2
EESTI ELU reedel, 5. juunil 2020 — Friday, June 5, 2020
Nr. 22
Vandaalid rikkusid kommunismiohvrite memoriaali
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Mahtrast Minneapoliseni Vabaduse ja puutumatuse, õiguse soov on igivana tahe. Kuidas seda nõutakse, on aga aastasadu olnud erinev, tihti valitseb vägivald, teiste inimeste omandit ei respekeerita. Olgu nad kui kurjad. Või ilmsüütud. Vastasseis võib olla ka rahulik, isegi kui inimelusid on kaotatud Sellel nädalal mäletame Mahtra sõja – pisut ülepakutud, õigem oleks ülestõus – algust. Vana kalendri järgi 2. juunil aastal 1858, oli nii mitmel eesti talumehel olnud küllalt. Jüripäeval oli jõustunud 1856. aasta talurahvaseadus, mida paljud olid kergendusi lootes oodanud. Talumees, isegi rendilepinguga, oli mõnes kohas nagu maa, mida ta haris, teistele müüdav. Toona õigust nõudvad olid vaid teivastega relvastatud. Mõisnikel olid püssidega soldatid abiks, õiguse nõudmise käigus langes otseselt seitse meest, kolm hiljem haavadesse. Kaks talupoega läksid vaba surma, karistust kartes. Soldatitest suri vaid üks. Mahtra mõisahooned põletati aga maha. Eduard Vilde ajalooline romaan Mahtra sõjast ja nende tagamaadest on tänaseni oluline lugemine, kirjanik oskas edasi anda talurahva sügavat, põhjendatut rahulolematust. Samal ajal oli Ameerikas käärimas orjapidamise tõttu kogu riik, mis viis kolm aastat hiljem verise kodusõjani. Orjapidamine lõppes, aga nende järeltulijate ühiskondlik seisus mitte, rassism elas edasi. Möödunud sajandi keskpaigas oli olukord eriti terav, vägivallaga, mäs samisega otsustati mineviku arveid klaarida. Viimased nädalapäevad on kinnitanud olemasolevaid klassi- ja rassi vahesid. Kõikjal on reageeritud Minnesota osariigis politsei poolt läbi viidud mõrvale. Maha on põletatud eraettevõtteid, autosid, politseile kallale tungitud, 40-s suurlinnas korraldatud proteste, mis pole kõik ol nud rahulikud. Osalevad peamiselt noored, paljud neist valged. Isegi tausta teades ei mõista, miks ühele kurjale peab vastama seadusvasta selt. Valimisteaastal on praegune USA president lubanud sõjaväge raken dada, kui demonstratsioonid nii jätkuvad. Mis pole õige – aga valikut ehk pole. Skandeeritakse õigust nõudes – kuid mõrvas süüdistatud politseinik on ju aresti all. Vaatamata sellele, kired on kuumad. Sotsiaalmeedia on olnud suureks leekide õhutajaks, kurja juureks. Paljude pahede, väärinfo levitamises süüdi. Vandaalitsemine, poodidest kauba varastamine on mitmeti siutsude ja sarnaste tulemus. See pole üllatuseks, rahulolematus on ajalooliselt olnud osa ameeriklaste koos tisest brittide karmist haardest pääsemisest, iseseisvussõjast saadik. Orjust USAs enam ei ole, küll aga vaesust. Mis on valus hõõrdekoht. Meedia rolli, eriti teleuudiste oma, ei saa alahinnata närvide üleskrutti misel. Jõhkra mõrva täpseid tagamaid ei tea keegi. Rahulik lahendus olgu eesmärgiks. Pingeid lisada pandeemia oludes pole kellegi huvides. Ei riigi, selle presidendi, ei seal elava protesteerija. TÕNU NAELAPEA
Möödunud nädalal rikuti Tallinnas Maarjamäel asuvat memoriaali. Kommunismi ohvrite memoriaali linnapool sele küljele on kraabitud viisnurki. Juhtumiga seoses tegi Eesti Mälu Instituut aval duse politseile, kes alustas memoriaali rikkujate väljasel gitamiseks kriminaalmenet lust, süüdlasi ähvardab kuni üheaastane vangistus. Juhtumi uurimiseks on alus tatud kriminaalmenetlust ka ris tusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surnu mälestuse teotamist. ,,Tegemist on kõigile kom
munistliku Nõukogude Liidu poolt represseeritud Eesti ini mestele pühendatud mälestus paigaga. See on ühtlasi süm boolne hauatähis, kuna suur osa ohvritest puhkab nimetutes haudades teadmata paigus. Memoriaal hoiab põlvkondade vahelist sidet ning säilitab meie ajalookogemust, seepärast on selline sodimine eriti jälk,“ ütles Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev. Eelmine sarnane juhtum fik seeriti 2018. a novembris. (PM/EE)
Põhja-Balti ja Visegrád grupi välisministrid: idapartnerlusriigid vajavad Euroopa Liidu tuge Kolmapäeval toimus video kohtumine Põhja-Balti koos tööformaadi (Nordic-Baltic 8, NB8) ja Visegrádi grupi (Visegrád 4, V4) välisminist rite vahel. Kaheksandat korda toimunud kohtumist peetakse igal aastal, seda korraldasid ühiselt Tšehhi kui praegune V4 grupi eesistuja ning Eesti kui NB8 koostöö käesoleva aasta koordinaator. Ministritel olid arutluse all COVID-19 kriis ja selle geo poliitilised mõjud ning aktuaal sed teemad Euroopa Liidus ning rahvusvahelises koostöös. Nõus tuti, et kriis on veel kord tõesta nud koostöö ja infovahetuse olulisust, eriti kriisist väljumise tegevuste kavandamisel. Euroo pa Liidu teemadest rõhutati va jadust leida lahendus pikaajalise finantsraamistiku, sealhulgas taaskäivitamisinstrumendi läbi rää kimistes, pidades silmas ka kliimaneutraalsuse saavutamise
eesmärke. Minister Urmas Reinsalu tõi välja Eestile olu lised suured taristuprojektid nagu Rail Baltic, sünkroniseeri mine, ning ühtekuuluvuspoliiti ka, ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa liidu digiagenda olulisuse.
