Eesti Elu / Estonian Life No. 20 | May 21, 2021

This newspaper was mailed on Friday, May 21, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 20, 2021

Reedel, 21. mail — Friday, May 21

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Koop Cup 2021 toimus seekord virtuaalselt Kahel järjestikusel nädala­ vahetu­ sel – 6.-8. ja 14.-15. maini toimus Kalev Estienne Rhythmic Gymnastics Club’i korraldusel pikaaegsete tradit­ sioonidega üritus Koop Cup Open Invitational Inter­ national Competition, pandee­ mia tõttu esmakordselt online (2020.a. üritus jäi ära), kus võistles kokku 665 võimlejat 32 riigist, pea igalt kontinendilt.

Võistlejaid hindasid kaks rah­ vusvahelist kohtunike paneeli virtuaalselt (üks rütmilise võim­ lemise ja teine esteetilise rühm­ võimlemise jaoks) – kokku 45 kohtunikku 19-st riigist.

Võistlused toimusid virtuaal­ selt läbi Gymnastics Club Janika Eestis. Osavõtt oli väga suur ka seetõttu, et võistlus toi­ mus virtuaalselt ning osalejail puudusid reisi- ja hotellikulud, tuli vaid tasuda osavõtumaks.

Koop Cup Open Invitational International Competition, esi­ algse nimega World’s Best Club Competition loodi Kalev Estienne’i asutaja Evelyn Koopi poolt 1970ndate aastate lõpus, andmaks võistlusinspiratsiooni võimalust Kanada võimlejaile.

Tänavu võistlesid võimlejad laste, juunioride ja seenioride kategooriates. Huvi ürituse

v­ astu oli suur – võistlusele esi­ tati eelnevalt video kaudu enam kui tuhat osalemistaotlust.

Tulemustest edaspidi. Üritust on võimalik järelvaadata You­ tube’i kaudu – 2021 Koop Cup. Rohkem fotosid – www.kalev­ estienne.com Evelyn Koop lisas, kui oluline on võimlemistradit­ ­ sioonide järjepidevus – väga paljud, kes noorena tema juures võimlemist alustanud, on Kalevi juurde jäänud ja ikka tegevuses.

Tema unistus oli alati panna Kanada maailmakaardile – ja see ka ­ tehtud sai. Võist­ lus­ võimlemine algas 1971.a., kui käidi Kuubal maailmameist­ rivõistlustel. Evelyn Koop mee­ nutab rohkeid esinemisreise, mis said alguse juba 1960ndatel aastatel, eri ürituste ja hoonete avamisi (City Hall, Rogers Centre, Ontario Place, Expo), kus võimlejad tutvustasid nii rütmilist võimlemist kui esin­ dasid Kanadat, ning Kanada valitsus on nimetanud neid võimlejaid Kanada saadikuteks.

Samuti on neid tituleeritud ka Eesti saadikuteks.

Evelyn Koop, kes kirjutab praegu raamatut Kanada võim­ lemise ajaloost, võib selle kõige üle suurt uhkust tunda. (EE)

Junior Team Itaaliast.

River Plate Team Argentinast.

Rahvusvaheline paneeldiskussioon naiste õigustest Ülle Baum Üle aasta kestnud COVID-19 pandeemia on põhjustanud suurt sotsiaalset ja majandus­ likku kahjumit kõikides rii­ kides ning on ebaproportsion­ aalselt mõjutanud eriti naisi.

Erakorralisest olukorrast tin­ gitult võib maailmas lähemal ajal ligi 47 miljonit naist ja tütarlast langeda allapoole vaesuspiiri. Vastavalt Ühine­ nud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) seatud eesmärkidele on plaanis aastaks 2030 kao­ tada naiste ja tütarlaste soo­ line ebavõrdsus, suurendada nende mõjuvõimu ning kind­ lustada neile kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda nii poliitikas, majanduses kui ka avaliku elu otsuste lange­ tamises. Naiste osatähtsuse väärtustamine omab erilist kohta koroona kriisijärgsel majanduse taastumise perioo­ dil. Ülalnimetatud teemad olid arutusel 18. mail Soome suur­ saatkonna Kanadas initsiatiivil korraldatud rahvusvahelisel paneeldiskussioonil ,,Advancing Women’s and Girls Rights: Harnessing Technology and Innovation to Support Women’s Post-Pandemic Economic Em­ powerment“. Veebiseminar oli korraldatud koostöös Kanada välisteenistuse ja Ottawa üli­ kooliga. Samuti aitasid kaasa Kanada suursaatkond Helsingis ja Soome välisministeerium.

Osalejate hulgas olid Rahvus­ vahelise arengu minister Karina Gould Kanadast, Soome välis-

ja arenguminister Ville Skin­ nari, ÜRO Naisteorganisat­siooni juhataja Phumzile MlamboNgcuka, Barbara Orser Ottawa ülikoolist ja ,,Women Code“ projekti koordinaator Soomest Milja Köpsi.

Rahvusvahelise veebisemi­ nari juhatas sisse Jacques Frémont Ottawa ülikoolist.

Muuhulgas ütles ta, et paljud ülesanded, mille lahendamine meil ees seisab, on univer­ saalsed, kuid samal ajal on iga riigi ees oma väljakutsed, nii et meil on üksteiselt õppida.

Ottawa ülikoolis, kus õpib igal aastal üliõpilasi 150 riigist ­maailmas, on Women Startup Network väga edukas.

Avakõnega esines Soome suursaadik Roy Eriksson, öeldes muuhulgas: ,,For Finland, who was the first country in the world to give full political rights to women in 1906, it is important to recognize the value of everyone. A society that acknowledges the potential of ­ women will have better chances for development. It is also in this vein Finland is seeking a seat at the UN Human Rights Council 2022-2024; as a member, Finland could promote gender equality also through ­ this important institution.“ Karina Gould rõhutas, et pandeemia on esile tõstnud naiste võrdõiguslikkuse taseme haavatavust, suurendanud töö­ puudust ja et on vaja võtta kasutusele kõik meetmed, et ­ naiste tööhõive riigi majanduses kasvaks.

Ville Skinnari pööras oma ettekandes tähelepanu naiste osatähtsuse suurenemise vaja­ dusele kiirelt arenevas digitaal­ ses majanduses. Ei saa lubada, et naised jäävad selles sektoris tagaplaanile. Neid küsimusi aru­ tatakse ka 30. juunist kuni 2. juulini Pariisis toimuval ,,The Generation Equality Forum“il, mille korraldavad UN Women organisatsioon koostöös Prant­ susmaa ning Mehhikoga.

Milja Köpsi tutvustas kon­ k­ reetseid programme, kuidas ühildata tehnoloogiat töö- ja eraeluga. Ta ütles, et on suur vajadus koolitada vanemaid, õpetajaid ja nõustajaid teadmis­ tega, milliseid võimalusi teh­ noloogia tänapäeval pakub.

Praegusel ajal on iga firma ,,software company“ ja software on nõutud igal pool majandu­ ses. Pr. Köpsi rõhutas kirglikult: ,,Hear me out: Software does not rule out anything; quite the opposite, it creates opportunities to show your skills, values, interests, and strengths regardless of gender. A girl can be a ,,princess“ as well as a software developer.“ Milja Köpsi töötab The Finnish Software and E-business Association’is, mis esindab rohkem kui 600 tarkvarakompaniid. ,,Women Code“ on lõhkunud aegade jooksul väljakujunenud stereo­ tüübid ja korraldab tasuta õpitube ja koolitusi, kus on tihti ligi 800 naist ootamas järjekor­ ras. Mimmit coding program’i eesmärgiks on julgustada naisi (Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Nr. 20

Eesti suursaadik Prantsusmaal kutsuti erakorraliselt tagasi

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Sireli, kas mul õnne Selle pealkirjaga laulu, mis võtab nii kaunilt kokku kevadetundeid, kirjutas Gustav Ernesaks 1930. aastate algupoolel, nii mees- kui ka segakoorile. Kes seda tunneb, võtab sõnad ja viisi huultele, kuna sirelipõõsast ei saa mööduda, ilma et tuleb ahmida seda joovastavat lõhna, mis õitest nii rõömsalt lööb valla.

On sireliaeg. Tuppa toome me paljudki oma aiast sireliõieoksi, söögitoa, köögi lauale. Ja nii mõnigi meist ei saa lapsepõlvemälestuste kiusatustele vastu, otsime õnne, teades et seda toob viiekroonleheline sireliõis. Pea kõik teised on ju neljased. Mõni arvab, et kolmene toob hoopis ebaõnne, aga seda ei saa ju keegi kinnitada.

Kevad on lootuste aeg, need tärkavad nii põues kui looduses.

Kuidas saabki olla kuri teiste vastu sellise ilu külluses. Ent ollakse miskipärast siiski. Parim hetkenäide on ususõda Lähis-Idas, kas süüdi äärmuslikud palestiinlased oma terrorirünnakutega või tohutus vähemuses Iisraeli riik, ei ole tähtis. Mida teame, on et rakettidega tapetakse süütuid ning meie, paraku polariseerunud maailmas, on valju häälega kaitstud ja õigustatud mõlemate sõdivate poolte võetud sõjasamme.

Meenub ka sel aasta-ajal Henrik Visnapuu luuletus, pühendatud sirelile, mida tsiteeriks, kuna see on patsifistlik, sõja vastane.

Esimene stroof algab nõnda: „Sireli torkas püssirauda // Sireli, sireli // Palju on sõpru langend hauda.“ Luuletus lõpeb aga positiivselt - „Sirelist õnne! Kaks korda neli. // Sireli, sireli // Sireli sulle, võõras ja veli. // Sireli.“ Pangem tähele, lõpus on vaid üks, mitte kaks sirelit, rõhutades sõnumit – õnne leiame ühiselt, mitte lahus.

Meie rahval on kaunis komme kevadest sügiseni loodust tuppa tuua. Kaseurvad tähendavad kevade tulekut, sireliõied suurt kevadet, jaanipäeval on paljudel komme tuppa tuua sõnajalgu.

Nii mitmeski eesti kodus pole päeva, kui õisi, lilli, rohelust poleks toas. Kuna see komme mitte ainult ei too silmarõõmu ja aroome, aga kuidagi ka südamele rahu.

Ajastul, kus oleme sunnitud kodus olema nii palju kui võimalik, loaga vaid olulise tõttu väljuda, on see eriti tähtis. Kuna lootus, et oleme varsti lõpusirgel, et saada tagasi normaalsemat elu, peegeldub just pungades, puude ererohelistes lehtedes – isegi kollases võililleõite meres. Kaunis ju, kui nad ainult umbrohud ei oleks.

Umbrohud on elu paratamatus. Sõda aga ei peaks olema.

Torkaksime sireli raketitorru. Mitte viljatute protestide, valjuhäälsete partisanlike protestidega kurjust jätkates. Keskenduksime mõistusele, lootusele. Nõnda, kui sirel meile toob.

TÕNU NAELAPEA

ametiisiku poolt ning riigisala­ duse ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumises.

Tegemist on esialgse kahtlus­ tusega, mis võib menetluse kestel muutuda,“ rõhutas riigi­ ­ prokuratuuri kõneisik.

Kõige rohkem on nakatumisi Harjumaal

jumaal – 110; 88 uutest Harju­ maa haigusjuhtudest oli Tallin­ nas.

Eesti Terviseameti teatel 20. maist oli viimase ööpäeva jooksul Eestis esmaseid positiivseid koroonateste 328.

Selleks ajaks oli Eestis vaktsi­ neerimisi tehtud 418 305 inimesele, 187 980 inimese vaktsineerimiskuur on lõpe­ta­ tud. Üle 70-aastastest oli vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 65%; 70+ vanusegru­ pis on üle 60% vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.

Rahvastikuregistri andmetel on jätkuvalt kõige rohkem positiivseid testitulemusi Har­

Suri Eesti motolegend Lembit Teesalu Eesti mootorispordi korüfee Lembit Teesalu suri 17. mail 75-aastaselt.

Teesalu sündis 29. juulil 1945 Padisel Harjumaal. Ta alus­tas motospordiga tõsisemalt tegelemist 1961. a tolleaegses Tööjõureservide motoklubis legendaarse Johannes Tomsoni juhendamisel. 1963. a tuli ta NSV Liidu mootorratturite ­ringrajasõidu meistrivõistlustel noorte 50-kuubikuliste väike­ rataste klassis esikohale.

1965-1985 võitis ta N. Liidu kõigi aegade edukaima ringra­ jasõitjana neljas erinevas masi­ naklassis 30 medalit, neist 21 kuldset ja võitis rekordilised 56 etappi. 1970. a. V üleliidulisel

Foto: EMF

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Neljapäeval vahendasid Eesti erinevad meediakanalid uu­ ­ dist, mille kohaselt kutsuti Eestit mitmetes tähtsates koh­ tades esindanud karjääri­ diplomaat Clyde Kull ootama­ tult oma töökohalt kodu­ maale.

President Kersti Kaljulaid allkirjastas otsuse kutsuda ta­ gasi Eesti suursaadik Pariisis, Clyde Kull. „Kutsun tagasi Clyde Kulli, Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku Prant­ suse Vabariigis, Monaco Vürstiriigis, Tuneesia Vabariigis ning Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku, ala­ lise esindaja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisat­ siooni (UNESCO) juures.“ Riigiprokuratuuri pressi­ esindaja teatel on tagasikutsutud suursaadiku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust „Clyde Kulli suhtes on alustatud krimi­ naalmenetlus ning talle on esi­ tatud kahtlustus omastamises

Clyde Kull on töötanud Eesti välisteenistuses alates 1991. aastast. Kull on olnud Eesti suursaadik Belgias, EL-i ja NATO juures nende organisat­ sioonidega liitumise protsessi ajal. Ta on ka olnud suursaadik ÜRO-s, Saksamaal. 2012-2019 oli Kull Eesti alalise esinduse Euroopa Liidu juures asejuht ja esindaja alaliste esindajate komitees. Alates 2019. aastast oli Kull suursaadik Pariisis.

Kull on saanud diplomaadi­ hariduse rahvusvaheliste suhete alal Moskva riiklikust rahvus­ vaheliste suhete instituudist (MGIMO), mille lõpetas 1985. a. Seejärel töötas ta kuni 1991. a N. Liidu ametiühingu keskor­ ganisatsiooni rahvusvaheliste suhete liinis Moskvas.

(EPL/ERR/EE)

Ida-Virumaale lisandus 84, Pärnumaale 32, Tartumaale 28, Lääne-Virumaale 19 ja Viljan­ dimaale 11 uut nakkusjuhtu.

Võrumaale lisandus 6, Jõge­ vamaale 5, Järva- ja Valgamaale 4, Põlvamaale 3, Läänemaale 2, Rapla- ja Saaremaale 1 uut positiivset testitulemust. Hiiu­ maale uusi nakkusjuhte ei lisandunud.

20. mai seisuga on terve­ nenud 119 799 inimest.

Sel nädalal avati COVID-19 vastu vaktsineerimiseks aja broneerimine kõigile inimestele, kes on vähemalt 16 aastased. tehniliste spordialade sparta­ kiaadil võitis ta 350-kuubiku­ liste sportmootorrataste klassis ja kahel järgneval N. Liidu rah­ vaste spartakiaadil kolm esi­ kohta, olles nelja spartakiaadi­ kullaga edukaim ringrajasõitja.

Ta kuulus N.Liidu ringraja­ sõidu koondisesse, sotsialismi­ maade Sõpruse karikasarjas sai ta võrride ehk 125 cm³ masi­ naklassis hõbemedali. IdaEuroopa karikasarjas oli Teesalu võidukas kolmel aastal. Eesti meistrivõistlustel on ta võitnud 13 kulda ringrajasõidus, 1 talija 1 motokrossis. Lisaks on ta kolmekordne ringrajasõidu Balti meister ja vabariigi karikavõitja.

Legendaarsel Kalevi Suur­ sõidul võitis Teesalu 1971-2004 rekordilised 17 esikohta, neist kaks vormelauto roolis (F-2 ja F-3). Teesalu on ainus tehni­ kasportlane, kes on Suursõitudel võidutsenud nii mootorrattal kui vormelautos.

Kolmel korral – 1977, 1979 ja 1983 valiti Lembit Teesalu aasta parimaks tehnikasportla­ seks. (PM/EE)

Clyde Kull. Foto: välisministeerium

Kaitsevägi koondab orkestri ja muudab kaplaniteenistust Eelmise nädala lõpus ehmatas Eesti üldsust teade, et kait­ seväe juhataja kindralleitnant Martin Herem on teinud ette­ paneku koondada Kaitseväe orkester ja muuta kaplani­ teenistus.

Riigieelarve strateegias pidi iga ministeerium leidma enda seest kärpekohti, nii edastas kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) Eesti kait­ seväele, et kaitsevägi peab järgima valitsuse riigieelarve strateegias kõikidele riigistruk­ tuuridele seatud tegevuskuludest kokkuhoiu eesmärki.

Herem kinnitas pühapäeval kaitseväe peastaabi saadetud pressiteates, et ta esitab kait­ seministrile ettepaneku vähen­ dada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra. ,,Kuna avalik sektor peab uue riigieelarve strateegia põh­ jal kulusid kokku hoidma ja selline nõue esitati ka kaitse­ ­ väele, siis oleme ka meie nende raskete otsuste ja ümberkorral­ duste ees,“ ütles Herem ning lisas, et ,,kokkuhoiu käigus ei ­ tohi kaitseväe võitlusvõime ja lahinguvalmidus langeda; res­ sursi kärped peavad toimuma eelkõige tegevuse veelgi parema korraldamise kaudu, mistõttu keskendub kärbe eelkõige tugija toetavate teenuste ümberkor­ raldamisele.“ Eesti kaitseväe orkestri eel­ käijaks peetakse 24. novembril 1918 loodud 1. jalaväepolgu orkestrit, mille esimene ülem oli leitnant Georg Reder. 1919. a nimetati orkester ümber sõja­ ministeeriumi orkestriks ning 1928. a kaitseministeeriumi or­ kestriks.

1934. a nimetati orkester ­ü mber Tallinna Garnisoni orkestriks (ülem kapten Hindrek Luhari).

Orkester likvideeriti 1940. a seoses N. Liidu okupatsiooniga.

Selleks ajaks oli orkestri koos­ seisus kaks ohvitseri, 40 all­ ohvitseri, 10 ajateenijat ja 15 orkestri õpilast.

Eesti kaitseväe orkester taas­ loodi ametlikult 29. jaanuaril 1993 ning esimest korda ko­ guneti tööd alustama juba paar päeva hiljem. Taasloodud or­ kestri ülemaks määrati kapten Aivar Raigla. 1996–2019 oli orkestri ülemaks kolonelleitnant Peeter Saan.

Praegu kuulub orkestrisse kolm dirigenti, orkestriveebel veebel Peep Geraštšenko ja 36 orkestranti. (ERR/PM/EE)

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Helilooja Ester Mägi 1922–2021 14. mail suri 99-aastaselt Eesti Heliloojate Liidu liige, heliloo­ ja Ester Mägi (10.01.192214.05.2021).

Ester Mägi lõpetas 1951. a professor Mart Saare õpilasena Tallinna Riikliku Konservatoo­ riumi. Aastail 1951–1954 täien­ das ta end Moskva konservatoo­ riumi aspirantuuris, 1954–1984 oli Mägi Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateo­ reeti­liste ainete õppejõud, 1977. a alates dotsent. 1999. a valiti ta Eesti muusikaakadeemia au­ doktoriks.

Ester Mägi teosed on kõlanud Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, USAs ja Austraalias. Tema orkestriteosed on kõlanud Neeme Järvi, Eri Klasi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Roman Matsovi, Nikolai Aleksejevi ja Emin Hatšaturjani juhatusel.

