12
EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021
Nr. 24
Torontos mälestati juuniküüditatuid 14. juuni 1941.a sündmustest ja selle tõesti musta päeva Eesti ajaloos märkimisest on meie tänases lehes juttu mit mel pool. Samuti nagu selle päeva meenutamisest nii Eestis kui Kanadas. Möödus ju tänavu 80 aastat meie inimeste vägivaldsest kodu dest väljaajamisest ja saat misest Siberi karmidesse oludesse, kust väga paljudel enam oma kodupaika tagasi jõuda ei õnnestunud. Pandeemia tõttu on Kanadas olnud karmid piirangud, mille tõttu eelmisel aastal peeti ainult virtuaalne meenutusüritus. Sel aastal sai osaliselt piirangutest vabanenud Torontos võimali
kuks ka mälestusürituse korral damine vabaõhu-tingimustes. Balti Liidu Kanadas ning Eesti, Läti, Leedu keskorganisatsioo nide ja suursaatkondade korral datuna peeti sümboolne mäles tusküünalde süütamise üritus 14. juuni õhtul Toronto Raekoja ees Nathan Phillips väljakul. Teiste hulgas olid kohal ja esinesid päevakohase lühikese sõnavõtuga Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevicius ja parlamen diliige Yvan Baker. (EE) (Pilte 14. juuni mälestusüritu selt on Eesti Elu veebil eestielu. ca)
Eesti suursaadik Toomas Lukk, Läti suursaadik Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Darius Skusevicius. Foto: ©Ülle Baum
Juuniküüditamise 80. aastapäeva puhul Kolme Balti riigi suursaadi kud kogunesid 4. juunil Kommunismiohvrite memo riaali juures Ottawas, et teha koos ühisfoto juuniküüdita mise 80. aastapäeva puhul. Eesti suursaadik Toomas Lukk, Leedu suursaadik Darius Skusevicius ja Läti suursaadik Karlis Eihen baums mälestasid üheskoos sel hetkel kõiki neid mitmeid tuhandeid süütuid inimesed, kes Balti riikidest viidi sama aegselt sunniviisiliselt 14. juunil 1941. a. vangilaagri tesse ja sunnitööle Siberisse. Eestist küüditati sel päeval tahtevastaselt enam kui 10,000 inimest ja nende seas mehi, naisi, vanureid ja lapsi, kellest vaid vähesed jõudsid hilisema tel aastatel oma kodumaale ta
gasi. Pikad aastad on möödunud sellest saatuslikust päevast, kuid nende inimeste traagilist saatust ei tohi me unustada. Kommunismiohvrite memo riaali juurde tulid sel päeval ka Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk ja Läti suursaadiku abikaasa Inara Eihenbauma. Selle Kanada rahvusraamatu kogu ja -arhiivi lähedus ,,Garden of the Provinces and Territories“ iluaias asuva Kana da Kommunismiohvrite memo riaali ametlik kinnitamine toi mus 2. novembril 2017. a., millest võtsid teatavasti võtsid osa Eestlaste Kesknõukogu Kanadas endine president Marcus Kolga, Kanada valitsuse liige ja Parliamentary Secretary to the Minister of Heritage Arif Virani, Gruusia suursaadik
Konstantin Kavtaradze, Kanada kultuuripärandi minister Melanie Jolie, ,,Tribute to Liberty“ esimees Ludwik Klimkowsk ,,,Tribute to Liberty“ juhatuse liige Markus Hess, Läti Fö deratsiooni, Balti Föderatsiooni ja Kesk-Ida Euroopa Nõukogu Kanadas esimees Andris Kes teris. Alles veel ehitamise käi gus olevast memoriaalist saab kommunismiohvrite igavese mälestuse sümbol Vahtralehe maal. Tugevast tuulest tingitult põlesid küünlad sel 4. juuni pärastlõunal Kanada pealinnas vaid seal üürikese hetke. Ärgem unustagem inimsusevastaste kuritegude ohvrite üürikesi elusaatusi. Mälestused jäävad elama. ÜLLE BAUM
Eestis meenutati 80 aasta möödumist juuniküüditamisest Sümboolseid mälestusküünlaid asetavad Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevicius, parlamendiliige Yvan Baker ja Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums.
Oma kahel korral Siberisse viidud sugulast (vt ka artikkel EE # 23, 11.06.2021, lk 12 ,,Eda Puksov, kahel korral küüditatud Venemaale“) ja teisi õigusvastaselt represseerituid austas küünla süütamisega Andres Raudsepp.
14. juunil möödus 80 aastat juuniküüditamisest, mille meenutamiseks toimusid Eesti eri paikades mälestusüritused Tallinnas Vabaduse väljakul avati installatsioon ,,Pisarate va gun“. Mälestuspärgi asetati ka Toompea külje all Linda kuju juures ning suurem tseremoo nia, millest võttis osa ka Vaba riigi President, toimus kommu nismiohvrite memoriaali juures. ,,Iga lugu sellest valusast kannatuste kangast on isiklik ja alati väärt meeleshoidmist. Sest nendes lugudes on vabaduse kaotanud inimeste traagika – nende, kes viidi, nende, kes jäid, nende, kes tagasi tulid ja tagasi tulles ikka pidid vaiki ma,“ ütles president Kersti Kaljulaid. Memoriaalile, kuhu oli seni talletatud 22 000 hukkunu nimed, lisati sel aastal veel 250 kommunismiohvri nimed. Rakveres toimus juuniküüdi tamise mälestusüritus Rakvere tammikus 14. juunil 1991. a avatud Okaskrooni mälestus märgi juures. Mälestusminuteid peeti Ida-Virumaal Purtse hiiemäel, kuhu 30 aastat eest rajati kommunismiohvrite lei (Järgneb lk. 13)
14. juuni varahommikust kuni hilisõhtuni meenutas Tallinnas Vabaduse väljakul kuulatav-vaadeldav installatsioon ,,Pisarate vagun“ eesti luuletajate loomingu toel 80 aasta möödumist juuniküüditamisest. Ürituse võõrustaja Inimõiguste Instituut kirjutas: ,,Jüri Üdi, Marie Under, Henrik Visnapuu, Kalju Lepiku ja Thavet Atlase luuletustes kajastuvad küüditamine, sellega seotud traumad ning küüditamisohvrite mälestamine läbi aastakümnete ja erinevate olukordade nii kodu- kui välis-Eestis.“ Luuletusi esitasid virtuaalselt näitlejad Helena Maria Reisner (pea osatäitja filmis ,,Seltsimees laps“), Merle Palmiste, Kaspar Velberg (peaosa filmis ,,1944“) ja Rein Oja. Muusikalisi meenutusi esitas akordioni saatel lauldes Toomas Lunge. Fotol ei ole esinejaid näha, kuna nad olid olemas vaid virtuaalselt ehk hologrammina projekteeritud vaguni kesksesse ossa. Kõiki esitusi saab järele vaadata: https://juunikuuditamine.eihr.ee/ Foto: Anu Hint
