12
EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022
Miks tahab…
SÕNA SABA
(Algus lk. 5)
Kõrvaline isik sõlmis suulise lepingu KÕR VA Line isik on see, kes pole KESKne, ehk asjaga otseselt seotud. See tähendus on Eesti inimestele tuttav eelkõige sil dist, mida on tihti näha ehitus platsidel, kus kirjas: ,,Kõrva listel isikutel on läbikäik keelatud!“ Kõrvalisel isikul, kes asub tegevusest kõrval, ei ole siin asja. Küllap oleks Kanadas sarnasel sildil kirjas ,,Un authorized persons not permitted“, vms. Kirjaoskaja eesti jänes võiks aga taolist silti lugedes end eriti puudutatuna tunda ja teha suure jänesehaagi ehk kõrvalepõike antud alalt. Sest pikk-kõrv, kes ühtlasi tutt-saba, on üks kõige kõrva lisemate killast. Kuid meil kõigil on kõrvad, seega võib naljatades väita, et oleme kõrvalised – tavalises kõnepruugis kõrvadega olevu sed. Pilku peeglisse heites meenub, et oleme ka silmalised, ninalised ja suulised. Ja oma peegelpildile keelt näidates (kes siis seda vahel ei tee?!), tuleb keelele lisaks välja ka, et oleme keelelised. Omadusi ja omadussõna mär gib tihti sõna lõpus olev liide -LINE. Nagu Tallinna reisisadamat külastavad ja sind Helsingisse sõidutavad parvlae vad Eckerö Line ja Viking Line. Tegelikult on neil kirjapilt vei dike tuksi läinud. Viikingi sar nane on viikingiline ja Soome Ahvenamaa saarestiku Eckerö maakonna elaniku moodi isik või asi on eckeröline. Aga ju nad tahtsid millegipärast eesti keelt mitterääkijatele meeltmöö da (arusaadavamad) olla. Muidugi tõin antud raamatu koju kaasa, laenutasin. Tegijad
Kanada nädal võitluses COVID-19ga Haiglad üle Kanada on teata nud Covid-patsientide arvu kasvust, mis mõnede tervise ekspertide sõnul võib tõenäo liselt jätkuda veel kuu. Public Health Agency of Canada viimaste andmete koha selt tõusis hospitaliseerimiste arv vahemikus 4.-11. aprillini 18% võrra (5109-lt 6020-le). Hospitaliseerimiste tõusust tea tasid eelmisel nädalal Ontario, Quebec, Nova Scotia ja preeriaprovintsid. Eksperdid rõhutavad vaktsi
on kõvad. Autor on Ilmar Tomusk. Ta on juba 1995. aas tast Keeleinspektsiooni peadi rektor. Kõlab ju väga tõsiselt. Umbes nii, et lipsusõlm sirge ja suujoon ka. Aga Ilmar Tomusk on ühtlasi kui mitte ennekõike ka väga viljakas lastekirjanik. Lastekirjanik ei saa ometi väga tõsine olla, siis ta ei oleks ei viljakas ega edukas! Edukus seisneb ju selles, et lapsed loe vad ja naeravad. Tuleb olla vim kakas (!) või vimkaline. Loodan siiski, et lapsed seda praegu ei loe. Ajab äkki pea sassi, et kui das ikkagi... Aga keelega võib mängida ja kui sa end tema seltsis hästi tunned, siis see hakkab juhtuma iseenesest. Selle 2019. a. ilmunud lühi lugude raamatuga, mille vaimu kad pildid on joonistanud Eesti kuulsaim animafilmitegija Priit Pärn, paneb autor mõtlema ,,Mida sõnad tegelikult tähenda vad?