Tema muusika salvestusi on välja andnud Melodija, Eesti Raadio, Raven Recordings, Finlandia Records, Alba Records, Antes Edition, MSR

Tõnu Kaljustest sai taas Filharmoonia kammerkoori peadirigent Eesti filharmoonia kammer­ koori peadirigendi ja kunsti­ lise juhina alustab 1. augustist taas tööd Tõnu Kaljuste, viimati oli Kaljuste kammer­ koori ees peadirigendina 2001. a.

Vahepealsetel aastatel pole Tõnu Kaljuste kinnitusel koostöö kooriga katkenud, kuid peadirigendina on suuremad võimalused pakkuda kooriga koos midagi uut.

2019. aasta algusest on Tõnu Kaljuste ka Tallinna kammer­ orkestri peadirigent ning lähia­ jal võib nende kahe kollektiivi vahel tema sõnul suuremat koostööd näha.

Tõnu Kaljuste töötas Eesti filharmoonia kammerkoori pea­ dirigendi ja kunstilise juhina alates koori loomisest 1981. a kuni 2001. a. Aastail 2001– 2007 seisis koori ees peadiri­ gendina Inglise muusik Paul Hillier ning aastail 2008–2013 oli kuns­tiline juht ja peadirigent Daniel Reuss. Alates septemb­ rist 2014 oli koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putninš. (ERR/EE)

Rahvusvaheline…

(Algus lk. 1)

Ester Mägi.

Foto: Kaupo Kikkas, Eesti Muusika Infokeskus

Classics jt. Ilmunud on neli au­ toriplaati: ,,Ester Mägi. Bu­ koolika“ (Melodija, 1988), ,,Ester Mägi. Ein musikalisches Porträt“ (Antes Edition, 1998) ,,Ester Mägi. Laulupuu“ (Alba Records, 2005) ,,Ester Mägi.

Orchestral Music“ (Toccata Classics, 2007).

Ester Mägi on saanud erine­ vaid mainekaid preemiaid ja autasusid, teiste hulgas on teda vääristatud Riigivapi V klassi teenetemärgiga (1998).

Venemaa kuulutas USA ja Tšehhi Vabariigi ebasõbralikeks riikideks Möödunud reedel kiitis Vene­ maa valitsus heaks ebasõbra­ like välisriikide nimekirja, kuhu kuuluvad kaks riiki – USA ja Tšehhi Vabariik.

Ebasõbralike riikide nime­ kirja kuuluvate riikide saatkon­ dadele piiratakse Vene kodanike palkamist, vahendas TASS. Tšehhi saatkonnal lubatakse tööl hoida kuni 19 Vene koda­ nikku ning USA saatkonnal mitte ühtegi.

Aprilli lõpus edastas Vene­ maa meedia, et välisministee­ riumi koostatavasse ebasõbra­ like riikide nimekirja kuulub esialgu üheksa riiki: USA, Leedu, Läti, Eesti, Gruusia, Ukraina, Poola, Tšehhi ja Suurbritannia.

(ERR/EE)

USA loobus sanktsioonidest Nord Stream 2 AG vastu

õppima tarkvara kodeerimist ja leida tööd oma erialal. Milja Köpsi jagab ,,Women Code“ kogemust blogis https://mim­ mitkoodaa.ohjelmistoebusiness. fi/blogi/ ja palub temaga julgesti kontakti võtta meili teel: ­milja@mimmitkoodaa.fi ÜRO esindaja Phumzile Mlambo-Ngcuka tegi põhjaliku ettekande sellest, kuidas prae­ gune pandeemia olukord on mõjutanud naiste staatust kogu maailma erinevates piirkonda­ des, rõhutades et sel aastal võib juba umbes 47 miljonit naist leida end äärmuslikus vaesuses, mis on põhjustatud Covid-19st.

Olukorra leevendamiseks pak­ kus pr Mlambo-Ngcuka: ,,...­ expand and sustain gender-responsive social protection measures; invest in care services to create jobs and enable women to (re)enter the labour force and provide incentives for women’s employment and e-­ entrepreneurship.“ Soome Suursaatkonna init­ sia­ tiivil korraldatud prestiižikas rahvusvaheline paneeldiskus­ sioon naiste ja tütarlaste õiguste osatähtsusest koroonapandee­mia järgsel majanduse taastamisel näitas, kui tähtis on rii­­ kide­ vaheline ja erinevate organisat­ sioonide koostöö selles küsi­ muses, mis võimaldab üks­teise kogemustest õppida ja ees­ märkidele lähemale jõuda.

Loodame, et see edukas üritus andis tõuke ka teistele uutele ettevõtmistele ja veebseminari­ dele nende globaalsete tähtsuse­ ga probleemide lahendamisel.

MIlja Köpsi.

Foto: ekraanilt Ülle Baum

Sel nädalal teatasid erinevad meediakanalid USA presidendi Joe Bideni administratsiooni sanktsioonidest loobumisest ettevõtte Nord Stream 2 AG ja selle tegevjuhi Matthias Warnigi vastu.

Warnigit peetakse Venemaa presidendi Vladimir Putini lähe­ daseks liitlaseks juba tema KGB-s töötamise päevilt.

Gaasijuhtme paigalduses osa­ levatele Venemaa ettevõtetele kohaldab USA jätkuvalt sankt­ sioone. (ERR/EE)

Tõnu Kaljuste. Foto: Eesti Elu arhiiv

3

ÜRO Naised tegevdirektor Phum­ zile Mlambo-Ngcuka

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Praeguses pandeemia ja pii­ ran­ gute valguses on paljude kanadalaste jaoks küsimu­ seks, kuidas hakkab välja nägema suvi ja milliseks kujuneb sotsiaalne elu. Public Health Agency of Canada (PHAC) andis eelmisel näda­ lal välja esialgseid juhiseid tegevusteks suvel ja sügisel, vähemate piirangute raames, kui riik jõuab oma vaktsi­ neerimise eesmärkideni.

Kui 75% sobivaid kanadalasi saab vaktsineeritud ühe doosiga ja 20% mõlema doosiga, võib suvi endas sisaldada telkimist, matkamist, piknikke jm., kuid rahvahulki tuleb siiski vältida; ning kui sügiseks saab 75%, kes selleks sobivad, täielikult vaktsi­ neeritud, võib eeldatavalt välitingimustes kohtuda ini­ mestega väljaspool oma majapi­ damist, osaleda siseruumides toimuvates sporditegevustes ning perekondlikel kokkusaa­ mistel, ütles PHAC. Tervise­ ametnike sõnul sõltub piiran­gute eemaldamine ka spetsiifiliste piirkondade olukordadest. Prae­ gu tuleb püsida kursil – nii vaktsineeritud kui vaktsineeri­ mata inimestel järgida rahvater­ vise nõuandeid.

Nädala keskpaigaks oli saa­ nud ühe vaktsiinidoosi enam kui 46% Kanada elanikkonnast; vaktsineerimisvõimalusi on laien­datud.

Ontarios, kus nakatumiste olukord on olnud vägagi murettekitav, oli kolmapäeval uute juhtude arvuks 1588 – nii madal pole see olnud alates märtsikuu lõpust. Varasemad uute juhtude arvud nädala jook­ sul on olnud järgmised: nelja­ päeval (13. mail) 2759, reedel 2362, laupäeval 2584, püha­ päeval 2199, esmaspäeval 2170, teisipäeval 1616. Aktiivsete juhtude arvuks provintsis oli ­ teisipäeval 24,966 (nädal varem

31,151). Intensiivravis oli teisi­ päeval 764 patsienti (nädal va­ rem 802). Teatavasti pikendati eelmisel nädalal stay-at-home orderit kuni 2. juunini.

Taasavamisi veel ei toimu, kuid teisipäeval ütles provintsi terviseminister Christine Elliott, et valitsus töötab taasavamise programmiga, et see saaks läbi viidud turvaliselt ja ettevaatli­ kult, vastavalt sektoritele. Siiani kehtivad piirangud ka väli­sporditegevusele – suletud on golfi-, tennise-, korvpallivälja­ kud jm.

Kolmapäeval teatati, et haig­ lad saavad järk-järgult jätkata plaaniliste operatsioonide soori­ tamist, mis vahepeal haiglates peatati COVD-19 patsientide suure arvu tõttu, mis nüüd on olnud langustrendis.

Quebecis registreeriti es­ maspäeval 551 ja teisipäeval 549 uut viirusjuhtu. Provintsi peaminister François Legault ütles teisipäeval, et elu hakkab järk-järgult normaliseeruma; valitsus teatas kolme-astmelisest taasavamise plaanist ning alates 28. maist on oodata mitmete piirangute leevendamist.

Briti Kolumbias registreeriti teisipäeval 411 uut viirusjuhtu, mis madalaim alates 8. märtsist, see arv tõi ka viimase seitsme päeva keskmise provintsis alla 500, mida nähti viimati veeb­r­uari lõpus. Manitobas oli uute viirusjuhtude arvuks esmas­ päeval 430, Saskatchewanis 178, Albertas 721, Nova Scotias 91, New Brunswickis 11, Newfoundlandis ja Labradoris 10, Prince Edward Islandil 1.

Sel nädalal teatati, et Kanada föderaalvalitsus investeerib ligi $200 miljonit, aitamaks rajada mRNA vaktsiini tootmise vabri­ kut Mississaugasse (Ontario).

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

Kanada päevikust

Kas ühe ajastu lõpp Juba kahe aasta eest, enne pandeemiat, otsustas USA Greyhound bussifirma Kana­ da filiaal lõpetada LääneKanadas bussiteenistuse.

Inimesed lihtsalt ei sõitnud arvudes, mis õigustaks lin­ nast-linna reisimist. Siiski ei olnud Ontarios ja Québecis reisijate arvud langenud sel­ liseks, et õigustada sarnast otsust.

Kuid pandeemia tegi kind­ laks, et seegi toimus. Möö­ du­ nud nädalal lõpetas Greyhound Kanadas täielikult tegevuse. Oli enne sedagi märgata reisijate langust, kuid olukord, mis nõu­ dis ka tegevuse, loodetavasti ajutist, peatamist viis selleni, mis oli ju majanduslik otsus ja normaalsel ajal, kapitalistlikus süsteemis ei küsiks keegi, miks nii.

Päevikupidaja pole kunagi Kanadas Greyhoundiga sõitnud.

Noore mehena, kui raha vähe, autot polnud, viis Kotkajärvele hoopis Gray Coach, TTC haru.

Mis müüdi maha Greyhoundile ajal, kui terasest tõld oli juba ammu postamendi all ega olnud bussiga vaja sõita. Ka mujale sai kunagi sel transpordiva­ hendil liigutud, olid vajalikud just väiksematesse linnakutesse jõudmiseks.

USAs sõitsin aga küll, seda 1980-date alul, ning ei lõuna­ naabri Greyhound just kiita ol­ nud. Ameeriklased on autokesk­ sed, bussiga sõidavad ainult need, kes seigelda tahavad või kui rahakott muud ei luba. Seda kinnitas ilmekalt reisijaskond, kellega suurt bussi tuli jagada.

Teatud aroomid olid õhus, ­õnneks siis tohtisid teised veel suitsetada kõikjal, tubakahõng mattis mõne mitte nii meeldiva lõhna. Sõidugraafikast samuti ei peetud nii täpselt kinni, kui Kanadas Grey Coach tegi.

Greyhoundi otsusel on imp­ likatsioone, enam kui 400 bus­ sijuhi ja mehaaniku töökoha kaotamine. Ka depood müüakse maha, kindlasti kondomiini­ mumhoonete ehitajatele nagu tänapäeval kombeks. Teatud de­ mograafik – loe noored, vanad ja vaesed, tihti on esimesed kaks ka nii, ei saa enam kas sugulasi, sõpru külastada. Või ­ nagu preeriaprovintsides kur­ deti, lähemase linna minna, kus on suuremad poed, mis müüvad esemeid, pakuvad teenuseid, mida oma kodukohast ei leia.

Nagu preeriaski, on Briti Kolumbias praegugi olemas nö kokkuklopsitud erabusside süs­ teem. Millega sai, et Ontario näidet anda, Barrie’st ümber istuda selleks, et näiteks ­ Elmhursti jõuda. (Kena väike linnake, kus suveti on hea turg, pea igat põllutoodet on sealt leiada. Soovituseks, ajaks, kui saab taas liikuda oma kodunt kaugemale kui mõni kilomee­ ter.)

Vaieldamatu, et isegi kui sõitjate arv langes mullu pan­ deemia tõttu 95% võrra, pidi firma ka riigi reisimiskeelu

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

k­ äsul ajutiselt tegevust peatama.

Kuid ametiühingud – loe mui­ dugi bussijuhid, mehaanikud nõudsid ikka palka. Sama lugu kui näiteks restoranidega. Palka ei maksta küll, aga üüri, elektrit jne ikka. Lootuses, et riik tuleb mõistusele, kuna astuti ju nii mitu kulukat sammu, et võima­ dada toas, eraldatult nautida teiste tehtud hõrgutisi. Bussi võiks ju küll siseneda juhi valvsa silma all kahemeetrise ­ vahega, istuda määratud kohta­ desse, kanda maske, kuid isegi see poleks tulutoov. Miks mui­ du bussis nii mitu istekohta just nagu lennukis? Ainult ühistran­s­ pordis pole piiranguid, sise­ reegleid ei jälgi paraku paljud.

Ning lennatakse, üllatavalt, ikka.

Ja jälle, kajastades tänapäeva ülimalt narri poliitilist korrekt­ sust, asusid Vahtralehemaa indi­ geenid, aborigeenid häält tõst­ ma. Jubagi on nende kogukonna liikumisvabadus, seda üleriikli­ kult, ohus, kuna näiteks noortel naistel puudub turvaline tran­ s­ pordivahendi valik. Vihjates Briti Kolumbias (kus ikka oli siis tasemel bussisüsteem) toi­ munud just nende mõrvadele, kadumaminekutele. On juba maksumaksja rahast loodud ametlik uuring leidmaks, mis ­ juhtus ja pakkumaks lahendusi.

Greyhoundi kadu Kanadast suurendab seda ohtu, vaidles Kanada pärismaalastest naiste assotsiatsioon.

Nii Greyhound kui ameti­ ühing juhtisid tähelepanu sellele, et ei Ottawa ega provintsid aidanud majanduslikult vaja­ likku transpordiharu. Paljudel muud valikut liikumiseks ei ole.

Ja „hääletamine“ elik pöidlasõit on vähemalt siin riigis haruldu­ seks kujunenud. Teatud vanuses sohver ei julgekski enam tuge­ vat noort meest teepervelt peale võtta. Maailm on selliselt muu­ tunud. Umbusaldus on hea, aga inimese aitamine on parem.

Muidugi nõudis föderaalne sotsialistide partei NDP riigi kohest sekkumist, et investeeri­ da linnadevahelise transpordi võimalustesse. Ent kuidas?

Ostes ära bussid, depood, pal­ gates kogemustega juhte, kes ­istuksid ikka jõude, kuna reisida ei tohi? Ja mis saab pärast pan­ deemiat? Ehk minibusside või nagu Tallinnas okupatsiooniajal „marsadega“ sõit linnast linna, kui pealinnas olid need pigem äärelinnadesse minekuks, oleks lahenduseks.

Mis on kindel, et Kanadas on ,,hurt“ oma viimase jooksu teinud. Huvitav fakt muide.

Hurtade, mis on ju greyhound meie keeles, võidujookse, mis olid kunagi ülipopulaarsed, pole ära keelatud. Loomakaitsjad olid nende vastu. Lehes neist midagi ei loe. Briti Kolumbias korraldatakse neid ikka, just nagu hipodroomil hobustele.

Ainsa vahena, et koerte jooksu eel ei tohi hasartmängija raha mängu panna, ennustamaks mil­ line koer võidab ning kes tuleb teiseks, kolmanadaks. Hobus­ tega aga tohib. Kuidagi aga on tunne, et ehk ka hobuste jälgi­ mine, ajalehes võidutulemuste ära toomine peaks olema möödanik. Ent vaevalt seda USAs lõpetatakse – liialt suured

Ehatare elanikud Olaviga kaasa laulmas.

Nr. 20

Foto: Janne Laanemaa

Esinejad Ehatares Ehatarele jõudis annetus, mille kaaskirjas paluti seda raha tarvitada elanikkude rõõmustamiseks – eraldi nendest asjadest-tegevustest, mis juba toimuvad Ehatare programmis.

Meie tegevusdirektor Janne Laanemaa arvas, et oleks elani­ kele tore tuua elavat programmi isegi COVIDi ajal. Tänapäeval seda saab teha SKYPEi või ZOOMi abiga. Tehti proov meie Vabariigi Aastapäeva aktusel, kui nii õpetaja Kalle Kadakas kui pastor Timo Lige esinesid ,,in real time“ nagu öeldakse, nii et publik elas kaasa ja isegi laulis kaasa Timoga!

Proov tehtud, tuli asuda tööle! Jannel on Eestis väga palju kontakte artistidega ja ta palus neid meile esinema.

Kohalikke artiste kutsuti ka!

Paljud ütlesid paugupealt JAH, aga koordineerimist oli vaja ja kuupäevi oli vaja otsustada.

Esinemiste ajaks valiti meie kellaaja kohaselt pärastlõunane

aeg, kell 3 – aga see on Eestis kell 10 õhtul. Artistid on ju õhtu/ööinimesed ja see aeg sobis nendele! Tehti tehnilisi ­ proove ja kava oli valmis!

Meile on aprillis ja mais senini esinenud Olavi Kõrre, Karl Madis, Ivo Linna ja Antti Kammiste, Peeter Kaljumäe, Kaire Vilgats ja Paul Neitsov.

Ootame veel sel kuul Ott Leplandi ja teisigi – ka Või­du­ pühal on meil otseülekanne Eestist!

Esinejad saatsid oma kava Jannele koos ühislaulu­ dega.

Need paljundati ja trükki suurendati, et meie elanikud näeksid lugeda ning meie pub­ lik aina kuulas, nautis ja laulis kaasa!

On tore, et on Ehatarele annetajaid, kes peavad meie ­ elanikke meeles ja annetavad summasid, et elanike kultuuri­ huvisid toetada. Praegu ei saa ju rahvatantsijad ja laulukoorid meid külastada, aga teeme oma

S P ORT

Oodatud olümpiapileti teenis Eesti neljapaat Läinud nädalavahetusel Šveit­ sis Luzernis peetud regatil oli Eesti paarisaerulisel nelja­ paadil (Jüri-Mikk Udam, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo) võimalik lunastada üks veel kahest saada olevast Tokyo olümpia­ mängude kohast.

Eelsõidu võitnud Eesti paat­ kond pidas finaalis maha tasa­ vägise heitluse Venemaa ja rahad on mängus. Juba 146. korda piitsutasid džokid hobu­ seid Preaknessi jooksus lau­ päeval, osa kuulsast Triple Crownist.

Kindlasti ei olnud päevikupi­ daja ainus, kelle mõte läks Harry Chapini laulule, aastast 1972 (Kas tõesti 49 aastat taga­ si?!) Sama nimega, Greyhound, ja refräänis laulis noorelt maan­ teel hukkunud Chapin (veoauto sõitis talle tagant sisse), et tuleb just bussireisi elamust kogeda.

Sõnade mänguga, et Grey­ houndiga on dog-gone easy jõuda sihtpaika. Et pagana ­

Leeduga ning ületas sealgi finišijoone esimesena, teenides oodatud olümpiapileti.

Teisena pääses Tokyosse Venemaa, esimesena jäi olüm­ pia­ piletita kolmandana lõpeta­ nud Leedu.

