandise, onto hand weav­ They both have very different ing. It’s encouraging to see how styles and usually work Estonian society and arts scenes separate­ly. Ojavee has a PhD in have valued and supported both smart textiles from the Estonian Ulfsak and Ojavee’s artistic Academy of Arts in Tallinn and ­investigations. has worked extensively with And there is something sym­ smart textiles and new materials. pathetic between both of their This includes the “Dissolving approaches that finally came Hat,” a fisherman-style hat made t ­ ogether when they started to with sea-sourced materials that collaborate.

In particular, their resemble leather, or the collaboration for Save As, “Healing Detox Shirt,” which is which used carbon fibre, optical knit from linen and “soaked in an extract of Fucus Vesiculosus fibres, and other industrial materials to make a fragile, and printed with a seaweed­- ­ based film...” Ojavee confirms shadowy textile hanging and a that any healing properties of collection of fabric-wrapped these wearable items are specu­ frisbees (chosen for their mass­lative, but more importantly, she produced nature), decorated is making something usable out with eery images of factory of less sturdy but accessible workers and hands.

Their ultimate collaboration, materials. though, has been Live Streams Having a curiosity about the from 2016.

Live Streams is an “Internet of things”, or how installation project that is part tangible objects can be linked ­ textile, part advanced techno­ through technology and mani­ logy.

Using traditional looms, pulated, Ojavee created one they have been weaving layered project where touching a rock in a gallery would light up a textile pieces with optical fibres, paper fibres, rubber, rock far away in an Estonian ­ forest. More recently, though, transparent yarn, and colourful working hands-on with materials yarn in mottled greens, blacks, and whites. Together, these is more important for her. components light up in response Conversely, Johanna Ulfsak’s to the movement of the Baltic focus has been on more tradi­ Sea. tional textile practices, and she Ojavee and Ulfsak break this has emphasized creating limited collections of design objects. technological process into four She is an alum of the Estonian steps. Firstly, Tallinn University Academy of Arts, where she of Technology measures the studied both leather and textile sea’s wave height in metres and design. She also studied wind speed in metres per second. This data, which is weaving at Kawashima Textile ­ ­ School in Kyoto and completed publicly available, is collected her Master’s in textile design at and written into code, for which an algorithm is used to convert those numbers into changes in light, in real time, that are shown through the installation’s fibres. Each fibre is connected to an independent light source.

As demonstrated at their end of their talk, with a net-like roll of woven material, each fibre has shimmering and shining proper­ ties. For example, if you take a concentrated source of light, like a flashlight, and shine it into the end of one of these strands, the light will bounce around and create reflections Photo: k-o-i.ee within the material. At rare

The Toronto Estonian Supplementary School choir responded to a request from EERO to participate in the fundraising concert for Ukrainian children refugees in Estonia on April 23. The concert, called “The World Which Remains for Us” will be online for Torontonians on April 24 at 3:00 pm (err.ee). The most appropriate song, the late Peter Kopvillem’s “Eesti, mu isamaa” is as meaningful for youth here as it is for those in Estonia.

Photo: Kai Kiilaspea

times when the sea becomes more tranquil, this translates to subtle displays of light in the installation. At one point, they created a 20 metre long version of this installation inside a ­power plant.

Ojavee and Ulfsak’s latest residency in Toronto has brought this project back to the forefront and they look to take the concept to the next level. As was clarified by the Estonian Arts Centre, “Kärt Ojavee and Johanna Ulfsak’s artists residen­ cy takes place as a joint initia­ tive of Estonian Arts Centre, the charity associated with KESKUS International Estonian Centre, and the Cotton Factory, a ­creative arts centre in Hamilton, as part of Hamilton Arts Council’s European Artist

Exchange 2022.”

The two artists have been working and travelling between Toronto and Hamilton, places they find to be “very relaxed and friendly” for the making of art. For one thing, textile artists from the Estonian-Canadian community have donated co­ loured yarns to them to use in their projects here.

During this residency, they have also been working in Artscape Daniels Launchpad with one of three TC-2 digital looms in Ontario to weave Baltic Sea images into fabric, some of them more abstract, some more defined. Further­ more, Canada has provided them with additional meanings that can be extrapolated from the Baltic Sea, particularly as a

“door to freedom.”

Canines…

wolf-like pal to come back to you.

This brings up another point, about intonation going up and down. Those kinds of changes in pitch make the phrases less like how Standard Estonian is usually spoken, but they have the power to elicit more respon­ ses from dogs. There’s some­ thing about a steady pitch that asserts urgency, but changes would appear to instigate more curiosity from dogs, and there­ fore, attention.

Let’s just associate it with the pitch changes of Estonian as spoken on Saaremaa, or the dialect of Estonian in Canada ­ and the United States. Into­ nation changes can prompt some dogs to tilt their head and listen closely when they’re up to no good.

To counteract the embarrass­ ment of your dog prioritizing something stinky in the park over you, try saying “anna käpp” (“give your paw”) when they finally return, to shake your dog’s paw with everyone watching. The cuteness will momentarily distract all of your neighbours. Of course, if your dog is only just learning Esto­

nian, hand actions will make the request clearer.

(Continued from page 9)

handful of possibilities here.

They’re either asking to use the washroom outside (“tahad ­välja minna?”, which means “do you want to go outside?”), asking for food (“tahad süüa?”, which means “do you want to eat?”), or asking for some snuggles.

Out and about on their daily walks, you’ll want to reinforce polite walking habits. If they’re on-leash and pulling your arms out of your sockets, call out “kõrval!” to indicate “heel” and bring them back to walking at your side. When they need to sit tight for a moment alone, tell them “oota” (“wait”). When you reach the best part of a walk and can let them run around off-leash to their heart’s content, say “OK, mine jookse!” (“OK, go run!”). Watch for the plume of dust, grass, or snow that will fly into your face.

After whistling, clapping, and calling out ‘til your face turns red, you can use “tule siia!” (“come here!”) with a rising intonation to get your ­

The culmination of this pro­ ject will be the future inclusion of Live Streams within KESKUS International Estonian Centre in Toronto. How exactly this installation will take shape is still being discussed, but the vision is to establish a physical connection with the body of water that many of our family members have crossed in re-­ settling around the world and one that has shaped the con­ tours of the nation of Estonia.

Regardless of the installa­ tion’s final form, it certainly has the potential to become a mustsee destination for those visit­ ing downtown Toronto, lighting up the neighbourhood through the tempests of the sea.

When you’re back home and your dog is still not tired after all that running and playing, you can say “istu!” (“sit!”), “lama” (“down”), or “ole rahu­ lik” (“be peaceful”). This is also a calming phrase for scary knocking on the door or if your dog starts to growl at another dog sniffing them.

