4
EESTI ELU reedel, 18. juunil 2021 — Friday, June 18, 2021
Roman Toi – 105 Mõned mõtted kirjavahetuse kohale kummardudes Ivar-Jaak Salumäe (Ilmunud väljaandes Eesti Kirik, siin ära toodud autori ja Eesti Kiriku lahkel nõusolekul.) Meie kirjavahetus sai alguse Välis-Eesti muusika suurkuju maestro Roman Toi poolt 3. juulil 1983. a saadetud kirjast, mille esimene rida kõlab nii: On tõsi, et see kiri tuleb selgest taevast – aga ta ikka ütleb tere, tulen Teie jutule pisikese palve ga siit kaugelt maalt. Ei võinud ei tema ega mina siis arvata, et sellest pisikesest palvest areneb välja kõigi ae gade suurim ühistöö Kodu- ja Välis-Eesti vahel. Esimesed kirjad Kui esimesed kirjad olid vastastikku tutvustavad, siis juba järgmiste, suhteliselt pik kade kirjade ja rohkete lisadega algas päris konkreetne töö, mida võikski lugeda Kodu- ja Välis-Eesti ühise lauluraamatu koostamise alguseks. Seega – kuus aastat enne ametlikku algust! Roman Toi kirjutamisstiil on äärmiselt isikupärane nii sisu kui lauseehituse poolest ning selles on nii palju viiteid ja vihjeid, mida ilma tausta ja situatsiooni teadmata ei ole võimalik päriselt mõista. Ka tema peen huumor eeldab rohket taustateavet ja ajastu ning isikute tundmist. Neid kirju praegu üle luge des pean isegi tugevasti pingu tama, et maestro peentest vih jetest õigesti aru saada ja kaugeid sündmusi või jutua jamisi püüda meenutada. Samas on ta oma väljendustes äärmi
selt delikaatne ja jääb kõigi võimalike osapoolte suhtes lugupidavaks. Juba 7. oktoobri 1983. a kir jas haarab koolitatud ja prakti seeriv organist Roman Toi kinni lauluraamatutöö lahutamatust koostisosast – koraaliviisidest ja nende kasutamisest. Lisaks sellele, et ta väljendab rahulolu neljahäälse „Viisi albumiga“, mis juba hoolitseb selle eest, et kõrged viisid tagasi inimese kõrgusele tuuakse, võtab ta tee maks lauluviiside kasutamata jäänud rikkuse. Ta kirjutab: Ruttan ütlema, et olen kindlaks teinud, kui palju Punscheli viisidest meie Laulu raamat küsib ja vastus on mui dugi suur ehmatus. Lauluraa ma tus on (Soome 1958) 748 laulu. Aga viiside arv, mida lauluraamat küsib, on pisut üle 200. Jah, olen selle analüüsi kõik teinud.
Metsakalmistul meenutatakse koorijuht Roman Toid
Roman Toi (18.6.1916–7.5.2018) 2010. aastal Toronto Peetri kirikus orelit mängimas. Arhiiv
isiklikult kohtunud ja „patsi löönud“, nagu Roman Toi seda juba kohtumise ootuses nimetas oma 8. märtsi 1989. a. kirjas: Rõõmustan, et kirja asemel võime varsti patsi lüüa! See sai teoks 2. juulil 1989. a Toronto Peetri kirikus.
Esimene kohtumine
Värvikad mõtisklused
Olen kirjutanud pikema vastuse 15. novembril 1983. a, kuid siis jääb kirjavahetusse li gemale aasta pikkune auk, kuna Roman Toi on pühendunud tööle oma kooride ja muusika üritustega. Et mitte tunda võlglase tun net kirjavahetuse ebaregulaar suse pärast, lõpetab ta kirja 21. augustil 1984. a sõnadega, mis hilisematel aegadel ka kohtu miste lõppedes said omal viisil korratud: Ja teeme nüüd nii moodi, et ütleme, et kui enne ei kirjuta, siis me teeme seda kohe järgmine kord! Õnneks tuli neid järgmisi kordi õige sagedasti ning me jõudsime enne kohtumist 1989. aastal saada headeks sõpradeks ja lähedasteks kolleegideks, kes olid asunud tegema viljakat koostööd. Sinatama aga hakka sime ikkagi alles siis, kui olime
Nagu öeldud, läks tegelik lauluraamatutöö käima üsna meie kirjavahetuse alguses. Roman Toi vankumatu põhi mõte oli see, et laulu viis ja sõnad peavad käima ühte sam mu ning kogudus peab hakkama saama laulmisega ja samal ajal ka selle ülesandega, mille maestro sõnastas nii: Koraal on koguduse ühine laulmine ja peab täitma põhilise luterliku printsiibi: looma kogudusele võimaluse liituda jumalateenis tusse aktiivselt. Koraali laul misega kogudus ise kuulutab Jumala Sõna. (Vt ettekanne Torontos 1999.) Oma jõuludejärgses kirjas 29. detsembrist 1984 asub ta analüüsima ülemaailmselt levi nud jõululaulu „Adeste fideles“ sõnade ja viisi kokkusobivust nii inglise kui eesti keeles. Need on päris värvikad mõtisk lused ja tabavad märkused, mis täidavad ligemale neli lehekülge ning mida lahti mõtestada ja millega kaasa minna saab üksnes kirjale juurde lisatud koopiate abiga. Selle laulu kasutamist Toronto eestikeelsel jumala teenistusel kirjeldab Roman Toi talle omasel värvikal moel nii: Kasutasime muu hulgas teenis tuse sees laululehtedelt leitud Luterliku Maailmaliidu lauli kust võetud laulu nr. 49. Mul oli tegemist, et laulu otsad koos püsiksid. Õpetaja oli selle „iseenese tarkusest“ laululehele pannud, ilma laulu sõnu tehnili selt kontrollimata. Õnneks oli ta asja toredasti kujundanud, et solist ja kogudus laulsid antifo naalselt. Nõnda sain ma solisti suus kõlavaid sõnu pisut kohen dada nii, et nad muusikaga kokku käiksid. Tõlke tähtsusest
Tartu College’i koosolekutetuba ehib Josef Milczarski maal mitmekülgsest Roman Toist.
