2
EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020
Nr. 24
Värskas mälestati küüditatud ja hukatud Eesti ohvitsere 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Võidupühaks 2020 23. juuni 1919. a. Põhja-Lätis Võnnu lähedal võit sakslaste Landeswehri üle ongi meie Võidupüha. Sellel pühal on tundeelamus sügav ja tähendusrikas. Paraku sel aastal meie isamaalikud emotsioonid tõusevad esile selle püha tähistamisel mitte koos olles, vaid oma pere ulatuses või üksinduses. See on tõepoolest eestlastele nii suur püha, et seda tähistati mitmel pool okupatsiooniaastatel varjatuna tänu sellele, et kuupäev langes kokku tähtsa suvise pühaga – jaanipäevaga. Võidutuled ühinevad jaanituledega, tähistades seega nii suve algust kui rahva suurimat võitu. Kuigi Võnnu lahing oli eestlastele suurim sõjaline võit, ei lõppenud veel Vabadussõda. Tuli veel edasi sõdida Nõukogude Venemaaga kuni Tartu rahu sõlmimiseni 1920. Ajaloolased väidavad, et Eesti ajaloos ei leidu teisi sarnaseid mastaapseid võite. Kuid eestlased on korduvalt väiksemaid võite lahin gutes saavutanud tänu sellele, et jõudusid ühendades on olnud tihti võimalik vaenlasi alistada, olles isegi praktiliselt alati arvulises vähemuses vastasega. Võidupüha tähistades aitab see tugevada ühistunnet, meie kokku hoidmist.
Kaitseväe akadeemia korral das juuniküüditamise aasta päeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditami sest ja hukkamisest 1941. aas tal. „Eesti riik on saanud õppe tunni, see on viidud sisse meie õppetöösse, see on kirjutatud meie juhistesse – tegeväelasest ülem on kohustatud kasutama jõudu ka rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi meie vastu suunatud ründe tõrju miseks,“ ütles kaitseväe aka deemia ülem kolonel Enno Mõts. „Mälestamine on põhi väärtuste seadistamine,“ lisas kolonel Mõts.
Foto: mil.ee
Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia ka detid ning peale tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jala mile pärjad. Nõukogude võim küüditas ja hukkas reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu majja kutsutud 646 Eesti ohvit
seri. Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mäles tustseremooniat on alates 2011. aastast korraldanud Eesti Vaba dusvõitlejate Liit ja Eesti eru ohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist pea 10 000 inimest. (KVPST)
Leinapäeval asetati Maarjamäel pärjad küüditamisohvrite mälestuseks
vestlusringi. Mälu Instituut avas ka Patareis fotonäituse ,,August Rubeni fotod Gulagi sunni töölaagritest“. Vabamus avati näitus ,,Siberi valge“, mis kombineerib Si berist kaasa võetud esemeid ja nende lugusid. Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massi küü ditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivor ganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Alla aastaseid lapsi oli üle 100. Küüditati isegi voodihaigeid vanainimesi. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mäles tatakse kõiki repressioonide ohvreid. (ERR/EE)
Pühapäeval toimunud leina päevaüritusel asetas kogu Eesti rahva nimel justiits minister Raivo Aeg juuniküü ditamise ohvrite ja hu katud ühiskonnategelaste, õiguskait seasutuste töötajate ja Vaba dussõjast osavõtnute mälestu seks pärja kommunismiohv rite memoriaalile Maarjamäel. Pärja asetas ka kaitseminister Jüri Luik. Kommunismiohvrite memo riaali mustal müüril, mille juurde justiitsminister Eesti rah valt leinapärja asetas, on üle 22 000 nime, kuid see nimekiri pole kaugeltki lõplik. ,,Ikka ja jälle tuleb arhiividest välja uut kurbust ja leina ning pole välis tatud, et me peame seda nime kirja veel korduvalt täiendama. Justiitsministeerium on koos r epresseeritute esindajatega valmistanud selleks juba ette ka memoriaali statuudi muuda tused,“ ütles Raivo Aeg. Pärja ja küünlad asetas Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali mälestusseina äärde ka Riigikogu esimees Henn Põlluaas, kes ütles: ,,Me ei unusta ka teisi kommunismi ohvreid. Mitte ühtegi neist! Me langetame pea kõigi nende
mälestuse ees. Me mäletame ja mälestame, et midagi sellist ei saaks enam korduda ja et meie lapsed kasvaksid naeru ja rõõmuga vabal, rukkilillesinisel maal, mille esiisad on meile jätnud.“ Eesti kommunismiohvrite memoriaalile asetas pärja ka kaitseminister Jüri Luik. Jus tiitsminister ning kaitsepolit seiameti ja riigiprokuratuuri esindajad asetasid pärja Liiva kalmistule Pirita-Kosel Scheeli krundil hukatud Eesti ühiskon na- ja poliitikategelaste, õigus kaitseasutuste töötajate ning Vabadussõjast osavõtnute mä lestuseks. Inimõiguste Instituut mee nutas juuniküüditamise ohvreid Tallinnas Vabaduse väljakul ,,Pisarate vaguni“ installatsioo niga, mis oli publikule avatud 13. ja 14. juunil. Lisaks kuvati Vabaduse väljaku ekraanil rohkem kui 12 000 represseeritu nime, keda 1941. a toimunu ot seselt puudutas. Eesti Mälu Instituut korral das 14. juunil Patarei vanglas raamatu ,,Toimik ,,Priboi“: Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest“ esit luse ning küüditamisi käsitleva
Oleme sel aastal sundolukorras. Füüsilist koosolemist peame vältima erakorraliste tingimuste nõudel. Kuid just koostegutsemine on meid aidanud säilitada oma ühiskonna vitaalsust siin võõrsil mitme põlvkonna vältel. Ammutame tänavu Võidupüha võitlusvaimu, et normaalseid elamistingimusi taastades oleme valmis jälle koos liikuma oma eestlaste ühiskonna elujõulisuse suunas. Hoogsat tegevust peatselt LAAS LEIVAT
Foto: A. Urb, justiitsministeerium
Koos tegutsemine aitas lähiminevikus eestlastel vastu seista Nõukogude võimu repressioonidele. Koos laul mine aitas eestlastel kinnitada oma võitlusvaimu iseseisvuse taastamisel. Eestlaste ühinemine laulus ühtse sihiga vabadusele, äratas tol ajal maailma tähelepanu ning püsis ainulaadse nähtusena tänapäevani.
Reinsalu: partnerlus USAga on oluline säilitamaks Euroopa Liidu stabiilsust Esmaspäeval osales välis minis ter Urmas Reinsalu Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul videokonve rent sil, kus vahetati mõtteid USA välisministri Mike Pompeoga. Videokõne sisseju hatuse tegi Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell. Reinsalu rääkis, et Balti re gioon ja ülejäänud Ida-Euroopa piirkond on olnud tunnistajaks Venemaa kasvavale agressiiv susele. „See, mis toimub Ukrai nas ei ole vaid kohaliku oluli susega, vaid defineerib selle, kas rahvusvaheline õigus ja austus riikide iseseisvusele on püsiv,“ sõnas Reinsalu. Minister kinnitas USA olulisust: „USA on meie lähim partner ja liit lane. Meie üleatlandiline part nerlus on strateegiliselt oluline säilitamaks stabiilsust ja lääne likku eluviisi.“ Reinsalu lisas: „Vajame Euroopas rohkem USA kohalolu.“ Reinsalu tegi ettepaneku, et dialoogi USA ja Euroopa välis ministrite vahel võiks pidada vähemalt kaks korda aastas. (VMPT/EE)