No matter what, when all is said and done, you should give them some head scratches and tell them “hea koer!” (“good dog!”).

Quotes Life is short. Smile while you still have teeth.

• It’s okay if you don’t like me.

Not everyone has good taste.

• If we’re not meant to have mid­ night snacks, why is there a light in the fridge.

• What do people do with all the extra time they save by writing ‘k’ instead of ‘ok’?

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

11

Donor Profile: Tiina and Jaan Timusk A strong sense of adventure and pride drive this couple’s commitment Helju Viilup had to think fast about how to make ends meet when she and her two young daughters found themselves in Sweden after escaping the Russian invasion into Estonia in 1944. These images come to mind today, when watching what is happening in Ukraine.

Husband Riho stayed behind to help other escapees and it was up to Helju and her two small children to survive.

Tiina was 5 and Kersti 2.

“We were hiding at my aunt Ira’s farm and managed to har­ ness her horse and carriage and get to Tallinn,” recalls Tiina.

“We sat on a pile of straw and

made it to the port in Tallinn.

There we were squeezed into an overcrowded boat, Triinu. To get some panicked passengers to disembark, they announced that the ship was going to Germany, not Sweden. Many passengers disembarked. We stayed on and got to Sweden.

“We never saw our father again.”

“We were survivors” After staying in refugee camps, Helju worked as a housekeeper for the wealthy Krueger family on their estate.

Helju decided that she could do better. She fibbed that she had gone to medical school and was able to get a job as a lab techni­ cian. She practiced and read

books on laboratory techniques and kept her job. This resulted in a solid career that continued for the rest of her working life, and she was able to support her daughters through university ­after arriving in Canada. Helju worked at the famous Charles H. Best institute – Dr. Best was one of the co-discoverers of ­insulin.

“We were survivors,” Tiina said.

Jaan’s mother, Alide Timusk also escaped to Sweden with her two sons, Thomas, 11 and Jaan, 9. Jaan’s father, Evald, stayed behind, working in the underground to help others escape. He was caught by the ­ Gestapo and sent to the Patarei Prison in Tallinn. He later managed to escape and joined ­ his family in Sweden.

After spending seven years in Sweden, Baltic refugees, fearing that Sweden would ca­ pitulate to the Soviet Union’s demand to have the refugees sent back to their homelands, many underwent a second ­exodus. With support from the International Refugee Asso­cia­ tion, Tiina’s and Jaan’s families came to Canada and landed at Pier 21 in Halifax, the port through which many immi­ grants came to Canada to build new lives. Their paths would cross in Toronto, many years later.

Jaan and Tiina’s life together begins

Markus, Deirdre, Kalev, Alissa, Willem.

Christopher, Deirdre, Lukas, Matti.

Jaan and Tiina met at a spe­ cial dinner organized by Eesti Üliõpilaste Selts, (Estonian Students’ Society). EÜS had ­invited the widows of deceased members, and Tiina’s father had been a member in Estonia.

Tiina, 16, was seated beside Jaan ,19, who spent the whole evening rehearsing his speech!

Like a well brought up Estonian young man, he did, however, ask her mother if he could take Tiina out. And so it began.

They have now been married for 62 years.

Tiina and Jaan both went to the University of Toronto. Tiina earned her degree in Physical and Health Education and later specialized in Special Edu­ cation. She taught in high schools in Canada, a convent in England, and in psychiatric hos­ pitals and jails in Canada and Estonia. She belongs to korp!

Filiae Patriae, A.K.E.N., and the Estonia Choir.

Jaan is a Professor Emeritus from the University of Toronto, where he earned his Bachelors and Master’s Degrees in Civil Engineering and he received his Ph.D. from the University of London Queen Mary College.

He was a minister in the Estonian Government in Exile, until Estonia regained its ­independence in 1991.

Tiina and Jaan have two sons, who are both continuing the family teaching legacy. Paul Christopher is a Professor of Engineering at George Brown College in Toronto and his wife Deirdre is a vice-principal at

Jaan and Tiina.

Havergal College. They have two sons, Lukas, 18 and Matti,15.

Markus Ain is a professor of Mechanical Engineering at Laurentian University, and is married to Deirdre O’Reilly, who is a pharmacologist. They have three children: Kalev, 16, Alissa, 13 and Willem, 9.

Tiina and Jaan share a keen sense of adventure and curio­sity, and the couple have travelled and worked in a number of countries and settings, each pur­ suing their careers and interests while doing so. They spent two years in England while Jaan ­attended university. Tiina taught Physical Education at a Catholic convent operated by nuns.

They also spent a year in Estonia where Jaan lectured at the Estonian Technical Univer­ sity in Tallinn and Tiina ran a school in a mental hospital.

Another year was spent in Sweden where Jaan went to study building science on how to build houses to reduce global warming. This became the focus of his career. Tiina taught con­ versational English to Swedish businessmen.

The family has always been active in the Estonian commu­ nity, the Estonian school, scouts and Jõekääru, a childrens’ camp. Most of their best friends are Estonian. “This new KESKUS will enable us to con­ nect with our friends and proudly show off our heritage and culture to other Canadians.”

Jaan has been involved in Toronto’s Estonian community from the ground up. He is a former director (juhataja) of ­ Canada’s Metsaülikool (Forest University), established in 1969, a unique cultural camp located at Kotkajärve in Muskoka, Ontario. Never one to leave even the smallest task undone, this specialist engineer, who lectured in Canada. the U.S., Sweden and Estonia, fashioned the unique wooden discs used as name tags at Metsaülikool by sawing each one individually from ironwood branches ga­ thered at the family farm.

The couple increased their KESKUS donation Jaan and Tiina Timusk of Toronto are donors at the new level of giving for KESKUS,

Koidula gild.

They have increased their original Viru Vanemad donation, which is for gifts from $10,00049,999 to the new level of Koidula Gild, which is from $50,000-99,999. This new level is a nod to Estonia’s rich cultural heritage and Lydia Koidula, a famous Estonian author and poet, who defied the rather strait-laced convention at the time of women not being encouraged to pursue their ­ ­abilities as authors. More about Koidula gild here.

Tiina and Jaan are excited about the new KESKUS, saying “It is beautiful in its architec­ ture, it is located in an exciting part of Toronto close to the ­university, and will be a perfect meeting place for Estonians and their Canadian friends as well.”

Our group of valued donors is making a critical difference!

We can’t do it without you!

Are you interested in helping ignite the future of the Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS Inter­ national Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula Gild, which is from $50,000-99,999, Viru Vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000.

