Eesti Elu / Estonian Life No. 24 | June 18, 2021

This newspaper was mailed on Friday, June 18, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 16–18)

Alates / since 2002 Nr. 24, 2021

Reedel, 18. juunil — Friday, June 18

Illustratsiooni autor EVA OJA

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

2

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Nr. 24

Värskas mälestati 1941. a küüditatud ja hukatud Eesti ohvitsere 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Häid jaane soovides Jaanid on õieti vist meie tähtsam maist elu märkiv aeg, mida tähistame kaks päeva järjest. Jaanilaupäeval jaanituli, jaani­ päeval pidutseme edasi. Kui vanarahva kombeid omaks võtta, tuleks taas saada aru, et loodus juhib, meie väetid vaid jälgime soovitusi, käske. Mõnda ei saa vältida. Küll aga saame, kui tervis lubab, nautida kõike, mida jaaniõhtu, –päev sümboolselt meile lubab. Eriti oluline mullu ja tänavu, kuna ei saa kogunenda arvukalt, jaanitulest üle karata, kiikuda ja tantsida. Kui tulest üle sai hüpata, pidi terve aasta olema terve. Praegu tuleb just seda loota.

Kuid laulda saame jaanile – neid on meie rahva pärandis päris mitu. Mitte ainult ilus „Jaan läeb jaanitulele“ aga ka mitmeid regi­laule, mida kahjuks ju üksi laulda ei saa, nagu esimest võib rahulikult omaette ümiseda sõnajalgade keskel või ehk isegi seal õnne õie näol otsides. Jaan avaldas mõju Veljo Tormisele. Tema Jaanilaulude tsükkel väärib just praegusel ajal kuulamist. Ikka värske, rahvalaulu sugemetele loodud, tuju tõstev. Mida ju ena­ mus praegu eriti vajab.

Mall Hiiemäe koostatud Eesti rahvakalendri neljas köide pühendab enam kui 200 lehekülge jaanipäeva kommetele.

Tänavu eriti on huvitav lugeda kõike, mida esivanemad uskusid, tähtsaks pidasid. Näiteks vanasõna – „enne jaani palu vihma, pärast tuleb isegi“. Ka on tähelepanu elamukorrastusel, enne põrandate küürimist ei tohi kaseoksi tuppa tuua.

Jaanipäevaga on rohkearvuliselt seotud muistendeid, eriti suun­duvad need tulele, veele ja õhule. Mis teadagi on olnud – ja on ikka inimese kujutelmades. Ka teise ilma olenditega olevat jaaniõhtul võimalik kohtuda.

Kaitseväe Akadeemia korral­ das juuniküüditamise aasta­ päeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditami­ sest ja hukkamisest 1941. ­aastal. „Arhiividest teame, et ühe „kollektiivse“ otsusega lasti hil­ jem Norilskis, ehk küüditamise jaotusjaamas, maha 40 Eesti ohvitseri – üheksa koloneli, viis majorit, üheksa kaptenit ning ülejäänud nooremohvitserid.

Ainuke süüdistuspunkt oli „osavõtt kontrrevolutsioonilisest tegevusest,“ ütles Kaitseväe Aka­­ deemia ülema asetäitja ko­ lonel Riivo Valge Sõna võtsid ka Eesti Vaba­ dusvõitlejate Liidu esindaja Tiit Põder, Kaitseliidu Võrumaa ma­ leva kaplan Mait Mölder ning hingepalvuse küüditatud ja hu­ katud Eesti ohvitseride mäles­ tuseks pidas Eesti ApostlikÕigeusu kiriku ülempreester Andreas Põld.

Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia ka­ detid ning pärast tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jala­ mile pärjad.

Nõukogude võim vangistas ja küüditas 1940.-1941. aastatel sadu Eesti ohvitsere, kellest

Foto: mil.ee

enamus hukati või surid vangis­ tuses. 13. juunil 1941 vangistati Värska õppelaagris pea 200 Eesti kaadrikaitseväelast, ena­ mus ohvitserid. Nad koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse.

1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud

NATO tippkohtumine Brüsselis kinnitas alliansi ühtsust ja pühendumust kollektiivkaitsele Brüssel, 14. juuni 2021 – Peaminister Kaja Kallase sõnul kinnitas NATO tipp­ kohtumine Brüsselis, et NATO on ühtne ja valmistub tulevi­ kuks. Tippkohtumisel vastu võetud NATO 2030 ja stratee­ gilise kontseptsiooni uuen­ damise otsused saavad NATO tulevikusihtide ja muutustega tegelemise aluseks.

NATO riigijuhid võtsid tipp­ kohtumisel vastu otsuse NATO strateegilise kontseptsiooni uu­ endamise osas ning nn kerksuse lubaduse, mille kohaselt on igal riigil kohustus tugevdada oma esmast kaitseliini, milleks on rii­gi ja ühiskonna toimepidevus.

Tagamaks NATO tehnoloo­ giline üleolek ning juhtroll uute tehnoloogiate kasutusele võtmi­

sel asutasid riigijuhid NATO ­innovatsioonikiirendi ja -fondi.

Kuigi pandeemia tingimustes ei toimunud Brüsseli tipp­ kohtumise raames kohtumisi NATO partneritega, kinnitasid NATO riigijuhid partnerluste olulisust alliansile. „Soome, Rootsi, Ukraina, Gruusia, Eu­ roopa Liit, aga ka kaugemad partnerid, kes jagavad meiega samu väärtusi, on NATO jaoks väga tähtsad ning soovime jätkata nendega koostööd,“ ­ rõhutas peaminister Kallas. „Kinnitasime üle, et NATO avatud uste poliitika on jätku­ ­ valt jõus,“ lisas ta.

Tippkohtumisel arutati veel olukorda Ukrainas, Valgevenes ja ka Afganistanis. (PMBPT/EE)

Huvitav on setude arusaam, et jaanipäev olevat aasta parim, mil abielluda. Siis olevat abieluõnn kõige kindlam. Tõsi, kes meist ei tunneks neid, kes tol päeval truudust andnud, ning on ikka paaris. Kaunis komme, eriti kui rahvariietes, pruudil karikakardest punutud pärg peas. Ei ole eestlaslikumat pilti.

Mis on kindel - jaanipäev on vaba, rõõmus ja lõbus päev.

Tööd ei tohtinud teha, paljud käisid ka kirikus, üks vähestest päevadest, mida nii hinnati, kui jaanipäev pühapäevale ei langenud. Ka surnuaiapüha märgiti siis. Ja Jaani nime kandjad said tähelepanu osaks. Pärg pähe, visati õhku. Kuid pidid siis napsi külalistele välja tegema. Nimepäevana ehk eestlaste parim.

Oleme rahvana laenanud teistelt kombeid, kuid kujundanud neist eht-eestlaslikud lõbusad päevad ja öö. Loodame kõik, et tuleval aastal saame koos nautida toredat ja vajalikku tervete ja rõõmsate inimestena, kõikjal.

TÕNU NAELAPEA

Vestlusringis on Kanada peaminister Justin Trudeau ja Eesti peaminister Kaja Kallas.

Foto: Stenbocki maja

Eestist kokku ligi 10 000 ini­ mest.

Küüditatud ja hukatud ohvit­ seride auks peetud mälestustse­ remoonia korraldamist alustas Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tsere­ mooniat Kaitseväe Akadeemia.

(KVPST)

Välisministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetavad Eesti väliskogukondade väljaandeid Välisminister Eva-Maria Lii­ mets ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu allkirjastasid 10. juu­ nil Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toe­ tusprogrammi elluviimise le­ ­ pingu.

Tegemist on teise toetusprog­ rammiga väliskogukondade väl­ jaannete toetamiseks. Pro­ grammi maht on 50 000 eurot ja see on üks välisministeeriumi üleilmse eestluse programmi t­e­ gevustest. „Eestlased välismaal on meie ühiskonna oluline osa ning eri­ nevad tegevused, mis aitavad omavahelist sidet hoida ja tugev­dada, on vajalikud. Kogu­ kon­ dades ilmuvad väljaanded on aastakümneid olnud olulised eestluse hoidjad välismaal.

Tänu nendele saavad välismaal elavad eestlased nii tähtsamat informatsiooni Eestis toimuvast kui ka sellest, mis toimub erine­ vates kogukondades,“ ütles Liimets. „Eesti väliskogukondade väljaannete toetamine täidab ­ ühte väga olulist KÜSKi ees­ märki – saavutada suurem tead­ likkus kodanikuühiskonnast,“ ütles Anneli Roosalu. Tema sõnul näitas eelmise aasta koge­ (Järgneb lk. 3)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

3

Foto: Stenbocki maja

Balti riikide juhid kohtusid Joe Bideniga Esmaspäeval kohtusid Eesti peaminister Kaja Kallas, Läti president Egils Levits ja Leedu president Gitanas Nause· da Brüsselis NATO tipp­ kohtumise raames USA presidendi Joe Bideniga. Koh­ tumisel kinnitasid Balti riikide liidrid tihedaid liitlassuhteid Ameerika Ühendrii­k idega

ning koostööd julgeolekukesk­ konnas.

Peaminister Kaja Kallas rõhutas, et Ameerika Ühend­ riikide sõjaline kohalolek Euroopas ja Balti riikides on meie julgeolekule kriitilise täht­ susega. „USA liidriroll NATOs on asendamatu. Võime USA jul­g eolekugarantiile kindlad

olla,“ sõnas Kallas.

Peaminister Kallas kutsus Bidenit osalema septembris Tallinna digitippkohtumisel, kus muu hulgas arutatakse usaldusel ja läbipaistvusel põhineva kapitali kaasamist taristu ja ­ digiühenduste arendamiseks.

(PMBPT/EE)

Tartus algas VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress

Euroopa Parlament kiitis heaks EL-i koroonatõendi

Kolmapäeval algas Tartus, Eesti Rahva Muuseumis VIII soome-ugri rahvaste maailma­ kongress, mis toimub Covid19 viirusest tingitud olukorras hübriidvormis. Maailma­kon­g­ ressil osaleb 14 soome-ugri rahvast. Kongress on otsus­ tusvõimeline, kui selle töös osaleb vähemalt 11 rahvast. ,,Ühtekokku osaleb kongressi töös pea 400 inimest, nende hulgas 124 delegaati ja 229 vaatlejat ning külalised ja aja­ kirjanikud,“ täpsustas kongressi korraldustoimkonna juht Helle Helena Puusepp.

Maailmakongressi avamisel esinesid tervituskõnedega Soo­ me, Ungari, Läti ja Eesti presi­ dendid. Sõnavõtud olid ka Un­ gari Inimressursside ministee­ riumi aseriigisekretärilt ning Soome, Vene ja Eesti kultuuri­ ministrilt.

Kongressi peakorraldaja, Soome-Ugri Rahvaste Konsul­ tatiivkomitee eestlaste esindaja Tõnu Seilenthali sõnul pakub erakordsetes oludes toimuv kongress ainulaadse võimaluse

Euroopa Parlament kiitis eelmisel nädalal heaks EL-i digitaalse koroonatõendi, mil­ lega peaks olema tagatud, et märtsi keskel käivitatud alga­ tus kõigis riikides tunnustata­ va sertifikaadi ka­ sutuselevõt­ miseks jõustub 1. juulil.

Ruutkoodiga (QR-koodiga) varustatud tõendeid hakkavad väljastama liikmesriigid, need on inimestele tasuta ning kätte­ saadavad nii digitaalselt kui ka paberil. Tegu on kolme eraldi sertifikaadiga, mis näitavad, et inimene on COVID-19 vastu vaktsineeritud, tal on kehtiv negatiivne testitulemus või on ta haigusest tervenenud.

Digitõendite süsteem raken­ dub 1. juulil 2021 ning kehtib 12 kuud. Tõend ei ole vaba liiku­mise eeltingimus ega reisi­ dokument, kuid riikide kehtes­ tatavad täiendavad reisipiiran­ gud peavad olema põhjendatud, edastas parlamendi pressiteenis­ tus.

Kokkuleppe peab heaks kiit­ ma ka liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõu­ kogu.

Liikmesriigid peavad tun­ nustama teistes liikmesriikides välja antud vaktsineerimisserti­ fikaate, kui vaktsineerimiseks on kasutatud Euroopa Ravi­ miameti poolt heaks kiidetud vaktsiini. Jääb liikmesriikide ot­ sustada, kas nad tunnustavad ka vaktsiine, mille on heaks kiit­ nud mõne teise riigi rahvuslik ravimiamet või mis on kantud Maailma Tervise­organisatsiooni (WHO) poolt erakorraliseks ka­ sutamiseks lubatud vaktsiinide nimekirja.

(ERR/EE)

VIII soome-ugri rahvaste maa­ ilma­ kongressi auks välja antud postmark ja meenemünt.

tulevikku vaadata. ,,Ajal, mil soome-ugri rah­ vastele on ägedalt kaikaid koda­ raisse loobitud, oleme me kõigest hoolimata vankrit edasi vedanud, leides samal ajal uusi tegevusvorme. Veebiülene kong­ ress ja hübriidvorm on soomeugri rahvastele väga vajalik kogemus. Meid ei piira enam miski ja just neis ühistegevustes peitub uus võimalus,“ ütles Seilenthal.

Maailmakongressi ajalooline eesmärk on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvustead­ vust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahe­ list koostööd, käsitleda aktuaal­ seid probleeme, leida neile lahendusi ning teostada kõigi ­ soome-ugri rahvaste ene­ semääramise õigust kooskõlas rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega.

VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi ,,Kultuuri­ maastikud – keel ja meel“ peakorraldaja on MTÜ Fenno­ Ugria asutus. Teemaistungid ­kavandati Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteega koostöös.

Teemarühmades käsitletakse keele säilitamise ja edasiand­ mise ning kakskeelsuse prob­ leemide kõrval ka kliimamuu­ tuste mõju soome-ugri rahvaste­ le ja kultuuriinnovatsioonide küsimusi. Oluline teemavald­ kond on traditsiooniliste ja uute ­meediakanalite kasutamine ning kaasaegsete keeletehnoloogiate rakendamine soome-ugri rah­ vaste teabetöös.

VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi auks andis Eesti Post välja kunstnik Riho Luuse kujundatud postmargi koos esimese päeva ümbriku ja eritempliga. Eesti Pank lasi soome-ugri rahvaste auks ring­ lusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi. Fenno-Ugria mündil on kujutatud Karjalas asuva Äänisjärve kiviaegsetelt kaljujoonistelt pärit päikese,

põdra, jahimehe ja veelinnu kujutised. Äänisjärve kaljujoo­ ­ nised on esitatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Mün­ di kujundasid Al Paldrok ja Madis Põldsaar. (PT/EE)

Peaminister Kallase umbusaldamine kukkus läbi Eesti Konservatiivse Rah­ va­ era­ konna (EKRE) ja Isa­ maa algatud umbusaldusavaldus peaminister Kaja Kallase suhtes kukkus kolmapäeval riigikogus läbi.

Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 36 saadikut ning umbusaldamise avaldamise vas­ tu oli 55 saadikut. Kohal oli 94 saadikut.

Umbusaldusavalduse andis üle Martin Helme EKRE frakt­ sioonist, öeldes, et valitsus on teinud rea ebakompetentseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis kahjustavad Eesti ettevõtteid, maapiirkondade arengut ja riigi julgeolekut – kõigi Eesti inimeste heaolu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Umbusaldusavalduses öeldakse, et Kallase valitsus paneb seisma Eesti kaitsevõime arengu ja peaminister on näidanud end ebakompetentse juhina ka ko­ roonakriisi lahendamisel.

Peaminister tõrjus süüdistusi ja ütles, et ametisse asudes oli riigieelarve väga halvas seisus. „Üllatus oli, kui vastutustunde­ tult ja kergekäeliselt oli jagatud katteta lubadusi tuleviku suh­

Peaminister Kaja Kallas.

tes,“ sõnas Kallas.

Kallas toonitas, et valitsus hoiab kinni maksurahu lubadu­ sest. „Maksukoormus püsib järgmisel neljal aastal 33% piirkonnas. 2021. a on maksu­ koormus 35%,“ lausus ta.

Peaminister kinnitas, et kait­ sekulutused on järgmisel aastal 59,4 miljonit eurot suuremad kui sel aastal ja need jäävad tänavusest aastast suuremaks kogu riigi eelarvestrateegia pe­ rioodil. Kallas lisas, et valitsus peab prioriteediks liitlassuhteid NATO-s ja USA-ga.

Kallas vastas ka riigikogu liikmete küsimustele tema tege­ vuse kohta peaministrina.

(PM/EE)

Välisministeerium…

(Algus lk. 2)

mus, et huvi ja vajadus sellise toetuse järele on suur. Eestist väljaspool asuvad kogukonnad vajavad kindlasti teadmist, et meie siin Eestis peame nende pingutusi oluliseks. Anneli Roo­ salu lisas, et KÜSK koostöös välisministeeriumiga edendab ja toetab eestimeelset kodaniku­ ühiskonda just selle toetusprog­ rammi kaudu.

Möödunud aastal pilootprog­ rammina toimunud voorus said toetust seitse erinevat väljaannet viiest riigist, muu hulgas näiteks Kanadast, Ameerika Ühendriikidest ja Rootsist.

Toetuse raames suurendati välja­ annete lugejaskonda, seal­ hulgas nooremat sihtrühma, toetati eesti keele ja kultuuri hoidmist välismaal ning tugev­ dati sidet Eestiga. (VMPT/EE)

4

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Roman Toi – 105 Mõned mõtted kirjavahetuse kohale kummardudes Ivar-Jaak Salumäe (Ilmunud väljaandes Eesti Kirik, siin ära toodud autori ja Eesti Kiriku lahkel nõusolekul.)

Meie kirjavahetus sai alguse Välis-Eesti muusika suurkuju maestro Roman Toi poolt 3. juulil 1983. a saadetud kirjast, mille esimene rida kõlab nii: On tõsi, et see kiri tuleb selgest taevast – aga ta ikka ütleb tere, tulen Teie jutule pisikese palve­ ga siit kaugelt maalt.

Ei võinud ei tema ega mina siis arvata, et sellest pisikesest palvest areneb välja kõigi ae­ gade suurim ühistöö Kodu- ja Välis-Eesti vahel.

Esimesed kirjad Kui esimesed kirjad olid v­astastikku tutvustavad, siis juba järgmiste, suhteliselt pik­ kade kirjade ja rohkete lisadega algas päris konkreetne töö, mida võikski lugeda Kodu- ja Välis-Eesti ühise lauluraamatu koostamise alguseks. Seega – kuus aastat enne ametlikku ­algust!

Roman Toi kirjutamisstiil on äärmiselt isikupärane nii sisu kui lauseehituse poolest ning selles on nii palju viiteid ja vihjeid, mida ilma tausta ja ­ situatsiooni teadmata ei ole ­ võimalik päriselt mõista. Ka tema peen huumor eeldab rohket taustateavet ja ajastu ning isikute tundmist.

Neid kirju praegu üle luge­ des pean isegi tugevasti pingu­ tama, et maestro peentest vih­ jetest õigesti aru saada ja kaugeid sündmusi või jutua­ jamisi püüda meenutada. Samas on ta oma väljendustes äärmi­

selt delikaatne ja jääb kõigi võimalike osapoolte suhtes lugu­pidavaks.

Juba 7. oktoobri 1983. a kir­ jas haarab koolitatud ja prakti­ seeriv organist Roman Toi kinni lauluraamatutöö lahutamatust koostisosast – koraaliviisidest ja nende kasutamisest. Lisaks ­sellele, et ta väljendab rahulolu neljahäälse „Viisi albumiga“, mis juba hoolitseb selle eest, et kõrged viisid tagasi inimese kõrgusele tuuakse, võtab ta tee­ maks lauluviiside kasutamata jäänud rikkuse.

Ta kirjutab: Ruttan ütlema, et olen kindlaks teinud, kui palju Punscheli viisidest meie Laulu­ raamat küsib ja vastus on mui­ dugi suur ehmatus. Lauluraa­ ma­ tus on (Soome 1958) 748 laulu. Aga viiside arv, mida ­lauluraamat küsib, on pisut üle 200. Jah, olen selle analüüsi kõik teinud.

Metsakalmistul meenutatakse koorijuht Roman Toid

Roman Toi (18.6.1916–7.5.2018) 2010. aastal Toronto Peetri kirikus orelit mängimas.

Arhiiv

isiklikult kohtunud ja „patsi löönud“, nagu Roman Toi seda juba kohtumise ootuses nimetas oma 8. märtsi 1989. a. kirjas: Rõõmustan, et kirja asemel võime varsti patsi lüüa!

See sai teoks 2. juulil 1989. a Toronto Peetri kirikus.

Esimene kohtumine

Värvikad mõtisklused

Olen kirjutanud pikema ­vastuse 15. novembril 1983. a, kuid siis jääb kirjavahetusse li­ gemale aasta pikkune auk, kuna Roman Toi on pühendunud tööle oma kooride ja muusika­ üritustega.

Et mitte tunda võlglase tun­ net kirjavahetuse ebaregulaar­ suse pärast, lõpetab ta kirja 21. augustil 1984. a sõnadega, mis hilisematel aegadel ka kohtu­ miste lõppedes said omal viisil korratud: Ja teeme nüüd nii­ moodi, et ütleme, et kui enne ei kirjuta, siis me teeme seda kohe järgmine kord! Õnneks tuli neid järgmisi kordi õige sagedasti ning me jõudsime enne kohtumist 1989. aastal saada headeks sõpradeks ja lähedasteks kolleegideks, kes olid asunud tegema viljakat koostööd. Sinatama aga hakka­ sime ikkagi alles siis, kui olime

Nagu öeldud, läks tegelik lauluraamatutöö käima üsna meie kirjavahetuse alguses.

Roman Toi vankumatu põhi­ mõte oli see, et laulu viis ja sõnad peavad käima ühte sam­ mu ning kogudus peab hakkama saama laulmisega ja samal ajal ka selle ülesandega, mille ­maestro sõnastas nii: Koraal on koguduse ühine laulmine ja peab täitma põhilise luterliku printsiibi: looma kogudusele võimaluse liituda jumalateenis­ tusse aktiivselt. Koraali laul­ misega kogudus ise kuulutab Jumala Sõna. (Vt ettekanne Torontos 1999.)

Oma jõuludejärgses kirjas 29. detsembrist 1984 asub ta analüüsima ülemaailmselt levi­ nud jõululaulu „Adeste fideles“ sõnade ja viisi kokkusobivust nii inglise kui eesti keeles.

Need on päris värvikad mõtis­k­ lused ja tabavad märkused, mis täidavad ligemale neli lehe­külge ning mida lahti mõtestada ja millega kaasa minna saab üksnes kirjale juurde lisatud ­ koopiate abiga.

Selle laulu kasutamist Toronto eestikeelsel jumala­ teenistusel kirjeldab Roman Toi talle omasel värvikal moel nii: Kasutasime muu hulgas teenis­ tuse sees laululehtedelt leitud Luterliku Maailmaliidu lauli­ kust võetud laulu nr. 49. Mul oli tegemist, et laulu otsad koos püsiksid. Õpetaja oli selle „isee­nese tarkusest“ laululehele pannud, ilma laulu sõnu tehnili­ selt kontrollimata. Õnneks oli ta asja toredasti kujundanud, et solist ja kogudus laulsid antifo­ naalselt. Nõnda sain ma solisti suus kõlavaid sõnu pisut kohen­ dada nii, et nad muusikaga ­kokku käiksid.

Tõlke tähtsusest

Tartu College’i koosolekutetuba ehib Josef Milczarski maal mitmekülgsest Roman Toist.

Nr. 24

Meie komisjoni materjale tutvustades olin Torontosse saatnud uusi jõuluõhtu laulu­ lehti, kus alates 1981. aastast oli kindlalt kasutusel „Kõik usklikud, tulge“, põhiliselt minu isa Eduard Salumäe tõlkes. Ega seda esimest versiooni ei olnud tõesti kerge ilma noodita järele laulda.

Roman Toi jätkab: Millest ma räägin? Räägin faktist, et see laul on oma silpide arvu p oolest juba originaalselt ­ „irregulaarne“. Me ju nüüd tunneme küll seda viisi, aga meil puudub selle laulu laul­ mise traditsioon. Tõsi, et meloo­ dia on kena ja hoogne. Siin kuuleme seda viisi igas lihapoes ja saapakaupluses juba esime­ sest novembrist alates. Kui siis lõpuks detsember kätte jõuab – on laul sama kulunud kui kinke ostnud inimese rahakott.