Tokyo olümpiaveele pääseb paarisaerulisi neljapaate kokku kümme. Eestile, kes võitis kuu alguses MK-etapi ja tuli märtsis EM-il pronksile, pakuvad lisaks Venemaale konkurentsi veel Itaalia, Holland, Poola, Saksa­ maa, Austraalia, Hiina, Norra ja Suurbritannia. (ERR/EE) l­ihtne nii teha, istu vaid muga­ vas toolis, teine hoolitseb rooli eest. Ja veel, et reis on tähtsam kui kohale jõudmine. Hea pala muide, YouTube’is olemas.

Jah, ajad on teised, hurjutada hurdafirmat ei saa, eriti kuna ise pole nii kaua sõitnud. Mis aga saab neist vaesematest, rääki­ mata muidugi me ühiskonna poolt alatasa nurka seatud vähemusest, kuidas nemad saavad A-st B-sse, jääb küsi­ ­ museks. Selliseks, mida kind­ lasti vähemalt poliitikud ei ­lahenda.

TÕNU NAELAPEA

Kevadsuvise virtuaalse ,,Laulge kaasa Ehatares“ avas aprillikuu alguses Olavi Kõrre Pärnust.

(Eesti Elu arhiivifoto)

parima, et elanikele rõõmu ­pakkuda.

Suur aitäh Helle-Mai Reece’ile, et tuli mõttele pak­ kuda majanduslikku toetust, millega saime meie vanureile silma- ja kõrvarõõmu tuua!

Siinjuures täname veel kord kõiki, kes on annetanud Eesti Abistamiskomiteele Kanadas ja Ehatarele. Nimetame ka, et annetuse eest saab EAKlt ­ ­tulumaksuvabastus-kviitungi.

EAK juhatus

Andreas Vaikla hakkab mängima kodulinnas Sel nädalal vahendas ERR tea­ det, mille kohaselt hakkab viimati jalgpalliklubis Narva Trans mänginud ja vahepeal vigastuse tõttu operatsioo­ ni­ laualgi käinud väravavaht Andreas Vaikla mängima kodu­ linnas Torontos MLS-i klubi Toronto FC duubelmeeskonnas.

Toronto FC II mängib USL League One’is ehk USA tuge­ vuselt kolmandas liigas. 2007. aastal esimese Kanada klubina MLS-iga ühinenud emaklubi Toronto FC on järjest esitusi parandanud ning krooniti 2017. aastal liiga võitjaks. Toronto FC II mängis aastatel 2015-16 tuge­ vuselt kolmandas, seejärel kaks hooaega tugevuselt teises liigas.

(ERR/EE)

Andreas Vaikla rahvusvaheline debüüt Eesti koondises.

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Päts, Laidoner ja infosõda (2) Lauri Vahtre (Algus EE # 19 14.05.2021) Miks mitte varem? Ilmselt seetõttu, et laulva revolutsioo­ni ajal oli veel elus ja üsnagi tegus see põlvkond, kes mäletas ,,Eesti aega“. Need ini­ mesed teadsid, mis meeleolud valitse­ sid 1930. aastatel, 1939. ja 1940. aastal.

Kahtlemata olid mälestused ajaga ilusamaks muutunud – nii nagu nüüdseks vanema põlv­ konna mälestused nõukogude ajast –, kuid päris tühja koha peale ilustatud mälestused siiski ei teki. Pätsi ja Laidoneri laima­ mine ei oleks 1990. aastatel veel lihtsalt läbi läinud. Oli tar­ vis oodata mäletajate põhiosa lahkumist, põlvkonnavahetust, mille võis toimunuks lugeda aastat viisteist pärast Vabariigi taastamist. ,,Presidentti Konstantin Päts“ Kõik ei alanud siiski Soomest, nagu Gordijevski skeemi alusel arvata võiks, vaid hoopis sellest, et Jaan Tõnissoni poeg Heldur Tõnisson leidis eesti ajaloolase, nimelt Magnus Ilmjärve, kes asus Vene arhiivi­ materjalidele tuginedes Pätsi mälestust maha tegema.

Mis tundub perekondliku kättemaksuna Postimehe sek­

vesteerimise eest 1935. aastal, kuid sellest kasvas välja midagi enamat. Ilmjärve artikleid luges hoolega soome ajaloolane Martti Turtola.

2002. aastal ilmus Turtolalt paljuski Ilmjärvele tuginev raamat ,,Presidentti Konstantin Päts“, mille kirjastus Tänapäev kiirelt Maimu Bergil eesti keelde tõlkida lasi. Tõlge ilmus 2003. aastal ja võeti laias lugejaskon­ nas – ehkki mitte asjatundjate hulgas – vastu teatava aupaklik­ kusega. Ikkagi soome ajaloo­ lane, ja võtab kirjutada eestlas­ test.

Raamat on teaduslikus mõt­ tes nõrk, pealiskaudne, sisaldab palju vigu ja on kirjutatud vane­ ma venna positsioonilt. Kuid mitte lausa katastroof ja autoril jätkub peategelase suhtes kohati ka armulikku tunnustust. Kok­ kuvõttes loetakse Päts siiski kollaborandiks ja pannakse ühele pulgale marssal Petainiga. ,,Pettur,“ resümeeris Turtola.

Pätsi-raamat elati teatava piinlikkustunde saatel üle. Kau­ gemat ja kaudsemat mõju on paraku raske hinnata. Küllap tundus ,,müütide purustamine“ paljudele julge ja moodne ole­ vat, mõni lugeja sai koguni psühhotrauma, halvustav suhtu­ mine hakkas juuri ajama.

2004. aastal ilmus Magnus

Ilmjärve kapitaalne peateos ,,Hääletu alistumine“. Erinevalt Turtola teosest jätab Ilmjärve töö mulje tõsiteaduslikust monograafiast, mis rohkele al­ likmaterjalile toetudes tõestab, kui abitult, saamatult ja reetli­ kult käitus Eesti juhtkond ise­ seisvuse kaotamise aegu.

Paraku osutasid mitmed ajaloolased (E. Medijainen, A. Pajur ja eriti põhjalikult Jaak Valge), et teos on tendentslik ja küsitavusi täis ning et allikaist loetakse välja asju, mida seal ei ole. Liiga selgelt oli näha, et autori eesmärgiks on tõestada etteantud teesi, milleks on riigi juhtkonna 1939.-1940. aasta käitumise terav ja sageli emot­ sionaalne hukkamõist. Rohkem meeldis teos Marek Tammele.

Kuid tegu oli tehtud ja ,,hääletu alistumise“ süü vajus nüüd juba täie raskusega Pätsi ja Laidoneri õlgadele. Kiirelt ilmus sadu süüdistajaid, kes sotsiaalmeedias meie suurmehi ­ mitte pelgalt ei kritiseerinud, vaid lausa sõimasid.

Tegemist oli nähtusega, mida oleks huvitav eraldi uurida.

Hüpoteesina võib pakkuda, et mida kaugemale Teise maail­ masõja sündmused jäid, seda rohkem hakkas eriti nooremat põlvkonda seoses ajalooga kummitama mingi rahuldama­ tuse tunne, mis formuleerus veendumuseks, et ,,oleks tulnud

Kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus – mis saab edasi Ove Sander sotsiaalminis­teeriumi peakaplan (ERRi portaal) Lugenud pühapäeval, 16. mail ERR-i portaalist uudist kaitse­ väe orkestri tegevuse lõpetamise kohta, samuti kaplaniteenistuse lõppemisest kaitseväes praegusel kujul, oli esmane reaktsioon, et tegu on libauudisega. Et aga polnud 1. aprill ning portaaliks ERR, siis tuli see lähenemisnurk kõrvale jätta ja seda kõike püüda tõena võtta. Murette­ki­ tava ja kahetsusväärse tõena, mille üle on tänaseks väljen­ danud nördimust kiriku ja riigi esindajad.

Loodan väga, et kumbki nendest ettepanekutest ei jõua kunagi kaitseministeeriumisse või kui jõuabki, siis jätkub kait­ seministril riigimehelikkust ot­ susteks, mis toetuvad kainele mõistusele ning Eesti kaitse­ tahte ja -võime tugevdamisele.

Kaitseväe orkestri ja kapla­ nite tegevuse jätkamise vaja­ likkus ei ole kitsalt minu kui vaimuliku ja sotsiaalministee­ riumi peakaplani arusaam ja lootus, vaid paljude Eesti inimeste seisukoht, mille igno­ reerimiseks puudub kaitseväe juhtkonnal moraalne õigus.

Mis on kaitseväe selliste ettepanekute taga? Raske on uskuda, et küsimus on pelgalt rahas, kuivõrd riigikaitse kon­ tekstis on tegu suhteliselt taga­ sihoidlike summadega, vähemalt kümne kaplani palgakulude

osas. Seda enam, et vastuvõetud riigi eelarvestrateegia pole kivisse raiutud ning on igati ­ootuspärane, et aasta teine pool toob sellesse korrektuure.

Tuleb nõustuda Urmas Paetiga, et ajaloos on vaid oku­ patsioonivõimud saanud hakka­ ma kaitseväe orkestri likvi­ deerimisega. Teadupärast isegi Vabadussõja vaesel ajal oli Eesti sõjaväel oma orkester ja kaplanid.

Pidamata ennast asjatundjaks kaitseväe muusika alal, arvan küll, et kahju teravik ei asetu ainult suurepäraste orkestrantide töökaotusele ja dirigent Peeter Saani elutööle, vaid kaitsetahte ja võitlusmoraali langemisele, samuti kaitseväe nähtavuse vähenemisele. Võimalik, et lausa meie omariikluse ühe ­ sümboli kaole. Ilma irooniata – selleks peab olema julgust, et sirutada käsi Eesti riigi süm­ bolväärtusega institutsioonide järele.

Ei saa välistada, et kaitsevägi ootabki avalikku diskussiooni, et miks ikkagi oodatakse neilt kärpeid, kui neid justkui ei pi­ danud tulema. Sellega täiesti nõus, kuid et juba ette anda hundipass nii orkestrantidele kui ka kaplanitele, siis sellist ­tegevust on raske ratsionaalselt hoomata.

Kaplanite teema on mulle märksa tuttavam, kuna olen ka ise 1990. aastate alguses and­ nud vabatahtlikuna panuse Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuse üle­s­ehitamisele Kuperjanovi

Ük­sik­-jalaväepataljonis. Meie seast lahkunud kindral Johannes Kerdi selgeks nägemuseks ja südamesooviks oli, et Eesti Kaitsevägi saaks endale kapla­ nid.

Ma ei tea, kas tal oli tol ajal juba infot, kuidas NATO-s asjad käivad või oli see tulevase kindrali sisemine intuitsioon ja ­ äratundmine, et nii nagu Eesti vajab oma kaitseväge, vajab kaitsevägi ka kaplaneid.

Saaksin ehk asjade käigust paremini aru, kui kaitseväe kap­ lanid ei oleks suutlikud täitma oma ülesandeid või oleksid suhtunud nendesse kuidagi lo­ ­ hakalt. Küsisin Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) presidendilt Andres Põderilt, kas EKN on saanud kasvõi ühe kaebuse ka­ planite tegevuse või ametiüles­ annete täitmise osas. Vastus oli eitav. Vastupidi, kaplanite töö on leidnud tunnustust ja olen isegi saanud palju positiivset ­ ­tagasisidet nii ajateenijatelt kui ka professionaalsetelt kaitse­ väelastelt.

Kaitseväe kaplanatuuri ei saa likvideerida – kaitseväe juhataja ettepanek seda aga sisuliselt tähendab –, sest selleks puudub vajalik õigusruum. Sellele on osundanud Urmas Reinsalu, vii­ dates valitsuse ja EKN-i vahel sõlmitud ühishuvide proto­kollile 17. oktoobrist 2002, mille all seisavad toonase peaministri Siim Kallase ja EKN-i presi­ dendi Einar Soone allkirjad.

Sellele lisandub kindlasti usuvabaduse realiseerimise põ­

vastu hakata“.

Kui vanemad inimesed tead­ sid, et vastu tõepoolest hakatigi, nimelt 1944. aastal, siis nullin­ dateks oli Sinimägede mälestus juba osalt määritud (Ruutsoo: ,,pikantne avantüür Hitleri hu­ vides“), teiseks polnud Saksa mundris sõdurite meenutamine enam ülepea poliitiliselt kor­ rektne.

Ilmjärve raamat pakkus süüdlase, täpsemalt süüdlased, kelle peal ennast välja elada ja pidamata jäänud sõda maha pidada. Sellest sai omamoodi ­ majandusharu, psühhoteraapia vahend ning lõpuks seltskon­ namäng, mis sobis ideaalselt aina jõudu koguva üldise ,,müütide“ ja ,,stereotüüpide“ purustamise moega, mis on sestsaadik üksnes tugevnenud. ,,Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 19391940“ 2008. aastal ilmus Turtola raamat ,,Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 19391940“. Selle sünd oli asjaosa­ liste endi väitel teist laadi kui Pätsi-raamatul. Initsiatiiv tuli Tänapäeva poolt, Turtola pak­ kus teema ja kirjastusele see ­sobis.

Pätsi-raamatut oli kirjastus müünud üle 10 000 eksemplari ja küllap oodati head teenistust ka uuelt teoselt. Mul puuduvad

hiseaduslik pretensioon, mis kehtib ka kaitseväe kohta. ­ Raske on ette kujutada, kuidas kavatsetakse korraldada krist­ laste või teistesse religioosse­ tesse rühmadesse kuuluvate kaitseväelaste usulist teenimist, mille eest on seni vastutanud kaplanid. Küsimus pole milleski, mida võib teha või tegemata jätta, küsimus on Eesti Vabariigi põhiseaduses ja selle täitmises.

Hüpoteetiliselt võiks ju kait­ sevägi erinevatelt konfessioo­ nidelt kaplaniteenust sisse osta, kuid iseküsimus on selle pro­ jekti põhjendatuses, kuluefek­ tiivsuses ja üldisemas mõttes ka võimalikkuses, millele on vii­da­ nud peapiiskop Urmas Viilma.

Mõeldamatu on teha igapäevast kaplanitööd vabatahtlikkuse alusel või jätta see vaimu­ ­ like-reserviste hooleks.

Iseäranis õnnetu on ette­ paneku ajastus, sest kogu ühis­ kond seisab silmitsi vaimse ter­ vise halvenemisega ning just nüüd otsustab kaitsevägi oma ajateenijad ja personali jätta vaimse toeta.

Ei ole mõtet rääkida, et las teevad kaplanite töö ära sot­ siaaltöötajad ja psühholoogid.

Nad teevad kindlasti hästi oma tööd, kuid nad ei saa teha kap­ lanite tööd. Samamoodi ei saa kaplanid teha psühholoogide või sotsiaaltöötajate tööd.

On üldkehtiv ja teaduspõhine arusaam inimese sotsiaalsetest, psühholoogilistest ja vaimuli­ kest vajadustest, millel rajaneb nii Euroopa kui ka ülejäänud progressiivse maailma inim­ käsitlus ja sellest tulenevad

andmed, kas rahalised ootused õigustasid end, kuid sisulise poole pealt raamat kriitikat ei kannata.

Turtola seab Laidoneri ja Pätsi ühele pulgale juba Vidkun Quislingi ja Otto Ville Kuusisega, liigitades nad kõik ,,20. sajandi ,,suurte“ isamaa­ reeturite hulka“. Loomulikult on Pätsist, senisest autokraadist, saanud sujuvalt ka diktaator.

Kogu tekst näitab kiirustamise märke; tuline kiire oli ka tõl­ kega, mis tehti otse käsikirjast, nii et eesti- ja soomekeelne väljaanne ilmusid peaaegu ­ ­üheaegselt.

Raamatus leiduvaid rohkeid vigu ei jõua siinkohal kommen­ teerida, seda on tehtud ka pii­ savalt. Näiteks Vabadussõjale pühendatud leheküljed on täie­ lik haltuura. Esile tasub tuua läbivat demagoogiavõtet: nimelt rõhutab autor kümneid kordi, et tema eesmärk on korrigeerida ,,ülistavat“ hoiakut Pätsi ja Laidoneri 1939.-1940. aasta ­otsuste suhtes.

Tegelikult pole mingit ülistavat hoiakut kunagi olnud.

Ebamäärane, kuid siiski reaal­ selt eksisteeriv rahvuslik ajaloo­ line mälu oli nende aastate sündmustesse ja ka langetatud otsustesse üle kuuekümne aasta suhtunud kahetsustundega nagu loodusõnnetusse, riigi juhtide (Järgneb lk. 13)

inimesele tervikliku abi and­ mise põhimõtted.

Sellel alusel toimivad kapla­ natuurid politsei- ja piirivalvea­ metis, kinnipidamiskohtades, samuti ravi- ja hoolekandeasu­ tustes. Miks me siis arvame, et kaitsevägi saaks kuidagi teist jalga astuda? Töö spetsiifika võib erineda, kuid aluspõhimõt­ ted on samad.

Loodan tõesti, et ühes või teises menetlusetapis tõmma­ takse nendele õnnetutele ette­ panekutele pidurit. Kui peaks küsimus olema rahas, siis usun, et riik selle ka leiab, seda enam, et vaatame lootusrikkalt koroo­ naviiruse taandumisele ja ma­ janduskasvu taastumisele.

Ka valitsuse ja EELK valit­ suse ühiskomisjoni istungil leidsid taunimist kaitseväe juha­ taja kärpeettepanekud ühes tähelepanu juhtimisega võima­ likele ohtudele, mida nende ettepanekute teokssaamine võib kaasa tuua. Samal ajal kõlas äärmiselt sümpaatsena sise­ minister Kristian Jaani kõrge hinnang PPA kaplanite tege­ vusele ühes kinnitusega nende tegevuse jätkamisele.

Kindralleitnant Martin Here­ mi ees seisab konkreetne valik, kas minna ajalukku kaitseväe juhina, kes on likvideerinud kaitseväe orkestri ja kaplanaadi, või juhina, kes vaatamata aju­ tistele majanduslikele raskustele on suutnud säilitada Eesti jaoks sümbolväärtusega institutsioo­ nid, kindlustades ja suurendades sellega Eesti võitlusmoraali ja kaitsevõimet.

6

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Nr. 20

VEMU tõlkevõistluse võitjad selgunud

Fotol on Erik Kreem esinemas Toronto Eesti Meeskoori jõulukontserdil 2018.

Foto: EE arhiiv

Üht kunstnikuportreed kuulates Et portreed ei pea tingimata maalima pintsli ja paleti abil, ei tohiks olla enam uudis. Ka valminud kunstiteose nauti­ miseks võib teinekord paremi­ ni sobida hoopis kuulmismeel.

Sellised mõtted kerkisid pähe neljapäeva, 13. mai õhtul, kuulates klassikalise pianisti ja helilooja Erik Kreemi ­virtuaalset minikontserti. Üritus toimus Estonian Music Week’i „Memories of Home“ Northern Birch online kontsertsarja raames. Seekordse kontserdi kaassponsoriks oli Heinsoo kindlustuskontor. Ette­ kandele eelnes vestlus, kus esi­ nejat usutles Vincent Teetsov.

Erik Kreemi muusikuam­ p­ luaa on avar. Peale klaveri män­ gib ta teisigi instrumente, näiteks tšellot, tegeleb dirigeeri­ misega ja improviseerib. Ta tun­ neb rõõmu, et on sündinud musikaalsesse perre ja sai alus­ tada õpinguid varakult, üsna noores eas. Klaverit instrumen­ dina vaatleb ta kui kaheteralist mõõka: see pakub ühelt poolt lõputuid võimalusi, teiselt poolt on aga piiratud. Väljendus­ rikkuses näiteks jääb ta keelpil­ lidest kaugele maha. Heliloojale on selle instrumendi tundmine hädavajalik.