To make a donation at any level, please contact donations­@ estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.esto­ niancentre.ca for all the latest news • Sign up for our monthly email newsletter at www.esto­ niancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKESKUS

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

12

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

Miks tahab…

SÕNA SABA

(Algus lk. 5)

Kõrvaline isik sõlmis suulise lepingu KÕR­ VA­ Line isik on see, kes pole KESKne, ehk asjaga otseselt seotud.

See tähendus on Eesti inimestele tuttav eelkõige sil­ dist, mida on tihti näha ehitus­ platsidel, kus kirjas: ,,Kõrva­ listel isikutel on läbikäik keelatud!“ Kõrvalisel isikul, kes asub tegevusest kõrval, ei ole siin asja. Küllap oleks Kanadas sarnasel sildil kirjas ,,Un­ authorized persons not permitted“, vms. Kirjaoskaja eesti jänes võiks aga taolist silti lugedes end eriti puudutatuna tunda ja teha suure jänesehaagi ehk kõrvalepõike antud alalt.

Sest pikk-kõrv, kes ühtlasi tutt-saba, on üks kõige kõrva­ lisemate killast.

Kuid meil kõigil on kõrvad, seega võib naljatades väita, et oleme kõrvalised – tavalises kõnepruugis kõrvadega olevu­ sed. Pilku peeglisse heites meenub, et oleme ka silmalised, ninalised ja suulised. Ja oma peegelpildile keelt näidates (kes siis seda vahel ei tee?!), tuleb keelele lisaks välja ka, et oleme keelelised.

Omadusi ja omadussõna mär­ gib tihti sõna lõpus olev liide -LINE. Nagu Tallinna ­ reisisadamat külastavad ja sind ­ Helsingisse sõidutavad parvlae­ vad Eckerö Line ja Viking Line.

Tegelikult on neil kirjapilt vei­ dike tuksi läinud. Viikingi sar­ nane on viikingiline ja Soome Ahvenamaa saarestiku Eckerö maakonna elaniku moodi isik või asi on eckeröline. Aga ju nad tahtsid millegipärast eesti keelt mitterääkijatele meeltmöö­ da (arusaadavamad) olla.

Muidugi tõin antud raamatu koju kaasa, laenutasin. Tegijad

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Haiglad üle Kanada on teata­ nud Covid-patsientide arvu kasvust, mis mõnede tervise­ ekspertide sõnul võib tõenäo­ liselt jätkuda veel kuu.

Public Health Agency of Canada viimaste andmete koha­ selt tõusis hospitaliseerimiste arv vahemikus 4.-11. aprillini 18% võrra (5109-lt 6020-le).

Hospitaliseerimiste tõusust tea­ tasid eelmisel nädalal Ontario, Quebec, Nova Scotia ja preeria­provintsid.

Eksperdid rõhutavad vaktsi­

on kõvad. Autor on Ilmar Tomusk. Ta on juba 1995. aas­ tast Keeleinspektsiooni peadi­ rektor. Kõlab ju väga tõsiselt.

Umbes nii, et lipsusõlm sirge ja suujoon ka. Aga Ilmar Tomusk on ühtlasi kui mitte ennekõike ka väga viljakas lastekirjanik.

Lastekirjanik ei saa ometi väga tõsine olla, siis ta ei oleks ei viljakas ega edukas! Edukus seisneb ju selles, et lapsed loe­ vad ja naeravad. Tuleb olla vim­ kakas (!) või vimkaline. Loodan siiski, et lapsed seda praegu ei loe. Ajab äkki pea sassi, et kui­ das ikkagi... Aga keelega võib mängida ja kui sa end tema seltsis hästi tunned, siis see hakkab juhtuma iseenesest.

Selle 2019. a. ilmunud lühi­ lugude raamatuga, mille vaimu­ kad pildid on joonistanud Eesti kuulsaim animafilmitegija Priit Pärn, paneb autor mõtlema ,,Mida sõnad tegelikult tähenda­ vad?“ Näited mõned lugude pealkirjadest annavad selget aimu: Isale hakkab külmkapp silma; Ema läheb endast välja; Talv on käes; Isa magab sisse, ema magab välja. Selle viimase peale kirjutaks kähku ise loo: ,,Õde kirjutas üles, vend kirju­ tas maha“. See raamat ongi eesti keelest ja sellest, kui lõbus ja vahva see keel võib olla. Nii on lausa kirjas raamatu tagakaanel.

Nüüd näen (interneedusest), et 2021. a. on Ilmar Tomuskil ilmunud samas vaimus raamat „Kops läks üle maksa“. Võite esikaane pilti kindlasti juba ette kujuada, eks? Selle pildid on joonistanud terav pliiats Anne Pikkov. (Ikka-ikka Toronto Pik­ ko­vite sugulane, kuidas muidu?)

Nalja nabani, suu kõrvuni, pilk päikeseLINE. RIINA KINDLAM, Tallinn

neerimise olulisust tõsiste hai­ gusjuhtude ja haiglaravi ära­ hoidmisel.

Nädala algul kirjutas meedia Leger’i ja Association for Canadian Studies läbi viidud online-küsitlusest, kus peaaegu veerand vastanuist ütles, et neil on olnud Covid; nooremas vanusegrupis (18-34) oli see kõrgem (30%) kui üle 55-aas­ taste seas (12%).

Ontarios olid viimase nädala uute viirusjuhtude arvud järg­ mised (limiteeritud testimise tingimustes): neljapäeval, 14. aprillil 4589, reedel 4332, laupäeval 4201, pühapäeval ja esmaspäeval kokku 4669, teisi­

Nr. 16

Meil on juurdunud käitumi­sed ja arusaamad – instinktiivsed ehk emakeelsemalt öeldes VAISTu­ lised. Seetõttu on esmapilt üks ja siis alles rullub lahti... kahemõttelisus. Võttes selle pilkupüüdva raamatu Tallinna Keskraamatu­ kogu lasteosakonna riiulilt, ei saanud ma esialgu üldse aru, miks kaanel on jänes.

Valimisvõidu nimel on tehtud nägu, nagu ei saadaks aru, kui ohtlikku ning meie iseseisvust õõnestavat Moskva pehme jõu poliitikat sm Kõlvart ajab. Kui keegi Keskerakonnast väidab, et ta „ei saanud aru“, millise riigi huvides Kõlvart tegutseb, siis ei vääri ta poliitiku nime. Putin on nüüd ju avalikult sõnastanud oma kavatsused Balti riikide suhtes – need tulevat muuta Venemaa satelliitideks. Oma väljaütlemiste pärast on siiski mõned moskvameelsed liikmed juba olnud sunnitud Keskera­ konnast lahkuma. Kuid nende väljaütlemised on olnud siiski üsna süütud, võrreldes „Vene maailma“ toetava poliitikaga, mida Tallinna linnapea on aastaid ellu viinud, õõnestades ­ sellega otseselt Eesti iseseisvust.

