Eesti Elu / Estonian Life No. 22 | June 5, 2020

This newspaper was mailed on Friday, June 5, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 22, 2020 Reedel, 5. juunil — Friday, June 5

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti lipu 136. sünnipäev 4. juunil 1884 kogunesid 24 eesti haritlast Otepääle, kus Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas pühitses ja õnnistas Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) sinimustvalge lipu. Sinimustvalgest värvi­ kombinatsioonist said rahvus­ värvid. Eesti iseseisvumisel sai trikoloorist riigilipp. Seda kuupäeva märgitakse Eesti lipu sünnipäevana. Tänavu tähistati Eesti lipu 136. ­s­ünnipäeva.

Lipu sünnipäeva tähistati sel aastal natuke tagasihoidlikumalt kui mõnel eelmisel aastal, selle põhjuseks koroonaviiruses levi­ ku tõkestamiseks ettevaatuse piirangud.

Traditsiooniliselt heisati tri­ koloor pidulikult lipu sünni­ päeval kell 7 hommikul Tallin­ nas Pika Hermanni torni.

Kuberneriaeda olid kutsutud koolide ja isamaaliste organisat­ sioonide liputoimkonnad. Kohal olid vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide ja gaidide auvalved. Pidulikul tseremoo­ nial kõnelesid riigikogu esimees Henn Põlluaas, EELK peapiis­ kop Urmas Viilma ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Laulis Musamari lastekoor ja mängis Kaitseväe orkester. Riigikogu ja lipuseltsi ühiskingitusena said

Üleilmsete eesti noorte virtuaalpäevad

gustik (edaspidi ÜENV, või ‘Võrgustik’), mis asutati 2019. a oktoobris noorte poolt, kes olid aktiivsed osalejad ja korral­ dajad eelmisel suvel toimunud ESTO ülemaailmsete kultuuri­ päevade noorteprogrammis. ÜENV peaeesmärkideks on: esindada ja kaitsta välismaal elava eesti noorsoo õigusi ja huve; toetada ja võimaldada noorte sideme hoidmist Eesti rii­giga; suurendada noorte osa­ lust eestluse edendamises ning aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule.

Esimest korda toimunud virtuaalpäevad (teine osa on ­ laupäeval, 6. juunil) kutsuvad arutlema kõiki aktiivseid eesti juurtega 14-30 a noori, kes rää­ givad eesti keelt suhtlustasandil.

Kuna koroonaviiruse olukorra tõttu ei olnud võimalik korral­ dada füüsilisi koosolekuid, peeti

Juku Gold Laupäeval, 30. mail toimus esimene osa üleilmsete eesti noorte virtuaalpäevadest, mille eesmärgiks oli tuua kokku eesti juurtega noored kõikjalt maailmast, et omava­ hel tutvuda ja jagada mõt­ teid-eriti seoses teemadega, millega tegeleb Eesti Vabariigi juhitud ülemaailmse eestluse koostöökomisjon (ÜEKK). 60 noort eestlast osalesid üritus­ es, mis kestis üle kahe ja poole tunni.

Virtuaalpäevade korraldajaks on uus MTÜ (ingl.: NGO) Üleilmne Eesti Noorte Võr­

Foto: Peeter Hütt/Tippfoto

(Järgneb lk. 3)

kohtumine Zoomi video-plat­ vormi keskkonnas kell 4.30 p.l.

Eesti aja ja 9.30 h Toronto/ Montreali aja järgi. Osalejad lii­ tusid erinevatest ajatsoonidest.

Kaugeim osaleja ida poolt oli Ivan Ubaleht Omskist Vene­ maalt, kus kell oli ürituse algu­ ses juba 7.30 õ ning läänest olid ka osalejad Vancouverist ja Portlandist, kelle jaoks oli ­kellaaeg aga 6.30 hommikul! ÜENVi tutvustas juhatuse liige, Siberist pärit Valera ­ Krinberg, kes praegu õpib Tallinnas. Valera sissejuhatusele järgnesid avasõnad Eesti rahvas­ tikuministrilt Riina Solmanilt, kes ka juhib Eesti valitsuse panust väliseesti teemadesse.

Rahvastikuminister ütles oma avakõnes, et see, milliseks üleilmne eestlus kujuneb, on meie kõigi kätes. „Meil tuleb koos leida võimalused ja viisid,

Virtuaalkoosolekul osalenuid. Kuvatõmmis.

kuidas eesti keelt ja kultuuri hoida, koos kunsti ja äri teha, üksteist aidata. Koos oleme ­tugevamad, suuremad ja me ei kao ega lahustu suurte keelte ja kultuuride seas. Nii on meil maailmale võimalus palju roh­ kem anda,“ ütles ta.

Pärast Riina Solmani kõnet said sõna siseministeeriumi globaalse Eesti nõunikud Keit Spiegel ja Egge Kulbok-Lattik, tutvustades noortele ÜEKK ­tegevusi ja eesmärke.

Seejärel jagati osalejad väik­ sematesse ,,töötubadesse“. Et julgustada efektiivset ja innukat juttu, moodustati samal ajal kümme erinevat töötuba, igas keskmiselt viis osalejat ja ­moderaator. Kümne moderaatori hulgas olid neli Kanada-eest­ last: Katrine Eistrat, Katariina Jaenes, Veiko Parming ja Juku Gold.

Kuna ürituse üks eesmärk on korjata tagasisidet ÜEKK prog­ rammi koostamiseks, arutlevad noored igas töötoas ühest ka­ heksast ÜEKK töörühma tee­ madest: keeleõpe ja haridus; Eesti kuvand, info ja kommu­ nikatsioon; kultuurieksport ja kultuuriseltside koostöö; majan­ duskoostöö ja investeeringud; konsulaarteenused ja rahva­ dip­ lomaatia; noored ja noored täiskasvanud; rahvuskaaslaste usuline teenimine ning tagasi­ pöördumine.

30. mai kohtumisel toimusid kolm erinevat töötuba, igaüks erineva teemaga ning igas gru­ pis erinevad inimesed. Kogutud ideedest tehakse kokkuvõtte, mis saadetakse ÜEKKle sisen­ dina. Arutlusel oli kolm teemat, milleks valmistati järgmised ­küsimused:

Eesti kuvand, info ja kommu­ nikatsioon.

• Kuidas saab kõige paremini noori eestlasi välismaal kursis hoida teemadega, mis puuduta­ vad nii neid kui ka üldiselt Eestit ja mida noored on moti­ veeritud kasutama (parim ­virtuaalne infojagamise viis)?

• Missugused tegevused vir­ tuaalkeskkonnas aitavad luua üleilmse eestluse identiteeti?

Milles see peaks väljenduma?

• Kuidas siduda Eesti võrgustik ja Eesti riigis toimuv eestlusega mujal maailmas ning suurenda­ da Eestis elavate eestlaste tead­ misi väliseesti kogukondadest?

Kultuurieksport ja kultuuri­ seltside koostöö.

• Kuidas saaks tekitada rohkem huvi, et noored aktiivselt asuko­ hamaa kogukonnas osaleksid või looksid oma noorteorgani­ satsiooni?

• Millest on välismaal elav Eesti juurtega noor huvitatud lisaks koorilaulule ja rahvatant­ sule?

Noored ja noored täiskasva­ nud.

• Millised on võimalused mit­ teaktiivsete noorte tegevustesse kaasamiseks kohalikus eesti kogukonnas?

• Missuguseid stipendiumiprog­ ramme või vahetusõppe või­ malusi tuleks luua õppimiseks Eestis?

• Kas ja kuidas pakkuda prakti­ kavõimalusi/suvetööd/kaugtööd või lühiajalisi töövõimalusi Eestis?

Soovi korral oli võimalus mõtteid jagada ka inglise ja vene keeles väikesemates töö­ tubades. Muidu toimus üritus eesti keeles. Teiseks virtuaal­ (Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Nr. 22

Vandaalid rikkusid kommunismiohvrite memoriaali

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mahtrast Minneapoliseni Vabaduse ja puutumatuse, õiguse soov on igivana tahe. Kuidas seda nõutakse, on aga aastasadu olnud erinev, tihti valitseb vägivald, teiste inimeste omandit ei respekeerita. Olgu nad kui kurjad. Või ilmsüütud.

Vastasseis võib olla ka rahulik, isegi kui inimelusid on kaotatud Sellel nädalal mäletame Mahtra sõja – pisut ülepakutud, õigem oleks ülestõus – algust. Vana kalendri järgi 2. juunil aastal 1858, oli nii mitmel eesti talumehel olnud küllalt. Jüripäeval oli jõustunud 1856. aasta talurahvaseadus, mida paljud olid kergendusi lootes oodanud.

Talumees, isegi rendilepinguga, oli mõnes kohas nagu maa, mida ta haris, teistele müüdav.

Toona õigust nõudvad olid vaid teivastega relvastatud. Mõisnikel olid püssidega soldatid abiks, õiguse nõudmise käigus langes otseselt seitse meest, kolm hiljem haavadesse. Kaks talupoega läksid vaba­ surma, karistust kartes. Soldatitest suri vaid üks. Mahtra mõisahooned põletati aga maha. Eduard Vilde ajalooline romaan Mahtra sõjast ja nende tagamaadest on tänaseni oluline lugemine, kirjanik oskas edasi anda talurahva sügavat, põhjendatut rahulolematust.

Samal ajal oli Ameerikas käärimas orjapidamise tõttu kogu riik, mis viis kolm aastat hiljem verise kodusõjani. Orjapidamine lõppes, aga nende järeltulijate ühiskondlik seisus mitte, rassism elas edasi.

Möödunud sajandi keskpaigas oli olukord eriti terav, vägivallaga, mäs­ samisega otsustati mineviku arveid klaarida.

Viimased nädalapäevad on kinnitanud olemasolevaid klassi- ja rassi­ vahesid. Kõikjal on reageeritud Minnesota osariigis politsei poolt läbi­ viidud mõrvale. Maha on põletatud eraettevõtteid, autosid, politseile kallale tungitud, 40-s suurlinnas korraldatud proteste, mis pole kõik ol­ nud rahulikud. Osalevad peamiselt noored, paljud neist valged. Isegi tausta teades ei mõista, miks ühele kurjale peab vastama seadusvasta­ selt.

Valimisteaastal on praegune USA president lubanud sõjaväge raken­ dada, kui demonstratsioonid nii jätkuvad. Mis pole õige – aga valikut ehk pole. Skandeeritakse õigust nõudes – kuid mõrvas süüdistatud politseinik on ju aresti all. Vaatamata sellele, kired on kuumad.

Sotsiaalmeedia on olnud suureks leekide õhutajaks, kurja juureks.

Paljude pahede, väärinfo levitamises süüdi. Vandaalitsemine, poodidest kauba varastamine on mitmeti siutsude ja sarnaste tulemus. See pole üllatuseks, rahulolematus on ajalooliselt olnud osa ameeriklaste koos­ tisest brittide karmist haardest pääsemisest, iseseisvussõjast saadik.

Orjust USAs enam ei ole, küll aga vaesust. Mis on valus hõõrdekoht.

Meedia rolli, eriti teleuudiste oma, ei saa alahinnata närvide üleskrutti­ misel. Jõhkra mõrva täpseid tagamaid ei tea keegi. Rahulik lahendus olgu eesmärgiks. Pingeid lisada pandeemia oludes pole kellegi huvides.

Ei riigi, selle presidendi, ei seal elava protesteerija.

TÕNU NAELAPEA

Möödunud nädalal rikuti Tallinnas Maarjamäel asuvat memoriaali. Kommunis­mi­ ohvrite memoriaali linnapool­ sele küljele on kraabitud viisnurki. Juhtumiga seoses tegi Eesti Mälu Instituut aval­ duse politseile, kes alustas memoriaali rikkujate väljasel­ gitamiseks kriminaalmenet­ lust, süüdlasi ähvardab kuni üheaastane vangistus.

Juhtumi uurimiseks on alus­ tatud kriminaalmenetlust ka­ ris­ tusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surnu mälestuse teotamist. ,,Tegemist on kõigile kom­

munistliku Nõukogude Liidu poolt represseeritud Eesti ini­ mestele pühendatud mälestus­ paigaga. See on ühtlasi süm­ boolne hauatähis, kuna suur osa ohvritest puhkab nimetutes haudades teadmata paigus. ­ Memoriaal hoiab põlvkondade vahelist sidet ning säilitab meie ajalookogemust, seepärast on selline sodimine eriti jälk,“ ütles Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.

Eelmine sarnane juhtum fik­ seeriti 2018. a novembris.

(PM/EE)

Põhja-Balti ja Visegrád grupi välisministrid: idapartnerlusriigid vajavad Euroopa Liidu tuge Kolmapäeval toimus video­ kohtumine Põhja-Balti koos­ tööformaadi (Nordic-Baltic 8, NB8) ja Visegrádi grupi (Visegrád 4, V4) välisminist­ rite vahel. Kaheksandat kor­da toimunud kohtumist peetakse igal aastal, seda korraldasid ühiselt Tšehhi kui praegune V4 grupi eesistuja ning Eesti kui NB8 koostöö käesoleva aasta koordinaator.

Ministritel olid arutluse all COVID-19 kriis ja selle geo­ poliitilised mõjud ning aktuaal­ sed teemad Euroopa Liidus ning rahvusvahelises koostöös. Nõus­ tuti, et kriis on veel kord tõesta­ nud koostöö ja infovahetuse olulisust, eriti kriisist väljumise tegevuste kavandamisel. Euroo­ pa Liidu teemadest rõhutati va­ jadust leida lahendus pikaajalise finantsraamistiku, sealhulgas ­taaskäivitamisinstrumendi läbi­ rää­ kimistes, pidades silmas ka kliimaneutraalsuse saavutamise

eesmärke. Minister Urmas Reinsalu tõi välja Eestile olu­ lised suured taristuprojektid nagu Rail Baltic, sünkroniseeri­ mine, ning ühtekuuluvuspoliiti­ ka, ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa liidu digiagenda olulisuse.

Keeleinspektsioonist saab keeleamet

Jätkuvalt panustatakse kodumaise kaitsetööstuse toetamisse

Kesknädalal kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatused, mil­ lega saab keeleinspekt­ sioonist keeleamet. Lisaks moodustatakse haridusminis­ teeriumi alla haridus- ja noor­ teamet.

Keeleametis jätkatakse kõi­ kide seni keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist, ­ ­lisaks viiakse keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevu­ sed haridus- ja teadusministee­ riumist ning sihtasutusest Archi­ medes.

Keeleametist saab keelepolii­ tika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järele­ valve, nõustamise ning arenduse valdkondades.

Muudatuse suurim toetaja oli Isamaa erakond, mille volikogu võttis mullu novembris vastu poliitilise avalduse, millega toetati keeleameti loomist.

(ERR/EE)

Reinsalu rõhutas, et CO­ VID-19 pandeemia valguses vajavad idapartnerid Euroopa ­ Liidult tuge. „Toetades idapart­ nerluse riike koroonaviiruse kriisist ülesaamiseks, peaksime ­ keskenduma rohkem digitaal­ sete lahenduste kasutamisele ning kooskõlastatud tegevustele, et saavutada parimaid tulemu­ si.“ Kohtumisel kiitsid Eesti ja Tsehhi välisministrid NB8 ja V4 koostööformaatide koordi­ naatoritena heaks ühise aval­ duse, mis on leitav EV välis­ ministeeriumi kodulehe vahen­ dusel. (VMPT/EE)

Eesti Kaitsetööstuse Liidu üldkoosolekul sel nädalal mär­ kis kaitseminister Jüri Luik, et pandeemia ei ole vähendanud julgeolekuriske ja ohte Läänemere piirkonnas ning Kaitseministeeriumi prio­ riteediks on jätkata kait­ setööstusettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamist vähemalt senises mahus.

Kaitseministri sõnul moo­ dustab kodumaine kaitsetööstus lahutamatu osa riigikaitsest tugevdades kaitsevõimet ning ­ panustades majandusse.

Luik rõhutas, et Eesti kait­ setööstuse eelised on küber­ kaitse, autonoomsete süstee­ mide, robootika ja seiretehno­ loogiate alal. „Just teadus- ja a rendustegevus aitab luua ­ kaitsesektoris uuenduslikke la­ ­ hendusi ning säilitada Eesti

Osa kommunismiohvrite memoriaalist Maarjamäel.

Foto: EE

Tartu kaarsillal on näitus Eesti põhiseaduse 100. aastapäeva märkimiseks Tartu linnavalitsus avas koostöös Tartu Kunstikooli õpilastega kaarsillale põhisea­ duse 100. aastapäevaks val­ minud näituse ,,Põhi­ seadu­ sega Põhisea­ dusest“. Näituse keskmes on joonistused ja tekstid, mis said inspiratsiooni rahvuseepose ,,Kalevipoeg“ värssidest ning põhiseaduse peatükkidest. ,,15 põhiseaduse peatükki seotud 15 Kalevipoja värsiga.

Põhiseadus on Eesti riigi ­alusdokument, ,,Kalevipoeg“ on Ees­ti rahva alusdokument. Need on omavahel seotud,“ selgitasid noored kunstnikud.

Sillanäitus ,,Põhiseadusega Põhiseadusest“ on vaatamiseks terve juunikuu. Näitust saab vaadata ka Tartu linna kodule­ helt.

Näituse linnapoolne kuraator on linnavalitsuse nõunik Indrek Mustimets.

Tänavu täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhisea­ duse vastuvõtmisest. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.

Põhi­ seaduse üle aegade ulatuv mõju väärib meelespidamist, mistõttu tähistab justiits­ ministeerium 2020. aastat põhi­ seaduse aastana, et tutvustada ühiskonnale tavapärasest põhja­ likumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pööratakse inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhisea­ duse rollist.

kaitsetööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime,“ ütles Luik.

Vähem oluline ei ole ka eksport ning ainult kodumaisele nõud­ lusele tugineda ei tasu.

Minister kinnitas ministeeriu­ mi valmisolekut toetada kaitse­ tööstust rahvusvaheliste kontak­ tide loomisel Euroopa suurte ettevõtete ja lõppkasutajatega ning kaitseväe valmidust pakku­ da sõjalist ekspertiisi toodete testimisel. (KMPT/EE)

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanadas oli neljapäevaks re­ gisteeritud COVID-19 hai­ gusjuhtumeid 93.441.

Quebecis oli kolmapäevaks registreeritud haigusjuhtumeid 51.884. Provints teatas hiljuti, et võtab tööle 10.000 uut töölist hooldekodudesse, kus on teata­ vasti olnud probleemiks tööta­ jaskonna vähesus. Provint­ si­ valit­­suse teatel on sellele tööle saabunud juba 69.000 soovi­ avaldust, mis on igati meeldi­ vaks üllatuseks.

Ontarios: pärast nädalat, kus COVID-19 uute haigusjuhtude arv oli madalam, tõi teisipäev taas teist päeva järjest arvu, mis ulatus üle 400 (teisip. 446 ja es­ masp. 404). Teisipäevaks oli provintsis viiruse tõttu haiglara­ vil 801 inimest, neist 125 inten­ siivravis. Kolmapäevane uute haigusjuhtude arv oli taas mõnevõrra väiksem – 338 – ja neljapäe­ vane 356 ning regis­ treeritud haigusjuhtumite arv selleks päevaks kokku 29.403.

Ottawast saab esimene linn Kanadas, kus hakatakse nõud­ ma ühistranspordis näomaskide kasutamist. Linna transiidiko­ misjoni esindaja sõnul siiski kedagi maski puudumise pärast trahvima ega neile sõidu pakku­ misest keelduma ei hakata.

Olukord on erinev ka Ontario provintsi erinevates paikades.

Torontos ja ümbruses on teata­ vasti haigusjuhtude arv kõrgeim ning taasavamiste taustal teeb muret viiruse levimine kogu­ kondlikult ja töökohtades. Pro­ vintsi peaministri Doug Fordi sõnul kaalutakse majanduse enamal taasavamisel regionaal­ set lähenemist, kuid aluseks on nõuanded rahvatervise ametni­ kelt.

