12
EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020
vene ja inglise keelde. Seal saab valida, mis keeles seda vaadata. „Armunud alkeemik“ on ka in ternetis vaadatav. See on must kunstiga põimitud tükk ja samu ti algupärand – selle loo ma kirjutasin ise. Proovide käigus tegime koostööd Meelis Ku boga, kes on mustkunstnik ja ka ise mängib selles tükis. Aren dasime koos seda lugu – tema mõtles mustkunsti ja illusioo nide poolt ning mina mõtlesin dramaturgia poolt. See on ka väga kihvt tükk – teistmoodi ja müstiline lugu, ilma sõnadeta ja humoorikas.
Nädala portree
Vahur Keller lavastab Tallinna vanalinnas põnevusja kummituslugusid Tekst ja fotod: Lea Kreinin On emadepäeva pärastlõuna. Istume Tallinna vanalinnas Uuel tänaval Kellerteatri hoo vis, räägime lavastaja Vahur Kelleriga teatri tegemistest ja tulevikuplaanidest. Vahur Keller on lavastajana töötanud juba pikka aega. Hetkel tegutseb ta peamiselt oma teatris ja selle kõrvalt kirjutab libretot ooperile „Naksi trallid“, mis tuleb peagi lavale „Estonias“. Vahuril on lavastamises magistrikraad ning ta on muuhulgas õppinud lühikest aega ka Kanadas, Montrealis Quebeci ülikoolis. Kellerteater on ilmselt noo rim Eesti teater, mis avas uksed eelmise aasta kevadel – ning ühtlasi Eesti esimene põnevusteater – siin mängitakse krimilugusid, põnevikke ja müstee riume. Sajandeid vanas pae ki vist hoones oli kunagi püssirohuait – paksude müüridega iidne ehitis sobib selliste põnevate lugude etendamiseks väga hästi. Teatri ruumides tehakse aeg-ajalt ka kontserte ja muid toredaid üritusi. Kuidas tekkis see mõte ja õnnestus teater teha nii ägeda koha peale? Siin oli asjaolude kokku langemine ja heal õnnel oli oma osa. 2018. aastal lõppes mul töö Nukuteatris, kus olin lavastaja na töötanud üle 15 aasta, teinud seal (visuaalteatrite NuQ) Treff festivali ja lavastanud. Oli vali kute hetk – kas jääda vabakut seliseks, ootama pakkumisi, et mis sobib ja millal sobib. See on selline ebamäärane seisu kord, mis mulle natuuri poolest üldse ei sobi. Ma tahan tegutse da – luua ja teha. Mõtlesingi teha oma teatri, läksin 2018. a sügisel Mainori ettevõtluskooli, koostasin äriplaani ja hakkasin maailma täiesti uue pilguga nägema – peale loomingulise ala veel kõiki muid vaatenurki elule. /Naerab/ Mul oli kindel soov teha teatrit, mis on koht, mitte projektiteatrit, mis rändab siin ja seal. Tahtsin ehitada üles mingi oma atmosfääriga koha. Teine asi, nagu öeldakse: Location, location, location! –
see peaks olema vanalinnas. Ega siin palju teatriks sobivaid kohti valida ju pole. Kuidas te siis selle koha leidsite? Ma tegin kunagi mõned la vastused Meremuuseumis, Len nusadamas. See ruum oli nende laohoone ja kunagi käisime sealsete töötajatega seda ka mingil otstarbel vaatamas. Mul tuli see meelde, kirjutasin neile ja juba kahe minuti pärast tuli vastus! Hiljem kuulsin, et just samal ajal oli neil toimunud koosolek, kus arutati, mida teha selle ruumiga. Nii läkski. Loo mulikult nende nõukogu pidi kõik kinnitama ja projekti tege ma ja nii edasi. See võttis veel paar kuud aega, aga põhi mõt teliselt oli see, jah, õnnelike juhuste kokkulangevus. Kas selle majaga oli alguses palju tööd? Tuli