Teame, et luterliku laulu põhiliseks, pea murdmatuks printsiibiks on monosüllaabili­ sus pluss monorütmilisus. S.o.: igale silbile tekstis vastab üks noot viisis ja rütmiliselt on viisi noodid enamvähem ühepik­ kused. „Enam-vähem“ on 90% ja rohkem. „Kõik usklikud“ kannatab eelkõige selle all, et iga salmi neli esimest rida on silpide arvu poolest erinevad. Peale selle on inglise keeles tekkinud muidugi omaette traditsioon, kuidas siis neid erinevate silpidega ridu viisiga kokku pannakse. Meile ­ on see loomulikult a. võõras ja b. tarbetu. Kui juba tõlkima minna, siis tuleks sellised eba­ kindlust tekitavad olukorrad kõik rahulikult kõrvaldada.

Järgneb terve lehekülg hästi selget ja sisukat laulu tõlkimise teooriat, millest ühe lõigu tahan veel ära tuua ja mida me ka oma töös oleme silmas pidanud ja kasutanud.

Sõnade redigeerimine ja/või tõlkimine koosneb vältimatult kahest täiesti erinevast tegevu­ sest. Üks – kindlasti olulisem – on sõnade doktrinaarne puhtus.

Teine, ja koguduse lauldavuse aspektist: sõnade ja muusika sobivus on ka lõpmata oluline.

Siin tuleb valvata, et keele­ meloodia ei ründaks viisi või viis keelemeloodiat. Eriline ja sagedasti muusikaliselt ette­ valmistamata vaimulike juures kerkib esile patustamisi keeleja muusika rütmielementide mitte arvestamine. Tulemuseks on, et eesti keele rõhud näiteks langevad täiesti valele kohale ning seega moonutavad eesti keele põhilise meloodia. Samuti ei osata tähele panna ase­ sõnade, sidesõnade jne. olukor­ da muusikas. Ase- ja sidesõnad põhimõtteliselt peaksid esinema muusika rõhutul löögil. Keele­ lised terviklikud laused mur­ takse sageli pooleks, kuna muusikal on oma fraseerimine. (järgneb)

18. juunil tähistatakse nii Eestis kui Kanadas koorijuhi ja organisti Roman Toi 105. sünniaastapäeva. Mäles­tus­t­seremoonia Tallinnas toimub Metsakalmistul reedel, 18. juunil kell 5 pl (Eesti aja järgi) ja seda saab jälgida otsepildis ERR-i kultuuripor­ taalis ning see on hiljem järel­ vaadatav.

Legendaarset dirigenti, heli­ loojat ja kogukonnaliidrit mee­ nutavad sünnipäeval Toronto eestlased ja kõik muusikat armastavad ulgueestlased üle ­ ilma. Väliseesti muuseumi Vemu kolmepäevane veebisünd­ mus postitab salvestusi VEMU ja Eesti Televisiooni arhiivist ning kutsub üles jagama mäles­ tusi sajandipikkuse viljaka elu elanud Roman Toist.

Metsakalmistul võtab koo­ rilauljate ja Roman Toi sõprade nimel sõna Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva.

Dokumentaalsaadet ,,Roman Toi – tagasi kodus“ näitab ETV2 19. juunil kell 3.15 p.l.

(Eesti aeg) ning võidupühal, 23. juunil ETV kell 12 päeval (Eesti aeg).

1916. aastal Kõo vallas sündi­nud Roman Toi läks 1944. aastal pagulusse Saksamaale, kus asus vedama eestlaste ühis­ laulmist ja seltsielu ning oli hiljem Kanadas pikaaegne or­ ­ ganist ja muusikapedagoog. Toi oli väliseesti kooriliikumise käilakuju, mõjukas eestluse tii­ vustaja ja inimeste koondaja.

Armastatud lauluisa otsis pagulasaastatel kontakti koori­ ­ muusika vedajatega kodumaal ning levitas kodu-Eestis loodud repertuaari ulgueestlaste seas.

Tuues oma segakoori Estonia juba 1990. aasta laulupeole, oli ta Gustav Ernesaksa ja Richard Ritsingu kõrval üks aujuhtidest.

Toi juhatas koore ka 1993. ja 1994. a laulupeol ning jäi Eestiga tugevalt seotuks elu lõpuni. Roman Toi suri 7. mail 2018 101-aastaselt Torontos ja on maetud koos abikaasa Vai­ kiga Metsakalmistule. (ERR/EE)

Roman Toi Seedrioru laulupäeval 2013.

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

selles keeles nii teretada kui tänada, ka mõnd muud väljen­ dust. Kui paljud märatsejad, kes reostasid Ryersoni ausammast, Tunneme seda mõistet siinses selle lõpuks maha tirides ja pea keeles kui „Change culture“. Toronto sadamas vette visates Muudetakse rahuolematuse saavad nii ütleda? Ning kus oli tõttu asutuste, spordimees­ politsei – avaliku ausamba kondade nimesid, lähenemist, rüvetamine ei tohiks olla ju isegi mõnes olukorras survete lubatud. Vandalism viib mäs­ tõttu seadusi. Tiritakse au­ ­ sudeni. Kui tõesti põhjust sellist sam­baid maha, mineviku pat­ maha võtta, siis on ju selleks tude eest, mis toona, mõni tõsi seaduslikud, rahulikud menet­ küll päris võigas, ei olnud lused saadaval. ennekuulmatud, aegadega ar­­ Kuid tagasi Dutili argumendi vestades. Stalineid ja Sad­ juurde. Järgnevad lõigud on dame on maha tiritud, need kokkuvõttena siin ära toodud, olid ju tõelised kurjategijad. kinnitades, et kui Ryersoni nimi Aga metodistist reformaator, kaoks ülikooli eest, nõudmised hariduses eriti, Egerton diplomeid muuta (kui jabur!), Ryerson polnud sugugi mingi siis on väheseid Ontario türann nagu eelmainitud. ülikoole, mis võiksid praeguste Möödunud nädalal kaks nimede all tegutseda.

National Postis ilmunud artiklit Esimeseks näiteks pakkus võtsid Ryersoni nimel internetis Dutil St. Catharines’i Brocki sõna. Ryersoni Ülikooli poliiti­ Ülikooli. Kindral Sir Isaac kaprofessor Patrice Dutil esitas Brock suri ühes 1812. aasta sõja arvamust, et kui Ryersoni nime esimestes lahingutes, kolooniat kandva kõrgharidusasutuse nime kaitstes USA vägede eest. muuta ainult selle tõttu, et ta ei Seega kolonialist ju. Mis on iga olnud pärismaalaste koolide Vahtralehemaa pahe taga. Kes süsteemi vastu (esimene selline Niagara poolsaart on külasta­ avati mitu head aastat pärast nud, Queenston Heightsis asu­ Ryersoni surma), tuleks ka seda vat Brocki majesteetlikku ja uh­ teha ka mujal. Nii rõhutades, et ket ausmammast näinud, ­teavad, edumeelne ja haritud Ryerson et Torontos tegutsenud anarhis­ polnud kellegi rassist. tidel oleks seda monumenti küll Seda kinnitas Tristan Hopper, raske maha tirida. Kuid värvida National Posti ajakirjanik. rõvedustega – no miks mitte.

Ryerson sõbrustas Mississauga Mõtteid aga ei tohi neile anda, suguharuga. Suhtles tasemel iseseisev mõtlemine puudub ju ojibwe (nüüd anishinaabe) kee­ sellistel segastel. les. Muide, päevikupidaja oskab Siis Ottawas asuv Carletoni

Ülikool. Sir Guy Carleton oli brittide Põhja-Ameerika koloo­ nia esimesi kindral-kubernere.

Seda 18. sajandil, kui riiki ­polnud veel raudtee ühendanud.

See toimus sadakond aastat ­hiljem.

Järgmise näitena toob profes­ sor esile kahte lähestikus asuvat kõrgkooli. Waterloo Ülikool on Põhja-Ameerika parimaid tehni­ ka ja infosüsteemide, virtuaalse mõtlemise arendamise kodusid.

Asub linnas, mille järgi nimi anti. See tuli teadagi tänu Wellingtoni hertsogi võidule Napoleoni armee üle selle­nimelises paigas. Kelle mitme hüüdnime hulgas oli väike kapral. 120 aastat hiljem nime­ tati ühte teist megalomaani, mõrvarit Kapral Aaduks. Hitler olevat teatavasti olnud Puna­ pardiga (eestlaste tore nimi talle) võrdluse üle uhke.

Lühikese jalutuskäigu kaugu­ sel Waterloo ülikoolilinnakust asub peaminister Sir Wilfrid Laurieri nime kandev ülikool.

Laurier ei liigutanud lillegi, kui avalikustati, et pärismaalastele mõeldud koolid, kuhu, tõsi küll, neid vägivaldselt viidi, polnud sugugi inimsõbralikud. Siiski paljudel, nagu Hopper kirjutab, oli aateline mõte taga. Jah, nähti aborigeenide hulgas pigem metsikust, koolide süsteem oli ­ mõeldud selleks, et nad assimi­ leeruks paremini anglode mõtte­ maailma. Laurier oli aga rassist, olles Aasiast tulevate immi­ g­ rantide karm vastane. Tema ajal

pidid hiinlased maksma nö pealõivu, kallist raha, et riiki pääseda.

Samuti astus Laurier päris uskumatu sammu. Võttes ära pärismaalastelt, meestelt muidu­ gi, naistele (ka euroopa pä­ ritolu) seda õigust ei olnud veel antud, õiguse osaleda riiklikel valimistel. Pärismaalastele andis hää­ le­ õiguse ei keegi muu kui Sir John A. Macdonald, Vaht­ra­ lehemaa esimene peaminister ja riigi üks olulisematest ühenda­ jatest. Kuna aga ta ei seisnud pärismaalaste koolide vastu, on ta ka rassist, juba mitu ausam­ mast on eemaldatud, ka punase värviga kaetud.

Veel Dutililt. Kaks ülikooli Ontarios on otseselt seotud Briti kuningakojaga. Windsor ja Queen’s. Kolonialistlikud ju need 19. sajandi monarhid, eriti üle 60 aasta valitsenud kunin­ ganna Victoria. Mõtelege, mida tema käsul Indias ette võeti!

Kas tuleks Briti Kolumbia pea­ linna nime siis muuta? Kus see narrus lõpeb?

Ja siis on kolledžid, samuti kõrgharidust, tavaliselt aga teh­ nilist, pakkuvad. George Brown College Torontos sai nime ühelt tõesti ebatolerantselt inimeselt.

Brown oli vastandlik, ei salli­ nud katoliiklasi, québecklasi ega, mitte üllatavalt, indigeene.

Peterborough’s asuv Sanford Flemingu nime kandev kolledž peaks samuti saama uue nime, kuna Fleming oli Ryersoni ­kaasaegne ja ei astunud samme

haridusreformide vastu. Siiski oskas ta esitada uue ajamõõt­ missüsteemi, jagades terve maa­ ilma tsoonidesse. Seda tunneme kui standardiseeritud ajamäära­ mist, teame, mis kell on hea helistada Tallinna – või isegi ­ Austraaliasse.

Mida tänapäeva muutuste nõudjad ei taba on see, et eilset muuta ei saa. Ei ausammaste rüvetamisega, ei ülikoolide nimede muutmisega. Mis juh­ ­ tus, see juhtus – ja tihti oli palju saavutusi toonaste nüüd väär­ mõtete kõrval. 20. sajandi pa­ hesid 19. sajandi juhtkujudele, reformaatoritele 21. sajandil veeretada kui sügavat pattu, on väär ja nonsenss.

Praegu uudistes möllavat Kamloopsis indigeenide kooli juures avastatud 215 lapse säilmeid kasutada vabanduseks, et seadust jäigalt rikkuda, on uskumatu. Pole ju teada, kuidas koolilapsed suri. Vaevalt, et neid mõrvati. On esitatud mõne poolt arvamust, et suremise põhjus oli tuberkuloos, tiisikus.

Eurooplaste poolt toodud hai­ gus, üks millele pärismaalastel polnud vastupanuvõimet. Just nagu tuleveega, haigus, mis möllab nende hulgas tänaseni.

Me ei tea detaile Kamloop­ sist. Kindel on, et ei ole mingit võrdlust sellega, kuidas punaar­ meelased käskisid sadadel, mõne järgi tuhandetel poolaka­ tel suuri ühishaudu kaevata ja siis neid sinna elusalt maeti. Ka

hoone pindalaks saab olema 3,040 m2, mis pakub uusi võimalusi ühiseks eesti keele, meele ja kultuuri hoidmiseks, rahvusvahelise ettevõtluse aren­ damiseks eestlastele ja lipulae­ vaks eesti juurtega kogukonnale üle maailma.

KESKUS saab olema eest­ laste visiitkaart maailmale, mis edendab äri ja ettevõtlussuhteid ja toetab Eestit ja eesti kultuuri tutvustamist multikultuurses Torontos. KESKUSe arhitekt on kolmekordne Kanada KindralKuberneri preemialaureaat Ka­ nada-eestlane Alar Kongats.

KESKUS International Esto­ nian Centre Kapitalikampaania auesimees President Toomas Hendrik Ilves: ​“The new Inter­ national Estonian Centre will inspire and be a source of pride for Estonia’s largest diaspora community, and a home away from home for those with Estonian roots across North America and beyond. This is the biggest project that our Estonian diaspora has under­ taken in over 50 years.

KESKUS envisions a flagship building that showcases our culture and heritage and facili­ tates entrepreneurial and busi­ ness opportunities with Estonia while also providing a space for the programming of the local vibrant community.”

KESKUS on juba saanud toetusi Prantsusmaalt, Suurbri­ tan­niast, Eestist ja mitmelt poolt Kanadast ja USA-st. Tere, KES­

KUS annetuskampaania annab kõigile eestlastele võimaluse sellest ajaloolise väärtusega ning tähtsusega projektist osa saada. Tulumaksusoodustus väl­ jastatakse Eesti, USA ja Kanada annetustele (annetaja poolt antud summale). KESKUSe ­ avamine on jätkuvalt plaanitud aastasse 2022 ning KESKUSt tutvustavat 3e minutilist videot võib vaadata siin: https://www. youtube.com/watch?v=U­ jS-MMPIv_I

Kalevipoja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni $10 000. Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärtpaberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile ­donations@estoniancentre.ca.

Siit leiab teavet projekti kohta:

Muudatuste kultuur

‘Tere, KESKUS’ kapitalikogumise aktsioonis astuvad üles mainekad eestlased KESKUS International Estonian Centre kapitalikogumise akt­ sioon ,,Tere, KESKUS“ kogub hoogu ning maailmas tuntud eestlased nagu Olümpia­ män­ gude kümnevõistluse kuld­ medalist Erki Nool, tenniseäss Anett Kontaveit ja Grammy auhinnaga premeeritud dirigent Tõnu Kaljuste löövad kaasa KESKUSE ehituse heaks toi­ muvas 3-e päevases kampaanias.

Virtuaalne kampaania toimub 21.-24. juunini, eesmärgiga aidata kaasa KESKUS-e sün­ nile. Kutsume kõiki eestlasi ja Eesti sõpru annetama SIIN: https://www.estoniancentre.ca/ post/tere-keskus-est, kaasa ela­ ma kampaaniale ja nautima koos kaaslastega annetusperioo­ di jooksul toimuvaid sündmu­ seid.

Ehitame kodu kõikidele eestlastele üle maailma!

Tere, KESKUS kampaania raames laekunud toetustega ehi­ tame Põhja Ameerika 4a suuri­ masse linna südamikku, Toron­ tosse, KESKUS International Estonian Centre. Kaasaegse

Iga annetus loeb, sest Sinu annetus neljakordistatakse!

Iga annetus loeb, sest Tere, KESKUSe kampaania suur­ toetaja perekond Torokvei on andnud lubaduse neljakordista­ da kõik kogunenud annetused, kogusummas kuni ühe miljoni kanada dollarini!

Tänaseks on annetusfondi kogunenud 75% annetuskam­ paania eesmärgist, ühiselt on meil veel 25% koguda! Löö Sinagi kaasa erakordses võima­ luses panustada omalt poolt eestlaste globaalse tähtsusega KESKUSe ehitamisele!

Tule, osale ja elakaasa KESKUSe annetuskampaaniale kaasa virtuaalselt igal päev, es­ maspäevast 21.kuni neljapäeval 24. juunini, saidil www.raise­ days.com/terekeskus Aita toetada meie ühist tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania an­netajakategooriad on:

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung. Osalemaks Tere KESKUS kampaanias ­millega käivitub Kungla Rahvas annetuste kampaania võib juba täna annetada aadressil www. raisedays.com/terekeskus

(Järgneb lk. 8)

• Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Liitu meiega Facebookis @ EestiKeskus, Instagramis@­ keskus.iec, Twitteris @keskus

Eesti tenniseäss Anett Kontaveit

6

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Riho Esko Maimetsa autorikontsert Estonia kontserdisaalis Sirje Vihma-Normet Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) Mikk Üleoja juhatusel esitas 10. juunil Estonia kontser­ disaalis Riho Esko Maimetsa kooriloomingut. Eestis on Maimets Roman Toi ja Kaljo Raidi kõrval üks tuntumaid kanadaeestlastest heliloojaid.

Tallinnas astus ta ka Muu­ sikaakadeemia doktorantuuri, kus tema juhendajateks on professorid Kerri Kotta, Toivo Tulev ja Tõnu Kõrvits.

Kontserdile lisas pidulikkust seegi, et autoriõhtu toimus Eesti Kontserdi 80.a juubelile pühen­ datud kontserdisarjas. Selles samas Eesti kontserdisaalis ­ toimus 1993. aastal Kanada ­ muusika festivali avakontsert, kus Kanada heliloojate kõrval kõlas ka kanadaeestlaste Kaljo Raidi, Kristi Alliku ja Omar Danieli sümfooniline looming.

Kristi Alliku „3 tekstuuri“ solis­ tiks oli tšellist Eero Voitk, kes hiljem esitas oma sooloõhtul ka Udo Kasemetsa Sonaadi tšel­l­ole. 1993. a avakontserdil leh­ vis kontserdisaalis sinimustval­ ge kõrval Kanada lipp, mis toonitas festivali erakordsust meie tollases kultuuriruumis.

Tänapäeval pole terminil „väliseestlane“ enam seda tä­ hendust, mis sel oli nõukogude okupatsiooni ajal ja Eesti taas­i­seseisvuse alguses. Ometi teki­ tab see siiani elevust, kui mõni tuntud „väliseestlane“ on otsus­ tanud Eestisse elama asuda.

Seda on tunda ka Riho Esko Maimetsa puhul. Riho Esko Maimets on meil ka laulupeo helilooja, mis tähendab, et tele ja raadio vahendusel on tema laululooming kõlanud üle kogu Eestimaa. Iga-aastastel Eesti Muusika Päevadel on Maimetsa looming kõlanud meie parimate interpreetide esituses. Kui siia lisada mitmed rahvusvahelised muusikaauhinnad ja Eesti Kooriühingu 2019.a koorihe­ lilooja tiitel, siis võiks 33-aas­ tasele heliloojale meistripaberid tõesti juba üle anda.

Maimetsa kooriteoste puhul torkas kohe silma laulude teks­ tide valik. Kuna RAMi-lauljate diktsioon oli perfektne, sai ­kõiki laule nautida ilma kavale­ he abita. Enno luuletusele „Üks imeline helin“ järgnes kohe la­ dinakeelne „Ave Maria, gratia plena“. Eesti keele ja ladina keele kõrvutamisega jõuti kuni lõpulooni „Pater noster“. Minu jaoks oli see üllatav kogemus kuivõrd kõlaliselt sarnased on eesti ja ladina keel! Maimetsa maailmatunnetus on loodus­ lähedane, tema muusikast ku­ ­ mab läbi metsade kohin ja ­tuulevirvendus järvepinnal. Vai­ ku­ sepausidki on tal kõnekad.

Riho Esko muusika on vägagi kodune ja eestilik. Helilooja ookeanitagused lapsepõlvemaad Kanadas meenutavadki ju meie Eesti loodust. Dirigent Mikk Üleoja käe all kõlas meeskoor suurepäraselt ja publik tänas ­heliloojat vägeva aplausiga.

Uue Lutsu-filmi ,,Soo“ Eesti helilooja uus treiler valmis orkestriteos Valminud on uue Lutsu- Saksamaal menukas ainelise mängufilmi ,,Soo“ ametlik kinotreiler. Kinodesse jõuab film 20. augustil.

Põnev armastusfilm viib vaataja 1917. aastasse, kui Euroopas möllab I maailmasõda ja Eesti idapiiri taga pulbitseb revolutsioon. Noor kunstnik Toomas Haava (Franz Malms­ ten) naaseb Pariisist venna soo­ tallu. Tahtmatult mässib ta end konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga (Martin Kork), kes ahistab Metskassina tuntud ko­ halikku salapärast kaunitari Hildat (Hanna-Ly Aavik).

Loomult edev Toomas avastab end peatselt keset võitlust ar­ mastuse eest, kusjuures panu­ seks on ei rohkem ega vähem kui tema enda elu.

Filmi režissöör Ergo Kulla ja stsenarist Martin Algus tõid linale ka Lutsu ,,Talve“, mis ­kogus Eestis 150 000 vaatajat. Üle 67 aasta jõudis poelet­ tidele ka ,,Soo“ raamatu uus­ trükk, milles rohkelt fotosid fil­ mi võtteplatsilt. Raamat avaldati 1914. aasta originaaltekstina.

(PM/EE)

Eesti helilooja Jüri Reinvere uus orkestriteos ,,Maria Anna, wach, im Nebenzimmer“ sai 11. juunil maailmanimega dirigendi Andris Nelsonsi ja Saksa tipporkestrite hulka kuuluvate Bambergi sümfoo­ nikutega väga menuka esi­ ettekande. Reinvere orkestri­ teos tuli festivali kavas ettekandele tervelt kolmel järjestikusel õhtul juunikuus.

Kontserdi kandis üle Saksa Kulturradio Deutschland.

Teos pälvis suurt vastukaja ja tähelepanu Saksa muusikaring­ kondades ja meedias.

Reinvere teos oli tellimus Saksamaa vanimate festivalide hulka kuuluva Würzburgi Mozartfestilt. Teose aluseks on Wolfgang Amadeus Mozarti õe Maria Anna, hüüdnimega Nannerli lugu. Õde oli samuti üliandekas, kuid ei saanud tol ajal selliseid võimalusi, mis oleks lasknud tema andel ava­ neda. (PM/EE)

Nr. 24

Sofi Oksaneni romaani põhjal valmib teleseriaal ,,Stalini lehmad“ on esimene Oksaneni raamatul põhinev teleseriaal, romaani ekra­ niseeringuõigused omandas Tuffi Films.

Sofi Oksaneni esikromaani põhjal kirjutavad kuueosalise telesarja stsenaariumi soomlane Aino Kivi ja eestlane Andra Teede. See on lugu Annast ja tema eestlannast emast Kata­ riinast – inimlikkusest raudse eesriide taga, häbist, toidust ja kahe kodumaa lõksust.

Eesti joonisfilm võitis Zagrebis kaks auhinda Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki joonisfilm ,,Toone­ kurg“ võitis hiljutisel Zagrebi rahvusvahelisel animafilmide festivalil Animafest publiku preemia parimale lühifilmile ja žürii eripreemia Horvaatia filmide kategoorias.

Animafest Zagreb toimus es­ makordselt 1972. aastal ning on Annecy festivali kõrval üks ­v­animatest täielikult animat­ sioonile pühendatud filmifesti­ validest maailmas. Tänavusel Animafestil linastus ligi 350 animafilmi. Lisaks põhiprog­ ­ rammile osales ,,Toonekurg“ Horvaatia filmide võistlus­ programmis, kuna filmi autor Lucija Mrzljak on pärit Horvaatiast. ,,Toonekurg“ on lugu mehest, keda korraga tabab selgushetk ning ta mõistab, et ta polegi inimene, vaid lind. Filmi keskne teema on naise ja kodanik Toonekure suhted, armastus ning igatsus. (ERR/EE)

Eesti film mahtus Guardiani teatridokfilmide esikümnesse Briti ajalehe The Guardian kriitik Chris Wiegand tegi valiku kümnest parimast teat­ riteemalisest dokumentaalist.

Nende hulka mahtus ka režissöör Marta Pulga film ,,Aasta täis draamat“(2019), vahendas Postimees.

,,Rahvusvaheliselt ei ole veel Eesti ajaloost nii olulist sarja kui ,,Stalini lehmad“ vändatud.

Sofi Oksanen on suutnud ta­ bavalt ühes teoses kirjutada nii 1940ndate repressioonidest, 1970ndate sügava nõukogude aja tülpimusest kui 2000ndate noorte eestlaste elust Soomes.