Sm Kõlvarti püüd säilitada Moskva tänavanime on küünili­ selt päevapoliitiline. Keskera­ konna valimisedu taga on küm­ nete tuhandete Tallinnas elavate ja siin valimisõiguse saanud Venemaa kodanike hääled.

Asjaolu, kuidas paljud neist, kui mitte enamik, suhtub praegu Ukraina linnade hävitamisse, kinnitab fakti, et nad on eel­ kõige vene imperialismi pool­ dajad.

Tallinna poliitilist elu iseloo­ mustab väga mürgine poliitiline sümbioos. Ühelt poolt kindlus­ tavad Kõlvartile valimisedu vaenuliku võõrriigi kodanikud, kellel on kohalikel valimistel hääleõigus. Naaberriigis Lätis näiteks ei saa Venemaa kodani­

Näitus…

(Algus lk. 6) Ühel KÕRVALISEL Tallinna vanalinna tänaval rippus ülemöödunud nädalal ukselingi küljes pilkupüüdev sini­ -kollasekirju toru.

Toru peal oli muuseas ka KÕRVA pilt. Laps jõudis kodulävele ja rõõmustas, harutas kummipaela lahti, mis toru lingi küljes oli hoidnud ning asetas toru KÕRVALE. Kohe oma kõrva peale! Toru seest kostus väike hääl: „Olen aprillikuu lasteajakiri Täheke. Ilmusin ka mulgi keeles. Kae perrä, millest siikõrd kirjutedes:“ https://bit. ly/3uArZdR Siinne eelnev allajoonitud rida on käeLINE ehk näppude abil muutub silmatavaks.

Foto: Riina Kindlam

päeval 1218, kolmapäeval 1073.

Haiglaravil viibis kolmapäeval 1662 patsienti (nädal varem 1332), neist intensiivravil 203.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV

News, CBC, Globalnews – EE)

ga; hukkunute kandmist ja kodu­ loomade päästmist; veere­ vaid kohvreid rusustel tänavatel ning tuld ja suitsu lumistes kae­ vikutes. Fotode autoriteks on kohalikud tänavafotograafia lipu­laevad Michael Palinchak, Yuriy Yurchenko, Sergiy Illyashenko, Volodymyr Pet­ rov (Kiiev), Pavlo Dorohoi (Harkiv) ja Slava Ratynski (Žõtomõr), jt.

Ukraina autorite kõrval on näitusel eksponeeritud ka nende Eesti kolleegi Dmitri Kotjuhi värsked kaadrid otse rinde­ joonelt. Järva Teataja fotograaf Kotjuhi tunnustati 2015. aastal Eesti Meediaettevõtet Liidu poolt parima eesti pressifoto autorina ning möödunud aastal ­ pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Praegu töötab

kud osaleda kohalikel valimistel, Eestis aga saavad. Viies ellu vaenuliku võõrriigi poliitikat, kindlustab ja ühendab linnapea Kõlvart talle sarnase maailma­ vaatega uusasukaid. Ta toetab omalt poolt igati nn Vene Maailma tugevdavat sümbioosi, alates okupatsiooniaegse kaks­ keelse koolisüsteemi püsimisest kuni nõukogude okupatsiooni täieliku eitamiseni.

Filosoofid teavad, „nimeta­ mine“ on võimupoliitika üks keskne jõuhoob. Moskva süm­ boolne jõud oli Venemaalt mas­ siliselt sisserännanuile nende Eestis laiutamise tagatis. Eesti põliselanike enamusele sai aga Moskva nimi kurjuse ja vägi­ valla sünonüümiks. Just Mosk­ vast tulid kuritegelikud juhtnöö­ rid, sealt anti küüditamiskäsud.

Meenutan, et Tallinna keskera­ kondlased on volikogus hääle­ tanud vastu isegi küüditamise hukkamõistmisele.

Küsin, kui kaua takistab küüniline valimisvõitlus tunnis­ tamast, et Moskvast on taas saanud kurjuse impeeriumi julm süda?

Nüüd on Moskva nimi taas möödapääsmatult omandamas vägivalla võrdkuju tähenduse: loeme juba pealkirju ,,Moskva korraldusel laastati maatasa Ukraina linnad“, ,,Moskva käsi­ lased algatasid Ukrainas rahvus­ roima“ jne.

Lasnamäelaste endi mõtte­ maailma muutmise huvides on äärmiselt vajalik anda Moskva puiesteele just nüüd Kiievi nimi. Et neil seisaks iga päev meeles, et maailm ei andesta kunagi inimsusevastaseid kuri­ tegusid.

Kotjuh ajalehes Postimees.

Näitus ja selle korraldamine pakub eelkõige moraalset tuge Ukraina fotokogukonnale, kes palub aktiivselt toetada ka Ukraina armeed, humanitaarabi­ organisatsioone ja põgenikke enda kodumaal. Näitusega ko­ gutakse ka rahalisi toetusi Ukrainale.

Täname koostööpartnereid: festival Odessa Photo Days, Okapi galerii Tallinnas, Kanada Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu.

Projekti toetavad rahaliselt VEMU ja Cotton Factory.

Näitus jääb Tartu Col­ lege’is avatuks kuni augusti alguseni.

Näitust saab 7.-13. maini vaadata ka Toronto raekojas ja mais-juunis Hamiltonis Cotton Factorys.

PIRET NOORHANI

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

13

Sissejuhatus ja tervitus: Isabelle Laanemaa-Paskov ja Laas Kolga.

Foto: Kai Kiilaspea

Neljapäeval, 14. aprillil toimus Rein Ende kodus Hamiltoni Eesti Pensionäride Klubi peakoosolek. Uute juhatusse valiti Rein Ende (esimees), Merike Koger (abiesimees), Evy Beraldo (laekur/sekretär) ja Evi Pertens (abilaekur/sekretär). Fotol vas. Heino Sepp, Merike Koger, Evi Pertens, Rein Ende, Evy Beraldo, Selma Ester ja Pilvi Buss.

Foto erakogust

Enno Mattisenit meenutades Eesti muusikud saatsid 18. aprillil manala teele kauaagse Eesti Kontserdi (EK) produt­ sendi ja direktori Enno Mattiseni. Tema EK direk­ toriks olemise ajal kutsuti ellu populaarsed festivalid NYYD, Orient ja Klaverifestival – taasiseseisvunud Eestit hak­ kasid külas­ tama maailma­ kuulsad muusikud, mis nõu­ kogude ajal oli mõeldamatu.

