12
EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020
Nr. 22
Olaf Sööt 90
,,It all started, when Kārlis donated his shirt to me“ – nii kirjeldas Ināra Eihenbauma oma heategevusprojekti algust ja lisas, et tema näomaskid on kelmikad ja naljakad. ,,If somebody sees these masks, they will smile, it will brighten their day...“ Foto © Ülle Baum 2020
Ināra näomaskid – growBALTIC heategevusprojekt Ottawas Ülle Baum Sel varakevadel avanesid pun gad puudel üksteise võidu ja tõid kauaoodatud rohelust Kanada pealinna. See oli aeg, kui paljud meist proovisid harjuda uue reaalsusega ja otsisid lootust ka loodusest. Alates 24. märtsist olid aga enamus ettevõtteid Ontario provintsis juba suletud seoses COVID-19 viiruse leviku peatamiseks vastuvõetud ot susega. Elu võttis uue pöörde. See eriline aeg andis tõuke aga ka paljudele uutele alga tustele. ,,It all started, when Kārlis donated his shirt to me,“ nii alustas vestlust Läti suursaadiku Kanadas Kārlis Eihenbaumsi abikaasa Ināra Eihenbauma oma uuest heategevusprojektist Otta was. ,,I started this project because of such terrible and disastrous situation – so many people across the country were infected with corona virus, hos pitals were full, doctors and nurses were tremendously af fected, and it was so hard for them to keep up with all the work... So, it was one of those moments when I decided to make face mask for myself, for my family and for my extended community with a wish to pro tect ourselves and others.“ Elades praegu uutes tingi mustes on tihti raske teada, kes on viirusekandjad. Tähtis on näomaski kanda olukordades, kui ollakse ümbritsetud palju dest inimestest ning see on tervise kaitseks soovitatav. ,,So I made my first mask out of 100 percent cotton shirt donated by my husband. I made my decision to use 2 layers of cotton and 2 layers of not wo ven material, special aluminium insert for nose area; tested it – it was good enough.“ Sellele
eelnes netis tehtud uurimine näomaskide valmistamise erine vatest võimalustest kodustes tingimustes. Internetis on palju vajalikku informatsiooni ja tähtis on teha otsus, millist tüüpi näomaski teha, millist materjali kasutada ja mitu erine vat kihti valmistada. Ināra leidis oma näomaskide jaoks vajaliku 100 % puuvillase riide poodi dest, mis olid veel nendes erakorralistes tingimustes lahti. ,,Luckily I found useful not woven material, which is very important in face mask making. In meanwhile I approached ladies from Latvian community in Ottawa – explained my pro ject, offered to make masks, and asked, if they could share some elastic cord, maybe some cotton. They were very excited to support. I got most beautiful quilting textiles, which make these masks not only useful, but jolly – they are with different patterns, colours, characters and even messages. Those who support this project by donating are privileged to choose their face mask.“ Ināra projekt sai toetust ko haliku läti kogukonna liikmete ja Läti saatkonna poolt. Tema hea sõbranna Marianne andis kasutada oma õmblusmasinat ja nii see heategevustöö hoo sisse sai. ,,After few more tests and a bit of a hard labour, I realised,“ lisas Ināra, ,,that actually it has to be enough with one layer of not woven material, and there is really no need for aluminium insert for the nose. That actually helps to keep it more tight. So, finally I made a decision to use the same 2 layers of 100% cotton, and just 1 layer of insert – not woven material.“ Maikuu lõpuks oli Ināra valmistanud juba üle 200 näo maski ja ta annetas need kõik oma sõpradele, kolleegidele, läti
On rõõm kuulda, kui keegi jõuab 90. eluaasta lävele ning on hea tervise ning erksa teotahtega. Sellist tähtpäeva pühitses hiljuti Connecticutis elav Olaf Sööt, kes on mitte ainult oluliste tehnikaproduk tide looja, vaid kelle teiseks huvialaks on ürgse looduse uurimine, mandreid haarav alpinism. Lisaks on Olaf andekas fotograaf. Olaf Sööt sündis 2. juunil 1930 Tallinnas. Ta isa Richard oli kunstnik, kelle võimed ula tusid mitmele alale. Seetõttu ümbritsesid poega pidevalt nii kunst kui tehnilised innovat sioonid. Pole ime, et Olaf juba teismelisena tegeles seadeldiste ja konstruktsioonidega. See ajastu lõppes 1944. a. septemb ris, kui Söötide perekond koos teiste rahvuskaaslastega oli sunnitud Eestist põgenema. Saksamaale jõudes elati neli aastat Augsburgi DP-laagris, kuni 1949.a avanes võimalus asuda USA-sse. Ameerikas jätkus Olafi koo litee Mississippi State Col lege’is, mille ta lõpetas jaa nuaris 1954 ehitusinseneri (BCE) kraadiga. Sellele järgnes aastal 1956 magistrikraad Poly technic Institute of Brooklyn’is (praegu NYU). Professional Engineer staatuse sai Olaf 1960. Sellega algas elukutseline karjäär tema poolt asutatud fir mas (Olaf Soot Design, LLC). Alljärgnevalt mõned projektid, kus anti oluline panus: • New Yorgi Metropolitan ooperi keerdlava. Olaf kontrollis selle ehitamist ja aastaid hiljem kavandas ümber kogu struk tuuri, et hõlbustada ooperite ettekannet. • Aatomijõujaama osade tehno loogia. • Disney ja Universal Studio jaoks kunstliku maavärina teki tajate konstruktsioon, mis hõl mas mehaanilisi struktuure ja nende kontrollimiseks vajalikku arvutisüsteemi. See oli Olafi firma tehniliselt komplitseeri tuim ja tähtsaim ettevõte.