“ Näited mõned lugude pealkirjadest annavad selget aimu: Isale hakkab külmkapp silma; Ema läheb endast välja; Talv on käes; Isa magab sisse, ema magab välja. Selle viimase peale kirjutaks kähku ise loo: ,,Õde kirjutas üles, vend kirju tas maha“. See raamat ongi eesti keelest ja sellest, kui lõbus ja vahva see keel võib olla. Nii on lausa kirjas raamatu tagakaanel. Nüüd näen (interneedusest), et 2021. a. on Ilmar Tomuskil ilmunud samas vaimus raamat „Kops läks üle maksa“. Võite esikaane pilti kindlasti juba ette kujuada, eks? Selle pildid on joonistanud terav pliiats Anne Pikkov. (Ikka-ikka Toronto Pik kovite sugulane, kuidas muidu?) Nalja nabani, suu kõrvuni, pilk päikeseLINE. RIINA KINDLAM, Tallinn
neerimise olulisust tõsiste hai gusjuhtude ja haiglaravi ära hoidmisel. Nädala algul kirjutas meedia Leger’i ja Association for Canadian Studies läbi viidud online-küsitlusest, kus peaaegu veerand vastanuist ütles, et neil on olnud Covid; nooremas vanusegrupis (18-34) oli see kõrgem (30%) kui üle 55-aas taste seas (12%). Ontarios olid viimase nädala uute viirusjuhtude arvud järg mised (limiteeritud testimise tingimustes): neljapäeval, 14. aprillil 4589, reedel 4332, laupäeval 4201, pühapäeval ja esmaspäeval kokku 4669, teisi
Nr. 16
Meil on juurdunud käitumised ja arusaamad – instinktiivsed ehk emakeelsemalt öeldes VAISTu lised. Seetõttu on esmapilt üks ja siis alles rullub lahti... kahemõttelisus. Võttes selle pilkupüüdva raamatu Tallinna Keskraamatu kogu lasteosakonna riiulilt, ei saanud ma esialgu üldse aru, miks kaanel on jänes.
Valimisvõidu nimel on tehtud nägu, nagu ei saadaks aru, kui ohtlikku ning meie iseseisvust õõnestavat Moskva pehme jõu poliitikat sm Kõlvart ajab. Kui keegi Keskerakonnast väidab, et ta „ei saanud aru“, millise riigi huvides Kõlvart tegutseb, siis ei vääri ta poliitiku nime. Putin on nüüd ju avalikult sõnastanud oma kavatsused Balti riikide suhtes – need tulevat muuta Venemaa satelliitideks. Oma väljaütlemiste pärast on siiski mõned moskvameelsed liikmed juba olnud sunnitud Keskera konnast lahkuma. Kuid nende väljaütlemised on olnud siiski üsna süütud, võrreldes „Vene maailma“ toetava poliitikaga, mida Tallinna linnapea on aastaid ellu viinud, õõnestades sellega otseselt Eesti iseseisvust. Sm Kõlvarti püüd säilitada Moskva tänavanime on küünili selt päevapoliitiline. Keskera konna valimisedu taga on küm nete tuhandete Tallinnas elavate ja siin valimisõiguse saanud Venemaa kodanike hääled. Asjaolu, kuidas paljud neist, kui mitte enamik, suhtub praegu Ukraina linnade hävitamisse, kinnitab fakti, et nad on eel kõige vene imperialismi pool dajad. Tallinna poliitilist elu iseloo mustab väga mürgine poliitiline sümbioos. Ühelt poolt kindlus tavad Kõlvartile valimisedu vaenuliku võõrriigi kodanikud, kellel on kohalikel valimistel hääleõigus. Naaberriigis Lätis näiteks ei saa Venemaa kodani
Näitus… (Algus lk. 6) Ühel KÕRVALISEL Tallinna vanalinna tänaval rippus ülemöödunud nädalal ukselingi küljes pilkupüüdev sini -kollasekirju toru. Toru peal oli muuseas ka KÕRVA pilt. Laps jõudis kodulävele ja rõõmustas, harutas kummipaela lahti, mis toru lingi küljes oli hoidnud ning asetas toru KÕRVALE. Kohe oma kõrva peale! Toru seest kostus väike hääl: „Olen aprillikuu lasteajakiri Täheke. Ilmusin ka mulgi keeles. Kae perrä, millest siikõrd kirjutedes:“ https://bit. ly/3uArZdR Siinne eelnev allajoonitud rida on käeLINE ehk näppude abil muutub silmatavaks. Foto: Riina Kindlam