Noorem põlvkond teab Enno Mattisenit eelkõige kui euro­ visioonihelilooja ning pianisti Mihkel Mattiseni isa. Juba 2000. aastal Eesti Kontserdi juhtimise kohalt tagasi astunud Enno Mattisenit meenutati hea sõnaga kui inimest, kes suutis konflikte ära hoida ja oli suurepärane läbirääkija.

Kui 1993. aastal tähistati Eestis norra helilooja Eduard Griegi 150.a juubelit võttis Enno Mattisen selle organiseeri­ misest aktiivselt osa. See oli üks esimesi rahvusvahelisi festi­ vale taasiseseisvunud Eestis, mille avamisele oli kutsutud ka Norra suursaadik Eestis. Olime elevil, sest Eesti tunnustamine rahvusvahelisel diplomaatilisel maastikul oli toimunud nii ruttu, et pani pea veidi pöörlema.

Eesti muusikateadlased käisid aasta varem esimest korda Põhjamaade muusikateadlaste kongressil Oslos ja sealt saadud kontaktide abil see Griegi festi­ val teoks saigi. Norra muusikud tulid Eestisse väga hea meelega ja publiku huvi oli erakordselt suur. Selle festivali tegi eriliseks

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Filateelia. Uus postmark.

Aasta lind – metskurvits

Foto internetist

seegi, et kontsertide kõrval oli ka norra muusikale pühendatud konverents, kus astus üles Norra kuulsaim Griegi-uurija, Oslo Muusikaakadeemia professor Nils Grinde.

Enno Mattisen oli ka see, kes kutsus Käbi Laretei Eestisse kontserte andma. Kontserdid Estonia kontserdisaalis ja Tartu ülikooli aulas olid viimse ko­ hani välja müüdud. Kogu Eesti kultuurieliit oli kohal – need olid midagi rohkemat kui ainult kontserdid. Eesti Vabariigi suur­ saadiku Heinrich Laretei tütar Käbi Laretei sai pärast sõda Eestis esineda alles esimest korda. Käbi ümber lehvis ka ­ filmirežisöör Ingmar Bergmani ­ fluidum – eestlased olid filmi­ klubides Bergmani filme näinud ja kõik olid Bergmani loomingu suured austajad.

Meenub ka Washingtoni sümfooniaorkestri kontsert, mi­ da dirigeeris ilmakuulus tšellist Mstislav Rostropovitš. Klaveri­ solistiks oli kirjanik Aleksandr Solženitseni poeg Ignat. Seegi kontsert oli midagi rohkemat kui ainult kontsert. Washingtoni orkester läks Eestist edasi Peterburi ja Moskvasse – need olid esimesed Washingtoni orkestri kontserdid taasiseseis­ vunud Eestis ja samuti Venemaa Föderatsioonis. Tulevik tundus helge, sest president Boris Jeltsini juhtimisel oli Venemaast saanud demokraatlikke väärtusi hindav riik. Paraku muutus kõik, kui Jeltsin 1999/2000. aasta­ vahetusel tagasi astus.

SIRJE VIHMA-NORMET

Märtskuu viimasel päeval lasi Omniva (Eesti Post) käibele uue siseriiklikuks kasutami­ seks mõeldud 0,90 € post­ margi, millel on kujutatud tänavune aasta lind metskur­ vits. Margi kujundas Vladi­mir Taiger ja margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Metskurvits on Eesti met­ sades elav suhteliselt suur, val­ davalt pruuni-mustakirju sules­ tiku ja kahlajate jaoks üsna lühikeste jalgadega kurvitsaline.

Metskurvits on väga hea varje­ värvusega ja varjatud eluviisiga lind, mistõttu temaga kohtumine metsas päevasel ajal on üsna juhuslik. Vaid kevadel, mängu­ lennu ajal võib isaslinde näha sagedamini, kui nad õhtuhä­ maruses enda territooriumilende sooritavad.

Eesti Ornitoloogiaühing asu­ tati 1. mail 1921. Enam kui saja aasta jooksul on ühing panusta­ nud meie lindude uurimisse, kaitsesse ja tutvustamisse.

Täna­ päeval on ornitoloogia­ ühing oma rohkem kui 600 liik­ mega üks suuremaid loodus­ kaitse organisatsioone Eestis ning ka rahvusvahelise linnu­ kaitseorganisatsiooni BirdLife International koostööpartner.

Seisame jätkuvalt Eesti linnusti­ ku hea käekäigu eest.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast, metskurvits on järjekor­ ras 28. aasta lind (eoy.ee/met­ skurvits). (Allikas: Omniva)

Lauluõpetajad Piret Osso (vas) ja Heli Tenno, keskel koolikomitee esinaine Linda Soolepp.

Foto: Kai Kiilaspea

T.E.S. Täienduskool…

(Algus lk. 1)

see, kes laulu oskas laulda. Õpetaja Heli Vanaselja tegi ­laulu sisu selgeks oma noortele õpilastele laulurea haaval selgi­ tavate piltide toel.

Nii kaunilt kõlasid lauluread ,,taat on siia kaugelt tulnud, memm on siia kaugelt tulnud“ 19. aprilli kooliõhtul, mis sel korral toimus Toronto Eesti Baptisti kirikus. Videotervituse juhatasid sisse gümnaasiumi lõpetajad Isabelle Laanemaa­ Paskov ja Laas Kolga. Kolm­ kümmend koolinoort ja õpetajat laulsid Heli Tenno dirigeerimi­ sel ja Piret Osso klaverisaatel.

Lauldi nagu eelnevatel aastatel, kui toimusid laulutunnid koos Heli ja Piretiga. Salvestuse koha ja videotegemise korraldas Mari Ann Tammark, kuna EERO ­organisatsioon on Eestis toimu­ va noortekontserdi üks toe­ ta­ jaist-sponsoreist. Palju tänu salvestuskoha kasutamise eest EEROle, Toronto Eesti Baptisti kirikule, eriti Mai Kipperile ning videomeeste tandemile – Allan Eistrat ja Allan Meiusi koos abilistega. ,,Mina alles noorukene, võõrsil sündind lapsukene“ lau­ lis jõuliselt Toronto eesti koo­ likoor ja lehvitas lõputervi­ tuseks sinimustvalget lippu.

Koolijuhataja Monika RooseKolga tänas lauljaid, õpetajaid ja lapsevanemaid videotervituse valmimisele hea kaasa aitamise eest. Kooli­tege­vus jätkus kiriku allsaalis oma klassiga laua üm­ ber kauneid kaarte valmistades.

Saladuskatte all võib öelda, et emadepäev on tulemas. ,,Kuskil laia mere taga, kuskil kaugel asub ta. Ikka hõiskab minu süda: Eesti mul armas

sa!“ Loodame, et videosild ulatub sinna, kus vajatakse ­ ­laulurõõmu ja tuge.