Ontario on praegu taasava­ misega esimeses järgus ja edasine sõltub haigusjuhtude ar­ vust. Eriolukorda pikendati 30. juunini.

Provintsis on alanud ka uuri­ mine olukorra kohta hoolde­ kodudes.

Albertas registreeriti kolma­ päeval 19 uut haigusjuhtumit, kokku on provintsis juhte 7076.

Peaminister Jason Kenney teatel võib provints liikuda edasi ma­ janduse taasavamise teise järku varem, kui oodatud – tervise­ amenike sõnul on julgustav näha, et koos rohkemate taas­ avamistega (restoranid, poed, lastehoiud, juuksurid) on hai­ gusnäitaja siiski üsna madal.

British Columbias registree­ riti kolmapäeval 22 uut haigus­ juhtu, kokku oli neid provintsis registeeritud 2623. Provints on olnud edukas haiguspuhangutest jagusaamisel mitmetes hoolde­ kodudes ja haiglates.

Prince Edward Island, kus haigusjuhtude arv kokku vaid 27, kes kõik paranenud, on ma­ janduse taasavamisega jõudnud kolmandasse faasi. Näiteks on lubatud einestada restoranides, teatud piirangutega. Avatud on kämpingupaigad. Koolilõpu­ peod pole siiski lubatud. Saar on hakanud ka vastu võtma sooviavaldusi neilt, kes soovi­ vad saabuda mujalt oma PEI-l asuvasse suvekodusse. Hoo­ ajalisi elanikke hakatakse luba­ ma saarele piiratud arvul igal nädalal, võttes arvesse nende tulemise geograafilist asukohta ja suvekodusse saabudes tuleb läbi teha kahenädalane enese­ isolatsioon.

Mis juhtub paljude harju­ muspäraste tegevustega edas­ pidi, seda näitab aeg. Näiteks treeninguklubides? Winnipegis, kus klubid said pärast ligi kol­ mekuulist pausi taas oma uksed avada, on ühe klubi esindaja sõnul olukord nüüd sootuks eri­ nev: kui varem sai klubi kasuta­ da 24/7, siis praegu tuleb oma treeningusessiooniks aeg kinni panna. Uute tervisemeetmete

hulgas on vähendatud võim­ susega töötamine ja muidugi füüsilise distantsi hoidmine, kaasa arvatud tõhus desinfit­see­rimine.

Eesti lipu 136…

President kutsus tagasi suursaadiku Soomes

Maikuus läbis Tallinna lennujaama 10 500 reisijat

President Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadi­ ku Soomes Harri Tiido.

Välisministeeriumi pressi­ esindaja sõnul kutsus riigipea Tiido tagasi tema isikliku soo­ viavalduse alusel.

Tiido andis volikirja Soome presidendile üle 2018. aasta septembris.

Tiido alustas 2000. aastal tööd välisministeeriumis pressija poliitika küsimuste asekants­ lerina, seejärel oli ta julgeole­ kupoliitika asekantsler, Eesti suursaadik NATO juures ning poliitikaküsimuste asekantsler.

Suursaadikuna on Tiido Eestit esindanud Euroopa Liidu polii­ tika ja julgeolekukomitees, ­aastatel 2008-2012 oli ta mitte­ resideeriv suursaadik Afganis­ta­ nis. (PM/EE)

Mais läbis Tallinna lennujaa­ ma 10 523 reisijat, mis on 3,5 protsenti möödunud aasta maikuu reisijate arvust.

Võrreldes aprilliga on nii otseliinide valik kui reisijate arv hakanud taastuma, sage­ dused on veel hõredad ja reisijate arv taastub aeglaselt.

(Algus lk. 1)

tänavu pidulikud lipud Eesti Muinsuskaitse Selts ning Tartu Jaan Poska Gümnaasium.

Otepäält kanti hommikul kell 9 üle lipupäeva videotervitus, Maarja kirikus peeti keskpäeval lipupäeva jumalateenistus ning pärast seda tegid motoklubid Eesti lipu auks sõitu Otepää vallas. Pärnus toimus Koidula pargis päevakohane kõnekoo­ s­ olek, Haapsalus peeti lipuväl­ jakul liputseremoonia ning Viljandis süütas Viljandi Muu­ seumi juhataja Jaak Pihlak linna vanal kalmistul traditsiooniliselt mälestusküünlad esimese lipu ühe valmistaja Emilie Rosalie Beermanni (†2.01.1896) haual.

Lipupäeval said soovijad Eesti Rahva Muuseumis näha Eesti esimest sinimustvalget lippu. ERMis toimus ka lipu ­ sünnipäevale pühendatud filmi­ programm. Samuti oli pidu­ päeval ERRi uue veebikanali Jupiter vahendusel võimalik vaadata Eesti lipu lugu rääkivat

vabaõhulavastust ,,Taevas, muld ja tulevik“.

Üha enamate taasavamistega seoses tekib paljudel inimestel viiruse leviku seisukohalt ka küsimusi, kui turvaline on näiteks kasutada avalikke tua­ lettruume; osta mööblit; proovi­ da rõivapoes riideid, kingi; viia poodi tagasi mittesobivat kaupa jne. Need küsimused saavad ajapikku ka vastused ja kui kiiresti keegi uute oludega ko­ haneb, oleneb paljudest asja­ oludest. Kes läheb kohe oma lemmikpoodi, millest on kaua unistanud, kes aga lükkab otse­ selt mittevajalikud käigud veel edasi määramata kaugusesse.

Viimaste kuude jooksul on paljud teenused ja üritused lii­ kunud veebikeskkonda. Ka Ka­ na­ da kodakondsuse saamise tseremooniaid, mis seoses pan­ deemiaga märtsikuus katkestati, hakatakse korraldama virtuaal­ selt.

Kanada Rohelise Partei juhi valimiste konverents, mis pidi toimuma oktoobrikuus Prince Edward Islandil, kolib ilmselt internetti. Partei kauaaegne juht Elizabeth May (alates 2006. a.) astus juhi kohalt tagasi sügisel.

Nagu juba varem teatatud, on ära jäetud ka juuni lõpus toimu­ ma pidanud Kon­ servatiivide Partei uue juhi valimise konve­ rents ja uus juht ame­tist lahkuva Andrew Scheeri asemele vali­ takse kirja teel augustis.

Nagu öeldud, pole vaktsiini saabumiseni ilmselt olukord täi­ esti kontrolli all. Nädala al­ gupoolel teatas föderaalvalitsus, et on sõlmitud leping 37 miljoni süstla saamiseks, et kui tuleb vaktsiin, ollakse valmis.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Üleilmsete eesti…

(Algus lk. 1)

päevade sessiooniks (6. juunil) on plaanis korraldada vajadusel töötoad, kus räägitakse ainult inglise keeles, Kuigi sessiooniks oli regist­ reerunud üle saja noore 28 riigist, oli tegelikke osalejaid ­ üle 60, kes jäid terveks koosolekuajaks. Pärast ametlik­ ku lõppu jäid umbes 30 noort veel omavahel vestlema ja mõtteid vahetama. Lõpuni jäi kohale ka rahvastikuminister, vaikselt jälgides mõne töötoa vestlust. „Mul on siiralt hea meel, et noored eestlased üle maailma on sedavõrd aktiivselt panus­ tamas eestluse hoidmisesse ja edendamisesse üleilmselt!“ ütles minister Riina Solman. „See näitab, et üleilmne eestlus on saanud endale nooremate põlvkondade näol uue löögijõu ja noored eestlased üle maailma hoiavad kokku ja peavad sidet,“ lisas ta.

Noored, kes on üritusel

osalejad (isegi kui ainult ühel sessioonil) saavad endale nime­ tuse Ülemaailmse Eestluse Noor­­saadik 2020 (Global Esto­ nian Youth Ambassador 2020), mille allkirjastab rahvastiku­ minister, kes on ka koostöö­ komisjoni juht.

Praegu saab veel registreeri­ da 6. juuni sessiooniks, kuhu oodatakse veelgi osalejaid ja kus arutletakse keeleõppe ja ha­ riduse; kultuurivahetuse, rahva­ diplomaatia, tagasipöördumise/ kolimise ja muudel teemadel.

Registreerida saab: http://bit.ly/ virtuaalpaevad.

Küsimusteks, infoks või kriiti­ kaks palun võtke ühendust aadressil: noored@globalesto­ nian.com või allakirjutanuga: josh.gold@mail.utoronto.ca ÜENV juhatajad on: TuuliEmily Liivat, Soome (juht); Juku Gold, Kanada (asejuht); Nora Sööt, Rootsi; Valera Krinberg, Venemaa -Siber; Martin Tikk, Eesti; ja Karl Herbert Grabbi, Ameerika Ühendriigid.

Tallinna Lennujaama kom­ mertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul prognoosib lennujaam suve lõpuks ligi 30 liini teenindamist.

Mais oli võimalik lennata kümnel liinil, millest suurima reisijamahuga olid Frankfurt, Helsingi ja Amsterdam.

Juunikuu esimese nädala lõpuks on Tallinna lennujaamast avatud 12 liini. Juuni teisest poolest planeerivad erinevad lennufirmad veel mitmete täien­ davate liinide taastamist, mis sõltub aga üldiste rahvusvahe­ liste reisipiirangute leevenemi­ sest. (ERR/EE)

Valera Krinberg tutvustab ÜEKK-d. Kuvatõmmis.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Elva Palo: ,,Kunstiteraapia kui ühenduse kunst“ Elva Palo on magistrikraadi­ ga psühhoterapeut ja kunsti­ terapeut, olles õppinud seda ala koolides Kanadas ja USAs. Tal on oma teraapia­ stuudio ja ta pakub kunstite­ raapiat erinevate vajadustega inimestele, individuaalselt ja gruppides. Tegemist on laiau­ latusliku professiooniga, mis aitab igas vanuses ja igas eluetapis olevaid inimesi – Elva on töötanud nii kooli­ laste kui hooldekodude elani­ kega, samuti erinevate tervi­ seprobleemide all kannatavate inimestega. Elva, kes on Eesti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT) president ja instruk­ tor Toronto Art Therapy Institute’is (TATI), tutvustas heal meelel seda eriala ka Eesti Elu lugejatele. Ta alus­ tas sissejuhatusega, millele järgnes lühike personaalne lugu ,,ühenduse kunstist“ (,,the art of connection“).

Inimestele on omane vajadus ennast väljendada. Kõik kultuu­ rid tunnustavad kunsti – läbi muusika, kirjanduse, luule ja kujutava kunsti saavad inimesed tunda end ühendatuna. Vii­ ma­ sed kolm kuud on COVID-19 pandeemia tõttu meie sotsiaalset läbikäimist muutnud. Paljud on intuitiivselt pöördunud loomin­ gulisuse poole, et saada heaolu­ tunnet ja fookuse suunamist tei­ sale, samal ajal kui ümbritsev maailm tundub ebakindel.

Möödunud aastal tegi Elva erinevates tehnikates kunstite­ raapia-töö nimega ,,Watershed“, mis sisaldas ka tema isa metal­ likunsti. Elva sõnul aitab see olla tal ühenduses isaga, näi­ dates sümboolselt ka tema enne-ja-pärast-dementsust kul­ tuurimälestustega kunstniku ja vanemana. Täna lisab pealkiri ,,Watershed“ veel ühe raske

tähenduse: külastused tema hooldekodusse enne COVID-19 ja praegu akna tagant.

Mis on kunstiteraapia? See on eriline professioon, mis ka­ sutab loomingulist protsessi psühhoteraapias. Kunstiterapeut aitab inimestel tuua välja nende tundeid, rahustada ärevust, töötada läbi leina ja abistada füüsiliste, meditsiiniliste ja ­kognitiivsete raskuste korral.

Kunstiteraapia ajalugu on enam kui sajandipikkune: juba 1915. a. märkasid USAs üks psühhoanalüütik ja üks kunstiõ­ petaja, et kunst oli täienduseks meditsiinilisele ravile. Õpetaja märkas ka, et kui mõnel lapsel oli raske õppida ja neile või­ maldati vaba aega, et joonistada või maalida, olid muutused kohe näha: kunst oli lastele ra­ hustav ja nad said taas paremini tööd teha. Üks Inglismaa psüh­ hiaater märkas 1930-ndatel ­aastatel, et raskesti haiged pat­ siendid, kes kannatasid näiteks tuberkuloosi või difteeria all ja pidid olema isolatsioonis, said abi loomingulisest tegevusest: see tõstis nende meeleolu ja ­aitas stressitaset vähendada.

Teadlased hakkasid uurima nii täiskasvanute kui laste hul­ gas, kuidas kasutada kunsti­ teraa­ piat erinevate seisundite puhul. Selgus, et sellest on abi näiteks paljude mentaalsete seisundite korral. Arstid ja psühholoogid hakkasid vastavas valdkonnas suuremat uurimus­ tööd tegema ning ajapikku sai terve professioon suurema staatuse, eriti haiglates. Laial­ ­ daselt hakkas see arenema 1940-50­-ndatel aastatel: arstide huvi ja respekt selle vastu oli suur. Ja selle ala populaarsus kasvab: kuna inimeste elu on aastakümnetega palju kiiremaks läinud, siis on hakatud suurt

Elva töö ,Watershed“, mille ta tegi möödunud aastal. Sõnal ‘watershed’on inglise keeles nii füüsiline kui metafooriline tähendus, tähistades veelahet kui ka asjaolude muutust.

Foto erakogust

Elva Palo ja tema isa Elmars Gelzins, kes on Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT) toetajaliige.

Foto erakogust

rõhku panema just emotsio­ naalsele poolele.

Tänapäeval on kunstiteraapia rangelt reguleeritud elukutse.

Inimene, kes sellega Ontarios tegeleb, peab olema läbinud vastavad koolitused ja olema Registered Psychotherapist (RP) ja tema määratlus on Registered Canadian Art Therapist (RCAT).

Selle saavutamiseks peab lisaks akadeemilisele koolitusele näi­ tama nii õppepraktikat kui väitekirja, et ollakse töötanud inimestega, omades praktilist kogemust.

Elva saavutas esimese vas­ tava kraadi York University’st, graduate diplomi Toronto Art Therapy Institute’ist ja Master of Science kraadi Nazareth College’ist (Rochester, NY).

Esimese interniaasta töötas ta ühes koolis 8-12 aasta vanuste lastega ja teise täiskasvanutega, valides hooldekodu, kus erine­ vate terviseprobleemidega ini­ mesed. Seal ta nägi, kuidas kunst aitas neil vanu asju läbi töötada, mis oli talle suureks abiks edaspidises töös.

Aga miks just kunst? „Mina ei ole kunstnik, ma ei oska joonistada,“ on Elva sageli kuulnud öeldavat. Ta toob näite: kui aga joonistab laps, ei mõtle ta kunagi tulemuse peale, vaid väljendab oma isiklikke mõtteid – ja see ongi eesmärk, mida soovitakse saavutada. Näiteks väljendades oma mõtteid just sel päeval ja momendil: see on kui üks värav, kust sisse minnes saab alata diskussioon. Kunst on üks tee avada ust, et hakata asju läbi rääkima, tuues välja, mis on probleem.

Kunstiterapeut on inimene, kes on justkui giidina kõrval, räägib Elva. Inimene vaatab oma tööd ja kõneleb, mis mõt­ ted ja tunded tal tekivad – ta ise on interpreet, rääkides terapeu­ dile, mida miski tähendab, pak­ kudes iseendale sissevaadet.

Elva ei küsi inimeselt otseseid küsimusi ega uuri midagi, aga aitab tal end väljendada: näi­ teks, et ma näen siin pildil üht puud, üht maja, kas siin on üks teine inimene ka...?

Või näiteks on inimese pildil üks maastik. Elva püüab siis edasi minna, küsides ettevaatli­ kult, et kas sa oled seal kunagi käinud, kas keegi oli sinuga

koos... Tihti tuleb välja, et see oli üks moment, kus inimese elus midagi muutus. Siis saab terapeut inimesega sellest rää­ kima hakata.

Inimesel peab tekkima tera­ peudiga ka terapeutiline suhe – ta peab uskuma, et nad saavad koos selle tee läbi käia, aega­ mööda ja ettevaatlikult. Kõige tähtsam on, et inimene ise hak­ kab aru saama, kuidas see on temale abiks. Ei jääda mõtlema selle ühe asja või momendi peale, vaid kuidas saab hakata nüüd teistpidi liikuma.

Kunst aitab inimest ka n-ö paigal hoida, fokuseerida, rahu­ neda – näiteks kui hakatakse lii­ ga palju mõtlema ühele asjale.

See aitab tasandada emotsiooni, mis on vahel liiga intensiivne.

Elva töötab inimestega nii in­ dividuaalselt kui gruppides.

Grupp koosneb tavaliselt kahek­ sast inimesest, kaks tundi korra­ ga. Seal ei kritiseerita kunagi üksteist, vaid pakutakse tuge ja terapeut jälgib ka, kuidas oma­ vahel suheldakse. Grupitöös on Elva märganud, kuidas loomin­ gulisus ja empaatia on omava­ hel seotud.

Kunstiga tegeledes inimesed tihti kohe tunnevad midagi ja alati ei peagi midagi rääkima.

Vaataja jällegi võtab sealt seda, mis on tema jaoks tähtis.

Nii nagu igal inimesel on oma käekiri ja allkiri, on ka ­igaühele omane, kuidas väljen­ dame ennast kunstis. Kes eelis­ tab pliiatsit, kes suuri värve, kes teeb töö kiiresti, kes jälle töötab pikalt detailide kallal – ka see räägib inimese erinevatest ­iseloomujoontest.

Samuti on Elva töötanud vähikeskuses, kus inimesed on raske haiguse tõttu emotsionaal­ selt väga haavatavad. Kunst on neile hea, aeglane ja ettevaatlik tee, respekteerides nende olu­ korda. Omaette teema on aga töötamine inimestega, kes on raskete haiguste tõttu kaotanud nägemise või käe liikumisos­ kuse. Siis tuleb muuta tööta­ mise tehnikaid. On olemas igasuguseid võimalusi – pritsi­ ­ mistehnika, kollaaž...

Just kollaaži soovitab Elva inimestele, kes soovivad näiteks midagi kunstialast teha, aga puuduvad värvid jm. vahendid.

Miks mitte võtta üks ajakiri,

Nr. 22

lõigata välja pilte ja panna neid kokku, lisades mõne teksti või omapoolse joonistuse. Võib teha koopiaid oma vanadest fotodest ja panna kokku kol­ ­ laažiks. Või võtta üks taldrik, tõmmata selle abil paberile ring ning hakata ringi sisse värvima, kleepima pilte, ribasid – ja samuti väljapoole... Üks võima­ lus on võtta mõni vana raamat, mida keegi enam ei vaja, tõm­ mata ühel leheküljel ring ümber enese jaoks silmatorkavatele sõnadele ja tõmmata maha need sõnad, mis inimese jaoks mida­ gi ei tähenda. Ning siis teha valitud sõnadega üks luuletus.

Alati ei peagi tekkima pilt, mis peab seinale minema – ene­ seväljendamise oskusi on palju ja erinevaid.

Kunstiteraapia on aidanud ka sõdureid, kes on tulnud tagasi näiteks Iraagist ja Afganistanist, kannatades traumajärgse stres­ sisündroomi (PTSD) all.

Kunstiteraapia ei pea aitama inimest ainult siis, kui neil on rasked ajad, see on ka üks ­mediteerimise võimalustest. Ühe rõõmsavärvilise abstraktse töö loomine võib anda energiat ja muuta inimese tuju positiivsel viisil.

Kunstiteraapiat vajab ta aegajalt ka ise, märgib Elva – näiteks pärast mõnd rasket päe­ va koju jõudes tunneb ta, et just nüüd on vajadus midagi ­paberile panna.