Improvisatsioon on klassika­ lises muusikas hooletusse jää­ nud ala, seda harrastatakse rohkem teistes žanrides. Jääb mulje, et Erik ei ole selle hoiakuga päriselt rahul. Inter­ preedina tunneb ta, et teiste ­heliloojate muusika esitamisega kaasneb teatud lisavastutus, mis enda heliloomingu puhul puu­ dub – autori sõnumit tuleb tundma õppida ja esitada võimalikult tõetruult.

Eesti muusika varasalv on rikkalik ja omanäoline. Sellest eeskujude ja inspiratsiooni leid­ mine ei ole väljaspool Eestit sündinud ja kasvanud muusi­ kule kõige mugavam, pakub aga huvi ja tiivustab.

Dirigeerimise osas arvab Erik tundvat, et tal on, mida

teistega jagada. Mis puutub ­heliloominguse, siis küsib ta en­ dalt mõtlikult (mitte kahtlevalt), kas ta on suutnud luua ja välja kujundada oma isikliku näo ja hääle.

Vestlusele järgnenud ettekan­ net võiks vaadelda kui kolme­ osalist. Avapalaks oli Heino Elleri „Tokaata h-moll kla­ verile“. Teiseks ja kaaluvaimaks oli omaloominguline „Lapse­ põlve süit“, mis koosnes kuuest osast. Lõpuks kaks improvisat­ siooni.

Elleri tehniliselt nõudlik pala oli esitatud veenvalt ja enese­ kindlalt. Mida öelda aga heli­ looja enda ulatusliku teose kohta? Uudisloomingu arvus­ tamine on alati paras pähkel ka kogenuimale kriitikule. Siin peegeldus vastu hulk erinevaid meeleolusid. Lapsepõlve tunne­ teskaala amplituud võib olla ootamatult lai, pendel ei tarvitse tiksuda sugugi nii taltsalt ja vaospeetult, kui täiskasvanute arvates peaks olema. Antud juhul võis kuulaja tajuda nii sillerdavaid „aiaäärne tänavas“ tüüpi ilutsemisi, kuid lõpupoole ka tõrksat protesti, põlvpükstest välja rabelemist. Üks on aga kindel: komponisti helikeel on särav ja läbipaistev, ülimalt kuulajasõbralik. Igast noodist õhkub tingimusteta elu- ja iluja­ nu.

Improvisatsioonid pakkusid omaette elamuse. See on žanr, kus loominguprotsess toimub otse publiku silma all. Piltlikult väljendades: toit valmistatakse ja serveeritakse samaaegselt ning süüakse sama palavalt kui see on keedetud. Ka siin ei tarvitsenud kuulaja pettuda. ­ Huvitav oleks teada, kas mõle­ mal juhul oli tegu täiesti eks­ prompt loominguga või tuli kunstnik lavale vähemalt mingi teema või juhtmotiiviga varru­ kas.

Kui nüüd Erik Kreemile heanaaberlikult appi minna ­ tema muusikalise näo kujun­ damise küsimuses, siis lausuks

Pühapäeval, 2. mail tehti Zoomis kokkuvõtteid VEMU tõlkevõistlusest. Osalejaid tuli kokku üle ilma. Allpool ettevõtmisest lähemalt.

Jaanuaris 2019 kohtus alla­ kirjutanu Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejeviga ja Kerti Tergemiga Eesti Kirjanduse Teabekes­ kusest, et pakkuda välja kaks koostööideed. Esiteks oli VEMUl soov kutsuda 2019.a sügisel paar Eesti kirjanikku Toronto rahvusvahelisele kirja­ nike festivalile (TIFA). Teiseks oli kavas korraldada tõlkevõist­ lus. Esimene plaan teostuski 2019.a sügisel, mil Torontos käisid Kai Aareleid ja Rein Raud. Teine idee küpses veidi kauem, kuid 2021.a alguses kuulutasime välja esimese VEMU tõlkevõistluse.

Osaleda võisid igas vanuses inimesed, kellel polnud varem ilmunud ühtegi tõlkeraamatut.

Võistlusega soovisime innus­ tada keelehuvilisi väliseestlasi süvendatult tegelema oma ema­ keelega ning kasutama head ­inglise keele tundmist. Osalema oodati ka eesti keelt valdavaid mitte-eestlasi, kes huvituvad eesti kirjanduse vahendamisest inglise keelde. Lootus oli, et võistlus võiks aidata leida uusi talente, kes saaksid tulevikus kaasa aidata eesti kirjanduse levitamisele maailmas.

Tõlkida tuli kaks etteantud proosateksti: Jürgen Rooste „Astrid Lindgreni surm“ ja Mehis Heinsaare „Rändaja õnn“. Tekstid valisid välja Kerti Tergem ja Ilvi Liive Eesti Kirjanduse Teabekeskusest.

Võistlustööde esitamise tähtaeg oli 31. märts 2021.

Töid laekus nii tavalise kui e-postiga 26 inimeselt: Kana­ dast 11, USAst 3, Suurbritan­ niast 5, Eestist 3, Portugalist, Hollandist, Austraaliast ja Šveit­ sist igast 1. Viimane võistleja märkis oma elukohariigiks ka Saksamaa, mis teeb maade ­arvuks 9.

Kolmeliikmelise žürii tööd juhtis tõlgetele spetsialisee­ runud veebiajakirja Words Without Borders peatoimetaja Susan Harris USAst. Teinegi žüriiliige on pärit USAst – Tiina Kaia Ets on teenekas ja tunnustatud tõlk ja tõlkija, kes töötanud nii Ameerika Hääle kui USA Riigidepartemangu ja Valge Maja juures. Kolmas ­žüriiliige oli Eesti ja Sri Lanka päritolu Sandra Kasturi, kirja­ nik, luuletaja ja toimetaja, kes on sündinud Eestis, aga nüüd juba pikka aega Kanadas elanud.

Nagu öeldud, kuulutati võit­ jad välja 2. mail Zoomis.

Tervituskõnega esines Tartu College’i ja Estonian Studies Centre’i president Jaan Meri.

VEMU peaarhivaar Piret Noorhani rääkis võistluse saa­ misloost. Kerti Tergem ja Ilvi Liive tutvustasid Eesti Kirjan­ duse Teabekeskust. Seejärel said sõna žürii liikmed, kes tunnustasid kõiki osavõtjaid ­ julguse eest asuda tõlkima se­ ­ davõrd komplitseeritud tekste.

Eriliseks pähkliks kujunes Heinsaare „Rändaja õnn“, mille pealkirjavariante ainuüksi sai kokku ligi kümme.

Võistluse võitis Tiina Otema Torontost. Žüriile meeldis eriti tema tõlkevaste Heinsaare no­ velli pealkirjale – „Wandering Bliss“. Aga kiideti ka kindlat kätt, millega seda raskesti taba­ tavat novelli ohjati, osavat ­fraseerimist ja sõnavalikut, mis andsid hästi edasi loo õhulist, eeterlikku iseloomu. Võitja tõlketööd avaldatakse ajakirjas „Estonian Literary Magazine“ ja tema päralt on reisistipen­ dium osalemaks 2022. a suvel Eesti Kirjanduse Teabekeskuse korraldataval tõlkijate seminaril Eestis. Osalemist toetavad Esto­ nian Studies Centre/VEMU ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus.

Teist kohta jagasid Talvi Maimets Torontost ja Pearu Unga Šotimaalt. Talvi ei vaja Toronto eestlastele ilmselt tut­ vustamist. On rõõm tõdeda, et pika perearstikarjääri lõpetanud, on ta avatud uutele väljakutse­ tele ja saab nüüd oma teisi ­talente rakendada. Pearult kuul­ sime, et ta on küll Eestist pärit, aga diplomaatide lapsena ela­ nud mitmel pool maailmas ning omandanud nii võõrkeeli.

Kurioossel kombel oli ta võist­ luse kohta kuulnud oma ema kaudu, kes elab praegu Hiinas.

Ka kolmandaid kohti anti välja kaks. Need läksid Ellen Valterile Torontost ja Tony Allenile USAst. Ka Ellen on Kanada eestlastele hästi tuntud oma mitmekülgse tegevuse ja annete poolest. Tony tunnistas, et ta pole kuskilt otsast eestlane, küll aga mõnda aega Eestis elanud ja nüüd suur Eesti fänn ja estofiil. Ta on ka tegev kirjas­ tuste ja raamatumaailmas.

Nii teise kui kolmanda koha omanikud saavad valida endale meelepärase raamatu Rahva Raamatu või Apollo raamatu­ poest, mille tellimise ja kohale­ toimetamise eest kannab hoolt VEMU. Võidutöid kuulsime Vincent Teetsovi suurepärases esituses, misjärel said osavõtjad omava­

ehk, et seal on iseloomusta­ va­ tele joontele veel küllalt ruumi.

See on põld, kuhu aeg ja elu­ kogemused künnavad kord sügavaid ja paljuütlevaid vagu­ sid. Kuid seemet, mis neisse vagudesse puistatakse, on kül­

vaja salved täis. Sellest võrsu­ vast viljast on muusikat armas­ taval publikult juba hõrgutav eelmaitse olemas. Ärgu väsigu käed ardakurgi hoidmast.

EERIK PURJE

Susan Harris

Tiina Otema

Pearu Unga

Tony Allen

hel vestelda. Kõlama jäi soov, et taoline võistlus ei tohiks viimaseks jääda. Tõlkijatena käe valgeks saanud näivad olevat täis hakkamist ja soovi ­ alustatud teel edasi liikuda.

VEMU pakub neile selleks hea meelega võimalusi ka tulevikus.

PIRET NOORHANI

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1054 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18

19 22

25

26

23

27 34

37

38

31

32

49

50

43

46

47 53

54

48

51

52

57

58

59

60

61

62

1. Kali.

5. Tulekeel.

9. Ühesugused kaashäälikud.

12. Esialgne arenguvorm.

13. Tegus, innukas, hakkaja.

14. Ühesugused vokaalid.

15. Lõikamiseks kasutatav tööriist.

16. Linnu kodu.

17. Eesti rahvusringhääling (lüh.).

18. Peakorter.

20. Eesti suvepealinn.

22. _____Maria, (tunt. liköör).

24. Aprill (lüh.).

25. Riik Euroopas.

29. Juurdekasv.

33. Endine, aktiivse teenistuse lõpetanud.

34. See (omast. k.).

36. Sik-_____ .

37. Jaapani saarte põlisasukas.

39. VEMU peaarhivaar.

41. Läti maakood.

43. Terava otsaga metallvarras.

44. Siberi hirv.

11

40

42

PAREMALE:

10

36

39

41 45

35

30

55

56

47. Ajaliselt ennem.

51. Sama, mis 14. par.

52. Lai, ruumikas.

56. Mustlane.

57. Kunst (ld. k.).

58. Metsatukk.

59. S______, Lãti riigikogu (om. k.).

60. Mets (vene k.).

51. Inisemine.

62. Eesti kunstnik, tutud ka kui mesinik (snd 1941).

ALLA:

1. Sangaga jooginõu.

2. ______i, iga kord, ikka, püsivalt.

3. Türgi ohvitseri tiitel.

4. Purjetamis- v. sõudevõistlus.

5. Ring (ingl.k.).

6. Naisenimi.

7. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

8. Puust v. plekist karjakell.

9. Teravili.

10. Lihakauplus.

11. Mesikäpp.

19. Ühe paavsti nimi.

21. Kauplemine.

23. Ettevõtte v. asutuse esindaja,

vahetalitaja.

24. H_____, helistamisel kasutatav tervi­tussõna.

25. Kehaosa.

26. Õigusteta isik.

27. Jooksma (ingl.k.).

28. Mehenimi.

30. Lapsevanem.

31. Järv Armeenia mägismaal Türgis.

32. Eesti Keele Instituut.

35. Emergency Response & Rescue Vessels.

38. Omapead, järelevalveta.

40. Naistele eraldatud ruumid islamimaades.

42. Sepa töövahend.

44. Teat. kunstiteos.

45. (Peidetud) varandus.

46. Inimtõug.

48. Ribi.

49. Ema (helllitavalt).

50. Air _____, õhupost.

53. Sama, mis 31. alla.

54. Tuntud musta­ nahaline poksija (1942–2016).

55. Sama, mis 27. alla.

Naljanurk HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

,,Doktor, mu puujalg teeb mulle palju valu,“ kaebab mees arstile. ,,Kuidas nii?“ küsib arst kahtlevalt. ,,Mu naine peksab mind sellega, kui tulen kõrtsist lii­ ga hilja.“

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

T

Paremale: 1. Sake, 5. ESSO, 9. Kkk,

24 29

S

Ristsõna nr. 1053 LAHENDUS

21

28

33

44

20

I

12. Loom, 13. Gear, 14. Ani, 15. Arri­ (vederci), 16. Eleg(antne), 17. Hei, 18. Pamiir, 20. Isver, 22. Ori, 23. Vae­ (koda), 24. ERR, 26. Iive, 29. EMTA, 33. Saar, 35. Sol, 36. Pais, 37. Tanu, 38. Snip, 40. Rai, 41. Uni, 43. Las (Vegas), 45. Ranne, 48. Kopsud, 51.

(H)avi, 52. EKRE, 55. Sile, 56. Bis, 57.

Veis, 58. Amma(n), 59. Isa, 60. Agaa, 61. Tael.

Alla: 1. Slap, 2. Aora(ki), 3. Kor­ moran, 4. Emiir, 5. Eger, 6. Sel, 7.

Sae, 8. Orgia, 9. Kahv, 10. Knee, 11.

Kiir, 19. Iii, 21. Seep, 23. Veli, 24. EST, 25. Raa, 27. Issi, 28. Von, 30.

Marssima, 31. Tia (Maria), 32. Asi, 34. Ruun, 39. Plo(om), 42. Neeva, 44.

Apsat, 45. Rabi, 46. Avis, 47. Nisa, 48. Kesa, 49. Ulme, 50. Deal, 53. Keg, 54. RIA.

Nädala retsept

Kiirelt valmiv ja lihtne rabarberikook Valmistusained: 3 muna ½ tassi suhkrut 1/4 naela võid 1 tl vanilli ½ tassi hapukoort 1½ tassi jahu 1 tl küpsetuspulbrit 1 tass rabarberitükke Valmistusviis: Vahustada munad suhkruga, lisada toasoe või, vanill, hapu­ koor ja küpsetuspulbriga sega­ tud jahu. Viimasena segada ­taignasse rabarberitükid. Valada segu rasvainega määritud nelja­ kandilisele küpsetuspannile (või ümmargusse lahtikäivasse koo­ givormi) ning küpsetada eel­ soojendatud ahjus 395 F kraadi juures umbes pool tundi või vajadusel enam (koogi valmi­ ­ misküpsust võib katsuda puuti­ ku abil). Pisut jahtunud koogile võib raputada tuhksuhkrut.

Venemaa sportlased võistlevad olümpial lipuvärvides riietes Venemaa lipp on dopingu­ reeg­lite rikkumise tõttu olüm­ piamängudel praegu keelatud, kuid sportlased saavad Tokyos võistelda lipuvärvides riietes.

Venemaa koondised ei või Tokyo ja Pekingi olümpial ka­ sutada oma lippu, hümni ega muud sümboolikat, samuti on keelatud riigi olümpiakomitee täispika nime kasutamine.

Nõnda võistlevad venelased Tokyos ja Pekingis rahvusvahe­ lises telepildis akronüümi ROC (Russian Olympic Committee; Venemaa Olümpiakomitee) all.

Rahvusvaheline Olümpia­ komitee (ROK) kinnitas veeb­ ruaris, et järgmistel OM-idel on Venemaa sportlaste lipuks riigi olümpiakomitee logo (Venemaa lipuvärvides leegid olümpiarõn­ gaste kohal) ja kui võistlusvor­ midelt ei õnnestu eemaldada sõna ,,Venemaa“, peab vormi­ dele lisama termini ,,Neutraalne sportlane“. (ERR/EE)

7

Volli veste

Prääksujatest Naabrimutil juhtus nii, et pärandas uhke kottidza tollel Muskoka Joosepi järvel. Arvas aga, et kaht majapidamist ülal pidada on nuhtlus, müüs maha, sai päris kopsaka summa.

Kuna talle aga vesi ja ujumine on lapsest saadik meeldinud, otsustas ta enesele tahaaida basseini lasta ehitada. Ka sai nendest rahadest uhke uue köögi, aga see juba teise päeva teema.

Meie tänavuse jaheda kevade tõttu pole bassein veel ava­ tud, talvekate peal, aga ju vihm on sinna kogunenud.

Niivõrd, et pardid käivad seal tihti, jalgu ja alakeha nii­ sutamas. Kuid nendega, noh pardipaariga, neid ikke kaks, isane ja emane, on minule tulnud iga-aastane nuhtlus. Vaat, ku midagi neid ehmatab - ja meil neid metsloomi siin kandis piisavalt, kes tahaks pardipraadi. Piltlikult. Linnud tõusevad siis lendu ning ju hirm on midagi nende seedimissüsteemile teinud. Lendavad suurema prääksumisega üle meite ilusa aia – ja lasevad valla visiitkaardid. Mis pea eranditult langevad meie ilusale, kivist patiole. Seda sõna ei oska tõlkidagi – siseõu see põle. Pigem on see kohaks, kus saame olla aiamööblil varaõhtuti, ku suvine lõõm seda lubab. Temake heegeldab, mina ikke nina raamatus. Suuremat mõnu põle kui lugemine. Ainus koroona-ajastu pluss. Saan – ning seda eriti maakeeles – neid, mida ostetud, Eestist tellitud, kuid ajapuudusel tolmu kogunud, avada ning nautida.

Kuid kui pead patiokividelt, vahel ka toolidelt koledaid, valgeid suuremaid plekke puhastama, siis mis mõnu. Olen ähvardanud, et ostan jahipüssi, lasen lendajad maha. Kuid looduse seaduste järgi tuleb uus paar kindlasti järgmisel ke­ vadel. Maailma peab teiste inimestega, loomadega ju jagama.

Mis viib nonde prääksujate juurde, kes kõikjal noka ava­ vad ning esitavad kummalisi arvamusi. Meil käib ikke see neetud krasnaja svezda, ainult temakese tõttu too käibki.

Tänapäeval, kui muust põle juttu ku pandeemiast ja vakt­ siindest, loen selle, jutumärkides ajalehe, läbi viie minutiga.

Tollel lehel on aga üks ajakirjanik palgalehel, kes on tagurpidi rassist. Et valged, eriti minusugused vana­ kõbõkõsed, on kõigis süüdi, mis viltu on. Perenimi on mida­ gi nigu Paradkar. Kuna ka temaksele ei meeldi need artiklid, väärsüüdistused, siis kujutage ette, ristis tema, mitte mina, ta Pardikakaks. Prääksumisega, tihti esilehel, arvamustelehel on esitatud seisukohti, mis ei vasta sugugi tõele.

Noh, naabri sulelistega tulen kuidagi toime. Aga et riigi suurimas ajalehes lubatakse sellist pahna ilmuda, no ei saa aru. Ku lisada paljude teiste selliseid esitusi, siis jään mina kohalike partide juurde ning jätangi tolle kollase ajakirjan­ duse lugemise maha.

VABARNA VOLLI

Filateelia Uus postmark

Eesti Ornitoloogiaühing 100 Omniva (Eesti Post) lasi 29. aprillil käibele uue postmargi sarjast Floora ja fauna, mille­ ga märgitakse Eesti Ornito­ loogia 100. aastapäeva. Mar­gid on kujundanud Vladimir Taiger. Kahest margist koos­ nevad margiplokid on trüki­ tud trükikojas AS Vaba Maa. Eesti Ornitoloogiaühing asu­ tati 1. mail 1921. Saja aasta jooksul on ühing panustanud meie lindude uurimisse, kait­ sesse ja tutvustamisse. Täna­ päeval on ornitoloogiaühing oma enam kui 600 liikmega üks suuremaid looduskaitse organi­ satsioone Eestis ning ka rahvus­ vahelise linnukaitseorganisat­

siooni BirdLife International koostööpartner.

