Nr. 20
EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020
märkmik
Riina Kindlam
Vahel juhtub imesid. Vahel lihtsalt võtab omajagu aega, kuni kauaoo datud ime maandub su lähedale. Ning kui sa juhtud olema piisavalt tähelepanelik, et sellest imest osa saada, on õnn õuel. Ja oksal. Foto: Riina Kindlam
Õnn istus oksa peal, silmad kui tõllarattad Olin läinud pühapäeval juba nii palju erinevaid, erilisi linnuliike Kotkajärvel juhtunud nägema ja fotokaga püüdma, viimati vide viku eel veel emast kraepüüd (ruffed grouse), kes suure ragi naga kempsu varjava tsuuga (hemlock’i) okstesse maandus ja nii toredasti kana kombel kaela kõõlutades mind piilus. Ja siis öökulli- ehk õigemini öelduna KAKUhüüded. Mitte too kõige sage da mini meie metsas kuul dud: ,,Who cooks for you? Who cooks for you all?“, mille puhul ammu teada, et hüüdjaks on ameerika metskakk (barred owl), vaid lihtsalt üks paikapa nev pikk HUUUU! Lõppudes armsa kurinaga. Ja siis ta len das! Suur, hele kuju läbi videvi kulise metsa, otse meie krundist läbi Eesti teel poole. Ja mina vudinal tema kannul. (Hännal?) Tema hüüdis, mina hüüdsin, tema hüüdis... Viipasin lapsed hiirvaikselt järele tulema. Kuulda oli, et ta polnud kaugel. Ja siis. Seal ta oligi. Õnneks olid puud veel nii raagus, et tema ümarat kogu polnud raske näha. Istus vahtra oksal otse tee kohal. Ikka oligi toosama ameerika metskakk, üks vähes test tumedate silmadega siinse mandri kakkudest (enamikul on
Sajandi sünnipäev… (Algus lk. 1)
õnnitluskaartidele ja sõnumitele olid tulnud tervitused ja tunnus tused ka kaugemalt, teiste hul gas Eesti Vabariigi presidendilt Kersti Kaljulaidilt, rahvastiku ministrilt Riina Solmanilt, Kaitseväe juhatajalt Martin Heremilt, Soome kaitseväelt,
erekuldne pilk). Kuid seekord esines ta teise häälitsusega. Aegajalt ikka too „Huuu?“ ehk „Kes?“ (te sellised olete?). Meie pilgud olid naelutatud kakule ja tema omakorda jälgis meid, kolme maasolevat kakukest, saia pätsikeste mõistes, kes kordamööda värisevate kätega üritasid temast portree(paraad!) fotosid ja videot teha. Pilgutas aeglaselt silmi, näitas oma era kordselt ulatuslikku kaela ja pil gu keeramise võimeid ja meie õnneks polnud tal kuhugi veel kiiret. Kevadine konnakoor (spring peepers) hüüdis kõrgel sagedu sel igal pool me ümber (nad kuuluvadki nn chorus konnade hulka) ja kuulda oli ka vöötora va närvilist, hoiatavat kluksuta mist, teadagi kelle tõttu. Äkki oli jutt juba lahti pääsenud, et Jämesäärel on värskelt kodutuid hiiri, keda aidast ja paadikuurist peletatud; et õige aeg on luurata. Kas tüdrukud saavadki aru, kuidas neil vedas? Nad ei pi danud üldse väga kaua ootama, et esimest öökulli looduses oma silmaga kaeda. Mina uitasin nende vanuses üksinda selles metsas ringi, binokkel kaelas, piiludes okaspuude võradesse, et äkki kunagi satun päevauina kut tegeva kaku peale. Nüüd siis, pool sajandit hiljem, esi mene magus kakuke päris oma koduõuel. Olge terved! Unistused täitu vad ükskord nagunii!