Praegu, COVID-19 piiran­ gute tingimustes on ka Elva töö iseloom muutunud. Ta töötab, nagu paljud teisedki, nüüd kodust, kasutades telefoni ja ­ ­videot. Kahjuks pole see variant alati võimalik paljude hoolde­ kodus viibivate patsientidega nende seisundi tõttu.

Huvi kunstiteraapia vastu tekkis Elval juba väga noores eas. Töötades suvel Jõekääru laagris, tulid mõnel õhtul lapsed, keda vaevas koduigat­ sus, tema juurde, soovides rääkida – nii hakkasid nad koos joonistama, sketše tegema. Elva märkas, et nende joonistused jutustasid nende endi kohta ­ ­ugusid.

Hiljem elades Reginas (Sas­ katchewan) ja tehes MacKenzie kunstigaleriis töö- ja õpitube (workshop), nägi Elva, kuidas on psühholoogia ja kunst kokku toodud. Nii tekkis idee seda ala õppida ning Torontosse kolides astuski ta kunstiteraapia kooli.

Elva rõhutab, kui oluline on, et teed seda, mis tuleb süda­ mest. Ta tsiteerib Albert Eins­ teini, kes on öelnud, et see on kingitus, mis tuleb südamest ja mis tuleb ajust, pakub meile abi.

Elvale tundubki, et praegusel ajal tuleb väga palju ajust ning elu kiiruses ollakse unustanud oma südame pool. Kunst aitab seda tasakaalu hoida. Ta usub, et kunstiteraapiat saab defi­ nee­ rida erinevat moodi, aga lõpp­ kokkuvõttes on loomingulisusel ja eneseväljendusel inimeste jaoks tervendav väärtus. Kunst ­ on rohkem kui kujundid ja jooned. Elva tunneb, et see on isiklik jutustav kirjeldus ja võimalus kunstnikule olla ühen­ duses iseendaga.

KAIRE TENSUDA

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Tagatisest Majanduslikud murepilved aina tumenevad. Tänaseni langenud vaid sabinaid. Kuid kõu kärgib kaugelt, rahe ning äike on vabalt kui mitte teel, siis osa ennustustest. Ei tea ju, kuidas rahastatakse olukorda.

Kõikjal, kõigile. Isegi see olla pisku, kui uskuda mõnda, vähemalt Kanada ajakirjanduse järgi. Mis on gallupites leides enimusutav meedia, tõsine in­ formatsiooniallikas. Mis paraku on tohutu surve all, kuna eetris, internetis olevaga konkurents on dramaatiliselt vähendanud telli­ jaskonda. Kuigi võrguühendus on samuti maksuline peavad paljud, eriti nooremad meie hul­ gas, kas just kärme, hetkeseisu ülekande t­ õttu seda hinda vähem koormavaks. Ajalehe pluss on nendele miinuseks. Et rahulikult, omal ajal lugeda lä­ bimõeldut analüüsi ei asenda mõnele kiiret teadet, teksti, siut­ su. Praegu soikub selle katmine, mis ajalehte läheb – kontsertide arvustus, spordivõistluste tule­ mused, kokkuvõtted, mida loetak­ se, isegi kui on mängu jälgitud, aariat kuuldud. Et oma arvamust kinnitada targema omaga. Inimlik.

Selles kontekstis pole ime, et hommikune ajaleht on vaid vari olnust – puudub meelelahutus.

Tänu taevale, et majanduslehed, osad ilmuvad. Neis leidub tõsist teavet, mida ei teles, siutsude kaudu ei saa. Majandus on ju meie ühiskonna alustala. Selleta ei oleks sporti, Hollywoodi, meie autosid, maju, kõiki muga­ vusi. Majandusteadus võib igav olla, aga see on oluline mõtle­ vale inimesele. Sellisele ka, kes soovib neid mugavusi säilitada, mitte nutitelefoni uskuda. Kuna seda lihtsalt ei saa.

Mis ime, et USA on olnud meie kõigi eluajal peamine süüdlane majanduslikes kaostes.

Põhimõte, et omal jõul, oma vaevaga võib elus majanduslik­ ku omavoli saavutada, on osa mütoloogilisest USA aurast, mis ka paljuski vastab tõele.

Ent rikaste ja vaeste vahe on aina suurenenud, ei ole enam aeg, kus pingutamine viib muretu pensionipõlveni.

Viimase masu taga olid ahned ameerika pangad, inves­ torid, kes olid lühiajalise kasu­ mi tõttu üliagarad. Paljusid päästis riik. Keskklassi, vaeseid aga mitte. Praegune pandeemia, kus Kanadas vähemalt, on olu­ kord pankadele majanduslikult kasulikuks kujunenud. paneb mõtlema tulevikule.

Kanadas kardetakse mõnes kohas sularaha. Kuigi polü­ meerist rahatähed ei peaks kaua nakkust kandma, kassapidajad on kinnastega kaitstud, ei võeta paljudes ettevõtetes seaduslikku vääringut vastu. Soovitakse dee­ bet-, krediitkaarti. Mis on pankadele kasuks, kuna saavad vahendajatena pisikese protsen­ di tehingust. Sularahaga ei saa.

Ning seda protsenti maksab kauplus, ettevõte, mitte ostja.

Tulemuseks kõrgemad hinnad, kui muidu oleks.

Pangad soovivad elektroo­ nilist tegevust – kuna siis ei pea inimestega ei tegelema, aga veel olulisemalt, inimestele, kes klien­ tidega näost-näkku muidu suhtlevad, palka maksma. Nii oma tulusid suurendades, välja­ minekuid vähendades. Meist mõnigi tegeleb nii meie hea ja sõbraliku Northern Birch (Toronto Eesti) Ühispangaga kui ka ühe Kanada suurest viiest finantskolossusega. Kelle ­ keskmine aastakasum mullu oli enam kui miljard dollarit.

Et täna peab peamiselt tele­ foni teel, virtuaalsete ülekan­ netega, ühispangaga tegelema, on arusaadav. Soovitatakse kaa­ luda internetipanganduse va­ rian­ti. Mida aga teeb pensionär, kel näiteks puudub ligipääs, ar­ vutioskus, isegi kodune nõuand­ ja?

See mure on teravam Kanada pankadega. Kohaliku suurpanga esindus võib vabalt olla suletud.

Jah, see, kuhu aastakümneid on mindud muredega, viies neile ka raha. Saades viimastel aasta­ tel naeruväärselt madalaid prot­ sente. Alternatiive vähe, börs on alati riskantne, vaadake hetke­ seisu. Valikut paljudele ei ole.

Pangad aga ei muretse, juba enne pandeemiat koondati tee­ nistujaid virtuaalse majanduse huvides.

Riiklikult – kust tuleb raha katmaks hiigelsuuri võlgu?

Pensionifondid on hetkel äärmi­ selt ettevaatlikud laenude and­ misega. Realiteet on, et panga­ krahhe tuleb kogeda nii nagu 1929. aastast peale. Kas on õpi­ tud neist? Majandusteadlased on sellised, et pahatihti puudub nõusolek, kuna tegemist on tu­ levikuga. Trende ehk suunitlusi märgatakse küll. Kuid võrdlus lotomänguga tuleb tahes-taht­ mata, mitte ainult pessimisti­ dele.

Riiulilt saab vahel tarkust.

Seda otsides mineviku taustal, toona antud õppetundidest, ei lohuta. Ameerika professorid Carmen Reinhart ja Kenneth Rogoff kirjutasid kahasse teose, mis ilmus pärast viimast masu, aastal 2009. Pealkiri on palju­ ütlev. This Time is Different.

Eight Centuries of Financial Folly. Fakt on, et mineviku majanduslikud tulekahjud on ­ osa riitustest või kasvuvaludest täna kanda kinnitanud jõukates, edukates riikides. Mineviku vead aga ei juhi kuidagi tule­ vikumurede isegi aimdusteni, rääkimata lahenduste pakku­ mistest. Raamatu väärtus on pi­ gem selles, et heidab pilgu mineviku väärsammudele, mitte andes tänaseks strateegiat.

Kõrvalmärkusena on huvitav, et Rogoff, Harvardi Ülikooli kauaaegne õppejõud, nõutud analüütik olulistes majandus­ telesaadetes, on erakordne ma­ letaja, rahvusvaheline suurmeis­ ter. Edu etturitega aga ei tõlgi mati andmiseni majanduses.

(Mati võtmises, maakeeli: va­ hendajana kasu saades ehk aga küll, võiks muiates pakkuda).

Mis saab, kui pangad,

laenuasutused asuvad taaruma?

Paljud meist arvavad, et hoiuste väärtus on tagatud riigi poolt.

CDIC (Canada Deposit In­ surance Corporation), tagab suurtes pankades olevaid hoiu­ seid teatud summani. Kuid isegi see ei garanteeri pankade edu.

1983.-85.a masu ajal läksid ­tervenisti 15 CDIC liiget, kelle hulgas oli kaks panka, hingu­ sele. Riik tuli appi. Maksu­ maksja rahakotti kergendades.

Kuna riigi raha allikas on mak­ sud.

Olukord on teadagi pan­ deemia ajal teine. Pole majan­ duslikud väärotsused süüdi, pi­ gem poliitikud. Kanadast näide.

Manitoba sulges varakult piirid, ka siseriiklikult, niipea kui ja nagu see oli võimalik. Soovitati tungivalt jälgida reglemente, mõistust. Ja ei kogetud sellist nakkuse laviini nagu Québecis ja Ontarios. Neis provintsides lubati märksa kauem reisida võõrsile. Majanduslikult, prak­ tiliselt ja inimlikult langetas konservatiiv Brian Pallisteri ­valitsus Winnipegis õige otsuse.

Ontario konservatiivid aga tegutsevad tänaseni ilmselgelt ­ segaduses.

Mis edasi saab vajab enamat, kui malelaual võidu poole vigu­ reid nihutades. See pole simul­ taan, vaid päris elu. Eksistentsil pole ju kunagi tagatist.

TÕNU NAELAPEA

Kas progressiivne rohekapitalism* on võimalik?

Lea Kreinin Meie, läänemaailma kodanike ökoloogiline jalalälg on meele­ tult suur. Tänapäeva elu nor­ maalseks osaks on saanud sage lendamine, uute asjade kokku ostmine ja muude hüvede tarbimine – raha eest saab ju kõike. Sööme toitu, mis on toodud kaugelt ja kas­ vatatud vaesemates riikides tühja kõhu arvelt. Me ei soovi eriti näha rikutud ookeane, hiigelprügimägesid ega kuul­ da pidevast vee, õhu ja toi­ duainete saastamisest. Nii pi­­ gistame tihti silmad kinni ja tarbime edasi. On tabavalt öeldud, et eestlaste loodusear­ mastus lõpeb kaubamajas ja lennujaamas.

Koroonakriis on teinud asja veelgi raskemaks ja segasemaks.

Hiljuti maksis Saksamaa valit­ sus üheksa miljardit eurot kompensatsiooni lennufirmale Lufthansa, ilma mingeid tingi­ musi esitamata, lihtsalt niisama.

Ometi teame, et lennukid on tänapäeva maailmas ühed suure­ mad keskkonna saastajad – Euroopas põhjustab lennuliiklus 15% kogu saastest. Koroona­ kriisi ettekäändeks tuues lükka­ vad paljud riigid praegu loodus­ hoiu- ja tasaarengu programme edasi kaugesse tulevikku – eest ära. Mõni riigipea (mainigem siin neist tuntumaid – Trumpi ja

Pärg Eesti rahvalt Harri Kivilo Eesti Vabariigi (EV) iseseis­ vuse ennistajad pidid aastal 1991 teadma, et: Eesti idapiiri paiknemine on määratud ikka kehtivas Tartu rahulepingus ja piir oli tähistatud ka loodu­ ses; okupatsioonieelses EV-s ei elanud suurel hulgal ei saksa soost mõisnike ega Vene tsaarivõimu ametnike järgla­ si; EV oli Rahvasteliidu liige ning lugupeetud Euroopa riik.

Ent ometi hakati aastal 1992 EV valitsema kaherahvuselise riigina, kus osa kodanikke on igal aastal tähistanud „Tal­ linna vabastamist punaarmee poolt“ – justkui teadmata, et aastal 1944 olid 60 000 eesti sõdurit sakslastelt saadud rel­ vade, laskemoona ja riietuse­ ga ning koos koju tulnud soomepoistega kangelaslikult võideldes püüdnud takistada punaarmeel EV okupeerida.

Eesti ajalugu osaliselt eirates ei hakanud iseseisvuse ennista­ jad vist nõudma, et Venemaa Föderatsioon viiks tagasi genot­ siidi eesmärgil Eestisse elama saadetud NSVL kodanikud ning et inimõigusi kaitsev ÜRO hak­ kaks taotlema Atlandi Hartas määratu rakendamist EV-s.

Senini on riigivõim valit­ senud tajumata, et NSVL poolt Siberisse küüditatud, paguluses asüüli otsinud ning annekteeri­ tud kodumaal Eestit oma süda­ mes kandnud eestlased poleks iialgi hakanud EV-i kujundama kaherahvuseliseks riigiks. Veel­ gi vähem oleks lubatud igal aastal tähistada Tallinna valluta­ mist punaarmee poolt sügisel 1944, ülistava meeleavaldusega Pronkssõduri monumendi juures – nende poolt, kes vallutamist on senini pidanud Venemaa Föderatsiooni soovil vabasta­

Putinit) ei pööra ökoloogilistele probleemidele aga üldse tähele­ panu.

Mis on tasaareng (inglise keeles degrowth)? Tasaarengus on majanduskasvu asemel esi­ kohal kõigi heaolu, tervis, mõ­ testatud elu võrdsemas ühiskon­ nas ja puhtamas looduskeskkon­ nas. See saavutatakse eelkõige tarbimise vähendamise kaudu.

Lõputu majanduskasv pole ju niikuinii võimalik. Sageli on väidetud, et tasa-areng tähendab elukvaliteedi langust ja GDP vähenemist, aga tegelikkuses see ei pruugi nii olla. Lihtsalt majanduslik tulu tuleks teistest allikatest, selle asemel et eks­ pansiivselt kulutada maailma loodusvarasid ja tootmist pide­ valt suurendada. Majanduslikud ambitsioonid tekitavad sotsiaal­ seid probleeme. Agressiivne majanduspoliitika käib arengu­ maades sageli käsikäes terrori ja vägivallaga.

Kuidas säilitada elamisväärne maailm? Kuidas luua võrdse­ mad tingimused kõigile? Mida saaksime meie teha selleks, et meie lapselapsed oleksid meile

miseks.

Nüüd on ilmnenud, et Pronkssõduri monumendile on riigivõimu esindajad mitme aas­ ta vältel toonud pärja kirjaga „Eesti rahvalt.“ Seda, eestlasi sügavalt mõnitavat tegu, on asunud õigustama Eesti kait­ seminister hr Jüri Luik. Veebi ajakirjas „Meie Kirik“ (kuu­päe­ vaga 28.05.2020) teatab hr Luik, et Pronkssõduri monu­ mendile on pärja viinud Eesti Kaitseväe kaplanid, sest „Eesti austab kõigi nende mälestust, kes saatuse sunnil sõjas lange­ sid ning et tegu on pigem krist­ liku mälestusaktiga.“ Hr Luik ei põhjenda miks oli EV-l vaja mälestada NSVL võitlejaid, kes „saatuse sunnil“ olid tulnud Eestit okupeerima.

Miks hr Luik ei taha teada, et Pronkssõdur oli püstitatud NSVL poolt väga üheselt mõis­ tetaval põhjusel: tähistada Tallinna, kui ühe NSVL linna vabastamist punaarmee poolt sügisel 1944. Millise õiguse nimel on EV võinud pidada Pronkssõdurit „kristlikuks haua­ monumendiks“ ning kas NSVL ei olegi eestlastele ja Eesti rii­ gile tekitanud aastatel 1940 – 1994 väga suuri „Okupatsiooni­ kahjusid ja inimkaotusi“ (Valge Raamat, Tallinn 2018)? Millise rahvusvahelise konventsiooni alusel peab väga räige inimsu­ sevastase kuriteo ohver hakkama ahistajat ülistama? Või kuidas peab ülistaja end karistama rah­ va sügavalt mõnitamise pärast?

Euroopa ajaloo üldise ekspo­ naadina võib riigivõim viia Pronkssõduri mingi muuseumi aeda. NSVL poolt „saatuse ­sunnil“ tehtuga seonduv lange­ nute mälestamine ei saa mitte kuidagi olla EV kohustus.

EESTIL ON ÕIGUS OLLA, NAGU TA OLI AUGUSTIS 1939!

tänulikud puhta elukeskkonna ja hea elu eest? Nende küsimuste üle arutlemiseks korraldati Aust­ rias digitaalne rahvusvahe­ line konverents Degrowth Vienna 2020 – Strategies for Social-Ecological Trans­for­ mation. Et need teemad on olu­ lised, seda näitab juba see, et konverentsile registreerus üle 4000 inimese kõikjalt maail­ mast. Nende hulgas oli loodus-, ühiskonna- ja majandusteadlasi, poliitikuid, meedikuid, põllu­ mehi ja teisi oma eriala asja­ tundjaid, kodanikuliikumiste ­aktiviste ja lihtsalt huvilisi.

Tasaarengu-konverentse on korraldatud ka varem – kohale on tulnud kuulsad teadlased, kes on pidanud tarku ja huvi­ tavaid ettekandeid. Aga kõlanud ideed on jäänud tavaliselt vaid kitsasse ringkonda ringlema.

Teadusel on oluline ülesanne tasa-arengus. Oleme ju kõik ­ hingepõhjas nõus, et teadlaste arvamust peaks rohkem arvesta­ ma. Aga tavainimene nendest asjadest sageli ei kuule.

(Järgneb lk. 13)

6

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Vaprast, vahvast šotlasest Kes ei tunnistaks, et ajaloost õpime palju, vanusele vaata­ mata? Kuigi tänapäeva elek­ troo­ niline raamatukogu, and­ mebaas on paljudele oluliseks allikaks, vaidleks nii mõnigi, eriti selline, kes teismelisena just raamatute kaudu avas arusaamiste laekaid, et just seiklustega seotud möödaniku kirjeldused viivad suureneva huvini. Siinjuures peab vahet tegema ajalooliste romaanide (Tasuja, Nahksuka jutud, jne) ning faktide esituste lugemi­ sel. Viimane kategooria, kui hästi kirjutatud, on tihti huvi­ tavam kui väljamõeldis tea­ daoleva taustal.

Thunder Bays elav noortele suunatud ajalooteoste autor Elle Andra-Warner on juba aastaid leidnud menu oma huvitavate teostega. Andra-Warner on sün­ nist saadik olnud ajalooga seotud – ta nägi ilmavalgust ­ Eckernförde lossis SchleswigHolsteinis, kus asus pärast Teist ilmasõda diipiilaagri sünnitus­ palat. Kanada kirjastuste Alti­ tude, hiljem Heritage Publish­ ing Amazing Stories sarja kaudu on Andra-Warner värvirikkalt toonud mineviku tänasesse.

Mullu ilmus autorilt Kanada ratsapolitsei RCMP eelkäija North-West Mounted Police teise ning ehk tähtsaima pealiku või Commisioneri elulugu.

James MacLeod. The Red Coats’ First True Leader kir­ jeldab Skye saare MacLeodide klanni ehk suguvõsa minevikku, ning seal sündinud noore

märkmik

Jamesi soovi osaleda Kanada avamisel. See pole pejoratiivne lähenemine, kuigi tänapäeva poliitiline korrektsus kirjeldab seda kui kolonialiseerimise ajas­tut. Pigem toonased euroop­ lased, kelle hulgas oli markant­ selt palju šotlasi, ja just Skye ja Orkney saartelt (viimasest näi­ teks maadeuurija John Rae), lävisid väärikalt indigeenidega.