Aasta lind – kuldnokk Kuldnokka, täpilise musta sulestiku ja kollase nokaga ­kevadekuulutajat tunnevad kõik.

Kuldnoka pesitsusaegne rohe­ kasvioletselt helkiv sulestik on silmatorkavalt kaunis ning tema paarilise peibutamiseks kõlav laul meisterlik.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast, kuldnokk on järjekorras 27. aasta lind (eoy.ee/kuldnokk).

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

8

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Nr. 20

Tartu College’s 2020 recap at the Annual Meeting of Members Vincent Teetsov

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russia: you’re either friend or foe With a few exceptions, coun­ tries with historic relations with Russia (good or bad), countries situated closer to Russia, are more likely to be regarded by Moscow as a foe than a friend.

It’s self-evident why. Russian military is still occupying large sections of Georgia and Moldova, commanding aggres­ sive military operations in Eastern Ukraine. It’s not diffi­ cult to understand why Russia’s post-Soviet neighbours do not readily cozy up to Moscow.

Thus in April it was reported that a list of countries to be ­declared unfriendly by Russia’s foreign ministry would consist of Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, the Czech republic, Georgia, Ukraine, the U.K. and, of course, the U.S.A. Relations between Washing­ ton and Moscow have rapidly deteriorated since Joe Biden took office, especially after Biden, in an interview, did not disagree with the notion that Vladimir Putin was a killer.

On May 14, the Kremlin ­issued a decree that designated the U.S.A. and the Czech Repubic as “unfriendly coun­ tries that have committed un­ friendly steps” against Russia.

The Czech Republic was blamed for stating Russian agents were involved in the explosion of an ammunition ­ ­depot in 2014.

Observers note that Germany and France were not part of the original list compiled for eva­ luation by the Kremlin, despite their frequent criticism of Moscow. A Russian Duma member commented that Mos­ cow held them to be sufficiently removed from Washing­ton’s policies and that they could be potential negotiators for Russia.

Marko Mihkelson, chair of the Foreign Affairs Committee of the Estonian Parliament ­offered a more nuanced obser­ vation of the situation: The list shows “which countries best understand the character of the Kremlin’s aggressive foreign policy. Germany and France should be pretty jealous”.

Mihkelson also tweeted that inclusion on Russia’s list was a “quality mark for our foreign and security policy. France and Germany and other allies, it is time to join us”.

(This writer recognizes

Mihkelson’s notion that being blacklisted by Moscow can be a badge of honour. In 2008, the ninetieth anniversary year of Estonia’s independence, Putin’s youth organization, Nashi, pro­ posed that Estonia’s president, prime minister, foreign minister, defence minister, other promi­ nent government officials and Laas Leivat be officially ostra­ cized. I was the only Estonian living abroad so designated.

The Kremlin certainly knew how to boost my self-esteem.)

The actual consequences of a country’s inclusion on a list of states the Russia declares un­ friendly is limited this time to Russian citizens being banned from working in local diplomatic missions of foreign countries.

This restriction may seem trivial, but knowing that thousands of visas are processed by U.S. ­officials every year for Russians traveling there, the clerical assistance that locally hired ­ Russians provide is crucial to avoid unwieldy bottlenecks.

Polling the public for opinions regarding enemies of ­ one’s country is not common­ place in the West. In Russia it’s conducted regularly by the Levada Centre, an organization whose credibility is trusted in the West. In a November 2020 poll, fully 70% of Russian re­ spondents said the U.S.A. was Russia’s enemy. Only 5% designated the Baltic states ­ similarly. (One notes that a ­ 2017 U.S.A. opinion poll found that only 22% of respondents deemed Russia to be an enemy.)

While these results are not directly inter-related to the ­original unfriendly countries list – being known as unfriendly or as an enemy are loaded with differing emotional impacts – the wide discrepancy may how­ ever indicate how Russians in general view the Baltic states, this being in sharp contrast to the Kremlin’s more harsh ­evaluation.

Sentiments of distrust and unease have for centuries been expressed about Soviet/Russian regimes in Finnish, Polish, Georgian, Ukrainian, Chechen, Lithuanian, Latvian, Estonian and other languages. These peoples have seen how the ­ Kremlin can recognize only two types of neighbours – those who are captive and those yet to be.

LAAS LEIVAT

On the evening of Thursday May 13th, Tartu College held its Annual Meeting of Members (AMM) on Zoom.

The 24 members present, who represent each korporatsioon and selts (Estonian academic fraternities, sororities, and societies) looked in retrospect on 2020, a year that was extremely challenging.

The financial impact of COVID-19 has been major. The impact was lessened by the fact that Tartu College was full until April 2020, after which occu­ pancy rates decreased with university students mostly at­ ­ tending online classes. Accord­ ing to Linda Karuks, Tartu College’s General Manager, 45% of the student residence was occupied last September and during the summer.

Accordingly, TC’s total occu­ pancy income at the end of 2020 was $3.1 million. This was a decrease of $1.5 million from 2019.

As shown in the presentation of the 2020 financial statements

by Peeter Einola, Chair of TC’s Finance Committee, reduced occupancy income was the pri­ mary reason for TC’s recorded loss of $64 thousand for 2020.

Due to the continued un­ certainties brought about by the pandemic, TC suspended its suite renovation program, but used the lower occupancy situation to undertake signifi­ ­ cant cosmetic upgrading and maintenance of existing suites and the building, including the new, accessible washroom on the G floor.

TC continued to support the Estonian Studies Centre and the Chair of Estonian Studies Foundation with reduced fund­ ing. In 2020, this was in excess of $260 thousand, contrasting with 2019, when it was around $430 thousand.

TC was able to offset some of the loss in occupancy income through the government’s pan­ demic emergency support pro­ grams, which amounted to $636 thousand.

Eesti Elu is in the process of redesigning its website, so that it may better serve Estonians in Canada as a central hub of news, information, culture, and educational resources. To this end, the newspaper was able to tap into government support of $50 thousand for local news publications, and if pandemic wage support were to also be considered, the newspaper ­essentially broke even in 2020.

Significantly, as explained by Linda Karuks at the AMM, Tartu College is in an ongoing legal dispute regarding the property assessment classifica­ tion of its building. TC is trying to get more favourable treat­ ment from the Municipal Pro­ perty Assessment Cor­pora­tion (MPAC). The outcome of this dispute will substantially affect

Photo: ajapaik.ee

the amount of realty taxes paid

by Tartu College.

However, despite the chal­ lenges of operating through the pandemic, the basis for TC’s continued operations remains strong. Tõnu Tõsine, who is Chair of the Audit Committee, reported that in the audit of TC’s financial statements by MNP LLP, Tartu College essentially had a clean audit, ­ that no instances of short-com­ ings with Tartu’s overall finan­ cial manage­ ment nor conduct were found. MNP LLP has con­ ducted TC’s financial statement audits since 2015, and the AMM voted to continue with the firm for 2021.

As Tartu College is looking forward to more normal ­operating conditions, it expects that by September 2021, its student occupancy levels will ­ increase to at least 65% as COVID-19 vaccination rates continue to rise and universities welcome students back for ­in-class learning. That percent­ age may increase, of course, if students register at the same rate as before pandemic times.

Linda Karuks pointed out how it’s been a challenge to manage the student residence in the last 14 months. However, there has been only one known case of COVID-19 at TC since the pandemic started, among student residents and employees, which is significant as residents are allowed to self-isolate at TC as required by Government regulations. That single case ­ was immediately contained by staff, who proactively follow health guidelines and clean and maintain the building.

As students return in greater numbers, Karuks has voiced a desire to reflect TC’s educational purpose more actively. By ­adding an Educational Program section to the website, TC can promote VEMU’s wide range of programs and activities that are in English to the students and broader public, increasing awareness of VEMU in the community. TC plans to also promote and partner with the other educational programs that take place on the G-floor, including the Academy for ­ Lifelong Learning, who have

generously donated $5,000 as a bursary for our TC student ­residents. Karuks and staff will work with the Student Resi­ dence Council to establish ­criteria for the bursary funds.

Infrastructural improvements are ongoing. Jaan Meri, President of Tartu College, says, “we’re constantly investing in our infrastructure because it’s a 50 year old building.” Given the extra demands observed during the pandemic, TC is making improvements to things like ­internet connectivity. By switch­ ing its internet service provider to Beanfield Metroconnect, TC will be increasing internet speed from the current 1 Gbps to 5 Gbps, which will also benefit the G-floor. Reet Oolup of the Executive Committee expressed that this upgrade will also save money in the long-term.

The meestetuba that is used

by Korp! Fraternitas Estica, Korp! Sakala, Korp! Ugala, and Korp! Vironia is in the process of being renovated, with com­ pletion projected for the fall semester. This is hand-in-hand ­ with the eventual relaxation of COVID protocols and the hope of resuming activities on the G floor of TC. While Tartu Management and staff looks after the day to day operations and development of TC, the Board of Directors of Tartu College provides over­ sight, approvals, and guidance.

During the AMM, it was an­ nounced that Souit Olvet will be retiring from his position on the Board. Tartu College is grateful to Olvet for his long­ standing work and help on the Board, as a representative of ÜS Raimla, within Akadee­ miline Kodu, and for his work with the Bibliograafia Klubi.

With this in mind, TC is looking for the next generation of individuals who will start to govern in these positions in the coming years. These new candi­ dates must be a member of a korporatsioon or selts, and possess a certain skill set to ­ oversee the student residence and take on “oversight responsi­ bility of everything that goes on at Tartu College at a higher (Continued on page 10)

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

9

We’re Listening with EMW: Lauri Kadalipp Social Jazz Vincent Teetsov From South to North in Estonia, the music scene on a national level has proven to be an active place for expres­ sion across genre boundaries.

These are the kind of boun­ daries that nowadays might inhibit full-on recording sessions in another style: if ­ you’re a folk musician, to communicate your identity clearly, you can’t publicly dip into jazz or hip hop. Or so they say.

One musician who has sub­ verted this arrangement is Tõnu Tubli. I distinctly recall hearing his solo drumming during Trad.

Attack’s sound check at Tartu College years ago. Sandra and Jalmar were rigorously prepar­ ing in their green room; scaling through torupill (bagpipe) lines, strumming chords on the twelve-string guitar, between managing the band’s social me­ dia channels.

Meanwhile, the drummer was floating on the opening groove of John Mayer’s “Waiting on the World to Change.” The rhythm, originally played by Steve Jordan, is swung, with a backbeat that’s delayed just enough to move the song forward with a “hands shifting in the air” sense of balance. Not only does Tubli ­ have the time of his life behind the drums, he is noticeably enamoured by the unknown in ­ music.

Which leads me to Lauri Kadalipp Social Jazz. In the band, there’s Kirke Karja on Fender Rhodes piano and key­ boards, Allan Järve on trumpet and flugelhorn, Tõnu Tubli on drums and electronics, and Lauri Kadalipp playing tenor

saxophone. It’s an assemblage of young musicians who reflect the classic jazz legacy, but like the latest movement in jazz ­music, eschew an overly senti­ mental handling of that legacy.

Take the song “Addiction”, from their video series Live at Põhjala Factory. The bait for listeners is the cool swagger of Järve and Kadalipp’s dual trum­ pet and saxophone. Then, when the other two musicians come in, the repeating 20 note or so phrase swings its fists like a welterweight boxer. Karja’s keyboard chords swirl moodily on the low end, and there is a draggy funk approach to the drumming. Instead of dancing on the ride cymbal, the hi hat and snare take the lead, with objects added on top for added sound textures. Modern drum­ mers add bells and shells all over their kits and rivets in their cymbals, to add extra rattle and rumble to their sound. Airy electric piano creates a pause in the intensity before the song reaches its colossal height again.

In contrast, their song “23.

Mai” feels like a walk on the clouds. The 3/4 time signature is graceful and dreamy. And again – the players love it. They smile and laugh when they hit the sweetest notes, in the most infectious way.

You may wonder why this take on jazz is different than what’s come before it. Yes, they work within the framework of a main musical premise, deviating solos, and a return to the main premise. However, they are pre­

Day of Remembrance of the Genocide of the Crimean Tatar People

Lauri Kadalipp Social Jazz.

venting jazz music from being sealed off for a select few lis­ teners. The popularity of jazz waned in the 60s. Fusion and smooth jazz had their moments, but there is something exciting happening now.

According to Kadalipp, his first compositions were born when he studied at Heino Eller Tartu Music School. He is also a teacher of saxophone and a big band jazz conductor. Even if he is embedded in this scene, though, what’s to stop him from exploring nu-disco, for example?

What we are seeing is a desire to move away from boxes and cliques, to a listening ex­ perience that is unrestricted.

Talk to a Millennial or Generation Z music lover or instrument player about their ­ playlists, and they’ll probably talk about Cory Henry and the Funk Apostles, who played a much anticipated show at Tallinn’s Jazzkaar in 2018.

You’ll hear the names Snarky

Photo: Madis Reimund

Puppy, DOMi and JD Beck, Kamasi Washington, Vulfpeck, and Jacob Collier. They all fill different pairs of shoes, but form a collective sound here and now. These artists, and Lauri Kadalipp Social Jazz with them, are presenting what you might call “Omnivorous Jazz.”

Young listeners don’t isolate themselves in one scene. They mingle.

It’s social music.

On top of this, these bands are part of a global musical movement of fresh faces who know they can use virtuosity to change the opinion that “they just don’t make good music anymore.” Once this technical ability is understood, enjoyment is achieved on a deeper level.

Keen listeners can play Lauri Kadalipp Social Jazz’s 2018 ­album “Feels Just Right” online (shorturl.at/jqGMW). We hope it makes the cut for your play­ lists.

ESTONIAN LIFE: Your source of news about Estonia and Estonians

Shared passion. Shared future. Shared legacy Estonian Foundation of Canada Estonians are a resilient people. The existence of an ­ Estonian community in Cana­ da proves that. The organiza­ tions and institutions created more than 50 years ago ­continue to evolve and adapt.

Even as our community changes, the pride and passion we share for our Estonian heri­ tage continues to unite us. The global pandemic has made us all more aware of the impor­ tance of looking after our ­families, friends and communi­ ties. One way to do this is to write or update our wills and powers of attorney.

Supporting the Estonian community across Canada is the mission of the Estonian Foundation of Canada (EFC).

For many organizations, the Foundation’s support can be more than 30% of their ­operational budgets. EFC is also a major supporter of almost every Estonian initiative, cele­ ­

bration and festival in Canada.

EFC has built a financial foundation for our community thanks to the generous support of our donors – thousands of friends committed to helping the community and making a difference. Donors give to the Foundation in various ways.

Many give to annual appeals, become monthly donors, and some donors chose to make larger one-time gifts, for ­example, donating securities, or adding EFC as a beneficiary in their Will. These donors have chosen to make their legacy to supporting the Estonian com­ munity they love.

What is your legacy?

A legacy is a meaningful and energizing contribution to a

greater good, to ensure that it will have a life beyond you. For us, it is the Estonian commu­ nity.

The decisions we make today will have a significant ­ impact on ensuring that our Estonian culture and heritage live on. A gift to EFC in your Will is a gift to Estonians in Canada and has the power to keep our community vibrant and strong for years to come. It is important to understand that your gift doesn’t have to take away from what you plan to leave for your loved ones. Your gift can be structured to achieve all your objectives – taking care of your family and loved ones as well as sustaining and ­supporting our community.

May is Leave a Legacy month. It is the perfect reminder to take a moment to think about YOUR legacy and how your support will help to shape our Estonian Community. Let’s share our resilience and deter­ mination to keep our culture

OTTAWA. On May 18, the world marked the Day of Remembrance of the Geno­ cide of the Crimean Tatar People. The Ukrainian Cana­ dian Congress (UCC) joins the Crimean Tatar People in mourning, grief and solemn commemoration of the ­memory of the victims of the Sürgünlik.

In 1944, the totalitarian Soviet communist regime exiled the Crimean Tatar People, the indigenous people of Crimea, from their homeland. Hundreds of thousands of men, women and children were forcibly and violently deported to Siberia and Central Asian regions of the USSR. Nearly half lost their lives during the first year of exile. The Soviet regime ­ prohibited the Crimean Tatar ­ People from returning to Crimea for almost 50 years.

May the Memory of the Victims be Eternal. Вічная Пам’ять.

In November 2015, Ukraine’s Parliament recog­ nized this crime as an act of Genocide against the Crimean Tatar People and established May 18 as the Day of Remembrance of the Genocide of the Crimean Tatar People.

The Ukrainian Canadian Con­ gress calls on Canada to recog­ nize the deportation of the Crimean Tatar People as an act of Genocide.

In 2014, Russia invaded and occupied Crimea. Today, the Crimean Tatar People, who are bravely resisting the Russian occupation of their ancestral homeland, are once again ­subject to systemic repressions, arbitrary arrests and attacks on their inalienable rights and free­ doms by the Russian occupa­ tion regime. The Representative Assembly of the Crimean Tatar People, the Mejlis, has been illegally banned. The Crimean ­ Tatar People are once again the victims of a cruel and ruthless occupation regime.

The UCC stands in solidarity with the Crimean Tatar People and calls on the international community to increase pressure on Russia to end its illegal ­occupation of Crimea.

strong, and to keep it going for another 50 years.

More detailed information about planning your gift to the Foundation is contained in the Planned Giving brochure avail­ able in the May 21, 2021 ­edition of Estonian Life news­ paper, or contact us at 416-4655600 or info@estonianfounda­ tion.ca

10

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Tartu College Book Club – book reviews Maiki Andre Lupp – reviewer and book club member

places change ... Burning Cities is a beautiful and intelligent piece of fiction and I highly recommend it.” (Scott Manley Hadley, minorliterature) Kai Aareleid was born in Tartu, Estonia in 1972. She continues to live and work there. Aareleid has studied ­dramaturgy, literary translation and editing in Finland and Estonia. She has translated works into Estonian from Spanish, Portuguese, French, Finnish and English. Aareleid has written articles, literary ­reviews, short stories and novels.

She was chosen as the 2016 Estonian Writer of the Year.

The Tartu College Book Club has been operating for ten years under the dedicated and inspira­ tional leadership of Kaja Telmet. We meet regularly to discuss books that have been mainly translated from Esto­ nian. We also read other ma­ ­ terials where the subject relates to Estonian history. Below you’ll find descriptions of the books we’ve read in the 2019/2020 season.

TOOMAS NIPERNAADI

by August Gailit This Estonian classic, written in 1928, is still very popular almost a century later. The ­ seven short stories centre ­ around the main character of Toomas, a middle-aged nomad.

He travels around southern Estonia doing his best to charm the local women. He does this by lying about everything in his life, including his vocation; a raftsman to a rich man. Poor folks and women are depicted as second class powerless citi­ zens. “Men are talking here; a woman should not interfere.”

As well as the detailed ­character studies, the author and Nipernaadi share an intense love of nature. The reader feels like, they too, are in the Esto­ nian countryside with descrip­ tions like, “The edge of the sky turned red in its pre-birth agony” and “Sky-blue honey­ ­ suckles are in bloom, lush crest­ ed wood ferns grow in dense clumps between the branches and puddles.” A critically ­acclaimed film “Nipernaadi” or “The Adventurer” was made in

1983. “This little novel has a thrill in store for the persever­ ing, as well as the power to reveal a new, exciting literary ­ and imaginative world.” (Mika Provota Corlone, European Literature Network) August Gailit was born in southern Estonia in 1891. He was a war correspondent during the Estonian War of Independence. He had his first work, a short story, published when he was only nineteen.