Tänapäeval, kui Eesti-Soome suhted on reisipiirangute tõttu üle pika aja küllaltki pingelised, tasub eriti tugevalt meenutada, mida on eestlastele tähendanud Soome minek ja soomlastega suhtlemine. Ka maailmamastaa­

Sofi Oksanen Torontos.

Foto: Peeter Põldre

bis on tegemist ainukordse looga sellest, kuidas eestlaste ­ omaaegsed kannatused män­ givad tugevat rolli meie psüühi­ kas ka mitu põlvkonda hiljem.

Mul on väga suur au ja hea meel sellise sarja tegemises kaasa lüüa ja ka oma perekonna lugusid suurde tervikusse lisa­ da,“ sõnas Andra Teede.

Seriaali produtsendid on Venla Hellstedt ja Elli Toivo­ niemi. (PT/EE)

Pärnus esietendus „Põrgupõhja uus Wanapagan“ Sel nädalal esietendus Pärnus Ringi tänava vanas katlama­ jas Endla Teatri suvelavastus „Põrgupõhja uus Wana­pa­ gan“, lugu ajalikust pimedu­ sest igaviku valguses, mille A. H. Tammsaare viimase romaani põhjal on dramati­ seerinud Ott Kilusk, lavastab Kaili Viidas ning kujundab Arthur Arula. „Põrgupõhja uus Wanapa­ gan“ kõneleb õndsusest, õnnest ja lunastusest, mis enam ei loe.

See on lugu Vanapaganast, kes tuleb õndsaks saamise nimel inimesena maa peale. Inimeseks olemine tähendab aga inimlike tunnete läbielamist. Kurbus ja rõõm, armastus ja lein, viha ja üksindus – need on emotsioo­ nid, millega Vanapaganal maa peal rinda pista tuleb ja mis teda algsest eesmärgist väära­

matu jõuga eemale kisuvad, sest oled sa Vanapagan või inimene, maa peal on asjad ikka keeru­ lisemad, kui arvatagi oskad.

Mustava väädina ja üha enam võimust võttes väändub ümber sinu ihu inimlike tungide pitsi­ tav siug. Mida lihtsam näib eesmärk, seda rohkem veere­ tatakse su teele takistusi.

A. H. Tammsaare viimast r­omaani on läbi aja kümneid kordi ikka uutes ja uutes tõlgen­ dustes lavale säetud, ning endlalaste uuslavastuski tõstab ­ fookusesse teose uusi ja ülla­ tavaid tahke.

Lavastuse helilooja on Tauno Aints, valguskunstnik Margus Vaigur ja videokunstnik Argo Valdmaa. Põrgupõhja Jürkat kehastab Ago Anderson ning ­ Kaval Antsu Tambet Seling.

Kinoteater kuulutas 2017. a välja töökonkursi, et leida ini­ mest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. a loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse ja vali­ takse venekeelsest perekonnast pärit 21-aastane Alissija-Elisa­ bet, rätsepaharidusega Valga tüdruk, kes veetis aasta jooksul 351,2 tundi teatris ja vaatas ära 224 etendust. ,,Aasta täis draamat“ esili­ nastus 2019. a, film võitis Eesti filmi- ja teleauhindadel aasta parima doki preemia. (PM/EE)

Näitlejad Ago Anderson (Jürka) ja Tambet Seling (Ants). Foto: Priit Loog

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1058 1

2

3

4

12

5

6

7

16

22

19

11

20

24

25

26

27

32

36

28

33 37

34 38

41

29

42

43

46

30

35 39

40 44

47

48

49

54

55

56

57

58

59

PAREMALE:

1. Tartu Akadeemiline Meeskoor.

4. Laeva v. paadi tagaosa.

9. Moos, keedis (ingl.k.).

12. Kirgas.

13. Kreeka täht.

14. Mõistus, taip.

15. Planeetide­ vahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha.

17. R_____, linnavalitsus.

18. Kartliku.

19. Peremehe, käskija.

21. Ahv. 24. Tuntud Eesti rockbänd (’70-’80­ndatel).

25. Sidesõna.

26. Pinnamõõt.

28. Teat. autosport.

31. Mööbliese.

33. _____urn, planet.

35. ______ranna, sadamaküla Viimsis.

36. ______äe, praost P.-Ameerikas.

38. S____, teat. kääne.

40. Non-governmental organization.

50

51

41. Lapsevanemad.

43. Teat. seinakella osa.

45. (T)______, hiidlaine.

47. Privaat-.

48. Estonian Security Service.

49. Geograafia.

54. _____-tak.

55. Onukest, onklit.

56. Ese. 57. Teat. puhkus.

58. Lõuna-Ameerika jaanalind.

59. Mees (ingl.k.).

ALLA:

1. Toronto Eesti Meeskoor.

2. Küla Pärnumaal Tallinna-Pärnu maanteel.

3. Metropolitan Opera.

4. Rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats Vana-Kreekas.

5. Lind.

6. Too much information.

7. Valitseja islamimaades.

8. Ratsanik.

9. Suurim lennu-

Selgus 2032. a suveolümpialinn 2032. aasta suveolümpiamän­ gude ja paraolümpia korral­ dajaks on valitud Austraalia suurlinn Brisbane.

Rahvusvaheline olümpia­ komitee teeb otsuse teatavaks 20. juulil peetaval ROK-i istun­ gil. Hiljutisel peetud ROK-i ju­ hatuse koosolekul kiideti Brisbane’i kandidatuur ühehääl­ selt heaks.

52

53

võimetu lind.

10. Kartlikud.

11. Pori, sopp.

16. Eesti Arhiiv Austraalias.

20. Masinat v. mehhanismi käitav seade.

21. Siseorgan.

22. Türgi ohvitseri tiitel.

23. Eesti kirjanik (snd 1941).

27. Masti rõhtpuu.

29. Toronto Eesti baptistikoguduse pastor.

30. Ebajumal, iidol (ingl.k.).

32. Sasine koht, sasi.

34. Surmatud.

37. Maine vara, rikkus.

39. Selline, kus pole verd.

42. Walesi printsess.

44. Nii ja _____.

45. Teat. Eesti piirkonna elanik.

46. Virk, tegus.

50. Avian Knowledge Network.

51. Pais, tamm (ingl.k.).

52. Ameerika Ühendriigid.

53. Siinus (lüh.).

Austraalias on suveolümpia toimunud varem 1956. a Mel­ bourne’is ja 2000. a Sydneys.

2,3 miljoni elanikuga Brisbane asub Vaikse ookeani kaldal, umbes 900 km Sydney’st põhja pool.

Pärast Tokyot toimuvad 2024. a suveolümpiamängud Pa­­ riisis ja 2028. a Los Ange­ les’is. Järgmine taliolümpia to­ imub 2022. a Pekingis ning 2026. a võisteldakse Milanos ja Cortina d’Ampezzos. (D/EE)

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

T

Paremale: 1. West, 5. Viva, 9. Pan,

17

23

31

10

S

Ristsõna nr. 1057 LAHENDUS

14

18

45

9

13

15

21

8

I

12. (M)akra, 13. Elar, 14. Aga, 15.

Süsi, 16. Nali, 17. Nap, 18. Pügmee, 20. Kinnas, 22. Esmaabi, 24. Vandaal, 27. Isur, 31. Ala, 32. Kaali, 35. Pla, 36.

Naga, 38. Kantaat, 40. Vasikas, 43.

Piraat, 46. Kaamos, 50. Asa, 51.

Raha, 53. Aire, 54. LSD, 55. Iaam, 56.

Rida, 57. Liu, 58. Apia, 49. (Mi)inus.

Alla: 1. Wasp, 2. Eküü, 3. SRSG, 4. (Loomad ja) taimed, 5. Venemaa, 6. Ila, 7. Valka, 8. (K)ariib(i meri), 9. Pann, 10. Agaa, 11. Naps, 19.

ESAK, 21. Nii (ja naa), 23. (S)alaki(ri), 24. Van, 25. Ala, 26. Nag, 28. Spa, 29. Ula, 30. RAT, 33. Lakkama, 34. (D) inaa(r), 37. Ava, 39. Tsaari, 41. Aaria, 42. Staap, 43. Pall, 44. Issi, 45.

Radu(ga), 47. Miin, 46. Ordu, 49.

Seas, 52. Hai.

Nädala retsept

7

Volli veste

Kapsapea Ku oluline on vahest üle-eilses elada, sealt saab ju palju.

Lapsepõlves sai iga uus kogemus oma näo. Nüid ainult läheb allamäge, kas just lollimaks minek - tarkus on visa pööningule jääma.

Vaatasin sirvilaudu, ehmatusin – tuleval nädalil on nii suvine pööripäev kui ka jaanipäev. Mõlemad tähtsad. Meelen on vana­ lelle juures olek neil päevil. Jõmpsikas olin, sõda möllas, aga vanalell oli vana rahu ise, e’p teind väljagi, ikke õpetas mind noormanni. Üits asi, mis meelen, on kuda ta tegi kindlaks, et oleks enne pööripäeva kapsad istutat. Ta sõnul siis kasvasid kõvad pead. No kõva pea põle ju alati hea. Aga kapsal küll.

Riiulilt kontrollisin, kas mälu on õige – oligi. Lisaks sain kinni­ tust, et tuleb just nii teha, et mudu pööravat kapsad päid enne suve tulekut.

No tuleb siia lisada, et vanalell oli väga viisaka väljendus­ oskusega. Tema lemmik k-tähega algav sõna ei olnud mitte vana sarvik, vaid just kapsas. Et too inime on täitsa kapsas. Kui eriti tuim inimloom, siis kapsapea. Miks just pea lisada, ei oska ütel­ da. Need pead ju lubavad mõtelda. On ju siin seitungi eesotsas üks pea, kes kõike koos hoiab, teeb kindlaks, et kvaliteetset lugejani jõuab. Votosid, meelelahutust otsa. Mes, sa hing, inämp tahad. Ka kirjutavad siin ka mõned teised pead, kõige noorem kõige parempini.

Ja-jah, aastakümneid on möödas sellest, ku kuulsin kuda va­ nalell ümahtas nii. Küll tahaks neid aegu tagasi. Aga teate, mina ku raamatu hindaja, loen neid kapsaks, oskan ikke oma vigases vaimses kartoteegis üht-teist alles hoida. Va Lutsu Oskar kirjutas naljamängu, mida ma püünel põle näind, aga lugend olen. Just kapsapeast. Meele jäänud, kuna peaosaline oli hiigelsuur kapsas, ineme aga kes figureeris selle kapsaga toime tulles oli õudsalt toredalt ristit. Saamuel Pliuhkam. No kas põle tore nimi.

Kodune marineeritud BBQ sealiha, lisandiks mais, keedukartul ja salat Kaire Tensuda Suvi on peatselt ka ametlikult kohal, kuigi ilmade poolest on see Torontos ja ümbruskonnas juba mõnda aega kestnud. Ja alanud on ka grillihooaeg!

Saabuva jaanipäeva ja isadepäe­ va eel võib mõtted oma fantaa­ siat rakendades grillimise lainele seada – kasutades erinevaid maitseaineid, mis just sööjatele meeltmööda.

Valmistusained: 4 kondiga ja rasvase äärega sea­ lihatükki (pork chops) 3 spl oliiviõli 2 spl sidrunimahla paar küüslauguküünt, peeneks hakitud pisut küüslaugusoola ja pipart pisut kuivatatud maitseainete pulbreid: tüümian, pune (oregano), petersell Valmistusviis: Marinaadi valmistamiseks segada väikeses kausis oliiviõli, sidrunimahl, küüslaugutükid ja maitseained. Asetada sealiha­ tükid suurde kaussi ja valada peale marinaad, keerates liha­ tükke nii, et need oleks igalt poolt marinaadiga kaetud.

Lihale võib teha terava noaga sisse täkkeid, et marinaad paremini imenduks. Katta kauss pealt tihedasti kilega ning tõsta külmkappi tunniks-paariks, va­ hepeal vajadusel liha keerates ja marinaadi sõrmede abil liha sisse surudes.

Küpsetada BBQ-l mõlemalt poolt, kuni liha on korralikult läbi küpsenud, mitte kuskilt

Eks need pööripäeva ütelused niisama lihtsad ole. Põle mitte ainult kapsaist. Vana inemese ütlesse, et tol päival kadus söögi­ isu är. Ei taha inämp nii pallu süvva, nikagu talvitsõ pööripäevani. Kas just nii, ep oll’ kindel. Ikke mugin ommu­kust õdakuni, kõike värsket. Ja teise kapsaaeda midagi ei viska.

Vanalell oli ka suur kaali armastaja. Miski tõttu kaalikas läks mulda perast kapsast, perast pööripäeva. Mudu kasvavat pindle­ sed. E’p tia, toores kapsas ikke etem kui kaal. Aga eks vana­ rahvas teadis millal ja miks mulda panna. Piamine asi oli ikke see, et enne pööripäeva olgu kik külv põllul teht.

Pöörane olen, seda kinnitab temake. Pööripäeva eel selliseid mõtteid mõlgutades kinnitab vaid, et isegi kui linnamees, põle ma maarahva tarkust, mida kaua aega tagasi pähe taguti unusta­ nud.

VABARNA VOLLI

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

Vene meeskond sõidab kosmosesse filmi tegema Hiljuti teatati, et Venemaa on valinud näitleja Julija Pere­ sildi ja režissööri Klim Shipenko, kes sõidavad mees­ konnaga rahvusvahelisse kos­ mosejaama (ISS) filmi tegema.

Peresild ja Shipenko peaks alustama sõitu kosmosesse 5. oktoobril Baikonuri kos­ modroomilt, vahendas BBC. Filmi nimi on ,,Challenge“ ning vene kosmoseagentuuri

roosakas. Jälgida, et ei läheks kõrbema.

Sobib serveerida keedukar­ tuli, maisi (mida võib nii keeta kui samuti valmistada BBQ peal) ja aedviljasalatiga.

Roscosmose sõnul soovitakse selle projektiga tuua kosmos laiemale publikule lähemale.

USA kosmoseagentuur NASA koos näitleja Tom Cruise’ga teatasid eelmisel aastal samuti, et lähevad kosmosejaama filmi tegema. Lisaks on projekti kaa­ satud ka Elon Musk’i SpaceX raketifirma. Seni pole veel kin­ del, millal USA meeskond kos­ mosesse filmima plaanib minna.

(ERR/EE)

Naljanurk Noormees neiule: ,,Sellest peale, kui sinuga kohtusin, ei saa ma enam süüa, juua ega suitsetada.“ ,,Kas sa armastad mind siis nii väga?“ küsib neiu oo­ tusärevalt. ,,Ei, mul lihtsalt ei jätku enam raha.“

8

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Nr. 24

Nädala portree

Maarja Toomla: armastus toidu vastu viis veebipoe avamiseni Maarja Toomla (33), Kanadas elav eestlanna, avas hiljuti Eesti tooteid müüva veebipoe (vt. reklaami), kus müüb nii maiustusi, suveniire kui ka natuke apteegikaupa. Ta rää­ kis Eesti Elule, mis ajendas teda selle ettevõtmisega tege­ lema ja kuidas on tema enda perekonna elu põimunud Eesti ja Kanada vahel.

Maarja sündis ja kasvas Eestis, omandas hariduse Tal­ linna Ülikoolist, tema erialaks on turism ja reisikorraldus.

Kuus aastat tagasi saabus ta es­ makordselt Torontosse – sõbrale külla ja üldse mitte plaaniga siia elama jääda. Kuid juhtus nii, et juba üsna peatselt tutvus ta oma elukaaslase Rickyga ja kujunes nõnda, et ühine kodu rajati Kanadasse. Algul tegi Maarja erinevaid töid, kaasa arvatud eesti ühiskonnas, kuni ­ sündis poeg Leonardo, kes on praegu aasta ja 8 kuu vanune; temaga kodus olles (ja lapsega

vaid eesti keeles rääkides) proovib Maarja nüüd leida aega ka äritegevuse jaoks. Veebipood tundub praegu just selleks sobiv tegevus, kuna asju saab ajada lapse päevategemiste kõrvalt.

Maarja elukaaslane on samu­ ti Euroopa päritolu – sündinud Portugalis, kasvanud Belgias ja elanud juba 15 aastat Kanadas.

Veebipoe avamine on suures osas ajendatud nende eelmise aasta ühisest pikast Euroopa reisist, kui nad pandeemia ­ saabudes olid sunnitud plaani­ tust kauemaks Eestisse jääma.

Seal olles ,,armus“ Ricky Eesti toitu ja maiustustesse ning ühi­ selt leiti, et miks mitte pakkuda võimalust neid ka Kanadasse importida, rõõmuks kohalikele eestlastele, aga ka teistele. Tuua Kanada eestlastele n-ö tükikest kodumaad, seda enam, et reisimine kodumaale on hetkel ­ komplitseeritud. Nii hakkasid nad suhtlema erinevate firmade­ ga ja tooma sisse kaupa, mis ei vaja säilitamiseks eritingimusi, näiteks külmutust. Esialgses ­nimistus on nende endi lemmik­ tooted ja tootevalik on pidevalt uuendamisel.

Praegu pakutakse erinevaid Kalevi šokolaade, Santa Maria maitseaineid (näiteks kiluvürts, kurgi marineerimissegu, kartuli­ maitseaine jm.), suveniire (Eesti logoga seljakotid, mütsid jm.) ning pisut ka loodusravi-tooteid. „Eesti Shop’i eesmärk on minu jaoks ka see, et anda võimalus Kanadas sündinud eestlastele tutvuda ja taasühineda oma ees­ ti juurtega ning saada neid asju, mis on Eestis elavate inimeste jaoks igapäevased. Proovi sa siin kellelegi seletada, mille korral aitab vahel söe­tablett, või millal tuleb rinnale sinepiplaas­ ter kleepida. Aga meie jaoks on see täiesti tava­ line. Eesti Shop ongi mõeldud kõigile neile, kes

Maarja räägib poeg Leonardoga ainult eesti keeles ja loodab, et laps omandab juba väiksena mitu keelt.

Foto erakogust

Maarja, Ricky ja Leonardo Eestis Kakerdaja rabas. Olles pikemat aega Eestis, ,,armus“ Ricky Eesti toitu ja maiustustesse ning nii leiti, et võiks avada Kanadas veebipoe.

Foto erakogust

minuga sel teemal ühel meelel on,“ räägib Maarja.

Poes müüdavad asjad ongi sellised, mida Maarja on alati ise oma pere tarbeks Eesti reisidelt kaasa toonud ja ta loodab, et need teevad teistelegi rõõmu.

Muide, poe avas ta 10. juunil ja vaatamata tagasihoidlikule reklaamile said mõned tooted kiiresti läbi müüdud ning neid tuleb juurde tellida.

Maarja jaoks on väga oluline inimeste tagasiside, mida osta soovitakse. Ta pöördub siin ka Kanadas elavate vanemaealiste eestlaste poole, kes võib-olla arvuti ja internetiga sina-peal ­ just pole: võtke lastel või noorematel sugulastel „sabast kinni“ ja paluge neil endale seda poodi näidata, võib-olla tekib huvi midagi tellida. Ilus veebileht www.eestishop.ca kut­ sub külastama, samuti on neil Instagrami konto.

Maarja loodab väga, et kõik läheb hästi ja tulevikus saab mõelda laiendamise peale, kuigi see on tema esmakordne äri­ kogemus.

Olgu öeldud, et nende pere on väga reisihuviline. 2020.a. jaanuaris, kui laps oli 3-kuune, lendasid nad Euroopasse ja ostsid Saksamaalt autosuvila ­ (recreational vehicle), millega siis mitu kuud mööda Euroopat ringi rändasid, kuni jõudsid Ees­tisse. Nende reisi Instagrami konto on euroalacarte ja huvi­ lised võivad teekonda jälgida.

Kuigi oli juba koroona-aeg, läks neil kõik turvaliselt nii viiruse olukorra kui üldise heaolu ­suhtes – kõige hullem asi, mis juhtus, oli see, et üks auto­ kumm läks katki, aga seegi juba Eestis ning abi oli kiire. „Kui mõtlen asjadele, mis siin- ja sealpool suurt ookeani kõige rohkem erinevad, tuleb esiteks pähe toit. Igatsen Eesti ja ülejäänud Euroopa kvaliteet­ seid toiduained ja korraliku toi­ tumise harjumust. Ma armastan lihtsaid puhastest toorainetest valmistatud sööke, aga siin ei ole need kahjuks nii populaar­ sed kui me eestlastena harjunud oleme. Samas, kui mõtlen asja­ dele, mis mulle Kanadas meel­ divad, siis tuleb kohe jällegi

pähe toit – see, et on võimalus nii paljude erinevate kultuuride autentsete maitsetega tutvuda,“ ütleb Maarja.

Saaremaal taasavastati orhideeliik

ka selle kasvukoha iseloomu ja kasvukoha ajalugu, et äkki isegi on ta siin kogu aeg olnud.

Lihtsalt seda leiukohta vanasti ei teatud, vana leiukoht oli Austla juures,“ rääkis Rainer Kurbel.

Leeder-sõrmkäpp on eriline, kuna seda kasvab nii lillat kui kollast värvi. ,,Sellel liigil on huvitav eripära tõesti, et teda esineb sellise kollasena ja punasena. Ahvenamaal ja Gotlandil on mõlemad liigid.

Aga Saaremaa eripära on olnud algupäraselt see, et see liik on olnud ainult kollases toonis,“ rääkis Rainer Kurbel. (ERR/EE)

Muudatuste…

Eestis on teadaolevalt kasva­ mas 36 orhideede ehk käpa­ liste liiki, millest lausa 34 liiki leidub ka Saaremaal. Saare­ maalt taasavastati tänavu ka üks mitu inimpõlve, täpsemalt 120 aastat peidus olnud orhidee – leeder-sõrmkäpa kasvukoht, vahendas uudiste­ saade ,,Aktuaalne kaamera“.

Orhideede uurija Rainer Kurbeli sõnul on leiu olulisust väga raske sõnadesse panna. ,,See on nagu muinasjutu reali­ seerumine, sest seda liiki ei ole 120 aastat enam Saaremaalt lei­ tud. See oli ainukene leiukoht vanasti ka Saaremaal ja ühtlasi kogu Baltimaades. Ma arvan, et see liik on olnud kõige ihalda­ tuim orhidee, mida on tahetud leida,“ rääkis Kurbel.

Taasavastatud liigi kasvu­a­laks on paarsada ruutmeetrit ja sellelt leiti enam kui sadakond taime. ,,Praegu tundub, vaadates

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Samuti on ta viimase kuue aasta jooksul Kanadas olles märganud, et Kanada ja üle­ jäänud Põhja-Ameerika rahvas ei puhka nii palju kui euroop­ lane. „Elutempo on kiirem kui see, millega ma siiani harjunud olin. Käiakse aina tööl ja puha­ takse ainult mõni nädalake aas­ tas. Õnneks on praegune elu-olu sundinud ka siinsed inimesed rohkem aega kodus perega veet­ ma.“ Rääkides inimestest ütleb Maarja, et talle väga meeldib kohalike avatud olek ja rõõmsa­ meelsus. „Eestlastena kipume olema tagasihoidlikumad ja justkui külmad, kuigi seest oleme ju soojad. Siinses kesk­ konnas olen õppinud end julge­ malt väljendama ega karda enam näiteks võõrale tänaval komplimenti teha. Head sõna ei tohiks kunagi kellelegi ütlemata jätta.“ KAIRE TENSUDA

(Algus lk. 5)

natside ühishaudadega pole kindlasti sobiv võrrelda. Ja kuigi neis koolides olid õpeta­ ­ jad tihti katoliku nunnad, preest­rid, pole õige ka paavstilt vabanduse ootamist selle eest, mis toimus enne ta eluaega, et see oli kiriku seisukoht, millest välja ei tehtud. Kui ei teata fakte, nagu näiteks Dutil ja Hopper esitasid, siis pole ju õigust esi­ tada nõudmisi. Ehk jõuame arusaamisele rahvana kunagi.

Mutatis mutandis, mõndagi muudatust on tarvis. Ent mitte põlvetõmblemist. Seniks, kui nõutakse absurdseid muutusi, saab süütut inimelu, vaatamata rassile või soole, hindav kõrval­ seisja ainult ahastada tumeda tuleviku üle. TÕNU NAELAPEA Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU

Töökuulutus

Marika Blossfeldt

Terviktoit loob terve keha Terviktoit (,,whole foods“) on kaasaegne väljend, mis meie vaaremade päevil olnuks tar­ betu. Neil aegadel, enne toidu töötlemist toiduainetööstustes, oli kogu toit terviklik. Täna­ päeval on eluliselt oluline teha vahet töötlemata ja töödeldud toidul.