kogukonna ja oma pere liikme tele. Mõned näomaskid jõudsid postiteel ka Hollandisse, Bel giasse ja Lätisse läbi Belgia. Iga oma ,,growBALTIC extended community project – Washable 3 layer Face Masks with Ear Loops“ raames tehtud näomaski juurde lisas Ināra juhendi koos võimalusega leida lisainformat siooni veebilehelt https://www. sfcdcp.org/communicable-dis ease/healthy-habits/how-to-puton-and-remove-a-face-mask/ ja head ,,Stay healthy!“ soovid. Kanadas on Eihenbaumsi pere kond elanud alates 2016. aasta augustikuust. Eelnevalt olid and diplomaatilises lähetuses Ühend kuningriigis, Hollandis, Iisraelis ja Eestis. Kõigis erinevates rii kides on Ināra pühendanud end heategevuslikule tööle ja nii jõudis ka growBALTIC Kana dasse uue projektiga, mis on ins piratsiooniks paljudele. Suur aitäh, Ināra!
Olaf Söödi nimel on 14 tehnoloogia patenti. Aadressid tema kohta lisainformatsiooni saamiseks: www.olafsoot.com ja olaf@olafsoot.com Aastal 1955 sai Olafi abikaa saks Gitta Kumari. Nagu Olaf ise on väljendanud, algasid viljakad ja kaunid aastad. Tänu ühistele huvidele veedeti näi teks 1958.a suvi mägironimisel Alpides ja reisidel mujal Euroo pas. Peagi sündisid poeg Olaf Andrus ja siis Thomas Mark. Aga aastal 1966 tabas perekon da suur löök, kui Olaf Andrusel avastati lihasdüstroo fia. See muutis kõik. Senise normaalse seltskonnaelu asemel pühenduti nüüd Ameerika rahvusparkide uurimisele, et lapsed oman daksid võime hinnata ürgset loodust. Seda motiveeris erili selt Olaf Andruse halvenev seisund. Nii käidi terve perega palju ringi, küll mägedes, küll ürglooduse radadel. Tänu isaema ennastsalgavale hoolele lõ petas poeg ülikooli ja on senini vastu pidanud. Elu stabiliseerus mõnevõrra aastaks 1970. Olaf organiseeris siitpeale ekspeditsioone palju desse vähetuntud piirkonda desse Ameerika kontinendil – Põhjamerest kuni Cape Hornini
Patagoonias. Uuriti jõgesid, Tšiili ranniku fjorde, tehti purjeretki ja lõpuks käidi ka Antarktika mandril. Olaf Sööt ja Jüri Tint olid esimesed eestlased kes seisid Denali tipul Alaskas – Põhja-Ameerika kõrgeim mägi, endine Mt. McKinley (20,320’, 6194 m). Koos võtsid Gitta ja Olaf ette hulga retki Alaska, Kanada, Peruu, Boliivia ja Patagoonia kõrgmägedes. Mõlemad on ka innustunud suusatajad, kes eriti eelistavad sealseid puutumata lumevälju.
Haapsalus avastati uhked kivikeldrid
Eriline hotellituba Šveitsi Alpides
Haapsalu vanalinnas Rüütli ja Linda tänava ristmiku kõrval tehtavatel arheoloogilistel kae vamistel tulid päevavalgele uhked kivikeldrid. Maa alt avastati avarad keld rid ja kaks kaevu. Viimati kae vasid arheoloogid Haapsalu vanalinnas mõnda kivihoonega kinnistut ligi 30 aasta eest. Arheoloog Anton Pärn ütles, et saab üha selgemaks, et 15. sa jand oli aeg, mil Haapsalu sai endale arvukalt kivist maju ja kinnistus tänavajoon. Kinnistul olnud hoonet ehi tati sajandite jooksul korduvalt ümber. Kirjalikest allikatest on teada, et 18. sajandil oli selles kohas üks linna kolmest kõige kallimast majast. Nõukogude võim lammutas lagunenud hoone 20. sajandi keskel. (ERR/EE)
Kõigest sellest on tehtud auhinnatud filme, nagu ,,Alps of Wyoming“ ja ,,Zero Zero Romeo“. Mul on olemas Olafi ja Don Mellori koostatud suurekaustaline raamat ,,Alpine Americas“ (2008). Tänu sada dele Olafi fotodele avaneb teoses erakordne panoraam mägedele, loodusele ja ini mes tele Alaskast kuni LõunaAmeerika lõunatipuni. Lõpuks Olafi enda mõtted eelnenust: ,,Me ei valluta loodust ega mä gesid. Aga kogemused nendega annavad jõudu ja tahet elu ra skusi ületada. Jääb vaid üle olla alati tänulik.“ RAUL PETTAI
Šveitsis Alpe külastavatel inimestel on harukordne võ imalus veeta öö seinteta ,,hotellitoas“, kus on ainult puidust alus ja kahekohaline voodi. ,,Toast“ avanevad imelised vaated ümbritsevale loodusele, sest öö veedetakse lageda taeva all. Üks öö maksab 295 Šveitsi franki ehk 273 eurot. Hinna sisse kuulub ka isiklik teeninda ja, kelleks on enamasti kohalik talunik, kirjutab reuters.com. Vendade Frank ja Patrik Riklini ja Daniel Charbonnieri projekt kannab nime Zero Real Estate ehk null kinnisvara. Projekti eesmärgiks on vaadata traditsioonilist turismitööstust läbi uue pilgu ja proovida mida gi enneolematut. (PM/EE)
