2
EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021
Nr. 20
Eesti suursaadik Prantsusmaal kutsuti erakorraliselt tagasi
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Sireli, kas mul õnne Selle pealkirjaga laulu, mis võtab nii kaunilt kokku kevadetundeid, kirjutas Gustav Ernesaks 1930. aastate algupoolel, nii mees- kui ka segakoorile. Kes seda tunneb, võtab sõnad ja viisi huultele, kuna sirelipõõsast ei saa mööduda, ilma et tuleb ahmida seda joovastavat lõhna, mis õitest nii rõömsalt lööb valla. On sireliaeg. Tuppa toome me paljudki oma aiast sireliõieoksi, söögitoa, köögi lauale. Ja nii mõnigi meist ei saa lapsepõlvemälestuste kiusatustele vastu, otsime õnne, teades et seda toob viiekroonleheline sireliõis. Pea kõik teised on ju neljased. Mõni arvab, et kolmene toob hoopis ebaõnne, aga seda ei saa ju keegi kinnitada. Kevad on lootuste aeg, need tärkavad nii põues kui looduses. Kuidas saabki olla kuri teiste vastu sellise ilu külluses. Ent ollakse miskipärast siiski. Parim hetkenäide on ususõda Lähis-Idas, kas süüdi äärmuslikud palestiinlased oma terrorirünnakutega või tohutus vähemuses Iisraeli riik, ei ole tähtis. Mida teame, on et rakettidega tapetakse süütuid ning meie, paraku polariseerunud maailmas, on valju häälega kaitstud ja õigustatud mõlemate sõdivate poolte võetud sõjasamme. Meenub ka sel aasta-ajal Henrik Visnapuu luuletus, pühendatud sirelile, mida tsiteeriks, kuna see on patsifistlik, sõja vastane. Esimene stroof algab nõnda: „Sireli torkas püssirauda // Sireli, sireli // Palju on sõpru langend hauda.“ Luuletus lõpeb aga positiivselt - „Sirelist õnne! Kaks korda neli. // Sireli, sireli // Sireli sulle, võõras ja veli. // Sireli.“ Pangem tähele, lõpus on vaid üks, mitte kaks sirelit, rõhutades sõnumit – õnne leiame ühiselt, mitte lahus. Meie rahval on kaunis komme kevadest sügiseni loodust tuppa tuua. Kaseurvad tähendavad kevade tulekut, sireliõied suurt kevadet, jaanipäeval on paljudel komme tuppa tuua sõnajalgu. Nii mitmeski eesti kodus pole päeva, kui õisi, lilli, rohelust poleks toas. Kuna see komme mitte ainult ei too silmarõõmu ja aroome, aga kuidagi ka südamele rahu. Ajastul, kus oleme sunnitud kodus olema nii palju kui võimalik, loaga vaid olulise tõttu väljuda, on see eriti tähtis. Kuna lootus, et oleme varsti lõpusirgel, et saada tagasi normaalsemat elu, peegeldub just pungades, puude ererohelistes lehtedes – isegi kollases võililleõite meres. Kaunis ju, kui nad ainult umbrohud ei oleks. Umbrohud on elu paratamatus. Sõda aga ei peaks olema. Torkaksime sireli raketitorru. Mitte viljatute protestide, valjuhäälsete partisanlike protestidega kurjust jätkates. Keskenduksime mõistusele, lootusele. Nõnda, kui sirel meile toob. TÕNU NAELAPEA
ametiisiku poolt ning riigisala duse ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumises. Tegemist on esialgse kahtlus tusega, mis võib menetluse kestel muutuda,“ rõhutas riigi prokuratuuri kõneisik.
Kõige rohkem on nakatumisi Harjumaal
jumaal – 110; 88 uutest Harju maa haigusjuhtudest oli Tallin nas.
Eesti Terviseameti teatel 20. maist oli viimase ööpäeva jooksul Eestis esmaseid positiivseid koroonateste 328. Selleks ajaks oli Eestis vaktsi neerimisi tehtud 418 305 inimesele, 187 980 inimese vaktsineerimiskuur on lõpeta tud. Üle 70-aastastest oli vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 65%; 70+ vanusegru pis on üle 60% vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. Rahvastikuregistri andmetel on jätkuvalt kõige rohkem positiivseid testitulemusi Har
Suri Eesti motolegend Lembit Teesalu Eesti mootorispordi korüfee Lembit Teesalu suri 17. mail 75-aastaselt. Teesalu sündis 29. juulil 1945 Padisel Harjumaal. Ta alustas motospordiga tõsisemalt tegelemist 1961. a tolleaegses Tööjõureservide motoklubis legendaarse Johannes Tomsoni juhendamisel. 1963. a tuli ta NSV Liidu mootorratturite ringrajasõidu meistrivõistlustel noorte 50-kuubikuliste väike rataste klassis esikohale. 1965-1985 võitis ta N. Liidu kõigi aegade edukaima ringra jasõitjana neljas erinevas masi naklassis 30 medalit, neist 21 kuldset ja võitis rekordilised 56 etappi. 1970. a. V üleliidulisel
Foto: EMF
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Neljapäeval vahendasid Eesti erinevad meediakanalid uu dist, mille kohaselt kutsuti Eestit mitmetes tähtsates koh tades esindanud karjääri diplomaat Clyde Kull ootama tult oma töökohalt kodu maale. President Kersti Kaljulaid allkirjastas otsuse kutsuda ta gasi Eesti suursaadik Pariisis, Clyde Kull. „Kutsun tagasi Clyde Kulli, Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku Prant suse Vabariigis, Monaco Vürstiriigis, Tuneesia Vabariigis ning Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku, ala lise esindaja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisat siooni (UNESCO) juures.“ Riigiprokuratuuri pressi esindaja teatel on tagasikutsutud suursaadiku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust „Clyde Kulli suhtes on alustatud krimi naalmenetlus ning talle on esi tatud kahtlustus omastamises
Clyde Kull on töötanud Eesti välisteenistuses alates 1991. aastast. Kull on olnud Eesti suursaadik Belgias, EL-i ja NATO juures nende organisat sioonidega liitumise protsessi ajal. Ta on ka olnud suursaadik ÜRO-s, Saksamaal. 2012-2019 oli Kull Eesti alalise esinduse Euroopa Liidu juures asejuht ja esindaja alaliste esindajate komitees. Alates 2019. aastast oli Kull suursaadik Pariisis. Kull on saanud diplomaadi hariduse rahvusvaheliste suhete alal Moskva riiklikust rahvus vaheliste suhete instituudist (MGIMO), mille lõpetas 1985. a. Seejärel töötas ta kuni 1991. a N. Liidu ametiühingu keskor ganisatsiooni rahvusvaheliste suhete liinis Moskvas.