Terviktoitude hulka kuuluvad kõik teraviljad, köögiviljad, kaunviljad, lehtköögiviljad, see­ ned, maitsetaimed, puuviljad, marjad, pähklid, seemned, kala, liha, munad ja piim. Terviktoit on toit oma kõige loomuliku­ mas olekus. Seda pole kunst­ likult töödeldud, toitaineid eemaldatud ega midagi lisatud.

Terviktoidus on olemas kõik organismile vajalikud toitained ­ lugematute ülesannete täitmi­ seks, mis aitavad keha elusa ja tervena hoida. Terviktoit tagab meile täieliku toitumuse.

Enamus tänapäeva kauban­ duses müüdavast pakendatud toidust on läbi teinud terve hul­ ga töötlemisprotsesse. Keemili­ sed pleegitajad muudavad jahu ja õli värvi. Õlide ekstraheeri­ miseks kasutatakse lahustajaid.

Taimeõlidesse puhutakse suure surve ja kõrge temperatuuri all vesinikku, et sellest margariini teha. Täisteraviljade töötlemisel masinates kasutatakse kõrget temperatuuri või suurt survet, et terasid paisutada või pressida need väikesteks kujunditeks nagu mõned hommikusöögiks mõeldud teraviljatooted. Toit muudetakse atraktiivsemaks keemiliste maitseparandajate, värvainete ja kunstlike mait­ seainete abil. Looduslikku toitu rafineeritakse, kuni see muutub toitainetest tühjaks pumbatud kontsentreeritud tooteks nagu valge suhkur, glükoosisiirup või valge jahu. Piimatooteid, valget

jahu, pastat ja sojapiima rikasta­ takse kunstlike vitamiinidega.

Lihatoodetele lisatakse nitraate.

Muudatused Eestisse saabuvate postipakkide kauba deklareerimises

150 euro maksvad eraisikute kinkesaadetised on jätkuvalt tollimaksuvabad.

Kui kingituse väärtus jääb vahemikku 150-700 eurot, ra­ kendub sellele ühtne tollimak­ sumäär 2,5 protsenti. Üle 700 euro maksvatele kinkesaade­ tistele tuleb leida kaubale vas­ tava kaubakoodi järgi tollimak­ sumäär Eesti tollitariifistikust.

Paki maksumuse määrab selle saatja. Kui saatja poolt näidatud kauba väärtus erineb tegelikust ostusummast, saab postiettevõtte või maksuameti e-teeninduses kauba maksumust korrigeerida, esitades ostusum­ mat tõendava dokumendi kas arve kujul või tellimuse kinni­ tusena.

EL-i algatatud muudatuse eesmärk on vähendada käi­ bemaksupettusi ning tagada Euroopa Liidu ettevõtetele võrdsed konkurentsitingimused võrreldes kolmandate riikide ettevõt Otsusel üleminekuperioodi ei ole, muudatus jõustub kõikjal EL-is alates 1. juulist.

Alates 1. juulist tuleb kõik, ka alla 22-eurosed väljapoolt EL-i saabuvad postipakid deklareeri­ da ja nende pealt käibemaks tasuda (praegu maksustatakse käibemaksuga need saadetised, mille väärtus ületab 22 eurot).

Muudatus puudutab peaaegu kõiki väljastpoolt EL-i saade­ tavaid pakke.

Käibemaksu ei tule tasuda ühelt eraisikult teisele ehk nn sõbralt sõbrale saadetavatelt ­pakkidelt, mille väärtus on kuni 45 eurot, kuid sel juhul tuleb need deklareerida kingitusena.

Sellest hinnast alates lisandub ka kingitustele käibemaks.

Alates 150 eurost maksus­ tatakse saadetised lisaks käibe­ maksule ka tollimaksuga. Kus­ juures tollimaksu lisandumisel arvestatakse käibemaksu saa­ detise väärtuse, tollimaksu ja saatekulu summalt kokku. Alla

Kindlasti on vaja lugeda pa­ kendil olevat teavet toitainete kohta ja valida puhtaim kätte­ saadav toit, mis ei sisaldaks lisaaineid.

Siiski on olemas töötlemis­ viise, mis toitu ei kahjusta ning ka sellist minimaalselt töö­ deldud toitu võib nimetada ter­ viktoiduks. Näitena võib tuua kuivatamise. Praktilistel kaalut­ lustel on mõnikord vaja toitu pikaajaliselt säilitada, eriti ­ parasvöötmes ja külmemas ­ kliimas, kus vilju saab kasva­ tada vaid soojematel kuudel.

Traditsiooni kohaselt kasutavad inimesed kõikjal maailmas kui­ vatatud toitu, näiteks puu- ja teravilju, kaunvilju, seeni, mere­ vetikaid, maitsetaimi ja teesid, samuti kala ja liha.

Ohutute toidutöötlemisviiside hulka kuulub ka hapendamine, mille tulemuseks on näiteks hapukurk, hapukapsas ja mit­ ­ med sojatooted nagu miso, soja­ kaste, tempe (jaava sojatooted) ja natto (jaapani toit soja­ ubadest). Ha­ pendatud toit on pikema säili­ mi­ sajaga ja isegi toitaine­terikkam kui värske toit.

Hapendatud toit on elus toit, mis sisaldab ensüüme ja keha­ sõbralikke probiootilisi bak­ tereid, mis aitavad kaasa seedi­ misprotsessile ning tugevdavad soolefloorat ja immuunsüstee­ mi. Sama kehtib hapendatud piimatoodete kohta. Jogurt, keefir, hapupiim, võipiim, juust ja hapukoor sisaldavad kasulikke baktereid, mis on piimasuhkru juba ära lõhustanud. Sellised piimatooted on meie seedetrak­ tile vastuvõetavamad kui rõõsk piim.

9

Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogukonna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd ja juhendab ühte poole kohaga töötajat. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahastamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks.

Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee 30. juuniks 2021 aadressil president@estonianfoundation.ca Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuripärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Keili Moore Keili Moore on üks Kanada eesti üliõpilastest, kes sai 2020. aasta ESK sti­ pendiumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumifond. Keili õpib bakalaureusekraadi viimasel kursusel McGilli Ülikoolis, e­ rialaks rah­ vusvaheline areng, lisaalaks psühholoogia. Saadav kraad ja kasulikud koge­ mused vabatahtlikuna on aidanud Keilit teha ambitsioonikaid plaane tulevi­ kuks. Ta soovib luua karjääri idufirmas, mille eesmärk on anda oma panus ühiskonna heaks. Aga kõigepealt plaanib Kaili õpetada Aasias inglise keelt ja töötada Tallinnas paar aastat, enne kui magistriõppega alustada.

Eestlaseks olemise kohta: Eestlane olla tähendab omada kohustust alal hoida Eesti kultuuri, olles pühendunud meie kogukonnale. Ma ei kujuta ette oma elu ilma eesti kogu­ konnata.

Tunnen rahuldusega, et olen midagi korda saatnud, kui loon kestvaid suhteid teiste eestlas­ tega, tähistan meie kombeid, edendan meie kultuuri ja annan kogukonnale midagi tagasi.

Praktiliselt kogu minu elu on keerelnud minu juurte ümber ja see on võimaldanud mul arendada tugevat identi­teeditunnet. Kõik minu Eestiga seotud kogemused ja mälestused on mängi­nud olu­ list osa minu elus ja ­defineerivad, kes ma täna olen.

On inspireeriv näha, millist suurt rolli mängib meie eludes meie kogukond, hoolimata s­ ellest, et meid on maailmas suhteliselt vähe. Kuigi meie kogukonna suurus ei kajasta meie suurt kirge kultuuriväär­tuste ja traditsioonide hoidmise vastu, tekitab see siiski muret meie tuleviku pärast.

Usun, et see on olnud liikumapanev jõud meie kogukonna tugevuse säilitamisel ning me oleme tões­tanud, et jõud ei ole ainult numbrites.

Meie kogukond on mulle nagu teine perekond. Suur osa minu elust on alati pühendatud meie eesti kogukonna helge t­uleviku tagamisele, kuna see on mulle väga oluline. Ma olen, nüüd ja alati, uhke Kanada eestlane.

ESK rolli kohta: Meie kogukonna jaoks on ülioluline säilitada meie kul­tuuri ja pärandit, tähistada meie tradit­ sioone ja julgustada aktiivset osalust kogukonnas... meie kogukond on tõepoolest nagu üks suur pere, mida ühendavad meie juured. Eesti Sihtkapital Kanadas on see ühendav tegur, mis pakub vahendeid meie kogukonna kokku toomiseks igal võimalikul viisil. See aitab meie kogukonnal tugevana püsida, tähistades meie minevikku, et tagada tulevik Kanadas.

••• Tänu meie heldetele annetajatele on Eesti Sihtkapital Kanadas välja andnud 150 stipendiumi Kanada Eesti noortele 2000. aastast saadik.

Stipendiumiavaldused ja informatsioon: www.estonianfoundation.ca/en/efc-scholarships või võtke ühendust ESK kontoriga 416-465-5600, info@estonianfoundation.ca

Maikuu populaarsemad nimed olid Mirtel ja Robin Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti mais Eesti pe­­ rekonnaseisuasutustes kokku 1148 sündi, neist 536 tütarlast ja 612 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 28 paari (12 paari poisse, 9 paari tüdrukuid ja 7 segapaari).

Tallinnas registreeriti 422 sündi, Harjumaal 183, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 57, Jõgevamaal 8, Järvamaal 34, Läänemaal 11, Lääne-Virumaal 42, Põlvamaal 24, Pärnumaal 67, Raplamaal 35, Saaremaal 18, Tartumaal

166, Valgamaal 17, Viljandi­ maal 33 ja Võrumaal 24 lapse sünd.

Nimedest eelistati mais tüdrukutenimesid Mirtel, Loore, Maria, Mia, Alisa, Anna, Camilla, Emily, Eva, Marta ja Sofia ning poistenimesid Robin, Robert ja Oskar.

Maikuus sõlmiti 388 abielu, neist 49 notarite ja 39 vaimulike poolt. Lahutati 214 abielu, neist 40 notarite poolt. Mais re­ gistree­riti 1426 surma.

Eelmise aasta mais regist­ reeriti 1050 sündi, 1293 surma, 277 abielu ja 115 abielulahu­ tust. (SiMPT/EE)

Riigikogu koguneb presidenti valima 30. augustil Riigikogu erakorraline istung­ järk presidendi valimiseks toimub 30. augustil.

Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsus vastavalt põhiseadusele, riigikogu kodu- ja töökorra sea­ dusele ja Vabariigi Presidendi valimise seadusele Vabariigi Presidendi ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali rii­ gikogu erakorralise istungjärgu.

30. augustil kell 13 toimuva istungjärgu päevakorras on Vabariigi Presidendi valimine.

Seni on ainus väljakuuluta­ tud presidendikandidaat Henn Põlluaas (EKRE). (PM/EE)

10

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!

Nr. 24

8 0 A A S TAT J U U N I K Ü Ü D I TA M I S E S T

Võru linna teenetemärgi pälvinu veetis oma noorusaastad Siberis Võidupühaga tähistame eesti rahva kõiki võite.

Eestimeelsust soovides Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Kanadas

1941. aasta juuniküüditamise traagikale on nüüdseks lisan­ dunud uus tahk: selle ängis­ tava sündmuse mäletajaid hakkab nappima. Tänavu on sellest möödunud kaheksa­ kümmend aastat. Isegi nen­ dest, kes imikuna selle saatus­ liku teekonna pidid ette võtma, pole enam kuigi palju elavate kirjas. Ja neidki vähe­ seid on saatuse tormid sel määral räsinud, et kõhkled neile lähenemast kavatsusega usutleda. Seda üllatavam on kogeda ootamatut tutvust kel­ legagi, kes mäletab neid aegu ega tõrgu läbielatut selge sõna ja erkude meeltega meenuta­ mast.

OLEV KASAK oli viisteist aastat vana, kui ta 14. juuni ­varahommikul koos vanemate ja kümme aastat noorema vennaga Võru linnast vägivaldselt Siberi avarustesse küüditati. Kulus veel kuusteist aastat enne, kui tal võimaldus uuesti kodulinnas elu alustada. Alljärgnev saatus­ lugu on kokkuvõte mitmest Võru ja Toronto vahelisest tele­

Tervitame Võidupühal ja jaanipäeval Estonian Ecumenical Relief Organization Eesti Ökumeeniline Abistamise Organisatsioon Kanada eestlaste poolt kodueestlasi toetav heategevusorganisatsioon

Tervitusi Võidupühaks ja Jaanipäevaks!

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS

Olev Kasak Võru linna teenete­ märgiga 2020.

fonivestlusest.

Olevi isa August Kasak (1905) oli Võrumaal tuntud ühiskonnategelane ja ettevõtja.

Ta töötas Misso vallasekre­ tärina, kuulus Kaitseliitu ja Isamaaliitu. Vabadussõjast osa võtnuna pooldas ta vapse, kuid ei osalenud aktiivselt selles lii­ kumises. Ühistranspordi arenda­ jana asutas ta bussiliini ja oli mitme autobussi omanik.

Võimu muutudes sai see talle saatuslikuks. Pärast 1940. aasta juunipööret „soovitati“ tal Misso vallasekretäri kohast loobuda. Temast sai autotrans­ pordibaasi vanemraamatupidaja, samas baasis oli viis temalt ­rekvireeritud autobussi.

1941. aasta kevade poole, kui ajad muutusid ärevamaks, hakati isa mitmelt poolt hoiatama, et ta end varjaks. Isa ei uskunud, et tal midagi karta oleks, tundis aga muret oma perekonna pärast. Arutas seda asja vanaisa­ ga, kes lausus ilusas kodukandi murdes: „Poig, kos sa pakõt!“ Isa lõi otsustavalt rusikaga vastu kirjutuslauda: ma pole kellelegi kurja teinud, kuhu ma jätan oma perekonna? Ta saatis oma vanema poja Vambola (1923) kodust ära, tütar Hilja (1929) oli kuskil laagris, ise jäi ta oma linnakorterisse. 13. juunil tuli abikaasa Magdalene (1902) Oleviga (1926) maalt linna, et järgmisel päeval paari vajalikku asja maale viia. Olev mäletab, et isa ärritus silmnähtavalt poja linna ilmumise pärast. Öösel kell kaks põrutati uksele: läbiot­ simine! Isale pandi nagaan nina alla, sissetungijad näisid pidavat teda ohtlikuks. Olev ei saanud millestki aru, mõtles: mis tsir­ kust siin tehakse?

Perele tehti teatavaks välja­ saatmisotsus. Asjade kokku panemiseks anti aega ainult ­viisteist minutit. Ema nuttis. Isa laotas voodilina põrandale ja hakkas vaikselt pakkima. Järg­ misel päeval lahutati ta oma perest Nad ei kohtunud enam

ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA Informatsiooniks: Skm. Enno Agur, 52 Glengrove Ave. W. Toronto, ON M4R 1N7 Tel. 416-485-9889 Annetused ja pärandused tulumaksuvabad

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4 Olev abikaasa Elliga Siberis.

iial. Olev koos ema ja väikeven­ na Reinuga (1937) küüditati Tomski oblasti Aleksandrova ­rajooni, kus algas võitlus Siberi karmi kliima ja ränkade olme­ muredega, töötades kohalikus kolhoosis.

Enne kui väljasaadetute eluolu kirjelduse juurde asume, tehkem väike kõrvalepõige ja tutvugem pere kahe vanema meesliikme saatusega. August Kasak mõis­ teti surma. Otsus saadeti täide Sevurallagis, Sverdlovski oblas­ tis 19. augustil 1942. Poeg Vambola astus esimesel võima­ lusel Saksa sõjaväkke, temast sai sõjaväepolitseinik ehk väli­­s­ andarm. Et aga suurem osa perest oli sattunud Nõukogude ­ poolele, ei läinud ta 1944. aas­ tal Saksamaale, vaid deserteerus ja lasi end hiljem värvata Punaarmeesse. Ta langes vii­ma­ ses lahingus Sõrve säärel sama aasta 23. novembril, nädal enne oma 21. sünnipäeva.

August Kasaku surmast sai pere teada alles kunagi 1960. aastatel, kuid ka siis ei räägitud neile tõtt. Öeldi, et isa on surnud kopsupõletikku kunagi 1943. aastal. Hiljem, tänu asjaolule, et vanem poeg oli saatuse iroonia tõttu leidnud punarmeelasena sangarisurma, avaldati täistõde.

Olevi esimeseks tööks kol­ hoosis oli kännujuurimine koos kolme eesti noormehega. Üks neist juhtus olema ta progüm­ naasiumi pinginaaber. Klassi­ juhataja Ado Talussaar oli Vabadusristi kavaler, tema poeg Henno oli see, kelle kõrvale Olev istuma pandi. Nüüd tööta­ sid nad saatusekaaslastena taas kõrvuti. Ka sõber Henno isa ­hukati Sevurallagis 1942. aastal.

Olev oli tugevakasvuline poiss, spordimees ja karsklane.

Kuueteistkümneaastaselt teenis ta välja esimese preemia, tehes metsatööl kahekordse normi.

Preemiaks olid kummitallaga saapad. Varsti lagunesid tallad alt ära, tuli nööriga kokku köita.

Toiduga oli olukord kehv.

Naabrinaisel oli kaks lehma, kuid seadus lubas pidada ainult üht. Ema tahtis teist ära osta, pakkus vahetuskaubaks oma karusnahkset kasukat. Kaup jäi katki, sest kaasmaalasest proua laitis tehingu maha. Sakslaste sõjaõnn Venemaal polnud veel kõikuma löönud, uudised nende edust ulatusid ka väljasaadetute­ ni ja andsid lootust. Tuttav suutis ema veenda, et sõda on varsti läbi. Kui algab kojusõit, kuhu sa siis lehma paned? Seda juttu kõrvalt kuulnud tatari vaimulik raputas nukralt pead ja kinnitas, et sõda ei lõpe niipea. Sakslased kaotavad ja kommunism levib üle maailma. Emale jäi kasukas alles ja naabrinaine viis liigse lehma kokkuostupunkti.

Vend Rein oli lahtise peaga, õppis vene keele hästi selgeks ja aitas klassiõdesid koolitööga.

See tekitas venelastest klassi­ (Järgneb lk. 11)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Võru linna…

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!

(Algus lk. 10)

vendades kadedust, poiss pääses hädavaevu organiseeritud kere­ täiest.

Olev oli aastatega meheks sirgunud. Kolhoosi esimees hakkas talle sõbramehelikult meelde tuletama, et oleks aeg endale elukaaslane muretseda.

See mõte oli Olevi endagi peast läbi käinud, kuid kolhoosis ei leidunud vallalisi eesti naisi, kes temale ealiselt kaasaks sobi­ nuks. Esimees teadis neid paik­ nevat aga naaberkolhoosis ja pakkus teise külla sõiduks ho­ bust. Olev haaras pakkumisest rõõmuga kinni, võttis sõidu ette ja tutvus endast kolm aastat noorema Elli Tambergiga. Kui ta õhtul tahtis tagasiteele asuda, keelitas Elli ema teda mitte vastu ööd sõitma hakata, ­ pakkus lahkelt öömaja. Olev ­ heitiski pakutud asemele, kunagi öösel kobis Elli talle ­ kõrvale. Hommikul lahkus Olev teadmisega, et oli ühe öö­ päe­ vaga sooritanud kaks tähtsat ­tehingut: käinud kosjas ja abiel­ lunud. Tagasi sõitis ta esialgu üksi, kuid pärast jäälagunemist läks uuesti naaberkolhoosi ja tõi naise enda juurde.

Siinkohal ei suuda nende ridade kirjutaja vastu panna ­ kiusatusele lisada omapoolsed ­ märkmed. Tambergid on pärit minu kunagisest koduvallast Kavastust. Et nad elasid valla teises otsas, siis ma neid isikli­ kult ei tundnud, kuid nende Andressaare talu on mulle tut­ tav. Pereisa Erich Tamberg oli vaps ja ka tema hukati 1942. aastal Sevurallagis.

Küüditatute väljasaatmise ot­ sus tühistati 1955. aastal, kuid asjaosalisi sellest ei teavitatud.

Kui Olev sellest järgmisel aastal juhuslikult teada sai, hakkas ta nõudma kodumaale saatmist. Ta saabus tagasi Võrru alles 1957. aasta oktoobris naise ja pisi­ tütrega – vanim laps Linda sün­ dis Siberis 24. veebruaril 1956.

Pensionärist emal võimaldati tulla Eestisse jäänud tütre juurde. Hilja oli abiellunud, töötas koolidirektorina ja vajas ­ lapsehoidjat.

Olev meenutab, et kodulin­ nas hoidus nii mõnigi temast kartlikult eemale, mitmed aga võtsid just vastupidise hoiaku.

Viimaste hulgas leidus isegi üks partorg, ideeline kommunist, kuid rahvusliku meelsusega.

Pani Siberist naasnud Olevi ko­ guni rahvamaleva komandöriks.

Teda survestati korduvalt ka parteisse astuma ja püüti isegi nuhiks värvata. Mõlemast hoi­ du­­ miseks jätkus Olevil meele­ kindlust. Ta töötas 30 aastat Võru autobaasis bussijuhina, on üles kasvatanud kolm last.

Linda lõpetas konservatooriumi, temast sai koorijuht. Maire, ­abielunimega Udras, on tegutse­ nud tantsupidude ettevalmis­ tamisega. Pesamuna Tarmot huvitavad isa eeskujul autod. ­ Abikaasa Elli lahkus 2010. ­aastal.

Olev on oma 95 eluaasta juures tegus ja vitaalne nii kehalt kui ka vaimult. Tal on ­ ­tugev ajaloohuvi ja vankumatult kindlad rahvuslikud veendumu­

11

Olev ema ja väikevend Reinuga Siberis.

Tervitused võidupühaks ja jaanipäevaks Nick Kazakoff, Broker Royal LePage Urban Realty 840 Pape Ave Toronto, ON, M4K 3T6 Phone: 416-461-9900 Direct: 416-460-4524

Olev esiktütre Lindaga Siberis.

sed. Möödunud aastal otsustas Võru linnavolikogu teda vääris­ tada Võru linna teenetemärgiga ja premeerida 2000 euroga. Just nende veendumuste taustal tekib tal siinkirjutajaga sõbralik konflikt, mitte aga kokkupõrge, nii kaugele kaks vintsket ja vindunud eakaaslast asjadel ­areneda ei lase.

Olev viitab Ignas Tõrmaküla mälestusraamatule „Vabadus­ võit­leja paguluses“, mille Kalju Jõgi ja siinkirjutaja 1994. aastal välja andsid. Selle viimastel ­lehekülgedel seisab foto kolme Eesti Kaitseliidu Toetusfondi ­juhatusliikmega: Tarmo Rae, Ülo Tamre ja Kalju Jõgi. Foto on aga võetud Toronto Eesti Majas Pätsi ja Laidoneri piltide taustal ja see asjaolu häirib Olevit sügavalt. Ta tuletab mulle meelde, et Kaitseliidu asutas kindral Põdder ja tema tugevaks abistajaks oli kindral Larka. Päts oli hoopis see, kes Kaitseliidu laiali saatis. Olevit ei rahulda minu seletus, et ma ei näe pildil Pätsi ja Laidoneri, vaid Eesti Vabariigi presidenti ja sõjavägede ülemjuhatajat.

„Päts haaras võimu ebasea­ duslikult!“ kuulutab Olev reso­ luutselt. „1934. aasta valimistel sai Larka rohkem hääli kui kõik teised kandidaadid kokku.

Presidendina poleks tema 1939. aastal Punaarmee vägesid üle Eesti piiri lasknud. Praeguses vabariigis on meie suurimateks vaenlasteks alkohol, mõnuained ja ajaloo võltsimine. Vaikiv ajastu tuleb hukka mõista. Seda pead sina Eesti maa ja rahva huvides oma lehe lugejaile ­selgitama.“ Hukka mõista? Olen ajaloo­ sündmusi alati pigem püüdnud mõista, kuid palju on jäänud mõistmatuks. Mõista on raske, hukka mõista jälle liialt lihtne.

Mida ma täie selgusega mõista ei suuda, selle hukka mõist­ miseks ei tunne ma olevat endal õigust. Veel vähem on mul aga õigust Olevile keelata avalda­ mast tema veendumusest kantud arvamust. Sellised mõtted tohik­ sid lepitada kaks ajaloohuvilist vanameest ja võimaldada neil üle ookeanide mõttes suruda ­lugupidamisega teineteise kätt.

EERIK PURJE

nickkazakoff@royallepage.ca

Tervitusi võidupühaks ja jaanipäevaks!