Paraku tuli ka sõjakusega tegeleda, enne NWMP loomist juhtis metiss Louis Riel mässu, mis alla suruti, kuid see kinnitas politseiüksuse loomise vajadust.

Ameeriklased olid eriti agarad, himustades maid, mida Kana­ das, tänapäeva Saskatchewani Cypress Hills piirkonnas saada oli briti päritolu asujatele, oma valdusesse. Seal toimus kuulus veresaun, huvitavalt – aga ehk mitte, ülaloleva taustal – ühtegi selles arreteeritut, süüdistatut pikema vangistusega ei karis­ tatud. Oli tõepoolest Metsik Lääs, Kanada mõistes.

MacLeodi hinnati kaasaeg­ sete poolt kui tasakaalukat, mõistlikku korrapidajat. Keda toona oli vägagi vaja, vältimaks kiresid. Andra-Warneri põhjali­ ku arhiivitöö, mida peegeldab rikkalik bibliograafia ja detailne indeks, tulemuseks on nauditav tutvumine ajastuga, ausalt esi­ tatud, vältides tänapäeva nö mitte alati ajaloolist tõde ­peegeldavat lähenemist.

Kuna praeguse olukorra tõttu on raamatukauplused suletud, oli rõõmustav posti kaudu saada kirjastuselt nimetatud teos.

Riina Kindlam, Tallinn

Põkkus nagu põksti

des teise südamega – teeb seda muudel salapärastel viisidel. Öeldakse, et lihtsaid asju te­ ­ PÕKKUMA on tehniline sõna, hakse „nagu naksti“, see tähen­ mis tähendab „otsakuti ühine­ dab kiirelt ja kergelt. Ilma­ ma, põkku moodustama“. (Eesti ruumis kosmoselaevad ja -süsti­ keele seletav sõnaraamat – kud põkkuvad „põksti“, kuigi EKSS) PÕKK on „otsakuti sinnamaani jõudmiseni on igas ühendamine; sellise ühendamise mõttes pikk ja keeru­ line tee­ koht, jätkukoht“. Näide: Lappi­ kond. Meie tänapäeva maailmas dega põkk (raudteel), rööpa­ on võimalik kõiki neid kaugeid, põkk. kosmoselaeva­del toimuvaid asju Meie teeme Tallinnas oma lähedalt reaalajas ehk otsepildi kassiga „põksu“. Selle tarvis vahendusel jälgida. Lubatakse ­tuleb kükitada maadligi või las­ kapslisse suisa astronautidele kuda neljakäpukile ja hüüda: sülle ja kaasaelamine paneb „Reedik! Põks!“ Siis tuleb südame rohkem põksuma kui oranž kõuts tõtates su poole ja eales varem. põksab / põksatab oma lauba Süda PÕKSUB ise, ei põrku sinu lauba vastu. See on tema millegi vastu ega ühine põkku­ äärmiselt sümpaatne tervitus,

Eesti kunstnike maalid on oksjonitel teinud rekordilisi hinnatõuse

Pakis oli ka kordustrükk AndraWarneri raamatust luuletaja Robert Service’i elust. Aastal 2004 ilmus raamat alapealkirja­ ga A Great Canadian Poet’s Romance with the North, mida toona sai siin lehes tutvustatud.

2020 kordustrükk võidab seik­ lushimuliste noorte tähelepanu kindlasti – nüüd on see The True Adventures of Yukon’s Favourite Bard. Need, kes Yukonis on käinud, töötanud, naudiks seda teost.

Ei pea ootama raamatukaup­ luste taasavamist – interneti kaudu on võimalik nimetatuid, teisigi tellida (heritage.ca).

Suvehaku eel ei mõtle noored küll raamatutele. Ent koduse isolatsiooni korvamiseks, koo­ litundide puuduse kuni sep­ tembrini ajatäiteks, enese hari­ miseks, on Elle Andra-Warneri raamatud soojalt soovitatud.

Igale vanusele.

TÕNU NAELAPEA

ühinemine laupapidi näitamaks, et oleme ühel mõttelainel.

(Lööme laupasid, teeme põksu!)

Mõned löövad lahtise peoga sõbra peopesaga kokku plaksu või patsu („Viska viis!“), meie teeme põksu. Põks – „kerge löök; seda saatev heli“.

PÕKSATAMA on korraks või järsku põksuma. „Süda põk­ satas rinnas.“ „Mehhanismis põksatas miski.“ PÕTKAMA on aga hoopis jalaga tõukama, jalaga lööma. „Sain hobuselt põtkata.“ Ja hea EKSS ütleb, et põtkima on kordavalt põtkama! „Kolmanda raseduskuu lõpul hakkab loode jalgadega põtki­ ma.“ „Tallis põtkisid hobused.“ Põtkivad PÕTKADEGA – põtk on koib, jalg! Näide: Poisil on pikad, väledad põtkad. „Noh?” tipib köster kärsitult oma lühikestel, kuid jämedatel põt­ kadel. (Oskar Luts) Aga loomulikult on PÕTK murdes veel midagi põnevat – parajalt sügav kalapüügikoht meres! „Püüsed lasti põtku.“

Kosmoselaeva põkkumine.

Foto: AP

Nr. 22

Kraavi kaldal PÕKSIS kogu aeg mootorpump. Süda põksus, pall põrkus, süstik põkkus (see ilmaruumis, mitte kangastelgede vahel kihutav) ja minu kaasa kurdab, et ma PUKSIN teda öösiti voodist välja, aga see on siis juba „puksti“, mitte „põks­ ti“... Põrandale kukub ikka „partsti“.

Hiljuti peetud ingternetioksjo­ nitel on Eesti kunstmike maa­ lide hinnad teinud märgatava tõusu. Rekordilised on selle aasta kevadoksjonitel olnud kunstnik Olev Subbi maalide hinnad. Näiteks hiljutisel Haus gale­ riis toimunud ke­ ­ vad­ oksjonil oli Subbi maali ,,Õu vana autoga“ alghind veidi üle 16 000 euro ja see müüdi 100 000 euroga Eestis asuvasse erakogusse.

Vernissage galerii kevadoks­ jonil aga oli Olev Subbi maali ,,Via della Lungara“ alghind 22 500, lõpphinnaks kujunes 115 000 eurot. Vernissage gale­ rii juhataja Kristiina Radevalli sõnul on Subbi maalid väga hinnatud, neid on vähe saada ja rõõmu teeb, et see maal jääb Eestisse ja läheb väärikasse kogusse. Maal ,,Via della ­ Lungara“ on läbi aegade kalli­

duselt kolmas töö, mis Eestis müüdud.

Galerii Vernissage Kunst ja Raam virtuaalsel kunstioksjonil tegi hinnarekordi ka Karl Pärsimägi (1902 – 1942) teos.

1935. aastal valminud õlimaali ,,Petseri kloostri sissekäik“ lõpphinnaks kujunes enampak­ ­ kumisel 23 000 eurot, mis on seni kõrgeim Pärsimäe teose eest oksjonil pakutud hind.

Maali alghinnaks oli 3000 ­eurot. ,,1934. aastal tegi Pärsimägi koos sõprade Eduard Timber­ manni ja Kristjan Tederiga mat­ ka läbi Lõuna-Eesti Petserisse.

Maalilist ja värvikat kloostrit on Pärsimägi kujutanud, võiks ­öelda, fovistlikust vaatenurgast.

Tegemist on Pärsimäe haruldase ja avalikkusele senitundmatu te­ osega,“ rääkis Kristiina Rade­ vall. (ERR/EE)

Viljandis saab vaadata Kerly Ilvese uut isikunäitust

tuaalsemaks. Igal aastal tekib ka Eestis hinnanguliselt ligikaudu 46 000 tonni toidujäätmeid.

Peale otsese ressursside raiska­ mise ja negatiivse keskkon­ namõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega märkimis­ väärsed kulud. Toidujäätmeid tekib toidutarneahela igal etapil alates selle tootmisest kuni tar­ bimiseni. Arenenud riikides tekib toidujäätmeid koguseliselt kõige enam toidu lõpptarbimise etapil kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. ,,Toit üle prahi“ tutvustab Euroopas levinud toidupääst­ misliikumist Foodsharing, mis sai alguse 2012. a Saksamaal.

Fotodel on kujutatud täistaimset tarbimiskõlbulikku toitu, mis tänu liikumisele päästetud sai.

Kerly Ilves on tuntud palju­ dele Toronto eestlastele – tema töid on esitatud nii näitustel Toronto Eesti Majas kui Tartu College’is. (Sakala/EE)

Juuni algusest kuni 27. juulini saab Viljandi pärimusmuusi­ ka aida fuajees ja klaassaalis tutvuda Kerly Ilvese uue isi­ kunäitusega ,,Toit üle prahi“.

Fotograaf eksponeerib suure­ formaadilisi digifotosid, mis võimaldavad vaatajal tutvuda päästetud täistaimse toidu teemaga ning õhutada tarbi­ jaid toitu päästma.

Toidujäätmete, sealhulgas toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas ja ka Euroopas muutumas järjest ak­

Andrus Kivirähki ,,Eesti matus“ saab filmiks Juuni lõpus alustatakse uue Eesti komöödiafilmi ,,Eesti matus“ võtetega. Tegemist menuka Andrus Kivirähki kirjutatud samanimelise näi­ dendi ekraniseeringuga. Näi­ dend on publikumenu tõttu püsinud Eesti Draama­ teatri mängukavas alates aastast 2002 ja saanud sellega Eesti teatri absoluutseks rekordla­ vastuseks.

Tuntud näitlejatest teevad kaasa Jan Uuspõld, Merle Palmiste, Tambet Tuisk, Peeter Oja, Hilje Murel ja Ago Ander­ son, noorematest Anna Serge­ jeva, Sandra Ashilevi ja Markus Habakukk.

Filmi režissöör on Rene Vilbre, stsenarist Ott Kilusk ja produtsent Tanel Tatter.

Film valmib Taska Filmi, Apollo Film Productionsi ja Filmivabriku koostootmisel.

(ERR/EE)

Kerly Ilves.

Foto: EE

Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1005

I

S

T

Ristsõna nr. 1004 LAHENDUS Paremale: 1. Ttt, 4. Kaev, 8. Susi,

12. Aua, 13. Aina, 14. Usin, 15. Aul, 16. Nannipunn, 18. T. Lukk, 20. Nil, 21. Paik, 24. Luise, 28. Kastanid, 32.

Siug, 33. Aga, 34. Nirin, 36. NLA, 37.

Tukk, 39. Nimekaim, 41. Kriim(silm), 43. Keev, 44. Lai, 46. Gamma, 50. Anita Saar, 55. Uus, 56. Nõme, 57. Tegi, 58. Snt, 59. Sõir, 60. Egod, 61. Tai. Alla: 1. Taat, 2. Tuul, 3. Talu, 4. Kan­ kaan, 5. Aia, 6. Enn, 7. Vann, 8. Sup­ lus, 9. Usu, 10. Sin, 11. Inn, 17. Iil, 19. K,p, t, 22. Inin, 23. Kirik, 25. (H) iina, 26. Suli, 27. Egam (mage), 28. Katk, 29. Agur, 30. Saki, 31. Dime, 35. Neegrid, 38. Kilter, 40. KVA, 42.

Maa, 45. Iste, 47. Must, 48. Muna, 49. Asti, 50. Ans(ip), 51. Nõõ, 52.

Imi(napp), 53. Aeg, 54. AGO.

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Noos.

5. Nõiatrumm.

8. Elmar ______ (1914–2010) – T. Palu dok. näidendi ,,Klarissa kirjad“ peategelane.

12. Saa otsides kätte!

13. Planeet.

14. Teat. alkohoolne jook.

15. Kõlgas, viljatera­ dest puhastamisel eralduv peen, kerge osa.

16. Kanada provints.

18. Volitus, volikiri.

20. Hunt (ld. k.).

21. Kõrts (ingl.k.).

22. Päike (ingl.k.).

23. Kirjavahemärk.

26. Eesti rahvaluuleteadlane (1857– 1934) (perek. nimi + eesn. tähed).

30. Soov, tahtmine süüa.

31. Teat. kala (harjus).

32. Paabulind.

33. Üks vanavanem.

36. Karu (sm.k.).

38. Selective Laser Melting.

39. Hiiumaa

Omavalitsuste Liit.

40. Kaksteist kuud.

43. Väike ablas röövkala.

47. Lõuna-Ameerika riik.

49. ______ens, kodumasinaid tootev firma.

50. End. Pärsia (ingl.k.).

51. Sama, mis 21. par.

52. Põlv (ingl.k.).

53. Papagoi.

54. Mamma ______!

55. American Association of Physics Teachers.

tobe.

11. Okaspuu leht.

17. Kaunis, kena.

19. Sipelgas (ingl.k.).

22. Patt (ingl.k.).

23. _____o, õlu (vn. k.).

24. Ameerika Ühendriigid.

25. Nunn (ingl.k.).

26. Eraomanduslik.

27. Network video recorder.

28. Nõusolekut väljendav sõna.

29. Lehma häälitsus.

31. Abikaasa ema.

34. Kasahstani pealinn (praegu ALLA: Nur-Sultan).

1. Prõmmima (ingl.k.).

35. ______u, tervi 2. Vorm sõnast tushüüd. ,,aeg“.

36.

_ ______p, korpo 3. ______d, aiandus­ ratsioon (lüh.). majand.

37.

Osariik USAs. 4. Alus toitude 39. Aasia suurriik. ettekandmiseks.

5. Jordaania pealinn. 40. Samoa pealinn.

6. Eesti filmirežisöör, 41. Sama, mis 53. par. mh. filmi ,,Matuse­ 42. Self-Reported Academic Record. päevikud“ autor.

43.

Poola proua.

7. Poola härra.

44. Üha, ikka.

8. Pattu teinud.

45. Teat. maastiku­ 9. Eesti tuntud hipauto. hop artist, tuntud 46. Elukutse. ka kui Suur Papa.

10. _____r, arulage, 48. Joovastus, hurm.

Soomes on müüduimad käsimüügiravimid nikotiinipreparaadid Mõnevõrra üllatav võib tun­ duda, et Soomes polegi kõige rohkem levinud käsimüü­ giravimiks ibuprofeen, vaid hoopis nikotiini sisaldavad preparaadid, kirjutab Soome ringhääling Yle. Eelmisel aastal ületas sõltu­ vust tekitava nikotiini kui ravi­ mi müük 61 miljonit eurot, mis tähendab, et iga soomlane – imikust vanurini – kulutas nikotiiniasendustoodetele kesk­

miselt 11 eurot aastas. 2000. a müüdi nikotiini sisaldavaid preparaate 9 milj euro, 2007. aastal 25 milj euro väärtuses.

See on ainus ravipreparaat, mida tohib müüa lisaks aptee­ kidele ka näiteks toidupoodides juba 2005. aastast.

Ehkki nikotiinipreparaatide müük on viimase 15 aastaga kolmekordistunud, ei ole see vähendanud suitsetamist ooda­ tud määras, tõdeb Yle. Samas on uus toode sarnaselt varasemale tubakale tekitanud mõnedes tarbijates sõltuvust, Soome uuringute kohaselt on umbes üks protsent nikotiini­ asendusravimite tarvitajatest

Tortilja juustu, spinati, tuunikala ja lisanditega Kaire Tensuda Retsepti kogused ühe portsjoni kohta Valmistusained: 1 suur tortilja (tortilla) peotäis riivjuustu peotäis hakitud spinatit paar spl kappareid (capers) pool purki konserv-tuunikala vees pisut hakitud sibulat 1 spl majoneesi (võib asendada maitsestamata jogurtiga; sel ju­hul lisada soovi korral pisut mõnda maitseainet) Valmistusviis: Kurnata tuunikalakonserv veest ja segada hakitud sibula ning majoneesiga.

Raputada tortiljale riivjuust ja kuumutada paarkümmend sekundit mikrolaineahjus, kuni juust on sulanud. Tõsta keskele hakitud spinat ja kapparid.

Lisada lusikatäite kaupa tuuni­ kala-majoneesi segu.

Roog on mõeldud söömiseks noa ja kahvliga, aga kes soovib, võib tortilja ka rulli keerata. sõltuvuses.

Kuigi turul on ka teisi suitse­ tamisest loobuda aitavaid ravi­ meid, on nikotiinipreparaadid kõige populaarsemad. Lisaks on nende käibemaks 10 protsenti, tubakatoodetel aga 24 protsenti.

Kui varasemalt osteti nikotii­ niasendusena peamiselt seda sisaldavat närimiskummi, siis ­ nüüd on tõusnud uueks me­ nukiks nikotiini sisaldavad imemispadjakesed, märgib Yle. Need sisaldavad 2-4 milligram­ mi nikotiini grammi kohta, samas kui tavaliste sigarettide ­ nikotiinisisaldus jääb 2 ja 15 milligrammi vahele. (ERR/EE)

7

KARLA KALENDRISABA

Kui kell on kaksteist löömata Kui inime nisukesse olukorda satub, et olu jusku ei olegi, aga kord on kõva, siis tulevad igasugu ennemuistsed ajad meelde. Olud on praega nisukesed, et mida teha tahad, seda ei tohi; ja mida tohid, seda ei julge. Omateada miskit kurja teind ei ole, aga kroonu käsul istud koduses arestis.

Telehvoniga tuttavale elistada ikke tohid, aga irm tuleb pääle, et äkki teine saab traadi otsast selle viiruse, mida sul endal ei ole, aga teisele sokutad sellegipoolest. Ei taha enam vanast peast trellide taha minna, kodune vangimaja on kole küllalt. Eks ma siin old ju ennegi, aga see oli ikke rohkem oma vabast tahtest, mitte valetsuse käsul. Veike, aga oluline vahe.

Nojah, need ennemuistsed ajad ja asjandused, lood ja laulud. Nende meenutamist pole veel keski osand ära kee­ lata. Üks laulusalm käis sedasi, et „kell oli kaksteist lööma­ ta, saksad saalis söömata.“ Minupärast võivad saksad söömata jääda pärast keskööd kah, nad rammusad küll, ei veike tieet tee neile äda ühti. Aga meelde tuli see salmikene sellepärast, et nüid nad ei saagi süia. Kuda sa sööd, kui kroonu käsul nospel nartsu sees ja pudrumulgul punn ees.

Poeta silmist pisaraid ja laku keelega ülemise moka päält ära. Pankett vai asi.

Kui meile omal ajal külasimmanist küllalt ei saand, siis läksime alevi peenemat pidu pidama. Ega sääl pold alati ainult näitemäng ja tagantperra tantsu siiberdamine, mõnikord tehti lausa maskeraadi. Vat siis sai nalja. Igaüks meisterdas endale isevärki kostüimi ja varjas sihverplaadi ära, nii et oma ema kah ära ei tund. Mõni veikest kasvu mees pani end naisterahva moodu rõivisse ja võrgutas teisi isaseid. Teine jälle vuntsis näo ja käed saapaviksiga üle ja esines nisukese nime all, mida praegusel ajal ültse välja ütelda ei tohi, kui protukolli kaela saada ei taha.

Kell kaksteist võeti masked maha ja parimale maskurile vai maskinnale anti auind. Vat see oli alles midagi! Nüid peab terve Torontu linn iga päev maskeraadi, aga kõik on kudagi ühtemoodu. Kui ma üle palkuniveere kaen, siis ei saa alati aru, kas mööda trotuaari kõnnib ristiusku meeste­ rahvas vai muhameetlasest naisterahvas. Kui ükskord kell kaksteist lööb, ei mõista mina kellegi midagi pakkuda, ei au ega inda. Aga seda aega ootan sellegipoolest, saab jälle inimese moodu elama akata ja saksad saavad kah saalis söömas käia. Noored inimesed tohivad teineteisele musu anda ja ärmooniku saatel leilendert tantsida: ikka kannaga, ikka varbaga, vahel labajalaga. Vat-vat sedaviisi, va-vat seda­viisi pead sina ilmas elama!