Soomepoistelt ja Soome päri musühingult Eestis. Eriline sünnipäeva pühitse mine tõi taas kokku meie kogu konnaliikmeid – küll distantsi hoides -, kuid taas kinnitades, et ühisele põhjale kinnitatud sidemed on tugevad ja ühenda vad meid ka rasketes olukor dades. Aitäh Edgar – palju õnne! (EE)
13
Kanada nädal võitluses COVID-19ga Neljapäeva hommikuks oli Kanadas registeeritud CO VID-19 haigusjuhtumeid üle 80.500, Quebecis üle 44.000, Ontarios üle 24.000, mujal vähem. Käesolev nädal on toonud kaasa majanduse taasavamisi üle Kanada, vastavalt kohalikule olukorrale. Ontario provints alustas 19. mail majanduse taasavamise I faasiga. Teisipäeval avati mit meid ärisid, mis seoses pan deemiaga märtsis suleti. Avatud ärid peavad asuma väljaspool kaubanduskeskusi, olema täna valt sissepääsuga ja neis tuleb järgida rangeid füüsilise dis tantsi reegleid. Jätkatakse mit mete terviseteenuste pakkumise ga, samuti nõustamistega ja muude teenustega. Esialgu jää vad suletuks kirikud. Restoranid pakuvad jätkuvalt toidu kojutel limise ja kaasaostu võimalusi. Nädalavahetusel avati golfiväl jakud, paadisadamad, mitmed pargid jm. Victoria Day nädalavahetus oli üsna rahulik Ontario suvi tuslinnades, kus kardeti tava pärast, mai pikale nädalavahe tusele omast linnaelanike voolu. Kuna rahvast teavitati, et rannad on suletud ja hotellid-motellid ei paku lühiajalist majutust, siis võeti seda kuulda. Piiranguid leevendati ka mu jal. Albertas (registr. haigusjuh tumeid 18. maiks kokku 6644) näiteks tõsteti lubatud inimeste arvu vabaõhukogunemistel 15-lt 50-le. Calgary loomaaed taas avab uksed 23. mail, kuid teatud piirangutega. Toronto looma aed pakub uut drive-in kogemust, kus oma autoga saab sõita läbi loomaaia ,,tänavate“, jälgides 3,4 km teekonna vältel loomi. Olukord üle Kanada on eri nev. Kui Quebecis ja Ontarios registreeritakse ikka sadu iga päevaseid uusi haigusjuhtumeid, siis näiteks Newfoundlandis ja Labradoris oli polnud pühapäe vaks kümnel järjestikusel päeval registreeritud ühtegi uut haigus juhtumit, kokku oli seal 18. mai seisuga 260 positiivset testi tulemust. Ka New Brunswickis polnud kümnel päeval uusi haigestunuid, 18. mai seisuga oli haigusjuhtude arv 120 (kõik ka paranenud). Nova Scotias registreeriti pühapäeval uusi haigusjuhte kolm (provintsis kokku 1040). Provints alustab taasavamise teist faasi, seal lu batakse kahe perekonna kohtu misi. Prince Edward Islandil polnud nädalavahetuseks 19 päeva jooksul registreeritud uusi haigusjuhtue (kokku on neid 27). PEI National Park jäi veel suletuks, aga paljud ärid ja teenused valmistusid taas avamisteks. Üks, millega inimestel taas avamiste taustal harjuda tuleb, on elustiili ümberkorraldamine. Eksperdid soovitavad endiselt vältida kogunemisi ning lähiajal – suvel – toimuvad paljud pere kondlikud kokkusaamised ilm selt õues ja kitsamas ringis kui
Viimased kaks kuud purjekal seilanud viiemeheline meeskond koos kapten Meelis Saarlaidiga, kes aluse pikalt reisilt kodusadamasse tõid. Foto: M. Muld/ERR
Admiral Bellingshausen jõudis tagasi koju Pärast kümnekuulist mere reisi jõudis Admiral Bellings hausen ringreisilt lõunapoo lusele Eestisse tagasi. 17. juulil Roomassaare sadamast Antarktika teekonda alusta nud purjelaev jõudis samasse sadamasse tagasi 21. mail. Kolme kapteni, saarlaste Meelis Saarlaidi, Indrek Lepa ja Indrek Kivi juhtimise all soori tatud enam kui 26 000 mere miili pikkuse teekonnaga tähis tati Antarktika ekspeditsiooni 200. aastapäeva, mida vedas aastatel 1819-1821 Saaremaalt pärit Vene impeeriumi admiral Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen. Kokku oli reisil vahetustega meeskonnas üle saja inimese. Laevaga käis Antarktikas ka president Kersti Kaljulaid (vt EE # 3 2020). Viimase paaril kuul viieliik meline meeskond ei vahetunud – maailma haaranud pandeemia tõttu suleti järjest sadamaid ning ka proviandi varumine oli seetõttu keerulisem.
