2
EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020
Nr. 20
Eesti ja Poola kaitseministrid olid ühisel meelel regiooni julgeoleku tugevdamise osas
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
Kaitseminister Jüri Luik aru tas sel nädalal videosilla vahendusel Poola kaitseminis ter Mariusz Blaszczakiga Covid-19 mõjusid kaitsevald konnale ning juunis toimuva NATO kaitseministrite kohtu mise teemasid. Minister Luik tänas Poolat nende panuse eest Balti õhuturbemissioonil. Mõlemad ministrid rõhuta sid, et vaatamata viiruse levi kule ei ole julgeolekuohud muutunud, mistõttu on vaja tagada NATO heidutushoiaku tugevus ning jätkata tööd NATO vägede valmisoleku suurenda misel. „Viiruse levik ei ole meie geopoliitilist asukohta ega jul geolekuohte muutnud, mistõttu ei saa teha järeleandmisi kait sekulutustes, mis Euroopas alles viimastel aastatel tõusule pöörasid ning oluline on nende
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Heade uudiste põud Kevad on ehk ainus aastaaeg, mil inimkond nii leiab lootust, asetab tegevuse tulevikule. Külvates seemneid sügisviljade saaki oodates, mugulaid mulda pannes asendamatule kartulipõllule, et elaks taas talve üle. Kuid Anno Domini 2020, jah, Jumala aastal, need kõik on kingitud, ei ole positiivsust palju leida. Sellist, mis isegi kõige kiuste asetab põllumehe hambad risti. Küll Taara avitab. Ning künnab külmal, vihmasel aovalgel videvikuni välja. Ülehomse nimel. Meie moodne maailm on unustanud tõiga, et pole inimkonna otsustada, mis ümber toimub. Oleme harjunud, et uudised on nupule vajutades, olgu see nutitelefoni või raadio, kohe kõik vajalik saadaval. Ent mis on saanud headest uudistest, ilma milleta ehk ei trotsi praegust realiteeti? Aina halbu uudiseid, loe kas Inglismaa, Saksamaa, Eesti, Kanada ajalehti võrgus, muud pole. Kuula, kuidas üleaaedne kurdab, õnneks on aga tara vahel, vajalik kaks meetrit on olemas. Ei saa isegi pühamus istuda, suunata kasvõi ühel hommikul nädalas mõtteid sõnumile, mis on ju lootusele ehitatud, kõige kurja vastu. Kena on küll kuulda virtuaalsetest üritustest. Kuidas suudetakse 100-aastast juubilari austada ja tervitada tänapäeval paraadiga, eemal oleku reeglitega arvestades. Tuleb ju tänada, hinnata pikka, produktiivset rahvushuvides elatud elu. Teleuudiseid paljud enam ei malda vaadata, isegi kui igal õhtul on mingi pannide-pottide lusikaga tagumine ära toodud, kinnituseks, et elamupiirkond peab vastu. Need vähesed sekundid ei suuda juhtida tähelepanu eelnevast, surmade ja nakkuste raportitest. Majanduslikust katastroofist. Tühistest muredest, nagu kas tänavu elukutselised pesapalli mängivad. Jah, just mängivad, saavad palka miljonites ning nõuavad, kuna olukord on eluohtlik, lisaraha. Publikut ei lubata küll ligi, korealased aga tulid geniaalsele ideele, täispuhutavaid nukukesi staa dioni istmetele asetades, kui sportlased palliväljakul üksteist nakatasid. Mitte võitu otsides, aga võimalikult viirustega. Koreast tulnud uudised, sarnased, pakuvad muigeid, irvitusi, mida on antud olukorras hädavajalikud. Kas tõesti on vaja lugeda nelja Apokalüpsise ratsaniku kohta? Ajalugu meenutades nii rõhutades, neile, kes hirmu, ängistust põevad, et sõda, nälg, katk ja siis surm on teel. Ent me aastad on ju piiratud, ei ela keegi Metuusala vanuseks. Abiks tuleb nalja otsida, tulgu või pussnuge taevast alla. See on meie iseloomus. Vajalik igapäevasele. Mitte, et annaksime kurjusele alla.
