Nr. 24
EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021
13
65 kasepuud Seedriorule
Eestis meenutati… (Algus lk. 12)
Erik Must
Suur aitäh kõikidele, kes aita sid läbi viia aktsiooni 65 kase puud 65 aastasele Seedriorule! Laupäeval, 5. juunil viidi Seedrioru Suvekodu maa-alal Rutti Yalle ja Helle Wichmani eestvedamisel läbi kasepuude istutamise talgud Seedrioru 65. aastapäeva märkimiseks. Kase puid said Seedrioru toetada soovijad osta varem sel aastal. Noored puud hakkavad sir gudes pakkuma päikesevarju nii võrkpallimängijatele kui tiigis supelmõnusid nautijatele. Seedrioru juhatus ütleb aitäh kõikidele puude ostjatele, istu tajatele ja ka Seedrioru päkapi kule, kes puude kastmise eest hoolt kannab ning Northern Birch Credit Unionile aktsiooni toetamise ja St. Jacob’s Country Nurseryile kasepuu-istikutega varustamise eest. (Rohkem pilte Eesti Elu veebi lehel: eestielu.ca)
Kayla Montgomery
napark, kus asuvad Eesti valu kaart, Lüganuse kihelkonnas hukkunute leinamüür ja pargi eestvedajale Uno Säästlale pühendatud pink. Värskas mälestati Kaitseväe Akadeemia korraldatud üritusel Eesti ohvitseride küüditamistja hukkamist 1941. aastal. Tartus peeti mälestusüritus Murtud Rukkilille monumendi juures. Pärnus toimus tseremoonia põhjalikult uuendatud Leina pargis. Haapsalus toimusid sel päeval Hans Alveri mälestusüri tused tema perekonnakalmu juures. Vabadussõja veteran, arst ja pikaaegne Haapsalu lin napea Hans Alver oli küüdi tatute hulgas, ta on maetud Siberisse. Alveri pojapoeg Jaan Alver annetas mõne aja eest Läänemaa muuseumile kuna gise linnapea arhiivi, millest osa materjali kasutati Haapsalu raekojas avatud näitusel. 1941. aasta 14. juunil küüdi tati ilma kohtuotsuseta ja loo ma vagunites Siberisse 10 205 eestlast. (ERR/EE)
Filateelia. Uus postmark EUROPA – ohustatud elusloodus Sarjas EUROPA lasi Omniva (Eesti Post) käibele kaks 1.90 € nominaalväärtusega post marki ohustatud elusloodusest – Kaunis kuldking ja Vaenu kägu. Mõlemad postmargid on ku jundanud Vladimir Taiger ja margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Kaunis kuldking (Cypripe dium calceolus) on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik. Õied on kuni 10 cm suurused ja kingakujulised. Õitseb mai lõpust juuli alguse ni. Kaunis kuldking on putuk tolmleja, õite nõrk vanillilõhn meelitab ligi väikeseid putu kaid. Õis on aga tolmeldavate putukate jaoks lõks, sest kinga kujulisest huulest pole muud
väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda roni des. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi harudega. Kasvab tavaliselt puisniitudel, metsaservadel ja hõredamates kuuse-segametsa des. Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on ere ja kirev tuvisuurune lind. Pea peal on tal sulgedest hari, mis tõuseb erutudes püsti. Elegantset lindu võib enamasti näha maapinnal kõndimas ja vahel ka lühikesi maid jooksmas. Ta suudab ka puutüve mööda ronida, ainult seda õnnestub näha väga harva. Lennul meenutab ta suurt libli kat, sest ta lendab lainjas joones ja vehib lennu ajal tihedasti oma kirevate tiibadega. Vaenu kägu teeb pesa puuõõnde, maapinna- või müüriõõnsusse. Inimesi ta pelgab, kuid inimehi tisi mitte. Kord hõivatud pesa
püüab lind mitmel aastal ka sutada. Linnud pesa ei korista ja see haiseb. Toiduks on vaenu käol peamiselt putukad, eriti mardikad ja nende vastsed.
Küll oli haruldane, pärast 15 pika kuud, külastada oma armsaid Ehatare õues. Fotol on Mart Lupp oma ema Eha Luppiga.
NOORTE NURK
Ameerikast eesti koolis Kanadas Minu nimi on Kaja. Ma olen üheksa aastane ja elan Ohios, Ameerikas. Minu isa on ainuke meie peres, kes ei räägi eesti keelt. Mu ema, Lembi Veskimets, sündis Torontos ja õppis eesti keelt oma vanemate käest, kes sündisid Eestis. Minu ema õpetas mulle, mu õele ja mu vennale eesti keelt. Jõuludel me saame kokku eestlastega, kes elavad Ohios. Me sööme eesti toitu ja jõuluva na tuleb. Et saada temalt kingi tusi, me peame esinema. Mina mängin talle vioolat ja klaverit. Kaks aastat tagasi me reisi sime minu perega Eestisse, et kohata meie sugulasi ja näha laulu- ja tantsupidu. Ma isegi käisin eestitantsulaagris! Enne kooronaviirust me külastasime Torontos meie va naema (Rutt Veskimets) ja tädi (Leiki Veskimets) tihti. Hiljuti ma olen hakanud nendega rääkima telefoni kaudu, kirja teel vöi interneti kaudu. Tavaliselt mina ja minu õde Kiili ei saaks Toronto eesti koolis käia, aga sel aastal koroonaviirus sundis seda vir tuaalseks muutuma. Mina ja Kiili saime õppida eesti keelt teiste lastega igal teisipäeval. Meie õpetajad olid Eve Järve,
kes õpetas eesti keelt ja Elin Marley, kes õpetas loodusetundi. Eesti keele tunnis me kirjuta sime kevadest, kuulasime jutte eesti keeles, tegime erinevaid eesti mõistatusi ja palju veel. Loodusetunnis me uurisime mitme looma jalajälgi ja vaata sime, kuidas meie tomati- ja paprikataimed kasvasid igal nädalal. Me isegi tantsisime, mis meie õpetajale meeldis hirmsasti. Kuigi teistmoodi, see oli fantastiline kogemus! Mul on hea meel, et ma sain selles oseleda sel aastal! KAJA LEIKI MCKELWAY