KARGU KARLA

KASULIK TEADA

Naljanurk

Ärgem unustagem hammaste eest hoolitsemist Ontario hambaarstide liidu presi­dent dr. Kim Hansen rääkis CTVNews’ile, et praegusel ajal, kus hambakliinikud suletud, tuleb oma igapäevase suu­ hü­ gieeni eest erilist hoolt kanda, et ära hoida suuremaid prob­ leeme hiljem.

Ta tuletas meelde regulaarse hammaste pesemise ja niidita­ mise vajadust, pöörates sellele suurt tähelepanu, seda enam, et kodus olles kiputakse sageli tavapärasest rohkem midagi meelepärast suhu pistma ning hammaste tervis võib seega olla suurema riski all. (Lüh. CTVNews)

Juku õpetajale: ,,Kas on õige karistada ini­ mest selle eest, mida ta pole teinud?“ ,,Ei, muidugi mitte. Miks sa küsid?“ ,,Ma ei teinud tänaseks oma kodutööd,“ vastab Juku.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Nr. 22

Swathe of travel and other restrictions lifted ERR, June 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

From patriotism to treason, a classic case revisited (II) After being confronted with the woman’s signed statement alleging rape and the compro­ mising video, Metsavas didn’t have the composure to mini­ mize his self-inflicted damage.

Rapid developments simply overtook any rational decision making.

The GRU offered to solve any problems, and to cope with his panic level he willingly signed anything presented to him. The contents at the time were a blur. He couldn’t even remember them.

The GRU were masters of the situation. They didn’t press him for information about the Estonian military. He was re­ leased, not forced to remain in Smolensk, in fact not told of any further contacts. The be­ haviour of his recruiters helped him regain his self-confidence.

He was convinced he could ­extricate himself from the mess.

He knew he couldn’t contact the Estonian embassy – his ­entanglement with the ‘police’/ GRU would surely jeopardize his military career. He knew about the ill-reputed Russian le­ gal system and its ill treatment for anyone detained. He wanted to leave as soon as possible.

The GRU kept track of his whereabouts. In Tallinn as he was leaving his mother’s house, fully one year later in 2008, a man accosted him in Russian, reminded him of the occurren­ ces in Smolensk and his pro­ mise of cooperation. However this was not the start of his ­assignments.

Metsavas’ GRU handlers contacted him for the first time when he visited St. Petersburg in December of 2008, when he was met by ‘Anton’ and escorted to a safe house. The questions were innocent – about his life, his career and simple facts about Estonia’s military, info available on the internet. And now he was the victim of is own army discipline – obe­ dience.

But the GRU tightened the knot that ensured his continued compliance – they offered and he accepted money to ‘cover his expenses’. They asked him about his mother’s flower ­business and his father’s health.

Metsavas recognized the menac­ ing undertones of these queries,

even though they seemed inno­ cuous enough on the surface.

Still, in spite of this Metsavas did not see himself as someone intimidated to become a traitor.

The next meeting wasn’t scheduled until the following ­ December.

Anton (obviously a false name) revealed nothing of him­ self, his background, employer or the purposes for which Metsavas’ assistance was neces­ sary. But from Anton’s ques­ tions and use of military buzz­ words, it seemed that he had a military background. In fact it was only after Metsavas’ arrest that Estonia’s KAPO told him of Anton’s real identity and GRU connection.

Anton’s constant focus on Georgia and Ukraine was a clear indication that the GRU was thoroughly familiar with Metsavas’ potential and value as a recruit. As an artillery liaison officer, he had officially been to both countries on assignment.

What started as low level, general questioning by Anton developed into more detailed, sophisticated probes. This coin­ cided with with Metsavas’ up­ ward progress in his career. For its size, Estonia has significant feistiness in artillery capability but no notable prowess in aerial or marine warfare. It was the former that whetted Anton’s curiosity, especially in relation ­ to Estonia’s allies, the US and Britain – their artillery specifi­ cations, its regional deploy­ ment, what was immediately available, etc. This was Met­sa­ vas’ specialty and the GRU knew it.

Anton’s questions from the very start instilled a lingering fear in Metsavas that the GRU had made impeccable searches into his private life and family.

When it was necessary for the GRU to co-opt Metsavas’ father, Pjotr Volin, into the spying ­process, the Russian agency had already thoroughly investigated the latter’s background, which reassured them of Volin’s ­willingness to assist.

He was forced to continue to satisfy Anton’s needs. As op­ posed to high-tech espionage, the handler of spies must be a master manipulator of the re­ cruit’s psyche – a confidante full of emotional and moral support. But the recruit still feels a diminishing self esteem and an inevitable ruined future.

(To be continued) LAAS LEIVAT

Monday, June 1 saw a slew of restrictions lifted as part of the state’s coronavirus exit strategy. Areas affected in­ clude travel, entertainment and health care, with both national and local government making changes.

From June 1, Estonia’s bor­ ders are open to travelers from EU and EEA nations, without having to undergo a 14-day quarantine period, provided the countries of origin meet the benchmark of 15 or fewer COVID-19 infections recorded per 100,000 inhabitants, over the preceding 14-day period.

Visitors from countries with higher rates of infection within the EU, EEA and Schengen Zone will still be able to travel to Estonia, but will have to ­undergo quarantine for 14 days.

The development builds on the reestablishment of freedom of movement between Estonia, Latvia and Lithuania – the socalled Baltic Bubble – in midMay, and adds Finland to the list of quarantine-exempt nations, along with many others.

As rates of infection change, countries with no quarantine requirement can be added/re­ ­ moved from the list, but at the time of writing, visitors from the following countries can freely enter Estonia without a quarantine requirement: Austria, Bulgaria, the Czech Republic, Croatia, Cyprus, Denmark, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Italy, Latvia, Liechtenstein, Lithuania, Luxembourg, the Netherlands, Norway, Poland, Romania, Slo­ vakia, Slovenia, and Switzer­ land.

EU/EEA countries of origin which still have a quarantine ­requirement for entry to Estonia at the time of writing (with reported COVID-19 infection ­ rates per 100,000) are: Belgium (30.7), Ireland (20.7), Malta (21.3), Portugal (32.1), Spain (17.3), Sweden (70.7), the U.K. (53.8).

As noted above, despite being one of the worst-hit ­ ­nations worldwide in the early stages of the pandemic, travelers from Italy, which now has a 14.3/100,000 coronavirus infec­ tion rate, can enter Estonia without undergoing quarantin­ ing, and the Netherlands (14.4/100,000) also scrapes in below the benchmark rate of 15 per 100,000 inhabitants.

Correction In the 8th and 9th para­ graphs of of the May 29 article “From patriotism to treason, a classic case re­ ­ visited” the name Volin should have been Metsavas.

We apologize for the mis­ take and possible confu­ sion.

Estonian flag on Pikk Hermann. The Estonian Students’ Society (Eesti Üliõpilaste Selts) adopted blue, black and white as the colours of their fraternity on 4 June 1884. The date is now celebrated as Flag Day in Estonia.

Photo: Kati Kiilaspea

Estonia handing over UN Security Council presidency to France BNS/TBT, June 2020 TALLINN – Estonia’s first presidency of the UN Security Council ended on Sunday and France will be taking over the heading of the Security Council.

According to Foreign Minis­ ter Urmas Reinsalu, Estonia successfully completed its pre­ sidency program. “The month of May put Estonia’s foreign service at the heart of crisis diplomacy during one of the ­ greatest global crisis – we handled this challenge well. ­ Despite the complicated cir­ cumstances and novel working conditions, we attracted wide­ spread attention and managed to bring together an unprecedented number of countries on issues important to us,” Reinsalu said.

“Our capable diplomats in New York deserve particular praise, as they prepared for and led discussions on Libya, Syria, Venezuela and other regions ­literally from their living rooms.

Other travel changes from June 1: Latvian carrier AirBaltic commences flights to Paris from Tallinn Airport from June 1, with Vienna and Berlin fol­ lowing later in the week. Ferry line Tallink is adding depar­ tures, and an additional vessel, on the Tallinn-Helsinki route from June 1. Free travel on Tallinn public transport reverts to its pre-pandemic situation, meaning it is available only to residents and requires swiping the ubiquitous green card upon entering a bus, tram or trolley­ bus, with municipal police (MuPo) spot check inspections likely to return.

Other restrictions lifted from June 1: Bars and restaurants permitted to both remain open and sell alcoholic beverages ­after 10 p.m. Kindergarten fees

The pandemic-ravaged New York and the resulting ­ tele­ working arrangements forced them and their families to face un­ expectedly complicated working conditions,” he added.

According Reinsalu, Estonia made its digital mark on the UN with two major events – on May 8 on European security and on May 22 on cyber stabi­ lity. “We demonstrated that the video diplomacy of a period of crisis still makes it possible to bring together a large number of UN member states and thanks to smart solutions, the voice of small states can be heard by many. The event on May 8 was the largest high-­ level event of UN member states since the start of the coronavirus crisis, bringing to­ gether nearly 50 foreign minis­ ters and almost 80 UN member states. On May 22, 60 states discussed issues of cyber sta­ bility as a separate topic for the first time in Security Council (Continued on page 9)

in Tallinn are reinstated.

Kindergartens remained open throughout the crisis. Public events of up to 100 participants permissible, to a maximum 50 percent audience/space occu­ pancy. Spectators allowed at outdoor sports events, again up to a maximum of 100. Tallinn opening public beaches. Indoor spaces at zoos and museums opened. Visitors permitted to care homes, though whether and to what extent is up to the individual care homes them­ selves. Ferry service between Tallinn port and the island of Aegna reopens. Drive-in cine­ mas either closing or starting to wind-down, as cinemas can re­ open, though not all will imme­ diately. Digital prescriptions is­ sued in Estonia now valid for use in pharmacies in Finland.

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

9

ESTONIAN CULTURE LINKS

by Vincent Teetsov

We’re Listening with EMW: Kadri Voorand and Mihkel Mälgand, Live from the Estonian National Opera House Vincent Teetsov

New VEMU performance, workshop, and lecture videos available on YouTube Vincent Teetsov Did you know that VEMU (the Museum of Estonians Abroad) has been posting ­videos online of performances, workshops, and lectures since 2012? When it’s not possible to go out and attend an event at Tartu College, you can still dip back into the collection of video content on YouTube (www.youtube.com/user/VE MUESC?sub_confirmation=1) and relive some of the high­ lights of what’s taken place in our multifaceted community space.

There are videos that cover live concerts (including Esto­ nian Music Week performances: www.youtube.com/watch?v=qQ RytVqVmWs), improv comedy, nutrition, photography, histori­ cal research, and more. Some of the videos are in Estonian and some are in English.

Most recently, VEMU has posted two videos: the very first “Cooking with Susi” live show from 2014 and Linnea May­ field’s adventurous stories of studying in New Zealand and Estonia, from 2015.

In “Learning Vanaema’s Reci­ pes”, chef Susi Holmberg was brought in to teach the au­ dience how to make classic homely Estonian fare such as

Estonia handing…

(Continued from page 8)

history,” he said.

Estonia was very serious about its responsibilities as the presidency holder. The partici­ pation of its leaders in meetings attests to that. Prime Minister Juri Ratas opened the meeting on cyber security and President Kaljulaid presented a clear message at the high-level ­ Security Council meeting on the protection of civilians, ­prepared by Estonia.

Estonia also kept the impact of COVID-19 on security in focus. It is still crucial to put ­ pressure on parties to im­ plement ceasefires. Here, the Security Council has influence and authority. “Regrettably, the Security Council has still not come to an agreement on a

soolalõhe (cured salmon), with the years ahead. a combination of sel gris (“grey The latter part of her talk is a salt” in French), sugar, roughly deep dive into her study of torn dill, lemon, and juniper ­ biology in Christchurch, New berries, cured over 48 hours. Zealand, which included the This was followed by the prepa­ tagging of abalone molluscs on ration of hakklihakaste (minced the Pacific coast of the South meat sauce) with an old-­ Island. Particularly interesting fashioned meat grinder, home- was her story about learning style pickled cucumbers, and ­ indigenous Maori methods of roosamanna (cranberry semoli­ using tree and plant matter. This na mousse) for dessert. Susi and organic material could be used host Ellen Valter are a charis­ for toothache relief, energy matic TV show duo and this is drinks, shoelaces, and perfume. a friendly, approachable way to I won’t spoil the whole video, learn some new recipes that but it’s an ideal watch for any­ might otherwise be restricted to one looking to lift their spirits a visit to vanaema juures (at up with stories of discovering your grandmother’s house). new places. I’d also recommend Linnea Mayfield’s auto­ it to anyone who wants to know biographical talk starts with an what moving to Estonia and insightful comparison of educa­ ­attending school there is like.

VEMU will continue posting tion in Estonia and Canada.

Linnea attended a Waldorf high throwback content from its ex­ school in Tartu for many years, tensive multimedia archives, where hands-on creativity and and hopefully, it won’t be too well-rounded curriculum were long before we can all join emphasized, which she supple­ VEMU at Tartu College again. mented with training in rhyth­ Make sure to subscribe to the mic gymnastics. Her family’s VEMU channel on YouTube so experience is a unique one be­ you don’t miss out! If you have cause they’ve lived with strong a Chromecast, Apple TV, or connections to both North ­another casting device, you can America and Estonia. She click on the casting symbol on speaks candidly about the chal­ the bottom right corner of the lenges of getting by in Estonia, YouTube video screen, to project and watch this content with a hopeful point-of-view on ­ where the economy and Esto­ on a larger screen, for an even nian way of life will venture in better viewing experience.

r­esolution, which would provide support to the call made by the secretary general. We made efforts ourselves to spur on ­ ­negotiations but these were not successful. As we promised, we consistently kept the Security Council focused on the impact of the pandemic – on May 27, we organised a meeting be­ tween the Security Council and the secretary general of the UN on implementing the ceasefire,” Reinsalu explained.

Estonia’s Permanent Repre­ sentative to the UN Sven Jur­ genson said that many col­ leagues have recognized Estonia for its smooth presidency. “Dur­ ing an unusual time, we repre­ sented a voice at the Security Council that was innovative and strove to include as many coun­ tries as possible. Our special events have already been cited as examples at various meetings

and it is clear that this presi­ dency will be remembered,” Jurgenson said.

Other important discussions led by Estonia looked at the working methods of the Se­ curity Council, the protection of civilians in conflict zones, the use of chemical weapons in Syria, and the cooperation of the European Union and the UN. All discussions were also notable for their level of expert participants. At Estonia’s invita­ tion, the Security Council was briefed by academics from the top universities of the world, as well as the Nobel Peace Prize laureate and former president of Liberia Ellen Johnson Sirleaf, the Director General of the Organization for the Prohibition of Chemical Weapons Fernando Arias and the European Union’s High Representative Josep Borrell.

Above Tallinn, in the roman­ tic light of dusk, a camera drone flew downward to the grand art nouveau Estonian National Opera House.

Though the venue is closed to the public until the end of August, Kadri Voorand and her collaborator, bassist Mihkel Mälgand, catapulted their songs up to the rafters and beyond. Through sheer dedication to her craft, Kadri has established herself as a musical ambassador of Esto­ nia, and this is the kind of stage that speaks on an inter­ national level.

Kadri and Mihkel can take hold of a stage by expanding the perceived possibilities of ­piano, bass, and vocals. We saw them do it at last year’s Estonian Music Week festival, and it was exciting to see them do it again in an even larger space. Though, of course, this time the audience was online. A bit more than just a few feet away.

This performance was in promotion of her 2019 album “In Duo with Mihkel Mälgand” (available on Spotify). The al­ bum, which is her debut on the German record label ACT, is now available on vinyl.

Soon after the duo set foot on the stage, Kadri commenced whistling, altering the notes with a pitch shifting effects pedal, as the light shone grace­ fully on the stage. The first song “I’m Not In Love” is a heart-wrenching tale of love that exists in gestures and ideas, but just isn’t right. Vocals and glockenspiel were entwined by Mälgand playing tender chords on his acoustic bass guitar.

The duo move the stories of their compositions in unexpect­ ed ways. They changed up the structure of this song by closing it with layered harmonies that fade away. Mihkel plays a lulla­ by from a tiny wind-up music box into the mic of his double bass. The twinkling sounds seem symbolic of an idealized but fleeting romance. It winds down slowly and quietly.

The songs were interpolated with views of birds and shore­ line from Lahemaa National Park. An area in Northern Estonia where Kadri, her father, grandfather, and great-grand­ father have all played music and lived.

Kadri and Mihkel leaped through many energetic motifs and autobiographical prompts in 45 minutes’ time. One of these was a formative concert ex­ perience: seeing Michael Jack­ son perform in Tallinn on the HIStory Tour, when she was 12

Photo: Stina Kase

years old. The duo’s cover of “They Don’t Care About Us” captures the frustration of the original with vocal aspirations and rolling attack on the piano’s keys. It exchanges the pneumatic drum beat of the original for rapid scatting.

Partway through the show, jazz trombonist Nils Landgren made a surprise video call ap­ pearance. Landgren had intro­ duced Kadri at Jazz Baltica 2013 as part of his artistic ­director role, and they’ve been friends since. They chatted for a moment about what it’s been like for musicians to make the camera their primary audience, in effect. There are butterflies in your stomach at first, but once the music begins, it feels com­ fortable again.

Nils led the procession into “Ageing Child” on his shiny red trombone, leading inquisitively into chromatic kalimba instru­ mentation. Mälgand’s bass called like an approaching feline. This piece’s verses have a jaunty, danceable 7/8 time signature.

Smoke crawled across the stage for the world premiere of the duo’s song “La La La” (a working title). The doppler­effect and sound wave bending bow work of Mälgand feel like flying through moments on a Wellsian time machine. In these pensive musical interludes, we find satisfying conclusions to the interpersonal frustration that Voorand expresses in many of her songs. This concert is the turning of a new chapter in her musical story.

••• Kadri Voorand has said that we cannot live without creating music, and indeed, we can’t live without listening to it. To enrich yourself with the artistic jour­ neys of Kadri, Mihkel, and ­other lively Estonian artists, you will most definitely want to ­follow Estonian Music Week on Instagram and Facebook. New releases, upcoming concerts, and music news – all in your grasp. Needless to say, we can’t wait for the first in-person con­ certs to begin!

10

Dem a loot Man, that USA. Home of the blues, jazz and r-and-b. All influenced, composed and recorded by those whose fore­ bears were forcibly brought from Africa in the interest of capitalism. Slavery is the worst legacy of the country, one that to this day is still seen by some as the bastion of opportunity and freedom. As events in our emancipated age have shown, equality is still a myth.

But then again, what do you expect from a nation that brought us Mickey D’s, Wal­ mart and social media? All the cultural accomplishments, be­ yond the musical ones noted, are tarnished by the greed of the privileged. And the land of the free has done a lot of good, even though its lustre has been tarnished greatly by bankers and politicians. Music, though, is what keeps this heart pump­ ing happily and the body ­slender.

The slimster usually avoids politics like the plague. Whoops, we are living in infected times, are we not? Beyond politics, that is. It is with chagrin that we have to view the uprisings, yet again, south of the border.

Two wrongs don’t make a right.

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Violence is not the answer. Nor is answering that with the threat of more, backed by the state.

But the oppressed do not stay down, for a reason.

No wonder then, that the mind went to the Jimmy Cliff classic movie “The Harder They Come” and its timeless soundtrack. The lean one dug it up, having a choice of three various formats – vinyl, cassette (only for personal use) and CD. The movie, while no great shakes technically, is honest, a true representation of poor Jamaicans.

Many remember the original Rodney riots – not in Los Angeles and beyond, associated with a man whose last name was King – but in Kingston, Jamaica, October 1968. The Rodney there was the last name of a professor (first name Walter) who was banned from teaching at a university there.