Toronto Eesti Selts Toronto Estonian Society Toronto Eesti Noorte Selts

Tervitusi Võidupühaks ja jaanipäevaks! unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

12

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Nr. 24

Torontos mälestati juuniküüditatuid 14. juuni 1941.a sündmustest ja selle tõesti musta päeva Eesti ajaloos märkimisest on meie tänases lehes juttu mit­ mel pool. Samuti nagu selle päeva meenutamisest nii Eestis kui Kanadas. Möödus ju tänavu 80 aastat meie inimeste vägivaldsest kodu­ dest väljaajamisest ja saat­ misest Siberi karmidesse oludesse, kust väga paljudel enam oma kodupaika tagasi jõuda ei õnnestunud.

Pandeemia tõttu on Kanadas olnud karmid piirangud, mille tõttu eelmisel aastal peeti ainult virtuaalne meenutusüritus. Sel aastal sai osaliselt piirangutest vabanenud Torontos võimali­

kuks ka mälestusürituse korral­ damine vabaõhu-tingimustes.

Balti Liidu Kanadas ning Eesti, Läti, Leedu keskorganisatsioo­ nide ja suursaatkondade korral­ datuna peeti sümboolne mäles­ tusküünalde süütamise üritus 14. juuni õhtul Toronto Raekoja ees Nathan Phillips väljakul.

Teiste hulgas olid kohal ja esinesid päevakohase lühikese sõnavõtuga Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevicius ja parlamen­ diliige Yvan Baker. (EE) (Pilte 14. juuni mälestusüritu­ selt on Eesti Elu veebil eestielu. ca)

Eesti suursaadik Toomas Lukk, Läti suursaadik Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Darius Skusevicius.

Foto: ©Ülle Baum

Juuniküüditamise 80. aastapäeva puhul Kolme Balti riigi suursaadi­ kud kogunesid 4. juunil Kommunismiohvrite memo­ riaali juures Ottawas, et teha koos ühisfoto juuniküüdita­ mise 80. aastapäeva puhul.

Eesti suursaadik Toomas Lukk, Leedu suursaadik Darius Skusevicius ja Läti suursaadik Karlis Eihen­ baums mälestasid üheskoos sel hetkel kõiki neid mitmeid tuhandeid süütuid inimesed, kes Balti riikidest viidi sa­­ma­ aegselt sunniviisiliselt 14. juunil 1941. a. vangilaagri­ tesse ja sunnitööle Siberisse.

Eestist küüditati sel päeval tahtevastaselt enam kui 10,000 inimest ja nende seas mehi, naisi, vanureid ja lapsi, kellest ­ vaid vähesed jõudsid hilisema­ tel aastatel oma kodumaale ta­

gasi. Pikad aastad on möödunud sellest saatuslikust päevast, kuid nende inimeste traagilist saatust ei tohi me unustada.

Kommunismiohvrite memo­ riaali juurde tulid sel päeval ka Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk ja Läti suursaadiku abikaasa Inara Eihenbauma.

Selle Kanada rahvusraamatu­ kogu ja -arhiivi lähedus ,,Garden of the Provinces and Territories“ iluaias asuva Kana­ da Kommunismiohvrite memo­ riaali ametlik kinnitamine toi­ mus 2. novembril 2017. a., millest võtsid teatavasti võtsid osa Eestlaste Kesknõukogu Kanadas endine president Marcus Kolga, Kanada valitsuse liige ja Parliamentary Secretary to the Minister of Heritage Arif Virani, Gruusia suursaadik

Kons­tantin Kavtaradze, Kanada kultuuripärandi minister Mela­nie Jolie, ,,Tribute to Liberty“ esimees Ludwik Klimkowsk ­ ,,,Tribute to Liberty“ juhatuse liige Markus Hess, Läti Fö­ deratsiooni, Balti Föderatsiooni ja Kesk-Ida Euroopa Nõukogu Kanadas esimees Andris Kes­ teris. Alles veel ehitamise käi­ gus olevast memoriaalist saab kommunismiohvrite igavese mälestuse sümbol Vahtra­lehe­ maal.

Tugevast tuulest tingitult põlesid küünlad sel 4. juuni pärastlõunal Kanada pealinnas vaid seal üürikese hetke. Ärgem unustagem inimsusevastaste kuritegude ohvrite üürikesi ­ elusaatusi. Mälestused jäävad ­ elama. ÜLLE BAUM

Eestis meenutati 80 aasta möödumist juuniküüditamisest Sümboolseid mälestusküünlaid asetavad Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevicius, parlamendiliige Yvan Baker ja Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums.

Oma kahel korral Siberisse viidud sugulast (vt ka artikkel EE # 23, 11.06.2021, lk 12 ,,Eda Puksov, kahel korral küüditatud Venemaale“) ja teisi õigusvastaselt represseerituid austas küünla süütamisega Andres Raudsepp.

14. juunil möödus 80 aastat juuniküüditamisest, mille meenutamiseks toimusid Eesti eri paikades mälestusüritused Tallinnas Vabaduse väljakul avati installatsioon ,,Pisarate va­ gun“. Mälestuspärgi asetati ka Toompea külje all Linda kuju juures ning suurem tseremoo­ nia, millest võttis osa ka Vaba­ riigi President, toimus kommu­ nismiohvrite memoriaali juures. ,,Iga lugu sellest valusast kannatuste kangast on isiklik ja alati väärt meeleshoidmist. Sest nendes lugudes on vabaduse kaotanud inimeste traagika – nende, kes viidi, nende, kes jäid, nende, kes tagasi tulid ja tagasi tulles ikka pidid vaiki­ ma,“ ütles president Kersti Kaljulaid.

Memoriaalile, kuhu oli seni talletatud 22 000 hukkunu nimed, lisati sel aastal veel 250 kommunismiohvri nimed.

Rakveres toimus juuniküüdi­ tamise mälestusüritus Rakvere tammikus 14. juunil 1991. a avatud Okaskrooni mälestus­ märgi juures. Mälestusminuteid peeti Ida-Virumaal Purtse hiiemäel, kuhu 30 aastat eest rajati kommunismiohvrite lei­ ­ (Järgneb lk. 13)

14. juuni varahommikust kuni hilisõhtuni meenutas Tallinnas Vabaduse väljakul kuulatav-vaadeldav installatsioon ,,Pisarate vagun“ eesti luuletajate loomingu toel 80 aasta möödumist juuniküüditamisest. Ürituse võõrustaja Inimõiguste Instituut kirjutas: ,,Jüri Üdi, Marie Under, Henrik Visnapuu, Kalju Lepiku ja Thavet Atlase luuletustes kajastuvad küüditamine, sellega ­seotud traumad ning küüditamisohvrite mälestamine läbi aastakümnete ja erinevate olukordade nii kodu- kui välis-Eestis.“ Luuletusi esitasid virtuaalselt näitlejad Helena Maria Reisner (pea­ osatäitja filmis ,,Seltsimees laps“), Merle Palmiste, Kaspar Velberg (peaosa filmis ,,1944“) ja Rein Oja. Muusikalisi meenutusi esitas akordioni saatel lauldes Toomas Lunge. Fotol ei ole esinejaid näha, kuna nad olid olemas vaid virtuaalselt ehk hologrammina projekteeritud vaguni kesksesse ossa. Kõiki esitusi saab järele vaadata: https://juunikuuditamine.eihr.ee/ Foto: Anu Hint

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

13

65 kasepuud Seedriorule

Eestis meenutati…

(Algus lk. 12)

Erik Must

Suur aitäh kõikidele, kes aita­ sid läbi viia aktsiooni 65 kase­ puud 65 aastasele Seedriorule!

Laupäeval, 5. juunil viidi Seedrioru Suvekodu maa-alal Rutti Yalle ja Helle Wichmani eestvedamisel läbi kasepuude istutamise talgud Seedrioru 65. aastapäeva märkimiseks. Ka­se­ puid said Seedrioru toetada soovijad osta varem sel aastal.

Noored puud hakkavad sir­ gudes pakkuma päikesevarju nii võrkpallimängijatele kui tiigis supelmõnusid nautijatele.

Seedrioru juhatus ütleb aitäh kõikidele puude ostjatele, istu­ tajatele ja ka Seedrioru päkapi­ kule, kes puude kastmise eest hoolt kannab ning Northern Birch Credit Unionile aktsiooni toetamise ja St. Jacob’s Country Nurseryile kasepuu-istikutega varustamise eest.

(Rohkem pilte Eesti Elu veebi­ lehel: eestielu.ca)

Kayla Montgomery

napark, kus asuvad Eesti valu­ kaart, Lüganuse kihelkonnas hukkunute leinamüür ja pargi eestvedajale Uno Säästlale pühendatud pink.

Värskas mälestati Kaitseväe Akadeemia korraldatud üritusel Eesti ohvitseride küüditamistja hukkamist 1941. aastal.

Tartus peeti mälestusüritus Murtud Rukkilille monumendi juures.

Pärnus toimus tseremoonia põhjalikult uuendatud Leina­ pargis.

Haapsalus toimusid sel päeval Hans Alveri mälestusüri­ tused tema perekonnakalmu juures. Vabadussõja veteran, arst ja pikaaegne Haapsalu lin­ napea Hans Alver oli küüdi­ tatute hulgas, ta on maetud Siberisse. Alveri pojapoeg Jaan Alver annetas mõne aja eest Läänemaa muuseumile kuna­ gise linnapea arhiivi, millest osa materjali kasutati Haapsalu ­raekojas avatud näitusel.

1941. aasta 14. juunil küüdi­ tati ilma kohtuotsuseta ja loo­ ma­ vagunites Siberisse 10 205 eestlast. (ERR/EE)

Filateelia. Uus postmark EUROPA – ohustatud elusloodus Sarjas EUROPA lasi Omniva (Eesti Post) käibele kaks 1.90 € nominaalväärtusega post­ marki ohustatud elusloodusest – Kaunis kuldking ja Vaenu­ kägu.

Mõlemad postmargid on ku­ jundanud Vladimir Taiger ja margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Kaunis kuldking (Cypri­pe­ dium calceolus) on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik. Õied on kuni 10 cm suurused ja kingakujulised. Õitseb mai lõpust juuli alguse­ ni. Kaunis kuldking on putuk­ tolmleja, õite nõrk vanillilõhn meelitab ligi väikeseid putu­ kaid. Õis on aga tolmeldavate putukate jaoks lõks, sest kinga­ kujulisest huulest pole muud

väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda roni­ des. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi­ harudega. Kasvab tavaliselt puisniitudel, metsaservadel ja hõredamates kuuse-segametsa­ des.

Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on ere ja kirev tuvisuurune lind. Pea peal on tal sulgedest hari, mis tõuseb ­erutudes püsti. Elegantset lindu võib enamasti näha maapinnal kõndimas ja vahel ka lühikesi maid jooksmas. Ta suudab ka puutüve mööda ronida, ainult seda õnnestub näha väga harva.

Lennul meenutab ta suurt libli­ kat, sest ta lendab lainjas joones ja vehib lennu ajal tihedasti oma kirevate tiibadega. Vaenu­ kägu teeb pesa puuõõnde, maapinna- või müüriõõnsusse.

Inimesi ta pelgab, kuid inimehi­ tisi mitte. Kord hõivatud pesa

püüab lind mitmel aastal ka­ sutada. Linnud pesa ei korista ja see haiseb. Toiduks on vaenu­ käol peamiselt putukad, eriti mardikad ja nende vastsed.

Küll oli haruldane, pärast 15 pika kuud, külastada oma armsaid Ehatare õues. Fotol on Mart Lupp oma ema Eha Luppiga.

NOORTE NURK

Ameerikast eesti koolis Kanadas Minu nimi on Kaja. Ma olen üheksa aastane ja elan Ohios, Ameerikas. Minu isa on ainuke meie peres, kes ei räägi eesti keelt. Mu ema, Lembi Veskimets, sündis Torontos ja õppis eesti keelt oma vanemate käest, kes sündisid Eestis. Minu ema õpetas mulle, mu õele ja mu vennale eesti keelt.

Jõuludel me saame kokku eestlastega, kes elavad Ohios.

Me sööme eesti toitu ja jõuluva­ na tuleb. Et saada temalt kingi­ tusi, me peame esinema. Mina mängin talle vioolat ja klaverit.

Kaks aastat tagasi me reisi­ sime minu perega Eestisse, et kohata meie sugulasi ja näha laulu- ja tantsupidu. Ma isegi käisin eestitantsulaagris!

Enne kooronaviirust me külastasime Torontos meie va­ naema (Rutt Veskimets) ja tädi (Leiki Veskimets) tihti. Hiljuti ma olen hakanud nendega rääkima telefoni kaudu, kirja teel vöi interneti kaudu.

Tavaliselt mina ja minu õde Kiili ei saaks Toronto eesti koolis käia, aga sel aastal ­ koroonaviirus sundis seda vir­ ­ tuaalseks muutuma. Mina ja Kiili saime õppida eesti keelt teiste lastega igal teisipäeval.

Meie õpetajad olid Eve Järve,

kes õpetas eesti keelt ja Elin Marley, kes õpetas loodusetundi.

Eesti keele tunnis me kirjuta­ sime kevadest, kuulasime jutte eesti keeles, tegime erinevaid eesti mõistatusi ja palju veel.

Loodusetunnis me uurisime mitme looma jalajälgi ja vaata­ sime, kuidas meie tomati- ja paprikataimed kasvasid igal ­ nädalal. Me isegi tantsisime, mis meie õpetajale meeldis hirmsasti. Kuigi teistmoodi, see oli fantastiline kogemus!

Mul on hea meel, et ma sain selles oseleda sel aastal!

KAJA LEIKI MCKELWAY

14

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Nr. 24

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS! EELK Põhja-Ameerika Praostkond tervitab VÕIDUPÜHA puhul Pühakirja sõnaga: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.

Ps 33:12

EELK Peetri Kogudus Torontos

Toronto Vana-Andrese kogudus, nõukogu ja õpetaja

E-residentsuse tulud riigile olid ligi 20 miljonit eurot Eelmisel aastal ulatusid e-resi­ dentsuse tulud rekordilise 19,7 miljoni euroni ja kulud olid 4,85 miljonit eurot.

Möödunud aasta kasum on programmi ajaloo suurim.

E-residentsus teenib iga sellesse pandud euro enam kui nelja­ kordselt tagasi. Kuue ja poole aasta jooksul on e-residentsuse otsene mõju Eesti riigieelarvele olnud üle 63 miljoni euro.

E-residendid on Eestisse loonud üle 17 000 ettevõtte.

Tänavu märtsis lisandus enam kui 400 uut firmat, mis tähistab samuti rekordit. Viimasel kol­ mel aastal on e-residendid loonud 20 protsenti kõigist Eestisse registreeritud osaühin­ gutest.

Hiljuti avati neli uut e-resi­ dendi digi-ID väljastuspunkti: Lõuna-Aafrika Vabariigis, Bra­ siilias, Tais ja Singapuris.

E-residentsuse programm loodi 2014. a lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi­ID-kaardi omanik saab doku­ mente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnis­ tavad Eesti ID-kaarti. E-resi­ dentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. (PM/EE)

Tabati Eesti juveeliröövlite jõuk

EELK Hamiltoni Kogudus

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

Akadeemilised Kanada Eesti Naised

Rahvusvahelise politseioperat­ siooni raames peeti kinni kaheksa inimest, keda kaht­ lustatakse kuulumises juveeli­ poodide röövimisele spetsiali­ seerunud Eesti jõuku.

Austria uudisteagentuuri APA andmetel viis vahistamis­ teni Itaalia politsei algatatud juurdlus 2017. a Veneetsias aset leidnud röövikatse uurimiseks.

Jõuk tahtis märtsis 2017 röövi­ da Püha Markuse väljakul asuvat juveeliäri. Röövi ette­ ­ valmistamise käigus paigutasid kurjategijad kellatorni alla ja ühele väljakuäärsele tänavale suitsupommid, mis tekitasid tu­ ristide seas paanikat. Üks turist kutsus politsei ja röövlid põge­ nesid saagita sündmuskohalt.

Itaalia politsei kaasas uuri­ misse Austria, Prantsusmaa, Eesti ja Soome kolleegid.

Uurimine selgitas, et Eesti röövlijõuk tegutses kogu Euroo­ pas ning oli keskendunud ju­ veeliäride röövidele. Jõuk teki­ tas röövidega üle miljoni euro kahju, kirjutab Puls24 viitega uudisteagentuurile APA. The Guardiani teatel röövis jõuk 2016. a juveeliäri Prant­ susmaal Korsika saarel Bastias.

Austria Tirooli liidumaa kriminaalameti andmetel oli jõuk seotud ka 2017. a oktoob­ ris Innsbruckis aset leidnud ­juveelirööviga. (PM/EE)

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Õnne Eesti rahvale Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Tervitusi Võidupühaks ja Jaanipäevaks saadavad Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas liikmeskoorid Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor Estonia Koor Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Portlandi Eesti Seltsi Segakoor Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik Toronto Eesti Meeskoor

TERVITAME VÕIDUPÜHAL JA JAANIPÄEVAL

Jõekääru Kohtumiseni suvekodus ja JK-Kalev võrkpallilaagris järgmisel suvel! www.joekaaru.com

Tervitusi Võidupühaks ja jaanipäevaks!

EESTI KODU INC. 50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ont. M1E 4Y1

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

NOORTE NURK

15

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!

Hapu ja kapsas, aga mitte hapukapsas

Mida Markus korjab? Seljas on tal roheline skaudi/vormi pluus ja matka/kaaslasteks teised hundud, kellest enamik on tüdrukud.

Nii on Eestis. Oli 16. lehe/kuu (mai) Tädu õppe/rajal Tallinna külje all Viimsi pool/saarel (penisula). Poiss nopib midagi oma pihku ehk peo/pessa, nii nagu linnud viivad toitu poegadele pessa. Marju veel ei ole ja seeni päris otse metsas nii ei sööda – Markus pistab kogu aeg midagi põske! Kindlasti pole see ka väike värske naadi-, või/lille-, ega nurme/nuku/leht, mida ema küll salatisse kevadel puistab. Sööma kutsub varjulise metsa all midagi tugeva/maitselist, mis meelitab sööma aina veel ja veel...

Soovime teile kõigile head Võidupüha ja sõbralikku, toredat Jaanipäeva!

Tervitusi võidupühaks ja jaanipäevaks!

Eesti Majandusklubi Kanadas

Metsa varjus on maa kaetud just/kui ristik/heina (clover) lehtedega, mis õitseb väikeste valgete kelluk-õitega. Pimeda ja jahe­ daga tõmbavad õied ja isegi lehed keskelt kokku ja kinni. See pole ristik, vaid jänese/kapsas, mis ometi pole mingi kapsas.

Kapsa/pead ju pole, rahva antud nimi lihtsalt selline. Aga hapu on ta küll, sest selles on palju C vitamiini ja hapet (acid). Seda lapsed metsa all kevadel söövadki! Eestis on see üks/ainuke liik – harilik jänesekapsas (wood sorrel), aga mujal on neid sadu erinevaid sorte, ka Põhja-Ameerikas. Taime ladina/keelne nimi Oxalis tähendabki HAPU, sest temas on oblik/hapet, (oxalic acid), mis väga suure söömise puhul võib isegi tunda anda – ärge minge liiale! (Liia kes?) See oli nali. Liiale minek tähendab liiga kaugele minekut ja mitte heas suunas. Kõik Liiad, Miiad, Piiad ja Markused metsa põhja/maist sidruni/salatit sööma!

Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn

Legendaarne parfüüm sai sajandivanuseks Legendaarne parfüüm Chanel no. 5 sai 5. mail sajandi­va­nuseks – 1921. aastal muu­ tus parfüümimaailm igaveseks – moelooja Coco Chanel andis välja nüüdseks legendaarseks saanud lõhna.

Vikerraadio saates Viker­hom­ mik rääkis Anu Merila, et nime sai legendaarne parfüüm Coco Chaneli õnneumbri ,,5“ järgi. ,,Kui ta tuli ambitsioonika

idee peale, et soovib omani­ melist parfüümi, mis oli muide esimene selletaoline ajaloos, siis ta teadis täpselt, mida tahab ja mida ei taha. Ernest Beaux, kes oli vene päritolu parfüümi­ meister, nägi kurja vaeva, et tema tahtmisi täita,“ kirjeldas Merila saates. ,,Beaux valmistas kümme erinevat lõhanproovi ja pani kaminasimsile. Sel päeval aga Cocol Chanelil pea väga valutas, seega ta nuusutas neid põgusalt ja valis välja viienda, usaldades oma õnnenumbrit.

Nii sai see parfüüm oma nime.“

Head Võidupüha ja jaanipäeva tähistamist!

Elagu, õitsegu Eesti ja eestlaste sugu!

Eesti Liit Kanadas Merila lisas, et Chanel ei tahtnud teha parfüümi, mida ka­ sutasid ainult korralikud naised.

Talle ei meeldinud ei roosi­ lõhnalised ega ka muskuse lõhnaga parfüümid – ta tahtis luua parfüümi, mis lõhnaks nagu naine. ,,Ta mõtles, et see

on kõige kavalam aksessuaar tema rõivaste juurde, sest seda saab kanda kogu aeg.“ Chanel no. 5 oli ka esimene parfüüm, milles kasutati sün­ teetilist ainet – aldehüüli ehk aromaatset alkoholi. ,,Naised, kes selle vastu huvi

tunnevad, hindavad seda, et lõh­ na nimi, pudel ja retsept pole sada aastat muutunud. Ka Chaneli logo pole sada aastat muutunud ja ometi on meil selja taga suur disainisajand,“ ­ võttis Anu Merila legendaarse parfüümi loo kokku. (ERR/EE)

16

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Nr. 24

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

International outrage, the genesis of political jokes Irrespective of the tedious mother-in-law cliché, the newest political joke about ­ Belarus’ Alexandr Lukashen­ko was to be expected: In an e-mail to the President of Belarus, a hapless son-in-law writes, “My mother-in-law is taking the next Ryanair flight number 1268 from Paris to Moscow and will be flying over you territory at around 8:00 pm.

I distinctly heard her criticizing you regime this Sunday at the dinner table. You are welcome.”

The joke of course is a cyni­ cal reference to the forced land­ ing of a passenger airliner over Belarus territory recently.

Specifically, Lukashenko osten­ sibly scrambled a military jet to forcibly land a passenger plane because of a “bomb report” that turned out to be fake. The Lithuania-bound flight was ­diverted to Minsk, where jour­ nalist Roman Protasevich was arrested for being involved in “extremism”. Protasevich is well known for his pro-democracy activism and has lived in self-exile for fear of Lukashen­ ko’s reprisal.

Western media expressed outrage and governments ­promised the most severe sanc­ tions. A previously unacknowl­ edged reserve of jokes ridiculing Lukashenko and his regime is now emerging. Anastasiva Fiadotova, a scholar at Tartu University has commented: “The lack of visibility of a nation’s humour can be ex­ ­ plained by the lack of attention towards it on behalf of the media, popular culture and of ­ course, researchers.”

Belarus, a country of 9.4 million, bordered by Latvia, Lithuania, Poland, Ukraine and Russia, till now, was never a major international headline­maker, in spite of its blatant government political suppres­ sion ilicting determined, wide­ spread unrest.

Thus stereotypical Belarusian humour is a product of self­awareness. Belorusian humour can therefore make sense to Belorusians themselves. Jokes have usually dealt with sub­ missiveness and passiveness.

Fiadotova points to a typical joke targeting these character traits: A Russian sat on a bench with a nail sticking out of it. He

sprang up, crushed it, cursed and left. A Ukrainian sat on a similar bench, stood up, yanked out the nail and left with it. A Belorussian also sat on a simi­ lar bench, remained seated, felt the jabbing nail and finally said “Maybe I should sit this way.”

Belarusians usually depict themselves as victims rather than aggressors, focusing on tolerance and patience, accord­ ing to Fiadotova. It creates an ambiguous image of a people and prevents them from pur­ suing their own agenda and ­defending their rights.

But they have an arsenal of jokes that speak otherwise, that haven’t been yet identified with a nationality that seems to choose peaceful means for change rather that open conflict.

A man is walking down a street in Minsk, close to a de­ monstration protesting fraudu­ lent election results. A cop jumps out of a car and starts beating up the guy. The man yells, “No, please, stop! I voted for Lukashenko.” One of the cops responds: “Shut up, liar!

No one voted for Lukashenko.”

It’s impossible to tell any political joke without knowing ­ the contemporary or historical context of the the situation. The following can be interpreted from more than one viewpoint but wide background knowl­ edge is essential to understand it.

British Prime Minister Boris Johnson, Donald Trump and President Alexandr Lukashenko are in a hot air balloon and one of them must go over the side in order to save the other two.

