6
EESTI ELU reedel, 21. mail 2021 — Friday, May 21, 2021
Nr. 20
VEMU tõlkevõistluse võitjad selgunud
Fotol on Erik Kreem esinemas Toronto Eesti Meeskoori jõulukontserdil 2018. Foto: EE arhiiv
Üht kunstnikuportreed kuulates Et portreed ei pea tingimata maalima pintsli ja paleti abil, ei tohiks olla enam uudis. Ka valminud kunstiteose nauti miseks võib teinekord paremi ni sobida hoopis kuulmismeel. Sellised mõtted kerkisid pähe neljapäeva, 13. mai õhtul, kuulates klassikalise pianisti ja helilooja Erik Kreemi virtuaalset minikontserti. Üritus toimus Estonian Music Week’i „Memories of Home“ Northern Birch online kontsertsarja raames. Seekordse kontserdi kaassponsoriks oli Heinsoo kindlustuskontor. Ette kandele eelnes vestlus, kus esi nejat usutles Vincent Teetsov. Erik Kreemi muusikuam p luaa on avar. Peale klaveri män gib ta teisigi instrumente, näiteks tšellot, tegeleb dirigeeri misega ja improviseerib. Ta tun neb rõõmu, et on sündinud musikaalsesse perre ja sai alus tada õpinguid varakult, üsna noores eas. Klaverit instrumen dina vaatleb ta kui kaheteralist mõõka: see pakub ühelt poolt lõputuid võimalusi, teiselt poolt on aga piiratud. Väljendus rikkuses näiteks jääb ta keelpil lidest kaugele maha. Heliloojale on selle instrumendi tundmine hädavajalik. Improvisatsioon on klassika lises muusikas hooletusse jää nud ala, seda harrastatakse rohkem teistes žanrides. Jääb mulje, et Erik ei ole selle hoiakuga päriselt rahul. Inter preedina tunneb ta, et teiste heliloojate muusika esitamisega kaasneb teatud lisavastutus, mis enda heliloomingu puhul puu dub – autori sõnumit tuleb tundma õppida ja esitada võimalikult tõetruult. Eesti muusika varasalv on rikkalik ja omanäoline. Sellest eeskujude ja inspiratsiooni leid mine ei ole väljaspool Eestit sündinud ja kasvanud muusi kule kõige mugavam, pakub aga huvi ja tiivustab. Dirigeerimise osas arvab Erik tundvat, et tal on, mida
teistega jagada. Mis puutub heliloominguse, siis küsib ta en dalt mõtlikult (mitte kahtlevalt), kas ta on suutnud luua ja välja kujundada oma isikliku näo ja hääle. Vestlusele järgnenud ettekan net võiks vaadelda kui kolme osalist. Avapalaks oli Heino Elleri „Tokaata h-moll kla verile“. Teiseks ja kaaluvaimaks oli omaloominguline „Lapse põlve süit“, mis koosnes kuuest osast. Lõpuks kaks improvisat siooni. Elleri tehniliselt nõudlik pala oli esitatud veenvalt ja enese kindlalt. Mida öelda aga heli looja enda ulatusliku teose kohta? Uudisloomingu arvus tamine on alati paras pähkel ka kogenuimale kriitikule. Siin peegeldus vastu hulk erinevaid meeleolusid. Lapsepõlve tunne teskaala amplituud võib olla ootamatult lai, pendel ei tarvitse tiksuda sugugi nii taltsalt ja vaospeetult, kui täiskasvanute arvates peaks olema. Antud juhul võis kuulaja tajuda nii sillerdavaid „aiaäärne tänavas“ tüüpi ilutsemisi, kuid lõpupoole ka tõrksat protesti, põlvpükstest välja rabelemist. Üks on aga kindel: komponisti helikeel on särav ja läbipaistev, ülimalt kuulajasõbralik. Igast noodist õhkub tingimusteta elu- ja iluja nu. Improvisatsioonid pakkusid omaette elamuse. See on žanr, kus loominguprotsess toimub otse publiku silma all. Piltlikult väljendades: toit valmistatakse ja serveeritakse samaaegselt ning süüakse sama palavalt kui see on keedetud. Ka siin ei tarvitsenud kuulaja pettuda. Huvitav oleks teada, kas mõle mal juhul oli tegu täiesti eks prompt loominguga või tuli kunstnik lavale vähemalt mingi teema või juhtmotiiviga varru kas. Kui nüüd Erik Kreemile heanaaberlikult appi minna tema muusikalise näo kujun damise küsimuses, siis lausuks
Pühapäeval, 2. mail tehti Zoomis kokkuvõtteid VEMU tõlkevõistlusest. Osalejaid tuli kokku üle ilma. Allpool ettevõtmisest lähemalt. Jaanuaris 2019 kohtus alla kirjutanu Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejeviga ja Kerti Tergemiga Eesti Kirjanduse Teabekes kusest, et pakkuda välja kaks koostööideed. Esiteks oli VEMUl soov kutsuda 2019.a sügisel paar Eesti kirjanikku Toronto rahvusvahelisele kirja nike festivalile (TIFA). Teiseks oli kavas korraldada tõlkevõist lus. Esimene plaan teostuski 2019.a sügisel, mil Torontos käisid Kai Aareleid ja Rein Raud. Teine idee küpses veidi kauem, kuid 2021.a alguses kuulutasime välja esimese VEMU tõlkevõistluse. Osaleda võisid igas vanuses inimesed, kellel polnud varem ilmunud ühtegi tõlkeraamatut. Võistlusega