The riots inspired the 1970 Black Power Revolution in Trinidad and Tobago. The work of an American minister, also ironically named King had an impact. But ‘nuff history, look it up yourself, but do listen to Jimmy Cliff on YouTube if you so wish.

For the comparison, 50+ years later, is chilling. Beyond the meaning of the title track,

The Moscow Olympic Games changed the face of Tallinn forever the next day the Olympic flame was formally received in the In Tallinn, there are still Town Hall Square,” said archi­ prominent reminders of de­ ­ tectural historian Karin Hallasvelopments made to host the Murula. “And I have a personal sailing disciplines of the 1980 memory working at the Moscow Olympics. The city Ministry of Culture as a young received 200 million rubles in girl. I was the one who held the addition to the budget to plate with scissors and I re­ create the Tallinn Olympic member there were two pairs of ­ Yachting Center. scissors just in case. And that’s After the decision was made exactly what happened, the first that the sailing disciplines of pair just wouldn’t cut through.” the Moscow Olympic Games in The budget also allowed for 1980 were to be held in Pirita, plenty of elegant restaurants, projects were immidiately de­ cultural objects, and museums veloped to make the city a host to be built or renovated. 436 and representative for the Soviet house facades were renovated Union. around Tallinn.

“It was done rather random­ In five years, more than 50 projects were developed in ly: the paint we had in the Tallinn. The TV-tower, port warehouse was used. No survey terminal, Hotel Olümpia and or research was done,” added ­ Tallinn Airport were all de­ Hallas-Murula. veloped with money from the Thanks to a innovative sea­ ministries of the Soviet Union. bed collector, Tallinn bay was “The Estonian Museum of cleaned, and the people of Pirita Applied Art and Design opened and Viimsi got an adequate road two days before the sailing home with a fortified shoreline.

The decision to hold the disciplines began in Pirita and ­

ERR, June 2020

(partial lyrics – “the oppressors are tryin’ to keep me down”) check out Desmond Dekker’s “Shanty Town” The chorus of that simple, but effective, power­ ful tune is “dem a loot, dem a shoot, in shanty town”.

Kingston was mostly slum (shanty in caribbianese); police were trying to quell rioters and looters. On orders from the government.

Far too many people, far too many races, have suffered in the name of greed. Many, Estonians and Jamaicans (temporarily) here included, did find freedom, through song. Forgive the phi­ losophy on top of history ­expressed here. The slimster is human after all, just like all others, who do not know which way to turn at a peculiar and difficult time. Remember the lyrics of Me ‘n’ Bobby McGee – freedom is another word for nothing left to lose. Remember also Kris Kristofferson and The Burden of Freedom.

Let us all achieve freedom peacefully. Estonians did so with the singing revolution. Let us hope for a similar outcome everywhere. Brothers, not in arms, but in peace. No looting, no fires, no armed resistance.

Pigmentation is irrelevant, understanding each other is ­ what is needed. OTEPÄÄ SLIM

Olympics in Moscow and the sailing disciplines in Tallinn was made in 1974. By then the architectural competition had already been held. The competi­ tion was won by a group of young architects who had just graduated from the Estonian Academy of Arts, led by AvoHimm Looveer.

“There were moments where the right to project was going to slip on, how to say, very unethi­ cal purposes. The bureau who received second place decided that they would introduce their project in Moscow before the city of Tallinn had made a deci­ sion, so that their project could not be pushed back by Tallinn,” said Hallas-Murula.

That plan was eventually nixed and with additional contests architects from Eesti ­ Projekt, led by Henno Sep­ mann, were added to the project group.

Every Estonian was able to work on preparations for the Olympics, for example school­ girls from Viljandi were as­ signed to clean windows in Tallinn. They were wearing their finest clothes – they got the chance to go to the capital.

In protest of the Soviet inva­ sion of Afghanistan, 66 invited countries did not participate in the Olympic Games, most ­notably the United States after president Jimmy Carter received support from the United States Olympic Committee to boycott the Games.

Eventually, only 23 countries took part in the regatta, with representatives from Brazil, Finland, Spain, Denmark and the Soviet Union winning gold in six disciplines.

Nr. 22

Saarts: Integration policy shifts into overdrive Tõnis Saarts, ERR, May 2020 We needed three decades and the most unusual crisis situa­ tion of the past century to prove what has really been known for decades – that Estonia’s Russians care about the country they inhabit.

Does anyone still doubt Estonian Russians’ contribution to overcoming the coronavirus crisis and loyalty to the state?

Estonian Russians observed social distancing rules just as ­ Estonians did. Thousands of Russians worked 12-hour days on the front lines of the crisis, just like Estonians.

People who speak Russian as their first language often had the toughest and most respon­ sible tasks in the crisis and per­ formed wonderfully. Let us highlight if only the brilliant contribution of Dr. Arkadi Popov and the calm and effec­ tive actions of Mayor of Tallinn Mihhail Kõlvart that probably left most of Tallinn’s citizen with the feeling that the city was “well kept.”

Whereas it is worth noting that both men managed to com­ municate more empathically and clearly with the public than many ethnical Estonians from the cabinet.

What’s sad about all of this is that it took us three decades and the most unusual crisis ­situation of the past century to prove it. To prove what we have known to be true for decades – that Estonia’s Russians care about the country they live in.

That the vast majority of them are loyal and are not awaiting instructions from Moscow to set about undermining the Estonian state and destabilizing our ­society.

Indeed, the crisis almost did away with national boundaries and we could say the integra­ tion project came along in strides.

However, the fact that Estonian Russians managed to demonstrate they can be trusted in such situations to even the most national conservative Estonian was not at the heart of this progress, as the true quan­ tum leap took place in terms of communication. For the first time in three decades, we wit­ nessed the birth of a common information sphere to unite the two language communities.

Several studies suggested that interest of Russian-speakers in Estonian media grew notice­ ably. Because official informa­ tion was communicated in two languages, no one was left in the dark. The question now is whether media institutions can maintain this newfound surge in interest and trust credit and make it work for themselves in a sustainable manner. A lot is riding on that in terms of inte­ gration – possibly everything.

The crisis also boosted Russian-speakers’ faith in the capacity and neutrality of the Estonian state – no one was treated differently in the crisis just because they were Russian.

Unfortunately, this trust in national institutions might not ­ last very long because it is clear the looming economic crisis will hit Russians harder than it will Estonians.

This is first and foremost due to their labor market position, as Russians often have a lower professional status than Esto­ nians and tend to work in sec­ tors where unemployment is forecast to grow drastically.

However, it is difficult to ima­ ­ gine anyone succeeding in hitching growing socioecono­ mic dissatisfaction to the buggy of nationality-based conflict as Estonians will also suffer from the recession.

Additionally, Russian-speak­ ing people still regard the Center Party’s government as standing closer to them than any previous coalition. Herein lies an important difference compared to the previous economic crisis, when many ­ Russians felt the country was run by a government that was downright hostile to them.

And yet, all it would take for progress made on the integra­ tion front to disintegrate would be for a member of the govern­ ment to say something along the lines of: “We will only help Ida-Viru County once regions inhabited predominantly by Estonians have been taken care of.”

This newfound togetherness of national communities hardly comes as good news for rightwing parties that are itching to play the traditional “Russian card” at the upcoming local elections, especially in the capi­ tal Tallinn. However, the call to arms of “Let us reclaim the capital from the Russians!” will likely leave a lot of voters in­ different this time around as they simply won’t see the prob­ lem this aims to solve.

The most important question in a situation where the “Russian card” no longer works is what could take its place.

Provided established parties cannot come up with a more thought-provoking and mobiliz­ ing topic, the air will be filled with the Conservative People’s Party’s (EKRE) marriage refer­ endum (whether to define mar­ riage as being between a man and a woman on the level of the Constitution – ed). All it means is that old polarizing topics will be replaced with new ones.

Still, we should take joy in the ice breaking regarding at least one major confrontation.

The coming decade will tell whether it is temporary or ­permanent.

ESTONIAN LIFE

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

11

Never Again Education Act A few days ago, Congressman Buchanan in Florida advised in an e-mail to his consti­ tuents that he has co-spon­ sored the Never Again Education Act in order to educate students about the horrors of the Holocaust and he asked us to share our thoughts.

Of course, I support the edu­ cation of students about the horrors committed in history, and particularly those in the 20th century, lest they recur. As the Congressman quotes Beverly Newman, Director of the Al Katz Center, “Our ­millennials – our future – must understand that perfect storm of evil”.

My thoughts are that if we’re going to teach our students about the “perfect storm of evil” we cannot, and must not, ignore the evil committed by the leaders of countries that ­embraced Communist ideology.

These countries are principally the Soviet Union and Com­ munist China, whose regimes supported Communist move­ ments in Latin America, includ­ ing Cuba, and southeast Asia.

So much of U.S. foreign policy has focused on these regimes, and our young people should learn what Communist ideology preaches and that it is as evil as fascism that gave ideological justification for the Holocaust.

It wasn’t too long ago when President Reagan named the Soviet Union an “evil empire”.

While that state no longer ­exists, the People’s Republic of China does. It is a country with an ancient, proud civilization and, yet, with a history of unimaginable cruelty under ­ Communist Party rule. It is now a major power challenging the United States.

The victims of Communism are so vast in numbers and they span over such a large territory that it will take some time to grasp its full horror. During Joseph Stalin’s regime in the Soviet Union, from the time of Lenin’s death in 1924 to his own demise in 1953, an esti­ mated 40 million people were its victims. During a “cleans­ ing” campaign to rid the regime of “socially harmful elements” about a million were killed; a similar campaign in the border regions and the occupied Baltic countries and Poland as a result of the Molotov-Ribbentrop Pact condemned to death hundreds of thousands in order to rid the country of ethnic minorities, as did the mass arrests in 19371938, known as the “Great Terror”, when 800,000 people were executed with a shot in the head.

And then there was the sys­ tem of forced labor camps, known as the Gulag. Scholars have yet to agree on the total number of deaths in the Gulag; estimates run from three to 17 million. Several waves of “dekulakization” of farming re­ sulted in mass deportation of over half million families to distant regions, where thou­

sands died.

Probably the cruelest was the man-made famine, known as the Holodomor, in Ukraine, when an estimated four million people, mostly women and children, starved to death in ­ 1932–1933. My sense that of all the cruelties inflicted by the ­regime on its population, starv­ ing was the most horrible is based on what my father, who survived Stalin’s Gulag, said.

He had known exhaustion from being overworked in the forests and mines, endured the freezing Russian winters, suffered from illnesses, had known torture and hunger, but he said that the most painful to endure was hunger. Thus the innocent Ukrainian peasants slowly dy­ ing an agonizing death from hunger is to me the greatest Communist evil.

In Communist China like­ wise, the forced agricultural policies of Mao Zedong re­ sulted in a man-made famine that killed an estimated 30 mil­ lion Chinese people during “The Great Leap Forward” in 1958-1961. It is the worst ­famine in history.

The country also experienced the devastating “Cultural Revo­ lution” under Mao in 1966– 1976, when a purging of “impu­ rities”, a common practice in dictatorship, swept the country.

Scholars have given various estimates of those killed from ­ one-half to eight million during those years. Additional millions suffered imprisonment, torture or public humiliation, and ­seizure of property. Altogether, an estimated 60 million Chinese died as a result of Mao’s merci­ less attempts to create a ­socialist China.

The word “merciless” is ­central to Communist ideology and to any dictatorial ideology.

The Estonian writer Jaan Kross has said that the Soviet Communist dictionary did not contain the word “mercy”.

Considering the histories of Communist regimes and Nazi Germany, I submit that Stanford University Professor Naimark is correct in saying that „Both Hitler and Stalin chewed up the lives of human beings in the name of a transformative vision of Utopia. Both destroyed their countries and societies, as well as vast numbers of people in­ side and outside their own states. Both, in the end, were genocidaires.“For that reason, our students should be educated also on the “perfect storm of evil” that Communism created and the subject should be in­ cluded in such legislation as the Never Again Education Act. I strongly recommend Congress­ man Buchanan to include Communism in his statement, “We need to do all we can to combat this evil ideology.”

And finally, it needs to be noted that something is being done to learn about the full horror of Communism. A ­ museum and an international ­ center for research on the crimes of Communism is in the

Photo: Elis Jaansoo

Excelling in the midst of adversity: A Chaordic Design and Estonian Life collaboration Estonian Life newspaper is very excited to present a new collaborative series with Chaordic Design, a design and business innovation firm in Toronto. Chaordic works with business leaders to emerge value with new ideas that drive engagement, and boost revenue, to scale clients’ businesses. Their specialty is creating opportunities to ‘Thrive in Disruption’, in any climate.

In addition to their con­ sulting directly with clients, Chaordic has generously of­ fered a multitude of insightful panels, workshops, and industry events globally. In the GTA, some of these events have been shared in support of projects held by other organizations and institutions, including the Government of Canada; while others have been indepen­dentlyrun, including the “Design for Emergence” workshop at Sick­ Kids.

The initial partnership be­ tween Chaordic Design and Estonian Life came about with a little bit of luck and good tim­ ing. Ana Matic, from Chaordic Design, was looking for a new venue partner for her Women in Leadership League panel event, after an initially scheduled venue was flooded. After this ­ unexpected, last minute change of plans, she reached out to Tartu College Events. Although November is a very busy time for the events space at Tartu College, the CEO Linda Karuks and Elis Jaansoo, Marketing and Sales of Estonian Life, were able to accommodate the arrangements with only days to

spare.

Thus, a beautiful partnership was born – celebrating female leaders and entrepreneurs, and Estonian leadership everywhere.

works at the historic Patarei Prison complex on the southern shore of the Gulf of Finland in Tallinn, Estonia.

The complex, built by Tsarist Russia in 1828–1840 as a naval fortress, was the central prison during the Soviet and Nazi occupations of Estonia in the ­ 20th century. Estonians targeted for the Gulag were imprisoned there and the occupying Nazi forces held there Estonian resis­ tance fighters and European Jews in transit to death camps.

The execution chamber in the basement became the final destination for many political ­ prisoners.

Shores of Lake Peipus to cater to gourmands

ILVI JÕE-CANNON June 2, 2020, Tallinn

The Chaordic Way: The Opportunity Space Between Chaos and Order In discussing the upcoming event, Ana, Linda, and Elis d etermined that Chaordic ­ Design and Tartu College had many common values: women in leadership and innovation were key concepts. But the panel’s intimate, interactive ­ conversation about thriving in life carried forward the possi­ bility of a long-term collabora­ tion.

Women leaders from diverse paths of life shared their insight and guidance on what helps them thrive in life. After sharing their ideas and networking, the event’s participants left feeling uplifted and inspired. With such a successful event, Chaordic Design and Tartu College agreed to support each other with events throughout 2020, with Tartu providing the space and Chaordic facilitating the events.

As Elis and Linda also met in person with Goran Matic of Chaordic Design, they dis­ cussed how the collaboration could be deepened and how it could be brought to our community beyond the events ­ offered.

The word “Chaordic” itself alludes to the fruitful, produc­ tive state of flow that exists in working between chaos and ­order. Chaordic Design refers to it as an “emergent, opportuni­

ERR, May 2020 People living on the shores of Lake Peipus invite everyone to sample culinary delights at the III Peipsi Food Street 175 km festival to be held on August 22 and 23.

Temporary open-air restau­ rants will open on 175 kilo­ meters of roads following the shoreline. Visitors are offered everything that can be made from local ingredients, both tra­ ditional Peipsi foods and dishes with a more modern accent.

ty-filled space.” For employees and entrepreneurs alike, it can be an intimidating spectrum to venture through, alternating between knowing exactly what ­ to do and being unable to plan a week ahead. Business can be unpredictable, and in times of adversity and disruption, it’s easy to feel alone. If we use the right tools and strategies, we can strengthen ourselves (and our teams) to find a manageable and productive process to work with. This is where Chaordic Design’s resources make their impact.

In their communication, Ana, Goran, Linda, and Elis realized the necessity to bring this in­ formation to the readership of Estonian Life, so that anyone interested could bring out their own value and stand out in their careers.

So what are the specific, practical ways we can all in­ crease value, engagement, and scale in our careers?

It was determined that there was a strong foundation of leaders in the Estonian commu­ nity of Canada that could provide this knowledge in a ­ ­re­latable way. Estonian women in particular have made a mas­ sive impact in the world of Canadian business and in our communities.

So come along for the jour­ ney and stay tuned for upcom­ ing interviews, where we will be putting a spotlight on emi­ nent female leaders in the Estonian community, the history of Estonian female leadership, and the six key methods used by successful leaders to excel in times of adversity.

The organizers of the festival say that late August is the most bountiful time, with ripe vege­ tables, mushrooms and game in the woods, fish from the lake – all of it fresh, fragrant and juicy.

The festival will also see vessels offer pleasure cruises and food on the Emajõgi.

The Peipsi Food Street is or­ ganized by NGO Peipsimaa Kogukonnaköök and members of the Peipsi Toit network who are also behind the Rääbise­ festival (Whitefish Festival) to be held on July 18, where sales points, workshops and activities will be scattered all over the Kasepää linear village in Jõgeva County.

12

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Nr. 22

Olaf Sööt 90

,,It all started, when Kārlis donated his shirt to me“ – nii kirjeldas Ināra Eihenbauma oma heategevusprojekti algust ja lisas, et tema näomaskid on kelmikad ja naljakad. ,,If somebody sees these masks, they will smile, it will brighten their day...“ Foto © Ülle Baum 2020

Ināra näomaskid – growBALTIC heategevusprojekt Ottawas Ülle Baum Sel varakevadel avanesid pun­ gad puudel üksteise võidu ja tõid kauaoodatud rohelust Kanada pealinna. See oli aeg, kui paljud meist proovisid harjuda uue reaalsusega ja otsisid lootust ka loodusest.

Alates 24. märtsist olid aga enamus ettevõtteid Ontario provintsis juba suletud seoses COVID-19 viiruse leviku peatamiseks vastuvõetud ot­ susega. Elu võttis uue pöörde.

See eriline aeg andis tõuke aga ka paljudele uutele alga­ tustele. ,,It all started, when Kārlis donated his shirt to me,“ nii ­alustas vestlust Läti suursaadiku Kanadas Kārlis Eihenbaumsi abikaasa Ināra Eihenbauma oma uuest heategevusprojektist Otta­ was. ,,I started this project because of such terrible and ­ disastrous situation – so many ­ people across the country were infected with corona virus, hos­ pitals were full, doctors and nurses were tremendously af­ fected, and it was so hard for them to keep up with all the work... So, it was one of those moments when I decided to make face mask for myself, for my family and for my extended community with a wish to pro­ tect ourselves and others.“ Elades praegu uutes tingi­ mustes on tihti raske teada, kes on viirusekandjad. Tähtis on näomaski kanda olukordades, kui ollakse ümbritsetud palju­ dest inimestest ning see on ­tervise kaitseks soovitatav. ,,So I made my first mask out of 100 percent cotton shirt donated by my husband. I made my decision to use 2 layers of cotton and 2 layers of not wo­ ven material, special aluminium insert for nose area; tested it – it was good enough.“ Sellele

eelnes netis tehtud uurimine näomaskide valmistamise erine­ vatest võimalustest kodustes tingimustes. Internetis on palju vajalikku informatsiooni ja tähtis on teha otsus, millist ­ tüüpi näomaski teha, millist ­ ­materjali kasutada ja mitu erine­ vat kihti valmistada. Ināra leidis oma näomaskide jaoks vajaliku 100 % puuvillase riide poodi­ dest, mis olid veel nendes erakorralistes tingimustes lahti. ­ ,,Luckily I found useful not woven material, which is very ­ important in face mask making.