They hold a vote as to who it will be.

Result: Boris Johnson one vote. Donald Trump three votes.

Alexandr Lukashenko 220,314 votes Lukashenko demanded a recount.

You only need a passing knowledge of the Soviet govern­ ment, a little of its Communist leaders and not much more to appreciate this old, classic story that depicts that absurdity of the inhumane and corrupt system.

Stalin, Khruschev and Brezhnev are traveling on a train when it shudders to a halt.

“Fix it,” orders Stalin. The engi­ neers repair it but the train still

Marking the eightieth anniversary of the June 14 Soviet deportations in the Baltic states at a special ceremony at Toronto City Hall Square were: Yvan Baker, Member of Parliament; Andris Kesteris, President of the Latvian National Federation in Canada and the Baltic Federation in Canada; Kairi Hemingway, President, Estonian Central Council In Canada; Latvian Ambassador Karlis Eihenbaums; Lithuanian Ambassador Darius Skusevicius; Marcus Kolga, President, Central and Eastern European Coalition; Kazimieras Deksnys, President, Lithuanian Canadian Community Inc. Photo: K. Kiilaspea

Canada and Europe share entwined past and future Toomas Lukk, June 7, 2021 Canada’s participation in PESCO’s work constitutes a vital development significantly augmenting the transatlantic bond and contributing to the EU and NATO co-operation.

In today’s geopolitical realm, the arc of instability spans from the Middle East to North Africa and from Asia to the Americas.

The world faces threats of ­terrorism, climate change, refu­ gee crises, the COVID-19 pan­ demic, and also irresponsible and destabilizing behaviours of authoritarian regimes.

On May 6, the ministers of defence of the European Union accepted the request of the United States, Canada, and Norway to participate in the Permanent Structured Cooperation PESCO) Military Mobility project. PESCO is the part of the European Union’s security and defence policy, a strategic platform that pursues the structural integration of the national armed forces.

The defence ministers’ meet­ ing in September 2017, in Tallinn, Estonia, during the Estonian Presidency of the Council of the European Union, paved the way for launching PESCO in December of that same year, and the PESCO

does not move. “Shoot every­ one,” orders Stalin. All the en­ gineers are shot, but the train stands still. Stalin dies.

“Rehabilitate everyone,” orders Khrushchev. The engineers are rehabilitated, but the train does not budge. Khrushchev is removed from power and re­ ­ placed. “Close the curtains, and pretend we’re moving.” orders Brezhnev.

LAAS LEIVAT

­security.

Military mobility, however, is a major factor for the credi­ bility of European defence in response to this changing secu­ Military Mobility project in rity environment. The participa­ 2018. The prelude to this deci­ tion of Canada, the U.S., and sion was the changing security Norway, key NATO and Euro­ environment, which stimulated pean partners, in PESCO’s efforts to enhance cooperation work constitutes a vital de­ of developing defence capa­ velopment significantly aug­ bilities. menting the transatlantic bond Over the last decade, Russia and contributing to the EU and has proven to be the single-­ NATO co-operation. The PESCO biggest source of instability in projects also include co-opera­ Europe. Russia’s war against tion in other areas, such as Georgia in 2008 exposed its medical services, training, cyber ­aggressiveness and indicated the response, disaster relief, mari­ changing security environment time and space surveillance, in Europe. Illegal Russian and intelligence. The PESCO annexation of Crimea and the Military Mobility project ad­ ­ invasion of Eastern Ukraine in vances preparedness, resilience, interoperability.

The 2014 opened a new geopolitical and m ­ a­ j ority of PESCO projects chapter, shifting from peaceful post-Cold War years in Europe ­respond to NATO priorities.

For Canada, NATO and the to a more turbulent stage.

European Union play a central Russia, however, uses total role in its foreign policy. NATO denial policy, well expressed in is Canada’s most important Russian Foreign Minister Sergei multilateral security ally and the Lavrov’s derisive comment to European Union is Canada’s Interfax on May 6 regarding the EU’s decision to impose restric­ strategic partner. Thus, Canada tive measures against Russia as welcomed the EU’s decision allowing third- party participa­ ­ “illegal and for no reason.”

The recent escalation of tion in PESCO and expressed t­ensions on the Ukrainian bor­ satisfaction with the possibility der and in the Black Sea clearly to work closer with European show that challenges are no partners.

Canada’s strategic interests longer limited to the military ­ in Europe began long before sphere. The challenges spill NATO or the European Union over into the information, tech­ were established.

During the nological, economic, and other two World Wars, Canada’s men domains attempting to impact and women sailed across the domestic and foreign audiences.

Atlantic to defend Europe.

After The developing security ­situation in Europe requires an the occupation of Eastern adequate response, new tools Europe by the Soviet Union, and approaches. The EU, Canada became a destination expan­ ding beyond traditional for refugees. Since then, many territory, advances its defence Europeans have found new capabilities and reinforces the homes in Canada, and gone on European pillar within NATO. to contribute to its history and NATO, strengthening its re­ success.

PESCO’s ambition is to be­ sponse to disinformation, terror­ come an “instrument to foster ism, and cyber-attacks, bolsters common security and defence,” the EU’s activities in the civilian providing Europe with “a domain. NATO remains the cornerstone of transatlantic ­ (Continued on page 17)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

We must hold the perpetrators of Soviet crimes to account Marcus Kolga, The Toronto Sun, June 2021 Eighty years ago, a targeted campaign of Soviet commu­ nist repression against the people of Estonia, Latvia and Lithuania peaked with mass deportations carried out over several nights in June of 1941.

The dreaded sound of a heavy knock on the door in the middle of the night signalled that a troika of Stalin’s hench­ men were waiting to storm into the home or farm to herd fami­ lies onto waiting trucks at gun point. From their homes, they were driven to central railway depots and onto waiting cattle cars, which would carry the vic­ tims off to distant Gulag slave labour camps – often never to return.

Over 40,000 people were arrested and deported by the ­ Soviets in this way around the night of June 14th, 1941. Their only crime was to be teachers, police officers, professors, ­entrepreneurs, religious leaders, elected officials or farmers. A large portion were children – whose only crime was to have a parent who belonged in one of the Soviet’s categories of “un­ desirables.” Millions of people throughout Eastern and Central Europe would experience wave after wave of brutal Soviet repression and terror over the ­ following 50 years.

The memories of the survi­ vors of the first 1940-41 Soviet occupation and the June 1941 targeted mass deportations are harrowing.

Tiiu Salus, a child victim, was arrested with her pregnant mother and physically chal­ lenged brother in the middle of the night by a Soviet Destroyer Battalion. As they were being marched to the train station, Tiiu’s young brother collapsed.

When a Soviet soldier raised his rifle to shoot the little boy, Tiiu took hold of the end of the barrel crying and begged the Soviet soldier not to kill him.

According to Estonian historical statistics, nearly 4,000 children were deported by the Com­ munist Soviets on the night of June 14, 1941. Of them, over 1,000 were under the age of 4 – most of whom never survived the journey and a rare few ever returned home.

Not every Estonian, Latvian or Lithuanian was a victim of the occupying Soviets or Nazis.

As in other European nations,

Canada and Europe…

(Continued from page 16)

c­oherent full spectrum force package, in complementarity with NATO.” Extending the invitation for participation to the key partners increases the effectiveness of military partnerships, improves logistical capabilities, and

there were collaborators too – although not to the same degree as in other nations like Italy or France. While Nazi collabora­ tors have been researched and some have been brought to jus­ tice, very few Soviet criminals or collaborators have.

Two years ago, I was horri­ fied to discover that Soviet col­ laborators have lived freely among us in Canada.

While researching Soviet and Nazi collaborators and victims in an Estonian archive, I no­ ticed a familiar name in the records that matched that of a ­ distant relative in Toronto. I ­remembered the man from my childhood, as a member of our small community. That man spent some summer nights in the company of my grand­ parents, alongside others who had fled their homes because of the Soviet terror and crimes that this so-called friend had osten­ sibly had a hand in carrying out.

In addition to sharing the same name, the person’s date of birth and birthplace in the Estonian records were reflected in his Canadian obituary. While the records only identify the man as having been a member of a Soviet Destroyer Battalion, the role of these groups in ­carrying out arrests, executions and mass human rights abuse is a basic historical fact.

While this man’s friends and family grieved the victims of Soviet terror, who died from starvation, disease and torture in cold and grimy gulag camps, he lived among them freely, ­dying peacefully, in a clean bed with his family around him in Toronto, never being held to ­account for his role.

The circumstances and level of his collaboration, if any, in executing the Soviet mass crimes and the June 1941 de­ portations may never be known.

But this does underscore the urgent need to research and ­ identify the few remaining Nazi German and Communist Soviet collaborators who continue to live among us in Canada and other democratic nations who have escaped justice for the past 80 years. We owe this to the victims of the June 1941 Baltic deportations, and all other vic­ tims of Soviet and Nazi crimes.

(Marcus Kolga is a human rights activist and president of the Central and Eastern European Council in Canada.)

b­olsters conventional deter­ rence. Partners’ input will help PESCO to reach its potential and goals.

Canada stands firmly with its European partners. Thus, Cana­ da and Europe are entwined in their past and future.

(Toomas Lukk is the Estonian ambassador to Canada.)

17

Employment Opportunity The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE AND MARKETING MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity.

The successful candidate will manage the Foundation’s office and one part time employee. The Manager will oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets, and assume other duties.

The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future.

We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume by June 30, 2021 to president@estonianfoundation.ca.

Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

The Yearly Rendezvous of Dawn and Dusk Vincent Teetsov Every Jaaniõhtu, it’s said that koit (dawn) and hämarik (dusk) join together for one day, and one day only. When the days are at their very ­longest in the northern hemi­ sphere, one can see how the end of one day and the begin­ ning of the next fade into each other. These times of day are anthropomorphized as lovers who meet briefly, before they are separated for 12 months until the following solstice.

This story has become espe­ cially pronounced in Estonian folk culture since Friedrich Robert Faehlmann published his story Koit ja Hämarik in 1840.

Faehlmann is also known for being the co-founder of the Learned Estonian Society at the University of Tartu.

In his story, dawn is a young man who ignites the sun in the morning, while dusk is a young woman who extinguishes the flame in the evening. Upon crossing paths at the time of Jaanipäev, they fall in love and wish to stay together. However, they must carry on in their ­duties, and so they kiss and part ways.

For its connection to a ­moment of the year that’s cen­ tral to the Estonian calendar, Faehlmann’s story became cele­ brated as a monument of Estonian literature, especially during the Estonian Age of Awakening (Ärkamisaeg). The story’s roots extend deep into the Baltic region. As folklorist Matthias Johann Eisen ex­ plained in his book Eesti mütoloogia, some scholars have pointed out the similarities be­ tween Koit ja Hämarik and ­other local legends, such as the Lithuanian folk tale of Aušrine· (the Morning Star) and Vakarine· (the Evening Star), who take opposite roles in waking up and preparing the sun for bed.

Koit and Hämarik, along with a grandfather figure played (Continued on page 18)

EFC Scholarship recipient

Max Tuju MAX TUJU is an Estonian-Canadian university student who received a 2020 EFC Scholarship. Max is currently com­ pleting his undergraduate degree in Geography at Lake­ head University.

Attending Jõekääru was an important experience for Max to feel connected to his heritage. Max isn’t quite sure yet what his future will hold after gradua­ tion.

On being Estonian Since visiting Estonia in 2015, I have gained a greater understanding and appreciation of what be­ ing Estonian means. The fact that I was able to travel to a land that stands strong t­oday in spite of numerous f­oreign in­ vasions and occupations in the past stood out to me as a tes­ tament of the strength and resilience of our people in the Fatherland. That against all odds, we have retained our cultural identity and remain united as a nation, no matter ­ where we may have ended up in the world.

Personal and family ex­ periences have taught me very much about what being Esto­nian collectively means. It means that we are a resilient and strong people who are willing to persevere in our goals as a nation, no matter what we may face. I feel empowered by this because I know that our ­nation will continue to not only survive, but also thrive in the face of today’s world.

On the role of EFC Estonian Foundation of Cana­ da is important to the c­ ommunity because it provides Canada’s Estonian communi­ ty with a cultural institution that acts as a cornerstone to unite, inform, and serve the wider Estonian diaspora in Canada, as well as provide a sense of ­common purpose for this community.

Based on personal experience, I can see why the mission of the Estonian Foundation of Canada remains vital, as I have gained a greater understanding of what being of Estonian ­descent means for me and my family.

Photo: traveller.ee

18

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Do the Solstice Swing

Haven Kakumäe Marina.

Photo: visitestonia.com

Plotting the course of the boating industry Vincent Teetsov In the month of April 2021 alone, 3,807 new Pleasure Craft Operator Cards, which allow individuals to operate non-commercial boats, were issued across Canada. Of these, the highest numbers were in Ontario (1,825), Québec (922), and British Columbia (448).

With Canadians going on more local vacations over the last year, the country has seen an increased interest in boating, to explore the country’s 243,042 kilometres of coastline, including the mainland and off­ shore islands of Canada. This is the most in the entire world.

Furthermore, lakes make up approximately nine percent of ­ Canada’s 9.985 million square kilometres, which is also more than any other country.

We can see parallels in Estonia, which has around 3,800 kilometres of coastline and nearly 1,500 lakes to navi­ gate by boat. There is so much to see and understand of coastal and lakeland landscapes in Estonia and Canada, and yet, there are limitations to boating’s popularity as a recreational ­activity.

In Estonia, one challenge is the availability of marinas where one can keep a boat.

According to Marina World’s 2017 market update on Estonia, of Estonia’s 186 marinas, approximately 50 of them are ­ deep and large enough for boats larger than dinghies to dock or berth. Jaano Martin Ots, CEO of the Estonian Small Harbour Development Centre, lobbied the Estonian government for support in creating a network of marinas “about 48km (30 mi) apart to enable day sailors to cruise the coast.”

Part of Ots’ motivation has been to bring back a greater interest in sailing. The Marina ­ World report noted that there are “2,500 registered leisure boats in Estonia, but most are motorboats or recreational fish­ ing vessels.” Ots attributes this to sailing being discouraged during Soviet times, in an ­attempt to stop Estonians from leaving the country.

The lobbying was successful, as there are several new, ­spacious marinas for those boat­ ing around Estonia to enjoy and pause at. One of them listed on Visit Estonia’s website is Haven Kakumäe Marina in Haabersti, Harju County. Regarded as a “five-star harbour”, it cost 20 million Euros to build. The ­marina has 300 guest slips for boats of up to 30 metres long and with a maximum draft of 320 centimetres. Amenities in­ clude fuel, a sauna complex, a laundry facility, and shower access. Visitors can berth their ­ boats for free for three hours.

However, not every marina is like this. For instance, Värska Harbour in Võrumaa allows vessels with a maximum length of 24 metres and a draft of 190 centimetres. There aren’t as many amenities here, like show­ ers or a workshop. To some, this may not be an issue, but amenities may need to be ac­ counted for when boaters are planning a longer journey. Less amenities can reduce the like­ lihood of boat users visiting and spending money in certain parts of Estonia.

Along these lines, Ots states that the money for marinas to continue their operations comes from the restaurants and cafés at marinas. A greater provision of amenities at marinas would better support the livelihood of those working there.

In Canada, the boating in­ dustry is trying to negotiate how boats (or “pleasure crafts”) themselves and boat operators are licensed. According to a National Marine Manufacturers Association Canada (NMMA) article from March 2021, Transport Canada is considering the addition of a $15 service fee to license a pleasure craft, and to reduce the validity time of the craft’s license from 10 to five years. Proposed changes would also make a Rental Boat Safety Checklist no longer “an acceptable proof of compe­ tency.” That is, recreational boat operators, regardless of how infrequently they use boats, ­ would have to possess a Pleasure Craft Operator Card or similar license, which requires taking an approved course and

exam to gain.

Back in 2012, NMMA re­ ported that “Canada’s core rec­ reational boating industry has direct revenues of about $4.4 billion per year and directly employs about 40,000 people.

Those revenues make a contri­ bution to Canada’s national economy (GDP) of about $5 billion per year and are respon­ sible for a total of about 67,000 jobs.”

Naturally, an increase in boating activity needs to be supported by adequate educa­ tion on responsible boating.

Sailing, driving motorized boats, and even paddling on the water require specialized know­ ledge. However, online courses still lack the hands-on practice of actually piloting a boat, meaning the changes may not increase boating safety. Further­ more, these changes may dis­ courage more casual boat operators from renting boats, ­ thereby reducing earnings from businesses in the boating and tourism industries. After all, a boat is a luxury product, and relatively few people can afford to own one outright.

While challenges range from administration and politics to construction and logistics, deci­ sions must be made about how to best support those whose livelihoods are tied to the water, and how to sustain the sea and lakes that the industry is based on.

The yearly…

Nr. 24

Ah summertime, and the livin’ is easy. Monday will mark the first full day of summer; it could not have come soon enough. But Estonians, for some curious reason, wait three days to party, on jaanipäev. All night long, brewski after brewski, singing and dancing. The slen­ der one has never been in Finland on that day, but has been told that Juhannus is quite the frolic, even our dour northern neighbours are happy.

Curious though, even allow­ ing for germanic and other cul­ tural influences, that the date, initially dedicated to St. John the Baptist, is really a Catholic holiday. Just consider that Saint-Jean-Baptiste Day is marked with the same fervour as exhibited by us FinnoUgrics. Over 4 decades ago the slimster was in Québec on that day. The bonhomie was extraor­ dinary as were the cheap beers, Brador especially packed a kick. Wonder if that is still available? Sure worked on the short-term memory, the splinter recalls only waking up in a strange place with a major case of mal aux cheveux.

But it really starts with the solstice. A good North Ameri­ can tune is the oldie but goldie

by Jerry Keller, “Here Comes Summer”. A true solstice number. Toronto’s own John ­ Sebastian, with his band The Lovin’ Spoonful (of what, the cynic wonders) performed the classic “Summer in the City”.

Not the best place, though, to be, cannot light a fire in a ­public square unless you are a rioter. Or in a park if you are temporarily experiencing home­ lessness. Different rules for some people. (And what is ­jaanipäev without a fire?)

Oh, there are so many more summer songs. Countless Beach Boy compositions. The ma­ ligned and somewhat hokey soft rock “Summer Breeze” by Seals & Crofts. Which, when followed by the Nancy Sinatra and Lee Hazlewood duet “Summer Wine” is a tolerable listen.

We Estos have many tradi­ tions at the beginning of ­summer. Many have to do with singing, others with swinging.

A person who has not gone around the axle of an Estonian village swing has not lived.

Best to avoid the potent home brew beforehand, speaking from experience. But afterward, at the fire, the communal huge beer stein, carved in our case from juniper for added flavour does the rounds, with most singing, among other jolly dit­ ties, “Ma lõbus õllepruulija (I’m a cheerful brewer, tune borrowed from the Germans, from their classic oompah-pah song, “In München steht ein Hofbräu­haus: Eins, zwei, g’suf­ fa! As a matter of fact, many drinking songs of ours have the melody taken from our German overlords of the time. Easier that way, just write the lyrics, no royalties to worry about ei­ ther.

Yes, this is the only day of the year when boisterous exuberance is allowed, and ­ quite frankly, in Canada the lean ­ machine has never seen inebriation to the degree ­ ex­ ­ perienced by some on that evening in Estonia. But hardly anyone is belligerent, rightfully so, theoretically the longest day of the year. Though that honour belongs to the solstice. Which we will mark at 11:31 p.m. on Sunday, June 20 in the Northern Hemisphere. Should be great fun. But it won’t be, because of this certain Chinese export that will not allow us to gather in numbers, to share and enjoy, just to exist.

But hei, let’s leave the carp to the fishermen. 2021 won’t see any swinging or singing.

Still, memories of past such joys remain, and it is OK to sing quietly at home. The only problem is in hiding the québé­ cois suitcase (that is what they themselves call a two-four) while keeping the contents cool.

Surely that is too much for one night is otherwise the question posed by the brains of the ­family. Ingenuity always comes to the fore, just as it does with all the wonderful musicians that have sung paeans to that day in concert and solo.

For certain one song that will be heard in our backyard (sotto voce, of course) will be the famous Saaremaa Waltz, com­ ­ posed by Raimond Valgre for jaanipäev, all about dancing and spinning with a beautiful blond maiden (Oh, keeruta, lennuta linalakk neidu...). A ­ gorgeous, timeless number, that brings a smile to the lips of even an old curmudgeon like yours truly. Enjoy our short summer, by fall life may, just may be, almost back to normal.

OTEPÄÄ SLIM

[Dusk] in four seasons...”

The story gives us license to philosophize about cycles and infuse more poetry into our Jaanipäev traditions. Our cele­ brations each year can be seen as a continuation of our ances­ tors’ culture.

Just like the Estonian folk tradition of searching for the lucky fern flower in a forest on the eve of Jaanipäev, the story of Koit ja Hämarik also imbues the solstice with a youthful atti­ tude. The meeting of dawn and

dusk guides us to cherish the extraordinary. To love freely. To be present. To chase the ­“impossible.”

On a scientific level, this mythological meeting reminds revellers of the rarity of a sol­ stice. We are halfway through our revolution around the Sun, receiving ample quantities of heat and light. In six months, Earth’s northern half will be angled away, changing every­ ­ thing. So let’s make the most of all we can do with this time!

(Continued from page 17)

by Ivo Linna, were important characters during the proceed­ ings of the 12th Estonian Youth Dance Festival in 2017.

Though, the objective of the story was different than serving as an allegory of passing sea­ sons. Margus Toomla, the main director of the festival, ex­ plained, “The main message of the dance festival is the pre­ servation of the basic values of national culture and the trans­ mission from generation to generation, which is expressed ­ as the journey of Dawn and

Nr. 24

Bibliograafia Klubi läks suvepuhkusele Tartu College on juba aasta­ kümneid teisipäeviti eriti rah­ varohke paik olnud, sest just sel päeval käivad arhiivi- ja raamatukogutööd tegemas Bibliograafia Klubi vabataht­ likud. Nüüd juba üle aasta on see maja väga vaikne, just nagu paljud teisedki eestlaste keskused Torontos, PõhjaAmeerika lockdown’i pea­ linnas.

Bibliograafia Klubi pole siis­ ki käed rüpes istunud. Alates eelmise aasta oktoobrist on tööpäevad toimunud Zoomis, kus on kirjeldatud VEMU kogudes leiduvaid fotosid. See on olnud nii kasulik kui põnev tegevus, sest eks too vanade fotode vaatamine meelde am­ ­ mumöödunud aegu ja juhtumisi – saab nalja, aga on ka tõsise­ maid meenutushetki. Mitmed klubliikmed on töötanud oma koduarhiivide kallal, paar julge­ mat käinud koguni VEMU arhii­ vikeldris – ikka koroo­ na­ piiranguid ja turvameetmeid järgides. On tegeletud Metsaüli­ kooli helilintidega. Kaugtööna sai kirjeldatud suur hulk Edgar Vääri filme.

Ka tööaasta lõppu tähistav Zoomi-kogunemine 8. juunil möödus fotosid vaadates. See­ kord olid klubiliikmed otsinud omaenda arhiividest välja üles­ võtteid, mille juurde käisid põ­ nevad lood. Marta Kivik, klubi värskeim liige, näitas meile fotot ainsast abielutserermooniast,

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

19

mis on läbi viidud Toronto Eesti Maja konsulaadis. Suit Olvet ­jagas pilti oma koolikaaslastest Rootsis. Reet ja Jaanus Marley olid välja valinud foto nende pulmapeost, sest juhtumisi oli just samal koosoleku-päeval nende pulma-aastapäev. Kati Marley fotodelt võis näha täna­ seid klubiliikmeid üllatavates kooslustes ja aastakümnete taguses ajas. Saime näha ka fotosid Loki õdede esimesest ­ külaskäigust Eestisse 1969. aas­ tal ning Londoni Eesti Kooli lastest esinemas sealse Eesti Seltsi peol. Allakirjutanu jagas fotomeenutusi oma lapsepõlvest Nõukogude Eestis. Saime näha reisipilte ja veel palju muud ­põnevat.

Selline virtuaalalbumi ühine lehitsemine paistis kokkutulnu­ tele meeldivat nii väga, et kõlas soov taolist ettevõtmist tule­ vikus korrata. Samuti arvati, et kui ka peaks juhtuma, et sügisel taas Tartu College’is kokku ­tulla saame, võiks fotode kirjel­ damisega Zoomis ikkagi jätkata.

Ainus, kes mõtte väikest viisi kahtluse alla pani, oli Kati Marley, kellel tööpäevadeks fotode väljavalimine palju ­ lisaaega on võtnud, mille eest me talle kõik üliväga tänulikud oleme – nagu ka Keila Kopvillemile, kes kohtumiste ajal sekertäritööd tegi ja hiljem info andmebaasi kandis.