Gailit worked as a freelance writer, journalist and theatre director. He co-founded the ­ i nfluential literary group ­ “Siuru”. He continued to write in Sweden after the Soviet ­in­vasion of Estonia. Gailit was only sixty-nine when he died.

August Gailit became one of Estonia’s most popular and ­respected authors. Some of his other works have also been translated. It might be of in­ ­ terest that Gailit’s biography on Wikipedia is available in ­sixteen different languages.

BURNING CITIES

by Kai Aarelaid This novel was published in 2016 and was translated from Estonian to English by the ­author herself. Aarelaid’s home­ town of Tartu, Estonia, is the location for the book. The time period is the first two decades of the Soviet occupation follow­ ing World War II. The main character, Tiina, also looks back at that time from the year 2003.

The reader sees this new world through young Tiina’s eyes.

There are several characters whose lives are depicted as lonely, helpless and powerless.

The contributing factor they all have in common is Soviet ­repression.

For the reader who was not living in Estonia at that time, this is a moving and eye-open­ ing glimpse into life during the Soviet occupation. Aareleid writes poignantly about those times. Tiina’s landlady says to her, “...because the stronger card is like a fire that destroys the other one, until the whole city of cards is burned to the ground...” “This is an impres­ sive book, complex without ­being tiring, emotional without being overwrought, and full of pleasing explorations of memo­ ries and the way humans and

FLIGHTS by Olga Tokarczuk The narrator of this book is an unknown Polish writer. The novel is a collection of reflec­ tions, both fascinating and bi­ zarre, on topics ranging from life and death to motion and migration. The reader is shown that we are all in transit one way or another. A PolishAmerican doctor returns to Poland to assist in the death of former loved one. A mother and a child disappear and then re­ appear. Collectors of body parts are profiled. This intriguing book is not meant for one sitting but to take the time to ­ travel through. “Attempting to read this book all at once will result in a headache, like stuff­ ing a box of chocolates in your mouth. Consuming it at a more leisurely pace is the trick. It’s a journey without a destination, and this will naturally frustrate the reader who demands Story, who adores linearity. But for those who like traveling beyond the edges of the map, “Flights” could do the trick.” (Silvia Moreno-Garcia, NPR) Olga Tokarczuk was born in Poland in 1962. She is one of the most critically acclaimed and commercially successful authors in Poland and a noted political activist in Poland. She has been the recipient of several significant awards. In 2018, Olga Tokarczuk was presented with both the Man Booker International Prize and the Nobel Prize in Literature.

Quotes • A best friend is like a four leaf clover, hard to find, lucky to have.

• As your best friend I’ll always pick you up when you fall, after I finish laughing.

• Some people are like clouds.

When they disappear, it’s a beautiful day.

• Please cancel my subscrip­ tions to your issues.

• If you ran like your mouth, you’d be in good shape.

• I’m not arguing. I’m simply explaining why I’m right.

• I’m not shy, I’m holding back my awesomeness so I don’t intimidate you.

Life is a symphony Just as human beings are the most advanced, if not compli­ cated creatures on the planet (we walk, talk, think, improve on surroundings – yet wage war) the symphony is the most advanced form of musical expression. Just think – creat­ ing a 50-minute long opus for strings, reeds, horns and per­ cussion. That is why we have conductors, who lead such a large orchestra. To keep all not just on the same page, but the same bar. Musical, that is.

The slimster got to musing on this theme, when supine on the couch, listening to our national treasure, the CBC. ­ They played one of his all-time favourites, Brahms’ symphony no. 1, in entirety. Took the lean one back decades, far too many to admit in number, when first this masterpiece was heard. And the story behind it.

Seems Brahms was such a perfectionist that it took him ­almost two decades to compose the dagnab thing. Not due to laziness and procrastination. ­ But the fear that he would be compared to Beethoven, the composer of so many great symphonies led him to not ­believe in his work. In fact, he burned completed manuscripts in his fireplace over the years, so as not to have them lying around, interfere with his desires to give no. 1 the best ­ treatment possible. And trained ears, by the bye, can detect Beethoven’s influence in the last movement.

Being horizontal, listening to quality music, in any genre is a dangerous thing. It leads to philosophizing. The first stream of consciousness thought was how tiny Estonia, with just more than a million people, has produced some excellent com­ posers. And conductors – the Järvi clan springs to mind, but there are many more. But when it comes to Estonian sympho­ nies, the slender one did not have to think much to come up with more than the obvious.

The Swedish BIS record company recorded a number of Eduard Tubin’s symphonies, the orchestra under the baton of Neeme Järvi. The lean one has quite a few on vinyl in his collection. This was in the ­ eighties, and there is an in­ teresting back-story. Tubin fled the communists during the war to Sweden; Järvi could not work with the Soviet System and was allowed to leave Estonia, unusual at the time. To Sweden. He is considered to be perhaps the greatest conductor of the present time. And as a sidebar, Arvo Pärt also felt the constraints of censorships and he, too, left his homeland, unusual for the times. Pärt is ­ perhaps, at present, the greatest living composer. Anywhere. His Symphony no. 4 was nominated for a Grammy some years back.

Then there are other com­ posers, that have chosen the symphony form. Lepo Sumera’s

Nr. 20

certainly deserve a listen, should one not have heard them. The late Sumera, inciden­ tally, was the Minister of Culture in Estonia once ­in­dependence was regained.

Urmas Sisask and Erki-Sven Tüür both first gained promi­ nence in popular, rock music.

Cannot see Beethoven, even though of course there was no such category then, playing electric guitar. Eino Tamberg.

Ester Mägi. Many more.

The slender one took these musical musings along for his daily constitutional. Music is for the soul and heart, often the mind. But the body needs look­ ing after as well. Exercise is de rigueur during these times, pent up as we are by today’s ­“conductors”, leaders, the poli­ ticians. During a stroll it is of­ ten remarkable how the fresh air and endorphins bring good thoughts to the fore. Leading to this attempt at combing music history and a bit of humour.

Music, humour, and exercise – much like a sym­ phony com­ posed in three movements.

So, of course, likening a symphony to life itself came naturally, enjoyably. Crescendos and diminuendos in both.

Frankly, during these times pos­ itivity is hard to find. Take it from Dr. Slim, the best pre­ scription for kicking the blues include those three treatments noted above. And great classical music, which is the present genre of choice, often is uplift­ ing and i­nspiring. Life is limit­ ed, we all know that. But while still ­mobile, drawing air into the lungs and smiling at others, let us enjoy it. To be alive, even under strict rules during this infernal pandemic, is so much ­ better than what the three great killer B’s – Bach, Beethoven and Brahms – are doing. That would be decomposing. Roll over Beethoven! OTEPÄÄ SLIM

Tartu College’s…

(Continued from page 8)

l­evel,” as Jaan Meri explains.

For instance, when Meri joined the Board, he had professional experience in building and ­facility management.

In these roles, the Board of Directors, now and those to come, give back massively to the Estonian community. Linda Karuks says that working together with the Executive ­ Committee has “kept us on a strong path that makes us successful and helps us make ­ balanced decisions.” It hasn’t been easy work, but the effort of the staff and Board has kept TC’s activities, finances and building in good shape.

At the heart of what ulti­ mately converted the challenges of 2020 into positive changes is the belief in the concept of TC: a home for fraternities, sorori­ ties, societies, and the Estonian Studies Centre; and overall, a powerful asset to the commu­ nity.

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Livia Kivisild Livia Mai Liis Kivisild, née Martna, passed away of natu­ ral causes on Sunday May 2, 2021 in Houston, Texas. She was born on October 22, 1927 in Tallinn, Estonia to her parents Hans and Emilie ­ during the period of indepen­ dence of the country between World War I and World War II. It was during her child­ hood in Tallinn that she forged her lifelong love and gift for languages – she spoke seven fluently – and excelled at the piano. During World War II, she fled to Finland on a fishing boat to escape the Soviet occupation, where she joined her sister Maret and her brother Jüri.

The story of her life with her family in independent Estonia and her escape was chronicled

by Livia in her memoir “The Lucky Child”. After completing high school at the École Française in Stockholm, she met and married Hans Robert Kivisild in 1947 and they went on to have four daughters – Maria, Ann, Julia, and Emma.

She completed undergraduate work at the University of Stockholm in 1950 as a “Filosofie kandidat.”

The young family moved to Canada in 1950, arriving in Montreal on her birthday that year – a sign of good luck. In 1952, Livia received a pre-­ doctoral fellowship from the Humanities Research Council of Canada, with which she studied the evolution of the ­ FinnoUgric languages including

Estonian at Harvard University.

She continued her studies with a Certificat International de Phonétique followed by her Doctorate in Comparative Lin­ guis­tics, both at the University of Montreal in 1954 and 1956.

After her postgraduate educa­ tion, she became a member of Filiae Patriae – the oldest Estonian national women’s ­academic society.

After living in Vancouver for four years, the family lived in Taipei in the early 1960s when Hans worked with the United Nations to engineer flood control methods in Taiwan. ­ Afterwards, they lived in Toronto for eleven years before finally settling in Calgary in 1973. In Calgary, Livia served as President of the Women’s League Calgary Philharmonic Society, which raised funds for musical scholarships. It was here in Calgary that her grand­ children came to spend time with her – tasting her legendary baking, playing card games, and traveling to Banff and Lake Louise.

After Estonia became in­

EKN virtual conference The second Es­­ tonian Central Council in Canada (EKN) v­ irtual confer­ ence took place on Saturday, May 8, 2021, with 36 repre­ sentatives from over 35 Estonian Canadian organiza­ tions.

Reet Marten Sehr brought greetings and introduced the first speaker, Jüri Ratas, former Prime Minister and current chairman of Estonian parlia­ ment, who had expressed a wish to communicate with the Estonian Canadian community.

The chairman offered com­ ments about the Covid situation in Estonia and invited everyone to visit Estonia as soon as ­possible.

Next, Keit Spiegel, Ministry of Foreign Affairs advisor for Global Estonians presented a comprehensive overview of the Global Estonian Program 20212024 (Üleilmse eestluse pro­ gramm) and the Innovation Program for Estonians, people with Estonian roots and friend of Estonia around the world.

After the new government as­ sumed office in March 2021, the Ministry of Foreign Affairs was appointed to coordinate global Estonian affairs. Co­ operation and partnership be­ tween global Estonian commu­ nities and Estonia continues to

grow. The Global Estonian Advisory board, which consists of representatives from global central organizations, including EKN will continue to meet ­regularly and a diplomatic rep­ resentative with a special man­ date for global Estonians will be announced in coming weeks.

The primary task for this year is ratification of the Global Estonian program (Üleilmse eestluse programm). The goals of the program include preserv­ ing and promoting Estonian identity abroad; involving the diaspora community in Esto­ nia’s development; promoting cooperation; providing ongoing quality services; and supporting those who are returning to live in Estonia. To meet these goals, the government will continue to support global Estonian media outlets, organize regular diaspo­ ra forums, support citizens’ ini­ tiatives, implement an in-depth diaspora survey and promote business diplomacy. Reet Marten Sehr moderated fol­ low-up questions and thanked Keit Spiegel for giving up her Saturday evening to meet with our community r­epresentatives, as well as for her ongoing sup­ port.

Finally, Kaire Cocker and Tarmo Saks from the Estonian Integration Foundation presented a highly practical overview of

dependent again, she traveled back several times – volunteer­ ing in the newly-liberated ­country to teach English when needed and traveling to Otepää to help women learn to market their crafts for international ­distribution.

Throughout Livia’s life, she continued to work with lan­ guages teaching French and German, acting as the Principal of the Calgary German ­Lan­guage School, translating ­historical documents, and inter­ preting at legal proceedings. In addition to speaking and writ­ ing Estonian, English, French, German, Russian, Finnish, and Swedish, she studied and spoke the historic languages of Latin, Karelian, and Livonian. She served as President of the Southern Alberta Heritage Language Association (SAHLA).

She was most proud of when she volunteered as an interpreter for seven languages at the 1988 Calgary Winter Olympic Games.

Livia’s kind manners and sharp wit will be missed by all who knew her, especially her grandchildren. She was pre-­ deceased by her husband and siblings. She is survived by her four daughters, eleven grand­ children, and ten great-grand­ children in addition to two nieces and one nephew. Memorial ­services are pending. In lieu of flowers, please consider a do­ nation to the charity of your choice. Hans and Livia’s ashes will be spread at sea in the Gulf of Mexico, so they can travel together on the Gulf Stream back to Estonia.

the Global Estonian website, founded and donated to the Estonian government by former EKN president Marcus Kolga and Tarmo Saks. The website, which is the official platform of the Estonian government maps global Estonian groups, organi­ zations and events, and com­ piles a weekly global report for the Estonian national broadcaster ERR. The website offers a common information platform ­ and enables users to communi­ cate with global Estonian orga­ nizations, thus contributing to the preservation and growth of Estonian communities around the world.

We invite all of you to visit the Global Estonian website at https://globalestonian.com/en EKN president Kairi Taul Hemingway moderated final questions, and in her closing re­ marks thanked presenters and participants. A priority goal for EKN is to facilitate communi­ cation and cooperation between Estonian Canadian communities and organizations in Canada on topics of mutual interest. In ­order to achieve this goal, EKN plans to organize regular com­ munity conferences and organi­ zation representatives will be invited to participate in future EKN general meetings.

REET MARTEN SEHR, EKN Vice President

Volunteer Spotlight: Hans Kukk In this new Volunteer Spotlight series, KESKUS will feature some of the many talented members of the community who donate their time and expertise to the project.

Hans Kukk, a 35 year veteran of the construction industry, is volunteering his time to help bring the KESKUS building project to life.

Hans is contributing his ex­ pertise and industry influence to help engage the best possible construction trades while ensur­ ing value for money and reflect­ ing the utmost in construction excellence.

In a volunteer capacity, Hans will undertake site visits, review building reports and tendering packages, and act as a second set of eyes for Development Manager David Kalm on every­ thing in the interests of the building project.

What motivates Hans to lend his support to the project? “I’m very proud of my heritage,” says Hans. “I’m glad to join this focused team since KESKUS is going to be a ­beautiful place.”

Keeping KESKUS Interests at the Forefront Hans’ volunteer work comes at a pivotal time for the project.

Groundbreaking is imminent, and COVID has impacted the construction industry in several ways.

Hans explains, “some trades are simply too busy these days and I’ve worked with them for over 30 years, so where there’s a challenge, I can add to the reach. This is even more im­ portant on this project, where our timelines are tight and the job is complex.”

Development Manager David Kalm is pleased to have Hans lend his expertise to the project: “Hans has a great deal of ­experience with the trades and tenders. With the construction industry being unpredictable with various covid-related im­ pacts, Hans helps the project make sure that the Construction Manager (read more here: https://www.estoniancentre.ca/ post/construction-manager) has several participants pricing each job while keeping KESKUS ­interests at the forefront.”

11

“A Centre for All of Us is Long Overdue” Hans continues to work with The Conservatory Group as Construction Project Manager and remembers when his father was involved in the building of Eesti Kodu on Kingston Road.

“I worked as a labourer after high school on the Eesti Kodu project, sweeping floors and hauling materials,” Hans recalls, “I’ve never left the Estonian community and my two daugh­ ters are proud to be Estonian too.”

More recently Hans worked with Estonian House in Toronto Limited to redevelop onsite, although those efforts did not ­ get off the ground. He is already impressed with the ­ KESKUS project and with Alar Kongats, architect of KESKUS. “My parents were good friends with Alar’s parents and I’ve known him since he was about 7 years old,” notes Hans. “We have a good architect I can say that. Alar’s design is spectacular and KESKUS will be a great looking place that people will want to flock to for weddings or other functions, or just to meet up with friends. A Centre for all of us is long overdue!”

Get involved and help support our future Please join our growing list of capital campaign donors!

The KESKUS International Estonian Centre’s donor cate­ gories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. The launch of the Kungla Rahvas campaign is slated for June 2021.

To make a donation, please contact donations@estoniancen­ tre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website for all the latest news • Sign up for our monthly email newsletter • Follow us on Facebook @ EestiKeskus and on Twitter @ keskus

12

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Nr. 20

Pilk minevikku

Hüvasti, Geislingeni Eesti Gümnaasium (3) Arved Plaks (VII lend) (Algus EE #18 7. mai 2021) Atlandi ookeani ületamine 11. märtsil tõstis 16 000 tonnine U.S. S. General C. H. Muir ankru ja sellega katkes meie füüsiline ühendus Euroopa mandriga. Laeval oli ligi 1000 põgenikku teel „uude maailma“, mina ja mu vanemad kaasa arvatud. Laev liikus mööda Weseri jõge avamere poole.

Bremerhaveni sadam jäi kauge­ male ja varsti olime suures lahes. Meile tulid vastu kala­ paadid. Rannas olid suured paagid ja tuletornid näitasid teed. Lainetus oli nii väike, et laev ei kõikunud.

Sööklas oli toit küll hea, aga järjekord, et saali saada, oli tülikas. Järgmisel päeval sain ­ juhuslikult tööle ohvitseride kööki ja seal oli toit veel parem. Ükskord sain isegi jäätist, mis mulle sellel ajal oli suur haruldus. Olin tööl 9 tundi päevas ja nii läks aeg kiiresti.

Peamiselt seisis töö nõude pese­ mises. Peakokaks oli taanlane, kellega rääkisin saksa keeles.

Mäletan, et kui ma midagi valesti tegin, siis ta ütles, et ­ sakslased tegid ka nii ja selle­ pärast kaotasid sõja. Peale tööd läksin otse magama, halli, mida jagasime isaga 243 teise sõidu­ kaaslasest mehega.

Ema ma ei näinud terve sõi­ du ajal. Mehi ei lubatud minna naiste halli. Räägiti, et laeva ahtris tunti laeva lainetust ­ rohkem, nii et naised olevad enamuses olnud merehaiged terve sõidu ajal.

Teisel päeval pärast sõidu algust möödusime Doverist – ­ valge kivine rand selgesti näh­ taval. Lahkudes oli õhusoojus 49 F, aga päev hiljem tõusis 70 F peale. Arvestades, et oli

märts, oli see soe. Ilma soojen­ das ju Golfi hoovus. Lained olid vast kahe meetri kõrguses enamuse reisi ajal.

Kui lähenesime oma siht­ kohta muutus ilm külmaks, sest laev oli nüüd Gröönimaa ja Kanada vahelise mere vooluses.

Lained tõusid. 19. märtsil oli lainetuse haripunkt. Tuule mõõt oli 10 palli. Lühikeseks ajaks oli see isegi 12 palli, mis tähendab, et olime tormis.

Lained olevat olnud 30 meetrit kõrged. Kord läksin laeva tagaotsa, kust vaadates laeva nina, näis see vajuvat mere horisondi alla. Laev ägises ja ­ ragises. Iga kord, kui laeva nina vajus alla, oli tunne, et enam ta üles ei tule. Igavik näis möö­ duvat, enne kui tõusis jälle.

Hiljem seletati, et meie laeva tüüp oli ‘Liberty’. Seda tüüpi laevu ehitati massiliselt ja kiiresti. Seletati, et mõned neist hukkusid sellest, et keevitatud plaadid ei pidanud vastu tormi­ des ja laevu oli läinud pooleks.

Kuid õnneks selle reisi ajal ma seda ohtu ei teadnud.

Kuid 21. märtsil kahanes lainetus ja ilm läks ilusaks.

Nägin palju kalapaate. Ranna­ valve-paat peatas laeva ja vist kontrolliti pabereid. Kell pool neli oli näha sinetava taeva piiril maad, siis kiriku torne.