In meanwhile I approached ­ladies from Latvian community in Ottawa – explained my pro­ ject, offered to make masks, and asked, if they could share some elastic cord, maybe some cotton. They were very excited to support. I got most beautiful quilting textiles, which make these masks not only useful, but jolly – they are with different patterns, colours, characters and even messages. Those who ­support this project by donating are privileged to choose their face mask.“ Ināra projekt sai toetust ko­ haliku läti kogukonna liikmete ja Läti saatkonna poolt. Tema hea sõbranna Marianne andis kasutada oma õmblusmasinat ja nii see heategevustöö hoo sisse sai. ,,After few more tests and a bit of a hard labour, I realised,“ lisas Ināra, ,,that actually it has to be enough with one layer of not woven material, and there is really no need for aluminium insert for the nose. That actually helps to keep it more tight. So, finally I made a decision to use the same 2 layers of 100% ­cotton, and just 1 layer of insert – not woven material.“ Maikuu lõpuks oli Ināra valmistanud juba üle 200 näo­ maski ja ta annetas need kõik oma sõpradele, kolleegidele, läti

On rõõm kuulda, kui keegi jõuab 90. eluaasta lävele ning on hea tervise ning erksa teotahtega. Sellist tähtpäeva ­ pühitses hiljuti Connecticutis elav Olaf Sööt, kes on mitte ainult oluliste tehnikaproduk­ tide looja, vaid kelle teiseks huvialaks on ürgse looduse uurimine, mandreid haarav alpinism. Lisaks on Olaf andekas fotograaf.

Olaf Sööt sündis 2. juunil 1930 Tallinnas. Ta isa Richard oli kunstnik, kelle võimed ula­ tusid mitmele alale. Seetõttu ümbritsesid poega pidevalt nii kunst kui tehnilised innovat­ sioonid. Pole ime, et Olaf juba teismelisena tegeles seadeldiste ja konstruktsioonidega. See ajas­tu lõppes 1944. a. septemb­ ris, kui Söötide perekond koos teiste rahvuskaaslastega oli sunnitud Eestist põgenema. ­ Saksamaale jõudes elati neli aastat Augsburgi DP-laagris, kuni 1949.a avanes võimalus asuda USA-sse.

Ameerikas jätkus Olafi koo­ litee Mississippi State Col­ lege’is, mille ta lõpetas jaa­ nuaris 1954 ehitusinseneri (BCE) kraadiga. Sellele järgnes aastal 1956 magistrikraad Poly­ technic Institute of Brooklyn’is (praegu NYU). Professional Engineer staatuse sai Olaf 1960. Sellega algas elukutseline karjäär tema poolt asutatud fir­ mas (Olaf Soot Design, LLC).

Alljärgnevalt mõned projektid, kus anti oluline panus: • New Yorgi Metropolitan ooperi keerdlava. Olaf kontrollis selle ehitamist ja aastaid hiljem kavandas ümber kogu struk­ tuuri, et hõlbustada ooperite ettekannet.

• Aatomijõujaama osade tehno­ loogia.

• Disney ja Universal Studio jaoks kunstliku maavärina teki­ tajate konstruktsioon, mis hõl­ mas mehaanilisi struktuure ja nende kontrollimiseks vajalikku arvutisüsteemi. See oli Olafi firma tehniliselt komplitseeri­ tuim ja tähtsaim ettevõte.

kogukonna ja oma pere liikme­ tele. Mõned näomaskid jõudsid postiteel ka Hollandisse, Bel­ giasse ja Lätisse läbi Belgia. Iga oma ,,growBALTIC extended community project – Washable 3 layer Face Masks with Ear Loops“ raames tehtud näomaski juurde lisas Ināra juhendi koos võimalusega leida lisainformat­ siooni veebilehelt https://www. sfcdcp.org/communicable-dis­ ease/healthy-habits/how-to-puton-and-remove-a-face-mask/ ja head ,,Stay healthy!“ soovid.

Kanadas on Eihenbaumsi pere­ kond elanud alates 2016. aasta augustikuust. Eelnevalt olid and diplomaatilises lähetuses Ühend­ kuningriigis, Hollandis, Iisraelis ja Eestis. Kõigis erinevates rii­ kides on Ināra pühendanud end heategevuslikule tööle ja nii jõudis ka growBALTIC Kana­ dasse uue projektiga, mis on ins­ piratsiooniks paljudele. Suur aitäh, Ināra!

Olaf Söödi nimel on 14 ­tehnoloogia patenti. Aadressid tema kohta lisainformatsiooni saamiseks: www.olafsoot.com ja olaf@olafsoot.com Aastal 1955 sai Olafi abikaa­ saks Gitta Kumari. Nagu Olaf ise on väljendanud, algasid ­viljakad ja kaunid aastad. Tänu ühistele huvidele veedeti näi­ teks 1958.a suvi mägironimisel Alpides ja reisidel mujal Euroo­ pas. Peagi sündisid poeg Olaf Andrus ja siis Thomas Mark.

Aga aastal 1966 tabas perekon­ da suur löök, kui Olaf Andrusel avastati lihasdüstroo­ fia. See muutis kõik. Senise normaalse seltskonnaelu asemel pühenduti nüüd Ameerika rahvusparkide uurimisele, et lapsed oman­ daksid võime hinnata ürgset loodust. Seda motiveeris erili­ selt Olaf Andruse halvenev ­seisund. Nii käidi terve perega palju ringi, küll mägedes, küll ürglooduse radadel. Tänu isaema ennastsalgavale hoolele lõ­ petas poeg ülikooli ja on senini vastu pidanud.

Elu stabiliseerus mõnevõrra aastaks 1970. Olaf organiseeris siitpeale ekspeditsioone palju­ desse vähetuntud piirkonda­ desse Ameerika kontinendil – Põhjamerest kuni Cape Hornini

Patagoonias. Uuriti jõgesid, Tšiili ranniku fjorde, tehti purjeretki ja lõpuks käidi ka ­ Antarktika mandril. Olaf Sööt ja Jüri Tint olid esimesed eestlased kes seisid Denali tipul Alaskas – Põhja-Ameerika kõrgeim mägi, endine Mt. ­ McKinley (20,320’, 6194 m).

Koos võtsid Gitta ja Olaf ette hulga retki Alaska, Kanada, Peruu, Boliivia ja Patagoonia kõrgmägedes. Mõlemad on ka innustunud suusatajad, kes eriti eelistavad sealseid puutumata lumevälju.

Haapsalus avastati uhked kivikeldrid

Eriline hotellituba Šveitsi Alpides

Haapsalu vanalinnas Rüütli ja Linda tänava ristmiku kõrval tehtavatel arheoloogilistel kae­ vamistel tulid päevavalgele uhked kivikeldrid.

Maa alt avastati avarad keld­ rid ja kaks kaevu. Viimati kae­ vasid arheoloogid Haapsalu vanalinnas mõnda kivihoonega ­ kinnistut ligi 30 aasta eest.

Arheoloog Anton Pärn ütles, et saab üha selgemaks, et 15. sa­ jand oli aeg, mil Haapsalu sai endale arvukalt kivist maju ja kinnistus tänavajoon.

Kinnistul olnud hoonet ehi­ tati sajandite jooksul korduvalt ümber. Kirjalikest allikatest on teada, et 18. sajandil oli selles kohas üks linna kolmest kõige kallimast majast. Nõukogude võim lammutas lagunenud hoone 20. sajandi keskel.

(ERR/EE)

Kõigest sellest on tehtud auhinnatud filme, nagu ,,Alps of Wyoming“ ja ,,Zero Zero Romeo“. Mul on olemas Olafi ja Don Mellori koostatud suurekaustaline raamat ,,Alpine Americas“ (2008). Tänu sada­ dele Olafi fotodele avaneb teoses erakordne panoraam ­ mägedele, loodusele ja ini­ mes­ tele Alaskast kuni LõunaAmeerika lõunatipuni. Lõpuks Olafi enda mõtted eelnenust: ,,Me ei valluta loodust ega mä­ gesid. Aga kogemused nendega annavad jõudu ja tahet elu ra­ skusi ületada. Jääb vaid üle olla alati tänulik.“ RAUL PETTAI

Šveitsis Alpe külastavatel inimestel on harukordne võ­ imalus veeta öö seinteta ,,hotellitoas“, kus on ainult puidust alus ja kahekohaline voodi. ,,Toast“ avanevad imelised vaated ümbritsevale loodusele, sest öö veedetakse lageda taeva all. Üks öö maksab 295 Šveitsi franki ehk 273 eurot. Hinna sisse kuulub ka isiklik teeninda­ ja, kelleks on enamasti kohalik talunik, kirjutab reuters.com.

Vendade Frank ja Patrik Riklini ja Daniel Charbonnieri projekt kannab nime Zero Real Estate ehk null kinnisvara.

Projekti eesmärgiks on vaadata traditsioonilist turismitööstust läbi uue pilgu ja proovida mida­ gi enneolematut. (PM/EE)

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Eestit külastas viiendiku võrra vähem välisturiste Selle aasta esimeses kvartalis oli koroonikriisi tõttu Euroo­ pa Liidu elanike reiside arv Eestisse vähenenud üle 20 protsendi. Kõige suurem langus oli Itaaliast tulnud ­ külastajate hulgas – 40 prot­ senti, kõige vähem langes Vene turistide arv.

Välisturistid kulutasid Eestis 184 miljonit eurot ehk 37 mil­ jonit eurot vähem kui aasta eest.

Üks virtuaalkonverentsi korralduskomitee liige Halliki on kuulamas ühe oma lemmikteadlase prof. Juliet Schori (Boston College) ette­ kannet.

Kas progressiivne…

(Algus lk. 5)

Viini konverentsil jagasid oma kogemusi ka need ini­ mesed, kel oma kogukonnas on õnnestunud läbi viia suuri muutusi: näiteks Kopenhageni ­ ühisköögis keedetakse vanade­ kodudele ja lasteasutustele mahetoitu, mille tooraine tuleb ­ kohalikelt talunikelt ning see annab omakorda tööd paljudele kohalikele elanikele. Inimesed on tervemad ja õnnelikumad ning raha läheb kogukonda ­tagasi.

Selleks, et midagi muutuks, peavad uued ideed jõudma paljude inimesteni. Oluline on ­ kuulata erinevate maailma paikade kogemusi ja arvamusi.

Peaksime ehk kasutusele võtma (isegi radikaalsed) strateegiad, et nõrgemate õigusi kaitsta.

Nõrgemate hulka kuuluvad (peale vaesemate rahvaste) ka keskkond ja loodus. Tähtis on ka see, et teaksime üksteise tegemistest ja toetaksime üks­ teist. Siis saame üheskoos teha õigeid valikuid.

Konverentsil jagati palju hu­ vitavaid ideid, kuidas praegust olukorda parandada. Eriti selgelt jäi kõlama mõte, et peaks rohkem kasutama kohalikke väiketootjaid, toetama neid, kes keskkonda vähem mürgitavad ja on jätkusuutlikud. Oleme sat­ tunud majanduses surnud ringi – vaja on üha rohkem odavat kraami, sest palju näljaseid suid on vaja ära toita, odavus tuleb aga kemikaalide ja mürkide ­kasutamise, elukeskkonna saas­ tamise arvelt. Üks tasaarengu toetajate pa­ kutud majandusmudel on sõõ­ rik-majandus (inglise keeles doughnut economics). See mu­ del paigutab inimtegevuse just­ kui sõõrikusse, kahe piiri – planetaarse ja sotsiaalse piiri vahele. Alumisest piirist allpool ootavad meid nälg, tervisehädad ja vaesus, ülempiiriks on aga meie maakera ökoloogiline lagi, millest üleminek tooks kaasa ökoloogilise ja ka sotsiaalse katastroofi. Üks välja pakutud idee on ka 21-tunnine töönädal. Selle keh­ testamisel lõppeks korraga nii ületöötamine kui tööpuudus ning väheneks tarbetute asjade

tootmine. Palju tänapäeva Lääne tervisehädasid tuleb ju töö­s­ tressist, inimestel pole aega oma perekonna ega hobide jaoks. Lühem töönädal lahen­ ­ daks palju probleeme. Rahu­ likum ja õnnelikum inimene oleks ka parem (kaas)kodanik.

Kuidas aga veenda riike sellele üle minema?

Välja on pakutud ka kodani­ kupalka (inglise keeles UBI – unconditional basic income).

See on igale kodanikule maks­ tav raha, mille suurus pole seo­ tud tema palgaga ega muude varadega. Kodanikupalk suuren­ daks ühiskonnas võrdsust.

Inimesed tunneksid end turva­ lisemalt, pööraksid rohkem tähelepanu enesearengule ja keskkonna heaolule, tarbimine ­ lihtsalt tarbimise pärast vähe­ neks.

Juba praegu on näha, et hea elu ei jää igavesti kestma.

Teame ka, et poliitikute ja ma­ jandusjuhtide peale ei saa loot­ ma jääda. Kuidas saame meie, tavalised inimesed, aidata kaasa muutustele? Alata võiks iseen­ dast ja väikestest asjadest. Muu­ tes iseennast ja oma harjumusi, muudame vähehaaval ka maail­ ma. Kõigepealt võiksime üri­ tada vähem lennata (vaata stay-grounded.org), vähem uusi asju osta ja vähem liha süüa.

Kas me alati küsime, kust tuleb meie toit? Kui kallis on ­ olnud selle transport ja kes seda kasvatab? Kes ja millest on valmistanud meie rõivad? Kas oleme valmis tekitama vähem prügi, olema duši all lühemat aega, sööma rohkem kohalikku toitu? Ja kas järgmistel valimis­ tel küsime ikka igalt kandi­ daadilt: mida teed sina selleks, et meie kaunis elukeskkond ja ka inimkond säiliks? * Viini ülikooli professor Ulrich Brand jagab majandusstratee­ giad kolme rühma: (a) autori­ taarne, anti-ökoloogiline (á la Trump ja Bolsonaro); (b) auto­ ritaarne ja uusliberaalne rohe­ kapitalism (kasutab erinevate ettekäänetel fossiilseid kütuseid, hüved kuhjuvad väheste ärava­ litute kätte); (c) progressiivne rohekapitalism (kasutab uuene­ vaid energia-allikaid, kaasab kodanikualgatusi ja -liikumisi, loob aluse võrdsemale elukor­ raldusele).

Ühepäevakülastuste arv ka­ hanes neljandiku võrra ja moo­ dustas külastuste üldarvust 43 protsenti. Kauem kui üks päev kestnud reise tehti 100 000 vähem kui möödunud aastal.

13

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra

Agnes Paju Meie südamlik kaastunne perekonnale LEILI SAMLER MADIS TAMBRE

Mälestame armast

Sabrina Komendant’i Sügav kaastunne RITALE ja KRISTINALE IIVI ja URMAS

Eesti elanikud külastasid ­esimeses kvartalis välisriike ligi 620 000 korral, mida oli 15 protsenti vähem kui 2019. a ­esimeses kvartalis.

Euroopa Liidu riikide külas­ tamine eestlaste poolt langes 17 protsenti. Kõige rohkem vä­ henesid Hollandi külastused.

Eelmise aastaga võrreldes külastati rohkem Tai kuningrii­ ki, reisid Egiptusesse kahanesid minimaalselt. (ERR/EE)

Legendaarne Viru koondab kolmandiku töötajatest Original Sokos Hotel Viru opereeriv AS Sokotel koondas alates 1. juulist koondatakse umbes kolmandiku (ligi 70 inimest) se­­nistest hotellitööta­ jatest.

Original Sokos Hotel Viru te­ gevdirektori Klaus Eki sõnul on koondamiste põhjus erandliku majandusolukord. ,,Koroona­ epideemia tõttu on hotelli müük alates märtsi keskpaigast olnud tavapärasest 99% väiksem,“ sõnas Ek. Kuigi Eesti riik on võimalda­ nud Viru hotellile toetust palkade maksmiseks aprillis ja mais, pole riigi tuge hotellidele üüride ja muude püsikulude kat­ miseks. EAS-i turismitoetust ei saa taotleda keskmise suurusega ja suured ettevõtted, mille hulka ka Original Sokos Hotel Viru opereeriv AS Sokotel kuulub.

Kuigi reisimine Soomest muutub tõenäoliselt vabaks juu­ ni keskpaigast, prognoosib Viru hotell tänavuse aasta lõpuks 40 – 60 %-list müügikäibe vähe­ nemist, mis tähendab hotellile tänavu mitme miljoni euroga kahjumisse jäämist. (ÄL/EE)

Lahkus taevarahusse meie kallis tädi Anni

Johanna Lepik Südamlik kaastunne poegadele JAANILE, PETRILE ja peredele Mälestades MAIRY MEIUSI LILLIAN ja MONICA TAMM VICTOR ja DANIEL MEIUSI peredega

USA endine merejalaväelane võib minna Venemaal vangi Vene prokuratuur nõudis ­s pionaažis süüdistatavale endisele USA merejalaväela­ sele Paul Whelanile 18-aastast vanglakaristust range režiimi­ ga koloonias, teatas Whelani advokaat.

Protsess on pingestanud Moskva suhteid Washingtoniga ja põhjustanud spekulatsioone võimaliku vangide vahetuse üle.

50-aastane Whelan, kellel on ka Iiri, Briti ja Kanada koda­ kondsus, vahistati Moskvas 2018. aasta detsembris riigisala­ duste väidetava vastuvõtmise eest.

Whelani sõnul sõitis ta Venemaale pulma ja lavastati süüdi, kui ta võttis tuttavalt vas­ tu mälupulga, arvates, et sellel on puhkusefotod. Spionaažis süüdimõistmisel võib Whelanit oodata kuni 20-aastane vangis­ tus. Ühendriigid on Whelani kin­ nipidamise hukka mõistnud öel­ des, et tõendid tema vastu ei ole piisavad.

Vene ametivõimud on pii­ ra­ nud koroonaviiruse pandeemia tõttu ajakirjanike ja saatkon­ natöötajate ligipääsu protsessile.

Kohtuotsus ja karistus te­ hakse teatavaks 15. juunil.

(ERR/EE)

Euroopa suurriigid teevad koostööd vaktsiini loomise alal Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Holland on loonud liidu, et kiirendada uue koroonaviiruse vaktsiini loo­ mist Euroopas, teatas kolma­ päeval Hollandi valitsus. ,,Kõikehõlmava vaktsiini­ liidu“ (,,Inclusive Vaccine Alliance“) eesmärk on tagada vaktsiini tootmine Euroopas, kui vähegi võimalik, teatas Hollandi tervishoiuministee­ rium. ,,Liit tahab ka kokkulepet ravimifirmadega, et vaktsiin oleks EL-is laialdaselt kättesaa­ dav ja mõistliku hinnaga.“ (PM/EE)

Putini usaldusväärsus langenud Venemaa presidendi usaldamine on langenud 25 protsendini, mis on aegade madalaim näitaja, selgus Levadani keskuse üle­venemaalisest uuringust.

Putini usaldusväärsus on jär­ jekindlalt langenud – kui näiteks novembris 2017 usaldas teda 59 protsenti küsitlusele vastanutest, siis märtsis 2019 oli usaldusprotsent 41 ja käes­ oleva aasta jaanuaris 35.