Lõpetuseks tuleb vanarahva kombel tõdeda, et pole halba ilma heata. Uus aeg on õpeta­ nud ka Bibliograafia Klubile uusi kombeid ja oskusi. Mõned neist on mitte ainult kasulikud, vaid üllatuslikult ka päris mõnusad.

PIRET NOORHANI

Lokid vasakult: Aino, Käbi, Asta. Aasta 1969.

Foto: perearhiivist

Ees istuvad vasakult: Juhan Edari, Katrin (Lindre) Marley; taga: Edarite naaber, Mart Hommik, Marta (Edari) Kivik.

Foto: Kati Marley albumist 1958.a. fotodega

Stockholmi Eesti algkooli kaaslasi 1948 kevadel Eriksdali kooli vee ääres. Paremalt: Vella Tava (nüüd Pihlak, Austraalias, Sydneys), Viiu Truuvet (nüüd Stockholmis), Siiri Liivamägi (nüüd Lepp, Torontos), (keskel) Helle Kruusmägi (nüüd Helen Eichhorn, USAs, Marylandis), (Helle ees) Tiiu Tarmet. Hambaarstina abiellus hambaarsti Michael Johnstoniga. Tiiu oli Toronto ülikoolis õppejõud ja aitas ka Tartu ülikoolis. Tiiu oli ka 2015 IEP/KLENK Kariibi-kruiisil ja kirjutasime edasi, kahjuks suri ta ootamatult 2017.a jõulupühal.

Foto: Suit Olveti erakogust

WHO juht ei välista koroonaviiruse pärinemist laborist

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Viirusesse nakatumine on olnud jätkuvalt langustrendis, Maailma Terviseorga­nisat­ ning vaktsineerimisnäitajad siooni (WHO) juht Tedros samaaegselt suurenemas, mis Adhanom Ghebreyesus ütles on võimaldanud rohkemaid hiljutisel tööstusriikide rüh­ taasavamisi, mille tempo on mituse G7 tippkohtumisel, et provintsiti erinev. ei saa välistada Hiinast alguse Üle Kanada oli kolma­ saanud koroonaviiruse pä­ ­ päevase seisuga CBC tracker’i rine­ mist laborist ning kutsus andmeil manustatud kokku Hiina võime aitama kaasa enam kui 30 miljonit vaktsiini­ ­viiruse tekkepõhjuste väljasel­ doosi. gitamisele, vahendas rahvus­ Ontarios on viimase nädala ringhääling. uute viirusjuhtude arvud olnud WHO peadirektor ütles, et järgmised: neljap. (10. juunil) viiruse päritolu suhtes on kõik 590, reedel 574, laup. 502, hüpoteesid endiselt arutuse all pühap. 530, esmasp. 447, teisip. ning Hiina ei ole tema sõnul 296 (madalaim alates septembri teinud täielikku koostööd mil­ keskpaigast), kolmap. 384 (tes­ jonite inimeste elu nõudnud vii­ tide positiivsusnäitaja sel päeval ruse tekke algpõhjuste uurimi­ 1,5%, päev varem 2,3%). sel. Tema sõnul ei olnud Hiina Seitsme päeva keskmine uute poolt piisavalt läbipaistvust ja juhtude arv oli kolmapäeval 475 koostöövalmidust viiruse tekke­ (nädal varem 657), haiglaravil põhjuste esialgsel uurimisel. oli selle päeva seisuga 438 pat­ Viiruse tekke põhjus pole sienti, neist intensiivravil 377 ja seni täpselt selge – kas see sai aktiivsete juhtude arv provintsis alguse Wuhani elusloomaturult 4662. Enam kui 75% provintsi inimeste kontaktist loomadega täiskasvanuist on saanud vähe­ või samas linnas asuvast ülisa­ malt ühe doosi vaktsiini ja üle lajasest viroloogialaborist. Hiina 2,1 miljoni inimese on täielikult on tõrjunud väited, et vastutab vaktsineeritud. viiruse tekke eest ning eitab Möödunud neljapäeval aval­ võimalust, et viirus võidi luua das provints uued mudel-prog­ Wuhani laboris. noosid, mis olid üsna optimistli­ USA president Joe Biden kud: parima ja kõige tõenäolise­ andis mais oma riigi luure­ ma stsenaariumi korral jätkub ­ teenistustele kolm kuud aega, et igapäevane nakatumine järkjär­ selgitada välja, kas viirus sai gulises languses, jõudes alla algus õnnetusest laboris või 300-ni päevas augusti kesk­ ­ turul. (ERR/EE) paigaks, kui provints on arva­ tavasti oma taasavamiste vii­ma­ ses järgus. Teise, pessimistliku­ stsenaariumi korral nähakse Vaal peaaegu neelas ma ette nakatumiste arvu mõningast tõusu seoses taasavamistega sukelduja ning kolmanda puhul uue ja Hiljuti sattus Cape Codi rohkem nakkavama variandi lähedal hirmuäratavasse olu­ esi­letõusu, mis võib viia neljan­ korda homaaripüüdja Michael Packard. Nimelt sattus 40 aastase staažiga kalur küür­ vaala suhu, õnneks sülitas miski sulgus tema ümber. Algul vaal ta välja. kartis ta, et sattus hairünnaku 56-aastane Packard kirjeldas WBZ-TV Newsile, kuidas pärast paadilt vette hüppamist läks kõik järsku pimedaks ja

ohvriks. ,,Siis tundsin enda üm­ ber, et hambaid pole,“ ütles ta. ,,Ja siis sain aru, et jumal hoid­ ku, ma olen vaala suus… Ja ta

dasse lainesse, kuid seda ei peeta väga tõenäoliseks, kuna ­ vaktsineeritute arv kasvab.

Kõigi kolme stsenaariumi puhul eeldatakse intensiivravil olevate patsientide arvu langust umbes 200-ni juuli alguseks, kus enamus haiglaid saavad jätkata tavapärast tööd.

11. juunil astus Ontario taa­­s­ avamise esimesse järku, kus on lubatud einestamine restoranide väliterrassidel, samuti taasavati nn. mitte-esmavajalikud poed ja kõik poed tohivad jälle müüa kõiki kaupu. Kauplustel on limiidid inimeste arvu osas.

Välikogunemistel on inimeste maksimaalseks arvuks 10, sise­ ruumides võib endiselt kogune­ da vaid oma pere liikmetega.

Suletuks jäävad veel juuksurid jt. iluteenused, spordklubid jm.

Piiranguid leevendati siseruu­ mides toimuvate religioossete tseremooniate (15% mahutavu­ sest) ning väljas toimuvate ­pulmade ja matuste osas.

Kolmapäeval avati Ontario piir Quebeci ja Manitobaga.

Quebecis registreeriti esmas­ päeval 123, teisipäeval 105, kol­ mapäeval 153 uut viirusjuhtu – juba üle 10 päeva on uute juh­ tude arv püsinud alla 200.

Haiglaravil olevate inimeste arv langeb jätkuvalt ja enamus provintsist on kollases või rohe­ lises tsoonis.

Manitobas registreeriti teisi­ päeval 116, Saskatchewanis 47, Albertas 127, Briti Kolumbias 108 uut juhtu.

Atlandi-äärse Kanada pro­ vint­sid alustavad piiride avamist regionaalseks reisimiseks.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

püüab mind alla neelata.“ Packard kartis pärast vaala suust pääsemist, et ta jalad on murtud, kuid ta suutis päeva jooksul haiglast lahkuda ja sai longates kõndidagi.

20

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

8 0 A A S TAT J U U N I K Ü Ü D I TA M I S E S T

Ilmus Vahur Laiapea koostatud raamat ,,Katki“ Vahetult juuniküüditamise 80. aastapäeva 14. juunil ilmus Eestis raamatupoodidesse Pos­­­timees kirjastuselt Vahur Laiapea koostatud kogumik ,,Katki“. Teos toob kokku pil­ did nende inimeste eludest, kelle nõukogude võim Teise maailmasõja eel, ajal ja järel küüditatute ja arreteeritutena Venemaale saatis. Koostaja Vahur Laiapea kogus katken­ deid paljudest varem ilmunud väljaannetest ja jagas need kolme ossa: Ema, Laps ja Isa. Kogumikus on ligemale 80 inimese mälestused, murdosa kannatusest, mis inimesed katki tegi. „Kui midagi nii kohutavat sünnib, siis inimene küsib: miks just mina? Ja midagi pole teha – me ei leia vastust sellele küsimusele,“ kirjutab raamatu ­ eessõnas vaimulik Toomas Paul.

Kuidas toime tulla kõikjale kan­ duva vägivalla ja selle jälgede­ ga? Meelde tuletades. Meeles hoides. Mäletades.

Raamatu koostaja Vahur Laiapea lahkel nõusolekul toome siinjuures ära mõned katkendid vastilmunud kogumikust: Need on mälestused, mille kangast avan üksinduse tunnil mõne lehekülje (Ella Rajari.

Eilne Jõgi) ••• Meeleheide muutis tuimaks kogu olemise ja mõtted, lootu­ setuse tunne suurenes iga tunni ja päevaga üha enam ja enam, see oli karje, pidev karje tühju­ sesse, kust ei olnud lootustki vastust saada. (Silvi Kuhi Teesalu SIRELID ÕITSEVAD JUUNIS. Minu ema lugu.

Tallinn 2003) ••• Kord juhtus väga hirmuära­ tav lugu. Üks noor kunstnik, vist ukrainlanna, tegi kemmergu seinale samast august võetud materjaliga suure juhi Stalini portree. See oli paksude vunt­ side ja juustega, väga loomutruu.

Ema ütles, et paremat kunsti­ teost annaks näituseltki otsida.

Kunstnik tegi selle vangidele vaatamiseks, aga jäi vahele. Ta proovis end õigustada, et joo­ nistas mälu järgi oma vanaisa, aga sarnasus Staliniga oli liiga suur. Ta surmati nii julmalt, et minu kuuldes ei julgenud ema sellest rääkidagi. Hiljem sain

Transparency International: pandeemia suurendas EL-is korruptsiooni Pandeemia tõi Euroopa Lii­ dus kaasa korruptsiooni süve­ nemise, kinnitas Transparency International teisipäeval, väi­ tes, et inimestel kujunes vajadus kasutada arstiabi ­ saamiseks isiklikke kontakte

teada, et üks tema jalg seoti ühe ja teine teise traktori külge ja traktorid sõitsid eri suunda­ desse. (Ilme Ristla KIRJAD KASAHSTANI VANGILAAG­ RIST. Emaarmas­ tus kirjade kau­ du aastatel 1954 – 1956.

Tallinna Raamatutrükikoda 2017) ••• Kord oli Emme abiks hauda kaevamas kahel emal, kes mat­ sid oma väikesi lapsi. Lapsed maeti ühte hauda. Üks ema mattis oma aastast poega, teine kaheaastast tütart. Tütre ema lõi kasti lauad nõrgemalt kinni, et surnuaias saaks lapsega veel kord jumalaga jätta, aga poja ema löönud kasti lauad tugevas­ ti kinni. Kuid nüüd tahtnud ka poja ema last veel korraks näha, ent ei saanud enam laudu lahti.

Ta olevat meeleheitlikult kraa­ pinud kasti küüntega. (Asta Salumaa MIDAGI IGAVEST POLE OLEMAS. MÄLESTUSI SIBERIST JA KODUST. Toi­ metajad Lii Teär ja Hõbe Ilus.

Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Tallinn 2015) ••• Juba käis post ja sain kuskile Venemaale evakueeritud tädi­ tü­ tardelt paar raamatut, nende hulgas ka Brechti luuletuskogu, mille servadele sain joonistada terve partii mängukaarte ja seda toidu vastu vahetada. Sain selle eest hobuse sääreluu, mlle ära keetsime ja siis tuule käes „puutumata tagavaraks“ ära kui­ vatasime, ja hobuse nina, mida kohe sõime – ja aastaid ei võinud ma näha hobuse mokki, ilma et mulle ei oleks meelde tulnud, kui imehead need olid.

(Rutt Eliaser PASSITA JA PAJATA. Abe, Tallinn 1992) ••• Siin oli kõik fantastiline: igikeltsane pinnas, mis suviti ­ sulas lahkeks kulda andma, talvel aga tarretas selle kiivalt oma hõlma; ilmatu kõrgetel ­jalgadel monstrum – kullaagre­ gaat, mille punkri kõrgendikul asuvasse ahnesse suhu suun­ dusid ämblikuvõrguna kiirjalt paigutatud kärutamisteed; ja inimesed, need ühiskonnast ­välja oksendatud jätised – paa­ dunud vargad, vägistajad, mõrt­ sukad ja sadistid, kelle jäles­ tusttekitavad lõustad olid nagu loodud selle pahupidi pööratud, vägistatud maastiku jaoks.

ning mõned valitsused kuri­ tarvitasid kriisiolukorda.

Rahvusvaheline korruptsioo­ nivastane ühendus küsitles 2020. aasta oktoobrist detsemb­ rini enam kui 40 000 inimest Euroopa Liidu 27-s liikmes­ riigis.

Uuring leidis, et keskmiselt kasutas 29 protsenti inimestest eelmisel aastal ligipääsuks ­avalikule tervishoiusüsteemile sõprade ja perekonna abi.

Kuus protsenti vastanutest kasutasid selleks otsest altkäe­

Nr. 24

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS! Head võidupüha ja jaanipäeva kõigile!

Loodame teid näha järgmisel aastal! www.seedrioru.com

Millised ränkrõvedad sõnad, laused, jutud! Need alainimesed sõimasid meid reeturiteks, fašis­ tideks, nad võisid karistamatult meie kallal vägivalda tarvitada.

(Jüri Freyberg KOLÕMA AKA­ DEEMIA. Repro Print AB, Stockholm 1991) ••• Kui Viive Türk minu poole mängima tuli, mängisime alati ostmist, müümist ja vahetamist, mida kuulsime oma emadelt.

Kauplemine toimus meie vahel vene keeles, nii palju, kui meil sõnu oli meelde jäänud. Koos­ tasime ise lauseid eesti keelega pooleks. Praktiliselt oli see meile suureks kasuks vene keele õppimisel. Kauplesime ja tingisime hindu. Ikka nii, et pearätiku eest 2 liitrit piima, teki eest 5 pange kartuleid, särgi eest 1 pang kartuleid, seeliku eest 1 kg nisu või hernejahu.

(Rutt Kresling. Mareta Moring, Valve Luuka EESTI RAHVA KANNATUSTE AASTAD SI­ BERIS. Väljaandja MTÜ Tartu Memento. Tartu 2012) ••• Kui poodi oma normileiva järele läksin, oli mul suur kiusa­ tus see kohe korraga ära süüa.

Ja ükskord sõingi terve leiva tee peal ära. Ema ei pahandanud, sest teadis, et mu kõht oli väga tühi, aga mul endal oli ema ees häbi, sest olin ju ka tema jao leiba ära söönud. Sellist asja juhtus ka teistega. Silla kolm poissi – Koit, Kalev ja Olev – käisid kõik korraga leiva järel, et üksteist valvata ja leib koju tuua, kus see jagati silma järgi ja jaotati loosimise teel. (Rutt Kresling. Mareta Moring, Valve Luuka EESTI RAHVA KAN­ NA­TUSTE AASTAD SIBERIS. Väljaandja MTÜ Tartu Me­men­ to. Tartu 2012) (järgneb)

maksu.

Transparency International leiab, et just tervishoid tõusis kriisi käigus korruptsiooni tuli­ punkti.

Altkäemaksu levik oli kõige kõrgem Rumeenias (22%) ja Bulgaarias (19%) ning isiklikke kontakte kasutati kõige rohkem Tšehhi Vabariigis (54%) ja Portugalis (46%). Ülevaade kinnitas, et kor­ ruptsioonitundlikke olukordi on tekkinud ka vaktsiinide jagami­ sel. (PM/EE)

Thomas A. Koger, B. COMM, CA, CBV

CHARTERED ACCOUNTANT Tel./Fax (416) 690-7717

Elle Rosenberg, BA, EPC, CFP Certified Financial Planner

OLYMPIAN FINANCIAL INC / LIFETIME PLANNING Rahanduslik nõuandmine Aeg kokkuleppel Tel. 905-669-5930 • Mobile 416-970-5930 elle.rosenberg@sympatico.ca “Committed to providing sound, professional financial planning advice and solutions from cradle to grave.”

Tervitusi võidupühaks!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

Telefon 416-461-0764

Kolmas eestlane tuli kümnevõistluses USA üliõpilasmeistriks Georgia ülikoolis õppiv Karel Tilga püstitas eelmisel nädalal Eugene’is (Oregon) USA üli­ õpilasmeistrivõistlustel kolm isiklikku rekordit ja kordas neljandat ning teenis 8261 punktiga kindla esikoha.

Talvel ka seitsmevõistluses NCAA finaalis triumfeerinud Tilga on kolmas eestlane, kes tulnud kümnevõistluses USA üliõpilasmeistriks. Varasemalt on sellega kahel korral hakkama saanud Maicel Uibo (2014, 2015) ja korra Johannes Erm (2019).

Tilga on üks Eesti esindaja kümnevõistluses Tokyo olüm­ pial. (ERR/EE)

TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B.

ADVOKAAT - NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7

Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

märkmik

21

TA R T U C O L L E G E STUDENT RESIDENCE

Riina Kindlam

Tartu College otsib administraatorit!

Lävepakk

Ootame oma meeskonda suurepärasele klienditeenindusele orienteeritud administraatorit, kes on professionaalne ja kiire ning leiab iga Tartu College’i tudengi soovidele ja muredele lahendused.

Administraatori tööülesanneteks on muuhulgas:

Hõbemünt Tokyo olümpiamängudeks

Kaarli Kooli I ja II kooliastme (1.-3. ning 4.-6. klassi) inglise keele õpetaja Riina Raja kooliaasta lõpuaktuse järgselt 9. juunil tänulikelt õpilastelt saadud lillesülemiga. Ta kirjeldas: ,,Ja jälle on see iseäralik härdus hinges. Kooli­ aasta lõpp – väike väsimus ja nukrus, rõõm lastest, kes suvesse sukelduvad ja aeg enda tunded ja mõtted lilledena kimpu siduda ning endas see suvi taas kord üles leida. Aitäh, Kaarli Kool, sinuga on tore ühte samme käia.” See on tavaline pilt praegu kooliaedades üle Eesti, kui astutakse viimast korda sel õppeaastal üle koolimaja lävepaku õue, kuhu põhimõtteliselt jäädakse 1. septembrini. Lapsed said tavalisse kontaktõppesse tagasi juba poo­ lest maist ning 2. juunist ei ole Eestis maski kandmise kohustust. Õppeaasta lõpuaktust vaatas enamik lapsevanemaid siiski võrgu vahendusel otseülekandes, kirikusse olid lubatud vaid koolipere ja 1. klassi lastevanemad. Põ­­ hikoolide (9. klassi) ja gümnaasiu­ mi (12. klassi) lõpetajate aktustel oli ka paratamatult osalejate arvu piirangud.

Foto: õpetaja isiklik

Eesti Kunstiakadeemias (EKA) toimub 14.-28. juunini sisse­ as­ tumine. Tagurpidi võib ka ehk „Mine astu sisse“ nagu sellel vanal rohelisel uksel EKA õppehoone ees Tallinnas kirjas. Astu sisse, mine! Sisse mine, astu!

Proovi, pürgi, unista, ole julge, hüppa üle läve! Samasuguseid rohelisi uksi kutsub sisseastujaid uudistama ka Balti jaama turu­ hoone ees. Elu koosnebki ustest ja radadest uute usteni, mille puhul on oluline lävi. Nii oluline, et eestlased üle ukseläve kunagi kätt ei anna, tuleb olla koos ühel pool ust. Otsus, millise kooli ukselävest järgmisena oma jalga üle tõsta, ei ole tavaliselt lihtne ja selle puhul tasub olla teadlik ka oma isiklikest lävedest: julguse-, taluvuse- ja vahel ka valulävest ehk piiridest, mida annab mõistagi nihutada. Foto on tehtud Kalamajas Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal, kus 1926-1932 valminud kolmnurkse kujuga „Rauaniidi“ tehasest (arhitekt Eugen Habermann) sai 2018 EKA muljetavaldav uus maja.

26. mail lasi Eesti Pank ring­ lusse Tokyos XXXII suve­ olümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele pühendatud hõbedast meenemündi. Hõbe­ mündi kujundus on Jaapanile omaselt minimalistlikus võt­ mes. Sellel on kujutatud Tokyo lähedal asuva Fuji mäe tagant tõusvat päikest. Fuji mäe peale on asetatud Eesti Olümpiakomitee logo.

Hõbemündi kujundas Ander Avila, kes on lõpetanud Kõr­ gema Kunstikooli Pallas. Ta on töötanud mitmes reklaamiagen­ tuuris kujundaja ja loovjuhina ning pälvinud oma tööde eest reklaami- ja disainiauhindu.

Ander Avila on olnud Pallases graafilise disaini õppejõud.

Praegu tegutseb ta oma disaini­ stuudios Sulev.

Tokyo olümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele pühendatud hõbemünt on mee­ nemünt. Meenemündid on ena­ masti valmistatud väärismetal­ list ja jäädvustavad riigi jaoks olulisi sündmusi või isikuid.

Meenemündid kehtivad makse­ vahendina üksnes selles riigis, kus need on käibele lastud.

Need mündid ei ole mõeldud ringluseks, vaid kogumiseks ja kinkimiseks. Tavaliselt on mee­ nemündi hind mündi nimiväär­ tusest kõrgem.

(Allikas: Eesti Pank)

Eestis arendatud vesinikusõiduk sai liiklusloa

Ukselävega teeb koostööd uksepiit ehk -leng ja ukselink. Tallinna ­vanalinnas võib leida igasugu sepistatud linke. Antud Pühavaimu tänava hoovi viiva väravaukse link võiks olla pigem pedaal, mida tallata.

Nõukogude aja ustel olid tihti ümmargused pihku mahtuvad uksekäepi­ demed, mida ei saanud keerata. Neil ei olnud lukukeelt, neid nuppe tuli tõmmata. Sõna link on arvuti- ja internetimaailmas saanud sarnase ühendava tähenduse – side, mis kuhugi viib. „Tõe ja õiguse“ filmis oli stseen, kus Krõõt pidi raskete veepangedega astuma üle kõrge läve, kuhu Andres oli sigade väljaspidamiseks lisaplangu ette löönud.

Tänapäeva inimesed ei ole harjunud, et jalga tuleb oluliselt tõsta, et üle lävepaku pääseda, seepärast on Vabaõhtumuuseumis oi kui palju komistamisi ja pea ära löömisi. „Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit. Leib jahtub, oodates neid.“ (Tõnis Mägi lauldud ja Leelo Tungla tekstile valminud Andres Valkoneni laul „Leib jahtub“.) Iga läve ületamisel on kindlasti siiamaani omal kohal väike mõtestatud põlvetõste, on see siis nähtav või mitte. Ja pea langetamine koduläve austamisena.

Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Eesti ettevõtte Auve Tech ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös loodud maailma esimene autonoomne vesini­ kusõiduk läbis juuni alguses edukalt esimesed katsekilo­ meetrid ja sai Transpordia­ metilt loa avalikus liikluses sõitmiseks, vahendas Posti­ mees.

Bussi mahub kuni kuus reisijat ja see on mõeldud eeskätt viimase miili trans­ pordiühenduste parandamiseks.

Buss lii­gub Tartu Ülikoolis väl­ ja arendatud madalatemperatuu­ rilise vesinikuelemendi jõul ja on sarnaselt teiste Auve Techi loodud sõidukitega võimeline ilma inimese sekkumiseta sõit­ ma nii avalikus liikluses kui ka poolsuletud aladel. Busside lii­ kumist on võimalik jälgida ja vajaduse korral korrigeerida ­ kaugjuhtimise abil.

Vesinikubussi avalik esma­ esitlus toimub 5. juulil Tartus.