enne pandeemiat. Jätkuvalt ettevaatlikud peavad olema see niorid ja erinevate tervise probleemidega inimesed. Teisipäeval teatas Kanada peaminister Justin Trudeau Kanada ja USA kokkuleppest jätta kahe riigi vaheline piir mitteolulise reisimise jaoks suletuks 21. juunini. Ontarios koole sel õppeaastal enam ei avata, jätkub dis tantsõpe. Kõik õpilased saavad tunnistused. Samuti jäävad su vel ära ööbimisega laagrid. Päevalaagrite toimumise tingi mused ja reeglid tulevad hiljem. Jälle on lubatud kasutada ko duse lapsehoidja teenuseid ja lastehoiud on avatud eesliini töötajate lastele. British Columbias taasava takse koolid 1. juunil, kuid osa lemine on vabatahtlik. Klassid on väiksemad ja õpilased on terve päeva sama õpetajaga. Paljudele on olnud pikka aega küsimuseks, kas väljaspool
Laevaga oli esialgu kavas sel suvel-sügisel teha ka retk põhja poolusele, kuid see plaan jäi kahjuks ära. ,,Midagi ei ole teha – Admiral Bellingshauseni reede rid otsustasid, et me jätame ära plaanitud Arktika retke ja toome laeva võimalikult kiiresti koju. Olukord maailmas on selline, et väga raske kui mitte võimatu on siseneda praegu erinevate rii kide sadamatesse ja planeerida ka suve lõpuks suuri ekspedit sioone keerulistes vetes,“ kom menteeris suunamuutust laeval seilav rännumees Tiit Pruuli juba paar kuud tagasi. Roomassaare sadamas oli tervitajaid hulgaliselt, teiste hul gas Meremuuseumi juhataja Urmas Dresen, peapiiskop Urmas Viilma, rännumees ja reisikorraldaja Tiit Pruuli ning muidugi pereliikmed. Roomassaare sadamasse jõudes sõnas laeva meeskon naliige Jaan Tätte, et nende sõit oli erakordne ja uhke, kuna nad olid teel koju. ,,Meid ei huvita nud, mis pardast paistis vahe peal – Peruu, Ecuador, Panama – ma ei tea, mis kõik maad. Meie vaatasime kodu poole,“ sõnas Tätte. (D/PM/ERR/EE)
kodu on vaja kanda maski. Nagu paljud on märganud näiteks toidupoodides või mu jal, osa inimesi seda teevad. Terviseametnikud soovitata vad nüüd avalikes kohtades viibides mittemeditsiinilist mas ki (või näokatet) kanda, kui pole võimalik distantsi hoida. Ühistransporti kasutades on see tugevalt soovitatud. Toronto ühistranspordi kasutajate arv on viimastel kuudel märkimisväär selt vähenenud, aga see võib muutuda. Ka maski kandes tuleb hoida füüsilist distantsi, samuti on en diselt vajalik sagedane käte pe semine. Kolmapäeval ütles ka peaminister Justin Trudeau, et on hakanud kandma avalikus kohas maski ja teeb seda ka parlamendi istungitel. Teisedki poliitikud on teatanud, et jär givad tervishoiu-alaseid soovi tusi maski kandmise osas. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)