soovisime innus tada keelehuvilisi väliseestlasi süvendatult tegelema oma ema keelega ning kasutama head inglise keele tundmist. Osalema oodati ka eesti keelt valdavaid mitte-eestlasi, kes huvituvad eesti kirjanduse vahendamisest inglise keelde. Lootus oli, et võistlus võiks aidata leida uusi talente, kes saaksid tulevikus kaasa aidata eesti kirjanduse levitamisele maailmas. Tõlkida tuli kaks etteantud proosateksti: Jürgen Rooste „Astrid Lindgreni surm“ ja Mehis Heinsaare „Rändaja õnn“. Tekstid valisid välja Kerti Tergem ja Ilvi Liive Eesti Kirjanduse Teabekeskusest. Võistlustööde esitamise tähtaeg oli 31. märts 2021. Töid laekus nii tavalise kui e-postiga 26 inimeselt: Kana dast 11, USAst 3, Suurbritan niast 5, Eestist 3, Portugalist, Hollandist, Austraaliast ja Šveit sist igast 1. Viimane võistleja märkis oma elukohariigiks ka Saksamaa, mis teeb maade arvuks 9. Kolmeliikmelise žürii tööd juhtis tõlgetele spetsialisee runud veebiajakirja Words Without Borders peatoimetaja Susan Harris USAst. Teinegi žüriiliige on pärit USAst – Tiina Kaia Ets on teenekas ja tunnustatud tõlk ja tõlkija, kes töötanud nii Ameerika Hääle kui USA Riigidepartemangu ja Valge Maja juures. Kolmas žüriiliige oli Eesti ja Sri Lanka päritolu Sandra Kasturi, kirja nik, luuletaja ja toimetaja, kes on sündinud Eestis, aga nüüd juba pikka aega Kanadas elanud.
Nagu öeldud, kuulutati võit jad välja 2. mail Zoomis. Tervituskõnega esines Tartu College’i ja Estonian Studies Centre’i president Jaan Meri. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani rääkis võistluse saa misloost. Kerti Tergem ja Ilvi Liive tutvustasid Eesti Kirjan duse Teabekeskust. Seejärel said sõna žürii liikmed, kes tunnustasid kõiki osavõtjaid julguse eest asuda tõlkima se davõrd komplitseeritud tekste. Eriliseks pähkliks kujunes Heinsaare „Rändaja õnn“, mille pealkirjavariante ainuüksi sai kokku ligi kümme. Võistluse võitis Tiina Otema Torontost. Žüriile meeldis eriti tema tõlkevaste Heinsaare no velli pealkirjale – „Wandering Bliss“. Aga kiideti ka kindlat kätt, millega seda raskesti taba tavat novelli ohjati, osavat fraseerimist ja sõnavalikut, mis andsid hästi edasi loo õhulist, eeterlikku iseloomu. Võitja tõlketööd avaldatakse ajakirjas „Estonian Literary Magazine“ ja tema päralt on reisistipen dium osalemaks 2022. a suvel Eesti Kirjanduse Teabekeskuse korraldataval tõlkijate seminaril Eestis. Osalemist toetavad Esto nian Studies Centre/VEMU ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus. Teist kohta jagasid Talvi Maimets Torontost ja Pearu Unga Šotimaalt. Talvi ei vaja Toronto eestlastele ilmselt tut vustamist. On rõõm tõdeda, et pika perearstikarjääri lõpetanud, on ta avatud uutele väljakutse tele ja saab nüüd oma teisi talente rakendada. Pearult kuul sime, et ta on küll Eestist pärit, aga diplomaatide lapsena ela nud mitmel pool maailmas ning omandanud nii võõrkeeli. Kurioossel kombel oli ta võist luse kohta kuulnud oma ema kaudu, kes elab praegu Hiinas. Ka kolmandaid kohti anti välja kaks. Need läksid Ellen Valterile Torontost ja Tony Allenile USAst. Ka Ellen on Kanada eestlastele hästi tuntud oma mitmekülgse tegevuse ja annete poolest. Tony tunnistas, et ta pole kuskilt otsast eestlane, küll aga mõnda aega Eestis elanud ja nüüd suur Eesti fänn ja estofiil. Ta on ka tegev kirjas tuste ja raamatumaailmas. Nii teise kui kolmanda koha omanikud saavad valida endale meelepärase raamatu Rahva Raamatu või Apollo raamatu poest, mille tellimise ja kohale toimetamise eest kannab hoolt VEMU. Võidutöid kuulsime Vincent Teetsovi suurepärases esituses, misjärel said osavõtjad omava
ehk, et seal on iseloomusta va tele joontele veel küllalt ruumi. See on põld, kuhu aeg ja elu kogemused künnavad kord sügavaid ja paljuütlevaid vagu sid. Kuid seemet, mis neisse vagudesse puistatakse, on kül
vaja salved täis. Sellest võrsu vast viljast on muusikat armas taval publikult juba hõrgutav eelmaitse olemas. Ärgu väsigu käed ardakurgi hoidmast. EERIK PURJE
Susan Harris
Tiina Otema
Pearu Unga
Tony Allen
hel vestelda. Kõlama jäi soov, et taoline võistlus ei tohiks viimaseks jääda. Tõlkijatena käe valgeks saanud näivad olevat täis hakkamist ja soovi alustatud teel edasi liikuda. VEMU pakub neile selleks hea meelega võimalusi ka tulevikus. PIRET NOORHANI
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