Tehnikaülikooli uueks rektoriks valiti Tiit Land Esmaspäeval valis Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu üli kooli uueks rektoriks prae guse Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi. Tiit Landi kandidatuuri esitas rühm Teaduste Akadeemia aka deemikuid. Tema vastaskan didaadid olid praegune TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ja profes sor Jarek Kurnitski. Nõukogu valis rektori salaja sel hääletusel koosseisu kahe kolmandikulise häälteenamuse ga. Igal nõukogu liikmel oli üks hääl. Tiit Land asub TTÜ rek torina ametisse 1. septembril. Rektori ametiaeg on viis aastat. Tiit Land on sündinud 25. septembril 1964, hariduselt bio keemik. Ta on alates 2011. aas tast Tallinna Ülikooli rektor. Veebruaris 2016 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks. Land lõpetas 1982. a Võru 1. Keskkooli ja 1989. a Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-kee miateaduskonna. Aastatel 1990– 1994 oli Stockholmi Ülikooli doktorant. Land kaitses 1994 Stock holmi Ülikoolis filosoofiadok tori (PhD) väitekirja teemal ,,Galanin receptor ligands: ago nists and the first antagonists“. Aastatel 1994–1999 oli tea duriks USA riiklikus tervise instituudis. Aastatel 1999–2006 Stockholmi Ülikooli Neuro keemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud. Aastail 2007–2011 töötas ta Tallinna Ülikoolis keemia õppe tooli professorina.
Kaitseminister Jüri Luik kohtus videosilla vahendusel Poola kaitsemi nistri Mariusz Błaszczakiga. Foto: kaitseministeerium
säilitamine absoluutväärtuses,“ ütles kaitseminister Luik, kelle sõnul on oluline, et NATO riikide investeeringud kaitsesse ei langeks kriisi tagajärjel. Samuti arutasid kaitseminist rid senist kaitsekoostööd Eesti ja Poola vahel. Eestil on Poolaga tõhus kaitsekoostöö, lisaks Poola panusele Balti õhuturbemissioonil ja Eestis
asuva NATO küberkaitsekoos töö keskuses osaleb Poola ka Balti kaitsekolledžis ning Tal linnas asuvas NATO staabiele mendis. Lisaks on Poola ja Eesti kaitseväelased teeninud koos välisoperatsioonidel Afga nistanis ja Iraagis. Varasemalt on Poola aktiivselt osalenud ka Eesti kaitseväe suurõppustel Siil ja Kevadtorm. (KMPT/EE)
Riigikogu liikmed saavad täiskogu istungitel osaleda elektrooniliste vahendite kaudu
metele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaa luka põhjuse korral võib ette teatamise aeg olla ka lühem.
Riigikogu täiendas sel nädalal toimunud istungil kodu- ja töökorra seadust. Edaspidi ei pea täiskogu istungitel riigi kogu liikmed olema füüsiliselt istungiruumis koos ning nad saavad istungil osaleda elekt rooniliste vahendite abil. Kaugosalusega istungi toi mumise otsustab riigikogu juhatus, kui selleks on kaalukas põhjus ning sellest teatab riigi kogu esimees parlamendi liik
Põhiseaduskomisjoni alga tatud riigikogu kodu- ja töökor ra seaduse muutmise seaduse (176 SE) kohaselt võib kaug osalusega istungit läbi viia siis, kui riigikogu liikmel on võima lus eemal viibides reaalajas is tungit jälgida, võimalik esitada eelnõusid, pidada ette kandeid, esitada suulisi küsi musi, esine da sõnavõtuga, protestida ja hääletada. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 89 riigikogu liiget. (PM/EE)
Eestis harjutab NATO 1. alaline miinitõrjegrupp
ning miinitraaler HNOMS Otra. Eestist toetavad õppust mii nijahtijad Admiral Cowan ja Ugandi ning staabilaev Wam bola.
Möödunud nädalal saabus Eestisse NATO 1. alaline miinitõrjegrupp, kes kuni 27. maini kestva õppuse raames harjutab koos Eesti mereväe laevadega Saaremaa ja Hiiu maa põhjaosas miinijahtimist, erinevaid koostöö manööver damis-harjutusi ning miini traalimist.
Eesti merevägi on osalenud NATO miinitõrjegrupis üle küm ne aasta, panustades iga pool aas ta vältel üksuse koosseisu ühe sõjalaevaga. NATO 1. alalist miinitõrjegruppi (SNMCMG1) juhtis alates 2016. aasta juunist kuni 2017. aasta juunini esma kordselt ajaloos Eesti mere väeohvitser – kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. 2017. aasta esimesel poolaastal olid ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased.
Eestit külastav NATO 1. ala lisse miinitõrjegruppi kuuluvad laevad on lipulaev FGS Donau, miinijahtijad FGS Fulda, HMS Ramsey ja HNLMS Willemstad
(KVPST/EE)
Mõni leiab huumorist tuge, teine Pühakirjast. Kaaluksime nende negatiivsete uudistediktorite, murelike naabrite taustal, mida leiame Matteus 15:11. „Mitte see, mis suust sisse läheb, ei rüveta inimest, vaid see, mis suust väljub“. Õpiksime hea sõna, nalja väärtusest, hoiduksime halba ütelust, hullemat kartmast. Kallistame kunagi niikuinii. TÕNU NAELAPEA Foto: mil.ee