Nr. 24
Meie komisjoni materjale tutvustades olin Torontosse saatnud uusi jõuluõhtu laulu lehti, kus alates 1981. aastast oli kindlalt kasutusel „Kõik usklikud, tulge“, põhiliselt minu isa Eduard Salumäe tõlkes. Ega seda esimest versiooni ei olnud tõesti kerge ilma noodita järele laulda.
Roman Toi jätkab: Millest ma räägin? Räägin faktist, et see laul on oma silpide arvu p oolest juba originaalselt „irregulaarne“. Me ju nüüd tunneme küll seda viisi, aga meil puudub selle laulu laul mise traditsioon. Tõsi, et meloo dia on kena ja hoogne. Siin kuuleme seda viisi igas lihapoes ja saapakaupluses juba esime sest novembrist alates. Kui siis lõpuks detsember kätte jõuab – on laul sama kulunud kui kinke ostnud inimese rahakott. Teame, et luterliku laulu põhiliseks, pea murdmatuks printsiibiks on monosüllaabili sus pluss monorütmilisus. S.o.: igale silbile tekstis vastab üks noot viisis ja rütmiliselt on viisi noodid enamvähem ühepik kused. „Enam-vähem“ on 90% ja rohkem. „Kõik usklikud“ kannatab eelkõige selle all, et iga salmi neli esimest rida on silpide arvu poolest erinevad. Peale selle on inglise keeles tekkinud muidugi omaette traditsioon, kuidas siis neid erinevate silpidega ridu viisiga kokku pannakse. Meile on see loomulikult a. võõras ja b. tarbetu. Kui juba tõlkima minna, siis tuleks sellised eba kindlust tekitavad olukorrad kõik rahulikult kõrvaldada. Järgneb terve lehekülg hästi selget ja sisukat laulu tõlkimise teooriat, millest ühe lõigu tahan veel ära tuua ja mida me ka oma töös oleme silmas pidanud ja kasutanud. Sõnade redigeerimine ja/või tõlkimine koosneb vältimatult kahest täiesti erinevast tegevu sest. Üks – kindlasti olulisem – on sõnade doktrinaarne puhtus. Teine, ja koguduse lauldavuse aspektist: sõnade ja muusika sobivus on ka lõpmata oluline. Siin tuleb valvata, et keele meloodia ei ründaks viisi või viis keelemeloodiat. Eriline ja sagedasti muusikaliselt ette valmistamata vaimulike juures kerkib esile patustamisi keeleja muusika rütmielementide mitte arvestamine. Tulemuseks on, et eesti keele rõhud näiteks langevad täiesti valele kohale ning seega moonutavad eesti keele põhilise meloodia. Samuti ei osata tähele panna ase sõnade, sidesõnade jne. olukor da muusikas. Ase- ja sidesõnad põhimõtteliselt peaksid esinema muusika rõhutul löögil. Keele lised terviklikud laused mur takse sageli pooleks, kuna muusikal on oma fraseerimine. (järgneb)
18. juunil tähistatakse nii Eestis kui Kanadas koorijuhi ja organisti Roman Toi 105. sünniaastapäeva. Mälestustseremoonia Tallinnas toimub Metsakalmistul reedel, 18. juunil kell 5 pl (Eesti aja järgi) ja seda saab jälgida otsepildis ERR-i kultuuripor taalis ning see on hiljem järel vaadatav. Legendaarset dirigenti, heli loojat ja kogukonnaliidrit mee nutavad sünnipäeval Toronto eestlased ja kõik muusikat armastavad ulgueestlased üle ilma. Väliseesti muuseumi Vemu kolmepäevane veebisünd mus postitab salvestusi VEMU ja Eesti Televisiooni arhiivist ning kutsub üles jagama mäles tusi sajandipikkuse viljaka elu elanud Roman Toist. Metsakalmistul võtab koo rilauljate ja Roman Toi sõprade nimel sõna Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva. Dokumentaalsaadet ,,Roman Toi – tagasi kodus“ näitab ETV2 19. juunil kell 3.15 p.l. (Eesti aeg) ning võidupühal, 23. juunil ETV kell 12 päeval (Eesti aeg). 1916. aastal Kõo vallas sündinud Roman Toi läks 1944. aastal pagulusse Saksamaale, kus asus vedama eestlaste ühis laulmist ja seltsielu ning oli hiljem Kanadas pikaaegne or ganist ja muusikapedagoog. Toi oli väliseesti kooriliikumise käilakuju, mõjukas eestluse tii vustaja ja inimeste koondaja. Armastatud lauluisa otsis pagulasaastatel kontakti koori muusika vedajatega kodumaal ning levitas kodu-Eestis loodud repertuaari ulgueestlaste seas. Tuues oma segakoori Estonia juba 1990. aasta laulupeole, oli ta Gustav Ernesaksa ja Richard Ritsingu kõrval üks aujuhtidest. Toi juhatas koore ka 1993. ja 1994. a laulupeol ning jäi Eestiga tugevalt seotuks elu lõpuni. Roman Toi suri 7. mail 2018 101-aastaselt Torontos ja on maetud koos abikaasa Vai kiga Metsakalmistule. (ERR/EE)
Roman Toi Seedrioru laulupäeval 2013.