ju tribüün ja kohvikuosa ehitada. Tribüünide ehitamine iseene sest ei võta kaua aega. Õnneks Meremuuseum valmistas meile ruumi ette – nad puhastasid ja võtsid laguneva krohvi maha. Tegime siin ise ka päris palju – tualette oli vaja teha kenamaks ja nii edasi. Siin jätkub tööd muidugi veel. Minu abikaasa Britt Urbla Keller on teatrikunstnik, kes on kogu kujunduse taga: sisekujun dus – kõik väikesed kenad detailid ja atmosfäär, aga ka plakatid ja ühtne visuaal. Saime ruumi kätte veebruari keskel ja 1. märtsil oli esimene esieten dus. Esimene üritus oli aga juba 26. veebruaril – Edgar Allan Poe õhtu, mis oli pühendatud meie esimese lavastuse („Mõr vad Rue Morgue’il“) autorile. Kuidas õnnestus vaatajas kond siia meelitada? See võttis aega. Esimesed kolm etendust olid välja müü dud, aga siis hakkas külastata vus langema. Inimesed teadsid minu varasemaid lavastusi, teat rifännid käisid esimese hooga ära ja siis läks seis kehvemaks. Kevad ja suvi olid väga rasked. Aga juba detsembris ja jaanuaris läks müük tõusvas joones, meil oli keskmiselt 80% saalist välja müüdud, palju etendusi müüdi kohe välja. Esimese aastaga
Nr. 20
kogusime hea pagasi, hakka sime juba kasumisse jõudma. Sinnamaani tuli pidevalt in vesteerida – laenata ja raha sisse panna. Ja siis muidugi tuli (koroona)kriis. Hakkasite koroonakriisi alguses esimestena on-line etendusi pakkuma. Kuidas see mõte tuli? Ma arvan, et väikestel kollektiividel on kiire reageeri mise ja otsustamise eelis. Suuremad ja pikemate tradit sioonidega asutused on etablee runumad. Meie aga oleme har junud sellega, et tuleb mingi mõte ja kohe teemegi – saame inimesed kokku, kõigil silmad säravad. 13. märtsil oli meil siin koosolek, kus arutasime tiimiga, mida teha. Üks variant ju võiks olla online-teater, aga see on päris töömahukas asi, kui korra likult teha. Puhttehniline küsimus tekkis, et kuidas saaks piletitulu küsi da. Jällegi täiesti õnnelik juhus oli, et samal pealelõunal helis tas Karel Tõnson firmast Still Frame. Kõik video- ja tehnika firmad jäid ju samamoodi tööst ilma. Ta pakkus välja, et võtame ühise riski ning et meil on võimekus olemas. Nad tee vad koostööd Television.ee –ga, kus saab teha striimi, Fientas käib piletiost ja piletikontroll. Still Frame’il oli olemas oma võttegrupp, tehnika, režii ja kõik know-how. Leppisime kokku, et juhul, kui asi ebaõn nestub, siis lihtsalt nii on. Rääkisin näitlejatega läbi ja kõik olid nõus, et võtame riski. Sel hetkel me ju ei teadnud, kas keegi tahab vaadata interne tis teatrit – see on omamoodi natuke kummaline värk. Tege likult see tõesti töötab ja läks alguses hästi suure menuga. Helistasime müügijuhiga oma vahel ja vaatasime, et mis toi mub – piletimüük kasvas iga tunniga. Esimesel korral panime piirangu peale, sest tehnilist kliendituge on suurele hulgale väga keeruline pakkuda – inimestel on erinevad seadmed ning siis nad helistavad, et miks mul ei mängi. Siis tuleb öelda, et vajuta seda nuppu ja seda nuppu ja neid toetada. /Naerab./ Panime piiriks kolmsada vaata jat. See müüdi kümne tunniga läbi. Põhimõtteliselt Internet on teie suur saal ja siin Uuel tänaval on teie väike saal? Nii on jah. Täpselt. Teie mängite oma majas.