24. aprillil kell 22 (kell 15 Torontos) näidatakse Eesti Tele­ visioonis Tallinnas 23. aprillil toimuva suure noorte toetus­ kontserdi ,,Maailm, mis jääb meile“ videoülekannet, kus on ka videotervitused kogu maail­ mast. Ülekannet saab vaadata otse ETV veebilehelt või hiljem EERO YouTube’i lingilt. (Kont­ serdi ja sellel esinejate kohta ning võimaluste kohta toetada on rohkem infot eelmistes Eesti Elu numbrites.)

Laulu väel ja toel EDA OJA

LÜ H I DALT K ANADAST

OTTAWA. Peaminister Justin Trudeau ütles teisipäeval, et Kanada plaanib saata Ukrainale raskerelvastust, vastusena spet­ siifilisele abipalvele Ukraina poolt, kuid ei anna praegu rohkemaid sellekohaseid detaile.

Teisipäeval rääkis Trudeau NATO ja Euroopa liidritega virtuaalsel kohtumisel, mis oli ­ organiseeritud USA presidendi Joe Bideni poolt; arutati jätku­ vat toetust Ukrainale ja majan­ duslikke sanktsioone Venemaa vastu. (Lüh. Cityline) • TORONTO. Ontario valitsus teatas sel nädalal üle miljardi dollari suurusest investeeringust Unity Health Toronto St. Joseph’s Health Centre’ile selle uuendamiseks ja laiendamiseks.

St. Joseph’s Health Centre on Lääne-Torontos asuv haigla, mis on tegutsenud üle 100 aasta; teenindab ligi poolt mil­ jonit elanikku; treenib meditsii­ nitöötajaid; igal aastal külastab haigla esmaabiosakonda enam kui 100.000 patsienti.

14

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

Nr. 16

Mälestame kurbuses

PUHKA RAHUS, ARMAS EMA JA VANAEMA

Aino Mitt’i

Aino Mitt

Avaldame kaastunnet tütar ANNELE koos perega

sündinud 19. oktoobril 1925 Kohalas surnud 19. aprillil 2022 Torontos

HILLAR ja TIINA LAURI

Sügavas leinas ANNE, SANDY, JAMIE ja SHANNON

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Aino Mitt’i Toetame jätkuvalt Ukrainat

Valitsus tõstab toimetuleku piiri 200 euroni

ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Valitsus andis sel nädalal ka­bi­netinõupidamisel põhi­ mõtte­ lise heakskiidu toime­ tulekupiiri tõstmisele 150 eurolt 200 euroni. „Kehtiv toimetulekupiirmäär on ajale jalgu jäänud, sest see ei aita inimestel enam majandusli­ kult oma toimetulekut tagada.

Eriti haavatavad on lasterikkad pered, üksielavad pensionärid ja üksikvanemad,“ ütles sotsiaal­ kaitseminister Signe Riisalo.

Sõda Ukrainas on kestnud kaks kuud. Selle aja jooksul on hukku­nud tuhandeid süütuid ja pidanud kodu jätma miljoneid inimesi. Kõiki purustusi Ukrainas ei jõua kokku lugeda ja pommitamised ei lõpe. Tänapäevased sidevahendid annavad mitmesuguseid võimalusi kõige sellega, mis Ukrainas toimub, igapäevaselt kursis olla. Rahumaailmas elades saab anda oma panuse, et toetada neid, kes selles olukorras kõige rohkem kannatavad või kellel kõige rohkem abi vaja. Alati ei ole toetused materiaalsed, sama oluline on anda moraalset abi. Hea on tunda, et sind ega sinu riiki pole üksi jäetud. Eesti inimesed on seda toetust tunda saanud. Samuti kui teiste Balti riikide – Läti ja Leedu inimesed.

Nüüd toetatakse Ukraina inimesi meeleavaldustel ja protestiaktsioonidel, mis erinevates Kanada linnades toimuvad. Juuresolev foto on võetud ukrainlaste toetusmeeleavalduselt 16. aprillil Vene konsulaadi ees, paigas, mille Toronto linnapea John Tory 20. märtsil k.a. nimetas ,,Free Ukraine“ Square’iks. Foto: K. Kiilaspea

EKRE taotleb Nõukogude armee mälestusmärkide eemaldamist Eesti Konservatiivse Rah­ va­ erakonna (EKRE) fraktsioon esitas riigikogule eelnõu, et eemaldada avalikust ruumist mälestusmärgid ja monumen­ did, mis on pühendatud Nõu­ kogude ja Vene armee vallu­ tustegevuse õigustamisele ja heroiseerimisele.

Eelnõu üle andnud riigikogu liige Paul Puustusmaa juhtis tähelepanu, et Eesti iseseisvuse taastamise aktiga 20. augustil 1991. aastal jäeti selja taha etapp, kus Eesti maad ja rahvast sunniti osalema Venemaa re­ vanšistlikus sõjapoliitikas.

„Ometi on Eestis säilinud terve rida jõulise sümboolse tähenduse ning mõjuga mäles­ tusmärke ja -sambaid, mis kii­ davad Vene vallutusarmee tege­ vust ja legitimeerivad Eesti vabariigi territooriumi okupeeri­ mist,“ ütles Puustusmaa. „Olu­ korras, kus Venemaa on taas alustanud vallutussõda Euroo­ ­ pas, on aeg vabaneda Vene im­ perialismi- ja sõjapoliitikat õi­ gustavatest mälestusmärkidest.“ EKRE ettepanek tuli vahetult pärast seda, kui teatati vandaa­ litsemisest Tallinnas pronkssõ­ duri kallal. Puustusmaa sõnul tuleb valitsusel luua õiguslikud alused, et Vene riigi armee tegevust heroiseerivad mäles­ ­ tusmärgid avalikust ruumist korrektselt teisaldada. (D/EE)

Lahkus igavesele unele kallis perekonnasõber

Tõnu ,,Tony“ Lind Südamlik kaastunne perele ja omastele Puhka Jumala rahus

PIA MACHADO perega PETER HEINSAR perega

Toimetulekupiir on viimased kolm aastat püsinud muutuma­ tuna.

Muudatused puudutavad väi­ kese sissetulekuga leibkondi ehk toimetulekutoetuse saajaid, sealhulgas Eestisse saabunud põgenikke, kes võivad vajada abi majandusliku toimetuleku tagamisel. Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast.

Riigieelarve seaduse jõus­ tu­ misel on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liik­ mele 200 eurot kalendrikuus.

Perekonna teise ja iga järgne­ va täisealise liikme toimetule­ kupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot.

Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leib­ kondade arv umbes 1300 võrra.