Keeleinspektsioonist saab keeleamet
Jätkuvalt panustatakse kodumaise kaitsetööstuse toetamisse
Kesknädalal kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatused, mil lega saab keeleinspekt sioonist keeleamet. Lisaks moodustatakse haridusminis teeriumi alla haridus- ja noor teamet. Keeleametis jätkatakse kõi kide seni keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist, lisaks viiakse keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevu sed haridus- ja teadusministee riumist ning sihtasutusest Archi medes. Keeleametist saab keelepolii tika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järele valve, nõustamise ning arenduse valdkondades. Muudatuse suurim toetaja oli Isamaa erakond, mille volikogu võttis mullu novembris vastu poliitilise avalduse, millega toetati keeleameti loomist. (ERR/EE)
Reinsalu rõhutas, et CO VID-19 pandeemia valguses vajavad idapartnerid Euroopa Liidult tuge. „Toetades idapart nerluse riike koroonaviiruse kriisist ülesaamiseks, peaksime keskenduma rohkem digitaal sete lahenduste kasutamisele ning kooskõlastatud tegevustele, et saavutada parimaid tulemu si.“ Kohtumisel kiitsid Eesti ja Tsehhi välisministrid NB8 ja V4 koostööformaatide koordi naatoritena heaks ühise aval duse, mis on leitav EV välis ministeeriumi kodulehe vahen dusel. (VMPT/EE)
Eesti Kaitsetööstuse Liidu üldkoosolekul sel nädalal mär kis kaitseminister Jüri Luik, et pandeemia ei ole vähendanud julgeolekuriske ja ohte Läänemere piirkonnas ning Kaitseministeeriumi prio riteediks on jätkata kait setööstusettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamist vähemalt senises mahus. Kaitseministri sõnul moo dustab kodumaine kaitsetööstus lahutamatu osa riigikaitsest tugevdades kaitsevõimet ning panustades majandusse. Luik rõhutas, et Eesti kait setööstuse eelised on küber kaitse, autonoomsete süstee mide, robootika ja seiretehno loogiate alal. „Just teadus- ja a rendustegevus aitab luua kaitsesektoris uuenduslikke la hendusi ning säilitada Eesti
Osa kommunismiohvrite memoriaalist Maarjamäel. Foto: EE
Tartu kaarsillal on näitus Eesti põhiseaduse 100. aastapäeva märkimiseks Tartu linnavalitsus avas koostöös Tartu Kunstikooli õpilastega kaarsillale põhisea duse 100. aastapäevaks val minud näituse ,,Põhi seadu sega Põhisea dusest“. Näituse keskmes on joonistused ja tekstid, mis said inspiratsiooni rahvuseepose ,,Kalevipoeg“ värssidest ning põhiseaduse peatükkidest. ,,15 põhiseaduse peatükki seotud 15 Kalevipoja värsiga. Põhiseadus on Eesti riigi alusdokument, ,,Kalevipoeg“ on Eesti rahva alusdokument. Need on omavahel seotud,“ selgitasid noored kunstnikud. Sillanäitus ,,Põhiseadusega Põhiseadusest“ on vaatamiseks terve juunikuu. Näitust saab vaadata ka Tartu linna kodule helt. Näituse linnapoolne kuraator on linnavalitsuse nõunik Indrek Mustimets. Tänavu täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhisea duse vastuvõtmisest. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. Põhi seaduse üle aegade ulatuv mõju väärib meelespidamist, mistõttu tähistab justiits ministeerium 2020. aastat põhi seaduse aastana, et tutvustada ühiskonnale tavapärasest põhja likumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pööratakse inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhisea duse rollist.
kaitsetööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime,“ ütles Luik. Vähem oluline ei ole ka eksport ning ainult kodumaisele nõud lusele tugineda ei tasu. Minister kinnitas ministeeriu mi valmisolekut toetada kaitse tööstust rahvusvaheliste kontak tide loomisel Euroopa suurte ettevõtete ja lõppkasutajatega ning kaitseväe valmidust pakku da sõjalist ekspertiisi toodete testimisel. (KMPT/EE)