Veemärkide pidi sõitis laev Hudsoni jõe lahte. Udust ilmusid suured pilvelõhkujad, oli vaimustav vaade. Siis ilmus suur naisterahva kuju, kes hoi­ dis tõrvikut. Üteldi, et oli vaba­ duse sammas. Inimesed tekil vaatasid hämmastusega linna kummalgi pool laeva. Empire State Building domineeris vaa­ det. Kell viis läks laev ankrusse; 3914 miiline sõit oli lõppenud.

Vaade linnale oli isegi rohkem hämmastavam pimeduse saa­ budes, kui ehitiste aknad olid valgustatud.

Järgmisel hommikul kell 9 libises laev oma dokki, vist ‘Pier #34’. Kui pagas oli laevalt maha laaditud, lubati laevalt lahkuda. Astusime kõvale maale pärast 10-päevast kõikumist ja loksutamist. Oleks pidanud midagi erilist tundma sellel ­ ajaloolisel hetkel, aga kohe oli vaja oma kompse otsida tuhande teise reisija omade ­ ­hulgast segamini kail.

Viimaks Ameerikas

Vabadussammas.

Olime nüüd hiiglasuures hal­ lis kaarega katuse all. Rahvas sagis ringi. Kui viimaks olime

New Yorgi sadam ajaloolisest failist.

Ikka veel 1949, sain 16 aastat täis, sain sõiduloa ja ostsin $200 eest 1934. a Fordi. Foto on võetud me Danbury korterimaja taga, kuhu kogunesid Vabariigi aastapäevaks just saabunud eestlased.

leidnud oma kasti ja kogunud oma kohvrid selle juurde, kutsus isa tolliametniku meie ­ juurde. See uuris ankeete, mis isa oli täitnud laeval, nagu ­nõuti. Isa muretses, et võib se­ keldusi tulla tema väärtusliku margikoguga. Ankeedile ta oli pannud, et tal on margikogu, väärtusega 600 marka. Tege­ likult oli see väärt paarküm­ mend korda rohkem. Ta ju ko­ gus postmarke Esimesest maail­ masõjast saadik. Ametnik küsis, kus on see margikogu ja isa näitas kastile. Kangutasime selle naelatud kaane lahti ja ilmsile tuli mu algeline vahetus­markidega ribaraamat. Ametnik vaatas muiates isale otsa, tem­ beldas me ankeedi ja käeviipega näitas, et võime lahkuda.

Halli ukse juures tundis isa ära me sponsori, proua Margaret Cardozo. Teretasime kiiresti, sest tal oli taksi tänaval meid ootamas, ajamõõtja käi­ mas. Leidsime kärumehe, kes laadis kõik, mida me siin maail­ mas omasime, proua Cardozo

taksiautole. Meile autos ruumi ei jätkunud. Proua Cardozo andis autojuhile ta koduse ­ aadressi ja see kihutas minema.

Isa jäi ahvatlusega autole järele vaatama. Vist mõtles, kas kuna­ gi veel näeb oma margikogu.

Seisime nüüd abitult me sponsori kõrval New Yorgi täna­ val, oodates, mis juhtub järg­ miseks. Sõiduautode lärm oli suur, meid ümbritsesid kohu­ta­ valt suured ehitised – kõik oli nii võõras ja hämmastav. Varsti laskusime rahvamölluga koos allmaa-raudtee-jaama. Astusime rongile ja varsti kihutas see tun­ nelisse, rattad metalliselt kriik­ sumas. Katke sellel hetkel minevikuga oli täielik. Olin uue elu astmel.

Epiloog Eelnev põhineb mu viimas­ tele sissekannetele mu eesti­ keelsesse päevikusse. Seda päe­ vikut hakkasin pidama ajast, kui mu Berchtesgadeni laagri alg­ kooli õpetaja proua Kopper­ mann mulle selleks sobiva

r­aamatu soetas. Juhtus ka nii, et viimaste sissekannetega sai mu päevik täis.

Oli ühe ajastu lõpp mitmest küljest. Algas uus elu. Kõik, millega olin saanud koduseks DP-laagris, oli nüüd minevikus.

Nüüd oli uus keel, olid uued elukombed ja uued võimalused.

Sellest peab kirjutama eraldi.

Esimene kontakt ühe Geis­ lingeni inimesega oli, kui mu gümnaasiumi usuõpetaja õp.

Johannes Aarik kirikuteenistusi tuli pidama me uues elukohas Danbury’s, väikesele eestlaste ühiskonnale.

Kolm aastat pärast saabumist astusin Connecticuti riiklikusse ülikooli, kus kohtasin esimest korda endisi kaasõpilasi: Feliks Viro (III lend), Õie Pihel (VI lend) ja Ylo Anson (IV lend).

Pideva kontakti kaasõpilastega taastasin alles siis, kui kolisin perekonnaga Seattle’isse 1978.

See oli, kuidas ma oma vane­ matega Geislingenist USAsse tulin.

NOORTE NURK

Minu lemmiksõna eesti keeles

meeldib, kuidas see kõlab.

Minu lemmiksõna eesti keeles on liblikas, see on just nii ilus ühe ilusa looma jaoks. LAURA ••• Suvi on mu lemmiksõna, sest see on mu lemmik aastaaeg.

Suvel tavalisest lähen Ees­tisse ja siis näen oma peret, kes seal elab. Suvel ka on soojad ja päikselised ilmad ja saab kaua õues olla. Saab rannas käia ja saab ujuda meres. Saab ka ratastega sõita ja sporti õues teha. Suvel ka on suvevaheaeg, kus saab puhata ja hommi­ kul sisse magada.

Sellepärast on suvi minu lemmik eestikeelne sõna. LIISA ••• Minu lemmiksõna on ,,liblikas“, sest iga kord, kui minu Kanada kooli sôbrad küsisid, et ma ôpe­ taksin nendele eestikeelse sôna, ma alati valisin ,,liblikas.“ See kôlab ilus ja kôik teavad kohe, mis on liblikas.

SOPHIE ••• Kui peaksin valima, mis on mu lemmiksõna, oleks see: ,,Krüp­ tovaluuta“. See on minu lemmiksõna mitmel põhjusel. ­

••• Minu lemmiksõna eesti keeles on kuuüür, sellepärast et see on üks lahe sõna.

STEN ••• Minu lemmisõna eesti keeles on kilpkonn, sellepärast et mulle meeldib see loom. ISABELLE ••• Minu lemmiksõna eesti keeles on üks, sest see on lühike ja täpitähega.

FELIX ••• Minu lemmiksõna eesti keeles on rahvas, sest minu parimad mälestused on need, kus sain oma keelest kogeda.

LUKAS ••• Minu lemmik eesti sõna on ,,sünnipäevanädalalõpupe­o­ pärastlõunaväsimus“.

See meeldib mulle, sest see on eesti pikem sõna ja see tähendab, kuidas inimene on väsinud peale lõunat nädalava­ hetuse sünnipäeva peo päeval või midagi sellist. Ma ei arva, et me kunagi kasutaks seda sõna, aga see on ikka mu lem­ mik.

IMBI

Mulle meeldib see sõna, sest see sümboliseerib paljusid asju.

Krüptovaluuta tähendab ,,cryp­ tocurrency“, mis on elektroo­ niliselt kasutatav müntide tüüp.

Minu jaoks tähistab see sõna minu armastust ja ambitsioone rahanduse ja investeerimise vas­ tu, mis on minu hobi. Mulle meeldib see sõna ka seetõttu, et krüptovaluuta võiks olla tulevik ja see, kuidas inimesed oste teevad – see kujutab endast mängu muutvat kontseptsiooni, mis võib potentsiaalselt muuta meie eluviisi. Minu arvates on see väga huvitav ja lahe.

STEPHEN ••• Minu lemmiksõna eesti keeles on muna, sellepärast et see on naljakas.

MAXIM ••• Mõmmi on minu lemmiksõna.

See on minu karu, mis ma sain, kui ma olin beebi. See oli minu esimene kaisuloom ja mul on teda veel tänaseni.

EMMA ••• Minu lemmiksõna eesti keeles on pilv, sellepärast et mulle

ELIISE

Nr. 20

märkmik

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Riina Kindlam

Valge vares ja voogav vaip

Eksisin ülemöödunud nädala Märkmikus, väites et valgeid vare­ seid ei ole looduses olemas. Selgus, et üks elab meie kodust 6 km kaugusel, Tallinna loomaaias. Antud hele hallvares sattus teiste lindude rünnaku alla ja nüüd elab juba pikalt rahulikku ja turvalist elu paigas, kus teda ka imetletakse. Tegemist ei ole laus-albinismi vaid leukismiga, osalise pigmentatsiooni puu­du­ misega, kus silmade värv on liigile iseloomulik, mitte punane.

Foto: Inari Leiman, Tallinna Loomaaia kodulehelt

Eesti Instituudi koolitus „Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas 5. mail 2021 Zoomi keskkonnas üleilma eestlastele kolmanda koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välis­ maal“.

Pärast avasõnu tegi Vana­ linna Hariduskolleegiumi eesti keele õpetamise metoodik Ruth Raudsep ülevaate erinevate kir­ jastuste aabitsate-töövihikute ja õppevara kohta, mille abil alg­ klassi õpilastele eesti keelt õpetada. Kuna aabitsaid on Eesti Instituudi õppevara vali­ kus väga mitmeid ja kevadel õppevara valides on raske lan­ getada õiget valikut, oli aabit­ sate ja töövihikute lähem tutvustus väga vajalik. Ruth ­ Raudsep kiitis Janno Põldmaa, Heiki Ernitsa ja Heli Prii „Lotte aabitsat“ ja töövihikut, samuti sellele järgnevat „Lugemikku“ koos töövihikuga, mis lastele väga meeldib. Positiivselt mär­ kis kõneleja ära ka Epp Petrone raamatu „Meie Eesti“, kus on sees Eesti rahvakalendri täht­ päevad ja kõike on seletatud lastele arusaadavas ning lihtsas keeles. Häid sõnu leidis ka New Yorgi Eesti Kooli õpetajate poolt välja antud „Salakeele

Päts, Laidoner…

(Algus lk. 5)

Juba vägagi valged ööd ning looklev valge vaip nii kaugele, kui silm ulatub. Päike tõusis 20. lehekuul kell 04.36 ja loojus kell 22.00, kinkides pool tundi enam valgust kui nädala eest. Fotograaf on kirjutanud: „Mulle lihtsalt nii meeldib läbi sellest vanast tam­ mikust jäänud metsatuka poodi minna, eriti mais! Sama metsa tammed ulatuvad meiegi aeda.“ Maikuus ongi paiga ebaametlik nimi Ülasemets ja see asub Vääna-Jõesuus. Nähes seda lookle­ vat lillevaipa meenusid endale sõnad heljuma („Seal, kus rukki­ väli lagendikul heljub“) ning laulusõnad: „Seal, kus kuusehekk, nagu tuulduv tekk“ skautide marsilaulust „Leebis tuulis, laulud huulil...“ Valge varesega sobib see ka kõik kokku, kuna võsaülast on rahvapäraselt nimetatud ka haraklilleks, vareselilleks, vares­ jalaks ja antsvaresjalaks. Lehe kuju selline. Rahvapäraseid nime­ tusi on tal, uskuge või mitte, üle saja viiekümne! Nii et on ikka armastatud lill küll!

Foto: Pille Epner

Lillemääraja joonistatud pildi järgi oli keeruline otsustada, kas eelmisel fotol on võsaülased (wood anemone) või metsülased ehk anemoonid (snowdrop anemone), sest fotograaf nimetas neid lihtsalt ülasteks. Selge oli see, et Eestis kasvavatest kol­ mest ülaseliigist kollased ülased need kohe kindlasti ei olnud.

Appi tõttas lilleteadlik, lausa orhideedele keskenduv sõbranna, kes teadis kohe lisada, et „metsülased ootavad veel soojemaid aegu“. Ning juba mõni päev hiljem jagas meiega juurdelisatud fotot, mida muinasjutuliselt pealkirjastas: „Metsülased veel trii­ givad kleite“. Nende mooni sarnased õied on võsavelledest palju suuremad, kõrgema kasvuga, lehed-varred karvased ning pidu alles ees.

Foto: Tuuli Mõistlik

üle kohut mõistmata. Müüti, mida purustada, tegelikult ei ­olnud.

Teine kõnekas detail seostub Mannerheimiga. Turtola ei jäta kasutamata ühtki võimalust, et näidata, kui mannetu oli Laidoner ja kui mehine oli Mannerheim. Soome ajaloolase­ na ei tohiks talle aga teadmata olla, et Mannerheimi soovitus Soome valitsusele 1939. aastal oli… NSV Liidu nõudmistele vastu tulla. Mis asetab asjaolud hoopis teise valgusse. Selle tõiga esiletoomisega laguneks ­ terve raamat koost.

Turtola ülekeevat pahameelt Eesti alistumise üle võib osalt mõista, andis see ju NSV Liidule võimaluse rünnata Soomet Talvesõja ajal ka otse üle lahe. See on erakordselt ebameeldiv ajalooline fakt, mida ei tee olematuks ka tõsia­ si, et eestlaste jäägitu poolehoid kuulus soomlastele. Kuid tervet Laidoneri-raamatut selle paha­ meelega ära ei seleta. Taas võime vaid märkida, et Lai­ doneri tabanud rünnak asetus teatud ajaloolisse konteksti.

Meenutame. 2007. aastal oli Tallinnas teisaldatud pronks­ sõduri monument, millele järg­ nesid nn pronksiööd ja rahvus­ vaheline tähelepanu. Aeg oli suurepärane, aktiviseerimaks operatsioone Eesti ja eestlaste maine määrimiseks.

Turtola hakkas kirjutama Laidoneri-raamatut, aktiivselt asus tegutsema stalinist ja Vene šovinismi õigustaja Johan Bäckman, kes suutis pikki aas­ taid Eesti-vastast laimu levitada,

k­ äsiraamat“. Lihtsustatud õppe­ kava järgi õppivatele lastele soovitati Ana Kontori „Aabit­ sat“, Pille Matti „Tihti tehti tähti“ ja Inga Manguse õpikut ­ „Tere!“.

Lähemalt peatuti ka sidus- ja lahuskirjal (käekiri ja trükitud tähed), kuna eelmise õppeaasta alguses anti lastele vaba valik, kuidas kirjutada. Siiski ei ole see leidnud poolehoidu õpeta­ jate poolt, sest uuringud on näidanud, et aju tegevus on ot­ seses seoses peenmotoorika ja käelise arenguga. Seega soo­ vita­ takse jätkuvalt õpetada lastele selgeks ka siduskiri. ­ Trükitähed (capital letters on saanud uue nimetuse joonis­ tähed. Eelkoo­ liastme lastele soovitas Ruth Raudsep Pilvi Kula õpikut „Valmistume koo­ liks“. Nii sidus- kui lahuskirja harjutused on hästi olemas Anne Kloreni, Kriste Kaldi „Aabitsa töövihiku“ teises osas.

Järgmisena esines Margit Saluste, kes tutvustas enda kir­ jutatud ja illustreeritud lasteraa­ matuid, mida õppematerjalina kasutada saaks: „Kui suur on väike“, „Tunnete karussell“, „Kõik tööd on head“ esimest ja teist osa, „Aia lood on sellised“, „Asja lood on sellised“.

Muinsuskaitse aastaraamat Ilmunud on Muinsuskaitse aastaraamat 2020. See on valdkonna iga-aastane artik­ likogumik, mis annab üle­ vaate aasta olulisematest tegu­ dest muinsuskaitsemaastikul.

Kogumik kajastab nii arhitek­ tuuri, kunsti, arheoloogia kui ka linnaruumiga seotud tee­ masid.

Värske aastaraamatu kaa­ nelugu räägib Valga linna ühe uhkeima hoone – lõvipeadega maja – uuenduskuurist. Hoone restaureeriti Kredexi toel ees­ märgiga meelitada spetsialiste väärika elamispinnaga piirilinna tööle.

Helen Sooväli-Sepping ja Pille Runnel kirjutavad pärandi ja traditsioonide tähtsusest ro­

enne kui Soome riik tema tege­ vusvabadust kärpima hakkas.

2009. aastal teatas Soome Yle TV1 ajakirjanik Leena Hietanen, et Putinil on täielik õigus saata tankid Tallinna tänavaile. Bäckmanile ja Hie­ tasele, kes viibutasid äraproo­ vitud natsismi-kaarti, järgnes päris kümnendi lõpus juba hoo­ pis veider tegelane Sami Lotila.

Viimase ilmne eesmärk ei olnud mitte Eesti mustamine lääne­ maailma ees (selleks olid tema kommentaarid liiga labased), vaid eestlaste ja soomlaste ­tülliajamine.

Taas kulus õige mitu aastat, enne kui sellest lahe mõlemal kaldal aru saadi. Jälle pole mul ainsatki tõendit, et Lotila taskusse oleks mõni rubla ­

13

Raamatud olid vahvalt koos­ tatud ja toredate illustratsiooni­ dega. Neid oleks kindlasti huvitav koos algklassilastega ­ lugeda.

Sarjas „Õpetajalt õpetajale“ esines Eesti Kool Belgias õpeta­ ja Kairit Kolsar, kes tutvustas oma kooli ja selle mitmekesi­ seid tegemisi.

Tema järel said sõna Eesti Kool Hollandis õpetajad eesot­ sas kooli direktrissi Margit Teraga. Kuna järgmised Ema­ keelepäevad toimuvad just Hollandis, oli väga põnev nende koolist ja selle tegemistest kuul­ da. Hollandi koolil on väga tore kokkuhoidev kogukond ja tun­ dides ei käi mitte ainult lapsed, vaid koolipäevade ajal saavad seltsielust osa ka vanemad.

Koolituspäev lõppes väikse­ mates töötubades omavahelise temaatilise keskusteluga, kus igaüks sai tutvustada õppema­ ­ terjale, mida ta oma töös kasuta­ tavatest esile tõstaks ja teistelegi soovitaks.

26. mail 2021 toimub kooli­ tussarja IV sündmus, kus kes­ kendutakse logopeedilise töö võimalustele ning õpetaja ja lapse vaimse tervise hoidmise teemadele.

Suur aitäh Eesti Instituudile koostöös Haridus- ja Teadus­ ministeeriumiga sisuka ja vaja­ liku koolituspäeva korraldamise eest.

heleppes ning kliima kaitsel.

Aastaraamatus teahakse kum­ mardus mitme põlvkonna kuns­ tiajaloolaste õpetajale Kaur Alttoale, pea kõiki Eesti kiri­ kuid restaureerinud ja hoidnud Juhan Kilumetsale ning skulp­ tuurirestauraator Isabel AasoZahradnikovale.

Lisaks tutvustab teos Muin­ suskaitseameti ettevõtmisi hal­ dusreformi elluviimisel ja ar­ tiklid huvitavatest leidudest ja paljust muust.

Muinsuskaitse aastaraamatu 2020 toimetasid Riin Alatalu ja Maris Mändel. Kujundas Tuuli Aule. Keeletoimetas Mari Klein.

Raamatu väljaandjateks on Muinsuskaitseamet, Eesti Kuns­ tiakadeemia ja Tallinna Linna­ planeerimise Ameti muinsus­ kaitse osakond.

laekunud, aga tõsiasjaks jääb, et taoline tülikülvamine oli kasuks üksnes Eesti ja Soome vaen­ lastele. Et kivid ainult soom­ laste kapsaaeda ei lendaks, meenutagem veel kord, et Lai­ doneri-raamatu tellis Turtolalt kirjastus Tänapäev (peatoimeta­ ja siis ja praegu Tauno Vahter) ja et sellegi töö juures toetus autor Ilmjärvele, nagu ta ise eessõnas tunnistab. (Järgneb)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

14

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Nr. 20

Lahkus meie kallis

MÄLESTAME ARMSAT VENDA JA ONU

Ilmar Jaan Soom

Helle Sepp sündinud 24. veebruaril 1943 Tallinnas surnud 14. mail 2021 Vancouveris

sündinud 15. jaanuaril 1953 Montrealis surnud 7. mail 2021 Montrealis vend ANDRES ja MARY MARNIE perekonnaga ADAM perekonnaga CARRIE

Erich Roodus

Mälestame kurbuses VELLO IVAR, CEDAR, KRISTJAN KATE, SOLVEIG

Ly Rannala

Toronto Pärnumaa Seltsi juhtiv hing, kes tõi kokku aktiivse ja lõbusa sõpruskonna siin Torontos ning abistas meie Seltsi suhtlemist Pärnumaaga.