(ERR/EE)

14

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

LAHKUS KALLIS EMA, VANAEMA, VANA-VANAEMA

Pauline (Tõsine) Raudsepp sündinud 5. detsembril 1922 Lümandas surnud 2. juunil 2020 Hamiltonis

Nr. 22

Ootamatult lahkus meile väga armas tädi, vanatädi ja vanavanatädi

Paula Raudsepp *5. detsembril 1922 Saaremaal † 2. juunil 2020 Hamiltonis

Mälestame kurbuses MATI RAUDSEPP EVY BERALDO MARTIN ja LISA BERALDO, OLIVER, HARRISON, GRACE

LAHKUS MEIE KALLIS ÕEMEES, RISTIISA JA ONU

Mälestame sügavas leinas TÕNU TÕSINE HELLE’ga PEETER TÕSINE MARY’ga KRISTOFOR TÕSINE KATRIN TÕSINE RYAN’iga MATTHEW TÕSINE ANNELIIS TÕSINE COLIN’iga CAELAN TAPPING

Arthur Oha sündinud 28. novembril 1919 Tartus surnud 31. mail 2020 Torontos Mälestame kurbuses ASTA ristipoeg KEN ja MONIKA perega SUSAN ja TIIT perega SUGULASED Eestis

Lahkus meie armas kauaaegne perekonnasõber ja naaber

Paula Raudsepp neiuna TÕSINE

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku 750 miljardise euro suuruse majanduse taaskäivitamisfondi loomiseks Euroopa Komisjon tegi ette­ paneku moo­dustada koroona­ kriisist halvatud majanduse taaskäivitamiseks fond suuru­ sega 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit antakse enim abi vajavatele riikidele tagastamatu toetusena ja 250 miljardit laenudena. Riikide ühisel laenul põhinev fond Next Generation EU täien­ daks Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta 1,1 triljoni euro suurust eelarvet.

Taastusrahastu moodustami­ seks võetav laen on plaanis ta­ gasi maksta alates 2028. aastast 30 aasta jooksul. Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette, et seda tehakse uute maksude arvelt nagu plastiku- ja ­digimaks, süsinikukaubanduse laien­ damisest ja süsinikulekke maksustamise mehhanismist.

Alternatiivina vähenevad tulevi­ kus Euroopa Liidu eelarve ma­ hud või peavad riigid suurenda­ ma oma sissemakseid.

Plaani teostumiseks peab see saama kõigi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi toetuse.

Selleks, et Komisjon sellises mahus ühislaenu saaks võtta, peavad sellele heakskiidu and­ ma pea kõikides riikides parla­ mendid. Komisjon loodab, et kokkulepe sünnib juulis Euroo­ pa Ülemkogul ja parlamentide heakskiidud võimaldavad laenu võtmisega alustada 1. jaanuarist 2021. (ERR/EE)

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Arthur Oha

Avaldame südamlikku kaastunnet EVYLE perega, MATILE ja lähedastele MERIKE KOGER TOOMAS KOGER perega

ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE Mälestame kurbuses kauaaegset juhatuse liiget

EKKT leinab kurbuses kauaaegset liiget, kunstnik

Viiva Mankin’it

Avaldame südamlikku kaastunnet TARMO TENGILE, sugulastele ja lähedastele

Pauline Raudsepp’a Südamlik kaastunne EVYLE ja MATILE perekondadega HAMILTONI EESTI PENSIONÄRIDE KLUBI

EESTI KUNSTNIKE KOONDIS TORONTOS Mälestame armast tädi ja vanatädi

Kallist unustamata sõpra

Viiva Mankin’it sündinud 3. märtsil 1932 surnud 31. mail 2020 leinavad sügavas kurbuses MAI VOMM-JÄRVE JAAK JÄRVE perega INDREK JÄRVE perega Avaldame südamlikku kaastunnet TARMO TENGILE, sugulastele Kanadas ja Eestis ja lähedastele.

Pauline Raudsepp’a Avaldame kaastunnet EVYLE perega ja MATILE Leinavad õetütar ANU RANDMAA ja tema lapsed CHRISTINA MONIKA, LAURA ANNE ja MARK OSKAR

Igavikku lahkus lugupeetud koguduse ja naisringi liige

Pauline Raudsepp Siiras kaastunne EVYLE, MATILE ja kõigile sugulastele Mälestab leinas ESIM. EESTI EVANG. LUTERIUSU KOGUDUS HAMILTONIS ja õp MART SALUMÄE

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik EELK Toronto Peetri kirikus AJUTISELT JUMALATEE­NIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­ malateenistuste ja koguduse kooskäimiste korrapära taastub.

EELK Toronto Peetri ja ELCIC Vana Andrese koguduse juhatused annavad teada, et pühapäeval, 14. juunil kogu­ dused ühisteks SURNUAIA MÄLESTUSPÜHA TEENISTUS­ TEKS MOUNT PLEASANTI JA YORK KALMISTUTELE EI KOGUNE. Praost Mart Salumäe ja õpe­ taja Kalle Kadakas koos paari juhatuse liikmega lähevad sel pühapäeval surnuaedadele, et pidada lahkunutele mõeldes mälestuspalve. Sündmus jäädvustatakse videosse ja fotodele ja mälestuspäevast antakse ülevaade Eesti Elu veergudel.

Videopalvusi saab vaadata Peetri koguduse FB grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. Kui keegi sinna gruppi veel ei kuulu, siis saatke liitumissoov ja kohe lisame gruppi.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

Uus-Meremaa peaministri teleintervjuu ajal toimus maavärin Hiljuti Uus-Meremaal toi­ munud maavärina ajal oli otsetekeetris intervjuud and­ mas Uus-Meremaa peaminis­ ter Jacinta Ardern.

Ardern katkestas BBC hom­ mikuprogrammis hetkeks inter­ vjuu ja teatas maavärinast ning

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Koguduse varem välja kuulutatud jumalateenistused ja muud üritused kirikus on peatatud kuni järgmiste teadeteni.

Jooksvat informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult koguduse pastorilt, koguduse nõukogu liikmeilt.

Peatsete taaskohtumisteni oma kirikus!

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Corona viirus) pandeemia poolt põhjustatud eriolukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil.

EELK Toronto Peetri ja ELCIC Vana Andrese koguduse juhatused annavad teada, et pühapäeval, 14. juunil kogu­ dused ühisteks SURNUAIA MÄLESTUSPÜHA TEENIS­TUS­ TEKS MOUNT PLEASANTI JA YORK KALMISTUTELE EI KOGUNE. Praost Mart Salumäe ja õpe­ taja Kalle Kadakas koos paari juhatuse liikmega lähevad sel pühapäeval surnuaedadele, et pidada lahkunutele mõeldes mälestuspalve. Sündmus jäädvustatakse vi­deosse ja fotodele ja mälestuspäevast antakse ülevaade Eesti Elu veergudel.

kuna olukord oli kontrolli all, jätkas usutluse andmist.

Maavärina tugevus oli 5,6 magnituudi ja selle kese oli Uus-Meremaa pealinnast Wel­ lingtonist 90 kilomeetri kaugu­ sel, tõukeid oli tunda kõikjal ­riigis. (CP/EE)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA

Iiobi 37: 21–24 Kui osaleme või kuuleme pealt arutelu, kuvatakse meie mõtetes natukene teavet. Kas kõik info on Jumalalt? Või panevad meid liikuma minevi­ ku varjud? Küllap mõlemad.

Kujutle, et oled avatud väljal, seisad ning kuuled pealt viie isiku arutelu, milles esitatakse poolt ja vastu argumente.

Iiobi raamatu lõppmäng (peatükid 32–42) buuslase Eliihu manitsuskõne näol (ptk.

32–37), asetab meie ette tõsise keerdküsimuse: „Ta (loe:Eliihu) viha süttis põlema ka tema kolme sõbra vastu, sellepärast et need ei olnud leidnud vastust, millega nad oleksid saanud Iiobi süüdi mõista“ (32:3).

Nüüd, kus Eliihu on mõttevahe­ tuses keskpunkti astunud, hak­ kab liginema tuulispea. Eemalt on kuulda müristamist ja välgu sähvatamist, mis lõunaosas muutub hirmutavaks: „Lõuna­ kambrist tuleb tuulispea ja ­põhjatuulega külm“ (37:9).

Osaliselt hoiad vestlusel silma peal, samal ajal kui teise silma ja kõrvaga kuulatled lähenevat tormi. Oled just silmanud säh­ vatamas välgunoolt ja hakanud loendama sekundeid, mis jäävad

üle taeva rulluva kõmina al­ guseni. Miks sa seda teed? Kas tõesti, enne kui peaksid varju­ paika kiirustama, proovid hin­ nata ähvardava ohu kaugust?!

Oodata on välku ja mürinat. Ära ole väljas, kus välk võib sind tabada!

Läinud kord Luther ülikoolist jalgsi kodu poole. Tee oli pikk ja ühtäkki jäi ta ränga äike­ setormi kätte. Luther pöördus endale tuttava pühaku, kaevurite kaitsja Anna poole ning hüüdis: „Kui sa mind sellest tormist eluga päästad, lähen kloost­ risse!“ Luther pääses. Ja pidas oma sõna.

Eliihu ootab siin oma aega.

Ta on väga kriitiline Iiobi kolme sõbra suutmatuses Iiobit süüdi mõista. Nad olid temast vanemad, seepärast oli Eliihu kannatlik kuniks semud olid oma etteasted ära teinud. Nüüd kohandab Eliihu oma sõnu nii, et tema kõne esitleks Suure Looja loomulikke tingimusi. Äike ja välk, mis tavaliselt käivad koos, on otstarbekohased tunnused kõigeväelise Jumala hiilgusest ja majesteetlikkusest, kosmilisest hõlmavusest ja ­täiuslikkusest.

Mõistuse jaoks jõuavad

Jumala Sõna juhised inimese kõrvade kaudu; Jumala tegude tõendust näeme silmadega; aga kuna need tavalised vaatamis­ väärsused ja helid ei mõjuta inimest piisavalt, on Jumalal hea meel vahest hämmastada inimesehinge välguga, mida silmadega näeb ning äikesega, ­ mida kõrvadega kuuleb.

Kui on kirjutatud, et inimese süda on vangis seaduse, patu ja surma käes ja – ja viimselt „ […] jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus“ (1Kr 13:13) –, et inimlaps usust õigeksmõistmise õpetuslauset: „Mina usun Jumalasse Isasse . . . Jeesusesse Kristusesse . . ja Pühasse Vai­ musse“ üldse ligi ei lase, on ometigi õige, et see Kolmainsus on kõik rõõm, kõik lohutus ja kõik rahu ja täiuste täius tõepoolest tuleb Jumalast ja on Jumal ise. Luther on öelnud, et Püha Vaim on nimelt julge vaim, sest „[…] ta kutsub, kogub, valgustab, pühitseb kõi­ ki kristlasi maa peal ning hoiab neid Jeesuse Kristuse juures ainsas õiges usus“ (Väike Katekismus). See on tõesti tõsi!

ALGUR KAERMA EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja

Dr. Kristel Toomsalu Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­ kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­ päeviti kell 11.00-13.00.

Tulge tutvuma uute raama­ tutega!

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

Tamman, Tiina. Pä­­ randus. Tänapäev, 2018

Eestis sündinud, nüüd Lon­ doni lä­ histel elava ajakir­ janiku ja kirjaniku Tiina Tammani ro­ maani tegevus al­ gab 1939. aastal Türil, kus elatakse aktiivset äri- ja seltsi­ elu, minnakse paari, saadakse lapsi ning lavastatakse isegi Kálmáni „Tsirkusprint­sessi“.

Lugu jätkub 1990ndatel Lon­ donis, kus Inglismaal sündinud Monica jaoks loob möödunuga sideme Madis Uljas alias Matthew Williams, kelle suhete ämblikuvõrku Monical klaarida tuleb.

Aareleid, Kai. Salaelud.

Varrak, 2018

„Salaelud“ sisaldab aastatel 2010–2018 kirjutatud novelle ja miniatuure. Täp­ ses ja tihedas nai­ se­ likus käekirjas käsitleb a­utor läbivaid teemasid, nagu mälu, juured, reetmine, kaotus­ valu ning habras joon tõeluse ja väl­ jamõeldise vahel.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mõõdukad hinnad

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020

Nr. 22

Tellige EESTI ELU! HotDocs’il esilinastus Eesti dokfilm ,,Üht kaotust igavesti kandsin“ Praegu käimasoleval Kanada rahvusvahelisel filmifestivalil HotDocs esilinastus 28. mail Eesti dokfilm ,,Üht kaotust igavesti kandsin“. Koroona­ viirusest tingitud eriolukorra tõttu toimub festival veebis, programmi kuuluvaid filme saavad Ontario elanikud vaa­ data kuni 14. juunini.

Film räägib loo Eesti pere­ konnast, kelle elu on sõltlasest pereliikme tõttu pea peale pööratud.

S P ORT

Andreas Veerpalu sai Austrias kriminaalsüüdistus Möödunud aastal suusaalade maailmameistrivõistlustel ve­­ re­dopingu tarvitamisega va­­ hele jäänud murdmaasuusa­ taja Andreas Veerpalu sai Austrias kriminaalsüüdistuse spordipettuses.

Eelnevalt on juba süüdistuse spordipettuses saanud Eesti suu­ sataja Karel Tammjärv, kes samuti Seefeldi MM-il kinni peeti.

Nii Veerpalu kui Tammjärv tarvitasid lisaks veredopingule ka kasvuhormooni. Dopingut vahendanud Saksa spordiarsti Mark Schmidti kontakti said Eesti sportlased endiselt suusa­ treenerilt Mati Alaverilt.

(ERR/EE)

Hiiumaal avati elamuskeskus Käina Tuuletorn Juuni alguses avas uksed Käina Tuuletorn, kuhu ooda­ takse Hiiumaa külalisi ka talvekuudel.

Idee taga seisis vajadus leida Hiiumaale tegevust ka siis, kui suvehooaeg läbi on saanud.

Tornis saab ülevaate saarest ja sellel leiduvast ja on täiendu­ seks tegutsevatele muuseumi­ dele. Plaanis on palju tegevust ka hiidlastele endile, näiteks ronimissein ja bowling.

Torn on jaotatud osadeks.

Keldrikorruselt alustatakse mere­ põhjaga, üles liikudes jõuab rannikule, kolmas korrus on pühendatud argielule – hiidlaste naljalood ja pärimused, ülalpool – heliloojad, luuletajad ning lõ­ pus on eraldi korrus lastele ning võimalus ka üleval vaadet nau­ tida. (ERR/EE)

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

Filmi režissöör on kaheksa aastat Eestis elanud Kolumbia päritolu Carlos E. Lesmes.

Filmi stsenaristid on Carlos E. Lesmes ja Liis Nimik, operaato­ rid Aivo Rannik, Giulia Ducci, Davood Mousavi ja Carlos E. Lesmes, montaažirežissöör Hendrik Mägar, helilooja Ann Reimann, helirežissöör Gabriel Solis ja produtsent Liis Nimik.

Film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös.

Festivali ja piletite info: www. hotdocs.ca

Seiklejate Vennaskond kutsub: Tagasi juurte juurde!

Esimene noortevahetus: 21.09 – 02.10.2020, teine noortevahetus: 23.11 - 04.12.2020

on osalejatel võimalik mittefor­ maalse õppe kaudu õppida ja praktiseerida eesti keelt.

Mõlemad noortevahetused toovad kokku 30 Eesti juurtega noort, kellest 20 elavad välis­ maal ja 10 Eestis. Osalejad on vanuses 18-30 eluaastat. Noor­ tevahetuse eesmärk on osale­ jatele tutvustada eesti kultuuri ja eesti keelt. Projektiga soo­ vime osalejatele:

Noortevahetust korraldab noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond, koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kau­ du.

• tutvustada Eesti ajalugu ja kultuuripärandit, et tuua seda­ kaudu välismaal elavad eestla­ sed lähemale oma pärimusele; • tutvustada Eesti edulugusid, kogemusi ja tulevikuplaane; • õpetada mitteformaalses kesk­ konnas eesti keelt; • teadvustada töö- ja õppimis­ võimalusi Eestis; • tutvustada Eesti riigijuhtimist;

SpaceX-i mehitatud kosmoselaev viis rahvusvahelisse kosomosejaama kaks USA astronauti USA kosmoseagentuur NASA ja tema koostööpartner SpaceX saatsid 30. mail USA pinnalt pärast aastaid kestnud pausi kosmosesse kaks astro­ nauti – Robert Behnkeni ja Douglas Hurley.

See oli esimene kord kosmo­ nautika ajaloos, kui inimesed viis omal käel orbiidile era­ ettevõte.

Dragoni kapsel põkkus edu­ kalt rahvusvahelise kosmose­ jaamaga (ISS). Protsess oli täie­ likult automatiseeritud, kuid lennu käigus testisid astronau­ did ka kosmoselaeva käsitsi juh­ timist. USA-st Floridas asuvast Kennedy kosmosekeskusest ISS-i jõudmine võttis aega ligikaugu 19 tundi.

Järgmise mehitatud Dragoni kosmoselaeva start on planeeri­ tud selle aasta teise poolde, tõenäoliselt augustisse. Rah­vus­ vahelisse kosmosejaama viiakse kava kohaselt neli astronauti.

Vene kosmonauti sel korral ISS-i ei saadeta, sest Roskos­ mos pole Dragoni ohutuses veel veendunud.

• luua toetusvõrgustikku, et toetada nende naasmist kodu­ maale.

Programmi käigus toimuvad mitmekesised tegevused Eesti erinevates piirkondades. Pro­ g­ ramm algab Tallinnas. Osale­jad külastavad Tallinna kul­tuu­rilisi ja ajaloolisi vaatamis­ väärsusi.

Programmi käigus tutvu­ takse uuenduslike äriidee­ dega, kü­ lastades Eesti edukaid ette­ võtteid ja riigiasutusi (nt Riigi­ kogu, valitsus, presiden­dipalee).

Osalejad saavad teavet tööta­ mis- ja õppimisvõimaluste kohta Eestis.

Osalejatele organiseeritakse rabamatk ja neil on võimalus saada osa Eesti saunatradit­ sioonidest. Osalevad noored osalevad kahepäevases ühis­ loomes koos kohalike noortega, et väljendada ennast läbi muusi­ ka, kunsti, video ja kirjutamise.

Noortevahetuse teises pooles suundutakse Lõuna-Eestisse, et õppida paremini tundma Eesti kultuuripärandit. Osalejad saa­ vad õppida eesti rahvatantse ja avastada kohalikku loodust ka­ nuuretkel Taevaskojas. Heade mõ­tete linnas Tartus külas­ta­ takse Eesti Rahva Muuseumi, tutvutakse õppimisvõimalustega Tartu ülikoolis ja tunnetatakse linnas ringi jalutades tudengielu rütmi. Noortevahetus lõpeb Tartus.

Kogu noortevahetuse käigus

Välisosalejate profiil: • vanus 18-30; • Eesti juurtega, kuid olnud Eestist eemal vähemalt 10 aas­ tat; • soov õppida ja praktiseerida eesti keelt; • võimalus ja valmidus osaleda kõikides noortevahetuse tege­ vustes (osalejad peavad valima, millisesse noortevahetusse soo­ vivad kandideerida; osaleda saab vaid ühes noortevahetu­ ses).

Valituks osutumise korral on 100%-selt kaetud kõik osaleja kohapealsed kulud: majutus, toit, kohalik transport, erinevad külastused ja väljasõidud. Rei­ sikulud hüvitatakse peale noortevahetuse toimumist kuni 300€ ulatuses, võttes arvesse reaalseid kulusid. Limiit võib suureneda või väheneda tulene­ valt noortevahetuse üldisest eelarvest ja osalejate indivi­ duaalse reisi pikkusest. Kui näiteks naaberriikidest tulijatel kulub sõidukuludele alla 300€ ja kaugemalt tulijatel üle 300€, siis jagatakse reisitoetus ümber nii, et see oleks kõigile õiglane.

Viisa taotlemine (vajadusel) on osaleja oma vastutus, korralda­ jad on valmis osalejaid taotle­ misel abistama. Reisi­kind­lus­tus on igale osalejale kohustuslik ning seda kulu osalejatele ei hüvitata.

Lisainfo ja küsimused: rahvuskaaslased@gmail.com – Kõik küsimused on teretulnud!

Taotlusvorm eesti keeles: (Palun täida vorm ainult eesti või inglise keeles, mõlemat ei ole vaja.)

Kandideerimise tähtaeg on 1. juuli 2020 Kandideerimine ja lisainfo: Eleri Paatsi Seiklejate Vennaskond http://www.seiklejad.org