päeval 1218, kolmapäeval 1073. Haiglaravil viibis kolmapäeval 1662 patsienti (nädal varem 1332), neist intensiivravil 203. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV
News, CBC, Globalnews – EE)
ga; hukkunute kandmist ja kodu loomade päästmist; veere vaid kohvreid rusustel tänavatel ning tuld ja suitsu lumistes kae vikutes. Fotode autoriteks on kohalikud tänavafotograafia lipulaevad Michael Palinchak, Yuriy Yurchenko, Sergiy Illyashenko, Volodymyr Pet rov (Kiiev), Pavlo Dorohoi (Harkiv) ja Slava Ratynski (Žõtomõr), jt. Ukraina autorite kõrval on näitusel eksponeeritud ka nende Eesti kolleegi Dmitri Kotjuhi värsked kaadrid otse rinde joonelt. Järva Teataja fotograaf Kotjuhi tunnustati 2015. aastal Eesti Meediaettevõtet Liidu poolt parima eesti pressifoto autorina ning möödunud aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Praegu töötab
kud osaleda kohalikel valimistel, Eestis aga saavad. Viies ellu vaenuliku võõrriigi poliitikat, kindlustab ja ühendab linnapea Kõlvart talle sarnase maailma vaatega uusasukaid. Ta toetab omalt poolt igati nn Vene Maailma tugevdavat sümbioosi, alates okupatsiooniaegse kaks keelse koolisüsteemi püsimisest kuni nõukogude okupatsiooni täieliku eitamiseni. Filosoofid teavad, „nimeta mine“ on võimupoliitika üks keskne jõuhoob. Moskva süm boolne jõud oli Venemaalt mas siliselt sisserännanuile nende Eestis laiutamise tagatis. Eesti põliselanike enamusele sai aga Moskva nimi kurjuse ja vägi valla sünonüümiks. Just Mosk vast tulid kuritegelikud juhtnöö rid, sealt anti küüditamiskäsud. Meenutan, et Tallinna keskera kondlased on volikogus hääle tanud vastu isegi küüditamise hukkamõistmisele. Küsin, kui kaua takistab küüniline valimisvõitlus tunnis tamast, et Moskvast on taas saanud kurjuse impeeriumi julm süda? Nüüd on Moskva nimi taas möödapääsmatult omandamas vägivalla võrdkuju tähenduse: loeme juba pealkirju ,,Moskva korraldusel laastati maatasa Ukraina linnad“, ,,Moskva käsi lased algatasid Ukrainas rahvus roima“ jne. Lasnamäelaste endi mõtte maailma muutmise huvides on äärmiselt vajalik anda Moskva puiesteele just nüüd Kiievi nimi. Et neil seisaks iga päev meeles, et maailm ei andesta kunagi inimsusevastaseid kuri tegusid.
Kotjuh ajalehes Postimees. Näitus ja selle korraldamine pakub eelkõige moraalset tuge Ukraina fotokogukonnale, kes palub aktiivselt toetada ka Ukraina armeed, humanitaarabi organisatsioone ja põgenikke enda kodumaal. Näitusega ko gutakse ka rahalisi toetusi Ukrainale. Täname koostööpartnereid: festival Odessa Photo Days, Okapi galerii Tallinnas, Kanada Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu. Projekti toetavad rahaliselt VEMU ja Cotton Factory. Näitus jääb Tartu Col lege’is avatuks kuni augusti alguseni. Näitust saab 7.-13. maini vaadata ka Toronto raekojas ja mais-juunis Hamiltonis Cotton Factorys. PIRET NOORHANI
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