Meie südamlik kaastunne ARVOLE, EMMALE, ERIKULE ja SABRINALE

Erich oli ka innukaks Eesti kultuuri vahendajaks Põhja-Ameerika eestlastele, tuues siia esinema ja meie kogukondadele rõõmu tooma mitmeid tunnustatud muusikuid ja teatritruppe.

MIKK, KARIN, ALEKS, TEIJA ja LIIS

Avaldame sügavat kaastunnet TIIULE. TORONTO PÄRNUMAALASTE SELTS JA SÕBRAD

SUIKUS IGAVESELE UNELE MINU KALLIS ABIKAASA, EMA JA VANAEMA

Maie Remmelg

Richard Prial Südamlik kaastunne KADI KÄISILE perega armsa abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul

sündinud 23.05.1934 Sindis Eestis surnud 17.05.2021 Burnaby’s Canadas Mälestavad kurbuses Puhka rahus igavesti und.

VIKTOR HELGI perekonnaga

TIINA ja JAAN TIMUSK ANTS perekonnaga SUGULASED Eestis Mälestame kurbuses meie sõpra

Alustati Mulgi elamuskeskuse ehitusega ERR vahendas sel nädalal uudist, mille kohaselt alustati Valga- ja Viljandimaa piiril asuvas Sooglemäe talukomp­ leksis Mulgi elamuskeskuse ehitusega. Viit kihelkonda ja kolme omavalitsust hõlmav ajalooline Mulgimaa saab järgmisel aastal avada oma maamärgi ehk paiga, kus arendada ja tutvustada mulgi pärandkultuuri tänapäevases võtmes.

Mulgid on elamuskeskuse ideed kandnud, vajadust põhjen­ danud ja raha otsinud vähemalt 15 aastat ning et tänavu, mil Mulgimaa Abja-Paluoja on soome-ugri kultuuripealinn,

Mälestame armast sõpra

Maie Remmelg 23. mai 1934 – 17. mai 2021 Maga vaikselt, puhka rahus Südamlik kaastunne VIKTORILE, HANSULE ja HELGILE peredega

Richard Prial’it Avaldame südamlikku kaastunnet, KADILE ning KRISTALE ja THOMASELE perekondadega HEDY ja ARVO KULD perega ANN ja MICHAEL CADEN perega

LAURENCE ja JUTA Liiga vara siit ilmast lahkunud saab mulkide maamärki lõpuks ehitama hakata, on ühtaegu nii sümboolne kui ka rõõmustav uudis, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera“.

Tõrva vallavanema Maido Ruusmanni sõnul valmivad esi­ mesena häärberi-ja tallihooned, millest saab ekspositsioonimaja.

Samuti lisandub seitsme hektari suurune väliala koos tehno­ võrkude, teede ja parklatega.

Esimese etapi ehitustöö maksab ligi 2,5 miljonit eurot. Arhi­ tektuurilise lahenduse on teinud arhitektuuribüroo NÜÜD ar­ hitektid ja ehitab Ehitustrust.

Hilisemas tulevikus, kui aidast õnnestub teha maitsee­ lamuste koda, saab elamuskes­ kusse kaasata ka eraettevõtjaid, kes pakuks kohalikke tooteid.

(ERR/EE)

www.eestielu.ca

Moskvas keelati Sahharovi juubelit tähistava näituse korraldamise Moskva linnavõimud keel­ dusid heaks kiitmast N. Liidu inimõiguste aktivisti Andrei Sahharovi 100. sünniaasta­ päeva tähistava näituse kor­ raldamist.

Näitus ,,Andrei Dmitrijevitš Sahharov – ärevus ja lootus“ plaaniti avada 17. mail, neli päeva enne Sahharovi sajandat sünnipäeva.

Kavandatav näitus pidi sisal­ dama Sahharovi fotosid, tsitaate tema memuaaridest, artiklitest ja sõnavõttudest.

Moskva linnavalitsuse kul­ tuu­ riosakond teatas veel 23. märtsil, et on valmis näitust varustama fotodega. Sahharovi keskusele öeldi aga 30. aprillil, et näituse sisu on vastuvõeta­ matu.

Joosep Eedi Juhkam 2000–2021 Sügavas leinas KRISTIINA perega ELLEN perega EERIK & SIIRI

Lahkus meie seast Seltsi liige

Lyyli Elliott née OTSON Mälestame kurbuses OTTAWA EESTI SELTS

Andrei Sahharov sündis 1921. a Moskvas, ta oli tun­ nustatud NSVL-i teadlane.

1970. aastal oli Sahharov üks

aktivistidest, kes asutasid Mosk­ vas inimõiguste komitee. 1975. a pälvis Sahharov Nobeli rahu­ preemia. (ERR/EE)

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

MÕTE PÜHAPÄEVAKS NELLI VAHTER, EELK õpetaja emeeritus

Vaimulik mõtisklus nelipühaks: Johannese 3:16-21 Olete teretunud kaasa mõtisk­ lema Johannese evangeeliumi perikoobi (3:16-21) ainetel usu, armastuse ja igavese elu teemadel. Evangelist on lõvio­ sa 3. peatükist pühendanud Jeesuse ja variserist usujuhi Nikodeemose öisele kohtu­ mi­ sele. Nikodeemos, kes on tead­ lik Jeesuse tegevusest väliste märkide põhjal, tuleb oma usulistele otsingutele kinnitust saama. Vestluse käigus satub ta aga veelgi suuremase sega­ dusse. Jeesus kõneleb temale mõistu Jumalariigi asjadest, muuhulgas sündimisest ülalt – s.t. ristimise kaudu veest ja Vaimust (3:3-8) –, kuid küla­ lisele käib selle mõistmine üle jõu.

Jeesuse ütlus: ,,sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (3:16) tähis­ tab tekstis pöördepunkti, misjä­ rel vestlus muutub õpetuslikuks kõneks või kommentaariks ­eelnenule. Nikodeemos taandub pimeduse varjus lugeja silmist ning ilmub taas välja alles evan­ geeliumi lõpuosas (19:39), et aidata hoolitseda Jeesuse sur­ nukeha eest. Tema tee Issanda järgimisel osutub pikaks, kuid nende vestlusest Jeesusega on justkui seeme mulda külvatud.

Sellest sirgub tasapisi usutaim, mis vilja kannab ning mehe ­pimedusest valgusesse juhatab.

Hea on tähele panna tegu­ sõna ,,andma“ (didomi) kasuta­ mist (3:16), millega iseloomus­ tatakse Jumalat kui armastuse allikat. Siin öeldakse ainsana evangeeliumi tekstis, et Jumal on armastusest maailmale oma Poja andnud. Enam kasutatakse väljendit, et Jumal on ,,läkita­ nud“ Jeesuse, nagu järgnevas salmis (3;17) ning edasistes peatükkides. Jeesuse läkitamine oli Jumala eesmärk maailma suhtes, kuna aga didomi (3:16) näib rõhutavat jumaliku inkar­ natsiooni lähtumist nii Looja armastusest kui ka tahtest ­ ­maailm päästa.

Salm (3:16) annab tunnistust Jumalast kui armastavast Loo­ jast, kes on andnud oma Poja maailma päästmiseks. Usklikena teame, et Looja armastusel loo­ du suhtes põhineb Jumalariigi toimimine ning selle armastuse suurus on hoomamatu ja igi­ kestev.

Millisena käsitletakse aru­ saamist maailmast? Johannese evangeeliumis kõneldakse ,,maail­mast“ (kosmos) kui pi­ medast paigast ning inimestest, kes ei tea Jumalast midagi.

Maailm ja inimkond on siin sünonüümsed. Jeesuse tulek on nagu valguse toomine pime­ dasse ruumi. Valguse ja pime­ duse kontrastsus on intensiivne.

Jumala Poja tulek maailma väljendub tekstis arvukate vas­ ­ tanduvate mõistete paaridena.

Kui Jeesus tuleb maailma, siis me kas usaldame seda, mis kannab Jumala ülevoolavat ­armastust, või mitte. Me pärime kas igavese elu või elame jätku­ valt Jumalast lahus. Poeg tuli päästma ja andma igavest elu, sest Jumal armastas maailma: ,,et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu“ (3:15). ­ Igavest elu vaadeldakse siin koos selle alternatiivi nimeta­ misega, milleks on hukkumine (vt 3:16). See kinnitab, et evan­ gelisti nägemuse kohaselt ei ole meil kompromissi. Jumala poolt inimkonnale kingitud Poja aja­ lik kohalolek, mis kulmineerus Jeesuse ristisurma, surnuist üles­tõusmise ja taevassemineku­ ga, piirab oluliselt väljavaateid meie endi elule. Neile, kes usu­ vad, kingitakse igavene elu, aga need, kes ei usu, on määratud hukule.

Jumala Poja tulekuga saab alguse kohtumõistmine inim­ konna üle. Sel temaatikal pea­ tutakse lähemalt, kõneldes ­eshatoloogilistest ehk viimsetest asjadest (3:17-21). Antud käsit­ luse järgi ei ole Jumala kohtumõistmise näol tegemist üleilmse sündmusega tulevikus, vaid see protsess on ajaloolises mõttes toimumas katkematult tänaseni, alates hetkest, mil ,,Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (1:14). Ja kuigi Jumal ei läkita­ nud oma Poega maailma, et selle üle kohut mõista, vaid et maailm tema läbi päästetaks (3:17), on Jeesuse kui Logose inkarnatsioon vastastunud inim­ konnale. Jätkuvalt asetatakse meid küsimuse ette: kas sa usud või mitte?

Järgnevalt (3:19-21) vaadel­ dakse keerulist tasakaalu otsuste langetamise ja kohtumõistmise vahel, kasutades selleks valguse ja pimeduse metafoore. Ku­ jundlik keel viitab evangeeliumi algussalmidele Logose tulekust meie keskele: ,,Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses ja pimedus ei ole seda omaks võtnud“ (1:45) ning mitmele Jeesuse hilise­ male ütlusele. Niisiis, Jumala Poega seostatakse valgusega ja neid, kes hoolivad valgusest – pääsevad kohtumõistmisest tänu sellele, et nad usuvad, aga kes hoolivad pimedusest enam kui valgusest – on seega uskmatud, ning lähevad kohtu alla (3:19).

Millise sõnumi edastab tekst tänasele lugejale? Põhiosas sei­ ­ same praegugi silmitsi vali­ kutega ja neljanda evangeeliumi autori vaatevinklist määratleb see, kuidas keegi käitub valguse suhtes, tema tõelise olemuse.

Asjaolu, kas keegi usule tuleb, ei ole olene jumalikust ette­ määratusest, vaid sünnib isikli­ ku otsuse tulemusel.

Johannese evangeeliumis on lahutamatult seotud kristoloo­ giline ja antropoloogiline aspekt.

Meenutagem lugu tundmatust samaarlannast (4:1-42), kes vestluses Jeesusega jõuab tõe

15

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Vastavalt Covidi leviku tõkestamise karmistatud reeglitele tohib kuni 20. maini 2021 kirikutes jumalateenistustel viibida kuni 10 inimest.

Kirikus viibides tuleb kanda maski ja hoida üksteisest vähemalt 2 meetrist distantsi.

Pühapäeval, 23. mail kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. mail LEERI­ PÜHA. Kuna endiselt kehtivad pandeemiast tingitud kogunemis­ piirangud, siis kirikus toimuvad eraldi leeritalitused igale leerilapse perele.

Pühapäeval, 6. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­MULAUAGA. Pühapäeval, 13. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ MULAUAGA ja MÄLESTUS­ PALVE urnimüüri juures.

SURNUAIAPÜHA JUMALA­ TEENISTUS Mount Pleasanti surnuaial ja Yorki surnuaial toi­ mub ka sellel aastal VIDEO­ jumalateenistusena.

Pühapäeval, 20. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kuna ka koroonaeelsel ajal oli suvekuudel kirikulisi pühapäevas­ tel jumalateenistustel väga üksikuid, siis otsustas meie koguduse juhatus, et 2021. a suvekuudel (ajavahemikus 27. juunist – 5. septembrini) toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval üksnes videosalvestustena.

Kõik meie koguduse videopalvused ja videojumalateenistused on nähtaval koguduse Facebook grupis: St.Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church Toronto.

äratundmisele; ja tema naabrite usule tulekut. Mõelgem veel pi­ medale, kelle nägemine taastub kokkusaamisel Jeesusega. Mehe paranemine füsioloogilises mõt­ tes toimub kiirelt, kuid Issanda tuvastamiseks kulub tal kauem aega (9:1-41). Evangelist kir­ jeldab siin tegelikkust, mille vastuolud uskumise ja mitteus­ kumise, pimeduse ja valguse ning kurjuse ja tõe vahel on meilegi teada, kuid protsess, mille käigus ära tunda tõde, val­ gust, igavest elu ja viimselt Jumala Poega, jääb igaühe enda avastada.

Soovin igaühele õnnistatud nelipühi!

Olge ikka rõõmsad Issandas!

(Täistekst Eesti Elu veebilehel eestielu.ca)

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 23. mail kell 11.00 NELIPÜHA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Jutlus ,,Püha Vaim meie sees“ pas­ tor Timo Lige. Muusika TEBK Ansambel, Peter Kaups ja Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 30. mail kell 11.00 KOLMAINUPÜHA VIR­ TUAAL-JUMALA­T EENISTUS. Jutlus ,,Varjatud Jumal“. Jutlus ja muusika pastor Timo Lige.

Pühapäeval, 6. juunil kell 11.00 TORONTO EESTI BAP­ TISTI KOGUDUSE AASTA­PÄEVA JU­­ MALATEENISTUS. Jutlus Pastor Timo Lige. Vir­tuaal­koor.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021

Nr. 20

Tellige EESTI ELU!

Tartu Maarja kirikus saab soetada omale päris tornikivi Tartu Maarja kirikus saab 28. mail 2021 ehk kirikute ööl esmakordselt soetada laota­ vasse kiriku torni päris kivi.

Senini on Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogunud torni taaspüsitamiseks nö vir­ tuaalseid kive, nüüd saab tulla päriselt kiriku juurde kohale ja annetuse eest soeta­ da isiklik tellis. Tellisele saab oma käega kirjutada peale nime/mõtte/soovi/vms. Kivi paigutatakse hiljem müüri­ meistrite poolt kiriku torni.

Kirikute ööl avanev kivide müük on algus iganädalasele müügipäevale, mis hakkab toi­ muma reedeti kl 12-14 vahemi­ kus ja kestab müüritööde lõpuni. Kokkuleppel on võima­ lik oma kivi soetada ka muul

ajal.

Tartu Maarja Kiriku Sihta­ sutuse juhataja Silvia Leiaru: „Igal soovijal on võimalus kivi soetada 5eurose annetuse eest, soetatavate kivide hulk ei ole piiratud. See on ilus võimalus kinkida nt koolilõpetajale või abielluvatele paaridele oma õnnekivi Tartu Maarja kiriku ­ tornis. Kogutavate annetuste eest finantseeritakse kiriku ­tornitipu ehitustöid.“ Tartu Maarja kiriku taastamise töid on jätkuvalt võimalik toeta­ da. Selleks saab teha ­ nimelise annetuse Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse Swedbanki kontole EE13220022102­1269201.

Lisainfo ja kontakt: Silvia Leiaru Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus juhataja +372 5665 0956, silvia.leiaru@ eelk.ee tartumaarja.eelk.ee

Loodus linnas

Sündmuste kalender • Kolmap., 26. mail kl 9-11.30 h (EDT) VEMU ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös: PEGGASUSE SEG­ GADUSEST – ettekandepäev Arno Viha­ lemma 110. sünniaastapäeva puhul Zoomis.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLI­P Ä­R I­ MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVI­ POEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.

• Reedeti kl 3–4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

Oleme kõik ju harjunud nägema linnapildis erinevad linde-loomi.

Uudistest kuuleme ka hoiatusi, et linnade looduslikumates ja metsikumates rohealades võib kohtuda ka natuke kurjemate metsloomadega ning koertega jalutades tuleks silmad-kõrvad lahti hoida. Aga ,,nunnusid“ pilte on eriti kevadel samuti linnas küllaga. Lehe trükkimineku päeval eksis Toronto kesklinna, otse Eesti Elu toimetuse akende alla kanade laglede või igapäeva­ ses kõnepruugis – hanepere. Kaks täiskasvanut koos kuue lapsukesega. Kuhu neil plaan kivikõrbes minna oli, seda ei saanud küsida, kuid lahke möödakõndija püüdis hane­ perekonda elava liiklusega Bloori tänavalt eemale hoida ja suunata neid natuke vähema liiklusega aladele, kus ka rohelust rohkem.

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor on esmas­ päeval, 24. mail (Victoria Day) suletud.

Euroopa Liidu S lühifilmide festival Eesti Kanadas Kanadas toimub 27.–29 maini Euroopa Liidu lühifilmide ­festival, mis jätkuva koroona­ viiruse pandeemia tingimustes peetakse teist aastat järjest ­virtuaalselt.

Filme on võimalik vaadata sel aastal tasuta kõikjal Kana­ das. See filmifestival on üks paljudest nendest traditsioo­ nilistest üritustest, mida aastate jooksul on Euroopa riikide dias­ poraa esindajad Kanada pealin­ nas korraldatud.

Festivali korraldajateks on Kanada filminstituut koostöös EL Delegatsiooniga Kanadas, EL liikmesriikide saatkondade, erinevate kultuuriorganisatsioo­ nide ning filmifestivali toetavate partneritega.

See­ kordsel festivalil näi­ datakse 21 lühifilmi, mis esin­ davad 21 ELi liikmesriiki. Eesti on esindatud Chintis Lundgreni nukufilmiga ,,Manivald“, mida on varem Ottawas Animatsi­ oonifestivalil näidatud.

Portugali, Eesti, Soome, Horvaatia, Saksa, Hispaania, Prantsuse, Leedu, Bulgaaria, Ungari, Poola, Belgia, Austria, Itaalia, Malta. Tšehhi, Läti, Slovakkia, Kreeka, Iirimaa ja Luksemburgi lühifilme saab

P ORT

naismaastikurattur sai Tokyo olümpiapileti Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) kinnitas sel nädalal Tokyo olümpiamängudele maas­tikurattas kvalifitsee­ru­ nud riigid, kelle hulgas on ka Eesti.

Kolme aasta vältel aitasid Eesti naiste maastikuratta-võist­ lusele kvalifitseeruda Greete Steinburg, Mari-Liis Mõttus, Maaris Meier ja Janika Lõiv.

Olümpial esindab Eestit Janika Lõiv. ,,Hea meel on, et me oleme Tokyos esindatud nii maanteekui ka maastikurattasõidus. Eriti rõõmustab, et meie naisratturite püüdluseid saatis edu ja Janika saab võistelda olümpiamän­ gudel,“ ütles EJL-i president Raivo Rand.

Tokyo olümpiamängud toi­ muvad 23. juulist 8. augustini.

(PM/EE)

vaadata kolmel erineval päeval ja Kanada kinoinstituudi vee­ bilehe https://www.cfi-icf.ca/eu­ shorts vahendusel.