(PM/EE)

• Klientide ja tudengitega suhtlemine telefoni ja meili teel • Üürimistaotluste käsitlemine ja üliõpilaselamu tuuride läbiviimine (virtuaalselt või isikuliselt) • Üliõpilaselamu ja kontori kommunikatsiooni juhtimine, päringute ja kaebuste käsitlemine • Otsinguportaalide ja majutuskohtade inventuuri haldamine • Igapäevaste rahaliste kohustuste läbiviimine (laekumiste kviitungi kontroll, hoiuste ja üüri vastuvõtmine, tulude ja kviitungite kooskõlastamine jms) • Tartu College’i sotsiaalmeedia kontode haldamine ja veebi­ lehe uuendamine • Finantsjuhi ja Eesti Õppetöö Keskuse assisteerimine administratiivsete kohustuste, ürituste korraldamise ja annetuste haldamisel Kohale kandideerimisel eeldame: • Väga head kontaktiloomise ja klienditeeninduse oskust • Eelnevat kontoritöö kogemust • Haridust raamatupidamises • Teadmisi üldistest kontori ja raamatupidamise protseduuri­ dest • Oskust hoolivalt ja efektiivselt suhelda klientide, tudengite ja kaastöölistega • Head kommunikatsioonivõimet ja arvuti kasutamise oskust • Tahet ja oskust saavutada häid töötulemusi • Paindlikku suhtumist ja orienteeritust meeskonnatööle • Eesti keele oskust Kandideerimiseks palume saata oma elulookirjeldus (resume) 6. juuliks k.a. aadressile: careers@tartucollege.ca Täname kõiki kandidaate ja ühendust võtame ainult väljavalitutega!

Venemaa Föderatsiooni lennukid rikkusid taas Eesti õhupiiri Teisipäeva hommikul sisene­ sid Hiiumaa piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi kaks Venemaa Föderatsiooni len­ nukit SU35S. Lennukid viibisid Eesti õhuruumis alla minuti.

Lennukite transponderid ei olnud sisse lülitatud, lennukitel ei olnud lennuplaani ning puu­

Urmas Reinsalu esitles sel nädalal oma raamatut ,,Välisminister“ Värskelt raamatulettidele jõudnud teos annab haarava ja avameelse vaate Eesti sise­ poliitika ja välispoliitika tel­ gitagustesse muutusterikastel aastatel.

Urmas Reinsalu oli Eesti välisminister 2019-2021. Ta kirjeldab sündmustes osalejana ­ ülemaailmse koroonakriisi al­ gust ja valitsuse tegevusi ning otsuste kujunemist eriolukorra ajal.

Sel ajal sai Eesti ÜRO jul­ geolekunõukogu liikmeks ning autor avab Eesti tegevust jul­ geolekunõukogus ja rahvusva­ helistes kriisides. Olulise tähe­ le­ panu all on Eesti suhted Venemaaga.

dus kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus sel puhul välja Venemaa ajutise ­asjuri Eestis ja andis üle noodi.

See oli tänavu neljas Eesti ­õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt.

(KVPST/EE)

Teoses vaadatakse avameel­ selt tagasi Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsuse sünnile ning sisesuhetele valitsuses.

Reinsalu on poliitik, kel on as­ jade kohta oma kindel arvamus, seetõttu ei jäta see raamat luge­ jat ükskõikseks ja võimaldab lugejal elada läbi Eesti ja maail­ ma kaht aastat täis draamat, vastasseise ja ootamatusi, on öeldud raamatu tutvustuses.

Urmas Reinsalu. Foto: K. Kiilaspea

22

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Nr. 24

Mälestame kurbuses meie armast kauaaegset perekonnasõpra ja Collingwoodi naabrit

MÄLESTAME KURBUSES MEIE ARMAST EMA

Lehte Paara

Lehte Paara’t

neiuna KIIL sündinud 21. septembril 1924 Kihelkonnas, Saaremaal surnud 10. juunil 2021 Torontos

Avaldame südamest kaastunnet TIIDULE ja ANDRESELE nende perekondadega

Leinavad tema pojad TIIT ja ANDRES PAARA perekondadega

LAHKUS MEIE ARMAS ÕDE JA TÄDI

Lehte Paara Südamlik kaastunne poegadele TIIT’ule ja ANDRESELE

PEETER TOOME & ROOSI LINDAU MAI-LIIS TOOME perega ENE SWALLOW perega TIIU & DAN RUGGIERO VÄINO RAUN perega TIINA & MATI LEHESALU ESTER KIVI perega MARET KAPP ANN & MICHAEL CADEN perega MEGAN & ALDO ELB perega SILVI, ANTS, TIINA & ANN AUG MAIVA & TOOMAS ARGET perega

Mälestame kurbuses õde ÕIE RIIS ja vend AIN DAVID KIIL ja perekondadega: IIVI NIITSOO V TOOMAS RIIS GLENN KIIL

MONICA KIIL LISA KIIL DIANA KIIL

Langetame leinas pea armsale inimesele ja endise Eesti Pensionäride Klubi Torontos juhatuse liikme mälestuseks

Lehte Paara

Siiras kaastunne poegadele TIIDULE ja ANDRESELE perekondadega, õele ÕIELE ja vennale AINILE

Lugeja kirjutab

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Normaalne hullumeelsus Meie maailm on kui püssiro­ hutünn, igal päeval on oht plahvatuseks.

Milleks ehitatakse aatomi- ja vesinikupomme? Armeesid ja armaadasid?

Me põlvkond on läbi elanud kaks maailmasõda ja kolmas koputab uksele. Kas me tõesti ei õpi midagi möödunust?

Enesehävitamine on ju hullu­ meelsus! Kas siis kurjus nii või­ mutseb? Kuhu on jäänud õiglus ja ligimese armastus? Ristiusk?

On see ainult nagu slogan-tun­ nuslause vormiriide pükste pan­ naldel ,,Gott mit uns“. Jumal võetakse vägisi sõtta kaasa.

Aga need kirikujuhid, kes sõja vastu rääkisid, surid koon­ duslaagrites. Sama asi oli vas­ taspoolega, seal surid Siberis.

Asi oleks eneses väga lihtne, kui elaksime Piibli kümne käsu alusel, siis oleks taevariik maa peal. Aga see ,,oleks’“ on paha poiss – oleks tädil habe ja vunt­ sid, siis oleks ta onu. Nõnda on kurjus ja headus kaks iseasja.

Piibli ennustus lõpuajast täitub: ,,Ja kogu ilmamaa imetles jälgides metsalist ja ­ kummardasid lohet, et ta oli metsalisele andnud selle võimu, ja kummardasid metsalist.’“ (Ilm.13:4). Ja edasi: ,,Ja seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb OTS.“ (Matt.24:14).

Ots tähendab lõppu. Ja peale kauba, nüüd see koroonaviiruse tõbi.

See ei pidanud tapma enam kui tavaline influensa. Suur enamus põeb selle läbi, kuna me kehal on vastupanuvõime.

EPKT LÕBUSA PÄRASTLÕUNA TOIMKOND

Leida Rein’u Südamlik kaastunne REEDALE ja ANNELE peredega ENE HELI

Puhka rahus, kallis Leida

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Lehte Paara’t ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Südamlik kaastunne PETERILE ja ESTRILE ning nende peredele

Lia Tomsoni – meie kauaaegse perekonnasõbra kaotuse puhul LAINE PIA koos perega

Lahkus kauaaegne aktiivne liige

Aare Greenbaum Avaldame sügavat kaastunnet LEHTALE perega EESTI JAHTKLUBI KANADAS

Eesti Posti uued töökohad Kaunases ja Bangladeshis Riigifirma Eesti Post teatas rahvusvahelise logistikakes­ kuse avamisest Kaunases,

Nüüd terve maailm käib maskides. Kooli ega kirikusse ei saa, viina pidi aga saama. Kogu tavaline elu on halvatud. Luba, et me põeksime selle haiguse läbi ja asi oleks normaalne.

Koguni vanurite puhkekodudes, kus seda ravitakse Ivermectini abil, pidi paranemine olema kerge.

Tervist siis kõigile edaspi­ diseks.

Lugupidamisega OLEV TRALLA

kuhu luuakse 55 töökohta.

Lisaks on ettevõte avanud kõnekeskuse Bangladeshis.

Hiljuti Kaunases avatud logistikakeskuses hakatakse sorteerima rahvusvahelisi e-kau­ bandussaadetisi, mis tulevad peamiselt Hiinast ja liiguvad edasi teistesse riikidesse üle maailma.

Uus sorteerimiskeskus asub Kaunase lennujaama suletud tollialas. Aastane sorteerimis­ maht on üle kümne miljoni saa­ detise. Keskus töötab 6500 m² suurusel pinnal ja sellega luuakse Leetu 55 uut töökohta.

Omniva rahvusvahelist tran­ siiti juhitakse nüüdsest viies ­keskuses: Tallinnas, Londonis, Amsterdamis, Hachenburgis ja Kaunases. Rahvusvahelise tran­ siidi ja e-kaubanduse klientide kontaktkeskus asub Bangla­

Mälestame fantastilist rahvatantsupartnerit

Enno Paati DAGMAR ja KÜLLIKE

deshis.

Kõnekeskuse rajas Eesti Post Bangladeshi veebruaris. Kõne­ keskus vahendab transiidiäri, kus lõpptarbija pole mitte tavaklient, vaid rahvusvahelist ­

e-kaubandusmahtu omavad ette­ võtted, mis asuvad eeskätt Aasias, mistõttu tulid mängu ajavahed, keeleoskus jms, mistõttu oli mõistlik kõne­ keskus sinna rajada. (ERR/EE)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Prohvet Jaanipäev – Ristija Johannese sünnipäev Ristija Johannese isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina: „Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel Temale teed val­ mistama.“ Lk 1:76 Suur suvi on kätte jõudnud ning eestlased – kus tahes maailmajaos – valmistuvad ­ jaaniõhtut pidama. Selleks on mitu põhjust. Põhjala talvepi­ medat trotsiva rahvana oskame eriliselt hinnata aasta pikimat päeva ja väikese rahvana peame kalliks oma iseolemise hinda, mida esivanemad Vabadussõja võidu eest maksid.

Kirikukalendris on 24. juuni Ristija Johannese sünnipäev, mis annabki nime nii jaaniõh­ tule kui jaanipäevale. Olgugi, et tänaseks on paljud end usukau­ geks elanud, võib meid siiski ristirahvaks pidada, sest oleme tähtpäevadel säilitanud kristli­ kud nimed. Seega on lootust, et ärksamad hakkavad taas huvitu­ ma millise Jaani auks me ikka lõket süütame ja ennast saunas puhtaks küürime.

Jaanipäeva traditsioonides on imelisel viisil põimunud mui­ nas­aegsed pööripäeva puhastus­ rituaalid ning kristlikus kirikus austatava prohveti lugu. Ristija Johannes kutsus meelt paranda­ ma, sest jumalariik on lähedal.

Ta on Piiblis viimane prohvet, kes kuulutas Messia tulekut.

Jeesuse kohta on ta tunnistanud: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema! Jh 3:30 Aga ta pole viimane, kes kutsub meeleparandusele. Kuni inimkond püsib, püsib ka prohvetite kutse. Jumalariik on ka täna igale inimesele sama lähedal kui Johannese päevil.

Sinna pääsemise eelduski on sama – ikka vaid tõelises usus meeleuuenemise kaudu. See­

pärast käib prohvetite käsi ka tänapäeval ikka samamoodi nagu Johannesel. Maailm on läbi aegade nõudnud kord sala­ kavalusega, kord jõhkra vägival­ laga, kord ülbe ükskõiksusega, et vaikima pandud Tõe kuulu­ tajate päid serveeritaks talle hõbevaagnal. Tõeline prohvet ise oma töö aulisust siin ajas ära näha reeglina ei jõuagi.

Kirik on kutsutud kuulutama Kristust – Tema armastust ja lu­ nastust. Seepärast peab ta kut­ suma ka meeleparandusele.

Rääkima häbenemata ja julgelt asjust, mida enesekeskne ja oma vabadusi täiel rinnal nautiv inimene heal meelel kuulda ei taha. Näiteks seda, et vaid alandlikkus õpetab väärikalt ­ elama, et oma patu aus tunnista­ mine kingib puhta südame, et üksnes igavikulootus annab ajalikule elule tähenduse ja et ­ mistahes inimlik saavutus on üldse midagi väärt vaid siis, kui see antakse armastuse teenis­ tusse.

Kiriku ülesanne pole jõuliselt sekkuda ilmalikesse asjadesse.

Tal on hoopis olulisem vastutus – valmistada Issandale teed inimese südamesse. Sest maailm saab tõeliselt paremaks vaid siis, kui inimene paremaks saab.

Kasutagem siis suve kauni­ mat aega selleks, et Jumal võiks meie südame avada kuulama nii iidsete kui tänaste prohvetite kutset meele uuenemise teele.

Issand Jumal, taevane Isa, Sa läkitasid Ristija Johannese oma Poja eele ja ta tunnistas Kristusest kui Jumala Tallest, kes maailma patu kannab. Me täname Sind tema kuulutuse eest ja palume: valgusta meie südameid Püha Vaimuga, et Johannese tunnistus meid igal ajal kinnitaks ja rõõmustaks, tugevda meid lootuses Jee­ susele Kristusele ja aita meil kogu oma elu teenida Teda, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb iga­ vesest ajast igavesti. Aamen.

ÜRO: toiduainete hinnad tõusevad kiiresti

kogu maailma toiduainete hin­ du. Jälgitakse näiteks teravilja, õliseemneid, piimatooteid ja liha.

Ühinenud Rahvaste Organi­ satsiooni (ÜRO) andmetel tõusevad toiduainete hinnad viimase kümne aasta kõige kiiremas tempos. ÜRO Toidu- ja Põllumajan­ dusorganisatsiooni (FAO) toi­ duainete hinnaindeks jälgib

Aastases võrdluses tõusid toiduainete hinnad mais 39,7%, mis on suurim kasv viimase kümne aasta jooksul.

Mitmetes riikides on nõudlus kasvanud ja tootmine ei rahulda nõudlust, teatas BBC. (ERR/EE)

23

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: To r o n t o - E e s t i - E v a n g e e l i u m i Luteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­TEE­ NISTUSED nähtaval Vana-Andrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

SURNUAIAPÜHA VIDEO­ JUMALA­TEENISTUS on nähtav alates 13. juunist Eesti Elu veebilehel; eestielu.ca, samuti saadetakse teenistuse link emeiliga koguduse liikmetele.

Pühapäeval 4. juulil kell 1.30 p.l., 5. kolmainupüha järgne pühapäev. LEERIPÜHA JUMALA­ TEE­ NISTUS. Leeriõnnistuse võ­­ tab vastu Christopher William Tensuda.

Ontarios kehtivate Covid-19 piirangute kohaselt on teenistus vaid perekeskne. Loodame teenistuse retrospektiivi (sündmuse ülevaate) vi­deos koguduseni tuua.

Pühapäeval, 11. juulil kell 1.30 p.l., 6. kolmainupüha järgne pühapäev. LEERIPÜHA JUMA­ LATEE­NISTUS. Leeriõnnistuse võtavad vastu:

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 11. juunist 2021 alates tohib kirikutes viibida kuni 15% kirikusaali täituvusest – seega meie kirikus kuni 45 inimest. Kirikus olles kanname maski ja hoiame 2 meetri­ list füüsilist distantsi.

Pühapäeval, 20. juunil SURNU­ AIAPÜHA JUMALA­TEE­NISTU­ED. Kell 11.00 Mount Pleasanti surnuaial.

Kell 13.00 (1 p.m.) Yorki surnuaial.

SURNUAIAPÜHA JUMALA­ TEENISTUS Mount Pleasanti surnuaial ja Yorki surnuaial toimub ka sellel aastal VIDEOjumalatee­ nistusena, mis on nähtav alates 13. juunist lingi kaudu Eesti Elu veebil eestielu.ca, teenistuse linki jagatakse ka koguduse oma sidevahendite kaudu.

Alates 27. juunist 2021 kuni 5. septembrini toimuvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30.

Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on 1.-27. augustini puhkusel.

Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ ron­to Eesti Baptisti Ko­­gudus“ Pühapäeval, 20. juunil kell 11.00 ISADEPÄEVA VI­R­TU­AALJUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Pillav armastus’’.

Muusika TEBK ansam­bel.

Pühapäevadel, 27. juunil ja 4. juulil jäävad virtuaal jumalateenistused ära.

Pühapäeval, 11. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Marika Wilbiks. Issanda surma mälestamine.

EELTEADE: KOGUDUSE AAS­ TA-PEAKOOSOLEK toimub TEBK kirikus, vastavalt COVID’i distantsi-piirangutele, kolmapäeval, 14. juulil kell 7 õhtul.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Maarika Kiiri Neges Kalev Amadeus Neges.

Ontarios kehtivate Covid-19 piirangute kohaselt on teenistus vaid perekeskne. Loodame teenistuse retrospektiivi (sündmuse ülevaate) vi­deos koguduseni tuua.

Pühapäeval, 18. juulil kell 1.30 p.l. 7. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Covid-19 piirangute leevenemisel esimene avalik Jumala­ teenistus pärast 21. novembrit 2020 kehtinud provintsi-ülest suletust. Osavõtjate hulk kuni 35 kirikulist.

Pühapäeval, 25. juulil kell 1.30 p.l. 8. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval. 1. augustil seoses pika nädalavahetusega JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

24

EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021

Nr. 24

Tellige EESTI ELU! Toronto Eesti Maja ees heisati leinalipp

,,Kaheksakümmend aastat tagasi 14. juunil toimus julmim ülekohus meie maa ja rahva vastu, kui Nõukogude okupatsioo­ ni­ võimud küüditasid massiliselt üleöö üle kümne tuhande eesti naise, mehe ja lapse. Toronto Eesti Maja mälestab hukkunuid, heisates nende mälestuseks leinalipu.“ ütles Veiko Parming, Eesti Maja esimees, leinalippude heiskamisel. Foto: Eesti Maja

Putin ja Biden kohtusid Genfis

EKRE toetus rekordkõrgusel

Genfis toimus kolmapäeval USA ja Venemaa tippkohtu­ mine, kus Joe Biden ja Vladimir Putin pidasid oma esimese silmast silma koh­ tumise. Riigipead leppisid kokku konsultatsioonides rel­ vastuskontrolli ning küberjul­ geoleku küsimustes, samuti taastub suursaadikute töö.

Diplomaatilised suhted Mosk­ va ja Washingtoni vahel olid ­sisuliselt katkenud Bideni ame­ tisseastumisest jaanuaris. Mais määratles Venemaa USA amet­ likult ebasõbralikuks riigiks ning keelas USA saatkonnal tööle võtta Venemaa kodanikke.

Mõlema riigi liidrid andsid pärast kohtumist eraldi pressi­ konverentsi.

Putin keeldus kolmapäeval prognoosimast Venemaa-USA suhete paranemise väljavaateid, rõhutades, et suhete halvene­ mine leidis aset Washingtoni poliitika tagajärjel.

Biden ütles, et arutelud esimese tippkohtumise ajal ­ Putiniga olid positiivsed, kuid et ta hoiatas oma Vene ame­ tivenda, et ei kavatse sallida sekkumist Ühendriikide demok­ raatiasse.

Vladimir Putini sõnul oli tema esimene silmast-silma kohtumine oma USA ametiven­ na Joe Bideniga konstruktiivne.

Kremli pressiesindaja Dmitri

Uuringufirma Norstat Eesti AS sel nädalal avaldatud uuringutulemustest selgub, et Eesti Konservatiivse Rahva­ erakonna (EKRE) toetus on tõusnud suve algul rekordili­ selt kõrgele, Viimase nelja nädala küsit­ luste koondtulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,2%, EKRE-t 21,7% ja Keskerakonda 19,5% valimisõiguslikest koda­ nikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,5%), Sotsiaaldemok­ raat­ lik Erakond (7,8%) ning Isamaa (5,6%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,7% ja opositsiooniera­ kondi 35,1% vastanutest.

Koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 19. maist 14. juunini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti koda­ nikku. Küsitlused viidi läbi kombineeritud meetodil – tele­ foniküsitluses ning veebiküsit­ luses. (ERR/EE)

Peskovi sõnul jäädi suurematele eriarvamustele NATO ja Valge­ vene küsimustes.

Mõlemad presidendid on rõhutanud otsedialoogi tähtsust, et saavutada stabiilsemad ja ettearvatavamad suhted tõsistest poliitilistest erimeelsustest hoo­ limata. (ERR/EE)

Suur tänu Eesti Abista­mis­komiteele Kanadas (EAK) ja Ehatarele, kelle lahke toetus võimaldas tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

Osale kogumisvõistlusel „Kirjad minu elus“ Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood kuuluta­ sid möödunud aasta sügisel välja kogumisvõistluse „Kir­ jad minu elus“. Arhiivi ootame nii kodus hoiul olevaid kirjava­ hetusi kui ka mälestusi kirjava­ hetuste pidamise kohta.

Kirjavahetusi ja mälestusi kirjavahetustest ootame 1. det­ sembrini 2021.

Mälestuste puhul kirjavahetus­ test võiks mõelda järgmiste ­teemade peale:

Euroopa Liit tühistas koroonapiirangud reisimisele USAst

Eesti toetab Ukraina liitumist NATO Küberkaitsekoostöö Keskusega

Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid tühistada koroona­ viiruse reisipiirangud reisija­ tele kaheksast riigist ja terri­ tooriumilt, nende seas Ühend­ riigid, ütlesid kolmapäeval ametnikud ja diplomaadid.

Lisaks USAle vabastati reisi­ piirangutest Albaania, PõhjaMakedoonia, Serbia, Liibanon, Taiwan, Macau ja Hongkong.

Juba varem on selles nimekirjas Jaapan, Austraalia, Iisrael, UusMeremaa, Rwanda, Singapur, Lõuna-Korea ja Tai. ELi liikmesriigid võivad ise otsustada, kas nõuda neilt ala­ delt saabujatelt koroonatesti või karantiini jäämist.

EL sulges koroonapandeemia tõttu 2020. aasta märtsis välispiirid olulise põhjuseta ­reisimiseks ja aasta jooksul on pidevalt uuendatud riikide nime­ kirja, kust tohib Euroo­ passe ­siseneda.

Riik pääseb niinimetatud val­ gesse nimekirja, kui selle kahe nädala nakatumisnäit 100 000 inimese kohta jääb alla 75.

(PM/EE)

• Kuidas kirjavahetus alguse sai, kui sage see oli ja kui kaua see kestis?

• Kas suhtlus kirjade adressaa­ diga kulges põhiliselt kirjade kaudu või hõlmas ka tavasuht­ lust? Milline oli kirjade vaheta­ mise ja tavasuhtluse suhe?

Hiljuti toimunud NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse 28. juhtkomitee koo­ solekul avaldas Eesti poliitilist toetust Ukrainale keskusega liitu­ miseks.

Otsus põhineb Eesti valitsuse laiemal poliitikal, mille eesmärk on tugevdada koostööd Ukraina riiklike ametiasutustega. Eesti üheks prioriteediks on edendada riikidevahelist kaitsekoostööd ja infovahetust – teiste valdkon­ dade kõrval tehakse seda ka küberkaitses.

Tallinnas alates 2008. aastat tegutsev NATO Küberkaitse­ koostöö Keskus kuulub NATO akrediteeritud tippkeskuste võr­ gustikku. Keskuse töötajad ja rahastus pärinevad sponsorrii­ kidest. NATO CCDCOE ei ole NATO väejuhatuse struktuuri kuuluv operatiivüksus.

(KMPT/EE)

• Mis kirjavahetuse juures teid köitis?

• Mis olid kirjavahetuse põhi­ teemad ja kuidas te neid aren­ dasite?

Kontakt ja info: Maarja Hollo Ühenduse Eesti Elulood esi­naine Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur elulood@kirmus.ee

Sündmuste kalender • Reede, 18. - pühap., 20. juuni ROMAN TOI 105, VEMU veebilehel http://vemu. ca/toi105/ • Esmasp., 21.-neljap. 24. juuni KESKUSE RAHA­ KOGU­MIS­KAMPAANIA. Info Keskuse veebil.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVI­ POEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.

• Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Reedeti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRI­MU­ SE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Neljapäeval, 1. juulil – Kanada päeval – on Eesti Elu kontor SULETUD. Kuu­lutused selle nädala lehte peavad olema talituses hiljemalt kolmapäeval, 30. juunil kl 10 h.

Soome-Ugri maailmakongressi avaõhtul 16. jaanikuul esines kammerkoor Collegium Musicale Enrik Üksvärava dirigeerimisel ,,eri kohti läbiva ja kuut hõimurahvast hõlmava vabaõhulauleldusega“ Tartu Toomemäel. Veljo Tormise kuueosalist kooritsüklit ,,Unustatud rahvad“, mille aluseks on läänemeresoome rahva runolaulud, esitati Toomkiriku varemetes, Kristjan Jaak Petersoni kuju ees, Kassitoome orus ja Musumäe roheluse rüpes (fotol). Kontserti kirjeldati kui võimsat elamust, mis haaras publiku oma lummusesse loojuva päikese säras maagilise Toomemäe nõlvadel.

Foto: Irene Käosaar