(EPL/ERR/EE)
Ida-Virumaale lisandus 84, Pärnumaale 32, Tartumaale 28, Lääne-Virumaale 19 ja Viljan dimaale 11 uut nakkusjuhtu. Võrumaale lisandus 6, Jõge vamaale 5, Järva- ja Valgamaale 4, Põlvamaale 3, Läänemaale 2, Rapla- ja Saaremaale 1 uut positiivset testitulemust. Hiiu maale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 20. mai seisuga on terve nenud 119 799 inimest. Sel nädalal avati COVID-19 vastu vaktsineerimiseks aja broneerimine kõigile inimestele, kes on vähemalt 16 aastased. tehniliste spordialade sparta kiaadil võitis ta 350-kuubiku liste sportmootorrataste klassis ja kahel järgneval N. Liidu rah vaste spartakiaadil kolm esi kohta, olles nelja spartakiaadi kullaga edukaim ringrajasõitja. Ta kuulus N.Liidu ringraja sõidu koondisesse, sotsialismi maade Sõpruse karikasarjas sai ta võrride ehk 125 cm³ masi naklassis hõbemedali. IdaEuroopa karikasarjas oli Teesalu võidukas kolmel aastal. Eesti meistrivõistlustel on ta võitnud 13 kulda ringrajasõidus, 1 talija 1 motokrossis. Lisaks on ta kolmekordne ringrajasõidu Balti meister ja vabariigi karikavõitja. Legendaarsel Kalevi Suur sõidul võitis Teesalu 1971-2004 rekordilised 17 esikohta, neist kaks vormelauto roolis (F-2 ja F-3). Teesalu on ainus tehni kasportlane, kes on Suursõitudel võidutsenud nii mootorrattal kui vormelautos. Kolmel korral – 1977, 1979 ja 1983 valiti Lembit Teesalu aasta parimaks tehnikasportla seks. (PM/EE)
Clyde Kull. Foto: välisministeerium
Kaitsevägi koondab orkestri ja muudab kaplaniteenistust Eelmise nädala lõpus ehmatas Eesti üldsust teade, et kait seväe juhataja kindralleitnant Martin Herem on teinud ette paneku koondada Kaitseväe orkester ja muuta kaplani teenistus. Riigieelarve strateegias pidi iga ministeerium leidma enda seest kärpekohti, nii edastas kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) Eesti kait seväele, et kaitsevägi peab järgima valitsuse riigieelarve strateegias kõikidele riigistruk tuuridele seatud tegevuskuludest kokkuhoiu eesmärki. Herem kinnitas pühapäeval kaitseväe peastaabi saadetud pressiteates, et ta esitab kait seministrile ettepaneku vähen dada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra. ,,Kuna avalik sektor peab uue riigieelarve strateegia põh jal kulusid kokku hoidma ja selline nõue esitati ka kaitse väele, siis oleme ka meie nende raskete otsuste ja ümberkorral duste ees,“ ütles Herem ning lisas, et ,,kokkuhoiu käigus ei tohi kaitseväe võitlusvõime ja lahinguvalmidus langeda; res sursi kärped peavad toimuma eelkõige tegevuse veelgi parema korraldamise kaudu, mistõttu keskendub kärbe eelkõige tugija toetavate teenuste ümberkor raldamisele.“ Eesti kaitseväe orkestri eel käijaks peetakse 24. novembril 1918 loodud 1. jalaväepolgu orkestrit, mille esimene ülem oli leitnant Georg Reder. 1919. a nimetati orkester ümber sõja ministeeriumi orkestriks ning 1928. a kaitseministeeriumi or kestriks. 1934. a nimetati orkester ü mber Tallinna Garnisoni orkestriks (ülem kapten Hindrek Luhari). Orkester likvideeriti 1940. a seoses N. Liidu okupatsiooniga. Selleks ajaks oli orkestri koos seisus kaks ohvitseri, 40 all ohvitseri, 10 ajateenijat ja 15 orkestri õpilast. Eesti kaitseväe orkester taas loodi ametlikult 29. jaanuaril 1993 ning esimest korda ko guneti tööd alustama juba paar päeva hiljem. Taasloodud or kestri ülemaks määrati kapten Aivar Raigla. 1996–2019 oli orkestri ülemaks kolonelleitnant Peeter Saan. Praegu kuulub orkestrisse kolm dirigenti, orkestriveebel veebel Peep Geraštšenko ja 36 orkestranti. (ERR/PM/EE)