Kas teil on oma kindlad näitlejad või tulevad näitlejad teie etendustele kaasa tegema mujalt teatritest? See on erinev. Mõned on va bakutselised, mõni töötab teises teatris. Meil on nad tööl projek tipõhiselt. Meil ju riiklikku ega mingit muud tuge pole. Palgal hoida pole võimalik, see oleks luksus. Hetkel on näitlejaid kus kil kümmekond. Kellerteatril on olnud üks külalisetendus ka väljaspool oma maja. Mängisime Kablis Päikeseloojangu festivalil. Sinna kutsuti meid kohe peale avamist. Korraldajad käisid etendust vaatamas, olid vaimus tunud ja kutsusid meid festiva lile. Pidime tegema ka sel suvel Sakus ühel festivalil ühe tüki. Kuna me oleme nii noored, siis pole veel jõudnud igale poole – kohapeal on läinud väga palju energiat. Tulevikus on mõte minna kindlasti teistesse Eesti linnadesse ja ka välismaale. Teil on mängukavas rah vusvahelised õudus- ja põne vusklassika šedöövrid – Mõrvad Rue Morgue’il, Õuduste kool, Canterville’i kummitus jne. Tore on see, et lavastate Eesti algupärast õudust – näidendeid Indrek Harglat. Harglaga oli jällegi tore juhus. Mulle on Indrek Hargla looming varemgi meeldinud, aga ma temaga isiklikult tuttav ei olnud. Uurisin, et kes võiks olla see, kes ise armastab Poe loomingut ja tahaks temast rääkida. Viidati Harglale. Kut susin ta meie esimese esieten duse eel Edgar Allan Poe’st rääkima. Harglale nii tohutult meeldis meie teater – see koht ja see, mida me teeme, et ta pakkus ise välja, et kirjutab spetsiaalselt meie teatrile. Mõeldes sellele saalile ja meie näitlejatele kirjutaski ta kaks lühikest kummituslugu – „Phosphorus“ ja „Nõia tütar“. Mängime neid koondnimetuse all „Kodukäijad“, kahe vaatu sega. Milline lavastus teil kõige menukam on olnud? Kindlasti Indrek Hargla „Kodukäijad“. Lähevad väga hästi ka lastele mõeldud tükid – „Õuduste kool“ ja Canterville’i kummitus“. Kas need on ka Internetis üleval? „Õuduste kool“ ei ole, aga „Canterville’i kummitus“ on. See on vaadatav ka dubleerituna
Internetis olevad tükid on sobilikud ka välismaal ela vatele eestlastele, kes Tal lin nasse ju satuvad harva ja tavaliselt suvel. Kui nemad tahavad teie teatriga tutvuda, siis nad lähevad teie kodule hele ja ostavad pileti. Kui keeruline on see teise riigi ja teise valuutaga arveldavale kodanikule? Piletimüük käib läbi Fienta keskkonna, mis on Eesti alga tus. Vaatasin järele – seal on maksevõimalused seinast seina – pangalingid, erinevad krediit kaardid, pangaülekanded ja makseplatvormid. Ka info on seal eri keeltes kenasti olemas. Millised on teatri tulevi kuplaanid? Nii segane, kui see tulevik ka hetkel paistab, eks ta ükskord ikkagi tuleb. Loodame, et suu dame selle ajani vee peal püsi da. Hiljemalt sügisel peaks meil välja tulema „Mäng“, mis on Anthony Shafferi väga kuulus tükk – kahe mehe vahel toimuv psühhotriller. Sellest on tehtud kaks hästi kuulsat filmi – ’72. aastal mängis Michael Caine nooremat meest ja Lawrence Olivier mängis vanemat meest, kirjanikku. Uus versioon tehti 2007. aastal – seal Michael Caine mängis nüüd vanemat ja Jude Law nooremat meest. Need on mõlemad väga kuulsad filmid. Meie teeme sellest nüüd teatriversiooni – Andres Roo sileht mängib kirjanikku ja noort meest mängib Meelis Kubo. Kas panete veel mõne tüki veebiteatrisse üles? Üsna kindlasti paneme, aga ma arvan, et võib-olla mitte suvel. Suvi on teistmodi aeg, ilmad on ilusad, inimesed on rohkem väljas. Töömaht, mis läheb lavastuse internetti pane mise peale, on ikka päris suur. Kuna piletitulu on kümneid kor di väiksem ja hetkel tulusid pole, siis lõputult ei saa kutsuda inimesi entusiasmist töötama. Oleme ootel. Sügisest on mõte esiklavastus „Mõrvad Rue Morgue’il“ statsionaarsest män gukavast maha võtta. Võib-olla teeme kuskil külalisetendusi, kui kutsutakse, aga viimasest etendusest on mõte teha netiülekanne. Mõned peened mõtted on veel, aga ma ei taha neid praegu avalikustada, äkki keegi varastab ära. /Naerab/ Lisainfot saab vaadata vee bilehelt: https://kellerteater.ee/ ja virtuaaletendusi näeb kesk konnas https://kellerteater.televi sion.ee