Toimetulekutoetuse määrami­ sel hakatakse edaspidi eluase­ mekulu liigina arvesse võtma ka eluasemelaenu tagasimakset, nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud peredel ­eluaset alles hoida. (ÄL/EE)

Ottawas arutasid…

(Algus lk. 1)

dega Marcia Mills (FASKEN, Partner & Co Leader National Security Group). Erukindral Rick Hillier, kes on ka KWESST Micro Systems Inc. nõustaja, rääkis teemal ,,Canada’s Defence Policy & Global Security“ ning vastas küsimustele. Ürituse üks spon­ soritest KWESST Micro Systems Inc. Next – Generation Tactical Systems firma juhatuse liige David E. Luxton võttis omakorda sõna ja tootmis­ osakonna viitsepresident Rick Bowes tutvustas seejärel sõja­ tööstuse firmat lähemalt.

Ametliku osa lõpus esines James Baker, Keynote Search’i tegevdirektor.

Ettekannetele järgnes tutvu­ mine Kanada Sõjamuuseumi väljapanekutega ja pidulik vas­

tuvõtt, kus sai üksteisega lähe­ malt tutvuda ning uusi tööala­ seid sidemeid luua. Kolonel Sterr, kolonel Franklin, kolonel­ leitnat Bryan, kolonelleitnat Cordwell ja kindral Rick Hillier toetasid omalt poolt seda eks­ pertide briifingu edukat läbi­ viimist.

Piiratud osavõtjaskonnaga ­toimunud üritus oli korraldatud Fortin Consulting Group’i poolt, et aidata muuta läbipaist­ vamaks Kanada kaitsevõime­ kuse tõstmiseks tehtavate riigi­ hangetega seotud keerukaid ot­ suseid ning pakkuda ekspert­ analüüse riigi kaitsesuundadest ja globaalsest turvalisusest. Ürituse sponsoriteks olid FASKENS, KWESST Micro Systems Inc. ja Keynote Search.

Kanada pealinnas on oodata järgmist ekspertide kokku­ saamist samal teemal selle aasta lõpus.

Kanada Sõjamuuseumis toimunud kaitseteemalise briifingu, millest võttis osa üle saja inimese, korraldas Fortin Consulting Group, mille juhataja Paul Fortin on pildil koos Ukraina kaitseatašee, kolonel Viktor Siromakhaga. Foto: ©Ülle Baum

Nr. 16

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Pühapäeval, 24. aprillil kell 11.30 JUMALA­T EENIS­T US ARMULAUAGA.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

Pühapäeval, 24. aprillil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

Tel 416-465-0639

Pühapäeval, 1. mail kell 1.30pl EMADEPÄEVA JUMA­LA­ TEENISTUS. Vana-Andrese KO­­ GU­DUSE KOOR Heli Tenno juhatusel. Kla­veri­saade Juha Tikkanen.

EMADE­PÄEVA-KOHVILAUD.

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige 647-703-7760 epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 24. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: “Aita mul uskuda”. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 1. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Arm või tegu”. Muusika Elli ja Alex.

Pühapäeval, 8. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus: „Kandke vilja”. Muusika TEBK ansambel.

Pühapäeval, 15. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Lige jutlus: ,,Kiusatud”. Muusika Timo Lige.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Pühapäeval, 8. mail kell 1.30 JUMALATEENISTUS.

Venemaa katsetas mandritevahelist ballistilist raketti Venemaa sõjavägi katsetas kaitseministeeriumi teatel mandritevahelist ballistilist raketti Sarmat.

Sarmat kuulub Venemaa järg­ mise põlvkonna rakettide hulka.

See on mõeldud asendama Nõukogudeaegset mandriteva­ helist ballistilist raketti Voe­ voda, NATO-s tuntud kui SS-18 Saatan, vahendas The Guardiani ERRi uudisteportaal.

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et see ,,tõeliselt ainulaadne relv tugevdab Vene­ maa relvajõudude lahingupo­ tentsiaali, tagab usaldusväärselt Venemaa julgeoleku välisohtude eest ja paneb mõtlema need, kes agressiivse retoorika kuumuses üritavad Venemaad ohustada.“ USA ametnike kinnitusel teavitas Venemaa katsetuse läbiviimisest eelnevalt Ameerika Ühendriike ning seda jälgiti tähelepanelikult, kirjutas CNN. Ameerika Ühendriikide rel­ vajõud katsetasid märtsis salaja hüperhelikiirusel liikuvat raketti.

USA jättis märtsis ära kontinen­ tidevahelise ballistilise raketi Minuteman III katsetuse, et vähendada tuumarelvastuse ala­ seid pingeid Venemaaga.

(ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus www.eestielu.ca

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Elav lootus Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist (1.Pt 1:3) Konföderatsiooni armee leit­ nant George Dixon sai Ameerika kodusõjas haavata.

Teda tabas vastaste kuul. Teda päästis kihlatu poolt kingitud 20-dollarine kuldmünt, millesse kuul kinni jäi. See münt sai Dixoni jaoks lootuse- ja õn­ netoojaks. Ta võttis selle kõikja­ le kaasa. Kuldmünt pidi saama

Sündmuste kalender • Laup., 23. apr. kl 7.30 õ ERIK KREEMI KONTSERT Heliconian Hallis, 35 Hazelton Ave. • Pühap., 24. apr. kl 10 õ (Eesti aeg) HEATEGEVUSKONTSERDI Ukraina heaks “MAAILM, MIS JÄÄB MEILE” ülekanne Eesti Televisioonis; järelvaatamine EERO YouTube’is, www.

EEROcanada.com.

• T.E.S. Täienduskooli VIR­ TUAAL-LASTEAIA 2. POOL­ AASTA neljapäevaõhtuti aprilli lõpuni.

• Reede, 29. apr. - pühap., 1. mai KOOP CUP Markham PanAm Centre’is ja virtuaalselt; www.kalevestienne.com.

• Laup., 30. apr. kl 4-6.30 õ MUSTERLOOMADE ÕPITUBA ENE TIMMUSKIGA. Reg. 25. aprilliks vemu@tartucollege.ca • Reede, 6. mai kl 5 pl NÄITUSE “UKRAINA RINDE­ FOTO­G RAAFIA” AVAMINE Tartu College’is.

• Laup., 7. mai kl 10h -1 pl ESTONIAN FRIENDS OF UKRAINE BAKE SALE Toronto Eesti Majas.

• Laup., 14. mail kl 6 õ VEMU 10. TULUÕHTU Tartu Col­ lege’is. Reg. 7. maiks: 416-9259405; vemu.ca.

• Laup., 14.- pühap., 15. mai Seedrioru TALGUD ja laupäeval LAAGRIPÄEV LASTELE. • Neljap., 26. mai kl 8 õ KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ SI­­ CALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV Jeanne Lamon Hallis Torontos.

• Kolmap., 1. juuni kl 8 õ KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ SICALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV koos Hamiltoni Filhar­ moonia orkestriga Cotton Fac­ torys Hamiltonis.

• Pühap., 5. juuni kl 2 pl KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ SICALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV Carleton DominionChalmers Centre’is Ottawas.

• Reede, 10. – pühap., 12. juuni JÕEKÄÄRU ALUMNI LAAGER. • Reede, 1. – pühap., 3. juuli SEEDRIORU SUVIHARI. • Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLILAAGER. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­­ TU­ TUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

tema päästjaks ka allveelaeval CSS Hunley, millele ta hiljem teenima läks. Shiloh’ l­ahingus uppus aga allveelaev koos meeskonnaga. Kui laev hiljem üles tõsteti, leiti ka Dixoni õnnemünt. Tema õnne- ja loo­ tusetooja ei suutnud Dixonit päästa. Nii paneme sageli oma lootuse asjadele või isikutele, mis osutuvad vale­ lootusteks.

See maailm pakub tõotusi, mis on tühjust täis. Ülestõusmis­ pühad pakuvad tühjust (tühi haud), mis on täis ­tõotusi.

Tuntud kristlike laululoojate Bill ja Glory Gaitheri hümni ,,Because He Lives“ refräänis on read: ,,Kuna Ta elab, võin ma julgelt vastu minna homsele.

Kuna Ta elab, on kõik hirm ­kadunud. Sest ma tean, et Tema käes on tulevik ja elu on väärt elada, kuna ma tean, et Ta elab.“ Esimene ülestõusmispühade hommik oli elu, valguse, tõe, lootuse ja taeva triumf üle sur­ ma, pimeduse, vale, lootusetuse ja põrgu. Paulus sõnastab selle nii: „Surm on neelatud või­ dusse! Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu ­astel?“ (1.Kr. 15:54-55) Tänane sõnum on, et meile on antud elav lootus, mis võimaldab meid isegi selles suurereedelikus ebainimlikkuse, vägivalla ja õuduste maailmas elada ülestõusmise elu. Meie kannatused ei ütle viimast sõna, meie kaotused ja läbikukku­ mised ei ütle viimast sõna.

Kiusatused, sõda või haigused ei ütle viimast sõna. Isegi surm mitte. Viimane sõna on Temal, kes on ülestõusmine ja elu. See elav lootus, mille Jumal on

meile ülestõusnud Jeesuses ­jätnud, on üle selle elu, aja ja arusaamise piiride. Ülestõusmipühadele järgne­ vat pühapäeva nimetatakse Quasimodogeniti pühapäevaks.

Nimetus tuleb selle päeva missa introituse teksti algusest (...nagu äsjasündinud lapsed). Veel nimetatakse ülestõusmisaja 2. pühapäeva valgeks pühapäevaks (Dominica in albis). Mõlemad nimed viitavad ülestõusmis­ püha-eelsel õhtusel vigiilial ristitud uutele kristlastele, kes ­ kandsid oma valgeid ristimis­ rüüsid terve nädala. Pärast Quasimodo-pühapäeva jumala­ teenistust vahetasid nad valged rüüd tavarõivaste vastu ja astu­ sid argiellu, et oma eluga tunnis­tada sellest elavast lootu­ sest, mille nad olid leidnud ülestõusnud Jeesuses Kristuses.

Aastaid tagasi kutsuti multi­ miljonär Eugene Lang rääkima Ida-Harlemi kooli 6. klassi õpi­ lastele. Enamik neist olid kat­ kistest peredest, vaesed, polit­ seiga pahuksis ja õpiraskustega.

Lang mõtles, mida on tal neile öelda. Kui ta seisis laste ees, pani ta oma ettevalmistatud kõna konspekti tasku ja ütles: ,,Püsige koolis! Ärge andke alla! Mina aitan teil kõigil ­tasuda teie kolledžitasud, kui te sinna jõuate.“ 90% nendest las­ test jõudis ülikooli. Paljud ko­ gesid Langi sõnades esimest korda lootust. Jumal on ütlemas meile veel enam: ,,Ärge andke alla. Hoidke kinni! Mina olen teiega teie mägedel ja orgudes ning ma olen ostnud teile iga­ vese elu!“ See on elav lootus meile igale ühele.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022

Tellige EESTI ELU!

LÜ H I DALT K ANADAST

Ukraina andis avalduse EL-i kandidaatriigiks saamiseks Ukraina presidendi Volo­dõ­ mõr Zelenskõi pressiteenistus teatas, et andis selle nädala alguses EL-i kandidaadi staatuse saamiseks täidetud ­ ankeedi üle EL-i Ukraina dele­ gatsiooni juhile Matti Maasikale.

Zelenskõi ütles dokumendi üleandmise talitusel, et ankeedi koostamine venib tavaliselt aas­ taid. ,,Tahan tänada kiiruse eest, võimaluse eest teha see protse­ duur läbi nädala või paari ­kuuga. Usume, et saame selleks tööks toetust, saame kandidaa­

diks ja siis algab järgmine, lõplik etapp. Usume, et see ­ prot­ seduur toimub lähinädala­ tel,“ ütles ta.

Euroopa Komisjoni (EK) ametlik esindaja Eric Mamer kinnitas, et Ukraina võimud andsid Brüsselile üle küsimusti­ ku esimese osa koos vastustega EL-i kandidaatriigiks saamiseks. ,,Ootame vastuseid selle kü­ simustiku teisele osale. Pärast seda asume usinalt tööle järel­ duse sõnastamiseks. Kuid konk­ reetseid tähtaegu pole,“ ütles pressiesindaja Brüsselis toimu­ nud teabetunnis.

Ta lisas, et Euroopa Komis­ jon püüab töötada selle kallal kiiresti ja parimal võimalikul viisil. (PM/EE)

OTTAWA. Kolmapäeval teatas Kanada valitsus uuest Uk­ ­ raine2Canada Travel Fund’ist, mis rajatakse partnerluses Miles4Migrants’i, The Shapiro Foundation’i ja Air Canada’ga, ehitamaks üles toetust ukrain­ lastele, kes soovivad tulla Kanadasse. Kanadalastel ja fir­ madel on võimalik teha fondi annetusi, eesmärgiks on aidata tuua Kanadasse vähemalt 10.000 ukrainlast ja pereliiget.

Teade raamatukogult Tartu College’i Estonian Studies Library on enne suve­ vaheajale minekut vii­ mast korda avatud nelja­ päeval, 12. mail.

Avame jälle teisipäeval, 13. septembril.

Suurepärane võimalus laenata raamatuid suviseks luge­miseks!

Nr. 16